valitseks loodusseisund, mis tähendaks 'kõikide sõda kõigi vastu". Nimelt peab Hobbes inimest iseloomult egoistlikuks ja kui miski inimese tegevust ei piiraks, püüaks too Hobbesi arvates vaid enese soove ja vajadusi täita, teiste peale mõtlemata. Nii tekiks reguleerimata inimgrupi seas paratamatu huvide konflikt, mis viiks kõigivahelise sõjani. Selline elu oleks armetu, vilets ja lühike. Parimaks riigikorraks, mis selle ära hoiaks, peab Hobbes absoluutset monarhiat, kuna seal on võim koondunud ühe inimese kätte, kes peaks ideaalis olema õiglane ja omakasupüüdmatu ning suudaks seaduste ja ettekirjutustega ühiskonda kontrollida. Paljude inimeste võimulolekut pidas Hobbes ebasoovitavaks, kuna siis tekiksid paratamatult nendevahelised huvide konfliktid. Riigi teket kujutas Hobbes ette ühiskondliku leppena: teatud hetkel tulid loodusseisundis elanud inimesed kokku ning otsustasid, et senise armetu olukorra
kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. Eristatakse: Piiramatu (absoluutne) ja Piiratud monarhia. Piiramatu monarhia korral kuulub monarhile kogu võimutäius – riigipea on üheaegselt kõrgeim seadusandliku võimu organ, täidesaatva võimu juht ja õigusemõistja. Piiramatu monarhia eri vormideks loetakse despootiat vanades idamaades, türanniat antiikmaailmas ja absoluutset monarhiat keskajal Euroopa riikides. Piiratud monarhia on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva kitsendab mingi riigiorgan või seisuslik esindus, kellega tal tuleb arvestada, mistõttu monarhi võimul puudub absoluutne iseloom. Seisuslik-esinduslik monarhia – seisusliku esindusorgani olemasolu monarhi kõrval, mis oli monarhile vajalik maksude kehtestamisel ja sissenõudmisel ning seaduste vastuvõtmisel. Konstitutsiooniline monarhia- Monarhi pädevus on kindlaks määratud
M suri 1755.a Pariisis. Tema esimene ühiskondlik teos oli 1721.a ilmunud "Pärsia kirjad",milles satiiriline suhtumine Pr absolutsilikku korda ja ühiskondlikku ellu eon edasi antud 2 pärslase naiivse tunduva arutelu kaudu. Tema peateos on 1748 a ilmunud "Seaduste vaim". M analüüsis peamiselt 3 valitsemisvormi,mis tema arvates olid absolutistlik monarhia,monarhia ja vabariik. Ideaalseks riigikorraks pidas ta konstitutsioonilist monarhiat. Jean-Jacques Rosseau (1712-1778). Oli Pr filosoof ja kirjanik,kelle vaadetele tugines suuresti jakobiinide ideoloogia. Oli valgustajate vasapoolse suuna suurim esindaja.Jäi 10-aastaselt vaeslapseks. Ühiskonna probleemide käsitlejana ärastas R tähelepanu 1750.a traktaadiga "Arutlus teadustest ja kunstidest". Ta põhiteosed on "Arutlus inimestevahelise abavõrduse tekimise põhjustest" ja "Ühiskondlik leping". Entsüklopedistid
o Sotsiaalhoolekandes (pensionid, töötu abiraha) Valdavalt keinsianistlikke põhimõtteid kasutades väljusid maailma riigid 1933-1934.a. jooksul majanduskriisist. Järgnes uus majanduskasv, millele kaudselt aitas kaasa ka võidurelvastumine. 4. Demokraatia tugevused ja nõrkused peale I MS (suurriikide näitel USA, SBR, Pr) Peale I ms järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa pole üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestatakse mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. USA SBR Prantusmaa · Presidentaalne · Parlamentaarne · Parlamentaarne vabariik monarhia vabariik
Seda vaimu avaldumisvormi nimetas Hegel objektiivseks mõistuseks, sest selline mõistus avaldub inimeste koostöös. kõrgeima enesetunnetuse vormi saavutab vaim absoluutses mõistuses - s.o. kunstis, religioonis ja filosoofias. Filosoofias kohtab maailmavaim iseennast Konservatiividele sobis just riigi väärtustamine ning eriti see, et ideaalseks riigikorraks pidas Hegel Preisimaa konstitutsioonilist monarhiat (Mis on mõistuslik, see on tegelik, ja mis on tegelik, on mõistuslik). Siit arendati paremhegeliaanide poolt edasi spetsiifiline saksalik riigikultus. V 2. Liberalism (lad.k. liber - vaba) -ehk vabameelsus (vt. õpik III, lk.177). Selle suuna aluseks olid valgustusajastu vaated. Liberalismi ideed lähtuvad John Locke’ist, neid propageerisid prantsuse valgustajad, eriti Voltaire. Arengu eelduseks oli liberaalide arvates seega üksikisiku vaba algatus ja tegutsemisvabadus. See
parlamenti tagasi või pöördub Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada see põhiseadusega vastuolus olevaks. Seega täidab Eesti Vabariigis president mõnes mõttes ka parlamendi ülemkoja funktsiooni. On ka riike, kus esindusfunktsiooniga riigipeaks on traditsiooniliselt kuningas või kuninganna. Siis on tegu konstitutsioonilise monarhiaga (Suurbritannia, Rootsi, Norra, Taani, Holland, Belgia, Hispaania jt.). Seesugust monarhiat võib veel kutsuda parlamentaarseks monarhiaks. Kuigi sellist riiki nimetatakse ametlikult kuningriigiks, vürstiriigiks (Monaco) või hertsogiriigiks (Luksemburg), ei erine selline riik laias laastus parlamentaarsest vabariigist, sest võimu teostatakse ka neis riikides demokraatlikult: seadusi võtab vastu parlament. Ühendatud Kuningriigis on parlament kahekojaline: seadused sünnivad alamkojas nimega the Commons ja need kinnitatakse ülemkojas the Lords.
läbivaatamiseks parlamenti tagasi või pöördub Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada see põhiseadusega vastuolus olevaks. Seega täidab Eesti Vabariigis president mõnes mõttes ka parlamendi ülemkoja funktsiooni. On ka riike, kus esindusfunktsiooniga riigipeaks on traditsiooniliselt kuningas või kuninganna. Siis on tegu konstitutsioonilise monarhiaga (Suurbritannia, Rootsi, Norra, Taani, Holland, Belgia, Hispaania jt). Seesugust monarhiat võib veel kutsuda parlamentaarseks monarhiaks. Kuigi sellist 12 riiki nimetatakse ametlikult kuningriigiks, vürstiriigiks (Monaco) või hertsogiriigiks (Luksemburg), ei erine selline riik laias laastus parlamentaarsest vabariigist, sest võimu teostatakse ka neis riikides demokraatlikult: seadusi võtab vastu parlament. Ühendkuningriigis on parlament kahekojaline:
kõiges tuleb kahelda; eeskujuks loodus. Temalt on pärit lause ,,Mõtlen, järelikult olen olemas". Voltaire valgustajate suurim ideoloog, kirjanik, poeet. sündis jõukas peres. rõhutas vabadusi(trüki-, isiku- jms). tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism;. Montesquieu - aadliku poeg, töötas parlamendis, hiljem tegeles teaduse/kirjandusega. uuris 3 valitsemisvormi: despootia(absolutistlik monarhia), monarhia ja vabariik. Ideaalseks pidas konst. monarhiat. oluline võimude lahusus;Jean-Jacques Rousseau- Prantsuse filosoof ja kirjanik. Pooldas vabariiki, eraomandit, Denis Diderot- filosoof, kes pani aluse entsüklopeediatele(I köide ilmus 1751. aastal). 6. Prantsuse absolutism. Pärast Henri IV surma (lõpetas ususõjad, vahetas usku) tõusis troonile ta poeg Louis XIII (tema ema Maria de´Medici). Opositsioon nõudis generaalstaatide kokkutulekut, mis saigi teoks. Generaalstaatide seas tekkisid lahkhelid aadli ja 3. seisuse vahel
1899 müüs Hispaania ülejäänud Vaikse ookeani maadest Saksamaale. 1898. aasta "Katastroof", nagu Hispaania-Ameerika sõda tuntuks sai, andis hispaania kultuurielule tugeva tõukejõu ('89. generatsioon), milles oli palju kriitilist eneseuurimist. 20. sajand 20. sajand tõi natuke rahu. Hispaanial oli väike roll Võidujooksus Aafrikale koloniseeriti Lääne-Sahara, Hispaania Maroko ja Ekvatoriaalne Guinea. Rasked kaotused Rifi sõjas Marokos õõnestasid monarhiat. Diktatuurivalitsus kindral Miguel Primo de Rivera (19231931) käe all lõppes Hispaania Teise Vabariigi loomisega. Vabariik pakkus poliitilist autonoomiat Baskimaale, Katalooniale ja Galiciale ning andis naistele hääletamisõiguse. Järgnes kibedalt, vastu tahtmist võideldud Hispaania kodusõda (19361939). Kolm aastat hiljem väljusid sõjast Saksamaa ja Itaalia toetusel võitjana natsionalistlikud jõud, mille eesotsas oli kindral Francisco Franco
1899 müüs Hispaania ülejäänud Vaikse ookeani maadest Saksamaale. 1898. aasta "Katastroof", nagu Hispaania-Ameerika sõda tuntuks sai, andis hispaania kultuurielule tugeva tõukejõu ('89. generatsioon), milles oli palju kriitilist eneseuurimist. [redigeeri] 20. sajand 20. sajand tõi natuke rahu. Hispaanial oli väike roll Võidujooksus Aafrikale koloniseeriti Lääne- Sahara, Hispaania Maroko ja Ekvatoriaal-Guinea. Rasked kaotused Rifi sõjas Marokos õõnestasid monarhiat. Diktatuurivalitsus kindral Miguel Primo de Rivera (19231931) käe all lõppes Hispaania Teise Vabariigi loomisega. Vabariik pakkus poliitilist autonoomiat Baskimaale, Katalooniale ja Galiciale ning andis naistele hääletamisõiguse. Järgnes kibedalt, vastu tahtmist võideldud Hispaania kodusõda (19361939). Kolm aastat hiljem väljusid sõjast Saksamaa ja Itaalia toetusel võitjana natsionalistlikud jõud, mille eesotsas oli kindral Francisco Franco
mille tulemuseks on ressursside väärpaigutus. Ründas merkantilistlike riike. Ta oli vabakaubanduse pooldaja. 9) Füsiokratismi olemus ja peamised seisukohad? Kuidas suhtusid füsiokraadid vabamajandusse? Füsiokraadid olid 18 saj teisel poolel majandusteadlased Prantsusmaal, enne suurt prantsuse revolutsiooni (1789), nad olid liberaalid. Vabakaubanduse ja ettevõtluse pooldajad. Pooldasid moderniseeritud monarhiat, mille puhul kuningas dirigeerib majandusteadlaste väljatöötatud teooriaid. Nõudsid feodaalide ehk omanike maksustamist. Nõudsid tööstuse ja kaubanduse doteerimist, et ülalpidamine põllumajanduse poolt oleks võimalikult odav. Pidasid põllumajandust oluliseks (valitseks turumajandus ja palgatöötajad on efektiivne), kapitalistlikku tootmist (talumajanduse ideoloog). Põllumajandus oli ainus tegelik rikkus, kõik
Korrupatsiooniskandaalid kõigutavad kauaaegset valitsust 1996a. 3.märtsi üldvalimistel võidab Aznari koalitsioon 1998a. ETA kuulutab välja aastase relvarahu Hispaania pühitseb 25 aastast demokraatiat Juan Carlose I valitsuse all Enne Teist maailmasõda: 20. sajand tõi natuke rahu. Hispaanial oli väike roll Võidujooksus Aafrikale koloniseeriti Lääne-Sahara, Hispaania Maroko ja Ekvatoriaalne Guinea. Rasked kaotused Rifi sõjas Marokos õõnestasid monarhiat. Diktatuurivalitsus kindral Miguel Primo de Rivera (19231931) käe all lõppes Hispaania Teise Vabariigi loomisega. Vabariik pakkus poliitilist autonoomiat Baskimaale, Katalooniale ja Galiciale ning andis naistele hääletamisõiguse. Järgnes kibedalt, vastu tahtmist võideldud Hispaania kodusõda (juuli 1936- aprill 1939). parempoolsete Konflikt toimus Teises Hispaania Vabariigis natsionalistide, keda juhtis Francisco Franco, ja vasakpoolsete rühmituste vahel
Komöödiatest kadusid mütoloogilisus ja poliitiline päevakajalisus. Tegemist on karakterkomöödiaga, mis kasutab stereotüüpe. Tuntud komöödia ,,Pahurdaja" ( pahurast mehes, kellel on tütar ja kes abiellub naisega, kellel on poeg, kes tema tütresse armub). Isokrates Isokrates elas klassikalisel ajajärgul ning oli üks kümnest atika tuntuimast kõnemehest. Ta raajas Ateenasse esimese retoorikakooli. Isokratese loomingust on säilinud 21 kõnet. Valitsusvormina eelistab ta valgustatud monarhiat. Ta oli suur kuningas Philippos II austaja ning pühendas temale ka samanimelise kõne. Demosthenes Demosthenes oli kuulsaim kümnest atika kõnemehest. Temast sai Makedoonia vastane juht, võitles ka Philippost pooldava Isokratese vastu. Temast on säilinud 61 kõnet ja kirja, millest ehtsaks peetakse umbes 40. Olulisemaks neist võib pidada Makedoonia kuninga Philippos II vastu peetud kõnede seeriat. Tema süüdistuskõnedele andis Cicero nimeks flipika. Aratos
Ta on rohkem ühiskonna filosoof. Ta on filosoof, kirjanik, jurist. Tema peateos ,,Seaduste vaim" (kirjutas 20 aastat) see raamat muutus tolle aja raamatukogude kvaliteedi näitajaks (kui oli olemas, oli hea raamatukogu). Lahkab teemat kes on kultuurne inimene, 2 kriteeriumit 1) kultuurne inimene on see, kellel on teatud kombed/maneerid. 2) lugemine, palju on lugenud. Tema vaated: Erinevalt Voltairest pooldab Montesquieu konstitutsioonilist monarhiat (ehk monarhia võim on piiratud juba parlamendiga). Ta on prantsuse liberalismi isa (rajaja on Lock) inimene on sünnipäraselt vaba ja võrdsed, võimus lahus (Montesquie toob juurde kolmanda võimu) Ühiskonda mõjutavad geograafilised tegurid kliima, relfjeef mäes soodustavad vabadus iha, seda rahvast on raske ikestada. Jumala küsimus: Jumal on looja, hing on surelik Omand on püha ja puutumatu. Kolmas suur valgustaja on J.J.Rousseau (1712-1778). Eeskätt filosoof-pedagoog
Lühiülevaade Aristotelese eluloost. Aristoteles (384/83 322 e.Kr.) sündis Makedoonias Stageira linnas. Tema isa oli Makedoonia kuninga Amyntase (Aleksander Suure vanaisa) ihuarst ja sõber. Juba varases nooruses tundis A. huvi loodusteaduste vastu. 18. aastaselt siirdub nooruk Ateenasse, et asuda õppima Platoni Akadeemiasse, kus ta viibib õppides, olles Platoni andekaim õpilane ja hiljem õpetades (kuid ei saanud Platoni mantlipärijaks Akadeemia juhatajana, sest oli välismaalane) kuni Platoni surmani 347. aastal, mil ta lahkub sealt. Platoni ja Aristotelese vahelisi suhteid on kirjeldatud erinevatest vaatenurkadest: alustades sõbralikest lõpetades konfliktsetega (nagu tavaliselt, kipub tõde seal vahepeal olema). Igatahes mõningad filosoofilised erimeelsused neil tekkisid kindlasti, sest A. oli iseseisev mõtleja, kes ei pooldanud Platoni ideedeõpetust heites sellele ette näiteks seda, et kui idee on ainus tõelisus ja kõik esemed on selle...
selle lihtsalt üles". Aprilliteesides esitatud maksimalistlik strateegia sai töötada ainult tänu erakorralisele olukorrale, mis 1917. aastal sõjast räsitud Venemaal valitses. 1917 aasta jooksul lagunesid üheaegselt koost kõik Venemaa senised struktuurid riik, armee, impeerium, kohalikud omavalitsused, majandus ning nii linna kui maa kogukonnad. Sellise üldise kollapsi keskel ei olnud võimalik kehtestada püsivat konstitutsionaalset monarhiat. Oktoobriks olid Vene impeeriumi rusud vabalt saadaval, tuli leida lihtsalt piisava tahtejõu ja organisatsiooniliste võimetega jõud, kes selle haavatava vare enesele võtaks. Petrogradi Nõukogu häälekandja Izvestija hoiatas ette, et bolsevikud on võtnud võimu ainult Petrogradis mitte tervel Venemaal ning hoiatas kodusõja eest. Ajalugu näitas, et selles oli neil õigus. 11
3 mis tähendaks "kõikide soda kõigi vastu". Hobbes peab ka inimest iseloomult egoistlikuks ja kui inimeste tegvusi ei piirataks, siis tekiks reguleerimata inimgrupi hulgas huvide konflikt, mis oleks aluseks kõikidevaheliseks sõjaks. Selline elu ei saaks olla pikk ega täisväärtuslik, see oleks pigem armetu, lühike ja kehv. Hobbes peab parimaks riigikorraks absoluutset monarhiat, kus oleks võim koondatud ühe inimese kätte, kes oleks ideaalis õiglane ja omakasupüüdmatu ja kes oleks võimeline seadustega õhiskonda kontrollida. Hobbes ei pidanud õigeks seda, et valitsevad paljud inimesed, sest siis tekivad ikka nendevahelised probleemid. Leian, et üks monarh ei suudaks tervet maailma valitseda ja kontrollida, kuna tal puuduks ülevaade ning üks inimene ei ole võimeline tervet maailma edukalt juhtima. Samuti mängivad suurt rolli siin erinevad
Põhjused: varanduslikud, regionaalsed, rahvuslikud, ideoloogilised. Karismaatiline liider sellised juhid, kes omandavad ülimusliku autoriteedu tänu oma juhitalendile ja liidrioskustele. Nt lenin, hitler, churchill. Leibkond ehk perekond, kellega koos elad. Monarhia ehk ainuvalitsus on riigi- ja valitsusvorm, mille eesotsas on monarh. Eristatakse piiramatut ehk absoluutset ja piiratud ehk konstitutsioonilist monarhiat. Anarhia on vabadest isikutest koosnev võimuta ühiskond, ühiskonna selline seisund, mille puhul pole valitsust, pole ühe inimese sunduslikku võimu teise inimese üle, pole riiki, üleüldse kohustuslikku ühiskondlikku organisatsiooni. Täielikult on elimineeritud poliitilised ja õiguslikud institutsioonid, poliitiline ja õiguslik ideoloogia. Anarhia on olnud reaalselt toimiv ühiskonnakorraldus . Oligarhia on valitsemisvorm, kus võim on koondunud väikese inimeste rühma kätte.
2) Valgustuse teiseks ideaaliks oli nn loomulik inimene. Kuulutasid vabaduse ja võrduse ideed, mõttevabaduse ideed. 3) Kirjandust ja kunsti pidasid valgustajad ühiskonna arengus tähtsaks teguriks. Peaaegu kõigis oma teostes propageerisid nad uusi ideid ning lõid selleks isegi uudse kirjanduszanri- filosoofilise jutustuse ja romaani. 2. tähtsamad esindajad koos nende ettekujutusega ideaalsest riigikorrast! Montesquieu- Pidas parimaks parlamentaarset monarhiat ning kirjutas vajadusest eraldada seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Voltaire- Pidas parimaks valgustatud absolutismi s.o. riigikord, kus valitseb piiramatu võimuga haritud monarh. Rousseau- Pidas parimaks rahvavõimu. Võim pidi olema koondatud ühe isiku kätte, et ellu viia rahva tahet. 5. Loetle: Peeter I reforme Venemaal nimetades iga muudatuse juures selle aja ning 1)positiivse külje ja 2) negatiivse külje! · Sõjaväereform- värvati uus sõjavägi
Taastati Soome autonoomia. Liberaale see rahuldas (Tõnisson). Kõik eesti parteid ja liikumised nõudsid: demokraatia, kodanikuõigused, venestamise lõpetamine, rahvuslik enesemääramisõigus, autonoomia, omavalitsus. 3 1905.a. lõpul esimesed Eesti legaalsed erakonnad. Tartus mõõdukad liberaalid (Tõnisson; Reiman, O. Kallas) – Eesti Rahvameelne Eduerakond. Vägivalla vastu, konst. monarhiat, dem. riigikord, Asutav Kogu. Võttis aluseks kadettide programmi (Konstitutsioonilisdemokraatlik Partei – ehk kadetid – ülevenemaaline liberaalne partei, kellest sai keskne tegija riigi poliitilises elus kuni 1917.a. sügiseni välja. Nõudmised Venemaa moderniseerimiseks. Seisuslikud piirangud kaotada, kõik inimesed seaduse ees võrdsed. Jäid ühtse ja jagamatu Venemaa pooldajateks, mis polnud eestlastele vastuvõetav. 1905.a. rev päevil oli kadettide ridades Peterburis enam kui
ning nende suhteid teiste riigiorganite ja indiviididega. Riigivalitsemise vormi järgi eristatakse monarhiaid ja vabariike. 9. Monarhia ja vabariik, nende erisused. Riigivalitsemise vormid : I Monarhia ainuvalitsus, valitsemisvorm, kus riigi eesotsas seisab monarh ainuvalitseja, eluaegse, tavaliselt päritava võimuga riigipea (kuningas, keiser, hertsog, vürst vms). Monarhia puhul võib eristada absoluutset monarhiat ja konstitutsioonilist monarhiat. ·Absoluutne monarhia e. piiramata monarhia monarhile kuulub kogu seadusandlik, täitev- ja kohtuvõim. ·Piiratud monarhia monarhia alaliik, milles isevalitseja suva kitsendab mingi riigiorgan või seisuslik esindus. ·Seisuslik-esinduslik monarhia monarhia liik, mis esines Euroopa feodaalriikides 13.-17. sajandil. ·Konstitutsiooniline monarhia piiratud monarhia, riigivalitsemisvorm, mille puhul monarhi võim on määratud konstitutsiooniga.
kehtestamine pidi aga jääma vaid seadusandliku võimu kompetentsi Montesquieu geograafiline determinism: õhustik/kliima ja riigi territoriaalne suurus optimaalse valitsemisviisi mõjutajana. Montesquieu arvates määras iga ühiskonna loomuse ümbritsev õhustik: looduslikud olud ja kliima. Riigi väike pindala soosib vabariiki, võimaldades selle esindajatel püsivalt kokku tulla, suurem territoorium nõuab juba monarhiat, väga suure territooriumiga riigid nagu Venemaa olid Montesquieu arvates valitsetavad vaid despootia abil. Vabaduse vaimu kohtavat Montesquieu meelest pigem mägedes kui tasandikel; soojas kliimas on inimene pelglikum, külmemas aga julge. Montesquieu ei pidanud vajalikuks kogu inimkonnale ühesuguste universaalsete seaduste kehtestamist, vaid eelistas seadusi, mis vastasid võimalikult rohkem iga konkreetse ühiskonna loomusele. Voltaire ja valgustatud monarhid
SÜMBOOLIKA Belgia lipu värvid must-kollane-punane pärinevad Brabandi vapilt (vaata Lisa 2). Neid kasutati esimest korda 1789, kui belglased tõusid üles Austria Habsburgide vastu, ametlikult on nad kasutusel alates 1831. Vapi (alates 1837) keskel on rahvuslik sümbol lõvi (Leo Belgicus), mida Flandria krahvid kasutasid juba 12. sajandil. (vaata Lisa 3) Kilpi ümbritsev hermeliinmantel ja selle kohal olev kroon sümboliseerivad monarhiat. Hermeliinmantli kohal on üheksa algse provintsi lipud. Vapikilpi ümbritseb kuningas Leopold I kuningliku ordu kett ja toetavad kaks lõvi. Vapi all on rahvuslik deviis ,,L'union fai la force" (ühtsuses peitub jõud). Hümni ,,La Brabaconne" algsed sõnad kirjutas 1830. aasta revolutsiooniaegne näitleja Jenneval, hilisemad lõi 1860 Charles Rogier. Rahvuslind on tuuletallaja (Falco tinnunculus), rahvuslill kukemagun (Papaver rhoeas).
lubati kutsuda kokku ülevenemaaline rahvaesindus Riigiduuma ning kindlustada rahvale kodanikuvabadused, muuhulgas ka õigus luua poliitilisi organisatsioone. Seda ära kasutades rajas Tõnisson novembris esimese legaalse poliitilise partei Eestis Eesti Rahvameelse Eduerakonna (ERE). Tegemist oli liberaal- demokraatliku reformiparteiga, mis üldriiklikes küsimustes lähenes vene kadettidele, pidades kohaseimaks riigivormiks põhiseadusega piiratud parlamentaarset monarhiat. 17. oktoobri manifesti tulemuseks olid ka Tallinnas ja Tartus loodud esimesed tööliste ametiühinguorganisatsioonid. Plahvatusohtlike meeleolude rahustamiseks ja kindlate seisukohtade väljatöötamiseks kutsuti Tõnissoni algatusel novembri lõpus Tartus kokku ülemaailmne rahvaasemikkude (esindajate) koosolek. Vallad, linnad ja mitmesugused seltsid läkitasid Tartusse umbes 800 saadikut. Koosolekul selgus, et juhatajaks ei soovita mitte Tõnissoni, vaid Tallinna
trükkida.Palk,sotsiaalkulud,mak mahut.põl,kapitalist+maaomanik. sud suuren.,suur ettevõt.natsional,riikliktellimus,pangakontr. (relvad,met,puuvill)->kuld,puituAafrikasse, sealt inimkaubandus, Füsiokratism pooldas moderniseeritud monarhiat -> USA, sealt põllumajandustooted (suhkur istanduste tooted) 13) Keins.polit. pehme raha,New deal,-Turumajnduse Majandusliku mõtte uurimisobjekti tõid nad ringlusest tootmisse stabil,selleks rakendatimajanduse riiklikureguleerimist Euroopasse. (Great circut).
· Eitati klassivõitlust · Mõisteti klassivõitluse paratamatust võitlust Problee-mid Vene riigis · "suur poliitika" on väikerahvaste-le ohtlik · Eesmärkide nimel sekkuda "suurde poliitikasse" · Pooldati demokraat-likku vabariiki · pooldati parlamentaar-set monarhiat · Edu võib saavutada liidus Vene · Nõuti õigusi vähemus-rahvustele demokraatidega 2. 1905.aasta revolutsioon a) Põhjused: · Võim oli isevalitseja määratud ametnike käes: valitses venemeelsus ja keelsus, kus Eesti rahva käekäigust ei hoolitud · eestlastele oli jäetud võim vaid valla tasandil
See seadus tagas parlamendi valimise vabaduse ja sõnavabaduse parlamendis selle liikmetele. Liberaalide arvates oli nii majanduse kui muude elualade arengu eelduseks üksikisiku vaba algatus ja tegutsemisvabadus (pr laissez faire las minna). Liberalism kaitses tollal eeskätt jõukamate ja haritumate kodanike huve ning oli suhteliselt mõõdukas. Liberaalid võitlesid algul küll piiramatu kuningavõimu vastu, kuid soovisid selle asemele kahekojalist parlamenti ja konstitutsioonilist monarhiat. Nad pooldasid küll parlamentarismi, kuid mitte üldist valimisõigust. Toonane liberalism oli tihedalt seotud ka rahvuslusega. Liberalismi traditsioonis on tema ajaloo jooksul olnud palju voole. Neis k õigis on erinevustele vaatamata ühised viis järgmist põhimõtet: · Individualism Varane individualism oli sirgjooneliselt individualistlik. John Locke pidas riigivalitsemise põhiprobleemiks indiviidi õiguste kaitset. Tänapäeva
Peab sisekaubandust väärtuslikumaks kui väliskaubandust. Jacques Turgot (1727-1781). Võrreldes Quesnay-ga pööras põllumajanduse kõrval rohkem tähelepanu tööstusele, kaubandusele. Ei vaadanud asju nii palju läbi feodaalse prisma. Ebaõige on tema teoorias see, et ei pidanud maad mitte tähtsaimaks tootmisvahendiks, vaid ainsaks rikkuse allikaks. Einevalt Quesnay-st ei eita Turgot kaubanduskasumi ning ettevõtjatulu saamise võimalust. Füsiokraadid: 1.)Pooldasid moderniseeritud monarhiat, mille puhul kuningas dirigeerib majandusteadlaste väljatöötatud teooriaid. 2.)Kandsid majandusteaduse uurimisobjekti üle ringlusest tootmisele. 3.)Lõid õpetuse sisemajanduse puhasproduktist ehk kasumist. 4.)Nõudsid feodaalide ehk omanike maksustamist. 5.)Nõudsid tööstuse ja kaubanduse doteerimist, et ülalpidamine põllumajanduse poolt oleks võimalikult odav. 6.)Püüdsid esmakordselt uurida ühiskondlikku taastootmist. 7
Esimene Duuma koosnes Konstitutsioonilistest Demokraatidest (Kadetid), Oktobristidest, rahvusgruppidest, töölisgrupist, talupoegade esindajatest ja Sotsiaaldemokraatidest. Suurim partei oli neist Kadetid. Kuigi sotsialistid olid valimisi boikoteerinud, said siiski mõned nende delegaadid sinna valitud. Duumas olnud erinevad poliitilised grupid nõudsid endale täit kontrolli riigiasjade üle, kaasaarvatud maksustus. Teisisõnu taheti kehtestada konstitutsionaalset monarhiat. Tsaar seejärel saatis Duuma laiali. Esimene Duuma kestis kokku 73 päeva.11 Teise Duuma valimistel püüdis tsaar paljusid valitsusevastaseid valijaid hirmutada sellega, et nad kas loobuvad oma kandidatuurist või peavad loobuma oma valimisõigusest. See aga osutus kasutuks ja mitmed valitsusevastased kandidaadid said siiski teise Duumasse valitud, muuhulgas ka 65 sotsiaaldemokraati, kes olid ühtlasi kõige suuremaks ohuks tsaarile.
nende suhteid teiste riigiorganite ja indiviididega. Riigivalitsemise vormi järgi eristatakse monarhiaid ja vabariike, kusjuures nende peamiseks eristamiskriteeriumiks on riigipea institutsioon. Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. Monarhi võimu ulatusest sõltuvalt eristatakse piiramata monarhiat ja piiratud monarhiat. Piiramata monarhia korral kuulub monarhile kogu võimutäius, riigipea on üheaegselt kõrgeim seadusandliku võimu organ, täidesaatva võimu juht ja õigusemõistja. Piiramata monarhia eri vormideks loetakse despootiat vanades idamaades, türanniat antiikmaailmas ja absoluutset monarhiat keskajal Euroopa riikides. Tänapäeval esineb absoluutne monarhia küllaltki haruldase jäänukriigivormina mõnedes Araabia maades (Saudi Araabia, Kuveit jt)
juuli 1790- Marie-Antoinette ja Mirabeau salajane kohtumine. · Mirabeau vannub truudust rahvale ja ka kuningale. Kogu oma olemuse jõuga heidab Mirabeau end sündmuste keskele, ja seistes üksi miljonite vastu, püüab ta tagasi pöörata revolutsiooni tohutut ratast, mille ta on ise veerema pannud. · Kodusõda on oaratamatu ja võib-olla isegi vajalik. · Mirabeau sureb 1791. aasta märtsis ning koos temaga kaob viimane mees, kes võib-olla oleks saanud monarhiat ja rahvast vahendada. Põgenemine valmistatakse ette · Õukond otsustab revolutsiooni eest põgeneda. · Kuninganna usaldab praktilised ettevalmistused Ferseni kätesse. · Marie-Antoinette rahvuskaardile, mõeldes Euroopale: ``Te peate möönma, et me pole vabad.'' · Kuninglikus tõllas põgeneb 14 inimest. · 20. juuni 1791 põgenemispäev Põgenemine Varennes'i · Vana kombe kohaselt peab kuninga kammerteener magama kuninga toas
Kui Molotov protesteeris: ,,Minuga ei ole kunagi varem elus niimoodi räägitud," väitis Truman vastu: ,,Täitke kokkuleppeid ja teiega ei räägitaks niimoodi." Sellest hetkest hakkasid kahe riigi suhted oluliselt halvenema. Sõjajärgsetel aastatel nägi USA poliitika ette Nõukogude Liidu vaoshoidmist. Vaoshoidmise doktriini rakendati esmakordselt Vahemere idaosas. Suurbritannia oli osutanud abi Kreekale, kus kommunistlikud jõud ähvardasid käimasolevas kodusõjas valitsevat monarhiat. 1947. aastal teatas Suurbritannia Ühendriikidele, et ei suuda abistamist endale enam lubada. USA Riigidepartemang töötas kiiresti välja USA abiplaani. Trumani doktriinina tuntuks saanud plaani avalduses ütles Truman: ,,Ma arvan, et Ühendriikide poliitika peab toetama vabu rahvaid, kes võitlevad sõjaliste diktatuuride rõhumise või välise surve vastu." Selle mõtte teostamiseks palus Truman Kongressilt 400 muiljonit dollarit majanduslikku ja sõjalist abi Kreekale ja Türgile, ning
poliitilisi vabadusi ja riigi duuma valimisi Riigiduuma on ülevenemaaline rahvaesindus Nov 1905 jaan tõnisson esimese legaalse partei eesti rahvameelse edu erakonna Hakati looma tööliste ametiühinguid 1905 rahva asemike koosolek kokku tuli umbes 800 saadikut Kahjuks oldi erinevate vaadetega seetõttu toimus tartus kaks koosolekut jälle olid eestlased lõhenenud mõõdukana jaan tõnissoni juhtimisel nõudsid konstitutsioonilist monarhiat eesti alade ühendamist, baltisaksa eesõiguste piiramist jne Radikaalsemad nõudsid demokraatlikku vabariiki ja rahva relvastamist Detsembris 1905 algas mõisade rüüstamine maale suundusid töölised kes tegid talurahva seas kihutustööd hakati põletama mõisaid kannatada sai 160 mõisa tapeti 1 mõisnik Rahutuste lõpetamiseks saadeti eestisse juurde sõjaväge ja kehtestati sõjaseisukord tegutsesid karistussalgad kohtu ja uurimiseta lasti maha üle 300 inimese
Rootsi ja Norra vahel oli 1814. a. sõlmitud personaalunioon, mis tähendas, et kummalgi riigil oli oma parlament (Norras Storting) ja valitsus. Sellega oli Norrale kindlustatud sisemine autonoomia, kuid Rootsi kuningas oli ka Norra kuningas. 20. sajand alguses nõudsid norralased aga üha valjuhäälsemalt Rootsist lahkulöömist. Algasid Rootsi-Norra läbirääkimised, mis läbi raskuste jõudsid sihile ja 23. IX 1905. a. loeti unioon lõppenuks. Norras toimus rahvahääletus ja enamik soovis monarhiat. Rootsi kuningas ei lubanud oma poegadel kandideerida, kuigi ettepanek oli tehtud, ja nii valiti Norra kuningaks Taani prints Karl, kes Norra troonile asus Haakon VII nime all (valitses 1957.a-ni.). Peale Soome iseseisvumist tekkis probleem Rootsi ja Soome vahel Ahvenamaa (Ålandi saared) pärast. Läbi aegade olid need rootslastega olnud asustatud, nüüd aga hoidis Soome Ahvenamaast kramplikult kinni. Tüli lahenes 1921. a., kui Ahvenamaa
Rapla Vesiroosi Gümnaasium LUDWIG II Baieri hull kuningas ( referaat) Marion Soomre 11. B klass Rapla, 2010. WITELSBACHIDE DÜNASTIA Katoliiklikul laulatusel 12. oktoobril1842 Müncheni Kõikide Pühakute õukonnakirikus vahetasid kolmekümne ühe aastane Maximilian ja seitsmeteistkümneaastane Marie sõrmused. Sel kombel saigi teoks, et nende poeg Ludwig II, kes näis näis otsekui baierluse lihakssaamine, tuli ilmale segeverelisena, pooleldi baierlasena. Baieri vanaisa, kuningas Ludwig I-st see ei häirinud. Ta tervitas witelsbachlase ja hohenzolleri abiellumist kui kahe saksa dünastia liitumist. Ludwig II sündis 25. augustil 1845, pool tundi pärast südaööd, Müncheni lähedal Nymphenburgi lossis. Mõned päevad oli lapse nimi hoopis Otto, siis palus vanaisa, et ta nimetataks Ludwigiks, sest ta oli sündin...
absoluutsetvõimu (et.wikipedia.org). Pilt 6: Bourbonide dünastia vapp 4.2 Elulugu ja saavutused. 1643. a sai Prantsusmaa kuningaks Louis XIV Bourbon, olles ise vaid viieaastane. Regendiks oli tema ema, leskkuninganna Austria Anna, päritolult küll hispaanlanna. Tõeliseks valitsejaks sai aga kuninganna armuke, itaalia päritolu kardinal Jules Mazarin (www.miksike.ee). Louis XIV kehastas ideaalset absoluutset monarhiat, mis rõhutas eriti võimu, hiilgust, sõnakuulelikust ja saavutusi. Ta oli arvamusel, et Prantsusmaa elu edeneb ja riik on stabiilne siis, kui absoluutne monarhia kasutab oma võimu täiel määral (Beazley 2002:248). Tema õpetajaks oli kardinal Mazarin, kes valmistas noore kuninga ette valitseja ülessandeid täitma. Kui Mazarin 1661 suri ajaski noor kuningas edaspidi läbi ilma peaministrita ja hakkas isiklikult valitsema. Kuningas kulutas iga päev palju tunde kohtumistele ministeeriumi
Valgustatud absolutism Valitsejate hulgas võtab poolehoidu valgustatud absolutism. S.t et valitsejad ei loobunud ainuvõimust, kuid revideerisid oma põhimõtteid, tulemuseks oli parem ja stabiilsem ühiskond. Arvati, et on võimalik ühendada valgustus ja absolutism. Valgustatud absolutismi ideeline arendaja oli Voltaire (1694 1778). Voltaire'il on kirjavahetus Friedrich Suure ja Katariina II-ga. 19. saj-l pooldatakse laiemalt põhiseaduslikku monarhiat. Oluliseks ideoloogiks on Montesquieu (1689 1755). Hiljem levib rahva suveräänsuse ideoloogia, mis on tänapäeva dem aluseks. Pooldatakse vabariiki. Selle ideoloogia tõlgendajaks on ka Rousseau (1712 1778). Absolutismi põhjendatakse uute argumentidega kui varem (jumalik võim, jne). Absolutismi põhiliseks argumendiks on ratsionaalsus. Kuna Pr absolutismi ei moderniseerita, siis tulemuseks on revolutsioon. Valgustatud absolutism levib eelkõige
· Rõhutas isikuvabadust, sõna- ja trükivabadust, sõltumist seadustest · Ideaal valgustatud absolutism valitseja liit filosoofidega Charles Montesquieu (1689-1755) · ,,Pärsia kirjad", ,,Seaduse vaim", ,,Mõtisklused roomlaste suuruse ja languse põhjustest" · Arvustas Prantsusmaa olusid · Analüüsis kolme valitsemisvormi despootia (absolutistlik monarhia), monarhia ja vabariik · Ideaalseks riigikorraks pidas konstitutsioonilist monarhiat · Keskel kohal oli võimude lahususe teooria · Arvas, et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud · Rõhutas kodanike vabaduste kaitse · Peetaks liberalismi üheks isaks · Geograafilise keskkonna teooria ühiskond sõltub oludest (kliimast, pinnavormidest) Jean-Jacques Rousseau (1712-1778) · Prantsuse filosoof, kirjanik · ,,Arutulus teadustest ja kunstidest", ,,Ühiskondlik leping" , ,,Arutlus inimestevahelise ebavõrduse
2. Individuaalne lahendus: inimene kasvab üles isoleerituna; tal on eneseküllastus, piiratud soovid ning ta suudab luua tõelist inimlikku sõprust. (Émilest) 4. Rousseau vabadusest, võrdsusest ja kodanikuvoorusest (vendlusest) Jean-Jacques Rousseau ,,Ühiskondlikust lepingust" (1762) Rousseau toetab uus-rooma vabadusekäsitust vabadus eeldab kollektiivset omavalitsust, igaühe osalemist seadusandluses. Ent nagu Montesquieu, ei uskunud Rousseau, et tänapäevast monarhiat nagu Prantsusmaa on võimalik muuta vabariigiks: vabariigid on võimalikud vaid väiksel territooriumil põhinevad sotsiaal-majanduslikul võrdsusel ning eeldavad kodanikuvoorust Ükski neist eeldustest pole täidetud. + arutlus inimeste ebavõrdsusest Machiavelli Machiavelli ideed: o Ühendas need alged (aristotelism, stoitsism): maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve
teooriast, mille kohaselt inimühiskond peab lähtuma loodusseadustest. V. rõhutas isikuvabadust. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism. Montesquieu sündis mantliaadliku pojana. Omandas väga hea hariduse. Ta valiti Prantsuse akadeemia liikmeks. Tema 1. ühiskondlik-poliitiline teos oli ,,Pärsia kirjad". Tema peateos oli ,,Seaduste vaim", see etendas olulist osa riigiteooria kujunemises ning mõjutas paljude maade riigikorda. Ideaalseks riigikorraks pidas konstitutsioonilist monarhiat. Kesksel kohal tema vaadetes oli võimude lahususe teooria. M. arvas, et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Teda peetakse liberalismi üheks isaks. Rousseau valgustajate vasakpoolse suuna suurim esindaja. Ta äratas tähelepanu traktaadiga ,,Arutlus teadustest ja kunstidest". Tema põhiteos on ,,Ühiskondlik leping", milles ta vastandas feodaalkorrale inimeste loodusliku seisundi enne riigi tekkimist, kuid ta mõistis, et selle ideaali
a. Hakati väärtustama inimmõistust, kuid väärtustama hakati ka loodust, nagu seda arvas ka filosoofide patriarhiks kuulutatud Voltaire (1694-1778). Voltaire rõhutas isikuvabadust ja soosis eraomandi teket. Veel oli tema ideaalses maailmas trüki- ja sõnavabadus, ta nimetas seda valgustatud absolutismiks, kus ta pidas tähtsaks valitsejate kontakti filosoofidega. Liberalismi isaks peetud Charles Montesquieu (1689-1755) pidas ideaalseks riigikorraks konstitutsioonilist monarhiat ja vabariiklust soovitas ta ainult väikestele riikidele. Oma elu jooksul kirjutas ta raamatuid Prantsuse riigikorra kritiseerimiseks. Montesquieu käsitles ühiskonna arengus tähtsaks faktoriks ka geograafilist asukohta, sest kliima ja reljeef muudab ühiskonda. Jean-Jacques Rosseau (1712-1778) vastandas senist feodaalkorda inimese loodusliku seisundiga enne riigi tekkimist, kuid ta taipas, et sellise elusüsteemi juurde tagasipöördumine
Liberaaldemokraatlik erakond. Manifesti tulemusena loodi esimesed ametiühinguorganisatsioonid. 3. Rahvaasemike koosolek novembri lõpus. Kokku oli tulnud ligi 800 saadikut, kui koosoleku alguses selgus, et juhiks et taheta Tõnissoni, vaid radikaalide liidrit Jaan Teemantit, lahkusid Tõnissoni pooldajad koosolekult. Nüüd peeti 2 koosolekut. Tõnissoni pooldajad ehk mõõdukad tunnistasid kehtivat konstitutsioonilist monarhiat, nõudsid demokraatlikult valitud rahvaesindust, baltisakslaste eesõiguste piiramist, nad ei pooldanud vägivalda. Radikaalid seevastu arvasid, et peab kukutama kehtiva valitsuse ning looma demokraatliku vabariigi. Kavatseti keelduda maksude maksmisest ning kroonuteenistusse minekust. Otsuste elluviimiseks nõuti rahva relvastamist. Ühine arvamus oli neil see, et venestamine peab lõppema. 4. Mõisate põletamine. Hävines 160 mõisa. Algas 12. detsembril
Ajaloo arvestuse kordamisküsimuste vastused 1. VANAAEG 1.1. Vana-Kreeka polis Kreeka linnriik demokraatia riigikord, kus võim on kodanik riigi täieõiguslik elanik, kes koondunud rahva kätte. (Ateena) sai faalanks lahingurivi, kus inimesed osaleda riigi valitsemises ja riigikaitses. (15- seisavad üksteise taga, neil on kilbid ja odad 20% linna rahvast) kaitseks ees. agoraa linna keskväljak, mida kasutati nii hellen kõigi kreeklaste üldnimetus, kes kogunemispaigana kui turuplatsina. elasid emamaal ja kolooniates akropol kindlus kõrgemal künkal (hästi barbar mittekreeklased (võõraste ja säilinud Ateenas) ...
majanduskriisi lõppedes raha juurdetrükk lõpetatakse. Valdavalt keinsianistlikke põhimõtteid kasutades väljus enamik maailma riike 1933-1934.a. jooksul majanduskriisist. Järgnes uus majanduskasv, millele kaudselt aitas kaasa ka suurriikide võidurelvastumine 1930-ndate aastate teisel poolel. DEMOKRAATLIKUD RIIGID 1919-1939 (USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa näitel): Peale I maailmasõda järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli Euroopas olnud 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa polnud üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestati mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. Sisepoliitika ja majandus: Näidisriikides kehtisid demokraatlikud konstitutsioonid e põhiseadused, mis sätestasid kodanikuõigused ja -vabadused. Riigikorralduselt olid: USA presidentaalne vabariik, Suurbritannia parlamentaarne monarhia, Prantsusmaa parlamentaarne vabariik
Kõik on võrdsed (proletariaat, kapitalism). Lenin viiv Marxi teooria ellu kommunism pidi olema õiglane ühiskonda. Sotsialismi eesmärk oli kaotada klassid. Lenin moodustas bolsevike partei, kes hakkas plaani ellu viima. Reformide teel tehtavad muudatused on aeglasemad, aga rahulikumad. 19. sajandi lõpul hakkasid sotsialismiõpetused levima ning said väga populaarseteks näiteks Saksamaal ja Inglismaal. Liberaalid, kes pooldasid konstitutsioonilist monarhiat ja vabaturumajandust, hakkasid populaarsust kaotama. Konservatiivid hakkasid samuti vabaturumajandust toetama ning muutusid üldse oma vaadetes leebemaks. Kui Inglismaal loodi 1906. aastal tööerakond (leiboristid), kaotasid liberaalid senise mõju. Tuntumad ideoloogiad Liberalism kujunes välja 17. ja 19. sajandil. Selle ideoloogia seisukohad olid järgmised: 1) isik peab olema vaba ning üksikisiku huvid on alati esiplaanil võrreldes kollektiivi või riigi huvidega;
· omane oli ka uus humanism Valgustusfilosoofid: · Voltaire: kesksel kohal oli ühiskondlik-poliitiline tegevus võitlus katoliku kiriku vastu, mida ta pidas peavaenlaseks. Esikohal oli usk mingisuguse kõrgema olevuse olemasolusse. Isikuvabadus. Poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism, inimkond pidi lähtuma loodusseadustest. · Montesquieu: rõhutas kodanike vabaduse kaitset. Pooldad konstitutsioonilist monarhiat. Seadusandlik võim, täidesaatev võim ja kohtuvõim peavad olema eraldi. · Rosseau: nägi väljapääsu rahva suveräniteedist- võim lähtub rahvast. Pidas ühiskondliku korra aluseks eraomandit. Vajalikud olid abinõud ebavõrdsuse vastu. Ta pooldas Vabariiki. Usu koha pealt arvas, et ideaali juurde ei saa inimene tagasi pöörduda. Saksa valgustuse eripära: Oli see, et sakslased ei olnud nii vaenulikud kiriku ja usu vastu, kui prantslased
mille tulemuseks on ressursside väärpaigutus. Ründas merkantilistlike riike. Ta oli vabakaubanduse pooldaja. 9) Füsiokratismi olemus ja peamised seisukohad? Kuidas suhtusid füsiokraadid vabamajandusse? Füsiokraadid olid 18 saj teisel poolel majandusteadlased Prantsusmaal, enne suurt prantsuse revolutsiooni (1789), nad olid liberaalid. Vabakaubanduse ja ettevõtluse pooldajad. Pooldasid moderniseeritud monarhiat, mille puhul kuningas dirigeerib majandusteadlaste väljatöötatud teooriaid. Nõudsid feodaalide ehk omanike maksustamist. Nõudsid tööstuse ja kaubanduse doteerimist, et ülalpidamine põllumajanduse poolt oleks võimalikult odav. Pidasid põllumajandust oluliseks (valitseks turumajandus ja palgatöötajad on efektiivne), kapitalistlikku tootmist (talumajanduse ideoloog). Põllumajandus oli ainus tegelik rikkus,
monarhiast vabariiki on võimatu. 7. Rousseau vabadusest, võrdsusest ja kodanikuvoorusest (vendlusest) Raamatus “Ühiskondlikust lepingust” väljendas uus-rooma vabaduse käsitlust. Ta ütles, et vabad on vaid inimesed, kes alluvad enda heaks kiidetud seadustele. Isegi Inglise esindusdemokraatia ei ole vastuvõetav – siis ollakse valitud esindajate orjad. Samas ka tema tunnistas, et kaasaegset monarhiat pole võimalik muuta vabariigiks, sest vabariik toimib vaid väiksel territooriumil, kus vahetu osalemine on võimalik. Vabariigi võimalikkuseks on vaja ka (kodaniku)voorusi ja omakorda vooruste jaoks, tuleks säilitada kodanike sotsiaal-majanduslikku võrdsust. Prantsusmaal pole need eeldused täidetud. 8. Vabadus Prantsuse Revolutsiooni ajal. Robespierre’i „vooruse vabariik“ Prantsuse revolutsiooni algul domineerisid liberaalsed ideed konstitutsioonilisest monarhiast. Alates 1792
kõrgema olevuse olemasolusse. "Kui Jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda". Inimühiskond peaks lähtuma loodusseadustest. Õiglane on ühiskond, mille aluseks on vabadus ja omand. Ühiskonna ümberkorraldamine saab lähtuda ülaltpoolt lähtuvatest reformidest. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism tugev kuningas või keiser suudab ühiskonna filosoofide nõuannetest juhindudes ümber korraldada. Montesquieu pidas ideaalseks riigikorraks konstitutsioonilist monarhiat, kus on tagatud võimude lahusus: seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Ta rõhutas kodanike vabaduste kaitset ja seetõttu peetakse teda liberalismi 3 üheks isaks. Ühiskonna arengut käsitledes esitas ta geograafilise keskkonna teooria, mille kohaselt ühiskond oleneb teda ümbritsevatest geograafilistest oludest eeskätt kliimast, aga ka pinnavormidest. Ta väitis, et külm kliima teeb inimesed tugevaks,
Praeguse lossi kohale ehitati juba 13. sajandil ehitada kivilinnus, mis ajapikku kasvas lossiks. 16. sajandi lõpus lasi Johan III lossi ümber ehitada renessanss-stiili ning 1690. aastal otsustati loss muuta hoopis rokokoo lossiks. Kõik neli fassaadi on erineva kujundusega ning sümboliseerivaid erinevaid asju: lõunafassaad esindab rahvast, läänefassaad esindab kuningat, idafassaad esindab kuningannat ja põhjafassaad esindab monarhiat. Läänest itta on loss 115 m pikk ning põhjast lõunasse 120 m. 3. Robert Adami arhitektuurieeskujud ning 3 näidet tema loomingust. Sir John Vanbrugh, Admiral Boscawen Robert Adam (1728-1792) on soti päritolu arhitekt ning on neopalladionismi peaesindaja. Lisaks disainis interjööre ja mööblit. Nooremas eas õpetas teda isa. 1754-1758 veetis ta Itaalias, kus uuris Vana - Rooma ehitiste varemeid. Eriti huvitas teda Spalatos (praegune Split Horvaatias) olev keiser Diocletianuse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
