the Volga and Oka rivers. They migrated westward to the Baltic shores some 5, 000 years ago. In the ninth century A.D. Viking ships invaded Estonia and the country became a vital link in the sea-trade between East and West. By the 12th century, the Arabian geographer al-Idrisi had placed the city on his maps. In the 13th century, Tallinn joined the Hanseatic League, the union of European commercial towns that stretched from London to Novgorod. Pärnu, Viljandi and Tartu were also members. Estonia became a vital link in the sea-trade between East and West. The oldest preserved book written in Estonian, a catechism, dates from 1535. Tartu University was established in 1632, on orders from Sweden's King Gustav II Adolf. Literacy spread. The Bible was translated into Estonian in 1739(pole vaja teada). A period of wars began in the 16th century, bringing parts of Estonia under the control of Russia, Denmark, Poland and Sweden
aastate alguses aga Lõuna- Itaaliasse ja Sitsiiliasse. Viikingid asusid ka Islandile ja jõudsid isegi Gröönimaale ning Põhja Ameerikasse. Paljud viikingid suundusid Vahemerele, rüüstates Hispaaniat, Lõuna Prantsusmaad, Itaaliat ja Bütsantsi. Kui Bütsants nende rünnakud tagasi lõi, asusid nad keisririigi teenistusse kaupmeeste ja sõduritena. 17 Rootsi viikingid valitsesid Läänemerel, rajades mitmeid kaubalinnu, näiteks Visby, Kiiev ja Novgorod. Venemaa jõgesid pidi liikudes kohtusid viikingid bulgaaride, kasaaride, Bütsantsi ja araabia kaupmeestega. Aastaks 1000 olid viikingid rahunenud ning nende kodumaadki Skandinaavias võtnud omaks ristiusu. Neil oli ääretult suur mõju Põhja-Euroopa saatusele, nad rajasid uusi kaubateid ja linnu, panid aluse Venemaale, mõjutasid Prantsusmaad, Hollandit, Poolat, Britanniat ja Iirimaad ning 16 Viikingid. (2005). Õpilase Ajaloo Entsüklopeedia. Varrak. Tallinn 90-91. 17 Viikingid. (2005)
lowered at sunset but not later than 10pm; except at midsummer June 23, when it’s not lowered at all. It’s commonly recognised that whoever’s flag flies on top of this tower is the ruler of Estonia. Toompea as a tourist attraction Alexander Nevsky Cathedral - largest and grandest orthodox cathedral crowning the hill of Toompea. It was finished in 1900, when the country was a part of the Russian empire. Time of russification, many estonians against it. Dedicated to the prince of novgorod, alexander nevsky who won the battle of ice. Due to the lack of funds and the building’s massive construction, it was never demolished. Kohtuotsa viewing platform - gives great view to the both parts of the city. blabla Estonian Knighthood House - The German nobles in Estonia were united in the Estonian Knighthood. The Estonian Knighthood House was the building where the Knights met and held their festivities and where their peerage register was kept. Town Hall Square
riik. Viimane oli kujunenud viikingite kaubandustegevuse tulemusena, mistõttu skandinaavlased moodustasid noore riigi ülemkihi. X sajandi lõpul võeti Bütsantsist vastu ristiusk. Vana- Vene riigi õitseng saabus aga Jaroslav Targa valitsusajal (XI saj), mil laienes riik, ühtlustati seadusandlust ja arendati suhtlemist Euroopaga. Pärast Jaroslav Targa surma (1054) lagunes Vana-Vene omavahel võistlevateks vürstiriikideks. Esiplaanile tõusid Vladimir-Suzdal ja Novgorod. Viimase eripäraks oli vabariiklik riigikorraldus. Kõrgkeskaeg Kõrgkeskajal arenesid põllumajandus ja kaubandus. Seetõttu kasvas elanikkond nii maal kui linnas. Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks said tähtsate kaubateede sõlmpunktid Põhja-Itaalias, Lõuna-Prantsusmaal ja Flandrias. Inglismaal ja Prantsusmaal kujunes kõrgkeskajal tsentraliseeritud monarhia, mis piiras oluliselt feodaalset killustatust. Mõlemas riigis tekivad vähemalt formaalselt valitseja võimu
saamise tingimused ja erialade ning töökohtade reeglid. Liivimaa elusoon oli tansiitkaubandus. Käsitöö osatähtsus oli väiksem kui paljudes Lääne-Euroopa linnades. Käsitöö oli pigem kohalikule elanikkonnale. Liivimaa linnade kaubanduslik suunitlus tulenes äärmiselt soodsast asendist Kirde- Euroopa kaubateede võrgus. Tallinnal olid tihedad sidemed Rootsi, Soome ja Novgorodiga. Tartu kaubanduslikult tagamaaks olid eelkõige Pihkva ja Novgorod. Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu olid Hansa liidu liikmed. Hansa liidu tähtsamaid kaubanduskontoreid asus Novgorodis. 7. Piiskoppide keskus oli toomkirik Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Riias ja Aizputes. Jumalateenistused toomhärrad- kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli. Toomkapiitel oli piiskopi kõrval iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga
Aasta otsa linnas elanud talopoeg sai vabaks meheks. Lombandias ja Torcanas prooviti vabaneda Püha Rooma e. Saksa keisrite võimu alt. 1176. a. võitis lombandlaste jalavägi keisri rüütliväed. Sveitsis sõlmisid linnad mägilastega liidu, kes kes kogusid Alpi mäekurudes, kus kaupa veeti, tollimaksu. Keskaja lõpul kujunes Sveitsi riik. Flandria linnad kuulusid Prantsuse kuningale. 1302. a. purustati kuninga rüütlivägi. Põhja-Euroopa kaubandus linnad olid nt. Lübeck, Brügge, Novgorod, London, Bergen jt. Eksporditi karusnahka, mett, vaha, soola, Liivi ja Eesti aladelt teravilja. Imporditi lina ja villa. Vahemerekaubandus linnad olid nt. Napoli linnad, Piza, Veneetsia, Genua jt. Eksporditi lina ja villa ja imporditi luksuskaupu (nt. veini, siidi ja sametit), vürtse ja arstame. RISTIUSK JA KIRIK II Tsisterlaste ordu nimetus tuleneb Citeaux' kloostri järgi (Prantsusmaal). See lähtus Benedictuse kloostrireeglitest,
(ise oli abielus Rootsi kuningatütrega, oma tütred abiellusid Ungari, Norra ja Prantsuse kuningatega.) "Vene õigus" seadustekogu, mis loodi toetudes Rooma õigusele. 11. Vana-Vene riigi lagunemine. xi saj. keskpaigaks oli Vene riik feodaalselt killustunud. Kõik vürstide pojad said omale omad piirkonnad ja valitsesid neid ise; võitlesid omavahel. Kirde-Venemaal tekkisid kaks olulist keskust: Vladimir Suzdali vürstriik (Moskva alge) ja Novgorod. Novgorod oli omamoodi kaubanduslik vabariik, mida juhib rahvakoosolek, kes valib ka vürsti. 13. saj jõudsid Venemaale mongolid tatarid. Venemaa alistati kaheks sajandiks. Elulaad kõrgkeskajal Aadli elulaad. Rüütli relvastus: piik, mõõk. Arengu tulemus: rõngassärgid, pikkvibu ja amb, kiiver, kilp. Ratsaväe kõrval osalesid lahingus ka jalamehed (paazid, kilbikandjad aitasid oma senjööri)
Seda õhutas ka kohaliku ülikkonna tahtmatus alluda vürstile. 11 sajandiks oli tegelik võim osastisvürstidel, kes tähtsuseta vürstitiitli peale siiski kaklesid. Siiski idaslaavlased omistasid läänemeresoomlaste metsad, ristiusustasid nad ning Vene tuumik kaldus põhja poole tekkisid kaks eraldi võimukeskused: Kirde-Venemaa Vladimir-Suzdali vürstiriik, (Moskva linn tekkis ka) ja tugevnenud Novgorodi riik. o Novgorod oli esimene slaavlaste ja varjaagide tugipunkt. Seal kaubeldi läänemeresoomlaste metsaandidega, ning tõusti esile mõjuka kaupmeeskonnaga. Seal oli ebatüüpiline valitsemine linna juhtis rahvakoosolek ehk veetse, kus domineerisid jõukamad kaupmehed. Veetse valis vürsti, kes pidi neid kuulama, alluma ja pidi linnast väljas elama. Novgorod oli justkui kaubanduslik vabariik. DRUZIINA
t käsitöölised) - SUURGILD ühendas linna kõik kaupmehed 5. Kaubandus: - Vahemerekaubandus: kuni 13 saj. araabia ja bütsantsi kaupmehed, seejärel Itaalia kaupmehed kuld ja vürtsid pangakontorid (vahetus, krediit) - Läänemere ja Põhjamere kaubandus võim Saksa kaupmeestel 1160 Hansa koondis, kuhu 14 16 saj kuulus 170 linna (Eestist 4: Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi; suurimad Novgorod, Köln, London) KOGE uut tüüpi mahukas laev Hansa idakaubanduses tähtsad Tallinn ja Riia §22 Keskaja ülikoolid ja teadus 1. Definitsioonkaart: 2. 1445 (või 1446) leiutab sakslane Johann Gutenberg Euroopas trükikunsti 1456 Piibel trükituna 3. Leonardo da Vinci (1452 1519) kuulus Itaalia kunstnik, arhitekt, leiutaja, loodusuurija §23 Romaani ja gooti stiil
jne). Meistriks ja tsunfti liikmeks saamine eeldas kodanikuõiguste omandamist ja abiellumist. Kuna kogu meistriks saamise protseduur oli seotud väga suurte kulutustega, oli paljudele noortele sellidele ainsaks väljapääsuks meistri tütre või lesega abiellumine, mis kergendas tunduvalt tsunfti vastuvõtmist. 4. Kaubandus · Hansa Liidu liikmeteks olid Eesti linnadest Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus- Pärnu. · Üks tähtsamaid kaubakontoreid Hansa Liidu jaoks oli Novgorod. · Läänest veeti Liivimaa kaudu Venemaale eelkõige käsitöötooteid: Flandria kalevit, Reinimaa relvi ja metalltooteid, Rootsi vaske jne. · Samuti heeringaid, soola ja veini, õlut vürtse. · Hakati kauplema kaubanduspartnerite võrgu vahendusel. · Siseturukaubandus muutus laiemaks: talupojad tõid oma vilja ja lina linna turule ja müüsid selle maal ringi liikuvatele kokkuostjatele. · Aadlikele ei meeldinud see ning nad üritasid maakaubandust täielikult
sündinud seaduslikust abielust. Rae võim oli väga suur, see sekkus ka kodanike isiklikku ellu (nt. pulmade suurus sõltus pruudi kaasavarast). Linnades olid gildid. Tähtsaim oli kaupmehi ühendav Suurgild. Veel oli Mustpeade Vennaskond. Käsitöölistel oli Väike gild. Käsitöölised koondusid ametialade järgi tsunftidesse. Igal tsunftil oli oma põhikiri ehk skraa. Kaubanduslikult olid Liivimaa linnad soodsa asendi tõttu soodsalt arenenud. Tähtsaim kaubakontor oli Novgorod 2. Kroonik Balthasar Russowi Liivimaa kroonika Russowi Liivimaa kroonika on Tallinna Pühavaimu kiriku eesti koguduse õpetaja Balthasar Russowi poolt alamsaksakeeles kirjutatud kroonika, mis käsitleb Vana- Liivimaa ajalugu 12.sajandi Liivimaa vallutamisest kuni 1583. aastani, kirjeldades Liivi sõja eelset riigi siseolu, elulaadi ja sõjasündmusi. Pilet nr. 5 1. Vana-Liivimaa kiriklik korraldus Tallinna piiskopid osalesid Riia kiriku ettevõtmistes, seega kiriklikult võib
Narva Eesti Gümnaasium Referaat Alfons Rebane Õpetaja: Kapten Tint Õpilane: Marek Armulik Narva 2010 Sissejuhatus Alfons Vilhelm Robert Rebane (24. juuni) 1908 Valga 8. märts 1976 Augsburg, Saksamaa) oli Eesti ohvitser. Teise maailmasõja ajal oli ta mitmete Saksa juhatusele alluvate eesti väeosade ülem. Rebane osales oma väeosadega enamikes otsustavates Eesti kaitselahingutes Narva lahingust Eesti mahajätmiseni. Rebane alustas oma sõjaväelist teenistuskäiku 1920ndatel ja sai ohvitseriks aastal 1929. Pärast Nõukogude okupatsiooni ja Suvesõja algust astus ta Saksa sõjaväkke. Rebane sai tuntuks Idarindel Eesti Pataljon 658 ülemana. Sõjamehetee käigus õnnestus Rebasel välja murda 13 piiramisrõngast. Eesti kaitselahingute algusest jaanuaris 1944 pidas Rebane lahinguid Krivasoos, Narva jõel, Mummassaares, Emajõel, Paide ümbruses ning hiljem Oppelni piirkonnas, kus...
Narva lahingud 1944. aasta kevadtalvel. 1944.a. 14. jaanuari hommikul algas Oranienbaumi platsdarmilt Leningradi rinde 2. löögiarmee pealetung Ropa suunas. Järgmisel päeval alustas Pulkovo kõrgustikult Krasnoje Selo suunas pealetungi 42. armee. Volhovi rindel asusid pealetungile kolm nõukogude armeed. Suurrünnaku eemärgiks oli Leningradi vabastamine blokaadist ja saksa väegrupi ,,Nord" ümberpiiramine ning hävitamine kogu Leningradi-Volhovi rindel. Esmalt aga taheti vallutad Narva ja Pihkva, et sealt edasi liikuda Tallinna ja Pärnu suunal. 20. jaanuariks 1944, kuue päevaga, purustati Saksa väegrupi tiibadel asunud üksused. Oli loodud hea eeldus nõukogude vägede pealetungi jätkamiseks kogu rindel Soome lahest Ilmeni järveni. Eesti kohale oli kerkinud ähvardav oht olla taasokupeeritud suure idanaabri poolt. Kartes 18. armee sissepiiramist hakkas saksa väejuhatus 21. jaanuaril vägesid tagasi tõmbama. Taganemist katsid eesti mehed ee...
Valitseva kihi moodustasid suurmaaomanikud, kelle hulgast valiti ka vanemad. Elanike põhiosa moodusasid talupojad. Orja seisusesse võisid sõjavangide kõrval majanduslikel põhjustel sattuda ka kohalikke. Iseloomulik oli rehielamu, mis oli nii elu- kui ka tootmishooneks. Suhted naabritega - Lõuna-Eestis esinesid konfliktid latgalitega. Samas aktiviseerusid eestlaste rüüsteretked Taani ja Rootsi rannikule. Nt Sigtuna 1187.a. Ida poolt olid ohuallikateks Novgorod ja Pihkva vürstiriigid. Tegevusalad ja kaubandus - peamine tegevusala oli maaharimine, kus põllumaa suurust arvestati adramaades. Väike osa elanikkonnast tegeles raua tootmisega (Saaremaa, Virumaa), kaubanduse või käsitööga (relvad, pronks- ja hõbeehted). Kaubitseti lähinaabritega - liivlased, soomlased, rootslased, Pihkva ja Novgorod. Peamiselt tegeleti vahetus- või vahenduskaubandusega. (hõbe, sool jne viidi itta, karusnahad ja vaha läände, tegeleti ka vangidest orjade
5.Vana-Vene riik Slaavlaste päritolu Veneedid asusid Visla jõe ümbruses ja arvatakse, et neist kujunesid lääneslaavlased. Andid oli aga idaslaavlased. Slaavi hõimud olid väga sõjakad. Nad tegid sõjakäike Bütsantsi. Veneedid liikusid läände ja hõivasid mõningaid alasid Saksamaa idaosas. Idaslaavlased Tähtsamate teede sõlmpunktidesse tekkisid käsitööliste ja kaupmeeste asulad, millest arenesid ajapikku varased linnad- vana-Laadoga, Novgorod, Pihkva, Polotsk, Kiiev jt. Peamised tegevusalad olid käsitöö ja kaubandus. Vana-Vene riigi teke Vana-Vene riigi tekke kohta on kujunenud 2 teooriat, millest üht nim normannistlikuks ja antinormannistlikuks. Esimese teooria pooldajad on väitnud, et vana_vene riigi lõid viikingid. Teise teooria pooldajad väidavad aga, et russid, keda seostatakse idaslaavi hõimuga, olevatki andnud nime kogu Vene riigile ja rahvale. Kuid üha enam on ajaloolasi
1 I. EESTI MUINASAEG: 1. EESTI AJALOO PERIODISEERING: Eesti ajaloo kõige pikemaks perioodiks on muinasaeg (X at.eKr. 13.sajandi algus). Muinasaega jagatakse väiksemateks alaperioodideks kõige tähtsamate töö- ja tarberiistade valmistamise materjali järgi: KIVIAEG · Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg (X at.eKr. IV at. II veerand eKr.) · Neoliitikum e. noorem kiviaeg (IV at. II veerand eKr. II at.kp.eKr.) PRONKSIAEG II at.kp.eKr. 6.saj.eKr. RAUAAEG · Varane rauaaeg (6.saj.eKr. 1.saj.pKr.) · Vanem e. rooma rauaaeg (1.saj. 5.saj.) · Keskmine rauaaeg (5.saj. 8.saj.) · Noorem rauaaeg (9.saj. 13.saj. algus) Muinasaja lõpu...
siseveekogudes. Mesindus oli hea tegevus. Täpsemalt tegeleti metsmesindusega. Iga pere suuresti tegi oma käsitöö ise. Kuid olid välja kujunenud ka mõned sepad, kes töötlesid rauda. Olid isegi hõbe ja pronksi sepad, kes tegelesid ehete valmistamisega. Savi töötlesid pottsepad. Eestisse jõudis ka keder, millel töötamiseks oli vaja oskustega inimest. Vahenduskaubandus toimus läänest itta, idast läände. Läänes oli tähtsaim kaubanduspunkt Eesti jaoks Gotland, idas Pihkva ja Novgorod. Esines ka vahetuskaubandus (kaup kauba vastu). Nooremal rauaajal elamine toimub üldiselt külades. Külad omakorda koondusid kihelkondadeks. Kihelkondi oli umbes 45. Kihelkonnad omakorda koondusid maakondadeks. Maakondi oli 8. (Virumaa, Järvamaa, Harjumaa, Rävala, Läänemaa, Saaremaa, Sakala, Ugandi) Kesk-Eestis oli ühe käsitluse järgi veel väikemaakondi nagu Alempois, Mõhu, Vaiga, Jogentagana... Teise käsitluse järgi olid need kihelkonnad, mis ei olnud veel maakondadeks jagunenud
lambad, kitsed. Küttimine ja kalapüük olid muutunud teisejärguliseks tegvevuseks. Oluline tegevus oli metsmesindus. Muinasaja lõpuks kujunes välja käsitööala, millega igaüks hakkama ei saanud sepatöö - pronksisepp ja hõbesepp. Kui Eestisse jõudis potikeder, muutus pottsepa töö eraldi käsitööalaks. Eestlased tegelesid kaubandusega. Oluline kaubapunkt oli läänepool Ojamaa saar e Gotland, idapool Pihkva ja Novgorod, vahenduskaubandus. Oluline oli raha. Teiselt poolt oli tegemist vahetuskaubandus. Oluline oli kaup kauba vastu. Idast läände karusnahad ja vaha. Läänest itta liikus sool ja metall (raud, pronks, hõbe). Ühiskondlikud olud Nooremal rauaajal tulevad üksiktalude asemel külad. Külad olid koondunud kihelkondadeks, mis oli muinasaja kõige tähtsam haldusüksus. Eesti aladel oli umbes 45 kihelkonda.
lambaid. Küttimine väga suurt toidulisa ei andnud. Tegeleti ka kalapüügiga (siseveekogudel peamiselt), ka mesindus oli rakendatud. Olid välja kujunenud erinevad käsitööliigid: sepandus (ühed olid tavalise sepatööga tegelevad, teised eeskätt pronksist ja hõbedast ehete valmistamisega tegelevad sepad), potsepandus. Vahenduskaubandus eksisteeris (idast läände, läänest itta). Läänes oli tähtsaim kaubanduspunkt Eesti jaoks Gotland, Ida pool Pihkva ning Novgorod. Esines ka vahetuskaubandus (kaup kauba vastu). Nooremal rauaajal tekib taas koondumine küladesse, mis omakorda koondusid umbes 45 kihelkonnaks. Kihelkonnad moodustasid maakonnad, mida oli 8: Virumaa, Järvamaa, Harjumaa, Rävala, Läänemaa, Saaremaa, Sakala, Ugandi. Kesk-Eesti suhtes on kaks erinevat käsitlust: esimene neist väidab, et tegemist oli paljude väikeste maakondadega; teise käsitluse kohaselt eskisteerisid Eesti keskpaigas üksnes kihelkonnad, mis polnud maakondadeks koondunud
Eesti keskaegsetest linnadest kuulusid alates XIV sajandist Hansasse Tartu, Tallinn, Pärnu ja Viljandi. Kaubanduslikult igati soodsalt paiknenud Narva jäeti aga Tallinna vastuseisu tõttu hansalinnade hulgast välja. Narva kaubandus elavnes nendel perioodidel, mil Hansa ja Novgorod olid omavahel tülis. Siis jõudis enamik lääne kaupu Venemaale ja sealseid kaupu läände just Narva kaudu. Hansa liidu koosseisus kujunesid Tallinnast ja Tartust Euroopas tuntud kaubalinnad, eelkõige transiitkaubanduse keskused. Siia toodi kalevit Flandriast ja Inglismaalt, käsitöösaadusi Põhja-Saksamaalt, kanget õlut ja magusaid veine, idamaiseid vürtse ja hiljem ka rasvaseid soolaheeringaid. Eriti tulusaks kujunes Tallinnale kauplemine soolaga. Keskajal armastati öelda, et Tallinna linn olla ehitatud soolale. Soola imporditi õige kaugelt: peamiselt Prantsusmaalt või ka Portugalist. 2030 väikest laeva jõudis karavanina purjetades soolalastiga Tallinna. Siin la...
taid uues elukohas elanud. Seega kajastavad Novgorod, Peterburi, Moskva, Saraatov, Her- ümberarvestuslehed rännet vaid osaliselt ja son, Tobolsk, Jekaterinoslav. Juba 1840. aastal hilinemisega. Sajandi keskel moodustas üle on esimesed eesti talupojaseisusest mehed poole sellest kihelkonnasisene lähiränne. kirjutatud Harkovi kubermangu, Mogiljovi ja Väljapoole maakonda asujatel oli tihti olemas Petseri bürgeriks. Rännati ka Soome ja varasem lähirände-kogemus. Rände üheks Kuramaale. tõukejõuks oli tõrjutus: 19 Lõuna-Eesti ki- Märkimisväärne on valdavalt linnadesse helkonna puhul oli elukohta vahetanute seas viiv õpetatud elukutsetega seotud ränne ja vallaslaste ja “ebavõrdsete abielude” (naine selle väga hiline fikseerimine allikais (arstid, mehest enam kui 5 või mees naisest enam kui veterinaarid, agronoomid, elementaarkooli- ja 15 aastat vanem) osakaal ligi kolm korda...
säilinud-11 lehte) Kordamine 1. Nimeta eestlaste Muistse Vabadusvõitluse põhjused? 2. Nimeta esimesi piiskoppe kes Maarjamaale tulid? 3. Nimeta tähtsamaid lahinguid ja tulemus Muistsest Vabadusvõitlusest? (vähemalt 2 lahingut ja aasta) 4. Mis rahvad ründasid Eestit Balti ristisõjas? 5. Nimeta põhjuseid miks eestlased Muistses Vabadusvõitluses lüüa said? 6. Mis sai ristisõdijate plaanist vallutada ristisõja järel ka Novgorod ja Leedu alad? 7. Kuidas jagati Eestimaa võõrvallutajate vahel pärast Muistse Vabadusvõitluse lõppu? (mis osadeks) 8. Mis rahvad said Eestimaa esimesteks vähemusrahvusteks? 9. Mis uus nähtus tekkis Eestis keskajal ja nimeta neist tähtsamad? 10. Nimeta Jüriöö ülestõusu põhjused? 11. Kirjelda Jüriöö ülestõusu käiku. 12. Nimeta Jüriöö ülestõusu tulemused ja tagajärjed. 13. Kuidas liigitati eestlastest pärisoriseid talupoegi
2) omavahelisi tüliküsimusi Otsuste vastuvõtmiseks oli vaja kõigi kuuriate nõusolekut Tähtsaim otsus 1507.a. võtta talupoegadelt relvakandmisõigus Vana-Liivimaa riikide suhted naabritega XIV saj lõpul olukord keeruline 1) 1385.a. loodi Krevo unioon Poola ja Leedu liit 2) 1397. a. loodi Kalmari unioon Taani, Rootsi ja Norra ühendriik 3) XV saj hakkas tugevnema Moskva suurvürstiriik: -- allutati Novgorod - suleti Hansa kaubakontor - rajati Ivangorod Narva jõe kaldale Liivimaa ordumeister W.von Plettenberg hakkas koondama ühisjõudusid 1502.a võitsid Liivi ordu väed Moskva vägesid Smolino lahingus 1503.a. sõlmiti vaherahu, mida edaspidi kordi pikendati MAA-AADEL JA TALURAHVAS KESKAJAL Eesti asustus ja rahvastik Rahvastikuprotsessid Eestis XIII- XVI sajandini: 1. Rahvaarvu kasv: 1) XIII saj. 150000-180000 2) XVI saj
Tähtsaim allikas on Läti Hendriku kroonika, mis küll kajastab 13.sajandi Eestit so hilisrauaaja lõppu, kuid selles kirjeldatavad nähtused esinesid siin ilmselt juba varemgi Taani hindamisraamat annab ülevaate Põhja-Eesti asustusest. Hilisrauaajal tekkisid paljud ainelise ja vaimse kultuuri ilmingud, mis püsisid talupojakultuuris 19.sajandidni Olulised välised mõjutegurid hilisrauaaegsele Eestile: Skandinaavlaste ristiusku minek Arengud Venemaal: naabruses kujunesid Novgorod kui mõjukas kaubanduskeskus, Pihkva Vürstiriik, Polotsko vürstiriik Saksa invasioon ida suunas ja selle seostamine paganluse-vastase ideoogiaga. Lüübeki linna asutamine 1143 Läänemere kaldal Eestlaste koostöö lõuna suunal liivlaste ja kuralastega Talirukki kasutuselevõtt, koos talirukki levikuga võeti kasutusele kolmeväljasüsteem, mis oli saagikam ja turvalisem. Kolmeväljasüsteem tähendab ka regulaarset väetamist so sõnnikupõllunduse teket
sajandeid on osaleda ise oma esteetiline maitse ja arusaamad ilust nende kodumaa. Kunsti stilistiliste keskaegse kunsti Eestis oli osa suure pere kultuurid Lääne-, Kesk-ja Põhja- Euroopas, mille arendamine kulges ladina-gooti vormides. Eriti oluline oli tihedalt seotud Tallinna ja teiste Eesti linnade Hansaga. Kujunemise kohta keskaegse kunsti, arhitektuuri mõjutanud maa-Reini Vestfaali ja Gotlandi saarel; mõjutatud ning sattumist kõrgelt arenenud kultuur lähinaabrid - Pskov ja Novgorod. Kiriku arhitektuurile Eestis XIII sajandil olid omased lapidary lihtne disain ja raske iseloom. Tüüpilised lossid on Viljandis, Rakveres, Tallinnas, Narvas; episkopaalsed lossid on Kuressaarel ja Haapsalus. Viljandi ordulinnuse (nüüd varemed) selle suurus ületas kõik tema kaasaegsete lossid Baltikumis. Ta esindas nii ruudu külgedega 55 m. Ansamblis hoonete hulka oli kirik, suur ühine söökla , magamistoad ja eraldi ruumid. Loss seisis kõrge mäe
lagunes riiik taas mitmekymneks killuks. Iga vürst pidas end oma valdustes ülal täie6igusliku peremehena. 1237 tungisid venemaale monmgolite-tatarlaste h2stiorganiseeritud ja sõjakunstis vilunud väed.vastupanu neile ei suudetud osutada ja peagi nad olid vallutanud enamuse vürstiriike. Tänu neile langes venemaa mngolite tatarlaste riigi kuldhordi mõjusfääri. Erinevalt teistest vene vürstiriikidest kus kogu v6im oli kohaliku vürstikäed , paistis novgorod silma üsana demokraatliku valitsemis korraga. Novgorodi elu juhtis rahvakoosoleks ehk veetse mille osalesid m6jukamad linnakodanikud. 3
häälikutest said helilised häälikud (bh>b, dh>d, gh>g) frikatiiv hõõrdhäälikud j, v, f, s, s, z germaani keelerühm - islandi, fääri, norra, taani, rootsi, inglise, friisi, jidisi, afrikaani, alamsaksa, hollandi, flaami, letseburgi, saksa, gooti germaani keelte liigitus põhjagermaani keeled, idagermaani keeled, läänegermaani keeled Hansa Liit Skandinaavia, Põhja-Saksamaa, Liivimaa ja Madalmaade poliitiline ja kaubanduslik liit; 13-17 sajand; põhilised linnad Novgorod, Tallinn, Visby, Lübeck, Hamburg, Brugge, London Algas Saksa kaupmeestest, kes tegid äri võõrastes linnades ja moodustasid gilde. Kaubeldi soola, raua, heeringa, soolakala, tekstiilide, vaha, nahkade, teravilja ja õllega. Tähtis alamsaksa keele levimise poolest. Heliline häälik, mida hääldades häälepaelad vibreerivad Helitu häälik, mida hääldades häälepaelad ei vibreeri indoeuroopa keelkond maailma suurima kõnelejate arvuga keelkond, ala ulatub Indiast Euroopani;
· Samal ajal oli tekkinud ja tugevnenud mongolite riik, mille rajas Tsinghis- khaan ja mille lajaldasele ulatusele pani aluse Batu-khaan · (mongolid vallutasid suure osa Hiinast, Kesk-Aasia, Taga-Kaukaasia) · 1223 toimus lahing Kalka jõel. Venelaste ja polovetside väed purustati · Batu-khaani eesmärk oli jõuda maalima otsa- viimase mereni · 1237-1240 mongolite-venemaa sõjaretk, mille käigus vene vürstiriigid üksteise järel alistati va Novgorod, Galiitsia ja Volõõnia · Novgorod erines teistest vene vürstiriikidest oma valitsemise poolest. Oli vabariikliku valitsemisviisiga: o Tähtsamad asjad otsustati rahvakoosolekul ehk veetsel o Vürstid olid peamiselt sõjaväe juhid ja neid kontrollis rahvakoosolek o Possaadnik (peaminister) tegeles sisuliselt vürstiriigi juhtimisega Novgorodi alad jäid piirialaks lõunast Kuldhordi, läänest Saksa ordu, loodest Rootsile.
Tõrva Gümnaasium Martin Appo 10. klass Venelased ja Venemaa Referaat etnogeograafiast Juhendaja L.Tangsoo Tõrva 2010 1 Sisukord Venelased ja Venemaa......................................................................................................................................1 Referaat etnogeograafiast.............................................................................................................................1 Juhendaja L.Tangsoo................................................................................................................................1 Sisukord............................................................................................................................................................2 Sissejuhatus................
Moderne hotelli kompleks avati seal 1982 aastal. Dagomys Hotel Complex on 27-korruseline puhkekompleks. Kompleks mahutab kuni kaks tuhat külalist ja töötajaid on 1600. See on laiendatud, et ettevalmistuda 2014 aasta taliolümpiamängudeks.VAATAMISVÄÄRSUSED Venemaal on väga palju vaatamisväärsusi. Suurepärane kloostrikompleks Sergijev Posad. Kizhi saar puitarhitektuuri muuseumiga avatud taeva all. Solovetsi klooster Venemaa Euroopa osa Kaug-Põhjas; muistne linn Novgorod arvukate arhitektuurimälestistega; Pihkva oma hästi säilinud XIV sajandi kremlikompleksiga, mida hüütakse Detinets`ks; Petser, kus asub kuulus XIV--XVI sajandite Pihkva- Petseri klooster; Pushkini Mäed, kus asuvad Pushkini ja Kerni mõisamuuseumid ning Svjatogorski klooster, kus paikneb Aleksander Pushkini haud. Kaasanis XIV--XV sajandite Kaasani Kreml kuulsa Süümbegi torniga. Volga jõel on mitu iidset vene linna suurepäraste XIII--XIX sajandite arhitektuurimälestistega
§11 Vana Vene Riik Slaavlaste esimeseks levinud kultuuriks Praha kultuur, mille muistiseid leidub Põhja- Karpaatide, Oderi ja Dnepri keskjooksu vahelisel alal. Veneedid Visla jõe ümbrus, neist kujunesid lääneslaavlased. Visla ülemjooksu vahel sklaviinid, kellest pärinevad lõuna-slaavi rahvad. Andid ehk idaslaavlased jagunesid mööda Dneprit põhja poole. Tähtsamate teede sõlmpunktidesse tekkisid käsitööliste ja kaupmeeste asulad, arenesid linnad Vana-Laadoga, Novgorod, Pihkva, Polotsk, Kiiev. Lõunapool tegeldi künnipõllunduse, karjakasvatusega, põhjas aga asuti suurematesse keskustesse, kus tegevuseks käsitöö ja kaubandus. 13.-14.s suudeti osa kohalikke rahvaid enda hulka sulatada. Üks osa arvab, et Vana- Vene riigi lõid viikingid, sest slaavlased ise olid siis veel metslaste tasemel. Teised aga peavad seda legendiks ning seostavad vene päritolu idaslaavi hõimuga. Tekkeajas ollakse ühel nõul 882. Aasta.
Riigi õiguskorra kindlustamiseks lasi jaroslav koostada kirjaliku seadustekogu ,,Vene õigus". Seal oli nii slaavi tavaõigus kui ka Bütsantsis kehtiva Rooma õiguse normid. Kiievi vürstid jagasid surres oma maavaldused poegade vahel, siis tekitas see kodusõdasid. See viis killunemisele. Varsti oli vürst vaid valitsejanimetus, tegelikult kuulus võim osastisvürstidele. Vene tuumikala kujunes põhja, kus oli kaks tähtsamat võimukeskust : Vladimir-Suzdalimaa vürstiriik ja Novgorod. Vürsti peamise sõjalise ja kohustusliku võimu tagaja oli druziina. Novgorod oli ammune slaavlaste ja varjaagide tugipunkt, seal tõusis esile jõukas ja mõjukas kaupmeeskond. Linna juhtis rahvakoosolek ehk veetse, kus domineerisid jõukad kaupmehed. Vürst valiti ainult sõjamehe valitsemiseks. Võiti minema ajada, oli nagu kaubanduslik vabariik. Riigivõim kõrgkeskajal. Saksamaa Kõrgkeskajal oli Euroopa areng kiire. Uuendused põllumajanduses. Rahvastiku kiire kasv.
pronksi-/hõbedasepad valmistasid ehteid), pottsepad (11.saj hakati Eestis kasutama potiketra, selle kasutamine nõudis ka rohkem oskusi. Olid kujunenud välja ka varalinnalised asulad eeskätt kaubateede ristumiskohtades, seal elas ka käsitöölisi. Osades kujunesid välja linnad (Tartu, Viljandi), osadest ei kujunenud (Otepää, Lihula, Varbola). Linnu olemas polnud siis! Eestit läbis kaubatee, mis ühedas Lääne-Euroopat Venemaaga. Venemaal oli kaks keskust, Pihkva ja Novgorod. Lääne poolt said sageli alguse Ojamaalt e Gotlandilt. Läänest itta liikus sool, pronks, hõbe, relvad. Idast läände karusnahk, vaha. Eesti aladel enamasti vahenduskaubandus, teisalt ka vahetuskaubandus (kaup kauba vastu / kaup hõbeda vastu (oluline hõbeda kaal). Eesti ühiskonnast tuuakse välja 2 erinevat versiooni: ühiskond enam-vähem võrdne vs valitses küllaltki suur varanduslik ebavõrdsus, esile kerkinud ülikud, kes teisi juba maksustanud.
Forselius oli Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus. Nendel kaugetel aegadel anti elutarkusi valdavalt edasi vanematelt lastele. Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu põhiseisukohtadest. Suurim probleem oli sobilike koolmeistrite puudumine. Selle lahendamiseks asutati tartu lähedale piiskopimõisasse õpetajate seminar, mille praktilist tööd korraldas forselius. PILET 5 Vene riigi kujunemine mongoli-tatari ikkest vabanemine, Novgorod, Ivan Julm, Peeter I, Põhjasõda. Õpik: Inimene, ühiskond, kultuur II ptk 11-12, õp 62-72, 24, 141-146, ptk 37-38, lk 229-238, III osa ptk 11-12 lk 63-76 Mongoli-tatari ikkest vabanemine- 1480. aastal saabus suur tatarlaste vägi Venemaale, kuid Okaa lisajõe Ugra ääres sesid vene väeosad teisel kaldal vastas. Kumbki pool ei jugenud alustada otsustavat rünnakut, nii seisti mitu kuud, aga kui tatarlasi hakkasid kimbutama haigused ja nälg tõmbusid nad tagasi. Suurt seismist
KESKAEG Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast. Keskaja periodiseerimine: NB! Ühiste tunnuste alusel jagatakse kitsamateks ajalisteks perioodideks. VARAKESKAEG (5.-11.saj.kp. ) · feodaalse korra kujunemine ja võidukäik · valitseb naturaalmajandus · perioodi lõpul algab linnade kujunemine · feodaalne killustatus KÕRGKESKAEG (11.saj.kp.-14.saj.lõpp) · valitseb feodaalne korraldus · kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus · areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad · tsunftikäsitöö õitseaeg · kaubanduse areng · algab tsentraliseeritud riikide teke HILISKESKAEG (15.saj.-16.saj.algus) · keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega · kapitalistliku majanduse tekkimine KESKAEG EESTIS Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvai...
Elu keskaegses linnas polnud sugugi nii lihtne nagu me arvame. See erines paljuski tänapäeva elust. Kui võrrelda keskaegset linna külaga, siis on vahe tohutu suur. Kõrged kirikud ja tornidega linnamüür paistsid rändajale juba kaugelt silma. Linna pääses hästi valvatud väravate kaudu. Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Veel oli linnas raekoda, mis oli linnanõukogu hoone ja ka hospitalid ehk hoolitsusasutused, kus põetati haigeid. Levinumad haigused keskajal olid leepra ehk pidalitõbi ja tuberkoloos. Linna elu juhtis linna nõukogu ehk raad ja selle liikmeks said ainul jõukad linnaelanikud, tavaliselt kaupmehed. Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik suuremad linna tänavad. Enamasti elas keskaegne linn üle mitut kasvujärku. Kui võeti nõuks linna laiendada ja uusi müüre ehitada, jäeti linna ka vaba maad (peamiselt elanike peenarde jaoks). Sageli tekkis aga üsna pea vajadus uusi hoo...
In the early history of Russia people were migrating from less fertile land to more fertile land. They were looking for a better place to live and support their families. The country was not called Russia at that time, but it was working its way of becoming an empire. During the 9th century the Scandinavian people who were called the Varangians crossed the Baltic Sea and went to the Eastern Europe. They settled in the city of Novgorod. They also gained control over Kiev, which is in modern day Ukraine. This city became a big trading centre between Scandinavia and the big Russian empire. The empire became very well-known and popular.Over the next couple hundred years the Varangians conquer more areas and the empire grows fast. The ruler of the empire, Vladimir, decided that the main religion is going to be Greek Orthodoxy. The next ruler
· Siiski on mõningaid erinevusi · Mõnede suurte Vene kirikute katustele kuhjatakse väga palju kupleid püramidaalne süsteem · Selline süsteem on ka Kiievi peakirikul Sofia katedraalil · See ehitati 11. saj Jaroslav Targa valitsusajal · Sofia katedraalil on 13 kuplit · See oli algselt viielööviline kirik · Kahjuks on see kirik 17. saj ümberehitustega rikutud · Siis ehitati kirikule juurde veel neli löövi · Kiieviga võistleb sel ajal tähtsuselt Novgorod · Novgorod oli Põhja-Venemaa suurim kaubalinn · Ka Novgorodi ehitati Sofia katedraal 13 kupliga · See põles aga varsti maha · Ta taastati veidi tagasihoidlikumal viielöövilise ristkuppelkirikuna · Novgorodile on iseloomulikud 12.-13. saj nn ühe uulitsa kirikud · Need olid pisikesed ühe kupliga kirikud igal suuremal tänaval (umbes 200) · 12. saj alguses laguneb Venemaa kümmekonnaks vürstiriigiks · Kõige tugevam oli Vladimiri vürstiriik
medieval illuminated manuscripts preserved in the Russian National Library. Dialectal differentiation accelerated after the breakup of Kievan Rus' in approximately 1100. On the territories of modern Belarus and Ukraine emerged Ruthenian and in modern Russia medieval Russian. They became distinct since the 13th century, i.e. following the division of that land between the Grand Duchy of Lithuania, Poland and Hungary in the west and independent Novgorod and Pskov feudal republics plus numerous small duchies (which came to be vassals of the Tatars) in the east. The official language in Moscow and Novgorod, and later, in the growing Muscovy, was Church Slavonic, which evolved from Old Church Slavonic and remained the literary language for centuries, until the Petrine age, when its usage became limited to biblical and liturgical texts. Russian developed under a strong influence of Church Slavonic until the close
Eestimaa maanõunike kolleegium oli ühtlasi kõrgemaks kohtuks. Aadlike üldkogu nim. maapäevaks. Mõlemasse kubermangu määrati keskvõimu esindav kuberner. 5.+6.Iseloomusta majandust rootsi ajal? Millised muutmised leidsid aset tootmises? Mille poolest säilis keskaegne korraldus? Millised muudatused toimusid kaubanduses? Milline linn oli kõige edukam? Miks? Eesti jõukus tuli peamiselt Venemaa kaubanduse vahendamisest ja kohaliku teravilja väljaveost. Alla oli käinud nii Hansa liit, Novgorod kui ka Tartu. Kaup liikus mujal kas läbi Narva, Tallinna või Pihkvast Riiga. Sisseveetavate kaupade hulgas oli esikohal sool. Venemaa transiitkauba vahendamine vähenes. Suur osa idakaubandust siirdus Narva. Rootsi kuningas tahtis isegi Narva Rootsi riigi teiseks pealinnaks nimetada ja seal aeg-ajalt elada. Narva õitses. Käsitöö arengut reguleeris tsunftikord. Tekkisid esimesed manufaktuurid (tehaste ja vabrikute eelkäijad). Manufaktuuritööstuse keskpunktiks kujunes Narva. 7
pikemaks ajaks kohale jääda ja kiirustasid tagasi. · 1216 sügisel tegi Vürst Vladimir rüüsteretke ugandisse · Seejärel asusid ugalased koos uute liitlastege sakslastega kindlustama otepää linnust. · 1217 aastal 6. Jaanuaril tehti sakslastega ühine sõjatetk venemaale o Tasuretkelt pöörduti tagasi vangide, kariloomade, hobuste jm. Röövisaagiga. VÕIT OTEPÄÄ ALL · Alles nüüd hakkasid Phkna ja Novgorod tunnetama sakslastest lähtuvat hädaohtu. · Otsustati eestlastega ühiselt nende vastu välja astuda. · Liidusuhted sõlmiti esmajoones saarlastega o Saarlased olid jiba 1216 teise vürstiriigi polotskiga riia vastu ühisaktsiooni planeerinud. · 1217 veebruaris saabus suur venelaste vägi otepää alla. o Nendega liitusid saarlased, harjulased ja ristitud sakalasedki · Piiramine kestis 17 päeva
4. Ristisõda ja vallutus XIII saj alguses: Ristisõda kui paganasõda ja selle õigustatuse küsimus- 12. sajandiks olid läänepoolsed läänemeremaad saanud kristlikuks, kuid mere idakallas polnud veel kaasatud katoliku kirikuorganisatsiooni. Taani ristiti ja sinna rajati esimesed piiskopkonnad (Lundi) juba 10. sajandi lõpul. Norras, Rootsis ja Islandil levis kristlus aeglasemalt (nõrk kuningavõim). Eestist ida pool paiknesid õigeuskliku Venemaa olulised keskused Novgorod ja Pihkva. 12. sajandil hakkab eestlaste ja teiste ristimata rahvaste kujutamine ühte sulama paganate kuvandina, mille keskseks jooneks ebausukommete harrastamise kõrval sõjakus ja metsikus. See pidi õigustama nendele maadele sooritatud sõjaretki. Läänemere idarannik oli saksa ja taani jaoks kui paganlik vöönd. Ristimine oli õigusakt, mis allutas inimese kiriklikule distsipliinile, mille osaks olid kirikukoormised. Inimese tõeline, sisemine pöördumine pidi
germaani keelte liigitus – põhjagermaani keeled, idagermaani keeled, läänegermaani keeled Gooti keel- tekst pärineb 4. sajandist (400 aastat enne võrdleva keelematerjali tekkimist). Puhtal kujul näha ablaut, umlaut puudub, kuna see toimus 5s, 6s sajand. Sõnavara u. 2500 ning gooti keel on abiks vana-inglise keele mõõistmisel. Hansa Liit – Skandinaavia, Põhja-Saksamaa, Liivimaa ja Madalmaade poliitiline ja kaubanduslik liit; 13-17 sajand; põhilised linnad Novgorod, Tallinn, Visby, Lübeck, Hamburg, Brugge, London Algas Saksa kaupmeestest, kes tegid äri võõrastes linnades ja moodustasid gilde. Kaubeldi soola, raua, heeringa, soolakala, tekstiilide, vaha, nahkade, teravilja ja õllega. Tähtis alamsaksa keele levimise poolest. 1 Heliline – häälik, mida hääldades häälepaelad vibreerivad Helitu – häälik, mida hääldades häälepaelad ei vibreeri
Ajalugu 1. Prohvet Mahmed ja prohvet usu tekkimine? 2. Islami alussambad 5? 3. 5 palveaega? 4. Islami sarnasused ja erinevused teiste aabrahami usunditena: judaismi ja kritluse? Keskaeg Kronoloogia Varakeskaeg V-Xsaj...oli Euroopas suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sel perioodil kujunesid keskaja hilisematelegi perioodidele iseloomulikud jooned, nagu talupoegade sõltuvus rüütlisuses maavaldajates (feodaalsõltuvus) ja katoliku kiriku ühendav roll Lääne-Euroopas 486. a frangid vallutasid Chlodovechi juhtimisel suure osa Galliast ning panid aluse Frangi riigile. 529. a püha Benedictus rajas Itaalias Monte Cassino kloostri, millest sai eeskuju keskaegsele Lääne-Euroopa kloostrikorraldusele. 590 604. a paavstitoolil istunud Gregorius Suur tugevdas oluliselt Rooma paavtide autoriteeti Lääne-Euroopas. 732. a Fran...
Viikingid olid ka kaupmehed. Viikingid rüüstasid regulaarselt Iirimaad, Inglismaad, Põhja Saksamaad, Prantsusmaad, Venemaad. Aastal 911. said viikingid endale piirkonna Põhja- Prantsusmaal, mida kasutatakse Normanndiaks. Nemad avastasid Islandi, Gröönimaa, Vinlandi. Umbes aastal 1000. jõuti Põhja-Ameerikasse. Viikingite riigid, kolooniad Vana vene riik oli 9. sajandil üks kõige jõukamaid linnasid. Venelastel oli Novgorod uus linn. Rjurik oli viikingite väepealik, kelle venelased kutsusid endale valitsejaks. Peale Rjuriku surma asus valitsejaks Oleg. Nad vallutasid Kiievi, rajasid Taani riigi. 9. sajandi lõpp ja 11. alguseks kuulus Taani riigi koosseisu Norra ja Inglismaa. Viikingid rajasid oma riigi Põhja- Ameerikasse. Viikingitel oli ruunikiri, nende tähemärgid olid ruunid. Ruunikiri oli umbes 1000. aastat vana. Tänapäeval on Skandinaavias säilinud ruunikivid. Usk Viikingid austasid mitmeid jumalaid
Ordu hõlmas pp alad ja vangistas Wilhelmi ja koatjuutori. 1558 aga lepiti Christofiga ja nõustuti ordu liiduga Poola-Leeduga. (üldse ei saa aru, millest jutt tegelikult) 1558 langes keskaegne Liivimaa Moskva sõja ohvriks. Kui 14saj II poolel Liviimaa ja Vene suhted tasakaalus (sõjad-rahud, aga ükski ei domineerinud), siis 15saj tehti sõdu ka Novgorodiga. 1458-63 piirisõda Pihkva ja Tartu pk vahel. 1471 võitis Mosvka Ivan III Novgorodi väe ja 1478 liideti Novgorod Moskvaga. Poliitiline tasakaal muutus ja Liivimaa vastaseks sai suur-tugev Moskva. 1480-81 Vene-Liivi sõda. Venelased jõudsid Viljandini, sõlmiti 10 aastaks status quo. Samal ajal Novgorod ja Pihkva juhtkond vahetati Moskva poolt ümber ja isiklikud suhted katkesid, tekib ebakindlus Vene suhtes. 1492 rajati Narva vastu Ivangorod, mida nähti suureks ohuks. Novgorodi kaubavahetus lõpetati, ajendiks
Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (XI-XIII saj.) 1. Tehnoloogia areng ja rahvastiku kasv. a. Tööviljakuse kasv põllumajanduses tänu uuele tehnoloogiale: · Raske ratasader kündis paksu ja viljaka mullakihi. · Härja asemel kiirema hobuse kasutamine. · Üleminek kolmeviljasüsteemile suurendades külvipinda 2/3-le. b. Rahvastiku kahekordistus: · X saj. 40 milj. · XIII saj. lõpul 70 milj. 2. Linnade teke ja kaubanduse areng. a. Linn kui käsitöö ja kaubanduskeskus: · Rahvastiku kasv soodustas linnade teket ja arengut. · Linnastunumad piirkonnad olid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. b. Linnade mõju ühiskonnale: · Linnad taotlesid sõltumatust feodaalidest, olles selle nimel valmis ka sõdima. · Linnaelanikkond sai arvestatavaks jõuks rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. · Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele, soodustade...
Madalmaad. Tekkis Holland. Oranje Maurits - vabadusvõitluse juhtija, silmapaistev organisaator ja andekas väejuht. 37. Vene riik 16. saj.- 1485a.- allutas Moskva suurvürstiriik enda alla suurima poliitilise konkurendi Tveri vürstiriik. Nimetas Ivan IV kogu venemaa valitsejaks. Tver oli tähtis kaubateede linn Volga jõe ülemjooksul. Hiljem Moskva hõivas kogu Venemaa mida tunti laiemalt Moskoovia nime all. Venemaa hõivamisele aitas kaasa Ivan III vallutatud teine tähtis riik Novgorod. Ivan IV Julm- (1530-1584) nimetati veneriigi isevalitsuse loojaks ja reformide läbiviijaks. Julm riigi valitseja. Karmi lapsepõlvega.Valitsemise algus 1547a. lasi end kroonida Tsaariks. Muutis oluliselt riigi valitsemis korda.Määras riigi etteotsa Valitud Raada sellesse kuuluvad isikud valis välja tsaar.Vallutuspoliitika- Ivan IV pidas oluliseks Moskva keskvalitsuse autoriteeti välispoliitika toel tõsta. Alguses vabastati Volga veeteed kuni Kaspia mereni
· Samal ajal ka riigi ühendamine · Edasi levimine soome Maailmapilt · Religiooni lühiiseloomustus · Sarnasus kreeka ja roomaga · Ruunikiri-ülesehitus · Tähtsus ajalooallikana · Kangelaseepika-tähtsamad teosed · Sesoed euroopaga Venemaa tõus suurriigiks · Languse sajandid · Langus algas vladimir monomahhi surmaga 1125 · Oli viimane vane-vene riigi võimas vürst · Lagunes mitmeks väikesteks vürstiriikideks · Esile kerkisid novgorod ja vladimir-suzdal · Üritasid oma valdusi suurendada · Ohjeldada rikaste feodaalide ehk bojaaride võimu · Mongolite esiletõus · Juba umbes 1200 tekkis kesk-aasias khaaniriik · 1206 tõusis võimule tsingis-khaan · Hakkas järkjärgul oma võimu suurendama · Järjest hakati vallutama nõrgemaid vene vürstiriike · Kuldhordi riik · Nimetati mongolite ühte riiki 13-15saj · Batu-khaan vallutas 1240 kogu venemaa · Algas võõrvõimu ajastu
1442 Tartu ja Tallinn said ametlikult Hansa eestseisjateks Novgorodi kaubakontoris. 1443 1448 sõda ordu ja Novgorodi vahel. 1452 Kirchholmi leping, millega Riia linn alistus nii ordule kui ka peapiiskopile. 1458 Tartu piiskopkonnas sõlmitakse esimene kokkulepe pagenenud talupoja sunniviisilise tagastamise kohta 1471 Reformimeelse ordumeistri Johann Wolthus von Herse vangistamine. Seetõttu jäi ära ka liit Novgorodiga. 1478 Novgorod liideti Moskva suurvürstiriigiga, mille piirid ulatusid nüüd vahetult Liivimaani. 14801481 Liivimaa-Pihkva sõda 14801481. Liivimaalased tungisid kahel korral Pihkva alla, kuid ei suutnud seda vallutada. Pihkvalased koos Moskva suurvürsti abivägedega rüüstasid teisel sõja-aastal rängalt Liivimaad, põletades ka Viljandi linna. 1481 Vene ja Liivimaa vahel sõlmiti 10-aastane rahu 1492 Moskva ehitas Narva jõe idakaldale Ivangorodi linnuse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
