Käitumisviisid

Palling, Jürgen

Käitumisviisid (2)

Põhikool - Inimeseõpetus - Inimeseõpetus

5 VÄGA HEA

Kolm käitumisviisi
Sisukord
I. Kolm käitumisviisi 3
II. Ristsõna 7
III. Meelespea 8
IV. Ülesanne 8

I. Kolm käitumisviisi

On inimesi, kes pea igas olukorras püüavad teisi kamandada. Nende sõna, arvamus, vajadused, soovid peavad alati peale jääma – mitte kunagi teiste omad. Võib jääda mulje, et neil pole aimugi, et on olemas ka muid võimalusi rääkimiseks kui teravatooniline ja kulmukortsutav käskiv kõneviis. Tee-ära-tee-jutud, ähvardused ja jõuvõtted – vahel otsesed , vahel varjatumad – on neile väga omased .
Kui käskiv kõneviis asetada võimaliku käitumisskaala ühte otsa, siis selle teisest
otsast vaatab vastu täiesti vastupidine hoiak ja käitumisviis. Seda käitumisviisi, mida oleks vastukaaluks ehk kohane näiteks nutvaks kõneviisiks nimetada, kasutab ja-jahmuidugi inimtüüp, kes oma soovid, probleemid ja tahtmised pidevalt tagaplaanile tõrjub. Mis nüüd mina... tavatseb ta öelda, ja teeb õrna naeratuse saatel seda, mida teised ette kirjutavad.
Käitumispsühholoogias nimetatakse neid kaht käitumisviisi agressiivseks ja
alistuvaks. Lisaks räägitakse kehtestavast käitumisest, mis tavateadvuses seostub tihti pigem jõulise kui allaheitlikuga, kuid mille tegelik sisu on enda õiguste eest seismine sellisel viisil, mis aitab sama teha ka partneril. On hea teada, et kohaselt ennastkehtestav käitumisviis on tõhus moodus ka enesehinnangu tõstmiseks.
Ükski kolmest võimalikust käitumisviisist – agressiivne, alistuv, kehtestav – pole iseenesest halb ega hea ning igal neist on oma kindel koht meie käitumisrepertuaaris. Oluline on neil vahet teha ja eri viise sobivalt kasutada. Hea suhtleja valib teadlikult olukorrale vastava, iga kord isesuguse kombinatsiooni alistuvast, kehtestavast ja agressiivsest käitumisest. See saab võimalikuks, kui osatakse nende kolme vahel vahet teha ja kõhklematult ära tunda, milline neist on sel hetkel kõige tõhusam. Kohane käitumine nõuab selget arusaama iseenda ja ka teiste vajadustest ja õigustest.
Seega on tähtis mitte püüda agressiivset ja alistuvat käitumist kui „halbu“ enda seest välja rookida, vaid leida igale neist sobiv koht.
1. Agressiivne käitumine
Agressiivne käitumine on katse saavutada oma eesmärke teiste õiguste, soovide ja vajadustega arvestamata. Agressiivne käitumine tähendab hoolimatut ja jõulist tegutsemist , mis ei arvesta teiste õiguste, soovide ja vajadustega. Soovitud eesmärk iseenesest ei pruugi halb olla, kuid selle viis tekitab meelehärmi nii asjaosalisele endale kui ümbritsevatele inimestele. Agressiivselt käituja kaitseb oma huve nii, et surub enda tahtmist teistele peale. Selline inimene proovib jõuda eesmärgile karjumise , solvangute, halvustavate naljade, irooniliste märkuste ning halvimal juhul füüsilise jõu abil. Tema eesmärk on näidata teistele oma tugevust ja võita. Agressiivse inimese pilk on tavaliselt läbipuuriv, tema hääl vali ja suhtlemine žestiderikas. Ent haiget võib teha ka vaikselt ja naeratades öeldud irooniline märkus. Agressiivne märkus on ka kiusamine .
Agressiivne inimene väljendab oma tundeid, vajadusi ja ideid teiste kulul.

Oma arvamust esitab faktina
Kasutab kõnes ähvardusi
Valjuhäälne, ahistav, jäme, sarkastiline
Taotleb viimase sõna õigust vestlustes, mis on talle tähtsad.
Kõnes alandavad repliigid/hääletoon/näoväljendused
Süüdistab

Palju agressiivsust tuleneb hirmust kaotada kontroll.
Agressor võidab lahingu, kuid kaotab sõja.
Elus on olukordi , kus äge, võitluslik ja ehk isegi sõjakas hoiak on omal kohal. Kui pätt pimedal tänaval sulle kallale kargab, ei maksa kohe oma „rahast ja parimatest riietest “ loobuda – kõikvõimalike jõuvõtete vasturakendamine on igati kohane. Kui laps on sõiduteele tormamas või sõber kuristikku astumas, krabad tast kinni, vaagimata, kas see ehk liialt agressiivne käitumine ei ole.
Pealesuruval käitumisel on oma eelised: kindlasti võimaldab see edukalt äri ajada, saada enda kätte võimu, kontrollida teisi ja ümbritsevat keskkonda. Kuid kõiki neid jõupoliitika tulemusel saadavaid hüvesid saadab sama märksõna: lühidus. Neid saab vaid mõneks ajaks. Jõud tekitab alati vastujõu, agressioonile vastatakse ikka agressiooniga.
2. Alistuv käitumine
Alistuv käitumine on nõustumine teistega ning oma õiguste, soovide ja vajaduste tagaplaanile jätmine. Alistuva käitumise puhul loobub inimene enda õigustest ja teeb sageli seda, mida teised temalt ootavad või paluvad. Selline inimene nõustub teiste arvamusega, et mitte põhjustada konflikti. Ta ei tõsta kunagi häält, ei vaidle vastu ega kasuta halvustavaid sõnu. Kuna alistuvalt käituv suhtleja tunneb end vähetähtsana ja ebaolulisena, siis ta väldib silmsidet ning vabandab ühtelugu oma käitumise pärast.
Mitteverbaalsed tunnused:

Õlakehitused
Pilkkontakti vältimine
Vaikne hääl

Verbaalsed tunnused:

Kahtlev kõnemaneer
Segane eneseväljendus
Enda ärakasutamise pakkumine
Avaliku konflikti vältimine

Allaheitliku käitumisviisi eelistaja on pidevalt ärevil täpselt vastupidisel põhjusel: olen ma teiste vastu ikka piisavalt hea?
Loomulikult ei teki ükski asi maailma tühjalt kohalt, ja nii on ka alistuval käitumisviisil omad plussid.
Alalhoidliku käitumisviisi eelistajat ei iseloomusta aga mitte niivõrd kartlikkus ja tasasus, kui mugavus: ta väldib riski ja konflikte, on võimeline erimeelsusi lõputult siluma – peaasi , et tüli ei tuleks ja tema hea inimese kuulsus kannatada ei saaks. Tohutult hea ja suuremeelse inimese renomee sellisel alistuva käitumisviisiga kodanikul enamasti ongi. Ta ei tüki kunagi esile, ei sea enda vajadusi teiste omadest ettepoole ega isegi samale pulgale, ta seisab teiste – ülemuse, abikaasa, lapse, kauge sugulase – huvide kaitsel.
3. Kehtestav käitumine
Kehtestav käitumine on eesmärgi saavutamine viisil, mis arvestab ka teiste õiguste, soovide ja vajadustega. Kehtestav käitumine aitab kaitsta oma huve teisi solvamata ning säilitada nii enda kui kaaslase väärikuse. Ennast kehtestada oskav suhtleja austab võrdselt ennast ja teisi. Ta ütleb välja, mida tunneb, mõtleb ja soovib, arvestades sealjuures ka kaaslastega. Kehtestav käitumine tuleb kasuks olukorras, kus tunned , et ei taha täita sinule esitatud nõudmisi või tahad vastata eitavalt sulle esitatud palvele.
Kehtestav käitumine – käitumisviis, mis võimaldab kaitsta oma õigusi ja personaalset ruumi ilma teist ahistamata ja tema üle domineerimata.

Toetub faktidele
On teadlik oma ja teise tunnetest
Oskab esitada oma soove selgelt ja lugupidamisega

Kui agressiivne käituja lähtub vaid enda huvidest, jättes kaaslase omad tähelepanuta ning alistuv käituja vastupidi, jätab enda vajadused tagaplaanile ning tõstab esile partneri omad, siis kehtestava käitumise puhul valitseb tasakaal: selline suhtleja arvestab nii iseenda kui ka teistega .
Ja kuigi märksõna „kehtestamine“ ja „ennastkehtestav käitumine“ loob mõtteis tihti sildu pigem agressiivse käitumisega seonduvate sõnadega nagu „isekus“, „jõud“, „ tahe “, „läbisurumine“ jmt, on enesekehtestamise rõhk kindlasti sellel, et oma vajaduste eest seistakse samal ajal partneri omi kahjustamata. Põhihoiak on lugupidamine enda ja teiste vastu, sügav uskumus , et teised on sama palju väärt kui ma ise. On ju selge, et oma vajaduste eest oskan kõige paremini seista vaid mina. Kui ma seda ei tee, ei tee seda ka keegi teine. Puuduliku enesekehtestamise hind on madal enesehinnang , pidev ärevus ja ebamugavustunne oma toimetulematuse pärast enda eest seista. Vähe veel, see seisund päädib nii mõnigi kord kontrollimatu emotsionaalse ja agressiivse purskega, mis teeb küll olemise kergemaks ja õhu puhtamaks, kuid puhas võib plats seejärel olla ka tähtsast suhtest või heast töökohast. Kehtestamise väärtus on just selles, et saad seista asjade eest, mis on sulle elus olulised teistega riidu minemata, teistele haiget tegemata, kedagi solvamata.

II. Ristsõna

1.
O
L
U
K
O
R
D
2.
M
Ä
R
K
U
S
3.
K
I
U
S
4.
K
Ä
I
T
U
M
I
S
V
I
I
S
5.
Õ
I
G
U
S
6.
M
E
E
L
E
S
P
E
A
7.
Ž
E
S
T
I
D
8.
K
O
N
F
L
I
K
T
9.
K
E
H
T
E
S
T
A
V
1.
Situatsioon
2.
Repliik, korralekutsumine
3.
Õelutsemine
4.
Eneseväljenduslaad
5.
Võimalus, luba
6.
Meeldetuletus
7.
Käeliigutused
8.
Lahkheli
9.
Käitumisviis
Lahendus:
Eneseväljendus, tegutsemine, olek.

III. Meelespea

Oskan öelda, mida tunnen .
Oskan öelda, mida soovin.
Seisan enda eest nii, et keegi ei saa haiget.
Julgen avaldada oma arvamust.
Julgen olla erinev.

IV. Ülesanne

Selgita mõisted.
Agressiivne käitumine-
Kiusamine-
Žest-
Irooniline märkus-
2

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 79 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-10-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

79 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Jürgen Palling Õppematerjali autor

Ükski kolmest võimalikust käitumisviisist – agressiivne, alistuv, kehtestav – pole iseenesest halb ega hea ning igal neist on oma kindel koht meie käitumisrepertuaaris. Oluline on neil vahet teha ja eri viise sobivalt kasutada. Hea suhtleja valib teadlikult olukorrale vastava, iga kord isesuguse kombinatsiooni alistuvast, kehtestavast ja agressiivsest käitumisest. See saab võimalikuks, kui osatakse nende kolme vahel vahet teha ja kõhklematult ära tunda, milline neist on sel hetkel kõige tõhusam. Kohane käitumine nõuab selget arusaama iseenda ja ka teiste vajadustest ja õigustest.

Seega on tähtis mitte püüda agressiivset ja alistuvat käitumist kui „halbu“ enda seest välja rookida, vaid leida igale neist sobiv koht.

käitumisviisid agressiivne käitumine alistuv käitumine kehtestav käitumine käitumine

Sarnased õppematerjalid

doc

ENESEKEHTESTAMINE MINU JAOKS

TALLINNA TEENINDUSKOOL ENESEKEHTESTAMINE MINU JAOKS Referaat Juhendaja: Külliki Türi Tallinn 2014 Sissejuhatus Sissejuhatus................................................................................................. 2 1.SISSEJUHATUS........................................................................................... 3 2.ENESEKEHTESTAMINE............................................................................... 4 2.2 Alistuv käitumine............................................................................... 4 2.3 Agressiivne käitumine........................................................................6 2.4 Kehtestav käitumine...........................................................................7 2.5 Kehtestamisoskus on arendatav.........................................................8 2.6 Miks inimesed ei oska kehtestavalt käituda?......................................9 2

Enesejuhtimine

docx

Referaat Enesekehtestamine

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool ENESEKEHTESTAMINE Referaat Õppejõud: Mõdriku 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin teema ,, Enesekehtestamine" isiklikust huvist antud teema vastu. Inimesele on tähtis osata kehtestada ennast erinevates olukordades. Ma ise olen inimene, kes ei suuda ennast igas olukorras kehtestada. Sellepärast tegingi töö sellisel teemal, millest mul endal tulevikus abi võib olla. Enne selle töö tegemist polnud ma mõelnud enesekehtestamise peale ja kui erinevalt inimesed seda tegelikult kasutavad või näiteks selle peale, et kehtestamisoskus on arendatav iga inimese puhul. Referaadi eesmärgiks on luua ülevaade enesekehtestamise olemusest üldiselt, ning erinevatest käitumisvormidest ja tuua välja mõned punktid, kuidas kehtestamis

Enesejuhtimine

docx

Enesekehtestamine

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 Egle Pikhof ENESEKEHTESTAMINE Referaat Juhendaja: Kaja Altermann Mõdriku SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemaks valisin enesekehtestamine. Suhtlemine käib käsikäes enesekehtestusega. Enesekehtestamist kasutan igapäevaelus, olgu see siis alistuv, agressiivne või advekaatne. Tahtsin välja selgitada, milline enesekehestaja ma olen suurema osa. Ja kuna ma olen suhteliselt häbelik, on mul raske ennast kehestada seda nii igapäevaelus kui ka valitud erialal. Tagasihoidlikkus pole siin kohal voorus, vaid takistav faktor, mis segab mul ennast avada suhtlemises. Tulevasena kaubandustöötajana pean ennast jälgima, millist kehtestamisviisi kasutan, et ei tekitaks kliendis ebamugavust. Kaubandustöölisena ei tohiks olla liiga agresiivne ega lii

Isiksusepsühholoogia

pptx

ENESEKEHTESTAMINE

ENESEKEHTESTAMI NE TALLINN 2015 MIS ON ENESEKEHTESTAMINE?  KUNST KASUTADA OMA ÕIGUSI NII, ET KA TEISED OMA ÕIGUSI KASUTADA SAAVAD  KUNST SAADA OMA TAHTMISI NII, ET KA TEISED OMA TAHTMISI SAAVAD JA ROHKEM JA PAREMINI KUI NAD ILMA SINUTA OLEKSID SAANUD ENESEKEHTESTAMISE TÜÜBID I. ADEKVAATNE II. AGRESSIIVNE III. ALISTUV IV. ALLAHEITLIK, KEHTETU I. ENNAST KEHTESTAV KÄITUMINE (ADEKVAATNE KEHTESTAMINE)  KÄITUMISEGA ASTUB INIMENE KÜLL OMA ÕIGUSTE VÕI VAJADUSTE EEST VÄLJA, JÄÄDES ISE VÄÄRIKAKS JA SÄILITADES KA VESTLUSKAASLASE VÄÄRIKUST JA ÕIGUST ERIARVAMUSELE  SELLISE KÄITUMISVIISI RAKENDAMINE VÕIMALDAB INIMESEL JÄÄDA ISEENDAKS, OLLA SIIRAS JA SÄILITADA ENESEVÄÄRIKUST I. ENNAST KEHTESTAV KÄITUMINE Plussid Miinused Uhke tunne Võtab energiat Inimene, kel on hea enesetunne,

Isiksusepsühholoogia

docx

Enesekehtestamise referaat

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 ENESEKEHTESTAMINE Referaat Juhendaja: Kaja Altermann Mõdriku 2011 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................3 1.Enesekehtestamine ..................................................................................................................4 Kasutatud kirjandus ................................................................................

Isiksusepsühholoogia

odt

Eneseanalüüs suhtlemispraktikumis

silmside, laused on napisõnalised, kuulaja tegeleb teiste asjadega, ka võib kontaktil olla halb ajastus. Kuulamise eeldused on avatus, tingimusteta aktsepteerimine, partnerlus, sotsiaalne soojus, empaatia ja aktsepteerimine. On olemas ka osaline kuulamine ehk pseudokuulamine, kus inimene püüab jätta muljet kuulamisest. Suhtlemine ei ole lihtne. Igapäeva elus tekib suhtlemisel tõrkeid. Inimeste arvamused on erinevad, inimeste käitumisviisid on erinevad. Kõik see võib põhjustada konflikte. Suhtlemistõrgeteks on kritiseerimine, sildistamine, ähvardamine, kamandamine, diagnoosimine, moraali lugemine, ülekuulamine, nõuandmine ning isegi kiitmine, teatud olukordades. Kritiseerimise käigus inimese tegevusi hinnatakse negatiivselt. Sildistamise puhul saab tuua hea näite: naine roolis, auto kraavis. Kuid kas see on tõsi? Ei ole, see kui osad naised rooli taga on ja autoga kraavi sõidavad, ei tähenda

Psühholoogia

pptx

Konformsus, kehtestav, alistuv, agressiivne käitumine

Konformsus, kehtestav, alistuv, agressiivne käitumine Konformsus ja mõju käitumisele Tõekspidamiste v käitumise muutumine olukorras, kus seda muutust otseselt ei nõuta Põhjused - informatiivne - soov meeldida - püüd saada kasu, vältida karistusi Grupiga nõustumist mõjutavad - grupi suurus - grupi üksmeel - pühendumine grupile - olukorra ebamäärasuse määr - soov olla individualist, teistest erineda Gruppi hoiavad koos, eesmärgid, liikmete omavaheline sobivus, “meie”-tunne Grupimõtlemine: usk grupi moraali (otsused õiged), stereotüüpne suhtumine gruppi mitte kuulujatesse, üksmeele illusioon, vastutuse jagamise tunne Kehtestamine, agressiivne ja alistuv käitumine Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge Kehtestav – enda huvide eest seismine teist kahjustamata; ollakse “mina ise”, v

Isiksusepsühholoogia

docx

Enesekehtestamine

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA12 Triin Samra ENESEKEHTESTAMINE Referaat Õppejõud: Kaja Altermann Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Kas sa leiad end tihti vastamas teistele "jah" ka siis, kui tegelikult tahaksid öelda "ei"? Kas tunned, et ei suuda sõbrale või kaaslasele oma rahulolematust väljendada isegi siis, kui leiad, et see on õigustatud? Kas tunned, et sinu mõtteid ja soove ei kuulata? Arvad, et sa ei suuda ennast maksma panna? Väga paljudel inimestel puudub oskus ennast kehtima panna. Tänapäeva inimesed annavad liiga kergesti alla. Antud referaadis käsitlen enesekehtestamist. Kirjutan lahti enesekehtestamise liigid ja enesekehtestamise mina-sõnumi. Defineerin enesekehtestamis mõistet ja käsitlen enesekehtestamise eesmärke. Lõpus võtan teema kokku ja annan hinnangu käsitletule. 1 KUIDAS D

Psühholoogia

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (2)

sander92: just oli vaja käitumisviiside kohta täpsemalt teada ja sellest oli väga kasu

17:34 02-06-2012

K E: Tänud

20:34 14-04-2011

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk