Enesekehtestamine

Q: Kui tegelikult tahaksid öelda "ei"?

Vastus leiad õppematerjalist: Enesekehtestamine

Q: Kui leiad et see on õigustatud?

Vastus leiad õppematerjalist: Enesekehtestamine

Q: KUIDAS DEFINEERIDA ENESEKEHTESTAMIST?

Vastus leiad õppematerjalist: Enesekehtestamine

Q: Mida annab teile passiivne käitumine?

Vastus leiad õppematerjalist: Enesekehtestamine

Q: Mida annab teile agressiivne käitumine?

Vastus leiad õppematerjalist: Enesekehtestamine

Q: Mida annaks teile kehtestav käitumine?

Vastus leiad õppematerjalist: Enesekehtestamine

samra, triin

Enesekehtestamine (0)

Lääne-Viru Rakenduskõrgkool - Psühholoogia - Psühholoogia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kui tegelikult tahaksid öelda "ei"?
Kui leiad et see on õigustatud?
KUIDAS DEFINEERIDA ENESEKEHTESTAMIST?
Mida annab teile passiivne käitumine?
Mida annab teile agressiivne käitumine?
Mida annaks teile kehtestav käitumine?

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool
JA12
Triin Samra

ENESEKEHTESTAMINE
Referaat
Õppejõud: Kaja Altermann
Mõdriku
2013

SISUKORD

Sissejuhatus 3
1kuidas defineerida enesekehtestamist? 4
2Enesekehtestamis stiilid 6
2.1.Alistuv stiil 6
2.2.Agressiivne stiil 6
2.3. Kehtestav stiil 7
3kehtestava käitumise eesmärgid 8
4kehtestav mina-sõnum 9
kokkuvõte 10
kasutatud kirjandus 11

Sissejuhatus

Kas sa leiad end tihti vastamas teistele "jah" ka siis, kui tegelikult tahaksid öelda "ei"? Kas tunned , et ei suuda sõbrale või kaaslasele oma rahulolematust väljendada isegi siis, kui leiad, et see on õigustatud?
Kas tunned, et sinu mõtteid ja soove ei kuulata? Arvad , et sa ei suuda ennast maksma panna?
Väga paljudel inimestel puudub oskus ennast kehtima panna. Tänapäeva inimesed annavad liiga kergesti alla.
Antud referaadis käsitlen enesekehtestamist. Kirjutan lahti enesekehtestamise liigid ja enesekehtestamise mina-sõnumi. Defineerin enesekehtestamis mõistet ja käsitlen enesekehtestamise eesmärke. Lõpus võtan teema kokku ja annan hinnangu käsitletule.

kuidas defineerida enesekehtestamist?

Kehtestamine koosneb kahest olulisest komponendist : kehtestamise mitteverbaalsed komponendid ( silmside , näoväljendused, füüsiline distants, kehaasend , hääletoon, kuulamine ) ja kehtestava käitumise verbaalsed komponendid ehk edastatav sõnumi sisu (käitumise kirjeldamine, tunnete väljendamine, negatiivse tagajärje kirjeldamine).
Kehtestava käitumise puhul on eesmärk õppida valikuid langetama, mitte igas situatsioonis end kehtestama. On olukordi , kus alistuv käitumine on igal juhul eelistatud, sama on agressiivse käitumisega. Ennastkehtestav inimene käitub targalt ja kaalutletult. Tema tegevus ning selle võimalikud tagajärjed/tulemused on läbimõeldud enne tegutsema hakkamist.
Sageli arvatakse ekslikult, et enesekehtestamine on psühholoogia keskne mõiste, millega on tegeletud sama kaua kui on eksisteerinud psühholoogia teadusena . Kahjuks on enesekehtestamist õigesti tõlgendatud alles viimased paarkümmend aastat.
Kehtestamine – isiklike õiguste ja tunnuste kõikvõimalikud sotsiaalselt aktsepteeritud väljendused. ( John Wolpe ja Arnold Lazarus, 1966)
Selline definatsioon on sisuliselt üsnagi manipuleeriva iseloomuga ja iseloomustab hästi kogu senist arusaama – ehk teisisõnu, kui oled lõvikarjas, siis pead jahtima nendega sama moodi.
Enesekehtestamine – kunst saada oma tahtmist nii, et ka teised oma tahtmist saavad ja rohkem ja paremini kuii nad ilma sinuta oleksid saanud – mõlemal on lõpuks hea olla. ( Maie Kreegipuu , 2003).
Enesekehtestamine õpetab meile, kuidas väljendada oma tundeid, mõtteid ja soove ning seista teiste õigusi rikkumata oma õiguste eest.
Enesekehtestamine on omandatav oskus, mitte iseloomujoon , mis ühele on kaasantud ja teisele mitte. Nagu agressiivsus ja passiivsus, on ka enesekehtestamine õpitavad sotsiaalse käitumise stiil.
Mitte keegi ei kehtesta end vahetpidamata. Ühel hetkel olete passiivne kehtestaja ja teine hetk passiivne kehtestaja.
21. sajandiks on enamikule psühholoogidest selge, et enesekehtestamine ei ole manipulatsiooni agressiivse ja altruistliku käitumise vahel, vaid uus mõõde, mis kasvab üles agressiooni ja alturismi lõimumise vahepunktis. Seega on enesekehtestamine pidevalt arendatav oskus.
Kümneid erinevaid definitsioone kokku võttes võib järeldada, et enesekehtestamist käsitletakse kui suhtlemisoskust, mis võimaldab inimesel avaldada oma tundeid, mõtteid, uskumusi, arvamusi ja vajadusi sellise käitumise viisiga, mis ei kahjusta teiste inimeste õigusi ja heaolu tunnet.

Enesekehtestamis stiilid

Alistuv stiil

Alistuvalt suheldes ei väljenda te oma tundeid, mõtteid ja soove otse, vaid üritate neid edastada kaudselt , näiteks kulmukortsutuse, nutu või vaevakuuldava sosina abil. Võimalik, et hoiate oma tundeid ja soove sootuks tagasi.
Alistavad käitumises kipute palju naeratama, vaikides kuulama ning teiste vajadusi enda omadest tähtsamaks pidama . Kui söandategi midagi öelda, laidetakse teie arvamused maha. Kui keegi palub teil midagi vastumeelselt teha, olete siiski nõus või mõtlete välja ettekäände, et mitte ei öelda.
Alistuva kõnelemisviisiga kaasneb vaikne, nõrk, isegi ebalev hääl. Lausetes on palju pause, kõhklust ja sõnade otsimist. Ajate ümbernurgajuttu, kasutades sageli parasiitväljendeid. Teie kehahoiak on lodev või toetate mingile esemele. Teie käed kipuvad olema külmad, higised ja närvilised. Silmkontakt tuleb vaevaliselt – pigem vaatate maha või kõrvale.

Oh, mis sa nüüd! Küll mina saan hakkama, aga vaata sina…“
aga tee ikka lõpuks nii nagu sina õigemaks pead, ma ju ei tea…“
aga see ei ole tegelikult minu jaoks nii tähtis“
„Oh mis mina nüüd!“

Liigset alistuva käitumise kasutamist on seostatud madala enesehinnangu, ärevushäirete ja ka depressiooni esinemisega.

Agressiivne stiil

Agressiivset stiili kasutades ei valmistga oma tunnete, mõtete ja soovide edastamine teile mingit raskust, kuid sageli teete te seda teiste õiguste ja tunnete kulul. Kipute teisi sarkasmi või nähvavalt alandama. Kui te oma tahtmist ei saa, asute rünnakule.
Agrissiivselt käitudes kiirgab teist üleolekut ja jõudu. Hääletoon võib olla külm ja valju. Silmad on pilukil, keha on kangestunud: jalad harkis, käsi puusas, lõug ees. Sinu žestid on jäigad, järsud ja hirmutavad. Olete oma arvamuse õiguses nii veendunud, et ei kuula, mis teised räägivad.

Kehtestav stiil

Kehtestavalt suheldes ütlete otse välja, mida tunnete, mõtlete ja soovite. Seisate oma õiguste eest ning võtate arvesse teiste õigusi ja tundeid. Kuulate tähelepanelikult ning annate mõista, et olete teist kuulanud. Olete avatud läbirääkimistele ja kompromissidele, kuid mitte oma õiguste ja eneseväärikuse kulul. Olete võimeline esitama otsekoheseid palveid ning otsekoheselt ei ütlema. Oskate komplimente teha ja vastu võtta. Oskate vestlust alustada ja lõpetada. Talute kriitikat, ilma et muutuksite vaenulikuks või läheksite trotsi täis.
Kehtestavalt käitudes ohkab teist enesekindlust ja empaatiat . Teie hääletoon on rahulik ja kindle. Tunnete end teisele silma vaadates mugavalt . Teie pilk väljendab avalust ja ausust. Kehahoiak on tasakaalustatud ja sirge.
Alljärgneval joonisel 1 on välja toodud näited kolme käitumisstiili puhul olukorras, kus filmi vaatamist kinos häirivad teiste inimeste valjuhäälsed kommentaarid ja olukorras, kus kolleegi telefoni helisemine koosolekul häirib aruande ettekandjat.
Joonis 1: Käitumisstiilide näited

kehtestava käitumise eesmärgid

Kehtestavat käitumist õppida on üks asi, rakendada aga hoopis teine. Enne kui asute kehtestamiskunsti kallale, küsige endalt, kas enesemuutmis vaev tasub end ära. Mõelge põhjalikult järgmistele küsimustele:

Mida annab teile passiivne käitumine?

Millest peaksite loobuma , kui käituksite edaspidi kehtestavalt, mitte passiivselt?

Mida annab teile agressiivne käitumine?

Millest peaksite loobuma, kui käituksite edaspidi kehtestavalt, mitte agressiivselt?

Mida annaks teile kehtestav käitumine?
Kehtestava käitumise kasutamist võivad takistada erinevad tegurid:

enesekohased uskumused: inimesel võivad olla enda kohta käivad uskumused, mis takistavad kehtestava käitumisstiili kasutamist. Näiteks usutakse, et: enda soovide otse teatavaks tegemine on ebaviisakas, ülbe või isekas ; teine inimene võib solvuda; enda mõtete avaldamine võib olla piinlik kui teised minuga ei nõustu;
oskuste puudumine: inimene võib tunda, et ta ei ole piisavalt sõnaosav ja ei oska kiiresti mõelda;
ärevus ja stress : pingeseisundis või ärevuses olles võib oskuste kehtestamisoskuste kasutamine ebaõnnestuda, sest mõtlemise selgus ja kiirus on pärsitud.

kehtestav mina-sõnum

Elus esineb sageli olukordi kus kellegi teise käitumine ( laused , tegevused) põhjustab inimesele endale probleeme (nt. negatiivsed tunded või mõtted; ajakava ümberkorraldamine) ja teise käitumist tajutakse enda isikuruumi tungimisena. Sellistes olukordades on kohaseks enesekehtestamise tehnikaks kolmest või neljast osast koosneva mina-sõnumi ehk kehtestava mina-sõnumi kasutamine.
Olukorras, kus keegi teine tungib inimese isikuruumi, on vajalik teise inimese käitumise muutmine nii, et ta ei käituks enam isikuruumi tungivalt. Meetod, peaks vastama järgmistele kriteeriumidele (Bolton, 2007):

suure tõenäosusega muudab teine inimene oma käitumist;
on vähetõenäoline, et ise tungin teise inimese isiklikku ruumi;
teise inimese eneseväärikuse kahjustamine on vähetõenäoline;
omavahelise suhte kahjustamise risk on väike;
motivatsiooni vähendamise risk on väike.

Just nendele kriteeriumitele vastab kehtestav mina-sõnum, mis oma olemuselt on kolmest osast koosneva sõnumi edastamine:

teise inimese probleemse käitumise hinnanguvaba kirjeldamine;
kehtestajale teise inimese probleemse käitumisega kaasneva mõju või kahju kirjeldamine;
kehtestaja tunnete avaldamine.

Kehtestav mina-sõnum on tõhus kehtestamise viis, sest see jätab inimesele võimaluse ise oma käitumist reguleerida ja võtta selle eest ise vastutust. See omakorda tõstab tõenäosust, et käitumise muutus on püsiva loomuga. Lisaks sellele jätab selline sõnum teisele inimesele alles tema enda ruumi – seisukohad, hinnangud, mõtted – mitte ei sunni teda neid muutma või nende eest võitlusse asuma.

kokkuvõte

Oluline on, et mõistaksid teist inimest ning tema Sind, et vältida arusaamatusi ja lahendada probleeme koos ning valutult.
Kui meile on teada enesekehtestamisest põhioskused, siis muutub meie jaoks suhtlemine kergemaks. Igal inimesel on õigus seista oma huvide ja soovide eest. Kui me suudame ennast maksma panna, on endal ka kergem elada. Me peame oskama öelda õiges kohas ei või jah . Me ei tohi lasta teistel oma elu elada ja sama ei tohi me ka teiste eluga teha. Iga inimene peab seisma enda eest.
Tänapäeva elu arvestades on väga raske elada enesekehtestamis oskuseta, kuna maailmas on väga palju inimesi, kes kasutavad nõrgemaid ära. Nad alistatakse täielikult. Sellepärast ongi tähtis, et inimene teaks ja tunneks enda soove ja vajadusi ning oskaks teistele need selgeks teha, ühtegi õigust rikkumata.
Mina isiklikult arvan, et iga inimene teab täpselt ise, kuidas ennast arusaadavaks teha. Kuigi positsioon ei tohiks mõjutada enesekehtestamist on siiski see üks põhjus, kas inimest võetakse kuulda või jäätakse nurka. Minu arvates ei tohiks selline asi mõjutada inimeste suhtumist teiste soovide ja vajadustesse.

kasutatud kirjandus

McKay, M., Davis, M. & Fanning, P. (1998) Suhtlemisoskused . Tallinn: Väike Vanker ;

Bolton, R. (2002) Igapäevaoskused. Tallinn: Väike Vanker;

Niiberg,T. , Urva, T. Enesekehtestamine – ei või jah ?. Tartu 2009;

Gordon , Th. (2003) Tõhus juht. Tallinn: Väike Vanker;

.DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk · .docx · 13 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

triin samra Õppematerjali autor

Tegemist on referaadiga, kus kirjutatakse lahti enesekehtestamise definitsioon, enesekehtestamis liigid ja eesmärk.

enesekehtestamine eesmärk definitsioon liigid enesekehtestamine

Sarnased õppematerjalid

docx

Enesekehtestamine

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 Egle Pikhof ENESEKEHTESTAMINE Referaat Juhendaja: Kaja Altermann Mõdriku SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemaks valisin enesekehtestamine. Suhtlemine käib käsikäes enesekehtestusega. Enesekehtestamist kasutan igapäevaelus, olgu see siis alistuv, agressiivne või advekaatne. Tahtsin välja selgitada, milline enesekehestaja ma olen suurema osa. Ja kuna ma olen suhteliselt häbelik, on mul raske ennast kehestada seda nii igapäevaelus kui ka valitud erialal. Tagasihoidlikkus pole siin kohal voorus, vaid takistav faktor, mis segab mul ennast avada suhtlemises. Tulevasena

Isiksusepsühholoogia

doc

ENESEKEHTESTAMINE MINU JAOKS

Referaadi eesmärgiks on luua ülevaade enesekehtestamise olemusest üldiselt, ning erinevatest käitumisvormidest ja tuua välja mõned punktid, kuidas kehtestamisoskust on võimalik arendada. Töö võib huvi pakkuda kõigile, keda huvitab eneskehtestamine ja, kes soovivad oma kehtestamisoskust arendada. Allikmaterjalidena kasutasin vastavasisulist kirjandust ja internetiallikaid. 3 2. ENESEKEHTESTAMINE 2.1 Kehtestamise olemusest Termini „ enesekehtestamise“ selgituseks saab öelda, et enne möödunud sajandi 70- ndaid aastaid kirjeldati eesti keeles suhtlemises enese huvide eest kindlat seismist sõnade „enesemaksmapanek“ kaudu. Seitsmekümnendate keskel leidsid Eesti suhtlemispsühholoogia valdkonnaga tegelejad, et sõnade „enesemaksmapanek“ on liiga agressiivse kõlaga varjutades ära teise inimesega arvestamise printsiibi.

Enesejuhtimine

docx

Referaat Enesekehtestamine

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool ENESEKEHTESTAMINE Referaat Õppejõud: Mõdriku 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin teema ,, Enesekehtestamine" isiklikust huvist antud teema vastu. Inimesele on tähtis osata kehtestada ennast erinevates olukordades. Ma ise olen inimene, kes ei suuda ennast igas olukorras kehtestada. Sellepärast tegingi töö sellisel teemal, millest mul endal tulevikus abi võib olla

Enesejuhtimine

docx

Enesekehtestamise referaat

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 ENESEKEHTESTAMINE Referaat Juhendaja: Kaja Altermann Mõdriku 2011 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................

Isiksusepsühholoogia

docx

Tõhusa eneseväljenduse reeglid, Minakontseptsioon, Kehtestav käitumine, kehtestamistehnikad, Suhtlemisstiilid

hirmutamine, näidis-esitlemine, anumine, tagasihoidlikkuse ilmutamine, ülendamise strateegia, meelejärgi olemine. Kehtestav käitumine, kehtestamistehnikad Kehtestamist on defineeritud mitmeti: Kehtestav käitumine tähendab kindlalt enese huvide eest seismist ja samas suhtlemis- partneriga arvestamist. Kehtestamine on käitumine, mille abil väljendatakse oma vajadusi, mõtteid ja tundeid ning seistakse oma õiguste eest viisil, mis aitab partneril teha sedasama. Enesekehtestamine on omandatav oskus, mitte iseloomujoon. See on õpitav sotsiaalne käitumisstiil. Kehtestamine käitumisviisina tähendab teise inimese aktsepteerimist enesega võrdse indiviidina Keegi ei kehtesta end pidevalt, kuid seda oskust omades saab valida, millal ja kus end kehtestada. Et kehtestavalt käituda, tuleb ennekõike silmas pidada: pole võimalik muuta teise inimese isiksust ja seega saavutada totaalset käitumise muutust. On võimalik muuta vaid suhtumist kellessegi/millessegi

Suhtlemispsühholoogia

pptx

ENESEKEHTESTAMINE

ENESEKEHTESTAMI NE TALLINN 2015 MIS ON ENESEKEHTESTAMINE?  KUNST KASUTADA OMA ÕIGUSI NII, ET KA TEISED OMA ÕIGUSI KASUTADA SAAVAD  KUNST SAADA OMA TAHTMISI NII, ET KA TEISED OMA TAHTMISI SAAVAD JA ROHKEM JA PAREMINI KUI NAD ILMA SINUTA OLEKSID SAANUD ENESEKEHTESTAMISE TÜÜBID I. ADEKVAATNE II. AGRESSIIVNE III. ALISTUV IV. ALLAHEITLIK, KEHTETU I. ENNAST KEHTESTAV KÄITUMINE (ADEKVAATNE KEHTESTAMINE)  KÄITUMISEGA ASTUB INIMENE KÜLL OMA ÕIGUSTE VÕI

Isiksusepsühholoogia

pptx

Käitumise defineerimine

kaitsmise või teiste ründamisega ja enda negatiivsete tunnete kontrollimisega. • Kuid võimalik negatiivne tulemus kehtestamisel tuleneb siirusest, oma mõtete vahetust avaldamisest. • Inimese elu koosneb väga erinevatest olukordadest, mistõttu ei ole võimalik öelda, et inimene peaks kogu aeg käituma ainult kehtestavalt. • Näiteks võib olla otstarbekas eluohtlikus olukorras just alistuv (nt. oma rahakoti vargale andmine) käitumine, mitte enesekehtestamine. Seega tuleb igapäevaelus alati olukorda hinnata ning valida sobiv käitumisstiil. Näide Kasutatud kirjandus • http://eek-kehtestavsonum.weebly.com /kaumlitumise-kolm-stiili.html • Hayes, N.2002. Sotsiaalpsühholoogia alused. Külim. Tänan tahelepanu eest!

Käitumine ja etikett

docx

Enesekehtestamine

Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Enesekehtestamine Referaat Õppejõud: 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin referaadi teemaks enesekehtestamine. Kuna arvan, et selle teema põhjalik uurimine annab mulle tulevikus suured eelised. Varem oli mul enda kehtestamisega probleeme, kuid praegu oskan juba ennast maksma panna ja avaldada enda arvamust, seda ainult teatud situatsioonides. Suheldes võõraste inimestega olen siiski väga häbelik ning enesekehtestamisest ei tule mitte midagi välja. Samuti ei oska ma võõraste juures olekul ennast piisavalt hästi väljendada ning võõrastega vabalt suhtlemine tundub utoopiline

Enesejuhtimine

Rohkem sarnaseid

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk