Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Aktiivne kuulamine (1)

3 HALB
Punktid
Aktiivne kuulamine
,,Miks meile on antud kaks kõrva, aga ainult üks suu?...aga sellepärast,et kuulamine on kaks korda raskem kui rääkimine.´´
Meie vajaduste, tunnete, mõtete ja arvamuste väljendamine selgelt ja efektiivselt on ainult pool kogu suhtlemise protsessist, mis on vajalik isikutevahelisele mõjususele. Teine pool suhtlemise protsessist on kuulamine ja teise inimese mõistmine. Kui keegi otsustab suhelda teise inimesega,siis see tähendab,et ta teeb seda selleks, et rahuldada oma vajadust. Isik tahab midagi, tunneb vaevust, tal on millegi kohta tunded ja mõtted. Otsustades suhelda valib isik meetodi millega ta usub,et toimetab sõnumi teisele inimesele tõhusalt kätte. Efektiivne suhtlemine eksisteerib kahe inimese vahel siis kui vastuvõtja tõlgendab ja mõistab sõnumit samal kujul nagu saatja mõtleb.
Allikad kõneleja raskustest
-Hääletoon liiga madal , kuulamiseks
-sõnumi liiga keeruliseks tegemine, emba- kumba kas sisaldab liiga palju mittevajalikke detaile või liiga palju küsimusi.
- Jutust kõrvale kaldumine , oma jutu mõtte unustamine
- Kehakeel või mitteverbaalsed elemendid eitavad või ei lange kokku verbaalse sõnumiga, näiteks nagu naeratamine samal ajal kui väljendatakse viha või valu.
- Liigse tähelepanu osutamine sellele, kuidas teine inimene sõnumit edasi annab või kuidas ta võib reageerida.
- Väga ainulaadse koodi või ebahariliku meetoti kasutamine sõnumi kätte toimetamiseks
Allkad kuulaja raskustest
  • oma mõtetes hõljumine ja mitte kuulamine
  • nii põnevil ja ärevil olema sellest, mis sul on teisele öelda,et sa kuulad peamiselt selleks,et enda korda oodata
  • Oma isiklike uskumuste kuulamine selle kohta, mida on öeldud.
  • Hindamine ja rääkija või sõnumi kohta otuse tegemine
  • Mitte selgituse küsimine kui ei ole jutust hästi aru saanud

Kolm peamist kuulamise viisi:
  • Konkurentsivõimeline või sõjakas kuulamine juhtub siis kui me oleme rohkem huvitatud oma enese mõtte või vaate edastamisest kui teise inimese mõtte mõistmisest või uurimisest. Kui me teeskleme et osutame tähelepanu , me kannatamatult ootame enda korda või mõtetes sõnastame oma vastuväidet ja planeerime tagasilööki mis hävitab teise väite ja teeb meist võitja.
  • Passiivne või tähelepanelik kuulamine me oleme siiralt huvitatud teise inimese mõtete ja vaadete kuulmisest ja mõistmisest. Me oleme tähelepanelikud ja passiivsed kuulajad. Me eeldame, et me kuuleme ja mõtleme täpselt, aga püsime passiivsed ja ei kontrolli seda.
  • Aktiivne või kaalutletud kuulamine on üksainus kõige kasulikum ja tähtsaim kuulamise oskusi. Aktiivse kuulamisega me oleme ka siiralthuvittud mõitmast, mida teine inimene mõtleb, tunneb, tahab või mis on sõnumi mõte ja me aktiivselt uurime järgi kas me mõistame teist inimest õigesti enne kui vastame meie enda uue sõnumiga. Me sõnastame ümber , kuidas me meistame teise sõnumit ja peegeldame selle kinnitusesks(tõestuseks) saatjale tagasi. See kinnitamise või tagasisideme andmise protsess on see, mis teeb vahet aktiivsel kuulamisel ja teeb selle efektiivseks.
    Suhtlemise tasemed
    Efektiivselt kuulamine on keeruline sest inimesed varieeruvad oma suhtlemisoskustes ja selles kui selgelt nad ennast väljendavad, ja tihti on erinevate vajaduste ja soovidega. Erinevad tüübid suhtlemise tasemetest lisavad samuti keerulisust. Neli erinevant taseme tüüpi on:
  • kulunud väljendid
  • faktid
  • mõtted ja uskumused
  • tunded ja emotsioonid
    Kuulajana me tegelema tasemega,mis meie arvates on kõige olulisem. Kui me ei tunne ära kõneleja jaokskõige olulisemat ja asjakohasemat ,siis see võib juhtida olukorda, kus kaks inimest ei ole samal lainel. Kontakti eesmärk ja meie suhte iseloom antud isikuga võib tavaliselt otsustada millised tasemed on kohased konkreetnseks vastastikuseks toimeks.
    Erinevad tingimused sarnastes situatsioonides :
    • Oled eksinud ja küsid võõralt juhiseid
    • Sinu laps tuleb nuttes sinu juurde
    • Su abikaasa on südamlik ja mänguhimuline
    • Vastas- volikogu ristküsitleb sind kohtus

    Kui me ei adresseeri sobivaid elemente, siis me ei ole väga tõhusad ja võime tegelikult situatsiooni hullemaks muuta. Näiteks: Kui su naine räägib sulle oma tõelistest tunnetest ja sa keskendud olukorra faktidele ja ei tunnusta tema tundeid, siis ta võib veelgi rohkem endast välja minna.
    On suur vahe kas sa kuulad lihtsalt sõnu või kuulad sõnumit. Kui me kuulame efektiivselt me mõistame, mida teine mõtleb ja/või tunneb. Meie endi vaatenurk võib olla erinev ja ei pea tingimata nõustuma teise inimesega, aga kui me kuulame,siis me mõistame teise vaatenurki. Tõhusalt kuulamiseks me peame aktiivselt kaasa lööma suhtlemise protsessis ja mitte lihtsalt passiivselt kuulama.
    Me kõik tegutseme ja vastame baseerudes oma vaatenurkadele, ja liiga tihti on valesti mõistmist, millest kubki meist pole teadlik. Aktiivse kuulamise abil kui on ilmenud valesti mõistmine, siis on sellest koheselt aru saada ja oma seisukohta on võimalik selgitada enne igausuguse edasise eksituse ilmnemist.
    Mitmeid võimalikke kasu saamisi, mis ilmnevad aktiivse kuulamisega:
    -Tihti on isiku jaoks lihtsam kuulata ja arvesse võtta teise seisukohta kui see isik teab,et teine kuulab ja võtab arvesse tema seisukohta.
    -See aitab inimestel märkida ühisarusaami nii et lahkarvamusi on selgitatud oma vaatenurgast ja on pigem vähendatud kui suurendatud .
    -Kui me täpselt mõistame teise inimese vaateid, võime olla tõhusamad aidates inimesel näha vigu tema vaatenurgas.
    -Kui me kuulame nii,et täpselt aru saame , võime samuti olla tõhusamad avastamaks vigu oma enda vaatenurkades.
    Kuulamise vihjed
    -Tavaliselt on tähtis ümber sõnastada ja kasutada oma oma sõnu andes tagasisidet sellest, kuidas sa sõnumist aru saad. Sõna-sõnalt tagasisideme andmine on ärritav ja ei jäta veenvat muljet sõnumi õigesti mõistmisest.
    Sõltuvalt oma arusaamadele, sa võid tagasi peegeldada teisele inimesele:
    1.Faktide selgitusi
    2. Mõtteid ja uskumusi
    3. Tundeid ja emotsioone
    4. Tahtmisi, vajadusi või motivatsioone
    5. Lootusi ja ootusi
    -Ära vasta lihtsalt sõnade tähendusele, vaata tundeid või kavatsusi, mis peituvad sõnade taga.
    -Katsu mitte koheselt vastata küsimusele. Mõnikord inimesed küsivad küsimusi siis kui nad tõesti tahavad ennast väljendada ja ei ole avatud vastuste kuulmisele .
    - Kui mõistad ükskord täpselt kõneleja sõnumit., siis võib olla paras aeg vastata oma sõnumiga. Ära kasuta aktiivset kuulamist selleks,et peita ja mitte välja näidata oma seisukohta.
    - Kui sa oled segaduses ja tead,et ei saa aru , siis ütle teisele,et sa ei mõista ja palu tal ennast teisiti väljendada või siis kasuta oma parimat võimalikust arusaamast. Kui sa oled valesti aru saanud, siis isik taipab seda ja meeleldi püüab parandada sinu arusaamatusi.
    - Aktiivne kuulamine on väga tõhus esimene kavatsus kui teine inimene on vihane , haiget saanud või väljendab sulle erinevaid tundeid, eriti suhetes, mis on sinu jaoks tähtsad.
    - Kasuta silmsidet ja jälgi kehakeelt. Väldi oma kella vaatamist või mõne teise inimese või tegevuse jälgimist ruumis. Seisa näoga ja kalluta ennast kõneleja poole ja nooguta oma peaga kui see on kohane. Ole ettevaatlik oma suletuse või kriitilisuse ilmnemisega.
    -Ole kaasa tundev ja mõistev. Sa võiks olla nõustuv ja lugupidav inimeste ja nende tunnete ja uskumuste vastu ilma ümber lükkamata või oma seisukoha õigustamiseta.
    Praktiseeri akiitvse kuulamise tehnikat ja tee see üheks oma suhtlemise oskuseks, et sinust saaks tõhusam kuulaja.
    NB! Nõustun sellega,et akttivne kuulamine on üheks tähtsamaks suhtlemiseoskustest, sest paljud suhted on rikutud just teineteiset möödarääkimise või siis teise mitte mõistmise tõttu.On tihti näha,et inimesed kipuvad just õigustama oma vaatenurki ja laitma maha teise seisukohti ja selle tagajärjel tekib tihti lõhesid nii töösuhetes kui ka pere-, ja sõprussuhetes.
    Kui seltskonnas keegi räägib ,siis ta pöördub oma jutuga just selle inimese poole, kelle puhul ta näeb,et inimene tõesti on huvitatud ja kuulab hoolega. Tavaliselt on kergem aktiivselt kuulata just siis kui inimesel on kõnelejaga sarnased huvid ja mõtted.
    Samas on tõesti ärritav kõneleda inimesega kui sa märkad,et ta vaatab kella, keerutab ja vaatab mujale. Sellisel puhul on selge,et inimene ei ole sinu jutust huvitatud ja temaga rääkimine kujuneb väga ebameeldivaks.
  • Aktiivne kuulamine #1 Aktiivne kuulamine #2 Aktiivne kuulamine #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-03-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 135 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor theak Õppematerjali autor
    Kuidad efektiivselt kuulata ja teist inimest mõista?

    Sarnased õppematerjalid

    Kuulamine
    23
    doc

    Kuulamine

    TALLINNA TEENINDUSKOOL REFERAAT KUULAMINE - OLULINE OSA SUHTLEMISPROTSESSIS Kristina Manilkina TO11MK TALLINN 2010 SISUKORD 2 Lk. SISUKORD.................................................................. 2 SISSEJUHATUS.............................................

    Psühholoogia
    AKTIIVNE KUULAMINE
    9
    docx

    AKTIIVNE KUULAMINE

    Kui huvitav Sul oli tema juttu kuulata ja kui väga Sa tundsid ennast suhestumas selle inimesega? Teise inimese lugusid võib olla huvitav kuulata aga Sa tegelikult ei ütleks, et see inimene on hea suhtleja. Hea suhtlemise võti asub hoopis aktiivses kuulamises. Iga inimese jaoks on kõige tähtsamaks inimeseks tema ise ja kui sa tema vastu siirast huvi tunned, oled võitnud rohkem kui andnud. Hea vestleja tunnuseks on oskus kuulata nii, et teised tunneksid, et neid kuulatakse. Aktiivne kuulaja annab kuuldust oma sõnadega tagasisidet. Ta teeb seda kolmel põhjusel: · veendumaks, et ta on kõigest õigesti aru saanud; · kinnitamaks kõnelejale, et teda on kuulatud; · innustamaks kõnelejat ennast veelgi rohkem avama. 2. KUULAMINE ­ SEE ON MIDAGI ENAMAT KUI LIHTSALT KUULMINE Kui te olete vähegi tavaline inimene, kulub teil kuulamisele enam virgeolekuaega kui ühelegi teisele tegevusele

    Ühiskond
    Kuulamisoskus-Aktiivne kuulamine
    9
    doc

    Kuulamisoskus. Aktiivne kuulamine

    MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia Instituut Personalijuhtimise eriala PS-1-S-E-tal Liis Peet KUULAMISOSKUS. AKTIIVNE KUULAMINE Juhendaja: Maie Oblikas Kuulamisoskus. Aktiivne kuulamine -2- Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus......................................3 Aktiivse kuulamise tehnikad............4 Hea kuulaja 10 tunnust.....................5 Kuulamistõkked...............................5 Lisa...................................................7 Kokkuvõte........................................8 Kasutatud kirjandus.........................9 Kuulamisoskus

    Suhtlemise alused
    Referaat-Kuulamine
    9
    rtf

    Referaat "Kuulamine"

    5 4. 6 ASJA MIS AITAVAD KUULATA ....................................................................... 6 5. TSITAATE KUULAMISE KOHTA.......................................................................... 7 6. KOKKUVÕTE......................................................................................................... 8 7. KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................... 9 Sissejuhatus Aktiivne kuulamine koosneb kuuest elemendist. Kõiki neid ühel ajal kasutada pole võimalik, näiteks ei saa vaikivat ja peegeldavat kuulamist korraga rakendada. Küll aga tajub tähelepanelik kuulaja ära, millal vait olla ja millal teise juttu peegeldada. 16 märki heast kuulajast . Et saada paremaks kuulajaks, tuleb meeles pidada erinevusi hea ja halva kuulaja vahel. HEA KUULAJA 1

    Suhtlemisõpetus
    INIMKOMMUNIKATSIOON küsimused KT-ks
    6
    docx

    INIMKOMMUNIKATSIOON küsimused KT-ks

    Millised sõnumid on mitteverbaalsed?Mitteverbaalsed sõnumid= mittevokaalsed. Nendeks on nt kehakeel, näoilme, emotsioonid, normid, aeg ja ruum, suhtlemise nurk, objektide kasutamine,hääletugevus, tämber, kõrgus, kiirus, soravus jne. 6.Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites?Mürad võivad olla keskonnast tingituna(linnamüra, kõva muusika), tehnilised mürad, semantilised mürad (kui me saame asjade tähendusest erinevalt aru. 7.Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on aktiivne tegevus. Kuulates mõtleb inimene ise kaasa, saab aru, salvestab selle mällu ja paneb tähele. Kuulamine on passiivne tegevus. Kuulmisel me teadvustame infot aga ei võta seda vastu, ega töötle. 8.Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasiside kaudu näeme me kuidas kuulaja meie sõnumit vastu võtab ja mõistab. Tagasiside abil saame oma mõtet ümber sõnastada, et see arusaadavam oleks. Tagasiside mõjutab suuresti inimeste vahelist kommunikatsiooni

    Karjäärinõustamine
    Kuulamine referaat
    13
    doc

    Kuulamine referaat

    LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 KUULAMINE Referaat Õppejõud: MÕDRIKU 2013 SISSEJUHATUS......................................................................................................... 2 HUVIGA KUULAMINE JA PSEUDOKUULAMINE...........................................

    Pedagoogika
    Referaat --Kuulamine ja suhtlemine
    9
    doc

    Referaat - "Kuulamine ja suhtlemine"

    Kadrina Keskkool Kuulamine ja suhtlemine Referaat .... .... Juhendaja õp: ... .... 2011 Kuulamine Sissejuhatus Selleks, et inimesed saaksid üksteist kuulata on vajalik eelkõige kuulda. Inimese kuulmis ja tasakaalu elundiks on kõrvad. Kõrvad koosnevad kolmest osast: Väliskõrv -koosneb omakorda kahest osast: kõrvalestast- mille ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku ja kuulmekäigust ­ mille lõpus on õhuke

    Psühholoogia
    Kuulamine
    10
    docx

    Kuulamine

    SISSEJUHATUS Valisin selle teema kuna arvan, et kuulamine on suhtlemisel üks väga olulistest osadest. Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja hoidmisel väga vajalik. Kui inimene oskab kuulata, siis saab ta aru mida teised inimesed tahavad ja mis neid ärritab või haavab. Ka teisel inimesel on hea rääkida, kui teab, et teda kuulatakse. Nende inimestega, kes ei oska kuulata, on väga ebameeldiv rääkida. Jääb mulje nagu neid ei huvitakse üldse mis teine inimene räägib ja nagu nad mõtleksid ainult enda peale

    Suhtlemine




    Kommentaarid (1)

    lauri.veider profiilipilt
    Merili Veider: ei ole hea
    21:17 15-03-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun