Referaat teemal "Suitsiidiriski hindamine" (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

6

docx

Suitsiid: psühholoogia referaat

SISSEJUHATUS Enesetapp ehk suitsiidid ehk vabasurm on surmajuhtum, mis on tahtlikult otseselt või kaudselt põhjustatud ohvri enese poolt. Suitsiidi põhjuseks on inimese soov lõpetada enda eksistents või soovimatus edasi elada. Suitsiide esineb nii meeste kui naiste seas, kuid on olemas teatud riskigrupid, kelle puhul on risk suurem. Riski suurendamisel mängivad suurt rolli mitmed tegurid nagu alkoholi tarbimine, tervislik seisund, perekonna olemasolu ja toetus ning veel paljud tegurid. Antud referaadis on välja toodud kuidas suitsiidi plaanivat inimest ära tunda, millised on

Psüholoogia

48

pdf

Suitsiidipreventsioon esmatasandi tervishoiutootajatele ersi

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 KEHALISED HAIGUSED JA ENESETAPP . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 SOTSIODEMOGRAAFILISED JA KESKKONNAST TULENEVAD TEGURID . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .10 SUITSIDAALSE INIMESE MEELESEISUND . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .11 KUIDAS ENESETAPUOHTLIKU INIMESEGA KONTAKTI SAADA? . . . . .12 ENESETAPP – MÜÜDID JA FAKTID . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .13 KUIDAS SUITSIIDIRISKI ÄRA TUNDA?. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .14 KUIDAS HINNATA SUITSIIDIRISKI SUURUST?. . . . . . . . . . . . . . . . . . .14 KUIDAS ENESETAPUMÕTETEGA INIMEST KOHELDA? . . . . . . . . . . . .16 ENESETAPUOHUS OLEVA INIMESE EDASISUUNAMINE . . . . . . . . . .17 ABI ALLIKAD . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .18 MIDA TEHA JA MIDA MITTE TEHA? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 KOKKUVÕTE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Psühholoogia

10

doc

Suitsiid

SISUKORD 1. SISSEJUHATUS............................................................................................3 2. SUITSIID EESTS...........................................................................................4 3. PÕHJUSED..................................................................................................5 3.1 ENESETAPU VORMID..............................................................................5 4. SUITSIIDISURMA LEIN.................................................................................6 4.1 LEINAJA ABISTAMINE...........................................................

Ühiskond

10

doc

SUITSIDAALSUSE PROBLEMAATIKAST NOORTE SEAS

TALLINNA ÜLIKOOL EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUT Kristiina Pahk SUITSIDAALSUSE PROBLEMAATIKAST NOORTE SEAS referaat Juhendaja lektor Helin Puksand Tallinn 2010 1  Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................3 1. Noorte suitsidaalse käitumise põhjused..............................................................................3 2

Sotsiaaltöö

9

docx

Eesti jaoks olulised riskifaktorid

Tartu Tervishoiu Kõrgkool Erakorralise meditsiini tehniku õppekava SVETLANA KAVALEROVA EESTI JAOKS OLULISED RISKIFAKTORID Referaat Juhendaja: Rainer Asuküla, lector Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2012 SISSEJUHATUS Referaati eesmärgiks on anda ülevaade Eesti jaoks olulisemate riskifaktorile. Eesti Meditsiinistatistika andmetel on Eesti elanike peamiseks surma põhjuseks südame- veresoonkonna haigused, teisel kohal on pahaloomulised kasvajad ning kolmandal kohal vigastused ja mürgistused

Meditsiin

8

doc

Suitsiidi kriisiabi mudeli 25 strateegiat praktiliseks rakendamiseks

Suitsiidi kriisiabi mudeli 25 strateegiat praktiliseks rakendamiseks. Darcy Haag Granello Peaaegu kõik praktiseerivad nõustajad satuvad oma karjääri jooksul vastamisi suitsiidsete klientidega, ühe uuringu järgi koguni 71% töötavad isikuga, kes on teinud enesetapukatse (Rogers, Gueulette, AbbeyHines, Carney, ja Werth, 2001).Suitsiidsed kliendid on nõustamises raske ja keeruline elanikkond. Palju on kirjutatud suitsiidiriski hindamisest (nt Granello, ajakirjanduses; Jacobs & Brewer, 2006; Westefeld et al., 2000) , hoolikas riskihindamine on selgelt ravi nurgakiviks Samuti on kättesaadav teave selle kohta, kuidas teha otsuseid vajalikuks hoolduseks ja sisukaks raviplaaniks (nt Slab, 1998; King, Kovan, London, ja Bongar, 1999; Rudd, tisler, Jobes & King, 1999 .Palju vähem on informatsiooni, kuidas kõige paremini suhelda ja kohelda enesetapu kliente kui suitsiidirisk on kõrge

Psühholoogia

83

docx

Psühhopatoloogia

uutes situatsioonides - Inimese intellekt on mitmedimensionaalne tulenevalt vaimse tegevuse dimensionaalsusest - Iseloomustavad arusaamisvõime, taiplikkus jne Intellektihäired - Dementsus – tagasilangus - Vaimne alaareng – sünnipäraselt madal intellekt; võivad raskustes olla abielu ja laste kasvatamisega - Kahe häire vaheline vanuseline piir on tinglik - Dementsus võib juhtuda ka peale 3. eluaastat - Intellekti täpsem hindamine toimub testmeetodite abil Dementsus e nõdrameelsus Kerge kognitiivsete funktsioonide kahjustus Vaimne alaareng Kõne ja keele spetsiifilised arenguhäired Õpivilumuste spetsiifilised häiredes Motoorika spetsiifilised häired Mõõdukas vaimne alaareng - Eneseteenindusoskusedja motoorsed võimed on ajas maha jäänud ning mõned vajavad hooldajat - Koolitöö edukus piiratud - Osa neist võimelised omandama põhioskused nt lugemine, kirjutamine ja arvutamine

Psühhomeetria

22

doc

Kuritegevus Eesti Vabariigis ARVESTUS

ehk sellele, millised on suurimad riskitegurid nii estlaste kui ka siinse venekeelse elanikkonna hulgas. Uurimuse järgi olid 61 protsenti enesetapjatest alkoholisõltlased või kuritarvitajad. Kõlves märkis, et nii alkoholi kui ka uimastite küüsis oli enesetapjatest 69 protsenti venelasi ja 59 protsenti eestlasi. Kõlvese sõnul on üks olulisi enesetapu põhjusi ka haigestumine, raske haigus oli neljandikul suitsiidi sooritanutest. Ta lisas, et pea eranditult oli tegemist raskete haigustega, nagu kasvaja, insult ja infarkt. Paaegu võrdselt tulid esile perekonfliktid ja rahalised raskused, mis olid sageli seotud töökaotusega. Pereprobleemid eelnesid enesetapule venelaste seas 40 protsendil ja eestlastest 34 protsendil, rahalistes raskustes oli enne elust lahkumist neljandik. Kõlvese sõnul ilmnes, et oluliseks enesetapuriski suurendajaks on üksindus, samas kui partneriga kooselu on

Õigus

Kommentaarid (0)