Enesekehtestamise referaat (0)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool
K11
ENESEKEHTESTAMINE
Referaat
Juhendaja : Kaja Altermann
Mõdriku
2011
Sisukord
Sissejuhatus ................................................................................................................................3
1.Enesekehtestamine ..................................................................................................................4
Kasutatud kirjandus ....................................................................................................................8
Sissejuhatus
Valisin oma referaadi teemaks enesekehtestamise , sest tunnen , et see on teema, mis arendab inimesi ja nende käitumist teatud olukordades . Ma olen inimene, kes suudab ennast piisavalt hästi kehtestada aga probleem on selles, et ma ei oska vabalt suhelda võhivõõras seltskonnas olevate inimestega. Suures seltskonnas ei julge ma tihti välja öelda oma arvamust, kuna kardan , et ütlen midagi valesti ning inimesed naeravad minu üle. Ma tulin õppima sellist eriala, kus peaksin olema julge ning välja ütlema oma arvamusi . Sellepärast valisingi ka sellise teema, et suudaksin süveneda üksikasjadesse.
1.Enesekehtestamine
Suhtlemisoskus on elu üks tähtsamaid oskusi- sama tähtis kui need, mida läheb vaja kooli lõpetamiseks või elatise teenimiseks. Heast suhtlemisoskusest sõltub ka meie isiklik õnn. Kui omandatakse head suhtlust, võidetakse endale eluks ajaks sõpru, hinnatakse tööl ja lapsed ausatavad ja usaldavad meid. Hea suhtlemisoskus annab elule värvi ja kui see on olemas suudab inimene ka endaga hästi toime tulla, ennast kehtestada ja väljendada. (M.McKay Ph.D, M. Davis Ph.D, P. Fanning 2010).Hea suhtlemisoskus on eluks väga vajalik, sest see suurendab enesekindlust, aitab mõista teisi inimesi, teeb meid teistele inimestele paremini arusaadavaks ning vähendab pingeid ja hoiab ära stressi. Tööalane edukus sõltub oluliselt meie suhtlemisoskusest. Kui eraelus saame valida, kellega kohtume ja kuidas suhtleme , siis ametialases tegevuses esitatakse meile selleks konkreetseid nõudmisi ja reegleid. Olenemata ametikohast on suhtlemine tööelu lahutamatu osa. See annab elule värvi ja kui see on olemas suudab inimene ka endaga hästi toime tulla, ennast kehtestada ja väljendada.
Tihti leiame end olukordades, kus tuleb end nõu ja jõuga maksma panna. Pidevalt tunneme end süüdlasena, öeldes ei kellegi teise poolt meile pealesunnitud kohustustele või satume vastuollu iseendaga kui ütleme jah olukorras, milles ise keeldumist pooldame. Samuti leidub olukordi , kus abipalumine tundub keeruline või rumal olevat, ja samas tunneme end süüdi ja kimbatuses, kui meile abi pakutakse. Taolistes olukordades toimetulemine nõuab aga erksat ja kindlat meelt ning teadmisi ja oskust käitumaks ennast ja teisi arvestavalt.
Enesekehtestamine soodustab võrdsust inimsuhetes, võimaldades igaühel käituda lähtuvalt oma huvidest, seista enda eest tundmata kartust, väljendada vabalt oma ausaid tundeid ja kasutada oma õigusi, piiramata sealjuures teiste omi. Enesekehtestamisoskusele on aluseks loovus , empaatiavõime, iseseisvus , paindlikkus probleemide lahendamisel, optimistlikkus ja hea enesekontroll . Eeltoodud omadustega inimesed on üldjuhul ka parema stressitaluvusega.
Enesekehtestamine ei väljendu agressiivses käitumises, vaid oma seisukoha kindlas ja hinnanguvabas väljendamises, enese ja teiste vajaduste arvestamises, vastaspoole aktiivses kuulamises ning oskuses keelduda kohustustest, mis tekitavad lisapingeid. Ennastkehtestav isik toetub oma rollile, õigusele, väärikusele, põhjendatud huvidele, millele lisanduvad ka korrektne välimus, head kombed, moraalne kindlus , rõõmsameelsus, headus , osavõtlikkus ja siirus .
Suhtlemisel eristub kolm käitumisviisi. Alistuva käitumise korral loovutatakse oma õigused ja huvid teistele. Tehakse ja ollakse nii nagu teised tahavad, kuigi ise sooviksid hoopis midagi muud. Kui lähtuda käitumise eesmärkidest, siis alistuv käitumine oin mitmetes situatsioonides õigustatud. Samuti ei tähenda enese huvide teadlik ohverdamine teistele tingimata seda, et selline alistuja oleks õnnetu või tahulolematu. Agressiivse käitumise puhul kahjustatakse teiste huve ja rikutakse teiste õigusi. Tänapäeva tavaelus peetakse sellise käitumise alla füüsilist vägivalda, sõimu, karjumist või teiste alandamist. Mõnikord ei pruugi agressiivsus määratleda mitte niivõrd väljendusviisis kuivõrd käitumisviisis. Agressiivsus on teise isiku tahtlik kahjustamine või haavamine. Agressiivsus on suhtlemis- ja käitumisviis, mis ei arvesta ligimese heaolu ega õigusi. Agressiivsuse tagajärjeks võib olla teise hingeline , vaimne, füüsiline või majanduslik kahjustamine või isegi hävitamine. (Lehtsaar). Agressiivne käitumine kujutab endast sagedasti sundi teise suhtes. Seega tuleb agressiivse käitumise analüüsil lähtuda ka õigustest inimesevahelistes suhetes. ( Heiki Krips 2010). Kehtestav käitumine – teist inimest kiusamata võimaldab kaitsta oma õigusi ja personaalset ruumi. Enesekehtestamisoskus on arendatav harjumuspärastest käitumismallidest piiramise teel. Samal ajal on tähtis õppida ja omandada uusi suhtlemis kvaliteete. Kehtestav sõnum on selge ja lühike seletus antud olukordades, kasutades täpset keelt ja konkreetset väljendusviisi. Hoiduda tuleks slängide kasutamisest. Tundeid, mõtteid ning vajadusi peaks väljendama lihtsate mina-sõnumitena. Partneri väärtustamisel ei tohiks kasutada ebaviisakaid väljendeid, vaid tuleks olla mõistev ja valiv sõnade suhtes. Teiste suhtes on soovitatav olla avatud, vastuvõtlik ja koostöövalmis. Kriitikasse tuleb suhtuda kui tagasisidesse.
Oskus kuulata ning keelduda on väga väheste inimeste tunnus. Kuna inimesed on erinevad, siis paljud ei oska teist inimest kuulata ning vastasel juhul ka aidata. On olemas ka inimesi kes kasutavad pahatahtlikult ära inimesi. Selle vätlimiseks tuleb osata keelduda. Oskus kuulata - eelkõige on see adekvaatne käitumine, mis eeldab enese häälestamist teisele(st muude tegevuste katkestamist), teatele keskendumist ning sõnade taga peituvate tunnete mõistmist. Kuulamine ja kehtestamine on teineteist täiendavad suhtlemise osad. Ärakuulamine on eelkõige vastaspoolele pakutav tunnustus ja mõistmine nii rõõmus kui mures, mis on toeks enesekehtestamisel vastaspoole tunnete, vajaduste ja soovide avamisel. Oskus keelduda - keeldumine on tihtipeale raske, kuna seda seostatakse isekuse ja hoolimatusega. Võimalik, et isegi kardetakse suhete katkemist, eriti juhul kui unustatakse, et keeldumine on seotud ühe konkreetse asja või inimesega või et see on ajutine. Äraütlemine eeldab ja/ei valiku tegemist. Keeldumise puhul on esmatähtis, et teie „ei” oleks konkreetne ja kindel. Vastasel korral on suur tõenäosus, et keeldumine põhjustab vaid segadust ja ebamäärasust. Sarnane olukord kehtib ka püüdliku ja üliviisaka ei-ütlemise puhul. Lakoonilisust ja ühesõnalisust võidakse aga tõlgendada vaenulikkusena.Vajadusel on otstarbekas kasutada keeldumisel ka konkreetseid põhjendusi. Oskus selgelt väljenduda – nii kehakeeles kui sõnades. Kindel hoiak ja sirge selg. Mina-sõnumite edastamine . Kehtestava käitumise üheks põhialuseks on adekvaatne, olukorrast lähtuv mõtlemine, mis on abiks oma soovide kohasele, teisi ja ennast arvestavale käitumisele.
Mitteverbaalsed suhtlemise vahendid lisavad suhtlemisse värvi, võimaldavad rõhutada kontekstis olulist, tugevdavad ja aitavad reguleerida kontakti, reguleerida suhtlemise tempot ja annavad suurema osa meid huvitavast informatsioonist. Tavaelus toimib mitteverbaalne suhtlemine tahtmatult. Oleme kõik olnud situatsioonis, kus tekib tunne, et suhtluspartner ei ole meie vastu aus. Tundub, et sõnad olid usutavad, kuid kehakeeles oli midagi, mis tekitas võõristust, sest sisu ja mitteverbaalne teade pole meie jaoks kooskõlas. Vastuolu tekkimisel jäädakse tavaliselt uskuma kehakeelt, mitte sõnade sisu ning sellistel puhkudel on kasulik tähele panna vestluspartneri miimikat, naeratust ja silmsidet . Miimika ehk näoilme peegeldab põhiliselt tundeseisundit. Naeratus on mitmetähenduslik, naeratada saab nii suunurgad üles- kui ka allapoole. Veenva naeratuse tunnuseks on see, et naeratavad ka silmad. Vastasel juhul jääb naeratus külmaks ja teeselduks. Silmside ehk pilgu suunatus suhtluspartnerile peegeldab tavaliselt huvi tema vastu. Kui inimene vaatab teisele otsa, siis tähendab see, et ta tahab saada tagasisidet. Suhtluspartnerist mööda vaatamine ei tähenda hoolimatust, vaid viitab iseendale keskendumisele.
Enesega rahulolu - ennekõike peaks see olema meie eesmärk ja samas tasu nähtud vaeva eest. See eeldab enesekindlust ehk võimet olla mina ise, tundmata hirmu või piinlikkust erinevates olukordades. Samuti tähendab see unistuste poole püüdlemist ning annete ja enesehinnangu arendamist , mis tuleneb usust, et inimene väärib edu. Suhetes teistega toetub meie väljendusoskus suuresti meie enda sisemistele hoiakutele, millest olulisim on ennast aktsepteerida, st et olen see, kes olen, oma heade ja halbade omadustega. Me peaksime vältima lubamist endaga manipuleerida, sest meil kõigil on õigus inimlikule tähelepanule, viisakale käitumisele ja ärakuulamisele. Alati on vajalik oma huvidest ja vajadustest teistele teada anda ning nende eest seista.
Kehtestav käitumine on ennast väljendav, teiste õigusi arvestav, aus, otsekohane ja kindel –Inimene kontrollib oma sõna tavaliselt paremini kui kehakeelt. Kehakeele kaudu saadakse aga teistega suheldes kuni 80% informatsioonist, sõnadele jääb vaid 20%. Seega hea suhtlemine eeldab oskuslikku enesekehtestamist ning sobivate suhtlemisvahendite valdamist,nende kasutamist ja tõlgitsemist. Suhtlemisel pole tähtis mitte ainult see, mida me ütleme, vaid see, kuidas me ütleme. Rahulolu iseendaga on suhtlemisel väga tähtis. Üks rabavamaid asju kehtestavate inimeste puhul on see, et nad on nemad ise. Neil on endast rõõmu tundmiseks hoopis parem lähtepunkt kui agressivsetel või alistuvatel inimestel. Kuigi kehtestamine ei ole ainus eneseväärtust ehitav tegur, terepeut Herbert Fensterheimi sõnades on ometigi mingi tõde olemas: „See, mil määral te end kehtestate, määrab teie eneseväärtuse taseme.“ Teine kehtestamise pluss seisneb täisväärtuslike suhete soodustamises. Kehtestamine vapustab hulga teistele suunatus positiivset energiat. Kehtestav inimene ei ole nii ametis eneseteadlikkuse ja ägevusega ega pea end pidevalt kaitsma või kontrollima , seepärast võib ta teisi kergemini näha, kuulda ja armastada . Kehtestamine paneb meid endeid paremini tundma ja seeläbi leiavasd ka teised, et neil on teiega mugav. Kõige rikastavamad ja tervislikumad inimsuhted leiavad aset just kahe kehtestava inimese vahel. Intiimsust on defineeritud kui „võime korduvalt teisele inimesele väljendada oma sügavamaid soove, lootusi, hirme, ärevusi ja süütundeid.“ Selline eneseavamine on kehtetav käitumine. Kaunimad abielud, sõprussidemed ja vanema ning lapse suhted on kehtestava elu vili.
Kasutatud kirjandus

Heiki Krips. 2003. Suhtlemisoskustest õpetamisel ja juhtimisel

http://www.facebook.com/note.php?note_id=184079268303221

Talis Bachmann, Rait Maruste. 2003. Psühholoogia alused