väljastpoolt peret palgatud juhtide vahel. Eelised: · Omanike ja pereliikmetest võtmetöötajate ringis on suur omavaheline usaldus. · Motivatsioon ja pühendumine oma ettevõttele on kõrge. · Mõningaid oskusi ja ärisaladusi saab hoida perekonnaringis. · Pereliikmetest töötajad on paindlikumad töö- ja puhkeaja ning töötasu osas. · Pikemaajalisemate tulevikuplaanide omamine, stabiilne kultuur, pikaajalised väärtused ning "laiendatud perekonna" teke. · Pereettevõte (eriti pikema ajalooga ettevõte) äratab sageli suuremat usaldust. · Otsuste langetamine on sageli kiirem ja paindlikum. Puudused ja probleemid: · Töö- ja kodune elu segunevad. · Ühised puhkusi on raske planeerida. · Tööga seotud konfliktid ja eriarvamused kanduvad üle peresse või ka vastupidi - peresisesed
5) tootja toote ohutuse seaduses määratletud isik; 6) universaalteenus üldistes huvides osutatav ja riigi või teatud piirkonna valdava enamiku elanike kasutatav teenus, milleks on gaasi-, elektri-, soojusenergia-, vee- ja kanalisatsiooni-, jäätmekäitlus- ja sideteenus ning muu samalaadne teenus. 20. Millised on tarbija põhiõigused? Tarbijal on õigus: 1) nõuda ja saada kaupa või teenust, mis vastab nõuetele, on ohutu tarbija elule, tervisele ja varale ning mille omamine ja kasutamine ei ole keelatud; 2) saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks ning õigeaegset teavet kauba või teenusega seotud riskide kohta; 3) saada tarbijaõigus- ja tarbimisalast teavet; 4) saada nõu ja abi, kui tema õigusi on rikutud; 5) nõuda endale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist; 6) taotleda oma huvide arvestamist ning olla oma ühingute ja liitude kaudu esindatud
Politoloogia (poliitikateadus) Dotsent Norbert Peder Sissejuhatus 1. Poliitilised ideed ja teooriad, nende arengu põhietapid. 1.1 Antiikmaailma poliitilised ideed. 1.2 Poliitilised ideed keskajal 1.3 Uute ideede tekkimine poliitilises mõtlemises. 1.4 Ideoloogiate sünd XVIIIsajandil 1.5 Poliitiliste teooriate tekkimine XIX sajandil 1.6 Tänapäeva teooriate kujunemine ja areng 2. Poliitilise mõtte areng Eestis Kirjandus T. Vallak Poliitika ja riigiteadus, Tallinn, Külim, 2001.a. Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile, Tal.,1996. 2000 M. Hagopjan Reziimid, liikumised, ideoloogiad.Tal.1993 T.Vallak Üldine poliitikateadus Tal.1998 P. Dunlevy, B.O`Leary Riigiteooriad Tal.1995 N.Peder Klassikalise politoloogia raudvara EMA 1999 T.Varrak Poliitika- ja riigiteadus T. 2001.a. B.B. Hess, E.W.Markson, P.J.Stein.Sotsioloogia, T.2000.a. V.P. Pugatsov, A.I.Solovjov Vvedenije v politologii,M. 2000 Sissejuhatus 1...
Sotsiaalpoliitika Eksamiküsimused Sisukord Sisukord......................................................................................................................................1 1.Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused.................................................................2 2.EV Põhiseaduse eesmärgid......................................................................................................2 PS §10 sätestab Eesti riigi kui sotsiaalriigi olemuse:..............................................................2 3.Heaoluriik (sotsiaalriik) ja selle põhimõtted............................................................................4 Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet................................................................4 Heaoluriigi ideoloogia mudelite järgi:....................................................................................4 Heaoluriigi tunnused...
õigustatus või ratsionaalsus (näiteks mis on õigustatud uskumus); 2) kust need tunnused pärinevad (ja seega kust pärineb teadmine); 3) mis on teadmine, st millised episteemilised tunnused teevad tõese uskumuse teadmiseks; 4) kas teadmine on võimalik. Mis on teadmine? Võib eristada 3 erinevat tähendust: 1) teadmine, kui tuttav olek kellegagi või millegagi. 2) teadmine, kui oskus midagi teha. 3) teadmine, kui teatud info omamine. Teadmine põhjendatud tõene uskumus. Liigid: 1) teaduslikud teadmised (töötatakse välja teooriad, sõnastatakse täpselt); 2) argiteadmised. Teadmised: a) empiirilised meelelisest kogemusest; b) aprioorsed kogemusest sõltumatud c) loogilised nii ilmselged, et neis kahelda pole võimalik 2 Platon ,,Thaeidetos" Teadmine on põhjendatud (mõtestatud) tõene arvamus. Epistemoloogia
· Aktiivse osaleja roll ajakirjanik esitab uudiseid auditooriumi esindajana, olles valitsuse suhtes kriitiline, kaitstes ja luues teatud poliitilisi ideid · Neutraalne teavitaja ajakirjanik edastab ideid kui teavitaja, tõlgendaja ja valitsuse tööriist; sobib paremini ajakirjanduses oluliseks peetava professionaalse väärtuse objektiivsusega; seda kasutatakse ka rohkem 37. Kommunikaatori mõju meedia sisule On võimalik, et võimu ja staatuse omamine organisatsioonis lubab kommunikaatoril isiklikke hoiakuid ja väärtushinnanguid avalikus kommunikatsioonis väljendada. Uurimuste kohaselt, need kes juhivad ühiskonnas massikommunikatsiooni, kuuluvad enamasti samasse kihti majanduse ja poliitiliste süsteemide juhtidega. Vahel eeldatakse, et otseselt meediatootmise eest vastutavate isikute personaalsed omadused meedia sisu. Ootus, et meedia peegeldab ühiskonda, võib kinnitust leida vaid siis, kui meedia on just selline, nagu
suurendada, just eudaimoonilist heaolu. Hariduse mõju tervisele ja heaolule. Hariduse tase mõjutab objektiivset ja sotsiaalset heaolu. Parem haridus võimaldab paremat töökohta, mis omakorda võimaldab paremat elu ja suuremat tõenäosust, et selle eluga ollakse rahul. Puudub tõenäosus, et satutakse madala haridustaseme tõttu sotsiaalse tõrjutuse ohvriks. E. Allarti heaolukäsitluses on hea hariduse omamine vajaduste rahulamine, mis on aluseks heaolule. Oluline sotsiaalne tervisemõjur. HIV-nakkus, uimastid ja tuberkuloos Eestis- olulisemad probleemid, mis mõjutavad nii haigestunu kui teiste ühiskonnaliikmete tervist ja heaolu. HIV – pikemas pildis võib lõppeda nakatanu surmaga. Teiste nakatamise võimalusele negatiivne mõju lähedaste heaolule. Uimastid – rikub uimastitarvitaja tervist, muudab ajutegevust aeglasemaks. Mõjutab
mitte ühesugustele seadustele. Iga riik tagab ise nende elluviimise läbi enda seadusandluse, protseduuride ja aruandluse mehhanismide. Mitteformaalne acquis tähendabki neid ühiseid väärtusi, milles liikmesriigid on kokku leppinud. Nendeks on: 1. Usaldusväärsus ja etteennustatavus administratiivotsuste puhul, mis viitab seaduslikkusele ja inimeste õiguspärastele ootustele. 2. Avatus ja läbipaistvus eesmärgiks kindlustada pideva ülevaate omamine administratiivprotsessidest ja tulemustest ning tagada püsivus eelnevalt kokkulepitud reeglite järgmises. 3. Vastutavus teistele administratiivsetele, seadusandlikele ja õiguslikele võimudele eesmärgiga tagada seaduste järgmine. 4. Tõhusus ja mõjusus - seotud NPM mõjudega, tõhusus on seotud ühisressursside kasutamisega ja mõjusus saavutamaks seadustega paika pandud poliitika eesmärke.
a. ilmunud raamatus “Steady-State Economics”. Ringmajandus - Majandus, kus rõhk on mittebioloogiliste ressursside ja materjalide taas- ja korduskasutusel. Toodete kokku kogumine nende olelusringi lõpus ja materjalide eraldamine võimaldab neid kasutada uute toodete valmistamiseks. Vajab uuenduslikke disaini- ja tootmismeetodeid, korralduslikke süsteeme (nt tagastamise logistika) ja ärimudeleid. Vajaduste rahuldamine teenuste abil muutub tähtsamaks kui toodete omamine. Mõiste juured on mitmesugustes kontseptsioonides ja seetõttu seda ühele autorile või aastale omistada ei saa. Pöördepunktiks kujunes 1970-ndate a-te lõpp, kui teadlaste, ekspertide ja ettevõtete eestvedamisel hakati tegelema ringmajanduse kontseptsiooni praktiliste rakendustega. Rohemajandus - Majandus, mille tagajärjel paraneb inimeste heaolu ja sotsiaalne õiglus, suurel määral
vastastikkus) Vajalik on generatsioonisisene sotsiaalne mobiilsus Kriitika: USA tegeliku sotsiaalse ebavõrdsuse legitimeerimine. Tsirkulaarsus (Mertoni uuringud). Kust teame millised positsioonid on funktsionaalselt teistest tähtsamad? (Probleem empiirilise tõestamisega) Marx: objektiivsed tegurid on klassisüsteemi aluseks. Ei olene arvamustest või sellest, milline on inimeste endi arusaam oma ühiskondlikust positsioonist. Tootmisvahendite omamine on olulisim tegur. Protoühiskonnas klassi polnud, ainult vanus Lisakriteeriumid: kas kasutab võõrast tööjõudu? Kas teeb ise tööd? Osaliselt katuvad omavahel. milline on nende kriteeriumide suhe? Marx ei kasuta alati ühesuguseid kriteeriume, teoreetilistes töödes on tal jaotus lihtsam, empiirilistes analüüsides toob ta sisse rohkem tegureid ja jaotusi Oluline on tal revolutsiooni perspektiiv: oodata on ühiskonna
vastastikkus) Vajalik on generatsioonisisene sotsiaalne mobiilsus Kriitika: USA tegeliku sotsiaalse ebavõrdsuse legitimeerimine. Tsirkulaarsus (Mertoni uuringud). Kust teame millised positsioonid on funktsionaalselt teistest tähtsamad? (Probleem empiirilise tõestamisega) Marx: objektiivsed tegurid on klassisüsteemi aluseks. Ei olene arvamustest või sellest, milline on inimeste endi arusaam oma ühiskondlikust positsioonist. Tootmisvahendite omamine on olulisim tegur. Protoühiskonnas klassi polnud, ainult vanus Lisakriteeriumid: kas kasutab võõrast tööjõudu? Kas teeb ise tööd? Osaliselt katuvad omavahel. milline on nende kriteeriumide suhe? Marx ei kasuta alati ühesuguseid kriteeriume, teoreetilistes töödes on tal jaotus lihtsam, empiirilistes analüüsides toob ta sisse rohkem tegureid ja jaotusi Oluline on tal revolutsiooni perspektiiv: oodata on ühiskonna
vastastikkus) Vajalik on generatsioonisisene sotsiaalne mobiilsus Kriitika: USA tegeliku sotsiaalse ebavõrdsuse legitimeerimine. Tsirkulaarsus (Mertoni uuringud). Kust teame millised positsioonid on funktsionaalselt teistest tähtsamad? (Probleem empiirilise tõestamisega) Marx: objektiivsed tegurid on klassisüsteemi aluseks. Ei olene arvamustest või sellest, milline on inimeste endi arusaam oma ühiskondlikust positsioonist. Tootmisvahendite omamine on olulisim tegur. Protoühiskonnas klassi polnud, ainult vanus Lisakriteeriumid: kas kasutab võõrast tööjõudu? Kas teeb ise tööd? Osaliselt katuvad omavahel. milline on nende kriteeriumide suhe? Marx ei kasuta alati ühesuguseid kriteeriume, teoreetilistes töödes on tal jaotus lihtsam, empiirilistes analüüsides toob ta sisse rohkem tegureid ja jaotusi Oluline on tal revolutsiooni perspektiiv: oodata on ühiskonna
elanikest aktsiaid ja Prantsusmaal oli see arv 10%. Elanikkond üldiselt vältis seniajani aktsiatesse investeerimist. Eelistati hoida sääste hoiustena pangas. Aktsiaturust viiendik kuulus strateegiliste investeeringute eesmärgil pankadele ja kindlustusettevõtetele, kelle esindajad on ettevõtete juhtkondades. Otseselt sekkutakse vaid siis ettevõtte juhtimisse, kui panga laenud sattuvad ohtu. Aktsia hinnale seni suurt tähelepanu ei ole osutatud, kuna ettevõtte osaline omamine kandis mitte portfelliinvesteeringute vaid majanduse strateegilise kontrolli funktsiooni. Eesmärgiks Jaapani ajandusmudelis ei olnud see, et ühel ettevõttel hästi läheks vaid see et kogu kontsernilt hästi läheks. Sakasmaal Deutche Bank omab 25% Daimler-Benz`ist. See pärineb juba 20ndatest aastatest. Sakasmaal 40% aktsiaturust on nn. free float, mida omavad institutsionaalsed investorid ja milledega kaubeldakse börsil.
struktuuriüksuse oma vahetusalluvuses. Juhi kohustus on luua siseaudiitori tegevuseks kõik vajalikud eeldused ning tagada üksusele sõltumatus teistest struktuuriüksustest või juhtidest. Kui siseauditi üksust ei moodustata, siis laieneb üksuse kompetents siseauditi eest vastutavale isikule. Siseauditi üksus annab tegevusest aru asutuse juhile ning vastutab üksuse ül.-te täitmise eest. Üksuse tegevuses on oluliseks piisava sõltumatuse omamine. Seega on üksus ühelt poolt asutuse juhi teenistuses, kes on siseaudiitori tööle võtnud ning kellele viimane aru annab. Teiselt poolt peab ta oma töös olema sõltumatu, iseseisev ning täitma kutse-eetika reegleid. Kolmandaks on siseauditi üksus lülitatud siseauditi ühtsesse süsteemi ning ta peab täitma riigikontrolli ja rahandusministeeriumi juhiseid. Mõnikord võib olla otstarbekas siseauditi funktsioon ühendada mitme asutuse peale. Sellega
2. Osanikuks olemist kinnitavad osatähed või aktsiad 3. Liigitatakse riskiastme järgi: a. Võlakirjad kõige madalama riskiga /intress väga väike/ pankroti korral rahuldatakse võlakirjade omanike nõuded esmajärjekorras. Kõige väiksema riskiga on riiklikud ja KOV-i võlakirjad. Nt on võlakirju emiteerinud ka Kuressaare linn. b. Hääleõiguseta eelisaktsiad Nende omamine ei anna õigust kaasa rääkida ettevõtmise juhtimises. Määravad mulle kindla dividendi, mille suurus ei muutu. Omanike nõuded rahuldatakse järjekorras 2. kohal, kui ettevõte läheb pankrotti. c. Hääleõigusega lihtaktsiad annavad õiguse kaasa rääkida ettevõtte juhtimises. Neile kuulub kogu kasum.. Ei ole määratud. 4
Strateegiline juhtimine Kordamisküsimused 1. Strateegia. x Strateegia on firma otsustusloogika. (Kreitner) x Strateegia kujutab endast teatud hulka hüpoteese põhjuste ja tagajärgede seoste kohta. (Kaplan, Norton) x Strateegia on org.-i eesmärkide ja ressursside ning muutuvate turundusvõimaluste ühildamine. (Kotler) x Strateegia ilma taktikata on kõige aeglasem tee võiduni. Taktika ilma strateegiata on ainult ettevalmistus alistumiseks. (Sun Tzu c. 500 BC) Leimann väidab, et strateegia kujutab endast pikaajaliste eesmärkide saavutamise põhiteede ja tegevuspõhimõtete kogumit, mis on organisatsiooni arengu juhtimise aluseks. Organisatsiooni strateegia hõlmab organisatsiooni kõiki olulisi funktsioone ja allüksusi ja ta peaks tagama, et organisatsioonis langetatavad otsused on omavahel kooskõlas. Strateegia kavandamine ja elluviimine on juhtimise olu...
1. Millega tegeleb psühholoogia teadus? Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nende vahelisi seoseid. 2. Mida tähendab kehamahlade teooria? Selle teooria kohaselt määravad inimese temperamendi tema kehamahlad: veri (ld k sanguis), lima (kr k flegma), must sapp (kr k melas chole) ja kollane sapp (kr k chole). Vastavalt sellele, milline kehamahladest on ülekaalus, on ka inimese temperament. Kehamahlade võõrkeelsetest nimetustest on tuletatud ka tänapäeval kõne all olevad temperamenditüübid sangviinik, flegmaatik, melanhoolik ja koleerik 3. Millise sündmusega algas teadusliku psühholoogia areng? Psühholoogia kui teaduse algusaastaks peetakse aastat 1879, mil Wilhelm Wundt rajas Leipzigis psühholoogialabori ning hakkas esimesena järjekindlalt ja plaanipäraselt katsete abil uurima inimese psüühikat 4. Millised psühholoogia harud on olemas? Kliiniline psühholoogia- tegeleb ebanormaalse käitumise uurim...
c) võime olla hagejaks ja kostjaks rahvusvaheliste õigusmõistmisinstantside ees. Normaaljuhul on rahvusvahelise õiguse subjektil nii rahvusvaheline õigus- kui teovõime. Teatud juhtudel puudub subjektil aga, kas kogu rahvusvaheline teovõime või üks osa teovõimest. Rahvusvahelise õiguse subjektil ei pea ilmtingimata olema teovõimet. See tähendab, et õigussubjektsus ei eelda teovõime olemasolu. Samas eeldab teovõime omamine aga õigussubjektiks olemist. Teovõime saab olla vaid sellel, kellel on õigusvõime. Rahvusvahelise õiguse subjektide liigitamine tekkepõhjustest lähtuvalt Tekkepõhjustest lähtuvalt saab rahvusvahelise õiguse subjektid jaotada: a) originaarseteks (algne, ürgne) 16 b) sekundaarseteks (derivatiivne, tuletatud) Originaarsed rahvusvahelise õiguse subjektid on riigid. Nad loovad ennast ise. Klassikalise
mistuidki tuleks hoolduse seisukohalt enamasti pargina käsitleda. Parkide väljanägemine ja seisund on väga erinev. Intensiivselt kasutatavaid linnaparke, mis on pidevalt valvsate linnakodanike pilgu all ning kus suur külastajate arv toob kaasa ka rohkem turvalisusriske, püütakse kas või minimaalsete hooldustöödega korras hoida, mõisaparkide seisund aga varieerub vastavalt sellele, kuidas nende omanikud või haldajad oskavad ja jaksavad pargiga toime tulla, sest pargi omamine on pigem kulukas kui tulus. Pargid püsivad niikaua, kuni inimesed nende eest hoolt kannavad. Hooldamata pargis võtab võimust võsa ja peagi ka mets, mistõttu kaotame iga pargi näol justkui kaks parki: pargi kui arhitektuuriobjekti ning pargi kui ainulaadse koosluse. Pargi kompositsioonilise terviku säilitamiseks on lisaks pargimurude ja -aasade niitmisele vaja vaateid avatuna hoida, jälgida pargipuistute optimaalset tihedust ning eemaldada isekülvi teel
Varude plaanimine, 19 hoiundamine, liigutamine ja arvestamine on kogu logistika ALU_SEKS (raha tahad, seksi on ? ) . varudel on rahaline väärtus mida raamatupidamisarvestuses loetakse käibevaraks. Varud moodustavad märkimisväärse osa ettevõtte varadest, võides tootmisettevõtetes ulatuda üle 20% ning jae- ja hulgikaubafirmades üle 50%. Varudea omamine on seotud märkimisväärsete kuludega. Hoolimata kõikidest jõupingutustest ja tehnoloogilisest uuendustest on laovarud sageli ettevõtte kõige väiksema tootlusega varud. Allpool on toodud peamised põhjused miks ettevõtted peavad vajalikuks omada varusid , püüdes samas hoida neid minimaalsel/optimaalsel tasemele. Argumendid varude omamise poolt : Parem klienditeenindus Tootmis- ,ostu- ja transpordikulude kokkuhoid Kaitse hinnakõikumiste vastu
Mesopotaamia Rawlinson, Champollion Sargon 24-23.saj semiit, kes allutas Kisi kuningna ja kogu Sumeri, Eelami, Põhja- Mesopotaamia, Süüria ning pani seeläbi aluse Akadi riigile. Kasutas akadi keelt. Alustas traditsiooni, kus kuningas annab enda tütre ülempreestrinnaks. Akadi riigi lõpetas 23.saj gutide ülemvõim. Hammurabi 18.saj Vana-Babüloonia valitseja, kes alguses oli rahumeelne, st korrastas ja tugevdas Babüloni, siis aga vallutas Eelami, Larsa ;Mari, Assüüria ning pani sellega aluse Vana-Babüloonia impeeriumile. Andis välja kuulsa seadustekogu, mille talle olevat ulatanud Marduk. Koodeksis jagati rahvas kolme klassi: täieõiguslikud, sõltlased, orjad. Olenevalt kuriteost ja klassist ka karistus. Samuti määratleti majanduslikke suhteid, omandiõigust, abielu. Dünastia langes 16.saj kassiitide tulekuga Jumalad: An/Anu: taevajumal, jumalate isa Enlil/Bel: õhujumal, Ani poeg, jumalate kuningas, tsivilisatsiooni tooja Enki/Ea: maa-alu...
Ka terrorirünnakud nii Euroopas kui üle maailma tähistavad tegelikult liikumise uues nimes peituvat ideoloogiat vaenlaseks on kogu mittenõustuv maailm ning mittenõustujad tuleb ühe ja ainsa islamiriigi kehtestamise nimel kogu planeedil Maa hävitada. 17. USA pärast külma sõda. a) USA kui ainus üliriik maailmas; Nõukogude Liit lagunes pärast külma sõda ning sellega kaasnevalt kadus ka tema üliriigi staatus. Üliriigi tunnusteks on suure globaalse mõjuvõimu omamine poliitiliselt, sõjaliselt, kultuuriliselt ja ideoloogiliselt ning tohutu majanduslik ja tehnoloogiline arenguvõime. USA armeele pole maailmas ühelgi riigil vastast. Ameerika poliitilised huvid on mängus kõikjal maailmas ja kõik riigid peavad vähemalt mingil määral arvestama nende huvidega. Samuti on ta kapitalismi ja lääne väärtuste (inimõigused, demokraatia jne) levitaja ja Ameerika kultuur on Hollywoodi filmide, kirjanduse ja tarbimiskultuuri näol levinud üle maailma.
asi otsekoheselt tagasi võtta. Omand Omand on tegelik õiguslik võim asja üle. Omand koosneb sisult kolmest osast, omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada. Asjaõigus on isiku täielik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ning käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimiste ja rikkumise tagajärgede hüvitamist. Omaniku õigusi võib kitsendada ainult seaduse või teiste omamine õigustega. Omandi esemeks võib olla iga asi, mille omamine ei ole seadusega keelatud. Omandiõiguse tunnistamiseks piisab, et omanik tõendab, et omandus on tekkinud õiguslikel alustel. Eksisteerivad vallas- ja kinnisomand, vastavalt asjale, millest omand koosneb. Omand võib olla: 1. kaasomand: kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand 2
Põllumajanduse spetsialiseerumine majandid läksid üle mingi kindla põllumajandussaaduse tootmisele. Industrialiseerimise laienemine laienes põlevkivitööstus, arendati aparaadiehitust, laiendati tööstuslikku kalapüüki, laienes ka tööstus- ja tsiviilehitus. Majanduslik ummik tarbekaupade pideva nappuse kõrval süvenes toiduainekriis. Tööstuses kujundasid kohalikku poliitikat üleliidulised ametkonnad oma huvidest lähtudes. Varimajandus õigete tutvuste omamine ära elamiseks Ümberrahvastumispoliitika migrandid, dubleeritud haridussüsteem Ökoloogilise olukorra halvenemine looduse reostamine Sotsiaalne pessimism suurenev alkoholitarbimine ja enesetappude arv Majandus tervikuna: Omandivorm riiklik, eraomand kaotati, riigistati Juhtimine tsentraliseeritud, kõik plaanid ja käsud tulid Moskvast. Nende täitmisest tuli teada anda Moskvale Planeerimine ENSV Riiklik Plaanikomitee, majanduselu oli allutatud plaanidele
Juhtimise alused JUHTIMISE ALUSED: EKSAMIKÜIMUSED 2007 1. Juhtimise ajalugu, areng ja teoreetikud 1.1 Juhtimise definitsioon Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning üheks hästi talitlevaks tervikuks sulatamine, selleks et rakendada organisatsiooni varad, saavutada tema eesmärgid ja rahuldada liikmete vajadused. 1.2 Organisatsiooni definitsioon Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus (era- ja riigiettevõtted, ametlikud ja mitteametlikud asutused). Organisatsiooni on kindel strateegia, struktuur ja tehnoloogia ühise eesmärgi saavutamiseks. Organisatsioon moodustatakse ideede elluviimiseks või ettevõtmiste ja ülesannete täitmiseks, millega üks inimene ei suuda hakkama saada. 1.3 Meeskonna definitsioon Meeskond on üksteist täiendavate oskustega väiksearvuline inimrühm (3-15 inim...
Iga asi · Viimastel aastatel suhted Aleksandriga halvenevad. on vormi ja mateeria kombinatsioon. Aristoteles protestis vennapoja Kalistese hukkamise · Mateeriat iseloomustab: vastu, sest see oli keeldunud Aleksandrit Jumalana · Vormi puudumine (vormitu mateeria) kummardamast. /PROSKYNESE/ · Vormi omamine võimalikkusena · Pärast Aleksandri surma 323 a. e.Kr. · Harimatu inimene võib saada harituks, sest ta on haritud · Makedoonia erakond kukutatakse. võimalikkuses. · Aristotelese esitatakse süüdistus jumalateotamises. · Metafüüsika , põhjused Ülempreester Eurydemon esitab süüdistuse palvete ja · Causa materialis, materiaalne põhjus
Pingerea ootustest võiks järjestada nii: · Info edastamine klientidele/ klientidest; firma/teenuste vastu huvi tekitamine (eriti juhul, kui pole võimalik klienti suunata müügiinimese juurde) · Info kogumine ja töötlemine pakkumiste tegemiseks · Kohtumiste kokku leppimine ja ettevalmistamine · Pakkumiste koostamine/ vormistamine · Müügimaterjalide ettevalmistamine Seda pingerida vaadates võib välja tuua 2 olulist ootust: info omamine (või teadmine, kus ja kuidas infot hankida) ning oskus kliendis huvi tekitada (nii suulises suhtlemises kui kirjalike materjalide ettevalmistamisel). Neist ootustest lähtuvalt võib müügisuhtluses tuua välja järgmised olulised omadused ja oskused sekretäri töös. Ametioskused Teadmised: · Firma tegevusvaldkonna ja toodete tundmine, st info oma firma kohta. See info on vajalik, et sekretär suudaks argumentideks valida oma firma poolt välja pakutud
predikaadid FEEL, SEE, HEAR TAHTMA, TUNDMA, NÄGEMA, KUULMA kõne SAY, WORDS, TRUE ÜTLEMA, SÕNAD, TÕSI tegevused, sündmused, DO, HAPPEN, MOVE TEGEMA, TOIMUMA, liikumine LIIKUMA eksisteerimine ja omamine THERE IS, HAVE OLEMA, OMAMA elu ja surm LIVE, DIE ELAMA, SUREMA loogilised NOT, MAYBE, CAN, EI, VÕIB-OLLA, VÕIB, mõisted BECAUSE, IF SELLEPÄRAST ET (SELLE TÕTTU), (JUHUL) KUI
rahanduse alaseid valikuid? Riigi sekkumine on õigustatud ka peale seda, kui riik on loonud turu toimimiseks vajaliku institutsionaalse raamistiku, sest ükski turg ei vii alati efektiivsete tulemusteni. RIIGI RAHANDUSE AJALUGU Wagneri ’seadus’ riigi kulude kasvamise kohta: majanduse arenguga kasvad valitsuskulude osakaal SKPst. Wagner: Riigi sissetuleku allikad: maksud (ajalooliselt domineerivamad) ja äritegevus. Maa, vara ja ettevõtete omamine on kaotanud tähtsuse. Riigi tegevused laienesid, järelikult vaja rohkem tulu. Eramajandus vs riigimajandus. Riigil on võim, mida eraettevõtetel pole. Ettevõtetel on eesmärk kasumit teenida, kuid riik pakub hüvesid. Personalisüsteemi erinevus riigi ja erasektori vahel. Mittemateriaalsed vs materiaalsed hüved. Mittemateriaalseid pakub riik, sest erasektor ei saa hinnata selle kulu/tulu.
riike erinevalt. Rahvusvahelistes suhetes saab riike liigitada vastavalt nende mõjuvõimule maailmapoliitikas. See mõjuvõim seisneb eelkõige riigi sõjalisel, majanduslikul, ideoloogilisel ja diplomaatilisel võimekusel. Juriidiliselt on kõik suveräänsed riigid võrdsed, kuid poliitilises reaalsuses esineb palju ebavõrdsust – suuremad riigid mõjutavad maailmapoliitikat rohkem kui väikesed. Peamiseks keskmise riigi tunnuseks võiks olla mingis valdkonnas suurema võimekuse omamine võrreldes väikeriikidega. Näiteks Šveits oma rahandussektoriga või Saudi Araabia ja Kuveit naftaäriga võiks liigitada keskmiste riikide gruppi. (Neumann, Iver B.; Gstöhl, Sieglinde (2006) Peatükk: „Introduction – Lilliputians in Gulliver’s world?“ raamatust Small states in international relations, Seattle, University of Washington Press, lk 8). Euroopa keskmisterks riikideks võivad olla ka Ungarit, Tsehhit, Slovakkiat, Rumeeniat, Soomet.
seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. (6) Tarbija ja kaupleja vahelisest lepingust tuleneva vaidluse lahendamine tarbijavaidluste komisjonis käesoleva seaduse 6. peatükis sätestatu kohaselt ei ole haldusmenetlus haldusmenetluse seaduse tähenduses. § 3. Tarbija põhiõigused Tarbijal on õigus: 1) nõuda ja saada kaupa või teenust, mis vastab nõuetele, mis on ohutu tarbija elule, tervisele ja varale ning mille omamine ja kasutamine ei ole keelatud; 2) saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks ning õigeaegset teavet kauba või teenusega seotud riskide kohta; 3) saada tarbijaõigus- ja tarbimisalast teavet; 4) saada nõu ja abi, kui tema õigusi on rikutud; 5) nõuda endale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist; 6) taotleda oma huvide arvestamist ning olla tarbijaühingute ja -liitude kaudu esindatud
Praktiline e. utilitaarne funktsioon väljendab objekti füüsilist kasutamisfunktsiooni igapäevaelus. Paljude objektide puhul oluline ka nende väljanägemine ning nad täidavad ka teatud esteetilist funktsiooni. Sümboolne funktsioon viitab millelegi objektist väljaspool asuvale: kas juhtunule, abstraktsele ideele, tähendusele jms. Objektid tähendavad midagi, talitlevad teatud märgina. Objektidel on ka väärtuseline funktsioon: teatud objektide omamine näitab haritust, rikkust, kõrget staatust ja prestiizi. Metafüüsiline tähendus viitab suhetele üleloomuliku maailmaga, mida omistatakse näiteks rituaalsetele esemetele. Mõiste "kontekst" tähistab objekti ja keskkonna suhteid. Konteksti võib kirjeldada süsteemina, millel on kaks dimensiooni materiaalne (füüsiline) ja kontseptuaalne. Füüsiline kontekst sisaldab kõiki teisi objekte, millega artefakt on seotud valmistamisprotsessis ning edasise kasutamise käigus
Uute asjadega kaasa mineku vajadus, enda muutmine, selle kaudu kogukonna muutumine jne. Kirjutatu lähtuvalt eesti külakirjanduse traditsioonist. Pole vaeva nähtud ajaloolise reaalsuse tekitamisega. Fantaasia olendid on võrdväärsed elusloenditega. Rehepapi" tegelased kui eestlaste koondportree: karakterite asemel on tüübid, kogukondlik grupipilt. Rehepapp, kaval, tasakaalukas, ,,terve mõistuse" esindaja- Aida Oskar, ahnus, asjade omamine ,,Mees, kes teadis ussisõnu" (2007) tõsisem ja süngem, kuid see on ikkagi koomiline anne, mis pidevalt välja lööb. Kujunenud ka Kivirähu rahvusvaheliseks läbimurdeks. Raamat kirjutatud võtmes, et seda annab lugeda ka kõiketeadmatult eesti ajaloost, vaid on võimalik leida ka lugemiseks teise vaatenurga. Suur rõhk ka lastekirjandusel. Nende kolme kohta veel: Vastassuunaline eelnevale. Pingevaba mineviku kujutus, mäng mineviku märkidega
1. MIS ON FILOSOOFIA? Filosoofia (kreeka keeles tarkusearmastus) defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Filosoofia uurib sääraseid filosoofilisi küsimusi, nagu tõde, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus või välismaailma olemasolu. Ta püüab neile küsimustele põhiliselt mõistusele toetudes vastata või ka kritiseerida seda ettevõtmist. Filosoofiale on tüüpiline ratsionaalsete argumentide esitamine ja nende kritiseerimine ning refleksioon oma meetodi üle. 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat! Filosoofia on mõttetöö ette võetud sihiga igapäevaseid elukogemusi ja teadusliku uurimuse tagajärgi ühtlaseks vastuoludeta ilmavaateks ühendada, mis kohane on mõistuse ja hinge tarvete rahuldamiseks.Kõik seesugune järelmõtlemine mille läbi püütakse selgusele jõuda iseenda ja oma olemasolu kohta maailmas, aga samuti ka selle maailma olemuses tähenduses ja seaduspärasuses.Distsipliin mis uurib selle maailma kõige üldisemaid j...
suveräänset (ise otsustav) võimu. Riik on rahvusvahelise õiguse subjekt. Rahvas valib esindajad, riigikogu, kes kehtestab reeglid. AUS on sõltuv UK-st. Eesti suveräänsem, kuid sõltume EU otsustest. Avalik huvi kogu rahva huvides (ei saa keelata magistrali ehitamist maja juurde, lennukite lendamist üle mu maja jne). Avaliku huvi pole võimalik keelata. Leid, peitvara, aare kuulub riigile. 50% hüvitatakse riigi poolt leidjale. Illegaalne müük ja omamine on kriminaalkorras karistatav. Üldine hüve ei kuulu kellelegi, kuid selle rikkumine toob kaasa karistuse. Territooriumi laiendatud mõiste riigi territoorium teiste riikide territooriumil (saatkonnad). Laevad, mis sõidavad lipu all. Eesti territoorium atmosfääris lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid. Sõjalaevad avamerel Kauba- ja reisilaevad lipu all avamerel
Analüüsi ja kontrollioskus, inimeste kaasamise ja nende projektile pühendumise tagamine on samuti olulised, kuid mitte piisavad projekti edu tagamiseks. Mõjujõud on teiste inimeste mõjutamise vahend. Isiku mõjujõud tugineb erinevatele allikatele (Hales 1993): Füüsiline mõjujõud võime ähvardada, kahjustada või piirata teis(t)e isiku(te) tegevusvabadust, mida teine osapool soovib vältida; Majanduslik mõjujõud haldamine või juurdepääsu omamine nappivatele ressurssidele või tasudele (näit. raha, ametikõrgendus); Teadmiste mõjujõud juhtimisalaste või tehniliste pädevuste omamine või teadmine, kuidas neid organisatsiooni jaoks hankida (näit. isik tunneb vajalike oskustega isikut teises organisatsioonis); Isikuomadustest lähtuv mõjujõud teatud isikuomaduste, ideede, uskumuste, väärtuste jne. omamine (näit. karismaatiline ja ligitõmbav isiksus, võime kutsuda
head teod nõuavad vastavat varustust. Poliitika keha hüved ja välised hüved on vajalikud hinge pärast, mitte vastupidi. Inimene pole õnnelik, kui ta ise on vooruslik, aga sõbrad on halvad. Stoikud: voorusliku elu alus on õige tunnetus hüvest. Õiged hüved on seesmised, loomult head, mis ei olene sellest, kuidas neid kasutatakse (õiglus, julgus, mõõdukus). Õnn on kindla vooruse omamine. Saame olla kindlad vaid kindlat voorust omades - õnn ja voorus on sama. 3. Aristoteles õnneliku elu eri vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast Õnn tähendab oskuspäraselt toimimist. Poliitika eesmärk on tagada kõigile õnn, seega vajavad filosoofid poliitikuid ja vastupidi. Filosoofi elu (eelistatum): · Filosoof praktiseerib tarkuse voorust täiuslikemalt. · Filosoof on tarkuse saavutanu, kes mõtleb oma teadmiste valguses maailma üle. · Elab jumalasarnast elu.
Igas protsessis on 3 momenti: 1)substants (substagere - ) - see, mille suhtes protsess toimub; 2)vorm (morphe - ) - see, mille poole protsess püüdleb; 3)steresis - vastassuunaline mõju, mis toimub protsessile vastu. Bioloogia on tema lemmikteadus. Iga asja paneb liikuma sisemine tung saada suuremaks. Iga asi on vorm ja mateeria (nende ühtsus). Vorm - olemus, mateeria - millest koosneb. Tõelist mateeriat iseloomustab vormi puudumine. Vormi omamine võimalikkusena. Tegelikkuseks saab vaid see, mis on võimalikkusena olemas. =maja =tellis =savi =algelemendid mateeria=telliskivi mateeria=savi mateeria=algelemendid mateeria=esimene mateeria Iga tasand on nagu vaatlustasand. Mateeria - vormi võimalikkus. Vorm - mateeria aktuaalsus. Mida vähem vormi, seda väiksem on võimalikkuse aste. Mida allapoole tulla, seda vähem vormi.
1. KRIMINAALNE KÄITUMINE 1.1 Kriminaalne käitumine Kriminaalne käitumine on kuriteo toimepanek. Kuritegu on tegu või käitumine, mis on kriminaalseadusega keelatud ja karistatav. Mõiste hõlmab erinevaid määratlusi: kuritegevus kitsamas mõttes, st kuriteod, mis on määratletud riikide krimiaalkoodeksis (nt tapmine, vägistamine, teatud salakaubandus); vähemtõsised kuriteod, mis esinevad tegelikult sagedamini (nt vargus, varastatud asjade omamine, vägivallateod, pettus, kelmus); vägivald eri konstekstides (kool, spordiväljakud, maanteed, koduvägivald jne); antisotsiaalne käitumine , mis olemata tingimata kriminaalkuritegu, võib tänu kuhjuvatele mõjudele tekitada pinget ja ebaturvalisuse õhkkonna. (Hilborn, 2008, lk 16-17;241) 1.2 Kriminaal Kriminaal on isik, kes rikub seadust. Kriminaal ehk kurjategija tahab või suudab, otsib või korraldab kuritegeliku olukorra või siseneb sellesse
Valitsus pid saatma selle mässu mahasurumiseks kõige paremad väeosad. See oli Katariina II valitsuse ajal väga ulatuslik sündmus, mis mõjutas kõiki. Katariinal oli selge mässu põhjus pärisorjus. Pärisorjus oli kõige suurem Vm probleem. Katariina II teadis väga hästi, et pärisorjus tuleb kaotada, kuna see oli kahjulik nii poliitliselt kui ka majanduslikult. Miks ta ikkagi ei kaotanud pärisorjust (kehtis 1861. aastani)? Talupoegade omamine, prii tööjõu omamine oli aadlike kõige suurem privileeg. Katariina, kes oli saanud troonile just tänu aadlite poolehoiule, ei saanud aadlitelt seda privileegi ära võtta. Kui Katariina nimetas R-i suuremaks mässajaks kui Pugatsov, siis see on väga määrav ütlus. R-it nimetati revolutsiooniliseks kirjanikuks, kuigi tema raamatus ei ole ühtegi viidet revolutsioonile. Ta on 18. sajandi kõige radikaalsem kirjanik. R kirjutas valgustusromaani
c) võime olla hagejaks ja kostjaks rahvusvaheliste õigusmõistmisinstantside ees. Normaaljuhul on rahvusvahelise õiguse subjektil nii rahvusvaheline õigus-kui teovõime. Teatud juhtude puudub subjektil aga kas kogu rahvusvaheline teovõime või üks osa teovõimest. Rahvusvahelise õiguse subjektil ei pea ilmtingimata olema teovõimet. See tähendab, et õigussubjektsus ei eelda teovõime olemasolu. Samas eeldab teovõime omamine aga õigussubjetiks olemist. Teovõime saab olla vaid sellel, kellel on õigusvõime. Tekkepõhjustest lähtuvalt saab rahvusvahelise õiguse subjektid jaotada: a) originaarseteks (algne, ürgne) b) sekundaarseteks (derivatiivne, tuletatud) Originaarsed rahvusvahelise õiguse subjektid on riigid. Nad loovad ennast ise. Klassikalise rahvusvahelise õiguse järgi saidki rahvusvahelise õigsuse subjektideks olla vaid riigid.
tuua riigi juhtimisse. Mitmete autorite arvates saabPlatoni ideaalriigi käsitlust kõrvutada kommunismiteooria elementidega. Pigem võiks ajaloolise järjepidevuse huvides kõrvutada kommunismiteooriat Platoniga mitte vastupidi. Platon, nagu ka kommunistlik ideoloogia, nägi eraomanduse kahjulikku mõju ühiskonna st riigi funktsioneerimisele. Eraomand võis Platoni idealses riigis olla vaid käsitöölistel (tööriistad), teistele oli eraomandi omamine keelatud. Seda eriti kahel kõrgemal astmel - juhtide- filosoofide ja ametnike-sõdurite osas, sest see oleks tähelepanu kõrvale juhtinud nende funktsioonidelt ja oleks võinud tekitada kadedust ja konflikte . Oluline polnud mitte määratlused "minu" ja "sinu", vaid "meie". Ka oli ideaalses riigis keelustatud monogaamne abielu kahel kõrgemal tasandil ning sedagi samadel põhjustel - juhib tähelepanu kõrvale oma ülesannetelt. Abielu oli lubatud tootjatel, sest nemad ei
Väärtuse lisamine ei tähenda mitte hindade alandamist. Paremat efekt saavutatakse teeninduskvaliteedi või teenuse kättesaadavuse parandamisega. Kuna CRM tähendab pikaajaliste kliendisuhete hoidmist, siis eesmärgiks on täita klientide ootusi ja luua positiivne kuvand ettevõttest ning luua lojaalsus. Kliendid, kellega ettevõttel on pikaajaline kliendisuhe, on üldjuhul kasumlikumad järgmistel põhjustel: - olemasoleva kliendi omamine nõuab vähem kulutusi, kui uue värbamine, - mida paremad on suhted kliendi ja ettevõtte vahel, seda suurema tõenäosusega loovutab klient oma kulutustest ettevõttele, - pikaajalised rahulolevad kliendid soovitavad ettevõtte toodet/teenust oma sõpradele. 22 2.5. Klientide identifitseerimine ja kliendiinfo kogumine Klientide identifitseerimine on hädavajalik CRM'i kavandamisel, seega peaks see
Infosüsteemi võimekus avaldub kogu ettevõtte tasemel. Määr, kuivõrd infosüsteemi kompetentsused soodustavad infosüsteemi võimekust, sõltub 2-st aspektist: organisatsiooni strateegiast ja investeerimisotsustest. Mõlemad määratlevad, kas infosüsteemi võimekus on konkurentsieelise allikaks või ainult hädavajalik tingimus konkurentsis püsimiseks või põhjustab organisatsiooni konkurentsis mittepüsimise. Vaatamata sellele, et infosüsteemi võimekuse omamine on organisatsioonide jaoks hädavajalik, siis erinevad organisatsioonid võivad ennast sellega varustada erinevalt. Samas, peaaegu kõik organisatsioonid toetuvad mingile kombinatsioonile sisestest ja välistest ressurssidest. Näiteks võib ettevõte kavandada IT-st sõltuva innovatiivse strateegia, kuid selle strateegia elluviimine sõltub IT infrastruktuuri praegusest seisust, organisatsiooni võimest rakendada sobivaid ressursse ning võimest uusi protsesse ning süsteeme luua ja
mõtteviiside liigse kinnistumise ja usaldamatusega uute ideede suhtes. Jargmised 3 eriti tähtsad vanas eas, kuigi nendega hakatakse tegelema juba keskeas. 5. Ego differentseerumine või töörolli domineerimine- põhiküsimuseks orienteerumine tööle või perekonnale, millest sõltuvad lahendused töökoha muutudes, laste kodunt lahkudes, pensionile jäädes. 6. Keha transtsedentsus või domineerimine- võime omamine mitte keskenduda valudele ja füüsilistele hädadele, mis vanusega kaasnevad 7. Ego transtsedentsus või ego domineerimine- et inimene ei jääks kinni surmamõtteisse, vaid näeksid kõiksuse perspektiivi nooremas põlvkonnas, kes neid üle elab. D.Levinson (1986)- täiskasvanu arengumudel. Koostas selle 40-mehelise grupi järgi. Meeste elus 3 umbes 20 aasta pikkust ajastut. Iga ajastu loob oma "elustruktuuri". Täiskasvanueelne periood on 0-22. Suuremad pöördepunktid:
31. Mis roll on riigivõlakirjadel? KUI KEEGI SIIA VASTUSE LEIAB ON SUPER 32. Mis on munitsipaalvõlakiri? Munitsipaalvõlakirjad on kohalike omavalitsuste võlakirjad. Need on tavaliselt maksudest vabastatud ja seetõttu ka madalama intressimääraga. Sarnanevad ettevõtete võlakirjadega. 33. Milleks kasutatakse võlakirjade reitinguid (tooge näiteid reitingutest)? Võlakirjade reitinguid kasutatakse seetõttu, et paljudel finantsinstitutsioonidel on keelatud spekulatiivsete võlakirjade omamine. Reitingud annavad teada võlakirjade riskist. Tuntumad on Moody, Standard&Poor, Fitch Investors Service. Väga madala reitinguga on tuntud rämpsvõlakirjad ja tagatiseta võlakirjad. 79. Milline on võlakirja reitingute seos oodatava tulususega? 80. Mida tähendab võlakirja noteerimine diskontoga? noteerimine on hinna määramine börsil, nii et võlakirja noteerimine on siis võlakirjale hinna määramine börsil, diskonto aga tähendab seda, et igasugune rahasumma on täna
politsei.ee alates 01.01.2010) EV Siseministeeriumi koduleht (http://www.siseministeerium.ee/) 3. VALITSUS, MINISTER, MINISTEERIUM, MINISTEERIUMI JUHTIMINE Vabariigi Valitsuse seadus Tippjuhtide konkurentsimudel (http://www.avalikteenistus.ee/public/Kompetentsimudel.pdf) Nimeta 5 kompetentsi, mis tippjuhil kindlasti olemas peaks olema 1) Usaldusväärsus: teenib rahvast, austab avaliku teenistuse eetikat, austab õigusriigi põhimõtteid. 2) Visiooni omamine: kujundab visiooni, selgitab strateegilisi valikuid, seab eesmärgid. 3) Innovaatilisus: arendab ennast, arendab organisatsiooni ja rakendab uuendusi. 4) Eestvedamine: kujundab ja innustab meeskonda, arendab koostöövõrgustikku. 5) Tulemusele orienteeritud: otsustab ja vastutab, saavutab tulemused, tegutseb heaperemehelikult, järgib ja arendab õigust. EV Kultuuriministeeriumi põhimäärus 4
Peamised teemad, millega poliitilised ideoloogiad tegelevad: 1. Inimese olemus Siin vôib eristada kahte peamist suunda: a) inimolemus on plastiline, muudetav - keskkond määrab ära selle, milline inimene on - keskkonna muutmine ja eriti hariduse parandamine muudab ka inimesi paremaks. b) inimolemus on muutumatu - seda iseloomustavad teatud pôhitunnused, nagu sotsiaalsus, ratsionaalsus ning headus, teatud ôiguste omamine - elu, vabadus, omandus jne. Mõnede arvates on inimesed egoistid ning riigi ülesandeks on inimese instinkte piirata - selleks vajalik poliitiline vôim. 2. Tôe olemus ning selle tunnetamise vôimalikkus a) On olemas üks absoluutne tôde inimese ja ühiskonna kohta, mille teadmine on antud vaid vähestele b) Ei ole olemas ühte tôde, vajalik on tegelikkuse mitmekülgne uurimine. 3. Indiviidi ja grupi vahekord
aktiivselt poliitikas (v.a hääletamine valimistel), ta on nimetu otsuste täideviija, aga mitte otsuste kavandaja. Kolmas bürokraatia oluline funktsioon on iseenda (st. ametnikkonna) taastootmine, arendamine ja inimressursi juhtimine. Selle alla mahub ametkondadevahelise suhtluse edendamine, poliitikate täitmise koordineerimine, ametnike taseme- ja täiendkoolitus. 5.3 Avalike teenistujate värbamine ja karjäär Nüüdisaegses avalikus halduses on keelatud ametikoha ost, isiklik omamine ja pärandamine. See muudab ametniku koha näiliselt kõigi jaoks vabaks, ausa konkurentsi alusel täidetavaks. Tegelikult on astumine avalikku teenistusse üks rangemalt reguleeritud hõivevaldkondi. Lisaks kodakondsusele nõutakse tavaliselt kõrgharidust määratud erialal, regulaarset enesetäiendamist ja üldist ametialast asjatundlikkust. Ametniku koha täitmine toimub peamiselt avaliku konkursi korras, kus hinnatakse kandidaatide sobivust kutsestandardile ning seniseid saavutusi.
Ühiskonna valitsemine Valitsemine: riigi kui terviku juhtimine Haldamine: ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ja valitsuse otsuste elluviimisel. Põhiküsimused : Kes valitseb? Rahvas. Erakondade ja survegruppide kaudu, valimiste ja rahvahääletuse abil. Kuidas valitsetakse? Niiviisi, nagu määrab valitsemiskord (diktatuur - piiramatu võim; põhiseaduslik - piiratud võim) Demokraatlik valitsemiskord ( põhiseaduslik valitsemiskord) Valitsemiskord, milles põhiseadusele kuulub tähtsaim roll Iseloomulikud jooned: 1. tugineb põhiseadusele 2. võimude lahusus (peab takistama võimu koondumist kitsa isikute grupi kätte) 3. kodanikuvabaduste ja õiguste tagamine 4. regulaarsed vabad valimised Põhiseadus: riigi tähtsaim õigusakt, võib olla ühe dokumendina (Eesti), või dokumentide kogum (Suurbritannia) Demokraatliku valitsemise põhivormid: Presidentalism President on nii valitsuse juht kui riigipea,...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
