Loodusretke juhi 10 käsku ja keeldu (0)

Kutsekool - Loodus - Matkamise alused

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Loodusretke juhi 10 käsku ja keeldu Kristi Roots LRJ
KEELUD

Retkejuht ei tutvusta grupile ühtegi objekti kolonnis liikumise ajal vaid peatub.

Retkejuht ei näri nätsu või küüsi ega räägi täis suuga (ei söö töö ajal).

Retkejuht ei kasuta kuulajaskonna jaoks võõraid väljendeid.

Retkejuhil ei ole kohatult riides.

Retkejuht ei hiline kunagi.

Retkejuht ei jäta ühelegi tutvustatavat objekti puudutavale küsimusele vastamata. Kui ta ei tea vastust, siis ta uurib selle välja ja informeerib klienti.

Retkejuht ei pillu labaseid nalju.

Retkejuht ei tutvusta objekti teemat valdamata ega ettevalmistust omamata.

Retkejuht ei tarbi alkoholi tööl olles vaid vastutab grupi eest ja on adekvaatne.

Retkejuht ei jäta abivajajat hätta.
KÄSUD

Retkejuht on rõõmsameelne ja optimistlik.

Retkejuht peab valdama teemat, mida tahab tutvustada.

Retkejuht peab olema meeldiv suhtleja ning aktsepteerima teiste vajadusi.

Retkejuht oskab olla empaatiline kuulaja.

Retkejuht on kohanemisvõimeline.

Retkejuht väljendab end selgelt.

Retkejuht oskab anda esmaabi.

Retkejuht oskab toime tulla pingelises olukorras ja konflikte lahendada.

Retkejuht peab olema füüsiliselt ja vaimselt terve inimene.

Retkejuht peab armastama seda maad, kus ta elab, seda õhku, mida ta hingab ning neid inimesi, kellega ta retke läbi viib ehk armastama seda tööd, mida ta teeb.
KONSPEKT
Kuulamine ja enesekehtestamine
Hea giid oskab kuulata ehk häälestada ennast teisele.
Kuulamine ja enesekehtestamine on teineteist täiendavad suhtlemise osad. Ärakuulamine on eelkõige vastaspoolele pakutav tunnustus ja mõistmine. Kui kuulad teist, siis peegelda oma tundeid tagasi ja sõnasta jutu põhisisu rääkija jaoks ümber enda sõnadega. Nii saad olla veendunud, et said asjadest õigesti aru. Kuulates tuleb rääkijale tagasi peegeldada ka tema kehakeelt ning tundeid väljendavad sõnu ning ühtlasi üritada mõista, mis tunne oleks olla abivajaja asemel. Hea

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-04-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

8 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kripski Õppematerjali autor

retke abivajaja kuulamine enesekehtestamise Loodusretke juhi 10 käsku

Kasutatud allikad

https://rygitugi.blogspot.com/2011/01/enesekehtestamisest.html

Sarnased õppematerjalid

doc

Kuulamise liigid

Sisukord 1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................3 1.1 Aktiivne kuulamine.............................................................................................. 4 1.1.1 Vaikne kuulamine..........................................................................................4 1.1.2 Peegeldav kuulamine.....................................................................................5 1.1.3 Empaatiline kuulamine..................................................................................5 2 KUULAMISTÕKKED............................................................................................... 6 3 KUULAMISTEHNIKAD........................................................................................... 8 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................... 11

Suhtlemispsühholoogia

docx

Kuulamine

SISSEJUHATUS Valisin selle teema kuna arvan, et kuulamine on suhtlemisel üks väga olulistest osadest. Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja hoidmisel väga vajalik. Kui inimene oskab kuulata, siis saab ta aru mida teised inimesed tahavad ja mis neid ärritab või haavab. Ka teisel inimesel on hea rääkida, kui teab, et teda kuulatakse. Nende inimestega, kes ei oska kuulata, on väga ebameeldiv rääkida. Jääb mulje nagu neid ei huvitakse üldse mis teine inimene räägib ja nagu nad mõtleksid ainult enda peale. Sellised inimesed peletavad endast eemale ka teisi inimesi. Kuulamine on praegu väga tähtis ja aktuaalne teema. Kuna noored inimesed veedavad järjest rohkem aega sotsiaalvõrgustikes, ei oska nad enam õigesti suhelda ega ka mitte teist inimest kuulata. Ilma kuulamisoskuseta võib jääda väga palju olulist informatsiooni saamata ning inimesed ei pruugi märgata lähenevaid probleeme. Kuulamine on enesele võetud kohustus mõista teiste inimeste tundeid ja nen

Suhtlemine

docx

Enesekehtestamise referaat

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 ENESEKEHTESTAMINE Referaat Juhendaja: Kaja Altermann Mõdriku 2011 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................3 1.Enesekehtestamine ..................................................................................................................4 Kasutatud kirjandus ................................................................................

Isiksusepsühholoogia

docx

Enesekehtestamine

Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Enesekehtestamine Referaat Õppejõud: 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin referaadi teemaks enesekehtestamine. Kuna arvan, et selle teema põhjalik uurimine annab mulle tulevikus suured eelised. Varem oli mul enda kehtestamisega probleeme, kuid praegu oskan juba ennast maksma panna ja avaldada enda arvamust, seda ainult teatud situatsioonides. Suheldes võõraste inimestega olen siiski väga häbelik ning enesekehtestamisest ei tule mitte midagi välja. Samuti ei oska ma võõraste juures olekul ennast piisavalt hästi väljendada ning võõrastega vabalt suhtlemine tundub utoopiline. Valitud erialal ei ole tagasihoidlikkus just voorus vaid pigem takistv faktor. Tulevase juhiabina pean oskama ennast kehtestada ning väljendada. Enesekehtestajana pean oskama öelda ka ei. Enesekehtestamine on kunst saada oma tahtmist nii, et ka teised oma tahtmis

Enesejuhtimine

doc

Kuulamine referaat

Kui sind huvitab rääkija siirus või asjatundlikkus, püüa tema sõnadest ja toonist saada paremat ettekujutust tema aususe või pädevuse üle otsustamiseks. Kui sind teise isiku välimuses või kõnes midagi häirib, püüa sellest üle olla. Olemuslikku välja selgitades võib nähtumusliku ajutiselt kõrvale jätta. 4. Võta kuulamisoskuse arendamiseks kasutusele märkmik, kuhu märgi vestluste sisu ja oma tähelepanekud. 5. Juhi rääkija sind huvitavas asjas pikemalt rääkima niihästi oma huvitatud ilme kui ka sõnadega ahjaa, vaat kui huvitav jne. 6. Avasta kuuldus enda jaoks midagi huvitavat ja kasulikku Tähelepanelikul kuulamisel avardab enamik jutuajamisi meie silmaringi Me saame üht-teist teada endale võõrast valdkonnast Me võime esialgu tarbetu teabe panna mällu tallele sobiva rakenduse aega ootama Me võime midagi tarka ja kavalat ilma pikemata oma töös või elus kasutusele võtta

Pedagoogika

doc

KUULAMISOSKUS

KUULAMISOSKUS Kuulamine on midagi enamat kui lihtsalt kuulmine. Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja alalhoidmisel hädavajalik, mille puudumisel kannatab sõprussuhete kvaliteet, üksmeel perekonnas, efektiivsus tööl. .Kuulata, see tähendab mõista. Kuulamine pole üksnes info hankimine, vaid ka teise inimese aktsepteerimine. Kuulamisoskus on õpitav nagu teisedki suhtlemisoskused. Kuulamise etapid: · kuulmine füüsilises mõttes; · interpreteerimine kuuldu teadvustamine; · hindamine info olulisus, rääkija prestiiz ja karismaatilisus; · meeldejätmine; · vastamine reageerimine kuuldule, ka mitteverbaalne. · Kuulamise tüübid: · Sisu kuulamine eesmärk on salvestada kuuldu. Segavad tegurid viia miinimumini ja hoida tähelepanu püsivana. Oma peamiste probleemidega sidumine. · Kriitiline kuulamine eesmärk on kuuldu hindamine (loogilisus, faktide usaldusväärsus, järelduste usutavus, kuu

Enesejuhtimine

doc

Suhtlemispsühholoogia

SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ÜLDKURSUSE LOENGUTE MATERJALID SUHTLEMISE OLEMUS, PROTSESSID, FUNKTSIOONID Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, t

Suhtlemispsühholoogia

pdf

Suhtlemine ja kuulamistõkked

SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ÜLDKURSUS SUHTLEMISE OLEMUS, PROTSESSID, FUNKTSIOONID Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, tunnetamine, tundmaõppimine, mõistmine ja

Suhtlemine

Rohkem sarnaseid