LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse ja
majandusarvestuse õppetool
JA12
Triin Samra
ENESEKEHTESTAMINE Referaat
Õppejõud: Kaja
AltermannMõdriku
2013
SISUKORD
Sissejuhatus 3
1kuidas defineerida enesekehtestamist? 4
2Enesekehtestamis stiilid 6
2.1.Alistuv stiil 6
2.2.Agressiivne stiil 6
2.3.
Kehtestav stiil 7
3kehtestava käitumise eesmärgid 8
4kehtestav mina-sõnum 9
kokkuvõte 10
kasutatud kirjandus 11
Sissejuhatus
Kas sa leiad end tihti vastamas teistele "jah" ka siis, kui
tegelikult tahaksid öelda "ei"? Kas
tunned , et ei suuda
sõbrale või kaaslasele oma
rahulolematust väljendada isegi siis,
kui leiad, et see on õigustatud?
Kas tunned, et sinu mõtteid ja soove ei kuulata?
Arvad , et sa ei
suuda ennast maksma panna?
Väga paljudel inimestel puudub oskus ennast kehtima panna. Tänapäeva
inimesed annavad liiga kergesti alla.
Antud referaadis käsitlen enesekehtestamist. Kirjutan lahti
enesekehtestamise liigid ja enesekehtestamise mina-sõnumi.
Defineerin enesekehtestamis mõistet ja käsitlen enesekehtestamise
eesmärke. Lõpus võtan teema kokku ja annan hinnangu käsitletule.
kuidas defineerida enesekehtestamist?
Kehtestamine koosneb kahest olulisest komponendist : kehtestamise mitteverbaalsed komponendid ( silmside , näoväljendused, füüsiline
distants, kehaasend , hääletoon, kuulamine ) ja kehtestava käitumise
verbaalsed komponendid ehk edastatav sõnumi sisu (käitumise
kirjeldamine, tunnete väljendamine, negatiivse tagajärje
kirjeldamine).
Kehtestava käitumise puhul on eesmärk õppida valikuid langetama,
mitte igas situatsioonis end kehtestama. On olukordi , kus alistuv
käitumine on igal juhul eelistatud, sama on agressiivse käitumisega.
Ennastkehtestav inimene käitub targalt ja kaalutletult. Tema tegevus
ning selle võimalikud tagajärjed/tulemused on läbimõeldud enne
tegutsema hakkamist.
Sageli arvatakse ekslikult, et enesekehtestamine on psühholoogia
keskne mõiste, millega on tegeletud sama kaua kui on eksisteerinud
psühholoogia teadusena . Kahjuks on enesekehtestamist õigesti
tõlgendatud alles viimased paarkümmend aastat.
Kehtestamine – isiklike õiguste ja tunnuste kõikvõimalikud
sotsiaalselt aktsepteeritud väljendused. ( John Wolpe ja Arnold Lazarus, 1966)
Selline definatsioon on sisuliselt üsnagi manipuleeriva iseloomuga ja iseloomustab hästi kogu senist arusaama – ehk teisisõnu, kui
oled lõvikarjas, siis pead jahtima nendega sama moodi.
Enesekehtestamine – kunst saada oma tahtmist nii, et ka
teised oma tahtmist saavad ja rohkem ja paremini kuii nad ilma sinuta
oleksid saanud – mõlemal on lõpuks hea olla. ( Maie Kreegipuu ,
2003).
Enesekehtestamine õpetab meile, kuidas väljendada oma tundeid,
mõtteid ja soove ning seista teiste õigusi rikkumata oma õiguste
eest.
Enesekehtestamine on omandatav oskus, mitte iseloomujoon , mis ühele
on kaasantud ja teisele mitte. Nagu agressiivsus ja passiivsus, on ka
enesekehtestamine õpitavad sotsiaalse käitumise stiil.
Mitte keegi ei kehtesta end vahetpidamata. Ühel hetkel olete
passiivne kehtestaja ja teine hetk passiivne kehtestaja.
21. sajandiks on enamikule psühholoogidest selge, et
enesekehtestamine ei ole manipulatsiooni agressiivse ja altruistliku
käitumise vahel, vaid uus mõõde, mis kasvab üles agressiooni ja
alturismi lõimumise vahepunktis. Seega on enesekehtestamine pidevalt
arendatav oskus.
Kümneid erinevaid definitsioone kokku võttes võib järeldada, et
enesekehtestamist käsitletakse kui suhtlemisoskust, mis võimaldab
inimesel avaldada oma tundeid, mõtteid, uskumusi, arvamusi ja
vajadusi sellise käitumise viisiga, mis ei kahjusta teiste inimeste
õigusi ja heaolu tunnet.
Enesekehtestamis stiilid
Alistuv stiil
Alistuvalt suheldes ei väljenda te oma tundeid, mõtteid ja soove
otse, vaid üritate neid edastada kaudselt , näiteks kulmukortsutuse,
nutu või vaevakuuldava sosina abil. Võimalik, et hoiate oma tundeid
ja soove sootuks tagasi.
Alistavad käitumises kipute palju naeratama, vaikides kuulama ning
teiste vajadusi enda omadest tähtsamaks pidama . Kui söandategi
midagi öelda, laidetakse teie arvamused maha. Kui keegi palub teil
midagi vastumeelselt teha, olete siiski nõus või mõtlete välja
ettekäände, et mitte ei öelda.
Alistuva kõnelemisviisiga kaasneb vaikne, nõrk, isegi ebalev hääl. Lausetes on palju pause, kõhklust ja sõnade otsimist. Ajate
ümbernurgajuttu, kasutades sageli parasiitväljendeid. Teie
kehahoiak on lodev või toetate mingile esemele. Teie käed kipuvad
olema külmad, higised ja närvilised. Silmkontakt tuleb vaevaliselt – pigem vaatate maha või kõrvale.
- Oh, mis sa nüüd! Küll mina saan hakkama, aga vaata sina…“
- aga tee ikka lõpuks nii nagu sina õigemaks pead, ma ju ei tea…“
- aga see ei ole tegelikult minu jaoks nii tähtis“
- „Oh mis mina nüüd!“
Liigset alistuva käitumise kasutamist on seostatud madala
enesehinnangu, ärevushäirete ja ka depressiooni esinemisega.
Agressiivne stiil
Agressiivset stiili kasutades ei valmistga oma tunnete, mõtete ja
soovide edastamine teile mingit raskust, kuid sageli teete te seda
teiste õiguste ja tunnete kulul. Kipute teisi sarkasmi või
nähvavalt alandama. Kui te oma tahtmist ei saa, asute rünnakule.
Agrissiivselt käitudes kiirgab teist üleolekut ja jõudu. Hääletoon
võib olla külm ja valju. Silmad on pilukil, keha on kangestunud:
jalad harkis, käsi puusas, lõug ees. Sinu žestid on jäigad,
järsud ja hirmutavad. Olete oma arvamuse õiguses nii veendunud, et
ei kuula, mis teised räägivad.
Kehtestav stiil
Kehtestavalt suheldes ütlete otse välja, mida tunnete, mõtlete ja
soovite. Seisate oma õiguste eest ning võtate arvesse teiste õigusi
ja tundeid. Kuulate tähelepanelikult ning annate mõista, et olete
teist kuulanud. Olete avatud läbirääkimistele ja kompromissidele,
kuid mitte oma õiguste ja eneseväärikuse kulul. Olete võimeline
esitama otsekoheseid palveid ning otsekoheselt ei ütlema. Oskate komplimente teha ja vastu võtta. Oskate vestlust alustada ja
lõpetada. Talute kriitikat, ilma et muutuksite vaenulikuks või
läheksite trotsi täis.
Kehtestavalt käitudes ohkab teist enesekindlust ja empaatiat . Teie
hääletoon on rahulik ja kindle. Tunnete end teisele silma vaadates mugavalt . Teie pilk väljendab avalust ja ausust. Kehahoiak on
tasakaalustatud ja sirge.
Alljärgneval joonisel 1 on välja toodud näited kolme
käitumisstiili puhul olukorras, kus filmi vaatamist kinos häirivad
teiste inimeste valjuhäälsed kommentaarid ja olukorras, kus
kolleegi telefoni helisemine koosolekul häirib aruande ettekandjat.
Joonis 1: Käitumisstiilide
näited
kehtestava käitumise eesmärgid
Kehtestavat käitumist õppida on üks asi, rakendada aga hoopis
teine. Enne kui asute kehtestamiskunsti kallale, küsige endalt, kas
enesemuutmis vaev tasub end ära. Mõelge põhjalikult järgmistele
küsimustele:
Mida annab teile passiivne käitumine?
Millest peaksite loobuma , kui käituksite edaspidi kehtestavalt, mitte passiivselt?
Mida annab teile agressiivne käitumine?
Millest peaksite loobuma, kui käituksite edaspidi kehtestavalt, mitte agressiivselt?
Mida annaks teile kehtestav käitumine?
Kehtestava käitumise kasutamist võivad takistada erinevad tegurid:
- enesekohased uskumused: inimesel võivad olla enda kohta käivad uskumused, mis takistavad kehtestava käitumisstiili kasutamist. Näiteks usutakse, et: enda soovide otse teatavaks tegemine on ebaviisakas, ülbe või isekas ; teine inimene võib solvuda; enda mõtete avaldamine võib olla piinlik kui teised minuga ei nõustu;
- oskuste puudumine: inimene võib tunda, et ta ei ole piisavalt sõnaosav ja ei oska kiiresti mõelda;
- ärevus ja stress : pingeseisundis või ärevuses olles võib oskuste kehtestamisoskuste kasutamine ebaõnnestuda, sest mõtlemise selgus ja kiirus on pärsitud.
kehtestav mina-sõnum
Elus esineb sageli olukordi kus kellegi teise käitumine ( laused ,
tegevused) põhjustab inimesele endale probleeme (nt. negatiivsed
tunded või mõtted; ajakava ümberkorraldamine) ja teise käitumist
tajutakse enda isikuruumi tungimisena. Sellistes olukordades on
kohaseks enesekehtestamise tehnikaks kolmest või neljast osast koosneva mina-sõnumi ehk
kehtestava mina-sõnumi kasutamine.
Olukorras, kus keegi teine tungib inimese isikuruumi, on vajalik
teise inimese käitumise muutmine nii, et ta ei käituks enam
isikuruumi tungivalt. Meetod, peaks vastama järgmistele kriteeriumidele (Bolton, 2007):
- suure tõenäosusega muudab teine inimene oma käitumist;
- on vähetõenäoline, et ise tungin teise inimese isiklikku ruumi;
- teise inimese eneseväärikuse kahjustamine on vähetõenäoline;
- omavahelise suhte kahjustamise risk on väike;
- motivatsiooni vähendamise risk on väike.
Just nendele kriteeriumitele vastab kehtestav
mina-sõnum, mis oma olemuselt on kolmest osast koosneva sõnumi
edastamine:
- teise inimese probleemse käitumise hinnanguvaba kirjeldamine;
- kehtestajale teise inimese probleemse käitumisega kaasneva mõju või kahju kirjeldamine;
- kehtestaja tunnete avaldamine.
Kehtestav mina-sõnum on tõhus kehtestamise viis, sest see jätab
inimesele võimaluse ise oma käitumist reguleerida ja võtta selle
eest ise vastutust. See omakorda tõstab tõenäosust, et käitumise
muutus on püsiva loomuga. Lisaks sellele jätab selline sõnum
teisele inimesele alles tema enda ruumi – seisukohad, hinnangud,
mõtted – mitte ei sunni teda neid muutma või nende eest võitlusse
asuma.
kokkuvõte
Oluline on, et mõistaksid teist inimest ning tema Sind, et vältida
arusaamatusi ja lahendada probleeme koos ning valutult.
Kui meile on teada enesekehtestamisest põhioskused, siis muutub meie
jaoks suhtlemine kergemaks. Igal inimesel on õigus seista oma huvide
ja soovide eest. Kui me suudame ennast maksma panna, on endal ka
kergem elada. Me peame oskama öelda õiges kohas ei või jah . Me ei
tohi lasta teistel oma elu elada ja sama ei tohi me ka teiste eluga
teha. Iga inimene peab seisma enda eest.
Tänapäeva elu arvestades on väga raske elada enesekehtestamis
oskuseta, kuna maailmas on väga palju inimesi, kes kasutavad
nõrgemaid ära. Nad alistatakse täielikult. Sellepärast ongi
tähtis, et inimene teaks ja tunneks enda soove ja vajadusi ning
oskaks teistele need selgeks teha, ühtegi õigust rikkumata.
Mina isiklikult arvan, et iga inimene teab täpselt ise, kuidas
ennast arusaadavaks teha. Kuigi positsioon ei tohiks mõjutada
enesekehtestamist on siiski see üks põhjus, kas inimest võetakse
kuulda või jäätakse nurka. Minu arvates ei tohiks selline asi
mõjutada inimeste suhtumist teiste soovide ja vajadustesse.
kasutatud kirjandus
McKay, M., Davis, M. & Fanning, P. (1998) Suhtlemisoskused . Tallinn: Väike Vanker ;
Bolton, R. (2002) Igapäevaoskused. Tallinn: Väike Vanker;
Niiberg,T. , Urva, T. Enesekehtestamine – ei või jah ?. Tartu 2009;
Gordon , Th. (2003) Tõhus juht. Tallinn: Väike Vanker;
Kõik kommentaarid