Viikingite referaat (0)

LASILA PÕHIKOOL
VIIKINGID
Referaat
Koostaja : Erki Aaver
Klass: 7.klass
Juhendaja: Tiina Mesi
Lasila 2012
SKANDINAAVLASED, VIIKINGID
Kes on viikingid?
300 aasta jooksul, umbes aastatel 800 – 1050 pKr, hoidsid kaugelt Põhjalast pärit metsikud mehed –viikingisõdalased – oma hirmuvalitsuse all keskaegset Lääne-Euroopat. Soov saada rohkem kulda-hõbedat, orje ja uusi maavaldusi oli see, mis sundis viikingeid tõstma purjed ning lahkuma oma kodudest tänapäeva Norras, Taanis ja Rootsis. Nende ootamatud ja julmad rüüsteretked olid legendaarsed; kristlikud mungad kirjeldasid õudusega rikaste kloostrite ja linnade rüüstamisi ning hävingut.1
Skandinaavia varasel keskajal
Skandinaavia maad Rootsi, Norra ja Taani moodustasid keskajal kultuuripiirkonna, kus valitsesid ühesugused tavad ja tõekspidamised ning räägiti peaaegu sama keelt. Kuni umbes 1000. aastani kummardusid skandinaavlased omi jumalaid – Odinit, Thori , Freyri ja paljusid teisi -, see eristas neid kristlikest Lääne-Euroopa elanikest. 2
Tollased lääneeurooplased tundsid skandinaavlasi kui põhjast pärit julmi sõdalasi, keda nimetati kas normannideks või viikingiteks. Sageli kasutatakse nimetust viiking üldistavalt kõigi tolleaegsete skandinaavlaste kohta. 3
Väga pikka aega arvasid ajaloolased keskaegsete kroonikatele tuginedes, et viikingaegsed skandinaavlased olid eelkõige röövlid ja sõjamehed ning nende kultuur oli olnud vaene ja vähe arenenud. Praeguseks on selge, et enamik neist elas rahumeelset elu, haris põldu või tegeles kaubandusega ning nende omanäoline kultuur ei jäänud sugugi alla tolleaegsele Lääne-Euroopa kultuurile . Tänapäevaga võrreldes oli see siiski julm aeg, kus tapmised ja vägivald, nälg ja rüüstamised olid sagedased nähtused. 4
Skandinaavia ühiskond
Viikingite ühiskonnas polnud kõik inimesed sugugi võrdsed. Kõige rohkem võimu oli kuningatel ja nende kaaskondlastel, kellele tihtipeale kuulusid suured maavaldused ja rikkused. Viikingikuningate võim oli siiski veel ebakindel ja piiratud, sageli nimetati kuningaks lihtsalt mõne viikingiretke juhti. Ülikud elasid oma perekondade , sõdalaste, sulaste, teenijate ja orjadega enamasti suurtes taludes või mõisates. 5
Suur osa inimesi olid vabad talupojad, kelle maatükid olid erineva suurusega sellele ühiskonnas suurem või väiksem sõnaõigus. Maaomanikest vabadel meestel oli hääleõigus tingil, s.o rahvakoosolekul, kus otsustati olulisi küsimusi, peeti kohut , valiti pealikke ja kuningaid. Neist tunduvalt enam oli aga seesuguseid vabu inimesi, kel omal maal polnud ning kes pidid seda seepärast teistelt rentima. Paljud neist töötasid sulaste ja teenijatena, tegelesid käsitööga või väikekaubandusega. 6
Viikingite ühiskonnas oli ka rohkesti orje. Arvatakse, et mõni ori oli olemas igas keskmise suurusega majapidamises , suurtes muinasmõisates võis neid olla aga mitukümmend. On teada, et viikingid ohverdasid meesorje oma jumalatele ning vahel maeti jõuka mehe või naisega kaasa ka tema ori. Kuigi on mainitud ka vabakslastud orje, jäi nende staatus vabana siiski võrdlemisi madalaks. 7
Naised ja abielu
Naiste seisund viikingite ühiskonnas sõltus tema perekonnast, nagu meestegi puhul. Üldiselt arvatakse, et kuigi viikingid ülistasid kõige enam sõjalist vaprust , oli ka naistel, eriti abielunaistel, ühiskonna asjades suur sõnaõigus. Naiste puhul hinnati tema head majapidamisoskust või osavust käsitöö tegemisel. Osa naisi olid aktiivsed ka muidu mehelikuks peetavatel aladel, näiteks kaubanduses. Saagadest on teda isegi naissõdalasi, keda tegelikus elus oli tõenäoliselt siiski üsna vähe.8
Viikingite abielud olid suhteliselt kergesti lahutatavad nii mehe kui ka naise nõudmisel. Igal mehel võis olla vaid üks abikaasa, kuid ülikutel ja eeskätt kuningatel oli tihtipeale ka teisi naisi, keda nimetati frilladeks. Frillad elasid omaette , sageli mehe perekonnast kaugel eemal. Neil ei olnud kõigi abielunaiste õigusi, kuid nende lapsed olid võrdväärsed üliku teiste lastega. Kuningate frillad olid ühiskonnas lugupeetud emandad, kelle pojast võis kergesti saada uus kuningas. 9
Rõivastus ja ehted olid viikingiaegses Skandinaavias ülejäänud Euroopast erinevad. Jõukamad naised kandsid pika särgi peal õlapaeltega kleiti , mida kinnitasid õlgadel kaks ovaalsõlge. Vaesemad naised kandsid lihtsaid hallikaid ja pruunikaid rõivaid. 10
Miks algasid viikingiretked?
Pideva võimuvõitluse tõttu põhjamaade väikekuningate ja teiste ülikute vahel suurenes alates 6. sajandist märgatavalt sõjameeste tähtsus. Samas oli enamik viljakandvat maad selleks ajaks juba üles haritud, nii et kõigile seda enam ei jagunud. Noored mehed osalesid meelsasti sõdalastena viikingretkedel, sest hea õnne korral võis see tuua neile mitte ainult varandust ja tõusu ühiskonnaredelil, vaid ka au ja kuulsust . 11
Viikingretked tegid võimalikuks rannaaladel elevate skandinaavlaste suurepärased laevad: nendega võis kiirelt ja ootamatult rünnata ka üsna kaugelt asetsevaid maid. Laevaga oli lihtne põgeneda või koos perega teisele maale elama asuda. Paljud viikingid rajasidki uue talu mõnel vallutatud maal, kus põllumaa oli hoopis parem, näiteks Inglismaa. Pikkadel mereretkedel avastati aga poolkogemata, tavaliselt udus või tormis teelt eksides, ka senitundmatuid maid, kuhu osa viikingeid koos perega elama kolis. 9. sajandil asustati Islandi saar, 10. sajandi lõpus Gröönimaal . 1000. aasta paiku jõudsid viikingid isegi Põhja-Ameerikasse.12
Viikingid Lääne-Euroopas
9. sajandil hakkasid viikingid rüüstama Lääne-Euroopa rannikut, kasutades ära sealsete riikide nõrkust ja killustatust. 845. aastal vallutasid nad mõneks ajaks koguni Pariisi. Viikingipealik Rollo sai oma valdusesse suure ala Lääne-Prantsusmaal. Põhjast pärit asunike järgi sai see piirkond nimeks Normandia . 13
Taani ja Norra viikingid olid väga huvitatud Inglismaast, Iirimaast ja neid ümbritsevatest saartest . 9. sajandil tekkis sinna rohkearvuline skandinaavlaste asustus, mis mõjutas tugevasti kohalikku keelt ja kultuuri. 14
Viikingid Ida-Euroopas
Peamiselt rootsist pärit viikingid võtsid oma kontrolli alla piki Venemaa jõgesid kulgevad kaubateed kaugetesse Idamaadesse ning Bütsantsi. On teada, et Bütsantsi keisri ihukaitsevägi koosnes skandinaavia sõdalastest. Viikingite idakaubandusest annavad tunnistust Põhjamaadest leitud rohked araabia rahad . Hõbeda vastu anti karusnahku ja orje. 15
VIIKINGID u 600-1000
Viikingilaevad
Viikingid ehitasid suurepäraseid laevu, mille aluseks oli tugev kiil. Nende laevad olid väga kiired ja merekindlad. Viikingilaevad võisid edasi liikuda nii purje kui aerude abil. Vajaduse korral oli neid võimalik ka mööda maad lohistada – näiteks Venemaal tuligi ühelt jõelt teisele pääsemiseks päris pikki vahemaid maitsi läbida. Samuti oli nendega hõlpus randuda ükskõik kus – viikingilaevad ei vajanud sadamat . Draakonipea vöörtääris pidi eemale peletama kurje vaime, merekoletisi ja vaenlasi . 16
Viikingi kaupmehed ja asunikud
Britannias asusid viikingid elama mitmele poole Põhja- ja Ida- Inglismaale , Põhja-Šotimaale, Mani saarele ja Iirimaale. Iirimaal hävitasid nad palju kloostreid ning rajasid saare esimesed linnad. Prantsusmaal asusid viikingid elama Normandiasse, mille Prantsuse kuningas andis 911. aastal neile lootuses pääseda rüüsteretkedest. 1066. aastal tungisid normandlased ehk normannid Inglismaale, 1070 . aastate alguses aga Lõuna-Itaaliasse ja Sitsiiliasse. Viikingid asusid ka Islandile ja jõudsid isegi Gröönimaale ning Põhja Ameerikasse. Paljud viikingid suundusid Vahemerele, rüüstates Hispaaniat, Lõuna Prantsusmaad, Itaaliat ja Bütsantsi. Kui Bütsants nende rünnakud tagasi lõi, asusid nad keisririigi teenistusse kaupmeeste ja sõduritena. 17
Rootsi viikingid valitsesid Läänemerel, rajades mitmeid kaubalinnu, näiteks Visby , Kiiev ja Novgorod . Venemaa jõgesid pidi liikudes kohtusid viikingid bulgaaride, kasaaride, Bütsantsi ja araabia kaupmeestega. Aastaks 1000 olid viikingid rahunenud ning nende kodumaadki Skandinaavias võtnud omaks ristiusu. Neil oli ääretult suur mõju Põhja-Euroopa saatusele, nad rajasid uusi kaubateid ja linnu, panid aluse Venemaale, mõjutasid Prantsusmaad, Hollandit, Poolat, Britanniat ja Iirimaad ning nõrgestasid Karolingide riiki. Viikingi rüüstajate tõttu pidid inimesed toetuma kohalikele feodaalisandatele, tasudes neile kaitse eest töö, põllusaaduste ja väeteenistusega. Tasapisi killunes Euroopa üha rohkem, sõjad sagenesid ning lõhe rikaste ja vaeste vahel laienes. 18
Millal kadus kasutuselt viikingite laev?
Aastasadu Euroopa rannikuid rünnanud viikingite laevad hakkasid Skandinaavia vetest kasutuselt kaduma 13. sajandil. Neid hakkas asendama koge , millel olid kõrgemad küljekaared ja mis mahutas rohkem lasti. Ajapikku sai koge teki ja ahtritüüri varasema tüüraelu asemel.19
Viikingiaja lõpp
Väikekuningate omavaheliste võitluste tagajärjel hakkas võim Skandinaavias koonduma, nii et 11. sajandiks olid tekkinud kolm riiki: Taani, Norra ja Rootsi. Riigi kujunemise käigus võtsid kuningad vastu ristiusu ning sundisid alamaid sedasama tegema. Varsti olid Skandinaavia maad enam-vähem samasugused kui ülejäänud kristlik Euroopa. 20
Tugevneva keskvõimuga riikides toimusid sõjakäigud üksnes kuninga teadmisel ja heakskiidul. Järjest olulisemaks muutus rahvusvaheline kaubandus ning kuningad pidid tagama kaubateede ohutuse. Omaalgatuslike viikingiretkede aeg oli läbi. 21
KASUTATUD KIRJANDUS
1. Õpilase Ajaloo Entsüklopeedia, Varrak . 2005
2. Imeline Ajalugu 3/12
3. Põltsam-Jürjo, I. (2012). Keskaeg. Ajalooõpik 7. klassile. II osa, lk 26-28.
4. Mägi, M. (2011). Käsmu Meremuuseum .
[13.mai 2012]
http://www.kasmu.ee/kesolidviikingid%3F
1 Mägi, M. (2011). Käsmu Meremuuseum. [13.mai 2012] http://www.kasmu.ee/kesolidviikingid%3F
2 Põltsam-Jürjo, I. (2012). Keskaeg. Ajalooõpik 7. klassile. II osa, lk 26.
3 Põltsam-Jürjo, I. (2012). Keskaeg. Ajalooõpik 7. klassile. II osa, lk 26.
4 Põltsam-Jürjo, I. (2012). Keskaeg. Ajalooõpik 7. klassile. II osa, lk 26.
5 Põltsam-Jürjo, I. (2012). Keskaeg. Ajalooõpik 7. klassile. II osa, lk 26.
6 Põltsam-Jürjo, I. (2012). Keskaeg. Ajalooõpik 7. klassile. II osa, lk 26.
7 Põltsam-Jürjo, I. (2012). Keskaeg. Ajalooõpik 7. klassile. II osa, lk 26
8 Põltsam-Jürjo, I. (2012). Keskaeg. Ajalooõpik 7. klassile. II osa, lk 27
9 Põltsam-Jürjo, I. (2012). Keskaeg. Ajalooõpik 7. klassile. II osa, lk 27.
10 Põltsam-Jürjo, I. (2012). Keskaeg. Ajalooõpik 7. klassile. II osa, lk 27.
11 Põltsam-Jürjo, I. (2012). Keskaeg. Ajalooõpik 7. klassile. II osa, lk 28.
12 Põltsam-Jürjo, I. (2012). Keskaeg. Ajalooõpik 7. klassile. II osa, lk 28.
13 Põltsam-Jürjo, I. (2012). Keskaeg. Ajalooõpik 7. klassile. II osa, lk 28.
14 Põltsam-Jürjo, I. (2012). Keskaeg. Ajalooõpik 7. klassile. II osa, lk 28.
15 Põltsam-Jürjo, I. (2012). Keskaeg. Ajalooõpik 7. klassile. II osa, lk 28.
16 Viikingid. (2005). Õpilase Ajaloo Entsüklopeedia. Varrak. Tallinn 90-91.
17 Viikingid. (2005). Õpilase Ajaloo Entsüklopeedia. Varrak. Tallinn 90-91.
18 Viikingid. (2005). Õpilase Ajaloo Entsüklopeedia. Varrak: Tallinn 90-91
19 Millal kadus viikingite laev? (2012). Imeline Ajalugu. 3, 9
20 Põltsam-Jürjo, I. (2012). Keskaeg. Ajalooõpik 7. klassile. II osa, lk 28.
21 Põltsam-Jürjo, I. (2012). Keskaeg. Ajalooõpik 7. klassile. II osa, lk 28.