Belgia (1)

Rocca Al Mare kool
Humanitaarainete õppetool
BELGIA
Hanna Parman 9b klass
Tallinn 2008
SISUKORD
Sissejuhatus ……………………………………………………………………………… 3
Üldandmed …………………………………………………………………………….… 5
Ajalugu ……………………………………………………………………………...…… 6
Majandus ………………………………………………………………………………… 8
Poliitiline süsteem ……………………………………………………………………….. 10
Sümboolika ……………………………………………………………………………… 11
Loodus ………………………………………………………………………………….... 12
Rahvastik ………………………………………………………………………………… 15
Relvajõud ………………………………………………………………………………... 16
Kultuur …………………………………………………………………………………... 17
Kokkuvõte ………………………………………………………………………………...19
Kasutatud allikad ………………………………………………………………………… 20
Lisad ……………………………………………………………………………………… 21
SISSEJUHATUS
Belgia. Õnneks ei olnud mul absoluutselt lootusi, mis riigi loosiga võtan. Belgia tundus esialgu päris hea variant – arvatavasti on nn. Euroopa Pealinnast ja riigist, kus ta asub, palju informatsiooni. Alguses lasin ajal rahulikult olla, sest tähtajani oli veel kaua aega. Lihtsalt hoidsin silmad ja kõrvad lahti, kui kusagil Belgiast juttu oli. Otsisin ka igapäevaselt Postimehest midagi Belgia kohta. Kuid ei, terve selle aja jooksul, kui mul oli seda aega ette valmistada, ei röövitud Belgias ühtegi panka või ei pandud toime mõnda inimröövi. Vähemalt nii väitis mulle Postimees . Igav, mõtlesin. Rahulik Euroopa.
Belgia kohta uurisin oma isalt, kes rääkis mulle midagi killustunud ühiskonnast ja värvilisest Brüsselist. Proovisin kontakti saada ka oma vana sõbraga, kes on paar aastat Brüsselis töötanud ja sain tema käest mõningaid pilte ning kasulikke veebilehti.
Tähtaeg hakkas lähenema. Vaikselt kogusin kokku paarkümmend netilehekülge, kust saada inglise- või prantsusekeelset informatsiooni. Kurvastusega pean tõdema, et eesti keeles oli vaid üks tõsisemalt võetav allikas Belgia kohta. Aga peale referaadi valmimist kavatsen lisada Wikipeediasse enda kontrollitud info Belgia kohta, loodetavasti järgmistel huvilistel õnnestub siis midagi asjalikku leida rohkem kui ainult Välisministeeriumi kodulehelt.
Kui oli veel kolm head nädalat jäänud selle saatusliku kuupäevani, käisin kohalikus raamatukogus ja paljundasin omale belgiateemalisi materjale. Kõige sisukamaks osutus ENE, kust ma enamuse informatsioonist sain. Oma plaani täites kirjutasin iga päev kaks lehekülge referaadist juurde. Üritasin ümber sõnastada ENE autorite teksti, kui tihti sain aru, et nad on selle saanud lausesse paigutada just nii, et kui seda oma sõnadega ütlema hakata, ei tule see välja pooltki nii hea.
Kuid siiski jäi veel päris palju puudu. Tõlkisin mõned veebileheküljed eesti keelde, eriti need, mis puudutavad Belgia kultuuri. Töötlesin materjali ja selgitasin omale võõrsõnade tähendusi. Peale selle, et sain Belgia kohta väga-väga palju targemaks, laienes kindlasti ka mu sõnavara.
Kui ma varem teadsin Belgia pealinna, tema rolli NATOs ja Euroopa Liidus, olin näinud pilte Belgia kuningast ja lippuderohkest Brüsselist, siis tundus see juba päris hea. Aga uurima hakates ajalugu ja riigi praegust olukorda, sain palju rohkem teada. Referaadis ei olnud ruumi, et tungida sügavale lõhedesse, mis on tekkimas või tekkinud mitmekeelses ühiskonnas või analüüsida Belgia riigivõla tagamaid, kuid siiski annab käesolev referaat üldise pildi Belgiast.
Materjalivalikul jälgisin, et saaks kirja kõik oluline, kuid et lugemismaterjal ei oleks liiga igav. Enamus andmetest on kontrollitud allikatest, kuid mõningaid puudujääke võib olla Wikipediast võetud infoga (siin referaadis peamiselt kultuuri osa), kuna sealsed artiklid pole kunagi 100% kindlalt tõesed. Wikipeediast võetud informatsioon kattus siiski alati ka kohalike turismiveebide või belglaste veebiblogisid lugedes saadud informatsiooniga.
Referaadi teemade paigutamisel lähtusin loogilisest järjestusest. Kui alguses toon välja olulisemad üldandmed, siis räägin ajaloost, sellega omakorda seonduvast majandusest ja poliitilisest süsteemist, siis liigun sümboolika poole, mis ongi peamiselt poliitikast ning ajaloost oma mõjutused saanud. Peale seda käsitlen pisut sügavamalt Belgia loodust.
Leheküljelt 15 hakkab rahvastikuga seotud teema. Kuna Belgia on mitmete rahvusvaheliste rahutagamisorganisatsioonide liige, siis lisasin eraldi peatükina ka relvajõud. Lõpetuseks annan lühiülevaate Belgia kultuurist ning selle alapunktidest.
Referaat on lisatud pildid ka Belgia kaardist, peamistest sümbolitest ning seda maad iseloomustav maastikuvaade.
Kokku kulutasin referaadi tegemisele umbes 20 tundi (mis sisaldab endas nii info hankimist, ümberkirjutamist ja vormistamist) ning usun, et see oli kindlasti seda väärt. Referaadi koostamine on kindlasti kõike muud kui igav, sest asjaliku info hulka sattus mitu korda näiteks Belgias valminud naljakoomiksite lehekülgi või naljapilte Belgia poliitikutest.
ÜLDANDMED
Riigi nimi: Belgia kuningriik (Royaume de Belgique—Koninkrijk België)
Asukoht: Lääne-Euroopas, piirneb Põjamerega, ühine piir Prantsusmaaga 620 km, Saksmaaga 167 km, Luksemburgiga 148 km, Taaniga 450 km. Geograafilised koordinaadid 50 50 N, 4 00 E (vt Lisa 1)
Pindala: 30,528km² (maismaa sellest 30,278km² ja meri 250km²)
Rahvasarv: 10,392,226 (Juuli 2007)
Linnastumise tase: 97%
Riigikord : konstitutsiooniline monarhia /parlamentaarne demokraatia.
Riigipea : Kuningas Albert II. Troonipärija prints Philippe.
Rahvuspüha: 21. juuli - kuningas Leopold I ustavusvanne riigi põhiseadusele (21.07. 1831 ).
Parlamendivalimised: Üleüldised ja kohustuslikud alates 18. eluaastast. Järgmised üldvalimised toimuvad juunis 2011.
Riigikeeled: madalmaade ehk hollandi keel – ligi 60% elanikkonnast, prantsuse – ligi 40% ja saksa keel (viimast kõneleb alla 1% elanikkonnast, kes elab idapiiri äärsetes valdades).
Religioon : katoliiklus – 75% elanikkonnast
Raha: euro (1 € = 40.3399 BEF)
Tööpuudus: Tööealisest elanikkonnast (15-64a) töötab 60,3 %. Tööpuudus on suurem Valloonias, väiksem Flandrias.
SKT elaniku kohta: 28 900 €
AJALUGU
Nüüdse Belgia alam mida asustasid keltide hulka kuuluvad belgid, vallutas 57-51 e. Kr. Julius Caesar , moodustati Rooma provints Gallia Belgica. 2.-5. sajand, kui ala kuulus Frangi riigile, kinnistus ristiusk , arenesid feodaalsuhted ning hakkasid kujunema vallooni ja flaami rahvas. 843 sõlmitud Verduni lepinguga jagati Frangi riik kaheks: Belgia ala lääneosas tekkis Prantsusmaale alluv Flandria krahvkond ja idaosas Lorraine’i kuuluv Brabandi hertsogkond.
10.-12. sajandil arenes neis käsitöö (peamiselt kalevi tootmine) ning tekkis rahvusvahelise tähtsusega kaubalinnu (näiteks Gent , Brugge, Antwerpen , Brüssel, Ypres). Linnad võitlesid edukalt senjööridega ning saavutasid 13.-14. sajandil majandusliku õitsengu. Sajaaastases sõjas ( 1337 -1453) võitlesid Flandria pärast Inglismaa ja Prantsusmaa. 1348 ühendati Flandria ja 1430 Brabant Burgundia hertsogkonnaga. Kui viimane 1477 jagati, läksid nimetatud alad Habsburidega, 1555 Habsburgide impeeriumi jagamisel sai need Hispaania . Selle absolutistliku ülemvõimu alt vabanes Belgia ala kodanliku revolutsiooni ajal, kuid 1579 sõlmitud Arrasi uniooni teotusel õnnestus Hispaanial oma võim taastada.
Revolutsioonil lüüasaamisele järgnes majanduslik langus, mis jätkus ka pärast seda, kui Hispaanias oli võim peale sõda läinud Austri Habsburgidele. Pärast 1789. aasta Austria-vastast ülestõusu moodustati Belgia vabariik, Austria vägi likvideeris selle samal aastal. 1794- 1814 kuulus Belgia Prantsusmaale. Kodanliku revolutsiooni tulemusena kuulutati 18. XI 1830 välja iseseisev Belgia riik, suurriikide 1831. aasta Londoni konverentsil kuulutati see neutraalseks. Pärast iseseisvumist elavnes majanduselu jõudsasti.
Belgia tõusis arenenumate kapitaalsete riikide hulka. Leopold III algatusel osales riik koloniaalekspansioonis ning 1885 kuulutati Kongo Belgia kuninga eravalduseks ning 1908-1960 oli see Belgia asumaa. Sisepoliitikas hoidis I maailmasõjani meeli elevil võitlus ilmaliku koolihariduse ja üldise valimisõiguse kehtestamise eest (mehed said valimisõiguse 1893, naised alles 1948), võimul olid vaheldumisi Liberaalne Partei ja Katoliiklik Partei.
Flaamid esitasid rahvuslikke nõudmisi: 1989 saavutasid nad flaami ja prantsuse keele võrdõiguslikkuse.
I maailmasõja alguses okupeeris Saksamaa suurema osa Belgiast, hoolimata selle neutraalsusest. Albert I juhtimisel jätkas Belgia sõjavägi Antandi poolel võitlemisest. 1918 vabanenud Belgia sai 1919 Versailles’ rahulepinguga Eupeni ja Malmedy ning mandaatalana Saksamaa koloniaalvalduse Ruanda-Urundi. 1920 sõlmis Belgia Prantsusmaaga sõjalise liidu ning 1923 osales Ruhri okupeerimises. Kuningas Leopold III kuulutas Belgia 1936 uuesti neutraalseks. 1940 okupeeris Belgia Saksamaa, keda Belgias toetasid reksistid. Londonis tegutses Belgia pagulasvalitsus. 2. IX 1944 vabastasid liitlased Brüsseli, aasta lõpuks oli enamik maast vabastatud. II maailmasõja järel oli Belgia mitme rahvusvahelise organisatsiooni asutajaliige. NATO 1949.
1952 oli Belgia Euroopa Söe- ja teraseühenduse asutajaliige, 1957 kirjutas alla asutajaliikmena alla Rooma lepingule, millega loodi Euroopa Aatomienergia ühendus ja EMÜ (1958). 1958 sõlmis Belgia Hollandi ja Luksemburgiga Beneluxi majandusühenduse asutamise lepingu. Belgia oli esimene EMÜ eesistuja ja ta on sellel kohal olnud 11 korda. Belgias asuvad mitu Euroopa Liidu institutsiooni ja NATO peakorter . Pärast seda, kui 1960 oli tunnustatud Kongo ( 1971 -1977 Zaire , nüüd Kongo) iseseisvumist, hakkak Belgia koloniaalsüsteem lagunema . Samal aastal tungis Belgia vägi Kongos puhkenud kriisi tõttu äsja iseseisvunud riiki, et oma kodanikke päästa. 1962 said iseseisvateks riikideks Rwanda ja Burundi, mis !! maailmasõja järel olid ÜRO mandaadiga antud Belgia valitseda . 1978 aitas Belgia vägi Kongos (Zaires) mässu maha suruda.
1970. aastatel alanud konstitutsioonireformi järel tekkis Belgias kolm osaliselt autonoomset piirkonda (Flandria, Valloonia ja Brüssel), kuid pinged jätkusid ka järgmisel kümnendil. 1993 muudeti põhiseadust. Selle alusel lodi föderatiivne riik, milles on kolmetasandiline võimujaotuvus föderatsiooni, piirkondade ja keeleliste kommuunide (hollandi-, prantsuse ja saksakeelne) tasemel. Sel moel jõuti kompromissile, mille eesmärk oli vähendada keelelisi pingeid. Samuti suurendati piirkondade autonoomiat.
Eestiga sõlmiti diplomaatilised suhted 1921 ning taassõlmiti 6. IX 1991. 2006 taasasustati Brüsselis Eesti Selts Belgias.
MAJANDUS
Belgia on majanduslikult kõrgelt arenenud riik. Ostujõu pariteedi järgi kuulub Belgia SKT-lt 1 elaniku kohta maailma riikide seas teise kümnesse. 21. sajandi algul Euroopa majanduses toimunud tagasilöögid tabasid ka Belgiat.
Tööpuuduse tase läheneb Euroopa Liidu keskmisele. 2000-2003 oli üldime maksukoormus ( maksud ja sotsiaalmaksed) 45% SKT-st. Riigivõlg on viimastel aastatel jõudsalt vähenenud, kuid Belgia on endiselt Euroopa Liidu suurima riigivõlaga riike.
Belgia majandust on pikka aega iseloomustanud olulised regionaalsed erisused. Ajalooliselt kujunes flaamide asuala tekstiilitööstus- ja valloonide asuala rasketööstuspiirkonnaks. Flandria on viimaste aastakümnete jooksul suutnud uuendustega (kõrgtehniline tootmine, intensiivistuv põllumajandus) kiiresti kaasa minna, seevastu mitu varem kivisöe kaevandamisega seondunud Valloonia ala on mõnevõrra maha jäänud. SKT-st annab Flandria 57%, Valloonia 24% ja Brüssel 19%.
Tähtsamad tööstusharud on keemiatööstus (21,2%, keskuseks Antwerpen), masina- ja metallitööstus (19,3%, keskused Antwerpen, Liege ja Namur), metallurgia (12,4%) ja toiduainetööstus (12,3%).
Haritavat maad on 27,5%. Põllumajanduses on valdav piima-lihakarjakasvatus. Kasvatatakse nisu, otra , kaera, suhkrupeeti, kartulit, söödapeeti, köögi- ja puuvilja ning tubakat.
Teeninduses annab rahandus 29%, veondus ja side 28% tulust. Olulised tööandjad on Brüsselis asuvad rahvusvahelised organisatsioonid . Belgia on Euroopas enim kontsentreeritud pangandusega riike, 5 suurimale pangale kuulub 835 krediidiasutuste koguvarast.
Belgias on väga tihe raudteede- ja maanteedevõrk. Raudteid on kokku 3518 km, kattega maanteid umbes 117000 km. Siseveeteid on 1493 km. Jõgesid ühendavad rohked kanalid. Antwerpi sadam on veosekäibelt Euroopas teisel kohal. 2006. aastal käis sealt läbi 167,3 miljonit tonni. Riigis on 1485 km gaasi-, 158 km nafta - ja 535 km muid torujuhtmeid.
Suurim rahvusvaheline lennujaam asub Brüsselis.
Väljaveo mahu poolest oli Belgia 2002. aastal maailmas kümnendal kohal. Välja veetakse masinaid, seadmeid, keemiatooteid, ravimeid, briljante, metalle ja metallitooteid ning toiduaineid. Sisse veetakse masinaid, keemiakaupu, ravimeid, toorteemante, toiduaineid, naftasaadusi ja tööstustooret.
POLIITILINE SÜSTEEM
Belgia on kuningriik, mille riigipea on päritava, tseremoniaalse võimuga monarh . Seadusandlik organ on kahekojaline 221- kohaline parlament , mis koosneb 71-liikmelisest Senatist ja 150-liikmelisest Esindajatekojast. Senati liikmed valitakse 4 aastaks. 40 liiget valitakse otsestel valimistel, 21 liiget nimetavad keelelised kogukonnad ja need 61 valivad omakorda 10 ülejäänud liiget. Peale nende kuuluvad Senatisse ka kuninga lapsed, nende puudumisel kuulub sinna Belgia kodakondsusega troonipärija. Esindajatekoja liikmed valitakse 4 aastaks otsestel valimistel ja proportsionaalsuse põhimõttel. Valida võivad vähemalt 18-aastased ja valimine on kohustuslik.
Valitsuskabineti liikmed nimetab monarh, kui valitsusel peab olema ka parlamendi toetus. Belgias on mitmeparteisüsteem, iseloomulik on parteid flaami- ja prantsusekeelseteks jagunemine. Olulisimad erakonnad on Flaami Liberaalid ja Demokraadid, Alternatiivne Sotsiaalpartei ning prantsusekeelsetest. Belgia kohtusüsteem on neljaastmeline, kõrgeim kohus on Ülemkohus, kes vaatab asju läbi kassatsiooni korras. Kohtunikud nimetab ametisse monarh. Kehtib 1831. aasta põhiseadus (viimati uuendatud 2002). Rahuvusvahelise klassifikatsiooni alusel on Belgia vaba riik.
Belgia kuningad:
Albert I
Albert II
Baudouin I
Leopold I
Leopold II
Leopold III
SÜMBOOLIKA
Belgia lipu värvid must-kollane-punane pärinevad Brabandi vapilt (vaata Lisa 2). Neid kasutati esimest korda 1789, kui belglased tõusid üles Austria Habsburgide vastu, ametlikult on nad kasutusel alates 1831. Vapi (alates 1837 ) keskel on rahvuslik sümbol lõvi (Leo Belgicus), mida Flandria krahvid kasutasid juba 12. sajandil. (vaata Lisa 3) Kilpi ümbritsev hermeliinmantel ja selle kohal olev kroon sümboliseerivad monarhiat. Hermeliinmantli kohal on üheksa algse provintsi lipud. Vapikilpi ümbritseb kuningas Leopold I kuningliku ordu kett ja toetavad kaks lõvi. Vapi all on rahvuslik deviis „L’union fai la force “ (ühtsuses peitub jõud). Hümni „La Brabaconne“ algsed sõnad kirjutas 1830. aasta revolutsiooniaegne näitleja Jenneval, hilisemad lõi 1860 Charles Rogier. Rahvuslind on tuuletallaja ( Falco tinnunculus), rahvuslill kukemagun (Papaver rhoeas).
LOODUS
Belgia jaotub maastikuliselt kolmeks loodusest kagusse kõrgenevaks piirkonnaks – Alam-, Kesk- ja Kõrg-Belgiaks. Alam-Belgia hõlmab Flandria madaliku lääne- ja lõunaosa. Põhjamere rannikut ääristab peaaegu katkematu vööndina kuni 30 meetri kõrguste luidete ahelik, mis eraldab merest umbes 15 kilomeetri laiuse , varem soostunud , kohati allpool merepinda paikneva maršitasandike vööndi; nüüdisajal on seal suurelt osalt poldrid.
Ida suunas jätkuvad maršid paksu liivakihiga kaetud, umbes 50 kilomeetri laiuse tasandike (geestid) vööndina läbi kogu Belgia põhjaosa.
Kesk-Belgia moodustavad 100-200 meetri kõrgused kergelt künklikud, lössi- ja savikate setetega kaetud lavad (Haianut, Brabant ja Hesbaye), mida Kõrg-Belgiast eraldavad Sambre’i ja Meuse’i org.
Kõrg-Belgiasse ulatub Ardenni mäestik. (Vaata lisa 4) Ardennid on enam kui 600 meetri kõrgune (Botrange, 694 m) Hertsüünia kurrutuse tasaselaeline jäänukmäestik, mida liigestavad sügavad järsuveerelised orud. Belgiale on omane tihe jõgedevõrk. Pikimad jõed on Schelde (Belgiast voolab sellest 200 kilomeetrit) ja Meuse ( Maas , 183 km). Schelde tähtsaimad lisajõed on Leie ja Rupel. Meuse’il Sambre, Ourthe, Lesse ja Semois. Kõige viljakamad on maršimullad ja Kesk-Belgias lössist kujunenud mullad , geestide liivmullad on väheviljakad. Loodusliku taimkatet on säilinud peamiselt geestidel ( rabad , niidud, nõmmed) ja Ardennides (tamme- ja pöögimets). Belgia alast hõlmad mets 22%, vahetult metsaga on kattunud 3% territooriumist.
Tähtsaim maavara on kivisüsi, mille maardlad paiknevad maa kirdeosas ning Valloonias. Ardennide väikesed rauamaagi ja polümetalliliste maakide leiukohad on ammendatud.
Kliima on mereline, valitseb läänetuul. Rannikul on keskmine temperatuur jaanuaris 3C, juulis 18-19 C, Ardennides vastavalt -1 ja 14. Sajab 600-800 mm/a, Ardennides 1100-1500 mm/a.
Keskkonnateadlikkuse suurenemine ja rasketööstuse osatähtsuse vähenemine on keskkonna seisundit oluliselt parandanud.
Belgias on 72 liiki imetajaid, 366 liiki linde (neist 191 pesitsejaid), 9 liiki roomajaid, 16 liiki kahepaikseid ja 58 liiki kalu. Ardennides elutsevad punahirv, metskass ja rebane , rannikul on rohkesti veelinde.
Belgias on väga palju väikeseid riiklikke ja erakaitsealu. Suurim ja tuntuim kaitstab ala on Belgia ja Saksamaa piiril paiknev Kõrg- Venni .
UNESCO maailmapärandi nimistus on 9 objekti. Kesk-Belgias on valdav tehismaastik. Silmapaistvaimad tehispinnavorme on Waterloo lahinguväljale 1823- 1826 rajatud 40 meetri kõrgune mälestusmärk Lõviküngas.
RAHVASTIK
Rahvastikust oli 2006 aastal flaame 58% ja valloone 31%. Belgias elab ka itaallasi, prantslasi, araablasi ja sakslasi. Välismaalaste osakaal on suurim Brüsselis (26,3%) ja Haianautis (12,8%). Hollandikeelsete flaamide ja prantsuskeelsete valloonide vaheline keelepiir, mis kujunes välja juba 15. sajandi lõpul ja mis kinnitati 1962, kulgeb piki Meneni-Ronse- Halle -Tieneni-Tongereni joont.
Rahvastiku keskmine tihedus on 319 in/km2. Provintsidest on kõige tihedamini asustatud Antwerpen ja Flaami Brabant, hõredaimalt aga Ardennides paiknev Luxembourg . Flandrias elab 58%, Valloonias 32% ja Brüsselis 10% rahvastikust. Linnastumise tase on 97%. Suurimad linnad on Brüssel ja Antwerpen.
Hollandikeelses Flandrias paiknev Brüssel on ajalooliselt olnud kakskeelne . Sakslased (u. 100 000 inimest), elavad peamiselt maa idaosas Saksamaa piiri ääres, nende keskuseks on Eupen.
RAHVASTIK
Rahvastikust oli 2006 aastal flaame 58% ja valloone 31%. Belgias elab ka itaallasi, prantslasi, araablasi ja sakslasi. Välismaalaste osakaal on suurim Brüsselis (26,3%) ja Haianautis (12,8%). Hollandikeelsete flaamide ja prantsuskeelsete valloonide vaheline keelepiir, mis kujunes välja juba 15. sajandi lõpul ja mis kinnitati 1962, kulgeb piki Meneni-Ronse-Halle-Tieneni-Tongereni joont.
Rahvastiku keskmine tihedus on 319 in/km2. Provintsidest on kõige tihedamini asustatud Antwerpen ja Flaami Brabant, hõredaimalt aga Ardennides paiknev Luxembourg. Flandrias elab 58%, Valloonias 32% ja Brüsselis 10% rahvastikust. Linnastumise tase on 97%. Suurimad linnad on Brüssel ja Antwerpen.
Hollandikeelses Flandrias paiknev Brüssel on ajalooliselt olnud kakskeelne. Sakslased (u. 100 000 inimest), elavad peamiselt maa idaosas Saksamaa piiri ääres, nende keskuseks on Eupen.
RELVAJÕUD
Belgia relvajõud komplekteeritakse vabatahtlikest, ajateenistus peatati 1995. Ajateenistust võib valitsus rakendada sõja- või kriisiolukorras. Ülemjuhataja on kuningas, relvajõud alluvad tsiviilisikust kaitseministrile, relvajõudude juht on kaitseväe juhataja. Relvajõud koosnevad maa-, mere- ja õhuväest ning meditsiiniteenistusest.
2006. aastal osalesid Belgia üksused rahvusvahelisel operatsioonil Afganistanis (ISAF), Bosnias ja Hertsegoviinas (EUFOR) ning Serbias ja Montenegros (KFOR).
Belgia territooriumil asuvad NATO peakorter ja NATO operatsioonide väejuhatus. Belgia relvajõu kuuluvad NATO riikide ühendatud relvajõududesse.
KULTUUR
Kunst
Belgias asub kaks kuninglikku suurt kunstimuuseumit (Antwerpenis ja Brüsselis). Antwerpeni muuseumis on vaatamiseks väljas lisaks paljudele Belgia kunstnikele ka Peter Paul Rubensi töid, Brüsseli kuninglikus kunstimuuseumis on kino, kontserdisaal ja paljud temaatilised saalid erinevate ajastutega.
Kirjandus
Belgia kirjandust, kui sellist, ei eksisteeri. Flaami keeles kirjutatud raamatud kuuluvad Hollandi kirjanduse alla, prantsusekeelsed aga Prantsuse kirjanduse alla.
Koomiksid
Belgia on hästi tuntud oma kuulsate karikaturistide poolest ning Belgias antakse välja Euroopa kuulsaimaid koomikseid. Kuulsaimad karikaturistid on näiteks Hergé (Tintini seiklused ), Peyo (Smurfid), Morris ( Lucky Luke) ja Marc Sleen ( Nero ).
Muusika
Paljud olulised klassikalise muusika loojad on sündinud Belgias (näiteks César Franck , Henri Vieuxtemps, Eugène Ysaÿe, Guillaume Lekeu ja Wim Mertens).
Belgias on ka sündinud saksofoni leiutaja Adolf Sax. Sellest mõjutatult on Belgias populaarne jazz -muusika.
Toit
Hea söök ning kvaliteetne õlu on tihti olnud Belgia kaubamärgiks. Belgia köök on mõjutusi saanud peamiselt prantsuse köögist ning tuntumad toidud on Belgia vahvlid, Brüsseli sprotid ja Belgia pralineed.
Folkloor
Erinevad kultuurifestivalid mängivad Belgia kultuurielus suurt rolli. Peaaegu igal linnal ja asulal on oma festival , enamuste nende traditsioonid ulatuvad kaugele minevikku ning neid on peetud juba üle saja aasta.
Oluline püha Belgias on 6. detsember. See on Püha Nikolause päev, mis meenutab pisut varaseid jõule. Belgia lastele tuuakse sellel päeval kingitusi ning sellega on seotud paljud rahvustraditsioonid.
Sport
Belgias on kõige levinum spordiala jalgpall. Tuntuimad jalgpallimeeskonnad on Standard de Liege, Club Brugge ja R.S.C. Anderlecht. Veel harrastatakse Belgias tennist, jalgrattasõitu, vormelit, kergejõustikku, võrkpalli, korvpalli , jäähokit and judot.
KOKKUVÕTE
Belgia kuningriik kui üks peamine osa Euroopa südamest on jagatud kultuuriliselt ja keeleliselt kahte ossa : ühe osa moodustavad flaamid, kes kõnelevad hollandi keelt, teise osa aga moodustavad prantsuse keelt kõnelevad valloonid . Tänu keelelistele erinevustele on Belgias kehtestatud mõlemale poolele eriõigusi.
Belgias on läbi aegade olnud erinevaid domineerivaid poliitilisi jõude, kuid nüüdseks on kujunenud välja tugev Belgia kuningriik, kellel on head välissuhted teiste riikidega.
Belgia loodust iseloomustab mitmekesisus. Ta asub ühel poolt Põhjamere kaldal , kuid tema territooriumile ulatuvad ka mõned kõrgemad mäetipud. Loomastik on samuti varieeruv .
Belgia kultuur on segu mitmest kultuurist, kuid peamisi mõjutusi on saanud see Prantsusmaalt.
KASUTATUD ALLIKAD
ENE
Illustreeritud Lasteentsüklopeedia
http://en.wikipedia.org/wiki/Belgiu m (+ Belgiateemalised alateemad)
https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/be.html
http://www.vm.ee/est/kat_215/
Lisa 1
Lisa 2
Lisa 3
Lisa 4
24
Rocca al Mare kool, Hanna Parman 9b