Loodusretke juhi 10 käsku ja keeldu (0)

Kutsekool - Loodus - Matkamise alused

5 VÄGA HEA

Loodusretke juhi 10 käsku ja keeldu Kristi Roots LRJ
KEELUD

Retkejuht ei tutvusta grupile ühtegi objekti kolonnis liikumise ajal vaid peatub.

Retkejuht ei näri nätsu või küüsi ega räägi täis suuga (ei söö töö ajal).

Retkejuht ei kasuta kuulajaskonna jaoks võõraid väljendeid.

Retkejuhil ei ole kohatult riides.

Retkejuht ei hiline kunagi.

Retkejuht ei jäta ühelegi tutvustatavat objekti puudutavale küsimusele vastamata. Kui ta ei tea vastust, siis ta uurib selle välja ja informeerib klienti.

Retkejuht ei pillu labaseid nalju.

Retkejuht ei tutvusta objekti teemat valdamata ega ettevalmistust omamata.

Retkejuht ei tarbi alkoholi tööl olles vaid vastutab grupi eest ja on adekvaatne.

Retkejuht ei jäta abivajajat hätta.
KÄSUD

Retkejuht on rõõmsameelne ja optimistlik.

Retkejuht peab valdama teemat, mida tahab tutvustada.

Retkejuht peab olema meeldiv suhtleja ning aktsepteerima teiste vajadusi.

Retkejuht oskab olla empaatiline kuulaja.

Retkejuht on kohanemisvõimeline.

Retkejuht väljendab end selgelt.

Retkejuht oskab anda esmaabi.

Retkejuht oskab toime tulla pingelises olukorras ja konflikte lahendada.

Retkejuht peab olema füüsiliselt ja vaimselt terve inimene.

Retkejuht peab armastama seda maad, kus ta elab, seda õhku, mida ta hingab ning neid inimesi, kellega ta retke läbi viib ehk armastama seda tööd, mida ta teeb.
KONSPEKT
Kuulamine ja enesekehtestamine
Hea giid oskab kuulata ehk häälestada ennast teisele.
Kuulamine ja enesekehtestamine on teineteist täiendavad suhtlemise osad. Ärakuulamine on eelkõige vastaspoolele pakutav tunnustus ja mõistmine. Kui kuulad teist, siis peegelda oma tundeid tagasi ja sõnasta jutu põhisisu rääkija jaoks ümber enda sõnadega. Nii saad olla veendunud, et said asjadest õigesti aru. Kuulates tuleb rääkijale tagasi peegeldada ka tema kehakeelt ning tundeid väljendavad sõnu ning ühtlasi üritada mõista, mis tunne oleks olla abivajaja asemel. Hea peegeldamise tulemusel rääkija kinnitab kuulajale, et sai jutust õigesti aru!
Kuulamistõkked
Kuulamistõkked on tavaline osa igapäevasest vestlusest, kuid eesmärk on abipalujat mõista ning anda talle nõu. Vead, mida sageli tehakse on:

Abipalujasse ei suhtuta individuaalselt. Tema probleemi võetakse lihtsalt kui üht sageli esinevat probleemi
Vastatakse küsimusele kuulamata lõpuni. Nii jääb asja tuum selgusetuks ja abivajaja vastuseta .
Mõnikord ei kuulata ka lõpuni seetõttu, et otsitakse juba mõeldavale probleemile lahendust või kuulatakse valikuliselt, mida kuulda tahetakse, sügavat probleemi aga eiratakse.
Üks suhtluspool tegeleb aktiivselt siltide kleepimisega, ega jõua reaalse probleemini. Kindlasti ei tohiks me ühepoolseid hinnanguid anda või abivajajale takka kiita. See ei ole aktiivne, empaatiline kuulamine.
Kuulamise ajal ei tohiks tegeleda enese probleemidega – unelemine või ühte punkti vaatamine on märk sellest, et kuulaja ei tahagi asjasse süüvida. Küsimustele vastamine muutub nõnda monotoonseks ja tuleb justkui muuseas.
Teema vahetus tekitab mulje, et abivajaja on keegi mõttetu tüüp, kelle olukord ei oma mingisugust tähtsust ega süvenemist.

Õige ja empaatiline kuulaja peegeldab kuuldut tagasi ning küsib küsimusi. Ta tunneb oma südames teise inimese muret. Sageli on meil olnud sarnaseid olukordi , kuid TÄPSELT SARNAST situatsiooni ei ole kunagi kellelgi , alati on igas loos teatavad nüansid ja varjundid. Seetõttu ei tasu ka kohe rutakalt hakata lahendust pakkuma. Lahenduse otsija peaks jõudma lahenduseni ise. Sina võid olla ainult suunaja.
Mõnikord ei olegi ühte ja õiget lahendust olemas. Sel juhul tuleb valida kahest halvast parim. Ei aita see, kui oled kogenud probleemilahendaja, kuna iga probleem nõuab individuaalset lähenemist.
Pealesunnitud kuulamine
Kohtab ka tegelasi, kes lihtsalt ajaviiteks armastavad mööda inimesi käia ning oma häda ning viletsust kurta. See on kätte õpitud abitus. Kuidas olla siis viisakas eemalseisja?
Keeldumine on tihtipeale raske, kuna seda seostatakse isekuse ja hoolimatusega. Samas eeldab äraütlemine otsustamist ja valiku tegemist, mida ei soovita teha. Siin on vaja kasutada enesekehtestamise oskust.
Keeldumise puhul on esmatähtis, et „ei” oleks konkreetne ja kindel. Vastasel korral on suur tõenäosus, et keeldumine põhjustab vaid segadust ja ebamäärasust ning annab võimaluse ümberrääkimiseks. Lakoonilisust ja ühesõnalisust võidakse aga tõlgendada vaenulikkusena.
Vajadusel on otstarbekas kasutada keeldumisel ka konkreetseid põhjendusi, miks palve tagasi lükatakse või miks ülesannet vastu ei võeta. Kuulates on oluline ju ka ennast aktsepteerida. Peaks vältima lubamist endaga manipuleerida . Kui tunned ära, et abivajaja tegelikult ei vajagi abi vaid järjekordset kõrva, kellele kurta, on targem teemat vahetada. Ehk viib positiivsus tema mõtted siis mujale. Nüüd on temalgi selge, et asjatu halamine ei vii sihini.
... „Mulle ei meeldi, kui räägitakse kellestki negatiivselt, kui teda kohal ei ole“ või „Lõpetame selle teema ja kõneleme edasi siis, kui kõnealune isik on ka kohal. Pole ju aus temale suunatud teemat lahata temaväliselt,“ on vaid mõned fraasid , mida olen ise edukalt kasutanud.
Verbaalne suhtlemine
Kui tekib tunne, et suhtluspartneri sõnad olid usutavad, kuid kehakeeles oli midagi, mis tekitas võõristust, sest sisu ja mitteverbaalne teade pole kooskõlas (näiteks kui keegi hambad ristis, tehislikult naeratab, kulm endal kortsus, öeldes: “Meil on nii hea meel teid siin taas näha.“) tekib vastuolu, mil tavaliselt jäädakse uskuma kehakeelt. Veenva naeratuse tunnuseks on see, et naeratavad ka silmad. Vastasel juhul jääb naeratus külmaks ja teeselduks. Silmside on märk sellest, et vestluspartner ootab tagasisidet. Suhtluspartnerist mööda vaatamine ei tähenda hoolimatust, vaid viitab iseendale keskendumisele.
Inimene kontrollib oma sõna tavaliselt paremini kui kehakeelt. Kehakeele kaudu saadakse aga teistega suheldes kuni 80% informatsioonist, sõnadele jääb vaid 20%. Seega eeldab hea suhtlemine oskuslikku enesekehtestamist ning sobivate suhtlemisvahendite valdamist,nende kasutamist ja tõlgitsemist.
Enesekehtestamine ehk kehtestav käitumine (ingl k assertive behaviour, assertiveness) on oma vajaduste väljendamine ja nende eest seismine positiivsel, hinnanguvabal ja mitteagressiivsel viisil, kahjustamata teist suhtluspoolt ja arvestades ka tema vajadustega.
End oskuslikult kehtestada püüdev giid on taktitundeline, ei väljendu agressiivselt, kuid tal on oskus siiski olla isiksus ehk mina-ise. Ta on grupi juht ja liider, kes oskab grupi liikuma panna vastavalt oma soovidele ja koostatud marsruudile. Ta oskab end hinnanguvabalt väljendada so ei sildista kedagi vaid lubab inimestel end väljendada, esitab küsimusi ja annab ka ise selgeid ja konkreetseid vastuseid. Ta on paindlik, samas kindel. Arvestab teiste vajadustega (kui grupis on erinevate vajaduste ja soovidega inimesi, kes vajavad nt puhkepeatusi, siis ta on vastutulelik ent kehtestab puhketunniaja ning peab sellest kinni).
Oskab edastada Mina-sõnumeid vormis „ma tean”, mitte „ma arvan”. Vastasel juhul võib kogu grupp koos giidiga metsa hoopis ära eksida. Kehtestav sõnum on lühike, konkreetne. Väljenduda tuleks faktide keeles ja hoiduda (solvavate) hinnangute andmisest. Enesekindel grupijuht ei väljenda oma vajadusi andekspaluval ja arglikul moel (see vist peaks olema kukeseen) – sel juhul ei võeta teda tõsiselt. Sellised fraasid nagu: „See pole mulle üldsegi nii tähtis“ või „ aga tee nii, nagu sa ise tahad “ ei ole enesekindla isiksuse kõnepruugis. Mitteverbaalsed signaalid : õlakehitus, silmside puudumine, ülemäära mahe hääletoon, kahtlev kõnemaneer jt. on tihti seotud hoopis alistuva käitumisega.
Oluline on meeles pidada, et terve kehtestav sõnum peab mahtuma ühte lausesse! Kehtestava sõnumi edastamiseks või kasutada järgmist valemit: „Kui sa....jääd grupist maha [kirjelda käitumist hinnanguvabalt, ära süüdista], tunnen ma.... muret[avalda oma tunded], sest....sa võid teelt kõrvale kalduda ja eksida [selgita, mis mõju sellel su elule on]. Pea kõik elusolendid kaitsevad oma territooriumi, kasutades kas võitluse või põgenemise taktikat.
Suhtlemisel pole tähtis mitte ainult see, mida me ütleme, vaid see, kuidas me ütleme!
Viited:
http://rygitugi.blogspot.com/2011/01/enesekehtestamisest.html
http://www.olekaasas.ee/upload/Editor/Pilguheit%20andragoogikasse.pdf
http://www.atlex.ee/pdf/enesekehtestamin.pdf
Konspekteeritavad raamatud:
„Avalik esinemine“ Malcolm Kushner
„Kuidas 30 sekundiga mõjule pääseda“ Milo O.Frank
„Suhtlemispsühholoogia“ Anti Kidron
Tagasiside
Mulle meeldis neid raamatuid uurida kuna psühholoogia ja inimeste vahelised suhted on mulle alati huvitavad ja põnevad tundunud. See on nagu pilguheit varalaekasse. Meis on niipalju kasutamata ressursse. Oleme kõik nagu lihvimata pärlid.
Kuidas kuulata inimest – see teema on neis raamatuis küll suhteliselt napilt esindatud ent ühte-teist siiski leiab. Otsisin ka netist viiteid ja vanasõna läks täide: Kes otsib, see leiab. Minujaoks oli aga huvitavam just enesekehtesitamise pool ja mina-lausete esitamine. Selle teema selgitamiseks oli enim kasu raamatust: „Kuidas 30 sekundiga mõjule pääseda“. Esinemist ei tohi karta ning väga huvitavaks näiteks oli see, et võime kasu lõigata ka totaalsetest läbikukkumistest, kuna need jäävad inimestele meelde.
Ka hoiak on tähtis, seda nii kuulamisel kui enese maksma panemisel. Kui silmad nutavad anektooti rääkides, hammustab kuulaja selle läbi ega usu sinusse. Kuulamise ja enesekehtestamise korral kehtivad samad reeglid. Kui kuulad, ära tegele kõrvaliste asjadega – vestluspartner vaja sind! Kui püüad ennast kehtestada, siis väljenda seda sirge seljaga ning ära kõhkle. Sa oled väärt, et sind kuulatakse!
Oli meeldiv seda ülesannet täita.
Kristi Roots
Luua LRJ I kursuse õpilane
5

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 9 allalaadimist

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-04-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kripski Õppematerjali autor

retke abivajaja kuulamine enesekehtestamise Loodusretke juhi 10 käsku

Kasutatud allikad

https://rygitugi.blogspot.com/2011/01/enesekehtestamisest.html

Sarnased õppematerjalid

doc

Kuulamise liigid

Sisukord 1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................3 1.1 Aktiivne kuulamine.............................................................................................. 4 1.1.1 Vaikne kuulamine..........................................................................................4 1.1.2 Peegeldav kuulamine.....................................................................................5 1.1.3 Empaatiline kuulamine..................................................................................5 2 KUULAMISTÕKKED............................................................................................... 6 3 KUULAMISTEHNIKAD........................................................................................... 8 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................... 11

Suhtlemispsühholoogia

docx

Kuulamine

SISSEJUHATUS Valisin selle teema kuna arvan, et kuulamine on suhtlemisel üks väga olulistest osadest. Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja hoidmisel väga vajalik. Kui inimene oskab kuulata, siis saab ta aru mida teised inimesed tahavad ja mis neid ärritab või haavab. Ka teisel inimesel on hea rääkida, kui teab, et teda kuulatakse. Nende inimestega, kes ei oska kuulata, on väga ebameeldiv rääkida. Jääb mulje nagu neid ei huvitakse üldse mis teine inimene räägib ja nagu nad mõtleksid ainult enda peale. Sellised inimesed peletavad endast eemale ka teisi inimesi. Kuulamine on praegu väga tähtis ja aktuaalne teema. Kuna noored inimesed veedavad järjest rohkem aega sotsiaalvõrgustikes, ei oska nad enam õigesti suhelda ega ka mitte teist inimest kuulata. Ilma kuulamisoskuseta võib jääda väga palju olulist informatsiooni saamata ning inimesed ei pruugi märgata lähenevaid probleeme. Kuulamine on enesele võetud kohustus mõista teiste inimeste tundeid ja nen

Suhtlemine

docx

Enesekehtestamise referaat

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 ENESEKEHTESTAMINE Referaat Juhendaja: Kaja Altermann Mõdriku 2011 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................3 1.Enesekehtestamine ..................................................................................................................4 Kasutatud kirjandus ................................................................................

Isiksusepsühholoogia

docx

Enesekehtestamine

Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Enesekehtestamine Referaat Õppejõud: 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin referaadi teemaks enesekehtestamine. Kuna arvan, et selle teema põhjalik uurimine annab mulle tulevikus suured eelised. Varem oli mul enda kehtestamisega probleeme, kuid praegu oskan juba ennast maksma panna ja avaldada enda arvamust, seda ainult teatud situatsioonides. Suheldes võõraste inimestega olen siiski väga häbelik ning enesekehtestamisest ei tule mitte midagi välja. Samuti ei oska ma võõraste juures olekul ennast piisavalt hästi väljendada ning võõrastega vabalt suhtlemine tundub utoopiline. Valitud erialal ei ole tagasihoidlikkus just voorus vaid pigem takistv faktor. Tulevase juhiabina pean oskama ennast kehtestada ning väljendada. Enesekehtestajana pean oskama öelda ka ei. Enesekehtestamine on kunst saada oma tahtmist nii, et ka teised oma tahtmis

Enesejuhtimine

doc

Kuulamine referaat

Kui sind huvitab rääkija siirus või asjatundlikkus, püüa tema sõnadest ja toonist saada paremat ettekujutust tema aususe või pädevuse üle otsustamiseks. Kui sind teise isiku välimuses või kõnes midagi häirib, püüa sellest üle olla. Olemuslikku välja selgitades võib nähtumusliku ajutiselt kõrvale jätta. 4. Võta kuulamisoskuse arendamiseks kasutusele märkmik, kuhu märgi vestluste sisu ja oma tähelepanekud. 5. Juhi rääkija sind huvitavas asjas pikemalt rääkima niihästi oma huvitatud ilme kui ka sõnadega ahjaa, vaat kui huvitav jne. 6. Avasta kuuldus enda jaoks midagi huvitavat ja kasulikku Tähelepanelikul kuulamisel avardab enamik jutuajamisi meie silmaringi Me saame üht-teist teada endale võõrast valdkonnast Me võime esialgu tarbetu teabe panna mällu tallele sobiva rakenduse aega ootama Me võime midagi tarka ja kavalat ilma pikemata oma töös või elus kasutusele võtta

Pedagoogika

doc

KUULAMISOSKUS

KUULAMISOSKUS Kuulamine on midagi enamat kui lihtsalt kuulmine. Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja alalhoidmisel hädavajalik, mille puudumisel kannatab sõprussuhete kvaliteet, üksmeel perekonnas, efektiivsus tööl. .Kuulata, see tähendab mõista. Kuulamine pole üksnes info hankimine, vaid ka teise inimese aktsepteerimine. Kuulamisoskus on õpitav nagu teisedki suhtlemisoskused. Kuulamise etapid: · kuulmine füüsilises mõttes; · interpreteerimine kuuldu teadvustamine; · hindamine info olulisus, rääkija prestiiz ja karismaatilisus; · meeldejätmine; · vastamine reageerimine kuuldule, ka mitteverbaalne. · Kuulamise tüübid: · Sisu kuulamine eesmärk on salvestada kuuldu. Segavad tegurid viia miinimumini ja hoida tähelepanu püsivana. Oma peamiste probleemidega sidumine. · Kriitiline kuulamine eesmärk on kuuldu hindamine (loogilisus, faktide usaldusväärsus, järelduste usutavus, kuu

Enesejuhtimine

doc

Suhtlemispsühholoogia

SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ÜLDKURSUSE LOENGUTE MATERJALID SUHTLEMISE OLEMUS, PROTSESSID, FUNKTSIOONID Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, t

Suhtlemispsühholoogia

pdf

Suhtlemine ja kuulamistõkked

SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ÜLDKURSUS SUHTLEMISE OLEMUS, PROTSESSID, FUNKTSIOONID Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, tunnetamine, tundmaõppimine, mõistmine ja

Suhtlemine

Rohkem sarnaseid