Inimeseõpetusele tarvis (0)

Sisejuhatus
Pereelu on üleni üks draama – noorukite armuasjadest abikaasade kisamisvõistluseni, üksteise vihkamisest vanadusmasenduseni. Vahel tõmmatakse oma peretülidesse ka teisi: vanavanemaid, onusid ja tädisid, kasse ja koeri, naabreid, advokaate ja arste – ning isegi meedia. „Pereraamat” käsitleb pereelu sünnist surmani, kirjaldab paljusid tuttavaid olukordi ning annab praktilist nõu, kuidas hulludest olukordadest välja rabeleda. On võimatu pakkuda välja kõigile sobivaid lahendusi, kuna me pärineme erinevatest kultuuridest, ühes oma erinevate kogemuste ja ainulaadsete perekondlike taustadega. Keegi ei tohiks tunda, et harjutusd on kohustuslikud, eriti kui keegi teie perest arvab , et muutus on viimane asi, mida te vajate. Kui sa arvad , et mõningad harjutused liiale lähvad, ära tee neid. Kui aga otsustad proovid , vaata ette. See raamat ei asenda teraapiat ennast ning vahel on profesionaali abi hädavajalik.
1.
Mis on perekond ?
Eri kultuurides on arusaam perekonnast erinev. Enamikus Õhtumaades valitseb monogaamne abielu, kuid mõnes riigis peetakse vastuvõetavaks, et mehel on mitu naist. Paljudes riikides kuulusid mõnesaja aasta eest perekonda kõik ühe katuse all elavad inimesed: vanemad, lapsed, vanavanemad ja teenijad. Silme ette kangestub pilt kahest kodust õnne nautivast, eri soost lapsevanematest ja kahest lapsest. Ja ehk surutakse samasse raami ka veel lähedal elavad vanavanemad, kes oma lapselapsi jumaldavad. Tänapäeval on kikvõimalikke peresid: on ka vabaabielus elavaid paare , ühe vanemaga perekondi, uuesti abiellunuid, lasteta abielupaare, ühisel majapidamisel põhinevat kooselu ning homopaare, kellel on ka lapsi. Selles mõttes saavad perekonda kuuluda ka näiteks elukaaslane vabaabielust ja lähedased sõbrad.
Paljud arvavad , et suudavad näiteks välismaale kolides oma perekonnast vabaks saada. Tegelikul on aga nii, et oma perekonna eest pole võimalik põgeneda. Ka need kodused, kellest polda ehk eriti vaimustatud, jäävad mällu püsima – isegi kui kolida elama teisele poole maakera. Mitte miski ega keegi ei suuda tekitada sama jõulist ning lausa hävitavaid tundeid kui omaenda perekonna liikmed.
Igal perel on oma arusaam sellest, mis on hea või paha, mis on vastuvõetav ja mis mitte. Mõningad nendest arusaamadest on üldteada, mningaid väljendatakse aga alles siis, kui keegi tahtlikult või kogemata reegleid rikub. Perekondlikke müüte luuakse tihti häbiväärsete sündmuste ja saladuste varjamiseks. Pea kõikidel perekondadel on saladusi. Tihti tahetakse midagi kangesti saladuses hoida, kuna kardetakse selle mõju inimestevahelisele suhetele. Saladus võib olla nii täiesti süütu kui ka kohutav ja sünge, kui asjadest ei saa mingil moel selgust, kui sellest ei räägi. Tegelikult on paljud saladused tähtsusetud ja rohkem kui nende sisu, häirib hoopis viis, kuidas inimesed neid varjata üritades käituda võivad. Kui keegi ütleb, et ta teab mingit saladust, hakkavad teised pereliikmed välja mätlema igasuguseid teooriaid . Mõned moodustavad omavahel liite, et asi väljauurida. Selline norimine võib mõjuda halvavalt ning tekitab kõigil peas erinevaid teooriad, kuna välja on käidud vihje, aga tõendeid mitte. Lapsed tunnetavad saladusi erakordselt hästi. Vanemate hääletoon ja mäoilme võivad välja näidata, et nad varjavad midagi.lapsd võivad sattuda segadusse ja kaotada usalduse ema-isa vastu, kui nood väidavad, et neil pole midagi varjata, kuid samas nende kehakeel ja mitteverbaalsed vihjed annavadmista, et see ei pea paika.
Saladuse hoidmine võib tekitada probleemseid situatsioone. Olukord võib võrrelda miiiväljaga ning vahel võib kik viia välja peenetundelise vi vähem peenetundelise väljapressimiseni.
2.
Paarikese teke – armumine ja kooselu
Mingis elustaadiumis tahab enamik inimesi oma mõtteid ja tundeid jagada mõne perevälise inimesga, hakatakse unistama armumisest ja täieslikust abielust . Kirjanduses ja muusikas on läbi aegade armastust ja romantikat ülistatud ning paljude elus on nadkeskel kohal. See, kui hästi või halvasti me oma armuasjadega toime tuleme, mõjutab meieelu olulisel määral. Armastusel võib olla hea või halb jõud; see võib inimese tervena hoida või siis hulluks ajada. Ning tihti sünnib nii, et armastus ei jää kestma. Õigupoolest võib armastus sama kiiresti surra, kui ta kunagi puhkes. Ette määäratud abielud kuuluvad minevikku ning kahanenud on selliste tegurite tähtsus nagu varanduslik ja ühiskondlik seisus. Viimastel aastatel on ka suhtumine homoseksuaalsetesse suhetesse sedavõrd tolerantsemaks muutunud, et mõnes riigis võivad samast soost omavahel abielluda , kuid see ei tähenda seda, et homosid endiselt ei diskrimineeritaks. Eri nahavärvi inimestega inimeste abielud on juba suhteliselt tavalised , kuigi rassistlikest eelavamustest pole veel lahti saadud.
Tihti imestame mõnd paari vaadates, miks küll need kaks tahavad koos olla, kui nende taust on nii erinev või kui nende välimused sugugi kokku ei sobi. Rahvatarkus,mille kohaselt vastandid teineteist ligi tõmbavad,ei näi piisavana. Põhjuseks võib olla uudishimu ja erootiline pinge, mis kahe vägagi erineva inimese vahel teinekord tekib. Uue asja värskus kaob aga peagi. Kui kaks inimest teineteist kohtavad, on mõlemal koormana kaasas ta minevik – see, mis on seotud oma pere ja elu teiste tähtsate põhiväärtustega. Koorem koosneb kõigest võimalikust, näiteks ettekujututest soorollide jagunemise kohta, üldistest arusaamadest seksis sobiliku või sellest hoidumise kohta, teatud hügeenieenireeglitest ja toiduharjumustest. Selle kandami all võib kestahes kokku variseda. See võib saada takistuseks püsisuhte loomisel, kuna inimene peab otsustama, mida võtta ja mida jätta mida hoida ( milistest sõpradest loobuda , mis lehte lugeda, kuidas täita nõudepesumasinat, millal on seksi aeg jne... ). Püsisuhe koosneb kahest erinevast või samast soost inimesest ning ka mõlemate pere- ja sõpruskondades. Kooselu eeldab arutelu konkreetsete igapäevaste asjade üle ning paljud tülid puhkevad kaudselt mingi värvivaliku, mööblitüki või maali pärast. Naine ehk ei tunne end mehe poole kolides kunagi koduselt, vähemalt kui mees endiselt nii käitub, nagu oleks see üksnes tema kodu.
Ühe katuse alla kolimine tähendab ka tühiste näivate majapidamistööde jagamist. Teatud rutiini kujundamine eeldab kokkuleppeid, kes peseb nõud ning millal, kes mõtleb läbi, mida poest vaja osta, kes süüa teeb ja kes prügi välja viib. Põärast paari tormilist tüli põrandale pudenenud leivapuru või kraanikaussi kogunenud kurgikoorte pärast võtavad mõlemad hoogu maha janaeravad selle üle, kuidas nad tühja asja pärast riielda võisid. Tihti võib aga käägist saada põhiline lahinhinguväli, kus võitlus käib suhte põhialuste nimel. Toidutegemine ja koristamine paljastavad peagi mõlema arusaamad õigest ja valest – ning ka selle, kummal on rohkem õigus.
3.
Tujukad teismelised
Murdeealised võivad perekonna tühjaks pigistada nagu ühe suure vinni . Ühel hetkel võivad nad olla väga mõistlikud, moment hiljem aga juba täiesti arulagedad. Vanemad, kes algul võtavad asja lõdvalt ja sallivalt, reageerivad sellele nõne hetke pärat aevu ja karmi käitumisega. Enamikes peredes peetakse puberteeti ajaks, millest on võimalik eluga välja tulla,aga nautida seda ei õnnestu vist kellelgi . See on ka esimeste kordade aeg: esimene suits, esimene seksikogemus, esimene kord purjus olla, esimene mentstruatsioon, esimene seemnepurse...See iga võib olla väga raske noortele, aga ka teistele, kes nendega kokku puutuvad. Noored tahavad ära proovida kõik, mis vähegi võimalik – seks, uimastid, soengud , toidud – ja järjest ära kummardada erinevaid jumalaid ja popiidolid. Nad peavad telefonitsi maratonkõnesid, kasutavad ohtralt roppe sõnu jne... noored lähevad kõigesvälja äärmuse peale: kõik või mitte midagi! Mõni tüdruk võib arvata, et vanemad ei kiida kunagi ta tegemisi heaks, ning mõni poiss on veendunud, et ta vanemadon igavad lubjakad. Vanemad ei oska kunagi millelegi õigesti reageerida, ükskõik mis nadka ei ütleks. Noorte suust lausa voolab repliike, mis vanemaid närvi ajavad. Probleemseid olukordi ei põhjusta tavaliselt pelgalt sõnad, ka näiteks poosid, riided, hais või mingi muu lõhn võivad viidata teismelise meeleolule ja häälestatusele. Nad suudavad oma vanemad õhku ahmides kohale naelutada paremini kui üheski teises vanuses lapsed. Nad jätavad oma haisvad sokid vedelema kõige imepärasematesse kohtadesse ning lausa hämmastava külmaverelisusega hilinevad viimase rongi või bussi peale.
Mitte kõigi jaoks pole murdeiga tormiline heitlus. Mõned perekonnad sudavad vältida enamikkueelkirjeldatud äärnusi ja osas kodudes puuduvad nadsootuks, nii et vanemad võivad hakata mõtlema, kas nende tütar või poeg äkki millesti ilma ei jää. Tavaliselt pole sel juhul muretsemiseks põhjust, kuid muidugi on ka teismelisi, kellele tundub, et neilt on võetud võimalus täie rinnaga noorust nautida.
4.
Kokkuvõte
Selles referaadis räägin teismelistest noorukitest ja kuidas perekonda luua ning kidas sellega toime tulla. Kuidas tekivad paarid ja kui keeruline on nende koos elu kui nad ei tea mida perekond tähendab ja ei oska koos elada.
5.
Sisukord:

Sissejuhatus

Mis on perekond?

Paarikese teke – armumine ja kooselu

Tujukad teismelised

Kokkuvõte

Sisukord
6.