Demagoogia (0)

Demagoogia on kõnedes, diskussioonis , vaidluses, arutluses, propagandas jm toimuv kuulajaskonna sihipärane ja ebaaus mõjutamine. Enamasti mõjutatakse uskuma asja, mille kohta esitaja teab, et see ei ole õige, et auditoorium jääks valearvamusele ja võtaks vastu sellest tulenevad valed otsused. Ausas diskussioonis, vaidluses või arutelus püütakse demagoogiat vältida ning tugineda üksnes faktidele ja loogikale. Sõna tähendus on läbi aja muutunud.
Demagoogia on tihedalt seotud retoorika ehk kõnekunstiga. Retoorika võib sisaldada demagoogiat, kuid retoorika abil püütakse eeskätt sõnumit ilmekalt , arusaadavalt ja mõjusalt esitada.
Tahtmatu demagoogia võib tuleneda kas sellest, et kõneleja on ise demagoogia ohver, või siis tema emotsionaalsest kontrollimatusest, puudulikest teadmistest ja nõrgast loogikast. Tahtlik demagoogia võib neid kolme teeselda.
Demagoogiavõtted jagunevad järgmistesse gruppidesse:

• Puuduliku loogika peale mängimine
  
• Puudulike teadmiste peale mängimine
  
• Emotsionaalsete reaktsioonide peale mängimine
  

Demagoogiavõtteid
Järgmiste võtete puhul oodatakse emotsionaalset reaktsiooni tingimusteta nõustumise kujul:
Argumentum ad hominem (inimesest lähtuv argument): viitamine inimese isiklikele omadustele. Teine variant: viidatakse autoriteetsele isikule või tekstidele, kelle/mille arvamuses ei tohi kahelda.
Argumentum ad populum (enamusele viitamine): viitamine enamuse arvamusele, üldistele hoiakutele, eelarvamustele, stereotüüpidele.
Järgmiste võtete puhul oodatakse emotsionaalset reaktsiooni, mille puhul inimene leiab, et tal on meeldivam ja lihtsam uskuda seda, mida räägitakse, isegi, kui see tõde ei ole:
Isikliku hinnangu saavutamine: Hirmutamine , lipitsemine ( kiitmine ja meelitamine ), kuulajate kasu rõhutamine, kaastunne , lihtrahvalikkus , lõbustamine, mitteverbaalsed hinnangud jne.
Järgmiste võtete puhul oodatakse emotsionaalset reaktsiooni, mille puhul inimene leiab, et ta on halb inimene, kui ei usu seda, mida räägitakse, isegi, kui see tõde ei ole:
Kaotuspositsiooni peale mängimine: "ma lasen ennast maha, kui sa mind ei usu", "ma tunnen ennast nii halvasti, kui sa mind ei usu", "ma nii tahtsin head, ja nüüd sa ei usugi mind"
Uskumise mõjude peale mängimine: "mu väide võib isegi vale olla, aga kui kõik teavad, et see on vale, siis juhtub halbu asju". (vaidlus teisendatakse lahenduse otsimiselt demagoogiale teiste inimeste suhtes, mida näidatakse hädavajalikuna)
Järgmised võtted mängivad puudulike teadmiste peale:
Valetamine : valede, ebaõigete või ebatäpsete andmete esitamine, faktide sihipärane moonutamine või faktide ebaaus valik.
Unustamine: unustatakse juba toimunud vestluse komponente ja muudetakse selle sisu, mängitakse vastase puuduliku mälu peale või teeseldakse puudulikku mälu.
Järgmised võtted mängivad puuduliku loogika peale:
Arutelu aluse vahetamine: arutelu käigus hakatakse samade argumentidega arutlema hoopis teise küsimuse üle või muudetakse sõna tähendust peale mõne selle sõna objektiga seotud asja tõestamist.
Möödarääkimine: vastuargumentidega mittearvestamine, teema vahetamine jmt.
Arusaamatuse teesklemine: keeldutakse vastase võtmeargumente mõistmast, kinnitatakse, et need on arusaamatult ja ebaloogiliselt esitatud.
Keelamine : arutelu käigus mõne argumendi või väite esitamise ebaaus keelamine ("selle üle me ei arutle !", "see on juba otsustatud" vms).
Ringtõestus: soovitav esitatakse tegelikkusena, väide esitatakse eeldusena jne.
Väljajätteline infoesitus: võetakse arvesse ainult osa argumente või tehakse infokaoga üldistus, mida hiljem eelistatakse selle alusinfole. Esitatakse väide ilma erandite, piirangute, kitsenduste ja ebatäpsuste mainimiseta.
Müra: tuuakse sisse ülearuseid argumente, et muuta teema raskemini hoomatavaks.
Sildistamine: paari vastase argumendi põhjal liigitatakse vastane mõnda tuntud koolkonda ja käitutakse, nagu vastane esitaks ka muus selle koolkonna põhitõdesid (näiteks: A: "minu arvates on tootmine inimese jaoks hädavajalik", B: liigitab A ultraparempoolseks ja sellest tulenevalt üdini destruktiivseks ning ebaausaks inimeseks ja hakkab talle rääkima monopolidest, looduskaitsest ja maksusüsteemist, võib-olla veel üdini emotsionaalsel ja vihasel toonil, A: "ma tahan ainult öelda, et inimene peab sööma ja jooma ikkagi ju", B: jätkab oma teemat veel vihasemalt).

• Kui poriga pritsida, jääb midagi ikka külge.
  
• Levinud arusaam on, et kui kedagi süüdistatakse, siis küllap midagi ikka on.
  
• Siltide kleepimine sisaldab ka lihtsustamist
  
• Näiteks: islam ja lääs – need on kujunenud siltideks, millega infokanalites demonstreeritakse selget vastasseisu ja konflikti. Tsivilisatsioonide kokkupõrge pole sama, mis ühe grupeeringu korraldatud massimõrv.
  

Ebakompetentsuse rõhutamine

• Isikust lähtuv võte
  
• Samal ajal rõhutatakse enda teeneid, ametikohta, “paguneid”, saavutusi.
  
• Kasutatakse ka arvamusliidrite seisukohti enda õigustamiseks ja teise ebakompetentsuse näitamiseks.
  

Rünnatakse otse isikut. Näiteks: Endal lips viltu ees, tuleb meid siin õpetama
Enamusele apellerimine

• Inimene soovib olla kaitstud, kuuluda rühma, sarnaneda teistega .
  
• Selleks kasutataks kulunud väljendeid:
  

Väga paljud arvavad nii....
Inimesed on juba ammu aru saanud, et...
Kõik teevad nii...
Ega mina üksi nii ei arva ...

• Seda kasutavad ka lapsevanemad- Vaata Juku, kõik lapsed mängivad ilusti, miks sina jonnid..
  

Eelarvamused ja stereotüübid

• Eelarvamused tähendavad arvamuse kujundamist ilma eelteadmisteta.
  
• Stereotüüp on kujutlus , kus mingi omadus omistatakse tervele grupile (nt muslimid on terroristid ).
  
• Üheks eelarvamuste tekkimise põhjuseks ühiskonnas on soov leida süüdlane, patuoinas.
  
• Eelarvamusi tekitab stereotüüpidest kinnihoidmine.
  
• Anekdoodid toodavad stereotüüpe.
  

Eelarvamusi tekitavad ja toodavad need, kes on mures oma (ühiskondliku) positsiooni pärast.
Ähvardamine või hirmutamine

• Võte toetub emotsioonidele, ähvardustele, hirmutamisele või väljapressimisele.
  
• Demagoog soovitab mingi ettepanek vastu võtta või selle järgi käituda, muidu...
  
• Näiteks: reklaamid – turvavööd, ravimid , hambapasta jne.
  
• Väga levinud võte poliitikutel (välisohuga hirmutamine), ka õpetajatel ja lastevanematel
  

Kiitmine, meelitamine. Kasu rõhutamine

• Kiitmine on igihaljas ja efektiivne mõjutamisvõte.
  
• Vanasõna: Kiida lolli, hakkab rabama .
  
• Näiteks: Ajalehereklaam “mõtlevale inimesele”.
  
• Kasu rõhutamine võimaldab demagoogil oma huvisid varjata. Näiteks: Me teeme seda kõike teie jaoks ( McDonald’si hüüdlause)
  
• Valimiskampaaniad rajanevad alati kasule.
  

Lihtrahvalikkus

• Inimestele meeldib kuulata “ühte enda hulgast”
  
• Rahvalik keel, släng, vanasõnad, anekdoodid
  
• Lastelembus
  

Tõde ja vale vaheldumisi

• “ Vahevagun ” või “mädaõun” – olukord, kus õigete väidete ja faktide vahele sokutatakse vale lootuses, et lugeja/ kuulaja ei pane seda tähele.
  
• Selle võttega on võimalik kirjutajal enda jaoks ebameeldivaid seiku peita või ennast paremas valguses näidata.
  
• Leebem variant on info valikuline edastamine
  

(väga levinud ärimaailmas
Lihtsustamine

• Lihtsustatud maailmapilt esindab massikultuuri (tabloidlehed)
  
• Kasutatakse ära kuulajate/lugejate võhiklikkust, pinnapealsust ja väheseid teadmisi.
  
• Teadlased võimendavad sageli mõnd probleemi, et selle valdkonnaga tegelemiseks rohkem raha saada
  

“Õlgmees” (valdkondade segiajamine, võrreldamatu võrdlemine, ebatüüpilisele toetumine)

• Kõnealune objekt vahetatakse välja – kaitstakse seda, mida pole kritiseeritudki. Nii luuakse mulje, et ka kritiseeritavas valdkonnas on kõik korras.
  
• Demagoog võib tõmmata ebaõigeid paralleele – otsida süüd ja süüdlasi probleemi tekke ja põhjuste selgitamise asemel.
  

“Suitsukate” (kontekstist väljakistud tsitaat, üksik väide)

• Ootamatu põnev vihje või fakt tähelepanu kõrvalejuhtimiseks.
  
• Värvikad näited pimestavad lugejaid/kuulajaid
  
• Üksikfakti esitamine tõestusmaterjalina (faktid pole süsteemis, vastastikuses seoses ega sõltuvuses).
  
• Murphy seadus: Kui te ei suuda neid veenda, ajage nad segadusse .
  

Ülekanne ( ebatüüpilisele toetumine, võrreldamatu võrdlemine)

• Mingi institutsiooni või kangelase prestiiži ülekandmine nähtusele, mida soovitakse propageerida.
  
• Demagoog seob end nähtuse või inimesega, millel/kellel on inimeste silmis kõrge staatus.
  
• Valimiskampaaniad, reklaamid, ideoloogiad
  

Keeleline mõjutamine

• Stiilikujundid : lausekujundid ( retooriline küsimus, pöördumine, hüüatus, kordused jt); kõnekujundid ( epiteet , võrdlus, metafoor , eufemism jt); kõlakujundid (alliteratsioon, assonants , riim)
  
• Kõlavad sõnad ja loosunglikkus.
  
• Nimemaagia
  
• Võõrsõnad kasutamine.
  

Milliseid demagoogiavõtteid kasutatakse?

Ja nüüd nagu üks mees hääletama!

Mind on alati huvitanud sinu kui targa inimese arvamus.

Kes vait ei jää, läheb klassist välja.

Ta on tunnustatud teadlane, järelikult on tal õigus.

Teen seda kõike oma valijate huvides.

Mis sa temast kuulad, vaata, kuidas ta välja näeb!

Kõikidel teistel on firmariided , ainult minule ei osteta.

Kõik normaalsed mehed ostavad oma naisele auto.

Lapsed on meie tulevik.

Teaduslikult on tõestatud, et punane vein on tervisele kasulik.

Ka meie president on korduvalt rõhutanud seda mõtet, mis ma praegu ütlesin.