XV sajandi alguses ehitati kodakiriku süsteemis väga avar dominiiklaste kloostri kirik, mis oli esialgsel kujul rajatud juba XIII sajandil. Umbes samal ajal valmis naistsistertslaste kloostri kahelööviline kirik, millest on säilinud välismüürid ja võlvitoed. Aastatest 1417-1436 ehitati Tallinna hilisgootikale tüüpiliste arhitektuuri- ning raidkivivormidega ja kodakiriku süsteemis Pirita kloostri kirik, Põhja-Eesti suurim kultushoone, millest on säilinud ainult müürid, samuti nii munkade kui ka nunnade klausuuri osa. Aastal 1445 valmis Narva vana linnakirik, mis on kolmelööviline kodakirik. See on tüüpiline Tallinna Hilisgootika stiili mälestis. Basilikaalne Tartu toomkirik saab XV sajandil uue avara kodakiriku süsteemis kooriruumi. XV sajandil püstitatakse kaks monumentaalset läänetorni; Tartu toomkirik on ainuke kahe torniga kultushoone Baltikumis. Väga elav tegevus valitseb XV-XVI saj maakirikute ehitamisel. Esineb nii ühelöövilise kiriku kui
Tallinna 21. Kool Roheline tee Elisabeth Sau 11c Juhendaja: Ilona Lille 2010, Tallinn Sisukord Sissejuhatus Uurimustöö rohelisest teest on ajendatud sellest, et jõudsin hiljuti tagasi rohelise tee maalt Jaapanist. Olin Jaapanis vahetusõpilane 10 kuud. Selle aja jooksul tekkis suur huvi rohelise tee vastu, kuna seda joodi pidevalt iga söögi kõrvale ja niisama janu kustutamiseks. Jaapanisse minnes ei teadnud ma väga palju roheliest teest. Sellegipoolest olin teinud katseid ...
Naised hakkasid perekonnanimesid kasutama alles 18. saj. teisel poolel. Esialgu aadlinaised. Esialgu moodustati perekonnanimed isenimest, millele lisati sufiks tar. Uus nimi tuleb kohalikus ajakirjanduses välja kuulutada. Ei tohi võtta harva kasutatava suguvõsa nime. Ei tohi võtta keelevastast nime. 20. soome muusikaelu muusikaloolaste väide vanema kui ka uuema aja soome muusikas puudub rahvuslik iseloom. Kirikulaul Soome munkade vahendusel Euroopast. Muusika õitseaeg 18. saj. Esimene organist ja linnamuusik Carl Petter Lenning asutas Turus 1747. 1. orkestri. 1773. 1. avalik kontsert Soomes. 18. saj. lõpus muusika ka kodus (varem ainult kirikus ja koolis). Uue muusika isa Erik Tulindberg (1761-1814) lõi soome vanima muusikaseltsi Turu Mänguselts. Tegutseb. Porthan kuulus sinna ka. 1. soomlasest helilooja A. G. Ingelius (1822-1868) Sümfoonilise muusika maa. 1833
Mees,kes teadis ussisõnu Tegevus toimub muistes Eestis. Enamik inimesi on tulnud metsast välja ja läinud küladesse elama.Laande on elama jäänud vaid mõningad üksikud ja raugad.Metsast välja tulemist soodustab raudmeeste tulek(saksalased).Raudmehed toovad endaga kaasa ristiusu,leiva ja kördi,mis tarbeks hakatakse rajama põllumaid,sirp võetakse kasutusele(moodne tööriist). Igapäevane on ka saksa keel ja kirik. Need,kes on metsa elama jäänud vaatavad toimuvat põlastavalt.Samamoodi vaatab külarahas metsainimesi. Ajast maha jäänud ning ei tea mis on hea,milleks nii palju vaeva näha.Nii on ka ussisõnadega,need unustatakse. Külla elama minemise mõte on ka Leemeti isa,kes lähebki sinna elama.Aga emale see ei meeldi.Kui isa askeldab põllul ...
kuulutatutele) ja juutidele. Ristisõjad Jeruusalemmas ja Konstatinoopolis tutvustasid Euroopat täiesti uue maailmaga (kohtusid kolm suurt kultuuri- läänekristlik, Bütsantsi ja islami kultuur) Keskaegne kolonisatsioon laiendas Lääne-Euroopa piire. Elavnes kaubandus ja käsitöö KRISTLIKUD KUNINGRIIGID Kristlike riikide kaitseks loodi vaimulikud rüütliordud (nn sõdivate munkade ordud) 1) Johanniitide ordu 2) Templiordu 3) Saksa e Teutooni ordu Ordu koosnes kolme liiki vendadest Rüütelvennad, Vaimulikud, Teenijad HARIDUS JA ÜLIKOOLID Varakeskajal jagasid haridust peamiselt kloostrid, mis tavaliselt asusid maapiirkondades. Igas kloostris oli kool, kus õpetati lugemist, kirjutamist, laulmist ja ladina keelt (seal võisid õppida ka tavalised lapsed)
Ta näitab meile kätte suuna. Ta on enesetundmise allikas. Ja ta näitab, millega peaksime Jumala ees tegelema. Selles raamatus on tegeletud unenäo vaimuliku tähendusega. Sealjuures tegeleti spirituaalsusega, mis peab oluliseks inimese kõiki külgi, mis annab kõik, ka alateadvuse, Jumala hoolde, et Tema valgus meie hinge kõigis sügavikes helendaks ja neid muudaks. Viiteid sellisele muutumise spirituaalsusele leiame juba vanas munkluses. Seda käsitelu tahan jätkata. Munkade meelest peaksime vaimulikul teel silmas pidama eelkõike kolme asja, sest nende kaudu kohtume Jumalaga, nii räägib Ta meiega: meie mõtted ja tunded, meie keha ja meie unenäod. Jumal räägib sõnas, mis on Pühakirjas meieni jõudnud. Eelkõige räägib ta meie eneste läbi, ja siin ongi olulised just mõtted, tunded, keha ja unenäod, mida peaksime tähele panema, et osata võtta Jumala sõna isiklikus tähenduses. Euagrius Pontikose meelest ei ole olnud kohtumist
Keskaeg Noodikirja areng Etappe on kokku 6. 1. Neuma- märk, millega pandi kirja helisid 2. Noodijooned- punane ja roheline joon, do ja fa 3. Iga noodi jaoks võeti kasutusele eraldi joon, võis olla kuni 10 joont 4. 11. Sajand Guido Arezzost, võtab kasutusele 4 joont ja joonevahed, erinevatel helidel silpnimetused 5. 12. Sajand kasutusele võetakse kandilised noodipead, kvadraatneuma 6. 13. Sajand Franco Kölnist, rütmisüsteem, mis on aluseks tänapäeva noodivältustele Ilmalik muusika Goljaarid - inimesed, tänu kellele me ilmalikust muusikast üldse midagi teame. 11-13 sajand rüütli kultuuri kuldaeg Rüütli laulikud Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal truväär Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud Walter von der Vogelweide Algselt pidi rüütli laulik olema seisuselt rüütel, hiljem asi muut...
teenima, unustavad külainimesed, kust nad tulevad. Külaelanikud kardavad metsa ning kuna nad ei oska ussisõnu ja kristlus õpetab neid madusid vihkama, on see neile tõepoolest ohtlik. Külaelanikud peavad metsa jäänuid segasteks ning ei mõista, miks nad tahavad säilitada taolist eluviisi. Külaelanike arvamust mõjutasid uued traditsioonid ja uskumused, milleks oli vilja kasvatamine, leiva ning kördi söömine, kirikus käimine, munkade ja raudmeeste austamine. Raudmeeste maailm, kes toovad meile kõike välismaailmast Kolmandas maailmas elab raudrahvas, kes tuleb suurte laevadega üle mere, vallutab maid ja allutab rahvaid ja teeb üleüldse, mida ise tahab. Maailmavalitsejad, ühesõnaga. Kui vana metsarahvas Põhja Konna kaasabil nende vastu edukalt võitlust pidas, siis külarahvas seda enam ei tee, vaid jumaldab ja järgib neid sinisilmselt. Põhja-Konn oli metsaelanike
Kuulasim oli Apostlite kirik Konstantinoopolis. 9.saj lõpus algab buütantsi kunsti teine õitseaeg. Arhitektuuris levib viiskuppelkirik põhiplaanilt läheneb see ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa. Risti harude vahele jäävad madalamad hooneosad. Keskne kuppel tuuakse rohkem välja ja peakupli alla ehitati sale silinderjas akendega ruum tambuur. Hilisbüstantsi kirikud on enamasti väikesed. Neis ei väljendu enam keisrite vögevus, vaid pigem munkade tagasihoidlik ja mõtlik ellusuhtumine. 16.Bütsantsi maalikunst- ikoonimaal. Bütsantsi maalikunstis arengus vahelduvad õitsengud langustega. Bütsantsi maalikunsti on säilinud ainult katkendlikult, kuna bütsants jäi islamiusuliste võimu alla. Elusolendeid kujutav kunst isegi hävitati. Islami usk keelas inimolendite kujutmise kunstis, pidades seda patuks. Pildieitajad ehk ikonoklastid arvasid, et Jumal ja kõik pühad nähtused on ülemeelelised.
aritmeetika, dialektika(mõtlemine), retoorika, astronoomia, muusika ülikoolide seitse vaba kunsti: alamaste: grammatika, retoorika, dialektika, ülemaste: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika Kõrgkeskajal hakkasid linnades tegutsema toomkoolid ja ülikoolid. Lihtrahva lapsi kasvatati ja õpetati vahetu tegevuse käigus. Mungaordude (dominiiklased, jesuiidid) tegevus hariduse levitamisel: Dominiiklaste kloostrite juures tegutsesid koolid, mis olid mõeldud munkade ja nunnade ettevalmistamiseks (sisemine kool) ja linnarahvale (välimine kool). Jesuiidid taotlesid katoliku usu levikut kasvatuse/hariduse kaudu. 16. saj hakkasid asutama ladinakeelseid kesk- ja kõrgkoole. 17. saj. hakkasid tähelepanu pöörama ka lihtrahva harimisele, algkoolid. Olulisel kohal humanitaarained, õpilaste omavahelise võistlemise innustamine, kehalised harjutused, piiritu kuulekus ja käitumise range valvamine. Kehaline kasvatus keskajal.
Mungaks või nunnaks võib saada iga terve inimene. Kloostrid asuvad templite juures ja on avatud ka ilmalikele. Mungad ja nunnad on pöetud peaga ja kannavad vastavalt usuvoolule kollast või punast rüüd. Mungatõotuse, millega kohustutakse hoiduma tapmisest, varastamisest, suguelust, valetamisest, purjutamisest, toiduga liialdamisest, ilmalikest lõbustustest, ehtimisest, liigsetest mugavustest ja vara omamisest, võib anda 20-aastaselt. Munkade ja nunnade ülesandeks on õppimine, õpetamine, mediteerimine, palvetamine ja kultustoimingute sooritamine, nad peavad olema vaesed, vallalised ega tohi kellelegi kannatusi põhjustada. Nad võivad soovi korral ka ilmalikku ellu tagasi pöörduda. Tõotust ,,Buddha kaitse alla lähen. Dharma kaitse alla lähen. Sangha kaitse alla lähen." võib tinglikult pidada budistide usutunnistuseks. Peasuunad Buddha algset õpetust hakati tõlgendama juba Buddha eluajal
USA ülesehitus: USA on liitriik , kus kehtis kahetasandiline võim: föderaalvõim ja asumaadevõim. KOHUS PARLAMENT VALITSUS. Kahe partei süsteemi maa: Vabariiklik partei(põhja osariigid) ja Demokraatlik partei( lõuna osariigid). Pilet 7 *Kloostrid. Kerjusmungaordud. Kloostrite teke: Kloostrid tekkisid suuresti tänu sellele, et mungad ja nunnad moodustasid, kes tegelesid eremiitlusega, moodustasid kogukondi. Neid oli kõikjal Vahemere maades. Benedictuse reegel: · Munkade jaoks oli peamine alandlikkus ja distsipliin. · Isekusest tuli täiesti lahti öelda. · Loobuda kõigest isiklikust. · Alluda vastuvaidlematult kloostriülemale. · Kloostrit ei tohtinud vahetada. Elu kloostris: Kloostrielu ei pidanud olema karm. Päevaplaani järgi pidid mungad osalema öisel ja päevasel jumalateenistusel, töötama kogukonna ülalpidamiseks kloostri majapidamises ja harima end raamatuid lugedes. Tsitertslased: Nende ordu tekkis 11. sajandi lõpul
Näiteks Martiorelli Barcelona lähistel. Antud silla avad 10 38 15m. Prantsusmaal Karl Suur valitsemise ajal 8 9 saj algas taas tähelepanu pööramine teede- ja sillaehitusele. Keskajal ei olnud sillad enam uhkuse asjad vaid ikka praktilised sõjalised, sellest ka sildade varustamine kaitsetornidega ja maaomanik võis neid ohu korral lõhkuda. 12 saj said suured jõed nagu Donau ja Reini jõgi uusi sildasid, mida ehitasid erinevalt Rooma ajast munkade vennaskonnad. Nende aeg oli lühike, sest 13 saj tegutsesid aktiivselt linnatsunftid, kes selle äri endale haarasid. Vennaskonna sild Lõuna-Prantsusmaa Pont d`Avignon 12 saj L 900m võlvide sille 33m. 8m postid ja neljast kaarest koosnevad võlvid. Silla keskel kabel kus lebab silla ehituse algataja. Purunes kasutuskõlbmatuks 17 saj. Keskaja sillad olid romaani arhitektuuriga, mis oli robustne ja kogukas, varustatud massiivsete kaitseelementidega.
· Köler (1826-1899) Talupoegade hulgas, lõpetas Peterburi kunstide akadeemia. Oma lõputöö teemaks valis ta Aleksander II portree, mille eest sai ta riigi poolt nii palju raha, et sai käia Euroopas end täiendamas. Väljarändamisaktsioon. Osales Musta Mere äärde rajatava koloonia rajamisel. Tema kunst on vene akademisitlik. On teinud ka koduteemalisi töid. Isa ja Ema portreed, Ketraja, Eeva Granaatõunaga, Krewtzvaldi portree, Philipp Kartelli portree, Lorei needmine munkade poolt. On maalinud ka ristilöödud Kristust kujutava pildi. Treffner'i portree. · Weizenberg (1837-1881??) Õppis Berliini ja Peterburi akadeemiates, jäi lõpetamata. Lemmikmaterjaliks oli marmor. Kaua aega töötas Roomas, kus tal oli oma ateljee. Ainestik oli kohati rahvslik. Linda kuju. Mütoloogiline, sümbolistlik, Eeva ja hämarik. · Amandus Adamson (1855-1929) Võib iseloomustada, kui salongirealismi. Lõpetas Peterburi kunstide akadeemia. Kõige kuulsaim skulptuur on Russalka
Naised hakkasid perekonnanimesid kasutama alles 18. saj. teisel poolel. Esialgu aadlinaised. Esialgu moodustati perekonnanimed isenimest, millele lisati sufiks tar. Uus nimi tuleb kohalikus ajakirjanduses välja kuulutada. Ei tohi võtta harva kasutatava suguvõsa nime. Ei tohi võtta keelevastast nime. 20. soome muusikaelu Soome muusika isa Fredrik Pacius. Muusikaloolaste väide vanema kui ka uuema aja soome muusikas puudub rahvuslik iseloom. Kirikulaul Soome munkade vahendusel Euroopast. Muusika õitseaeg 18. saj. Esimene organist ja linnamuusik Carl Petter Lenning asutas Turus 1747. 1. orkestri. 1773. 1. avalik kontsert Soomes. 18. saj. lõpus muusika ka kodus (varem ainult kirikus ja koolis). Uue muusika isa Erik Tulindberg (1761-1814) lõi soome vanima muusikaseltsi Turu Mänguselts. Tegutseb. Porthan kuulus sinna ka. 1. soomlasest helilooja A. G. Ingelius (1822-1868) Sümfoonilise muusika maa. 1833
ühtsust tagada. Sellist teguviisi korrati ka mujal ning see tõi endaga kaasa laastavaid tagajärgi järgnevate sajandite jooksul. Keskaeg Keskaja ühiskonnas tähendas kiriku- ja riigivaheline tugev ühendus seda, et varem külvatud kristliku antisemitismi seemned hakkasid kandma kohutavad tagajärgi. Ristisõjad 1096. aasta tõi endaga kaasa julma tagakiusu aja, mis kestis juudi ajaloos unikaalselt kaua - ristisõjad. Suured, ent halvasti organiseeritud aadlike, rüütlite, munkade ja talupoegade hordid, kes läksid vabastama Püha Maad muhameedlastest paganate käest, sõnades: "Jumal tahab seda", pöördusid äkki juutide vastu ... Kroonik Nogenti Guilbert (1053- 1124) teatas Roueni ristirüütlitele: "Me soovime võidelda Jumala vaenlastega idas, kuid näeme juute, kes on kõikide teistega võrreldes Jumala suhtes kõige vaenulikumad. Me teeme seda teistpidi." Umbes veerand kuni kolmandik kogu juudi rahvast Saksamaal ja Prantsusmaa
Riik ja Ühiskond Ühiskonna toimimise õiguslikud raamid. Ühiskonnakorraldus jagunes kolmeks: vaimulikud, sõjamehed ja töötegijad/talupojad(laboratores) . Teoorias pidi igaüks teineteist täiendama, ent reaalselt poleks saanud sõjameeste ja vaimulike klassid ilma töötegijateta eksiteerida. Talupojad hoidsid oma tööga üleval nii vaimulikke kui sõjamehi, sõjamehed kaitsesid talupoegi ning kirikut ning vaimulikud pidid palvetama mõlemate eest, et nad pääseksid taevariiki. Laborator oli see, kelle majanduslik jõud oli küllaldane, et toota rohkem, kui teised. . Keskaeg ignoreeris täielikult tööd ja töölisi. Tööd peeti põlastusväärseks. Umbes 1000. aasta paiku ilmub ka funktsionaalne kolmikjaotus: religioosne, sõjaline ja majanduslik. Selle skeemi eesmärgiks oli hoida töölisi majanduslikku klassi ülejäänud kahe klassi alluvuses. Kolmeosaline skeem oli ühiskondliku harmoonia sümbol. Räägitakse küll klassidest, ent tegelikult kutsuti neid too...
raudmeestel kerge eesti üle võtta. Raudmeeste maailma võib vaadelda kui arenenud ühiskonda, kes tõid nii-öelda eesti mõista, miks nad tahavad säilitada taolist eluviisi. Külaelanike arvamust mõjutasid uued traditsioonid ja uskumused, milleks oli vilja metslastele ,,kultuuri". Raudmehed on valitsev klass, kes oli ära tapnud enamus ussisõnade rääkijaid. Raudmehed kasutasid kasvatamine, leiva ning kördi söömine, kirikus käimine, munkade ja raudmeeste austamine. metsast külla läinud inimesi talupoegadena, kes väsimatult põllul tööd rügasid, et leiva jaoks vilja kasvatada. Raudmehed on rüütlid ja usumehed, kes istuvad lossides ja korjavad makse 27. Võitlus vana ja uue vahel teoses ,, Mees, kes teadis ussisõnu". Selle teose põhiprobleem on uute ja vanade tavade põrkumine ning selle mõju inimeste vahelistesse suhetesse.
laialt levinud õpetustele 4 saj, arvamus,et Kristus on inimlik, mitte jumalik. Ariaanlus keelati Roomas, kuid levis germaanide seas. Kloostrite teke. Jumalale saadi pühenduda vaid kasina eluga, lihasuretamisega e askeesiga(treening),tuli himusi vähendada. Askeedid eemaldusid, sest ilmaelu polnud nende ideaalis, Üksildusse tõmbunud e eremiidid(kõrb,kõrbeelanik) või mungad(üksiklane). Sambapühakus-eremiidid, kes trumpasid end üle lihasuretamises. Munkade ja eremiitide kogukonnad ja ühiskond kloostrid(ld.k claustrum-suletud kogukond)-inimesed elasid eeskirjade järgi. Kloostrid said ka annetusi ning eluviis pehmendus natukene, rõhutati ka ristiusu õpetuse uurimist, autorite tööde ümberkirjutamist ja harimist. Kloostritest said hariduse ja kultuurikeskused. Vana-Rooma 1.Itaalia geograafilised olud ja rahvastik Suurt osa apennini poolsaarest tunti juba vanaajal Itaalia nime all;küllaltki mägine piirkond; Tegeldi
kutsesse (sks Beruf) · ratsionalistliku ellusuhtumise vältimatu tulemus · ratsionalistlikust ellusuhtumisest sõltumatu Benjamin Franklini jutlustatud ideaal on · lisaks soovitustele edukaks äriks ka eluviisi (eetose) propaganda · vaid soovitused edukaks äriks Kalvinistlik askees on · oma varanduse ratsionaalne kasutamine ning loobumine oma varanduse irratsionaalsest kasutamisest · n-ö lihasuretamine, mis erines keskaegsete munkade askeesist vaid selle poolest, et lubas abielluda ning laste saamise eesmärgil suguelu. · n-ö lihasuretamine, mis ei erinenud keskaegsete munkade askeesist Kalvinismi tähtsaim dogma on Max Weberi sõnul õpetus · ettemääratusest ehk predestinatsioonist · Isa, Poja ning Püha Vaimu kolmainsusest · transsubstantsioonist ehk leiva ja veini muundumisest Kristuse ihuks ja vereks Max Weberi arvates iseloomustab rahaahnus
Gallias. Temast kujunes kloostrijuht Tours'is, ühelt poolt elati Marmontier's kogukonnana, aga samas oldi endiselt anahoreetlike kommetega. Martinuse isiksust kirjeldab kõige paremini tema sõber maailmakroonik Sulpicius Severus, kellelt pärineb teos "Vita Martini". Hiljem sai Martinusest Merovingide rahvuspühak. Johannes Cassianus elas 5. sajandi esimesel poolel tänases Marseille's, sarnaselt Martinile sai mõjusid idast. Ta viibis ise Pettlemmas ning Egiptuse munkade hulgas, mis andis talle palju autoriteeti juurde. Ta oli üks innukamaid idamaise traditsiooni vahendajaid läände, samuti suur Lõuna-Gallia munkluse teoreetik. Cassianus kogus 12 raamatusse oma munkluse põhimõtted. Ta ei kirjutanud reeglistikku, vaid ühe orientaalse munga praktikat. Cassianuse tekstid olid Benedictuse reeglitele üheks lähtepunktiks. Cassianus kõneles võitlusest moraalsete pahede vastu, kujundades nõnda keskaegset arusaama pihist
o Paavstide Avignoni vangipõlv paavstide residentsiks Avignoni linn o Skisma ehk kirikulõhe. I oli 1054- lõhenes õigeusklikuks ja katolikuks kirikuks II oli 1378-1409- võistlus paavsti trooni üle o Kirikukogude aeg 1409-1447. Tähtsamaid küsimusi otsustati ühtsuse säilitamiseks vaimulike koosolekul · Keskajal tegutsesid ka vaimulikud orsus, millest tuntumad olid: o Benediktlased 520-530- munkade elu jagamine töö ja palve vahel o Tsisterlased 1098- lõtvade kommete karmistamine, luksusest loobumine, järjekindel füüsiline töö o Frantsisklaste ordu 12 sajandi lõpp- äärmine aladlikkus. Pöörasid tähelepanud haridusele o Dominiiklaste ordu 12 sajandi lõpp- hea haridussüsteem. Haritus ja sõnaosavus · Kloostrid: o Tunnipalvused o Kirjutati ümber raamatuid- eraldi ruumskriptoorium
Kord olevat ta unistades mõelnud: ,,Ühel päeval hämmastan ma maailma." Juba lapsena näitas Mussolini välja oma sallimatust usuküsimustes. Ta ei suutnud käia jumalateenistustel, väites, et viirukisuits ja orelimäng teevad ta haigeks. Ka ei käinud ta pühapäevakoolis, vaid istus selle asemel puuotsas, oodates, kuni teised lapsed sealt väljusid, et neid siis kividega loopida. 1.2 Benito Mussolini ja haridus Mussolini pandi üheksa-aastaselt munkade poolt juhitud Faenzi kooli, sest vanemad arvasid, et sealne range kord on võimeline teda distsiplineerima, sest ise nad seda teha ei suutnud. Oma vastumeelsust usu ning kooli karmi korra vastu hakkas Mussolini peagi välja näitama. Näiteks lõi ta üht õpetajat ja virutas talle tindipotiga ning ühe kakluse ajal 1 Hibbert, 1997, lk 15 4 torkas ta teist õpilast sulenoaga
tõmmati keskelt vööga kokku kiviaeg kõige varasem ajajärk muinasaja ajaloos; tööriistad valmistati peamiselt kivist klassitsism antiikaja eeskujudele toetuv stiil kunstis, kirjanduses, ja muusikas; rõhutab selgust, lihtsust ja reeglipärasust klient vaene roomlane, kes palus rikka kodaniku ehk patrooni kaitset ja vastutasuks saatis teda avalikes kohtades, oli vajaduse korral tema ihukaitsja ja hääletas rahvakoosolekul nii, nagu patroon soovis klooster munkade või nunnade elupaik, keskaja esimesel poolel olid kloostrid peamised kultuurikeskused Lääne-Euroopas koalitsioon mitme riigi sõjaline liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu koalitsioonisõjad Euroopa riikide sõjad Prantsusmaa vastu 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul koalitsioonivalitsus erinevate poliitiliste jõudude poolt moodustatud valitsus kodanik inimene, kellel oli õigus linnriigi valitsemisest osa võtta, linnriigi meessoost vaba täiskasvanud
kinnitusnõelaga ja tõmmati keskelt vööga kokku kiviaeg kõige varasem ajajärk muinasaja ajaloos; tööriistad valmistati peamiselt kivist klassitsism antiikaja eeskujudele toetuv stiil kunstis, kirjanduses, ja muusikas; rõhutab selgust, lihtsust ja reeglipärasust klient vaene roomlane, kes palus rikka kodaniku ehk patrooni kaitset ja vastutasuks saatis teda avalikes kohtades, oli vajaduse korral tema ihukaitsja ja hääletas rahvakoosolekul nii, nagu patroon soovis klooster munkade või nunnade elupaik, keskaja esimesel poolel olid kloostrid peamised kultuurikeskused Lääne-Euroopas koalitsioon mitme riigi sõjaline liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu koalitsioonisõjad Euroopa riikide sõjad Prantsusmaa vastu 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul koalitsioonivalitsus erinevate poliitiliste jõudude poolt moodustatud valitsus kodanik inimene, kellel oli õigus linnriigi valitsemisest osa võtta, linnriigi meessoost
lahususe teooria. Seadusandliku võimu organiks jäi Kongress. Esimeseks presidendiks valiti Iseseisvussõja ülemjuhataja George Washington. Pilet 7 *Kloostrid. Kerjusmungaordud Kloostrite teke; Benediktuse reegel; elu kloostris; tsitserslased; kerjusmungaordud(frantsiisklased, dominiiklased) Kloostrid tekkisid V-VI sajandil. Neid oli kõikjal vahemere maades. Tähtsaimaks kloostriks tõusis 529. aasta paiku rajatud Monte Cassino. Benedictuse reeglite järgi oli munkade jaoks peamine alandlikus ja distsipliin. Tuli isekusest täiesti lahti öelda, loobuda kõigest isiklikust, nii omandist kui ka omaenda tahtest ja alluda kõiges vastuvaidlematult kloostriülemale ehk abtile. Tsitsertslaste ordu tekkis XI sajandi lõpul ja sai nime Citeaux' kloostri järgi Prantsusmaal. Ordu lähtus Benedictuse reeglitest, kuid nõudis oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd
kiviaeg kõige varasem ajajärk muinasaja ajaloos; tööriistad valmistati peamiselt kivist klassitsism antiikaja eeskujudele toetuv stiil kunstis, kirjanduses, ja muusikas; rõhutab selgust, lihtsust ja reeglipärasust klient vaene roomlane, kes palus rikka kodaniku ehk patrooni kaitset ja vastutasuks saatis teda avalikes kohtades, oli vajaduse korral tema ihukaitsja ja hääletas rahvakoosolekul nii, nagu patroon soovis klooster munkade või nunnade elupaik, keskaja esimesel poolel olid kloostrid peamised kultuurikeskused Lääne-Euroopas koalitsioon mitme riigi sõjaline liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu koalitsioonisõjad Euroopa riikide sõjad Prantsusmaa vastu 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul koalitsioonivalitsus erinevate poliitiliste jõudude poolt moodustatud valitsus kodanik inimene, kellel oli õigus linnriigi valitsemisest osa võtta, linnriigi meessoost
Hoidu valelikust kõnest Hoidu teadvust ähmastavatest ainetest · Munkadele ja nunnadele kümme käitumisjuhist , lisanduvad Hoidu söömast valel ajal Hoidu laulust, tantsust, muusika ja teatrietendustest Hoidu enese kaunistamisest Hoidu kõrgest ja uhkest voodist elada tuleb lihtsat elu Hoidu kulla ja hõbeda vastuvõtust loobu rahast o 227 pathimokkha reeglid kordamiseks üheskoos munkadele o Nunnadel rohkem neid reegleid. N: nunnad ei tohi munkade rüüd kanda/ parandada · Asoka 273-236 Mahinda Sry lankale viis budismi Theravaada · ,,Vanemate õpetus", rangem traditsioon · Lõuna Budism Sry Lankal, Kagu-Aasia · Buddha õpetaja · Arhat ideaaliks - inimesed , kes järginud Buddha õpetust ja jõudnud Virgumusse · Anatman minatus inimesel pole püsivat hinge ega mina · Tipitaka · Vipassana analüüsiv vaatlus Mahajaana · ,,suursõiduk" · 1.saj e.m.a 1. Saj m.a.j
kristlust. Oli välja arenenud põllumajandus. 1215. a asutati dominiiklaste ordu. Jutlustatakse eesti keeles. Jutlustajad mungad on rahva seast. Tsisterlased võisid maid pidada. Mungad võisid kaugemates piiskopkondades heina teha. Mungad pidid kogu aeg jutlustama, valgustama rahvast. Pidid tootma ka uusi munki. Kuna elanikkond Eestis oli kirjaoskamatu, siis õpetasid nad eestlastele kristlikku käitumist 10 käsku, teatud hulk palveid, pihtimist ja paastu. Eksisteerisid sisekoolid e. munkade koolid. Välikoolid e. linnaelanike poisslaste koolid. Tekkisid nunnakloostrid, kus hakati ka tütarlapsi koolitama. Seal õpetati sakraalset käitumist ja rituaalset õpetust. Katolikuaja hariduselu vanimaks ja tähtsamaks lüliks olid toomkoolid. Igas piiskopkonnas tegutses piiskopi kõrval toomhärradest koosnev toomkapiitel, viimase juures aga kool. Väga tähtsad olid sel perioodil märk ja sümbol. Biblio bauperum (ladin. k.) vaeste piibel
Botaaniline iseloomustus kuni 50 cm kõrgune rohttaim VARS ümmargune vars on ülevalt hargnev LEHT alumine ümar ja rootsuga, keskmine kolmehõlmaline ja ülemine leht kitsas ning sügavalt lõhine ÕIS väike ja valge. Õied on koondunud sarikõisikuteks SEEMNED on meeldiva, tugeva ja magusapoolse aroomi ja maitsega Ajalugu Juba rohkem kui 3000 aastat tagasi oli aniis Vahemere idapoolsetes rannikumaades armastatud vürts. Peagi levis ta kõikidesse Vahemeremaadesse ja sealt munkade vahendusel omakorda põhja poole. Siiski on tema peamised kasvatamisalad siiani päikeselises Lõuna-Euroopas Kasvatamine Seemned külvatakse varakevadel, need idanevad kuni 4 nädalat. Kui tahetakse saada seemneid, tuleb taimed kindlasti ette kasvatada. Kasvuruumiks arvestatakse taimele 25 30 cm Paljundamine seemnetega Saagi kogumine Õige saagikoristamise aeg on käes siis, kui seemned on pruunikaks värvunud. Siis võib maha lõigata viljunud oksad või kogu taime. Seemned
Valitseja Asoka kohaliku dünastia (Mauria dünastia) valitseja 3.saj eKr. Algselt jõuline valitseja, viis läbi vallutusi, tapatalguid. Legendikohaselt pärast 1te suurt verevalamist tundis kahetsust, võttis omaks budistliku õpetuse. Tegi budismist enda suure impeeriumi, tänapäevases mõistes riigiusu. Surus kohati alamatele peale ka vägisi. Levitas õpetust riigi eri paikades, püstitas selleks raidkirju, paljud ka tänaseni säilinud. 3.budistlik mungakogu perioodiline munkade kogunemine, vaadati õpetus üle, arutleti. Selle mungakogu tulemusena levis Kesk-Aasiasse ja sealt Hiinasse budism. Koguduse 1 lahkheli kas buddha oli tavaline inimene või jumalik olend. Traditsioonilised liikmed uskusid esimest, uuemad teist. Selle toel tekkisid 2 peamist budismi haru: 1. Hinayana (väike sõiduk) (also known as Theravada vanemate munkade õpetus) 2. Mahayana (suur sõiduk) Tänapäeval Hinayanat vähem (peam. Kagu-Aasias, Tai)
Euroopa valitsejaile, kus süüdistab, et Saksa ordu vägivaldsus piirab Leedu ristiusustamist. Ida poole edukas rahumeelne ekspansioon diplomaatiliste vahendite abil. Oma tütre andmine Poola tulevasele kuningale aitas tal tõmmata Poola appi võitlusse Liivi orduga. Väidetavalt sai surmavalt haavata ühes lahingus Orduga Nemenise all. Pole kindel tema soov Leedut ristiusustamise kohta, kuid oli kindlasti tolerantne katoliiklike munkade vastu. Tõi pealinna Trakaist Vilniusesse. Legend raudhundist. Nimelt olevat Gediminas magades Vilniuse lähedal orus unes ulguvat raudhunti. Paganlik ülempreester seletas seda ilmutusena, et siia peaks linna rajama, mis saab üle ilma kuulsaks. Laiendas kaubanduslike sidemeid Lääne-euroopaga. Gediminase ajal suur riik, leedu ajaloolisel alal ning Kaunasest lääne poole jääv ala Balti mereni, Valgevene osa, üks osa
Kirjanduse arvestus 1. pilet Piibli osad, loomine, põhimõisted, tõlked Biblia tähendab kreeka keeles raamatuid. Piibel koosneb kuuekümne kuuest raamatust, Vanas Testamendis on 39 raamatut ja Uues Testamendis 27 raamatut. Need on ajaloolised, õpetlikud, poeetilised ja prohvetite tekstid. Piiblil on umbes nelikümmend erinevat autorit, see on umbes 1500 aasta jooksul kirja pandud. Kaanon tähendab kreeka keeles mõõdupuud, selle järgi valiti Piiblisse lood välja. Ülejäänud on apokriivad ehk peidetud tekstid. Testamet tähendas tol ajal lepingut. Peatükkideks jagati Piibel alles 13. sajandil, salmideks 16. sajandil. Vana Testament oli alguses heebrea keeles, üksikud lõigud aramea keeles, Uus Testament kreeka keeles. Vana Testament tõlgiti kreeka keelde 1. sajand eKr. Selle nimeks sai LXX ( Septuaginta ). Uus Testament tõlgiti ladina keelde 4. sajand pKr. Hieronymos tõlkis seda ja nimeks pani Vulgata. Siis tõlgiti ta armeenia ja süüria keel...
1. Selgita mõisted: Bütsants-Byzantoni järgi hakati ida-Roomat keskajal nimetama bütsantsiks, ametlikult oli riik Rooma keisririik ja sealsed elanikud roomlased. Ikoon- idakirikus traditsiooniline pühapiltide austamine Gallia- põhiliselt tänapäeva Prantsusmaa ala, mille piirideks Reini jõigi ja Alpid, Vahemere ja Pürenee mäed, Atlandi ookean ja Põhjameri. Majordoomus- kuningakoja ülem Vasall- väikefeodaal(rüütlid) Senjöör- suurfeodaalid (hertsog, vürst, markii, krahv, parun) Feodaalne hierarhia üks lepingu pool oli teisest kõrgemal Lään- vasallide kasutusse antud maa koos talupoegadega (hiljem muuts pärandatavaks) Läänimees- (feodaal)- maa omanik Läänikord- feodaalkord, mis põhineb isanda ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel. Aadel- feodaalidest moodustunud seisus, kes sõdivad kõigi eest. Domeen- kuninga maavaldus (vähenes kuna läänistatud maad ei läinud vasalli surma järel enam kuningale tagasi) Feodaalne killu...
(hispaanlannast) naisvang. Noormehesse armub tema perenaine, mauritar; tolle mees ja vangide isand aga kiindub omakorda veetlevasse kristlannasse. Kristlaste äravõlumiseks nõiutakse välja koguni deemonit. 9 Rüütliromaanilikku, n.ö. romantilisse intriigi sekkuvad seejärel ka mõned allegoorilised tegelased ning näidend lõpeb kristlaste õnneliku naasmisega kodumaale Trinitaari ordu munkade kaasabil, nii nagu see oli olnud Cervantese enda elus. "Kaheksast komöödiast" sarnanevad "Alziiri tehinguga" mõneti kolm: "Vapper hispaanlane" , "Alziiri türmid" ja "Suur sultanitar donja Catalina de Oviedo" - neist autobiograafilisel pinnal kaks viimast. Tegevuspaik on PõhjaAafrika. Maurid ja mauritarid armuvad kristlannadesse ja kristlastesse, kel on omad kallimad kaasmaalaste seas; kristlastest ja mauridest
Itaalia, sest neis levis palju ketserlust). Ideaal askees aga reaalselt mungad ja preestrid jõukad. Ilma vaimuliku pühitsuseta ilmikjutlustajad, kelle sõnum ei läinud ametliku kristlusega kokku. 13. sajandil kerjusordud, dominiiklased ja fransisklased. Nad on vennad, mitte mungad. Elavad konvendis, mitte kloostris. Ladina keeles terminoloogiline vahe kerjusordudel ja kerjusmungordudel. Loobuda kinnisvarast (maa halduse mõttes). Ka kerjusordud hierarhilised, konventide vahel on ettenähtud munkade liikumine, et nad ei oleks ühel kohal. Kastiillane Domingo de Guzman ( - 1121) rajas dominiiklaste ordu, jutlustajavendade ordu. OP dominiiklane. OFM fransisklane. OSA augustiinlane. OSB benetuktlane. SJ jesuiit (ei ole keskaegne). OT - Dominiiklaste ordu sündis võitluses Lõuna Prantsusmaa ketseritega. Seostumine ilmaliku maailmaga. 29 Dominiiklased: 1. Konventuaalid leebem suhtumine reeglitesse. 2
Kirimäe (??????) 2. Kääpad Kagu ja idapoolses Eestis liivakuhjatised ja põletusmatused. Ümarkääpad 5-7 x 6 m, pikikääpad 5-7 + max 120 m. · Keskmise rauaaja kultuuriühendused 1. Kivikalmed, 2. Kääpad (tsuudid?), 3. Baltipärased kalmed, 4. Põhja-germaani kalmed Grobia skandinaavlaste koloonia/tugipunkt; veidi hiljem ka Vana-Laadoga N 10.12.09-2 II Viikingiaeg VIIKINGIAEG - Ettekujutused viikingitest pärinevad munkade kirjutustest kuna viikingid olid paganad, siis seda halvustavam suhtumine neisse oli. Tekkisid müüdid (sarvedega kiivrid) n Cambridge ülikoolide avastus ühe krooniku kirjutuste põhjal: viikingid liiga puhtad ja kasitud hoopis pesevad ja kammivad end lausa iga päev ja vahetavad liiga sageli riideid! · Laias laastus kolme rühma (vastavalt tänapäeva): Norra ala viikingid (suurem huvi
Nende retkede sihtkohaks olid enamjaolt Sotimaa ja Iirimaa, kus nad rajasid rannikuasundusi, millest said selle saare esimesed linnad- nii Dublin, Waterford, Limerick kui ka Wexford on norralaste asutatud. Ühtlasi seadsid nad ennast sisse rannikulähedastel saartel, mille hulka kuulusid näiteks Man ning Orkney ja Shetlandi saared. Need varustasid ka esimeste alaliste elanikega Norrast peaaegu 700 km lääne pool paiknevaid Fääri saari, mis olid selle ajani täitnud üksnes Iiri munkade suvise pelgupaiga ülesannet. Sealjuures asutasid nad oma koloonia Gröönimaa läänerannikul ja jõudsid peaaegu 500 aastat enne Christoph Kolumbust Ameerikasse. (Allan 2004:15-16). 1.2. HIINLASED Ameerika eelavastamise lugu hiinlaste poolt algab Hiina keisritroonile tõusnud Zhu Di-st 1402. aastal. Zhu Di oli Mingi dünastia esimese keisri neljas poeg. Võimuvõitluses oli teda ustavalt teeninud ametnik nimega Zheng He, kellest nüüd sai ülemeunuhh
Pilet 1 1. Mis on ajalugu? Ajaloo periodiseerimine maailmas ja Eestis. Ajaloo uurimine ja abiteadused. Ajalugu on teadus, mis uurib inimkonna arengut tema tekkimisest tänapäevani. Ajaloo periodiseerimise aluseks on kas ühiskondlikud või majanduslikud muudatused, mis vastavad ühele ajajärgule. Ajalugu jaguneb: Muinasaeg(u 6-5 milj eKr), Vanaaeg(u 3000 eKr), Keskaeg(476 pKr) ja Uusaeg(15.-16. saj vahetus). Vanaaeg lõppeb Rooma riigi langemisega 476. a’ pKr. Eesti ajalugu jaotatakse etappideks lähtuvalt sellest, millist materjali kasutati tööriistade valmistamiseks: (esiaeg?) 1) Kiviaeg- (keskmine kiviaeg-mesoliitikum)- inimesed elatasid end küttimisest, kalapüügist, ja korilusest. Õpitakse kasutama savi. 2) Pronksiaeg- 1800 a. eKr. (vanem, noorem pronksiaeg)- karjakasvatus, põllundus. Kirved, odaotsad, ehted. 3) Rauaaeg- (varane- 6. saj eKr-1. saj. pKr, vanem rauaaeg- 1-5 saj., keskmine rauaaeg-...
· Dekameron raamjutustus, mis ühendab teose terviklikuks, samas võimalus sujuvalt üle minna ühelt palalt teisele (Idast tulnud jutukirjanduse tava) · 7 neidu, 3 noormeest. Harmooniline elujaatav õhkkond. 1348. aasta must surm. Kokku 100 juttu, 10 päeva jooksul kõik räägivad 1 loo. 100-sümboli võimalikud eeskujud rahvajuttudekogu ,,Novellino", ,,Jumalik komöödia". · Süzees sarnaseid elemente hiliskeskaja rammusa linnaproosaga: munkade liiderlikkus, kohtunike äraostetavus, inimeste liiderlikkus. Pajatab enamasti eraelulistest seiklustest, mitte ühiskondlik-religioossetest probleemidest. Jäädvustab oma kaasaja Itaaliat paremini kui ükski teine. Ilmuvad nt Dante kaasaegne maailkunstnik, dante luuleõpetaja Guido Cavalcanti. Ühiskond on B. Jaoks inimsuhete kogum. · Elu ülim väärtus loodus, ideaaliks inimese kooskõla loodusega, inimlikkus = loomulikkus = looduslikkus.
Megaron oli eeskujuks hilisemate Kreeka templite ehitamiseks. Ehitusmaterjalidest oli kivi palju. Seisab kaua, suurus järk jättis imestama, kaks inimese pikkust. Sellel suurel kiviplokkidest väraval, asub kolmnurkse kujuga kivireljeef, millel on lõvid, mis on teostatud kõrgreljeefis. 9.november KREEKA ARHITEKTUUR. Maalid pole säilinud, ilmastikutingimuste mõjul kaduma läinud. Aga oli siiski võimas, kõik, mis tegid on kirja pandud. Kõik antiik aja käsikirjad on ümberkirjutatud, munkade poolt muidugi, neil ju muud teha polnud. Tegid väga palju koopiaid. Arhailine ajajärk 7.-6. saj e.kr Klassikaline ajajärk 5.-4. saj e.kr Hellenismi ajajärk 4.-146 e.kr USUNDID Muistsetel kreeklastel oli vinge usund, nende uskumuste kohaselt valitsesid looduse ja inimeste üle võimukad inimesevälimuse ja iseloomujoontega jumalad. Kõige tähtsamad olid Olümpose jumalad. Zeus, järgmisena tema vennad. Peamisteks kultus paikadeks olid
Arheoloogia (loengu materjalid) Ird ja Kinnismuistised. Arheoloogilised allikad jagunevad ird-ja kinnismuististeks. Irdmuistis on üksik leid, nt kivikirves, odaots. Kinnismuistised on inimese tegevuse tegajärjel tekkinud ainelised objektid, mida iseloomustab kultuurikiht. Arheoloogiline kultuurikiht on tekkinud inimese tegevuse või paigalseismise tagajärjel, seal on kive, sütt, ehitusjäätmeid ja esemeid. Kultuurikihi paksus sõltub: 1. inimese paigaloleku ajast 2. inimese tegevuse intensiivsusest (paksemad Tartu linnuses kuni 4m) 3. hävingute hulgast (hävinud hoonete kiht lükatakse laiali, et uued peale ehitada) Nt. Kesk-Aasias on kuulturkiht mõnes kohas 30m paks (nim tellideks). Hooned savist st. peab vastu 20 aastat, lagunemisel ehitati uus hoone kohe peale Kinnismuistised: 1. Elupaigaga seotud asulad (mõisad), avaasulad, kindlustatud as...
aasta lõpul tegevust alustanud üks Lutheri õpilastest Hermann Marsow (sai hiljem üheks usu-uuenduse peamiseks kandjaks) Tartusgi leidis uus usutunnistus kodanike seas kiiresti poolehoidu ja seepärast sundis ärritatud piiskop jutlustaja Marsowi linnast lahkuma (läks ära Tallinnasse) 1525. aastaks levis reformatsioon ka Narva, Viljandisse ja Uus-Pärnusse, väiksematesse linnadesse aga hiljem Protestantluse levimisega tekkis jõuline liikumine munkade ja katoliku preestrite vastu, kelle kaitseks astus välja maa-aadel (seda tingis aadlike vanameelsus) Kõige visamateks katoliku kiriku kaitsjateks olid ordumeister Wolter von Plettenberg ja Riia peapiiskop Johannes Blankenfeld Plettenberg kirjutas Tallinna raele karmis toonis manitsuskirja, mille ettelugemine vallandas linnas suured korratused pildirüüsted 14. septembril 1524.aastal tungis 400 500-liikmeline sakslastest ja eestlastest koosnev
*kuulsaim ja mõjukam neist Apostlite kirik Konstantinoopolis. * 9.saj lõpp algab bütsantsi kunsti teine õitseaeg *arhitektuuris levib viiskuppelkirik põhiplaanilt läheneb ruudule, ülesehituses eraldub kõrgema kreeka risti kujuline osa risti harude vahele jäävad madalamad hooneosad *2. Uuendus tihti ehitati peakupli alla sale silinderjas akendega ruum tambuur * Hilisbütsantsi kirikud väikesed ei väljendu keisrite vägevus, vaid munkade tagasihoidlik ja mõtlik ellusuhtumine. 17. Bütsantsi kujutav kunst * Bütsantsis käis võitlus kujutava kunsti pooldajate ja vastaste vahel. * Usulise sisuga piltide (ikoonide) pooldajad (ikonoduulid) (pidasid pilte pühadeks objektideks) vs. Pildieitajad (ikonoklastid) nende arvates jumal ja pühad nähtused ülemeelelised ehk nähtamatud. Tekkis vastasseis, keisrid toetasid pildieitajaid, sest see nõrgestas kloostreid kus enamik kunstiteoseid valmis
Kohalikud rahvad eestlased, liivlased ja lätlased langesid orjusse. Linnadesse asunud endised talupojad omandasid pikapeale alamsaksa keele, samu ka need eestilased ja lätlased, kes tõusid aadliseisusesse. Kirik koondas kogu kultuuri ja selle kultuuri iseloom oli usuline. Kihelkondade asemele moodustati kirikukihelkonnad. Kirik kujunes feodalkorra toeks ja vaimseks juhiks. Kogu keskaegne teadus ja kirjaoskus oli preestrite ja munkade käes. Kirik andis haridusele ja kasvatusele usulise sisu. Kloostrites asusid selle aja suurimad raamatukogud. Esimesed koolid asutati peakirikute ja kloostrite juurde ning neid kutsuti vastavalt toom- või kloostrikoolideks. Kindlat õppeprogrammi ei tuntud ja õppekeeleks oli ladina keel. Järgmisel sajandil jagati teadused kahte tsüklisse: esimest nimetati triviumiks (grammatika, retoorika, dialektika), teist quadriviumiks (aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika).
Tõeline kas- vatus ja õpetus nõuavad hingetarkust, järk-järgulist ja sõvamõttelist dialoogi jumalikult korrastatud maailma ja jumala endaga. Keskaegse hariduse eesmärk oli võrreldes antiiksega täiesti erinev. Selle tähendus oli eelkõige õpetada hirmu tundma. Õpetamine jagunes kahele tasandile: Esimesel oli kõik see, mis puutus maisesse maailma, teisel see, mis puutus taevasesse maailma. Lääne kirstlus tunnistas kõrgeks sõnalisraamatulikku õpetust. Noorte munkade ja vaimulike harimine ja kasvatamine anti spetsiaalse õpetaja hoolde, kes võis neile anda palju enam kui kloostri abt või piiskop. Suurem osa õppeprotsessist oli lugemine. Keskaeg elas teistsuguses aeg ruumis. Seetõttu oli aeg inimesele tunduvalt ebatäpsem ja rahulikum. Inimene ei planeerinud oma tegevust eriti ette, vaid elas oleviku hetkes. Tavaliselt tõusti vara, kõiki töid alustati päeva tõusuga. Pesti, riietuti, palvetati kas kodus või mindi kirikusse missale.
Nende asemel püüdsid vaimulikud edasi kanda jumalasõna müütide jms asemel. Äärealadel säilis folkloor paremini. Iiri saagad Iiri saagad kujunesid välja 2-7. sajandil. Iiri laulikud ja lauluvestjad olid filid, kes jäädvustasid müüte, uskumusi ja sugukondade genealoogiat. Teine laulikute rühm oli bardid, kes esitasid ülistuslaule kangelastele ja valitsejaile muusika saatel. Filide ja bardide looming kandus edasi põlvest põlve suuliselt. Kirja hakati panema nende loomingut munkade poolt 7. sajandil. Iiri saagadesse on jätnud oma jälje varajane ristiusk, näiteks tooremaid motiive see pehmendas ning lisas ligimesearmastust loomigusse. Iiri saagad olid proosa vormis, aga neid iseloomustas luuleline rütm ja lüüriline kujundlikkus. Mõnikord põimiti proosajutustuste vahele värsse. Põhjaiiri saagades on kangelane kuningas Conchobar, kelle isa olevat valgusejumal. Lõunaiiri saagadele levib samasugune ülev toon ja suured tunded, looduse ürgne taust, maagia
Seal on säilinud viikingite päritolu kohanimed. Oma võimu kindlustamiseks lõid viikingid praeguse Iirimaa pealinna Dublini. Nende rajatud on ka Wexford, Waterford ja Limerick. Ühtlasi seadsid nad ennast sisse rannikulähedaste saartel, mille hulka kuulusid näiteks Man ning Orkney ja Shetlandi saared. Nemad varustasid esimeste elanikega ka Norrast peaaegu 700 km lääne poole jäävad Fääri saared, mis olid senimaani täitnud üksnes iiri munkade suvise pelgupaiga ülesannet. Kauges Konstantinoopolis teenisid viikingid Bütsantsi keisri ihukaitsjana. 11 Kui viikingid seiklesid algul mööda ookeane, siis hiljem sai neil kombeks jõgesid mööda üles sõita, et vallutada ja rüüstata kallastel asuvaid suurlinnu. Niimoodi rüüstati Madalmaid ja sealset ilusat linna Antverpenit.
1985. aasta andmetel oli Jaapanis 115,6 miljonit shintoisti, 92 miljonit budisti, 1,7 miljonit kristlast ja 14,4 miljonit muude religioonide tunnistajat. Praktiliselt võib öelda, et shintoistide ja budistide koguarv on Jaapanis 2 korda suurem elanike arvust ehk teiste sõnadega on jaapanlased ühtaegu nii shintoistid kui budistid. Ka shinto pühamute ja buda templite arvud on enam-vähem võrdsed (vastavalt 91 tuhat ja 85 tuhat). Buda munkade arv on aga üle 2 korra suurem kui shintol (vastavalt 269 tuhat ha 102 tuhat). Shinto on jaapani rahvuslik religioon, mis kujutab endast segu looduse, esivanemate, kangelaste ja keisri kummardamisest. Tavaline shinto pühamu on koht, kus elab küla, linna või prefektuuri kaitsevaim. Tähtsaim shinto pühamu Ise Jingu asub Ise linnas Mie prefektuuris. Selles Suures Ise pühamus lab päikesejumalanna Amaterasu Omikami, kellest põlvneb Jaapani
iseloomulik jne). Antiikkirjandus Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonnas kujunenud kirjandust, mille algust tähistavad Homerosee eposed "Ilias" ja "Odüsseia" 8.7. sajand eKr ning mis sirutub välja hilisantiiki 4.6. sajand pKr. Varakeskaeg Varakeskajal puudus peaaegu täiesti ilmalik kirjandus. Peaaegu ainuke raamat, mida loeti ja tunti, oli Piibel. Kirjandus oli usu teenistuse ja ladinakeelne, seepärast vähestele kättesaadav ja mõistetav. Munkade kaudu kandus siiski rikkast antiikajast mõndagi edasi (näiteks puhtusuline näidend, nn müsteerium; samuti koostati pühakute elulugusid ja pandi kirja legende nende imetegudest jms ). Kuid üldiselt oli varakeskaeg vaimuväsimuse ajastu, tardunud, värvitu ja vähe algupärane, seepärast ongi seda ajastut nimetatud PIMEDAKS KESKAJAKS. Kõrgkeskaeg Renessanss Kitsamalt antiikkunsti ja -kirjanduse taassünd (renessansi humanistid hakkasid ju
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
