Jaspers). Meie ühiskonnas on harv juhus, et inimesed jagavad seda, mis on tõesti oluline - õrnu, arglikke, tõrksaid tundeid, hapraid, tundlikke, tugevaid avaldusi. Üksikolekud: 1) Loominguline, rõõmus ja terviklik üksiolemine. 2) Valus, surnud ja tühi üksiolek. Gabriel Marcel «The Mystery of Being». Paljusi meist on agaviletsalt suhtlema õpetatud, kuna meie heade kavastustega õpetajatele endile on õpetatud puudlikke suhtlemisviise. Õppeprotsessid: 1) mitteverbaalsed (nt naeratamine) 2) verbaalsed (nt mossitamine - надувать губы) Mida lapsed tavaliselt õpivad (- G. Egan): 1) Kuida olla pealiskaudne (hindab välimuse kaudu, mitte iseloomu). 2) Kuidas teeselda (подражать). 3) Kuidas enda ja teise eest peitu pugeda. 4) Kuidas riski inimsuhetes mitte tähtsaks pidada. 5) Kuidas teisi manipuleerida (või taluda endaga manipuleerimist). 6) Kuidas teistele vajaduse korral haiget teha ja neid karistada.
Erinevalt kõnest kasutatakse mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid suhtlejate poolt valdavas osas alateadlikult. Mitteverbaalsete suhtlemisvahendite hulka kuuluvad: I Visuaalsed mittesõnalised suhtlemisvahendid 1) kineesika- käte, keha, jalgade, pea liigutused, pilgu suund (ka pilkkontakt) 2) miimika ehk näoväljendused 3) poos ning poosivahetused 4) ruumisuhted- vahemaa partnerini, pöördenurk, personaalne ruum 5) nahareaktsioonid- punastamine, higistamine jne II Akustilised mitteverbaalsed suhtlemisvahendid 1) kõnega seotud- intonatsioon (valjus, tämber, tempo, rütm, kõrgus), kõnepausid ja nende koht tekstis 2) kõnega mitteseotud helid- naer, nutt, köha, ohked jms. III Taktiilsed (puudutusega seotud) suhtlemisvahendid: 1) füüsiline mõjutamine nt. pimeda talutamine, kontaktne tants 2) takeesika- käesurumine, õlalepatsutus, embamine, paitus IV Olfaktoorsed (lõhnaga seotud) mitteverbaalsed suhtlemisvahendid: 1) iga inimese individuaalne lõhn
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine suhe kestev interktsioon ajategur, intiimsuse kui läheduse tegur, suhtlemise dünaamika viide sellele, et tegemist on protsessiga, millele on iseloomulik muutumine suhtlemisvahendid verbaalsed ja mitteverbaalsed (ka paralingvistilised), mille abil toimub interaktsioon. suhtlemine toimub abimehhanismide vahendusel (esmamulje, kategoriseerimine jne.) suhtlemise funktsioonid vajaduste rahuldamine (kuulmis, mõju, emotsionaalsete suhete omamise vajadus) suhted annavad isikule: · suhted kui toimetulekuressurss (sotsiaalne, matriaalne, emotsionaalne, informatiivne) · kuulumise ja kontrollimise vajadus (vastutuse võtmise määr) · minapildi kujunemine suhtlemise komponendid:
kõneolukorrast ja kõneleja hoiakutest, teadmistest ning oletustest. Pragmaatiline pädevus- oskus kasutada keelevahendeid oma suhtluseesmärkide saavutamiseks. Keele kasutamine sõltub kõneolukorrast, kõneleja hoiakutest, teadmistest, oletustest. Jaguneb semantikaks ja süntaksist. Kõneolukorda iseloomustab- osaliste rollid oma omaduste ja vastastikuste suhetega: aeg, koht ja suhtluse üldine ülesehitus; konventsionaalsed verbaalsed ja mitteverbaalsed vahendid, mida suhtlusosalised saavad kasutada. Pragmaatiline pädevus tähendab oskust olukorra kohaselt reageerida, nt hoiduda hinnangutest ja mõttetust kriitikast, valida hoolikalt vahendeid oma kriitika väljendamiseks või parntneri mõjutamiseks. Kõnetegu e kõneakt- kõnelõik, millel on kõneolukorras teatav eesmärk ja mida nii kõneleja kui kuulaja seovad kontekstsituatsiooniga ühtmoodi. 3 kõneaktitüüpi- lokutiivne(info edastamine, mingi tõdemus
Langue vs parole: abstraktne reeglite kogum vs nende konkreetne esinemine IDIOLEKT Individuaalne keelekuju Sõltub olukorrast FORMAALKEELED Formaal ehk tehiskeeled on kunstlikult loodud märgisüsteem Väldivad mitmetähenduslikkust, mida loomulik keel ei suuda Sümbolite arv piiratud-kitsa kasutusalaga NT programmeerimiskeel, liiklusmärgid, morsetähestik Rahvusvahelised abikeeled Volapük, ido , novial, esperanto Ludwig Zamenhof Mitteverbaalsed keeled Viipekeel Mereliiklus Lennundus Duaalne olemus Tähendus+häälikud= kaheplaaniline ehk duaalne olemus Sümbol osutab referendile Arbitraarne sümbol= motiveerimata , suvaline Assotsiatsioon on võimalik selletõttu, et tunneme keele konventsiooni. (seostame sümbolit tähendusega) Onomatopoeetilised sõnad Auh-auh, kikerikii, tilisema , sahisema Kaksikliigendus I tähendus / vorm II vorm jaguneb elementideks ( foneemideks)
Demagoogia on kõnedes, diskussioonis, vaidluses, arutluses, propagandas jm toimuv kuulajaskonna sihipärane ja ebaaus mõjutamine. Enamasti mõjutatakse uskuma asja, mille kohta esitaja teab, et see ei ole õige, et auditoorium jääks valearvamusele ja võtaks vastu sellest tulenevad valed otsused. Ausas diskussioonis, vaidluses või arutelus püütakse demagoogiat vältida ning tugineda üksnes faktidele ja loogikale. Sõna tähendus on läbi aja muutunud. Demagoogia on tihedalt seotud retoorika ehk kõnekunstiga. Retoorika võib sisaldada demagoogiat, kuid retoorika abil püütakse eeskätt sõnumit ilmekalt, arusaadavalt ja mõjusalt esitada. Tahtmatu demagoogia võib tuleneda kas sellest, et kõneleja on ise demagoogia ohver, või siis tema emotsionaalsest kontrollimatusest, puudulikest teadmistest ja nõrgast loogikast. Tahtlik demagoogia võib neid kolme teeselda. Demagoogiavõtted jagunevad järgmistesse gruppidesse: · Puuduliku loogika pe...
meetodi millega ta usub,et toimetab sõnumi teisele inimesele tõhusalt kätte. Efektiivne suhtlemine eksisteerib kahe inimese vahel siis kui vastuvõtja tõlgendab ja mõistab sõnumit samal kujul nagu saatja mõtleb. Allikad kõneleja raskustest -Hääletoon liiga madal , kuulamiseks -sõnumi liiga keeruliseks tegemine, emba-kumba kas sisaldab liiga palju mittevajalikke detaile või liiga palju küsimusi. - Jutust kõrvale kaldumine, oma jutu mõtte unustamine - Kehakeel või mitteverbaalsed elemendid eitavad või ei lange kokku verbaalse sõnumiga, näiteks nagu naeratamine samal ajal kui väljendatakse viha või valu. - Liigse tähelepanu osutamine sellele, kuidas teine inimene sõnumit edasi annab või kuidas ta võib reageerida. - Väga ainulaadse koodi või ebahariliku meetoti kasutamine sõnumi kätte toimetamiseks Allkad kuulaja raskustest - oma mõtetes hõljumine ja mitte kuulamine
Mõned moodustavad omavahel liite, et asi väljauurida. Selline norimine võib mõjuda halvavalt ning tekitab kõigil peas erinevaid teooriad, kuna välja on käidud vihje, aga tõendeid mitte. Lapsed tunnetavad saladusi erakordselt hästi. Vanemate hääletoon ja mäoilme võivad välja näidata, et nad varjavad midagi.lapsd võivad sattuda segadusse ja kaotada usalduse ema-isa vastu, kui nood väidavad, et neil pole midagi varjata, kuid samas nende kehakeel ja mitteverbaalsed vihjed annavadmista, et see ei pea paika. Saladuse hoidmine võib tekitada probleemseid situatsioone. Olukord võib võrrelda miiiväljaga ning vahel võib kik viia välja peenetundelise vi vähem peenetundelise väljapressimiseni. 2. Paarikese teke armumine ja kooselu
häirivatest olukordadest. Suitsidaalse inimese kohtlemine sõltub riskifaktorite kestusest või suitsiidriski intensiivsusest. Selline kommunikatsioon võib viidata madalale suitsiidiriskile. Korduvad ning selged väljaütlemised suitsidaalsete mõtete ja plaanide kohta, ilma et tegu oleks alkoholijoobes või tuli kaigus öelduga, võivad viidata kõrgele suitsiidiriskile (Tervise Arengu Intstituut). Suitsiidiriski ära tundmisele aitavad kaasa ka verbaalsed ja mitteverbaalsed tunnused. Mitte- verbaalseteks märkideks on mahalöödud pilk, psühhomotoorsed häired kõnes ja liikumisel ning hooletus suhtumine välimusse. Verbaalseteks vihjeteks on väljaütlemised nagu ,, Olen surve all", ,,Mul on närvid läbi", pereelu, kooli, tööd ja suhteid puudutavad küsimused võivad samuti paljastada palju vajalikku informatsiooni patsiendi suitsidaalsuse kohta (Tervise Arengu Instituut).
ning mõjutatud häirivatest olukordadest. Suitsidaalse inimese kohtlemine sõltub riskifaktorite kestusest või suitsiidriski intensiivsusest. Selline kommunikatsioon võib viidata madalale suitsiidiriskile. Korduvad ning selged väljaütlemised suitsidaalsete mõtete ja plaanide kohta, ilma et tegu oleks alkoholijoobes või tuli kaigus öelduga, võivad viidata kõrgele suitsiidiriskile (Tervise Arengu Intstituut). Suitsiidiriski ära tundmisele aitavad kaasa ka verbaalsed ja mitteverbaalsed tunnused. Mitte-verbaalseteks märkideks on mahalöödud pilk, psühhomotoorsed häired kõnes ja 3 liikumisel ning hooletus suhtumine välimusse. Verbaalseteks vihjeteks on väljaütlemised nagu ,, Olen surve all", ,,Mul on närvid läbi", pereelu, kooli, tööd ja suhteid puudutavad küsimused võivad samuti paljastada palju vajalikku informatsiooni patsiendi suitsidaalsuse kohta (Tervise Arengu Instituut).
Kolm käitumisviisi Sisukord I. Kolm käitumisviisi..................................................................................................................3 II. Ristsõna.................................................................................................................................7 III. Meelespea.............................................................................................................................8 IV. Ülesanne...............................................................................................................................8 2 I. Kolm käitumisviisi On inimesi, kes pea igas olukorras püüavad teisi kamandada. Nende sõna, arvamus, vajadused, soovid peavad alati peale jääma mitte kunagi teiste omad. Võib jääda mu...
Herzbergi kahe faktori teooria 1. Hügieenifaktorid palk, kindlustunne tööl, töötingimused, inimestevahelised suhted, töökuluutr, kuhtimise kvaliteet. 2. Motivatsioonifaktorid vastutus töös, enesearengut võimaldav töö, huvipakkuv töö, tunnustus. Suhtlemise olemus ja roll organisatsioonis Verbaalsed suhtlemisvahendid on kõne kiirus, rütm ja paus jutu vahel ning intonatsioon ja häälitused nagu naer, nutt. Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid on miimika ja zestid, silmad ja silmside, distants. Suhtlemisprotsessil on 3 alamprotsessi: 1. Informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine 2. Suhtlemispartneri ja situatsiooni tajumine 3. Suhtlemispartneri mõjutamine Konflikt on möödapääsmatu, paratamatu, suhete arengu tulemus, informatiivne, annab olukorrast tervipildi, toob esile asjaolud, mis vajavad muutmist.
4. Millised sõnumid on verbaalsed? Informatsiooni edasiandmine teistele ja ka selle vastuvõtmine sõnaliselt, suuliselt ehk keele kaudu. Need võivad olla nii tahtlikud kui ka tahtmatud. Keel koosneb sõnadest ning iga sõna, mille me edasi anname või vastu võtame, on vaid sümbol, millel iseseisvat tähendust ei ole, tähendus sünnib sõnumi edastajas ja vastuvõtjas. 5. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Informatsiooni edasiandmine teistele ja ka selle vastuvõtmine mittesõnaliselt ehk kehakeele kaudu. Sõnumi kohalejõudmist teistele mõjutabki kõige enam kehakeel (55%). Kehakeelest kõige enam just näoilmed. Info edasiandmist ja kohalejõudmist mõjutavad kõik liigutused, näoilmed, zestid,kehahoiak ja ka hingamine. 6. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Liiga palju ja liiga intensiivne suhtlemine muutub müraks
Suhtlemispsühholoogia: eksamiks kordamine Isikutaju nii inimese kui ka tema kujutise ühepoolne tajumine teise inimese poolt Interpersonaalne pertseptsioon - vahetu suhtlemisega kaasnev sotsiaalne taju ehk siis inimestevaheline taju. Isikutaju sõltub - Subjektist (eelarvamused, uskumused) - Objektist (sotsiaalne positsioon) - Olukorrast Isikutaju põhiprobleemid. Tagajärg? - kategoriseerimine (kastidesse panemine, siltide kleepimine) - loogiline järeldamine (kellegi üle otsustamine, väheste faktide alusel paneme kasti) - analoogiate kasutamine (sarnasus iseendaga ,,mina olin täis, järelikult minu laps ka") - projektsioon (oma head omadused kantakse üle inimestele, kellega on head suhted) - varem otsutatu kopeerimine eelarvamused Tagajärg moonutatud tajukujud e. isikutaju Kaosaalne atribuutika põhjuslikkuse omistamine. Me lihtsalt arvame, miks ta käitub nii, nagu käitub. Isikutaju efektid - esmamulje efektid ( - kor...
panna? Väga paljudel inimestel puudub oskus ennast kehtima panna. Tänapäeva inimesed annavad liiga kergesti alla. Antud referaadis käsitlen enesekehtestamist. Kirjutan lahti enesekehtestamise liigid ja enesekehtestamise mina-sõnumi. Defineerin enesekehtestamis mõistet ja käsitlen enesekehtestamise eesmärke. Lõpus võtan teema kokku ja annan hinnangu käsitletule. 1 KUIDAS DEFINEERIDA ENESEKEHTESTAMIST? Kehtestamine koosneb kahest olulisest komponendist: kehtestamise mitteverbaalsed komponendid (silmside, näoväljendused, füüsiline distants, kehaasend, hääletoon, kuulamine) ja kehtestava käitumise verbaalsed komponendid ehk edastatav sõnumi sisu (käitumise kirjeldamine, tunnete väljendamine, negatiivse tagajärje kirjeldamine). Kehtestava käitumise puhul on eesmärk õppida valikuid langetama, mitte igas situatsioonis end kehtestama. On olukordi, kus alistuv käitumine on igal juhul eelistatud, sama on agressiivse käitumisega
Vastasel juhul võib kogu grupp koos giidiga metsa hoopis ära eksida. Kehtestav sõnum on lühike, konkreetne. Väljenduda tuleks faktide keeles ja hoiduda (solvavate) hinnangute andmisest. Enesekindel grupijuht ei väljenda oma vajadusi andekspaluval ja arglikul moel (see vist peaks olema kukeseen) sel juhul ei võeta teda tõsiselt. Sellised fraasid nagu: ,,See pole mulle üldsegi nii tähtis" või ,, aga tee nii, nagu sa ise tahad" ei ole enesekindla isiksuse kõnepruugis. Mitteverbaalsed signaalid: õlakehitus, silmside puudumine, ülemäära mahe hääletoon, kahtlev kõnemaneer jt. on tihti seotud hoopis alistuva käitumisega. Oluline on meeles pidada, et terve kehtestav sõnum peab mahtuma ühte lausesse! Kehtestava sõnumi edastamiseks või kasutada järgmist valemit: ,,Kui sa....jääd grupist maha [kirjelda käitumist hinnanguvabalt, ära süüdista], tunnen ma.... muret[avalda oma tunded], sest....sa võid teelt kõrvale kalduda ja eksida
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Transaktsioonid: Mina seisund- kui psühholoogiline reaalsus; määratlemine tunnete süsteemi ja sellega kaasneva käitumismustrina. ● lapsevanema tasand- õpetab, juhib, käsutab, kritiseerib, riidleb, hoolitseb, kaitseb, annab nõu. ● täiskasvanu tasand- tasakaalustatud, enesekntroll, kaalutlev, emotsioone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. ● lapse tasand-impulsiivsus, emotsionaalsus, rõõm, loovus, energilisus, mossitamine, tujutsemine, jonnimine, abitus. Rööpsed transaktsioonid- partner vastab talle pakutud tasandilt, konfliktide oht minimaalne. Ristuvad transaktsioonid- pöördumine selle mina konseptsiooni poole, millega partner pole nõus. Põhjustab probleeme. Mängud- suhtlemisvorm, käikude ahel, mis viib ettemääratud tulemuseni; iseloomulikuks on varjatud loo...
4. Ausus 5. Koostöö 6. Proaktiivsus 7.Empaatiavõime 8.Sõbralikkus ja viisakus 9.Kannatlikkus igas olukorras 10.Suhtlemisvõime 11.Veenmisvõime, et müüa oma firma tooteid, kaupu või teenuseid; 12.Hea mälu 13.Kena välimus 14.Head füüsilised võimed 15.Puhtus ja korralikkus TEENINDUSSUHTED Kuidas muuta indiviidikeskset käitumist isiksusekeskseks: Kliendile soodsa esmamulje jätmine Meeldivaks suhtlemiseks sobivad suulised ja mitteverbaalsed väljendusvahendid Kuulamine on oluline Sobival ajal sobivad küsimused Peamiste suhtlemistakistuste ületamine Kliendile soodsa esmamulje jätmine: Esimese mulje saab klient jätta 3-4 sekundi jooksul, kuid selle mõju kestab kaua! Kontrollige tööpäeva jooksul sageli oma välimust! Hoidke oma töökoht, esiuks ja üldkasutatavad ruumid alati puhtana! Üldiselt teenindatakse klienti seistes. Kui istute, peab klient olema samal tasandil. Tervitage esimesena
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 ENESEKEHTESTAMINE Referaat Juhendaja: Kaja Altermann Mõdriku 2011 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................3 1.Enesekehtestamine ..................................................................................................................4 Kasutatud kirjandus .......................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool ENESEKEHTESTAMINE Referaat Õppejõud: Mõdriku 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin teema ,, Enesekehtestamine" isiklikust huvist antud teema vastu. Inimesele on tähtis osata kehtestada ennast erinevates olukordades. Ma ise olen inimene, kes ei suuda ennast igas olukorras kehtestada. Sellepärast tegingi töö sellisel teemal, millest mul endal tulevikus abi võib olla. Enne selle töö tegemist polnud ma mõelnud enesekehtestamise peale ja kui erinevalt inimesed seda tegelikult kasutavad või näiteks selle peale, et kehtestamisoskus on arendatav iga inimese puhul. Referaadi eesmärgiks on luua ülevaade enesekehtestamise olemusest üldiselt, ning erinevatest käitumisvormidest ja tuua välja mõned p...
Kehtestav käitumine väline enesekindlus sisemine enesekindlus Enesesse suhtumise positiivsed baashoiakud: ENESEARMASTUS SALLIVUS ENESEUSALDUS Kehtestav käitumine Kehtestava käitumise korral seisab inimene kindlalt enese või teis(t)e õiguste eest Kehtestava käitumise mitteverbaalne osa Kehtestav käitumine tähendab mitteverbaalset rahulikku, kindlat ja viisakat väljendusviisi. Kehtestavat käitumist väljendavad järgmised mitteverbaalsed toimimisviisid: - enesekindlust väljendav hääletoon, poos, zestid - silmside loomine ja hoidmine - optimaalse suhtlemisdistantsi valik (mis poleks ,,pealetungiv") -selge ja ühetähendusliku miimika kasutamine õpilasele kehtestava sõnumi esitamise vältel - igasuguste emotsioonide väljendumise vältimine hääles Muudetava käitumise hinnanguvaba kirjeldus Selle tehnika olemus on lihtne, sa ütled täiskasvanu tasandilt, mida teine vääralt tegi (teeb).
Selleks on iga ese zest, sündmus, mida annab tõlgendada ja mis aitab luua seoseid. Tähendus on märgi abil edastatav informatsioon. Kui me oskame selle koodi kaudu märki teistega sidudes luua teatud mõtte. Märgid võivad olla ka: kehakeel, ruumi paigutus. nt. Sõpradel on palju oma märke,millest teised aru ei saa. V rühma märke, nt. Sõjaväelased. MÄRKIDE LIIGID indeksid-põhjuslikult seotud. Ikoonid-kujutis.jäljendab.nt,pilt. sümbolid-kokkuleppeline *verbaalsed ja mitteverbaalsed in. on ainuke loom, kes suudab oma tegevust reguleerida abstraktsete koodide ja sümbolite abil MEEDIA KOGEMUSE VAHENDAJANA eri meediumid on erinevate märkide tähenduse eeldusega. Meedium ise organiseerib meie kogemus. TEABEVAJADUSED JA TEABEVÄLI milleks kõik see? Kõige esimeseks n-ö tungiks on ellu jääda. Kõik loomad on tähelepanelikud ohu suhtes. Inimvajaduste hierarhia. Info-igale poole. Teabevajadus ja midagi teada saada on inimesel kogu tegevuse läbiv innov.
Inimesekujutuse eripära draamas: · Tegelane on teose mootor tema veab etendust · Tegelane esitatakse kontsentreeritult ei elata sisse sellesse · Siseelu kujutamine komplitseeritud o Sõna - dialoog ja monoloogid, milles avaldatakse oma tundeid, pihitakse salajasi mõtteid, sõnastatakse läbielamusi jne. Üsna tavalised on kuuldavad mõtisklused, mis määratud usaldusisikule või otse publikule o Mitteverbaalsed väljendusvahendid: näoilme, zestid ja poosid, liikumine jne. o Teatraalsete vahenditega, mis näitlejat abistavad: värvid, helid, muusika jne. · Tegelane peab andma näitlejale mänguvõimalusi erinevad kõne ja käitumisregistrid · Näitleja ja tema rollislepi mõju tegelasele näitleja kohandab tegelast endaga (võrdle Hamlet J.Viiding ja Hamlet M.Matvere) Tegelase analüüsimisel tuleb leida vastus 3 küsimusele: o Tegelaskontseptsioon, tegelase olemus
Väljendusoskus 1. Mis on inimkommunikatsioon? Ühise arusaamise loomine inimeste vahel 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? *füüsiline heaolu *enesemääratlus *tööalane kommunikatsioon 3. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega väljendatavad 4. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Muul viisil : zestid, kehaliigutused, näoilmed jms 5. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? *füüsilised *psühholoogilised *füsioloogilised *semantilised 6. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on tahtlik tegevus- tähelepanu, arusaamine, meeldejätmine. Kuulmine on aga see, et sa kuuled inimese juttu aga ei pane tähele. 7. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasiside on protsess, mille
Veenmine toimub aga ainult inimkommunikatsiooni abil. · Paranenud suhted inimkommunikatsiooni abil on võimalik luua positiivne kliima, usaldus. · Tegevus veenda teine pool tegutsemise vajalikkuses. 4. Millised sõnumid on verbaalsed? Verbaalsed sõnumid on sõnalised. Tahtlikud, mis on ette mõeldud ja siis välja öeldud või tahtmatud, näiteks vihahoos välja vupsatavad sõnumid. 5. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Kehakeel, näoilmed, zestid, prokseemika ehk ruumikasutus, puudutused, pilk, miimika, välimus, riietus, nn signaalid jne. Neid ei öelda välja, kuid teine siiski tajub neid. Võib tekitada arusaamatusi ja neid sõnumeid on märksa raskem kontrollidaMitteverbaalsete sõnumite saatmine võib sagedasti olla mitteteadlik. Teadlikud ja mitteteadlikud signaalid esinevad enamasti paralleelselt ning võivad olla teineteisest sõltumatud. Mitteverbaalsed sümbolid lähtuvad sageli emotsioonidest.
etteajamine, simade kissitamine, autokontakt(st muiudgi iseenda, mitte suvalise auto puudutamine) Paul Ekman jt on koostanud näoilmete atlasi. · Paralingvistilised-kõnega kaasnevaid kuid mittesõnalisi-siganaale ja näidanud nende kasutavust varjatud seisundit ja suhtumise avastamiseks. Hulka kuuluvad kõnepausid, intonatisooni- ja tempomuutused kõnes, neelatused, helikõrguse modulatiivne muutmine, abihäälitsused, sõna lõppude ,,ära söömine"(foneetiline reduktsioon) jne. · Mitteverbaalsed suhtlemismärgid on valdavalt teadvusekontrolli välised, raskesti jugitavad ja seepärast sageli täpsemat hinnangut võimaldavad kui sõnades edasi antu. (Talleyrand: sõnad on inimesele antud tunneta varjamiseks). 2 peamist mõõtu, millele sotiaalne taju on suunatud ja mille teenistuses on enim signaale. 1- inimestevaheline domineerimine-allumine ja 2-vaenulikkus-sõbralikkus. · Tüüp (1) tähsitb meile üle domineeriva sõbraliku
TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Seeder MK13-TE1 TÖÖKOHAPÕHINE ÜLESANNE – „Kliendiga suhtlemine“ Juhendaja: õp. Külliki Türi Tallinn 2013 Sisukord Hanna Seeder Töökohapõhine ülesanne – „Kliendiga suhtlemine“ 1Sissejuhatus......................................................................................................... 3 2Suhtlemise alustamine ja lõpetamine. Positiivse esmamulje loomine..................4 2.1Kas alustad ise kliendiga suhtlemist?.............................................................4 2.2Kas tänad kliente ostu sooritamise eest?.......................................................5 3Suhtlemisvahendid. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine...............................
kohe Erinevate suhtlemisvahendite ja tehnikate kasutamine Suhelda saab klientidega telefoni , e maili teel. Visuaalsed mittesõnalised suhtlemisvahendid: 1) kineesika- käte, keha, jalgade, pea liigutused, pilgu suund (ka pilkkontakt) 2) miimika ehk näoväljendused 3) poos ning poosivahetused 4) ruumisuhted- vahemaa partnerini, pöördenurk, personaalne ruum 5) nahareaktsioonid- punastamine, higistamine jne Akustilised mitteverbaalsed suhtlemisvahendid: 1) kõnega seotud- intonatsioon (valjus, tämber, tempo, rütm, kõrgus), kõnepausid ja nende koht tekstis 2) kõnega mitteseotud helid- naer, nutt, köha, ohked jms Taktiilsed (puudutusega seotud) suhtlemisvahendid: 1) füüsiline mõjutamine nt. pimeda talutamine, kontaktne tants 2) takeesika- käesurumine, õlalepatsutus, embamine, paitus Kauba tutvustamine · Uuri milline kaup kliendile meelepärane on. · Klienti ei tohi jooksutada ühest kohast teise.
Sageli inimesed kodeerivad oma sõnumeid. Tihtipeale räägivad inimesed nn esitatud probleemidest, kui neile teeb muret hoopis muu teema. Kõneleja võib olla enda tunnete suhtes pime või neist pimestatud. Kuulajat on kerge häirida. Kuulajad kuulevad läbi filtrite, mis moonutavad öeldut. Peegeldav kuulamine võimaldab kontrollida kuuldu paikapidavust ja väljendada soojust ja hoolimist. KEHAKEELE LUGEMINE Suhtlemise mitteverbaalsed elemendid on eriti olulised teise inimese tunnete mõistmisel. Sageli püüavad inimesed oma tundeid peita, kontrollides oma mitteverbaalset keelt. Tavaliselt ei ole see nii edukas kui verbaalse osa varjamine; emotsioonid kipuvad vaatamata meie pingutustele mitteverbaalseid väljendusi suunata ikkagi läbi immitsema. Juhtnöörid kehakeele lugemiseks: Kõige enam pakuvad vihjeid näoilmed, hääl, kehaasend, žestid ja tegevused. Võtke kehakeele puhul arvesse ka konteksti
piinlikkust tunneb Ettekande ajal aitab sõnatute signaalide mõistmine vastastikust mõistmist saavutada. Levinuim sõnasoovimise märguanne on kõrva hõõrumine. Mida enam jutt kuulajat erutab, seda rohkem hakkab ta alateadlikult endast zestidega märku andma ( Nierenberg 1997: 91). Allasurutud emotsioonid Mitteverbaalsed kanalid alluvad inimese kontrollile erinevalt. Nii lekivad mõned mitteverbaalsed kanalid rohkem kui teised. Kui inimene midagi varjab, saab ta kontrollida sõnalist sisu ning valitseda näoilmet, kuid keha ei allu nii kergesti meie tahtele. Samuti on hääletoon näoilmest vähem kontrollitav (Quilliam 1997: 52). Tunnete väliseid märke alla surudes muutuvad närvisüsteemi sisemised reaktsioonid tugevamaks. Rahulikuks jääda püüdes suurendame tõenäosust sattuda stressiseisundisse (Quilliam 1997: 52). Vastupidiselt verbaalsele
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia fookus on suhtlemisel kui protsessil, mille käigus luuaks tähendusi, toimub informatsiooni vahetamine, teise inimese tajumine, mõjutamine jne.. Kirjeldatakse ja analüüsitakse suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. vajadus tunda lähedust), pakuvad eri tüüpi toetust (nt. informatiivne) olles mõjutatud mitmete tegurite poolt (nt. isiku individuaalsus, situatsioonilised tegurid) Suhete funktsioone inimese elus · Sotsiaalse käitumise ajendid ja eesmärgid suhetes: bioloogilised vajadused ja nende rahuldamine, sõltumine teistest ja toetavad, abistavad suhted, liikmeks olemise vajadus ja teiste inimeste seltskond, isolatsiooni vältimine, domineerimine ja kontrollimise, võimu omamise vajadus, seks, agressiivsus ja teiste vigastamine (sh ka instrumentaalne agressioon), enese väärtustamine, altruism ja teiste eest hoolitsemine, saavutusvajadus (Argyle,...
kõikide psühholoogiliste protsesside eesmärk on prognoosida sündmusi inimese käitumine on konstruktide kontrolli all: interpretatsioon 1. Sündmuse Konstrueerimine (Construction Corollary) "A person anticipates events by construing their replications" ülesituatsioonilised omadused (püsivus) toimunud sündmused sarnasused ja erinevused konstrukti kommunikatsioon: verbaalsed ja mitteverbaalsed märgendid 2. Konstrukti Valik (Choice Corollary) "A person chooses that alternative in a dichotomized construct through which he or she anticipates the greater possibility for extension and definition of his or her system" konstrukt ja konstrukti poolus · täpsustamine (definition) - valitakse see, mis ennustas minevikus sündmusi paremini. vähem sündmusi, rohkem detaile konservatiivne strateegia
kõikide psühholoogiliste protsesside eesmärk on prognoosida sündmusi inimese käitumine on konstruktide kontrolli all: interpretatsioon 1. Sündmuse Konstrueerimine (Construction Corollary) "A person anticipates events by construing their replications" ülesituatsioonilised omadused (püsivus) toimunud sündmused sarnasused ja erinevused konstrukti kommunikatsioon: verbaalsed ja mitteverbaalsed märgendid 2. Konstrukti Valik (Choice Corollary) "A person chooses that alternative in a dichotomized construct through which he or she anticipates the greater possibility for extension and definition of his or her system" konstrukt ja konstrukti poolus · täpsustamine (definition) - valitakse see, mis ennustas minevikus sündmusi paremini. vähem sündmusi, rohkem detaile konservatiivne strateegia
oskuste omandamise potentsiaali, mis on teatud elukutse või valdkonna juures otseselt vajalik tööülesannete edukaks täitmiseks. Teadmiste ja sooritustestide eesmärgiks on mõõta omandatud oskusi või konkreetseid teadmisi (Allik jt., 2002, lk 206). 5 Lisaks eeltoodud võimalustele liigitatakse teste veel muude tunnuste alusel: individuaalsed ja grupitestid, lastele ja täiskasvanutele koostatud testid, verbaalsed ja mitteverbaalsed testid (ibid., lk 207). Testimine ja selle tulemused Õpilaste vaimsete võimete mõõtmiseks peab testijal olema vajalik kvalifikatsioon, et vältida tulemuste väärkasutamist. Üldjuhul mõõdavad õpilaste IQ-d vaid psühholoogilise nõustamise või uurimuslikul otstarbel selleks ettevalmistatud spetsialistid. Isegi lihtsustatud variantide kasutamisele koolis vaadatakse taunitavalt (IQ Test: Where Does..., s.a.).
TALLINNA TEENINDUSKOOL ENESEKEHTESTAMINE MINU JAOKS Referaat Juhendaja: Külliki Türi Tallinn 2014 Sissejuhatus Sissejuhatus................................................................................................. 2 1.SISSEJUHATUS........................................................................................... 3 2.ENESEKEHTESTAMINE............................................................................... 4 2.2 Alistuv käitumine............................................................................... 4 2.3 Agressiivne käitumine........................................................................6 2.4 Kehtestav käitumine...........................................................................7 2.5 Kehtestamisoskus on arendatav.........................................................8 2.6 Miks inimesed ei oska kehtestavalt käituda...
Kehtestava käitumise tehnikad on õpitavad kui indiviid tahab neid õppida (tahab oma käitumisviise muuta) selle kaudu võib toimuda ka teatav muutus isiksuses. Kehtestamine toimub alati täiskasvanu tasandilt, korraldusi andtakse täiskasvanu tasandilt. Kehtestavale stiilile on iseloomulik: - otsekohesus; - enesekindlus; - enda ja teistega arvestamine; - kehakeel; - kriitikataluvus. Kehtestavat käitumist väljendavad mitteverbaalsed toimimisviisid on: - enesekindlust väljendav hääletoon; - silmside loomine ja hoidmine; - optimaalne suhtlemisdistantsi valik; - selge ja ühetähendusliku miimika kasutamine kehtestava sõnumi edastamise vältel; - igasuguste emotsioonide väljendumise vältimine hääles. Kehtestav sõnum: - tavaliselt lühike; - selge ja kindel seisukoha välja ütlemine; - ei ole dialoog; - ei saa kasutada tingivat kõneviisi!
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui protsessi, mis nõuab oskuseid ja suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed) ja pakuvad ühtlasi mitut tüüpi toetust (nt. psühholoogiline-emotsionaalne, materiaalne, informatiivne). Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) S...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui protsessi, mis nõuab oskuseid ja suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed) ja pakuvad ühtlasi mitut tüüpi toetust (nt. psühholoogiline- emotsionaalne, materiaalne, informatiivne). Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suh...
- Uudikmutatsionid – päritavuse puudumine - Keskkond – teadmata geenide avaldumine Vaimsete võimete mõõtmine Vaimne iga (individuaalsed testid) - Binet-Simeoni intelligentsustest -koolilastele et eraldada rumalad targematest - Stanford-Binet skaala – mõõdab lapse võimekust IQ – intelligentsuse kvoot - Stern – vaimne kui kronoloogiline iga - IQ = VI/KI*100 Eesti koolides rühmatestid - Raveni progressiivsed maatriksid – mitteverbaalsed ülesanded - Wonderlicki intelligentsustestid – verbaalsed ja mitteverbaalsed Uudikmutatsioonid Rett’i sündroom - Dominantne X-liiteline uudikmutatsioon ehk ei pärandu järglastele - Poistele letaalne, tüdrukud paar aastat normaalse arenguga, siis taandareng kiire Tripletsete korduste suurenemine - Huntingtoni alleel, CAG tripleti kordused: tavaliselt 11-34 kordust, haigus, siis enam kui 40 kordust - Fragiilse X sündroom – vaimne alaareng
Kõne kordamist ja jäljendamist defineeritakse kui stereotüüpset kõne, milles indiviid kordab, mida teised on öelnud, sisaldades ka kuuldud intonatsiooni. Autismispektri häiretel on mitmeid põhjuseid, peamine probleem on aju struktuuri ja funktisoneerimise ebanormaalsus. Kõik põhjused on bioloogilised. (Smart, 2012, lk 249) Aspergeri sündroom Aspergeri sündroom oli esimene, mis kirjeldas võrdlemisi leebet autismispektri häiret, kus lapsel on üsna hea verbaalne kõne, leebemad mitteverbaalsed suhtlemisoskused ja ranged eelistused huvide ja suhete valdkonnas. Aspergeri diagnoosimise keskmine vanus on 8 aastaselt. Aspergeri sündroomi kirjeldavad kindlad piirid sotsiaalses suhtluses; piiratud ja korduvad huvialad, käitumismustrid ja tegevused; olulised puuduolekud sotsiaalses-, tööalases- ja teistes rollides; puudvad hilinenud kognitiivsed oskused ja kõne omandamise probleemid. Aspergeri sündroomiga inimesed räägivad
Mitteverbaalset suhtlemist klassifitseeritakse: kineetika e. kehaliikumise käitumine - zestid, näoväljendused, liigutused, kehahoiak parakeel - hääle omadused, naermine, haigutamine, jms. prokseemika - füüsilise ruumi kasutamine ja taju olfaktsioon - lõhnatundmine naha tundlikkus - puudutuste tajumine materiaalsed objektid - riietus, kosmeetika, prillid, ehted, Kõik need mitteverbaalsed märgid võivad mõjutada seda, mil viisil me omistame sõnumile tähenduse. Organisatsioonisuhtluse puhul saadakse palju mitteverbaalseid märke /teateid keskkonnast. Kommunikatsioon Organisatsioonis Keskkond ja ruum Ruumi kasutamine hõlmab distantsi inimeste vahel, mis tekib kommunikatsiooni käigus, samuti inimeste asendit üksteise suhtes.
E.Hall (1914), R.Sommer, I.Altman (1930) 12. Suhtlemine I Suhtlemine Info liikumine inimeste vahel: allikas teade kanal vastuvõtja Mis kannab infot: märk ja tähendus Kanalid: verbaalne ja mitteverbaalne, vahetu ja vahendatud, personaliseeritud ja anonüümne Terminoloogia: kommunikatsioon ja interaktsioon SP suhtlemisest SP "hõivanud" osa kommunikatsiooniuuringutest - Mitteverbaalsed suhtlemiskanalid - Petlik kommunikatsioon - Suhtlemismängud - Nõustamine Kommunikatsioon Cognitive linguistics Interpersonal Communication Linguistics Mass communication Pragmatics Development communication Semiotics Communication studies Discourse analysis Organizational communication Audiology
Kõige kujukam on distants ja kõige selgem väljendus on silmside pupilli suurus, mis näitab otsest füüsilist atraktiivsust. Intiimne kommunikatsioon 1) risk läbi eneseavamise 2) aktsepteerimine ja toetus 3) vabadus areneda ja säilitada oma mina 24.11.08 SEKSUAALSED SIGNAALID SEKSUAALSED SIGNAALID: 1. Indiviidi tase 2. Ühiskonna tase 1.1. Seksuaalse käitumise tekkemehhanism 1.2. Erinevad seksuaalsed: verbaalsed ja mitteverbaalsed Tekkemehhanism (Psühholoogiline ) ja füsioloogiline: kui inimene on depresseeritud (seksuaalsus kõrge), siis on raskusi seksuaalelus. Vägistajad, kõrge psühholoogiline ja madal füsioloogiline erutus. (feromoonid) kujutluslik: erutus kõrge: nt poisid puberteedieas erootilisi (unenägusid),(mälestusi ja kujutletav mäng), kas masturbeerimised Stiimul--> erutus--> Tingitud -> nt keemiline reaktsioon, inimene tunneb lõhnu hästi (seksuaalne erutus,
Sotsiaalsed mehhanismid tehissituatsiooni aspektid, mis osutavad inimesele survet nii, et ta toimiks nii, nagu temalt oodatakse Nõudmiste iseloom (Orne, 1962) 2 põhilist sotsiaalset Eksperimentaatori mõju väide osutub tõeks. mehhanismi, mis toimivad Nt. üks õpilaste rühm kuulis, kuidasneid kiideti, sotsiaalses keskkonnas teised, kuidas neid laideti. Need, keda kiideti, saavutasid parimaid tulemusi. Ei tohi sildistada! SUHTLEMISE MITTEVERBAALSED KOMPONENDID Ruumilised ja ajalisedmärgid 1. Positsioon (nt peolaua taga kõige tähsamad need, kes istuvad laua ääres, neile järgnevad need, kes on keskel) 2. Suhteline kõrgus (positsioon teisest kõrgemal istumine rõhutab kõrgemat positsiooni, kuningas troonil) 3. Aeg: täpsus hilinemine on lugupidamatus, paus tõmbab tähelepanu Kui õpilane vaikib, tuleb öelda, et ma tunnen ennast ebamugavalt Visuaalsed märgid 1. Näoväljendused 2
. Psühholoogiateaduskond ..... Suhtlemistavad Aasias Referaat ... Õppeaine: Suhtlemistreening Õppejõud: .................. Tallinn 2008 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .........................................................................................................3-4 2. Tervitamine · Keel ja põhisõnavara .................................................................................5 · Kuidas tutvustada....................................................................................5-6 · Füüsilised tervitusviisid .............................................................................6 3. Madala kontekstuaalsusega otsesed või kõrge kontekstuaalsusega kaudsed suhtlejad?...................................................................
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine - protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest (mineviku) interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest (tulevikku suunatud). Suhe kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt - afektiivne, kognitiivne, käitumuslik komponent - sotsiaalne kontekst · Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises) · Käitumisel arvestatakse teatud määral teise isiku käitumisega · Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt. eesmärgid) · Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad · Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioone mõjutavad tegurid - isikug...
Psüühika neuroteaduslikud alused ja ontogenees Närvisüsteemi ehitus ja funktsioonid Inimese psüühiline tegevus, ehkki sisult sotsiaalsest determineeritud,on talitluslikult sõltuv närvisüsteemist.Kaks peamist allsüsteemi on samaatiline ja vegetatiivne NS. Somaatiline NS juhib organite välist,kehalist tegevust,jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks.Tsentraalne osa koosneb pea- ja seeljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ.Perifeerne osa koosneb sesoorne ja motoorne KNS. Perifeerne e piirde-NS on pea-ja seeljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundeis ja kudedes.Sensoorne allusüsteem on meeltse või tajumise puutuv.Mootorne allusüsteem viib ellu reagerimist välisärritustele ja organismi omaalgatuslikku aktiivsust.KNS kontrolli all ja mis talitlevad küberneetilise,tagasiside põhimõttel töötava koordineeritud süüstemina. Vegetatiivna NS on sümpaatiline ja parasümpaatiline süsteem.Parasümpaati...
paralleelsed struktuurid. Staatus positsioon suhetes teistega. Võim anname teistele. Mis on kultuur? Eluviis, mida edendab ja jagab grupp inimesi ja mida antakse edasi põlvest põlve. Mille poolest erinevad kultuurid üksteisest? Individualism kollektivism, kõrge ja madalakontekstilised kultuurid, võimusuhe, maskuliinsus feminiinsus, ebamäärasuse vältimine. Mis võib takistada teisest kultuurist arusaamist? Verballsed sõnumid (keel), mitteverbaalsed sõnumid (zhestid), normid ja rollid, uskumused ja väärtushinnangud. Mis on intervjuu? eesmärgiga kommunikatsioon küsimuste ja vastuste vormis. Eesmärgiga saada või anda informatsiooni, veenda, probleeme lahendada, nõu anda, tööd otsida jne. Millised on erinevad intervjuu liigid? Standartsed ettevalmistatud küsimustega, millest ei tohi kõrvale kalduda. Vabas vormis küsijal ja vastajal on suurem vabadus. Zestid esinemisel Tekitage olukordi käte kasutamiseks
kardab ta, et need võivad teme tundeid reeta. Kätega saab teha ka zheste millel on täpne sõnaline vaste, näiteks rahu või käi pikalt. Neid märke ei saa mingil juhul võtta üksüheselt. Kehakeele ilminguid tuleks vaadelda eneseväljenduse ja olukorra laiemas kontekstis. Harilikult muutub mis tahes poos või 7 väljendusliigutus informatiivseks siis, kui me võtame üht käitumise märki analüüsides arvesse ka teised mitteverbaalsed signaalid ja arvestame ka vaatlusaluse isiku omadusi. Kui istute, jalad veidi harkis, kiirgab teist avameelsust. Kui istute toolil kaksiratsi, väljendate oma üleolekut.. Jalga üle tooli käepideme visates jätate mulje, et teil on ükskõik. Kui istute jalg üle põlve ja kiigutate seda, olete kas tüdinud, vihane või ärritunud. Sageli on jalad ja jalalabad pööratud selle inimese poole, kellest olete kõige rohkem huvitatud. Kõnnak Kõndimisviisis peegeldub inimeste iseloom
rea usaldusväärsusele? 59. Mida kujutab endast verbaalne ülevarjutamine (verbal overshadowing)? Verbaalne ülevarjutamine toimub siis, kui pealtnägija suuline kirjeldus enne äratundmiseks esitamise rea ülesannet takistab järgnevat identifitseerimise katset. 60. Mis põhjustel me oleme valetamise avastamisel nigelad? Ostrich'i efekt - valed jäävad tihti avastamata, kuna inimesed ei üritagi tõde paljastada. Puuduvad mitteverbaalsed ja verbaalsed vihjed, mis oleks unikaalselt seotud valelikkusega. Käitumuslikud erinevad valetaja ja tõe rääkija vahel on tavaliselt väiksed. Isikud, kes valetavad väga oluliste asjade kohta, püüavad end näidata usutavana, s.t. nad võtavad kasutusele vastumeetmed, et vältida vale avastamist. Selle asemel, et rääkida täielikult vale lugu, muudetakse tõelises loos mõned olulised detailid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
