11 4. VISIOON 4.1. Võimalused ja ohud Võimalused · juurdeehitised · välisturistide arvu kasvamine · riik parandab teid, ehitab sadama · koostööpartnerid Ohud · looduskaitse ala nõuded muutused · klientide huvi vähenemine · kehvade ilmade tõttu vähe kliente · suure tormi korral üleujutused · hindade kallinemine (bensiin, toiduained, ehitusmaterjalid) · majanduslangus 12 4.2. Ettevõtte visioon aastal 2018 Aastaks 2018 plaanib ettevõte oma tegevusvaldkondi suurendada seda nii klientide, hoonete kui ka aktiivse tegevuse poolest.Suurt tähelepanu pööratakse kindlasti ökoturismile.Kuna ettevõte paikneb Luitemaa looduskaitse ala läheduses (vaata pt 14.1), siis on kindlasti plaan rajada vaatlustorne loodushuvilistele.Veel on plaanis
KÜLM SÕDA -NSVL ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega. -NL ja liitlased: Võim oli koondunud ühe partei kätte ; kehtis nn sotsialistlik demokraatia e valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga ; kommunistlik partei omas totaalset kontrolli riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle ; tööstus oli natsionaliseeritud ; põllumajandus kollektiviseeritud ; kehtis plaani- ja käsumajandus ; väga kõrge sõjaväestatus. -USA ja Lä-Eu: tuginesid USA sõjalisele ja majanduslikule toele, tõrjumaks tagasi NL ja teisre sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid ; üldjuhul demokraatlikud riigid, samas toetasid ka neid diktatuuririike ja mittedemokraatlikke likumisi, mis olid suunatud sotsialismileeri vastu. -Termin „külm sõda“ võeti kasutusele 1947.aastal. Otsese sõjategevuse hoidis ära tuumarelva olemasolu mõlematel leeridel. -Pingete teravnemine vaheldus pingelangustega ja...
andvad pangad. Teistes riikides andsid pangad liiga innukalt laene majade ehitamiseks, samal ajal kui hinnad üha kasvasid. Kinnisvaramulli lõhkemine kahjustas pangandussektorit ja tekitas suuri kahjumeid. Valitsused pidid sekkuma ja rekapitaliseerima panku inimeste rahaga. Pangad ei soovinud enam anda laenu ettevõtetele, kes vajasid kapitali oma tegevuse või idufirmade arendamiseks, ehk krediit kuivas kokku. Majandusareng peatus, algas majanduslangus, ettevõtted sulgesid uksi ja töötajaid koondati. Maksutulud vähenesid, töötushüvitiste kulud suurenesid ja riigid pidid kasvava puudujäägi katmiseks raha juurde laenama. Tekkis nõiaring. Liikmesriigid, euroala ja Euroopa Liit tervikuna tegid kriisi lahendamiseks suuri jõupingutusi, et tagada finantsstabiilsus, toetada majanduskasvu ja tööhõivet ning parandada majanduse juhtimist. Kriis paljastas süstemaatilised puudused majandus-ja rahaliidu ülesehituses
ühelt protsendilt ligi 10-ne protsendini. Aastatel 1997-2008 eristatakse veel kaht alaperioodi: 1997-2000, kus jätkus hõivatute arvu langus ning töötute arvu kasv ning 2001-2008, kus toimus hõivatute arvu tõus ning töötute arvu langus. Tänaseks päevaks on üha suurenevaks probleemiks taas saanud tööpuudus, mida on erinevaid liike ning mis tekib erinevatel põhjustel. Suurimaks põhjuseks, miks 2008-2009 aastal töötute arv aina kasvab on majanduslangus ja majanduse kehv olukord, mille tagajärjel kaotavad kümned tuhanded inimesed oma töö nii Eestis kui ka mujal maailmas. On tekkinud suur töötuse probleem, mille lahendamiseks on olemas erinevad võimalused. 1. Lühendada töö otsimiseks kuluvat aega, suurendada töötute tööotsimis aktiivsust, parandada töötute kvalifikatsiooni, muuta tööotsimine kiiremaks ja lihtsamaks. 2. Suurendada ettevõtjate soovi uusi töötajaid värvata, hädaabitööd. 3
1923.a. Ruhri piirkonna Saksamaal (Ruhri kriis), üritades vägivallaga reparatsioonivarad (mitmesugused kaubad ja kivisüsi) kätte saada. · Sakslased, kes polnud võimelised sõjaliselt vastu seisma, alustasid passiivset vastupanu (streigid, keeldumine koostööst okupantidega, raha juurdetrükk streikivatele töölistele toetuse maksmisest jne.). See omakorda viis Saksamaa majanduse veelgi suuremale langusele-algas hüperinflatsioon, majanduslangus tekitas sisepingeid, äärmuslased korraldasid vastuhakke (näiteks kommunistide võimuhaaramise katse Hamburgis; A.Hitleri ja NSDAP õlleputs Münchenis), sõjaväelased üritasid korraldada riigipööret jne. · Saksamaa mõjul süvenes majanduskriis omakorda Antanti riikides. Nõukogude Liit omakorda üritas soodsat olukorda kasutades eksportida maailmarevolutsiooni, andes toetust kommunistidele riigipööreteks Euroopa riikides (näiteks 1.detsembri mäss Tallinnas 1924.a
sisaldab endas maksuseaduste olulist tõusu, ettevõtte jaoks on see kulude suurenemine. Rahastamine, toetused ja omaalgatused - kas ja kuidas riik ettevõtlust toetab ja finantseerib, milliste ettevõtete poole tuleb pöörduda, kui bürokraatlik on asjaajamine jms. Oluline info klientide leidmiseks ja teenindamiseks. Majanduslik keskkond Majanduslikust seisukohast mõjutavad meid suurel määral töötus ja inflatsioon. Majanduslangus ja töötuse kiire kasv viivad ka meie poolt pakutavate teenuste kasutamise väiksemaks. Kui raha hulk majanduses kasvab, siis väheneb raha väärtus ja hinnad tõusevad. Raha nõudlus kujundab raha pakkumise ja nii peaksid nõudlus ja pakkumine olema tasakaalus. Kui töötuse tase on kõrge, siis piisab tööjõu ostmiseks küllaltki madalast palgast. Praeguse majandusliku olukorra juures on tase kõrge ja inimesi, kes on nõus väiksema palga eest tööd tegema. Sotsiaalsed tegurid
"heaolu kõigile"- majandus baseeerub eraomandil ja turumajandusel, aga riigieelarvest jagatakse vaestematele ja vähem kindlustatutele sotsiaalabi ("rikas maksab vaese eest, terve aga haige eest"). · Sotsiaalse turumajanduse kasutuselevõtu tulemusena algas kiire majanduskasv (1950.a.- 1965.a. keskmiselt 6,7% aastas), mida on nimetatud ka Saksa majandusimeks. SLV tõusis majandusliku taseme poolest USA järel teisele kohale. · 1970-ndate II poolel algas SLV-s majanduslangus nagu teisteski tööstusriikides. Põhjuseks: nafta hinna tõus maailmaturul võimul sotsiaaldemokraadid, mis tõi enesega kaasa riigi suurema sekkumise majandusse · 1980-ndatel majanduskasv jätkus. Kasvuprotsent oli väike, kuid see oli nii tugeva majandusega riigi puhul normaalne. Abinõuks kasutati maksude vähendamist. Väliskaubanduses alates 1986.aastast esikohal maailmas. Peep Reimer 3.2. Sisepoliitika:
aastal asutati Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF). 19731993 1979. aasta juuni tähendas Euroopa Ühendusele olulist edasiminekut toimusid esimesed otsesed ja üldised Euroopa Parlamendi valimised. Valimisi korraldatakse iga viie aasta järel. 1981. aastal liitus ühendusega Kreeka, 1986. aastal järgnesid Hispaania ja Portugal. Sellega suurenes ühenduse kohalolek Lõuna-Euroopas ja muutus pakiliseks vajadus laiendada piirkondliku abi programmide ulatust. 1980ndate alguse ülemaailmne majanduslangus tõi kaasa europessimismi laine. Uus lootus tärkas, kui Jacques Delors'i juhitud Euroopa Komisjon avaldas 1985. aastal valge raamatu, mis seadis paika ajakava ühisturu kujundamise lõpuleviimiseks 1. jaanuariks 1993. Ühendus kinnitas selle auahne eesmärgi ühtses Euroopa aktis, mis allkirjastati 1986. aasta veebruaris ning mis jõustus 1. juulil 1987. Berliini müüri langemine 1989. aastal muutis jõuliselt Euroopa poliitilist kujunemist. See päädis Saksamaa taasühinemisega 3
1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Hoiuseid vastuvõtvad finantsvahendajad: Kommertspangad; Investeerimispangad; Teised spetsialiseeritud pangaliigid (kaubanduspangad, hüpoteekpangad, hoiupangad) ; Ühistu- tüüpi finantsinstitutsioonid. EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu-laenuühistud Hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad: Kindlustusseltsid; Liisingufirmad; Faktooringufirmad; Pensioni- ja investeerimisfondid; Riskihajutamisfondid; Fondivalitsejad; Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud; Investeerimisühingud; Järelevalveasutused; Reitinguagentuurid. 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Krediidiasutused; Kindlustusseltsid; Kindlustusvahendajad; Fondivalitsejad; Investeerimis- ja pensionifondid; Investeerimisühingud; Investeerimisnõustajad; Väärtpaberituru kutselised osalised; Väärtpaberituru kauplemiskohad; E-raha asutused; Makseasutused. 3. Eesti krediidiasutused Pa...
................................................................................12 2. Suur Depressioon.......................................................................................................................14 2.1 USA Suure Depressiooni ajal.............................................................................................. 15 2.1.1 1929. aasta börsikrahh USAs........................................................................................15 2.1.2 Majanduslangus USA-s 1929-1933..............................................................................16 2.1.2.1 Uus kurss................................................................................................................17 2.2 Eesti majandus Suure Depressiooni ajal..............................................................................18 2.3 Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Jaapan Suure Depressiooni ajal....................... 19 2.3
kudedesse paranematuid haavu. Meist keegi ei saa väita, justkui tabanuks tööpuuduse kasv meid ootamatult. Jah, on riike, kus olukord on praegu veelgi rängem. See tõdemus lohutuseks ei kõlba. See vaid selgitab, et me pole ainulaadsed. Aga oma probleemi lahendamisel on meil vaja olla ainulaadsed, sest seda ei tee meie eest ära keegi. Ärgem petkem end lootusega, et tööpuudus hakkab kiiresti kahanema. Kakskümmend aastat tagasi tabas Soomet samasuguse ulatusega majanduslangus. Siis taastus majanduskasv kahe aastaga, ent tööhõive hakkas oluliselt kasvama alles kuuendal aastal. Meil on kohustus säilitada tööta jäänud inimeste eneseväärikus. Abi saamine pole vääritu. Mitteabistamine on vääritu. Mõndagi on tehtud. Seda pole vähe, kuid sellest ei piisa. Käes on õige hetk enesele tunnistada, et tööturg ei allu mitte meie rajatud süsteemile, vaid süsteem peab kohanema tööturu olukorraga. Jah, erinevalt eelmise suure
Saksamaa ja Jaapan Antikomiternipakt Berliin-Tokyo telg 1937 ühines Antikomiternipaktiga Itaalia Berliin-Rooma-Tokyo telg Rahvasteliidul ja lääneriikidel ühine lepituspoliitika, sest Sm oli liiga tehtud enne. Saksamaa sai sellepärast liitlasteks Itaalia ja Jaapani, kuigi nad olid mõlemad võitjate poolel,aga ei saanud piisavalt asumaid solvunud ja otsustasid jõuga haarata. 5.pilet Majandusarengu põhijooni 1920.aastatel 1)sõjajärgne majanduslangus või kriis 1924 *sõjamajanduselt rahuaja majandusele *sõjakahjud *katkenud majandussidemed Vm Pr: - lahingud toimusid Pr pinnal + sai Elsass-Lotringi (kivisüsi, rauamaak) + Sm reparatsioone USA: + sõjategevus tema pinnal ei toimunud + Pr ja Ingl võlad Ingl: - arendati vanu tööstusharusid + tema territooriumil lahinguid ei toimunud + reparatsioonid Sm: - kaotas Lotringi - pidi maksma reparatsioone
3)Majanduskriis depressioon 4)Majandustõus 28. Majandustsükkli faaside tunnused Faaside tunnused Buum: Majandustsükli tipus areneb majandus hoogsalt. Ettevõtted toodavad kas täisvõimsusega või peaaegu täisvõimsusega. Tööpuudus on madal, peaaegu kõik tööotsijad suudavad leida töökohad. Investeeringud ja eratarbimine on väga kõrged. Nõudluse surve tõstab hindu, seega on tõenäoline inflatsioonioht. Majanduslangus ehk kokkutõmme: Majanduslanguseks peetakse rohkem kui kahe kvartali pikkust sisemajanduse kogutoodangu langust. Tootmine väheneb, töökohti koondatakse, tarbimine väheneb. Majanduslangused kestavad tavaliselt 6 18 kuud Majanduskriis ehk retsessioon: Majandustsükli madalaim punkt ehk kriis. Tehased toodavad alla võimsuse ja tööpuuduse tase on väga kõrge, siis majanduskasv pidurdub ja SKT võib väheneda. Paljud ettevõtted pankrotistuvad
ideaaltöökoha otsingutel. 3. aasta lõpus on meie turuosa Eestis 50% ja omame suurimat video CV-de andmebaasi. Selleks palkame juurde kogenud värbamisspetsialiste ja arendame edasi teenuseid ning otsime juurde tööportaalide koostööpartnereid. Muudame kandideerimisvõimalusi kõikides võimalikes tööportaalides. 6 4 ETTEVÕTLUSKESKKONNA KIRJELDUS Konkreetset tegevusala mõjutab tööpuudus, inimeste töörahulolu, majanduslangus ja –tõus, maksupoliitika ja paljud mud näitajad, mis ühtepidi panevad meie teenuseid rohkem tarbima ja vastupidi. Ettevõtte mikro-väliskeskkonna mõjutegurid on: 1) tulevased koostööpartnerid (nt võivad muuta koostöötingimusi) 2) kliendid (nt tööotsimistrendid jäävad muutumatuks - video CV on liiga uudne tavalise CV kõrval) 3) seadused (valitsus võib seada tööturul uued normid) 4) konkurendid (nt edestavad kliendibaasiga)
2.2 1973–1993 1979. aasta juuni tähendas Euroopa Ühendusele olulist edasiminekut – toimusid esimesed otsesed ja üldised Euroopa Parlamendi valimised. Valimisi korraldatakse iga viie aasta järel. 1981. aastal liitus ühendusega Kreeka, 1986. aastal järgnesid Hispaania ja Portugal. Sellega suurenes ühenduse kohalolek Lõuna-Euroopas ja muutus pakiliseks vajadus laiendada piirkondliku abi programmide ulatust. 1980ndate alguse ülemaailmne majanduslangus tõi kaasa europessimismi laine. Uus lootus tärkas, kui Jacques Delors'i juhitud Euroopa Komisjon avaldas 1985. aastal valge raamatu, mis seadis paika ajakava ühisturu kujundamise lõpuleviimiseks 1. jaanuariks 1993. Ühendus kinnitas selle auahne eesmärgi ühtses Euroopa aktis, mis allkirjastati 1986. aasta veebruaris ning mis jõustus 1. juulil 1987. Berliini müüri langemine 1989. aastal muutis jõuliselt Euroopa poliitilist kujunemist. See päädis Saksamaa taasühinemisega 3
Milline võiks 2+1 teedel olla möödasõiduala pikkus (ühel suunal) 1 km Loetlege vähemalt neli maantee põhiparameetrit, mille vähim lubatud väärtus sõltub projektkiirusest - Plaanikõveriku raadius koos viraazikaldega; nähtavuskaugused; püstkõverike raadiused; pikikalle; Millest on tingitud Eesti autostumistaseme statistiliste väärtuste langus mõnedel aastatel, kui vaadata viimast 10..15 aastat - Vanade ülevaatusel mitte käinud autode registrist kustutamisest. Majanduslangus ja majanduskasv Nimetage need täiendavad toimingud, mida projekteerija peab sooritama et ta võiks kasutada erandlikule lähtetasemele vastavat parameetrit - Teeprojektis võib üksikute parameetrite osas projekteerimise lähtetase olla ,,erandlik" või sellest madalam, kuid seda tuleb põhjendada projekti seletuskirjas ning see peab olema kooskõlastatud nii projekteerimisnõuete väljastaja kui ka Maanteeametiga(tellijaga).
piiritusse majanduskasvu ja madal ohutunne, ning tarbijaühiskond, kelle arvates on võlgnevus elu norm ja ülemäärane võlgnevus kujutab endast vaid ebaolulist pisiasja.) Viimaste aastate hea majandusolukord: kõrge likviidsus, madalad intressimäärad, kadunud riskitajuvus Finantsinnovatsioon Liigsed riskid finantssüsteemis Finantsjärelevalve ei suutnud kõiki riske arvesse võtta Tegelikkuses saabus siiski majanduslangus, mida põhjustasid sellised sündmused nagu lääneriikide turgude konkurentsivõime vähenemine võrreldes Aasia riikide turgude konkurentsivõimega, protektsionism põllumajanduses, nende toiduainete hindade tõus, mis sõltuvad sellistest geopoliitilistest teguritest nagu sõjalised operatsioonid maailma eri osades, kriisid Kesk- ja Ida-Aafrikas, poliitilise tasakaalu muutumine Lõuna-Ameerikas ning energiavarustusega seonduvad probleemid
Ootuspäraselt ei põhjustanud kohustusliku reservimäära muutus pankade käitumises erilisi muutusi. Sise- ja välisnõudlus Eesti majandusaktiivsust mõjutas 2010. aastal ennekõike välisnõudluse taastumine. Nii maailma majanduskasv kui ka Eesti peamiste kaubanduspartnerite majanduskasv osutus varem prognoositust kiiremaks. Üleilmse nõudluse taastumine parandas Põhjamaade ekspordinäitajaid. See tõi tellimusi ka Eesti allhanketööstusse. 2009. aastal aset leidnud järsk majanduslangus pöördus 2010. aastal majanduskasvuks. Statistikaameti kiirhinnangul kasvas sisemajanduse koguprodukt 2010. aastal 2009. aastaga võrreldes 3,1%. Majanduse taastumist toetas ekspordisektor. Kaupade eksport kasvas kiireneva tempoga kogu aasta jooksul. Ekspordinäitajad paranesid kõigis kaubagruppides ning kaupade kogueksport jooksevhinnas ületas neljandas kvartalis senise tipptaseme. Esialgsetel andmetel kasvas kaubaeksport jooksevhinnas 2010. aastal 2009. aastaga
2. Majanduskeskkond Seadusandlus Seadusandlikult on ettevõtte planeeritud tegevus ehk lemmikloomade hotellindus allutatud kohalikes omavalitsustes sätestatud koerte ja kasside pidamise eeskirjadele ning mingeid erilubasid ega litsentse ei ole vaja omada. Ettevõtte põhitegevus registreeritakse Majandustegevuse Registris. Makromajanduslikud mõjurid Sissetulekud. Eesti Vabariik on liitunud EU majandusruumiga, kuid hetkel valitseb kogu majandusruumis pingeline olukord ehk majanduslangus siis hetkel on näha sissetulekute vähenemist. See asjaolu suurendab pidevalt inimeste hulka, kellel on tekkinud vajadus vähendada oma kulutusi. Inflatsioon. Stabiilse majanduskeskkonna ja väikest kasvutendentsi näitava Euroopa majanduse taustal ei ole ette näha erilist inflatsiooni suurenemist ja hinnanguliselt jääb see tavapärase 4% ümber ka järgnevatel aastatel. Kuna on raske prognoosida keskmine palgatõusu tähendab see
PERIODISEERING JA ÜHTLUSTAVAD OMADUSED: Rooma impeerium kui hilisemate sajandite arusaama alus Euroopa ühisjoonte olemasolust. Ühe riigi raamesse paigutatud suur osa alasid, ühised õigusnormid, liikumine impeeriumi raames (turvaliselt ühise süsteemi alusel, iseenesest mõistetav, mille alusel sarnastuvad ka arusaamad ja vaated), ladina keel ja tähestik, tugev sõjaline jõud kui eri osade rahvaste vaheliste konfliktide lahendaja tekitas olukorra, mis soodustas majanduskasvu, üldist heaolu paranemist. Matti Klinge ,,Me oleme roomlased" e ,,Romanus sum" kui julgustus EL'i astumiseks, tuues ,,Suur-Euroopa" põhjenduseks Rooma impeeriumi. Religioon kui kristluse poliitiline staatus ja selle kaudu võimu teostamine Euroopas. Teoloogiline religioon. Kristluse levimise tänu Rooma impeeriumi ühtsusele (keskused, rahvas, süsteem), ilma selleta suure ...
elanikkond ning laialdane sotsiaalhooldussüsteem, mis kokkuvõttes tagab kõrge elustandardi. Rootsi majanduspoliitikat iseloomustab eelkõige madal inflatsioon ning valitsuse rahanduspoliitika stabiilsus. Samuti on iseloomulik laiaulatuslik tulude ümberjaotamise poliitika, mida võimaldavad kõrged maksud ning ohtrad tööturupoliitilised programmid (riigi poolt rahastatav ameti- ja ümberõppekoolitus), mis on suunatud tööpuuduse madalal hoidmisele. 1990. aastate alguse majanduslangus tõi kaasa fiskaal- ja monetaarpoliitika karmistamise, mille peamiseks eesmärgiks oli inflatsiooni ohjeldamine. Paranenud rahvusvahelise majanduskliima ning kiire IT-sektori arengu mõjul väljus riik majanduskriisist, misjärel makromajanduslikud näitajad on taas tõususuuna võtnud ning ka majanduskasv on olnud OECD riikide keskmise tasemel. 3.2.Majanduskasv 2006. aastal oli sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv 4,2 %, mis on suurim alates 2000
monopolistliku konkurentsi ja oligopolina. Robinsoni arvates oli vaegkonkurents kapitalismi peamine nõrkus. Ta ütles, et ettevõtted teenivad kõrgemate hindade tõttu kõrget tulu, mis täiskonkurentsi tingimustes poleks võimalik. Alatootlikkuse ja tööpuuduse tagajärg on perioodiline majanduslangus ja poliitiline ebastabiilsus. Turundus Turundus on kõik see, mis jääb tootmise ja ostu vahelisele ajavahemikule. Turunduse - informatsiooni kogumine põhiülesanded - ostmine - vedu - müük - ladustamine - finantseerimine - standardiseerimine
äriga tegelemisel, on see, et kui müüa mitte esmakasutuses olevat renoveeritud objekti, siis ei pea ettevõte maksma riigile tulumaksu. Muidu kehtivad sellele ettevõttele samasugused standartsed ettevõtlusseadused, nagu igale teisele ettevõttele Eestis. 3.3.Makromajanduslikud mõjurid: Sissetulekud: Eesti Vabariik on liitunud EU majandusruumiga, kuid hetkel valitseb kogu majandusruumis pingeline olukord ehk majanduslangus siis hetkel on näha sissetulekute vähenemist. See asjaolu suurendab pidevalt inimeste hulka, kellel on tekkinud vajadus vähendada oma kulutusi. Inflatsioon: Stabiilse majanduskeskkonna ja väikest kasvutendentsi näitava Euroopa majanduse taustal ei ole ette näha erilist inflatsiooni suurenemist ja hinnanguliselt jääb see tavapärase 4% ümber ka järgnevatel aastatel. Kuna on raske prognoosida keskmine palgatõusu tähendab see inimeste reaaltulu vähenemist 2% aastas.
elanikkond ning laialdane sotsiaalhooldussüsteem, mis kokkuvõttes tagab kõrge elustandardi. Rootsi majanduspoliitikat iseloomustab eelkõige madal inflatsioon ning valitsuse rahanduspoliitika stabiilsus. Samuti on iseloomulik laiaulatuslik tulude ümberjaotamise poliitika, mida võimaldavad kõrged maksud ning ohtrad tööturupoliitilised programmid (riigi poolt rahastatav ameti- ja ümberõppekoolitus), mis on suunatud tööpuuduse madalal hoidmisele. 1990. aastate alguse majanduslangus tõi kaasa fiskaal- ja monetaarpoliitika karmistamise, mille peamiseks eesmärgiks oli inflatsiooni ohjeldamine. Paranenud rahvusvahelise majanduskliima ning kiire IT-sektori arengu mõjul väljus riik majanduskriisist, misjärel makromajanduslikud näitajad on taas tõususuuna võtnud ning ka majanduskasv on olnud OECD riikide keskmise tasemel. Rootsi peamised majandusnäitajad 2000-2005 (%) 2000 2001 2002 2003 2004 2005
1960. ja 1970. aastail suurenes SKT keskmiselt 11% aastas. Majandust mitmekesistati ja industrialiseeriti tugevasti, seetõttu on tönapäeva Brasiilia oluline autode ja arvutite tootja. Ent tollane pillav kulutamine jättis Brasiiliale tohutu, üle 116 mrd. $-lise võlakoorma, mis mõjutas tugevasti 1980. aastate majandustegevust. 1990 alustatud majandusreform võimaldas Brasiilial oma võlatähtaega pikendada, ent 1990-92 järgnes suur majanduslangus. Tänu uue rahaühiku reaali käikulaskmisele vähenes infaltsioon, rahva usaldus taastus ja see põhjustas ka majanduskasvu. See tõstis piirkondlikku eneseusaldust ja hõlbustas MERCOSUR-i käivitamist. Hoolimata tohutustest loodus- ja majandusvarudest elab Brasiilias 32 miljonit inimest ikka veel allpool vaesuspiiri ning Rio, São Paulo ja teiste suurte linnade kodutute ja tänavalaste küsimus on ikka veel lahendamata. Maata perekondi arvatakse olevat 1-5 miljonit,
palju lahatud. Peamisteks probleemideks, mis autorit tööd kirjutama ajendasid, olid viimasel ajal noorte inimeste seas suurenenud ,,appihüüded", mis on kindlasti tingitud ka madalast enesehinnangust. Üheks näiteks koolitulistamised, mis lõppesid mitmete süütute inimeste surmaga. Kindlasti oli suur osa selliste traagiliste juhtumite seas enesehinnangul, mis ei lasknud noortel end eluks väärilistena tunda ning ajendas neid selle eest teistele ,,kätte maksma". Samuti on viimase aja majanduslangus ja suur töötute arv põhjus käsitlemaks enesehinnangu teemat. Madala enesehinnanguga inimesed ei astu enda eest piisavalt välja ning kannatavad kindlasti palju enam tööstressi all, sest hetkel jagub töökohti vähestele ning selle nimel ollakse valmis taluma nii mõndagi, mida võib-olla paremal majanduslikul ajal ei talutaks. Töös on kasutatud eesti keelseid / eesti keelde tõlgitud raamatuid enesehinnangu teoreetilise
Reimer 5 Prantsuse ja Belgia väed 1923 Ruhri tööstuspiirkonna Saksamaal (Ruhri kriis), üritades vägivallaga reparatsioonivarad kätte saada. Sakslased alustasid passiivset vastupanu (streigid, keeldumine koostööst okupantidega, raha juurdetrükk streikivatele töölistele toetuse maksmisest jne), mis omakorda viis Saksamaa majanduse veelgi suuremale langusele. Algas hüperinflatsioon, majanduslangus tekitas sisepingeid, äärmuslased korraldasid vastuhakke (nt kommunistide riigipöördekatse Hamburgis, Hitleri ja NSDAP õlleputš Münchenis, sõjaväelaste riigipöördekatse Berliinis). Lisaks süvenes majanduskriis omakorda ka Antanti riikides. Nõukogude Liit omakorda üritas soodsat olukorda kasutades eksportida maailmarevolutsiooni, andes toetust kommunistidele riigipööreteks Euroopa riikides (nt 1
On ka paika pandud, et kui kaua ning millist tööd võib teha alaealine. Ometigi paljud noored neid seadusi ei tea ning paraku paljud ka ei tunne huvi, mis võib viia mitmete probleemideni tööelus. 1.1 Välismaal töötavad noored Miks mõned noored soovivad töötada välismaal? Igal inimesel on loomulikult omad põhjused, milleks võivad olla parem palk, soov maailma näha, kiindumus mõnda riiki, paremad töötingimused jne. Kindlasti on seda mõjutanud ka majanduslangus Eestis ning töökohtade vähenemine, mistõttu on paljud noored ka lahkunud ning leidnud töö välismaal. Samas ei ole Aastal 2010 käivitati projekt Talendid koju, mille eesmärk on leida välismaa kogemustega noori ning tuua nad tagasi kodumaale ja viia nad kokku Eestimaiste tööandjatega. Selle projekti tarbeks on loodud internetikeskkond, kus nii välismaal töötavad noored kui ka tööandjad saavad kokku. 3
sõjanduses rakendatavate tehnoloogia m ajandusintegratsioon - riikide ja regioonide te arendamisse, monopolide ohjamisse ja oma vaheline tegevus, mis viib suuremale koostööle, suurettevõtete huvide kaitsesse maailmas. 18 paremale tootmiskorraldusele kui ka ettevõtete liiderfirm a - ettevõtete vahelist kooperatsiooni vahelisele spetsialiseerumisele. korraldav ja kooskõlastav firma. 20 m ajanduskriis - (pikaajalisem) majanduslangus, linn - asula, mida iseloomustab inimeste ja majan millel on negatiivsed tagajärjed ka inimeste hea dustegevuse kontsentratsioon. Sageli on admi olule ja sotsiaalsele olukorrale. 14 nistratiivselt piiritletud rahva arvu ning elanike m ajandusliit e. m ajandusühendus - kõige laia mittepõllumajandusliku tegevuse järgi. 53 haardelisem riikide liit, kus lisaks ühisturu põhi linnaregioon - vt. toimeregioon
*Esmatähtsaks põllumajandus *Algas Eesti *Põllumajandus struktureeriti ümber integreerumine Euroopa *Loodi Maapank majandusruumi *Kodumaine kütuse- ja keemiatööstus Kuni 1929, kui algas üle- *1928 Eesti kroon maailmne majanduskriis Uus majanduslangus Põhjused Tagajärjed *Venemaa sulges oma turu Eesti kaupadele *Riigi majandus oli *Eesti kaubad ei olnud läänes konkurentsivõimelised ummikus, vaja oli *Eesti enda siseturg liiga kallis reforme *Eestis iganenud seadmed ja tehnoloogia *Oldi sunnitud
põhjalikult läbimõeldud tooted, uus ja tundmatu teenusepakkuja turul kvaliteetsed ning üksteist täiendavad lisateenused pakutavate teenuste mitmekesisus ja eristuvus lähedalasuvatest konkurentidest hinna ja kvaliteedi suhe madal konkurents piirkonnas O-võimalused T-ohud klientide arvu tõus majanduslangus pidev teenuse kvaliteedi paremaks maksevõime vähenemine muutmine idee kopeeritavus koostööpartnerite kaasamine klientide huvi vähenemine, eelistuste soodustuste pakkumine muutumine meeskonna suurenemine uute konkurentide turule tulek konkurentide haavatavus projekti kahjumlikkus pikemas
fosfaat, uraan, boksiit, kuld, raud, elavhõbe, nikkel, hõbe, tsink, maagaas ja puit jne. Ameerikas on maailma suurimad kivisöevarud, mis moodustavad 27% kogu maailma kivisöevarudest. Ameerika Ühendriigid tekkisid Briti kolooniatest 18. sajandil. Peale seda toimusid kokkupõrked põhja ja lõuna vahel, mis viisid Kodusõjani, mille käigus põhi võitis ja orjus kaotati. 1930.ndatel toimus Suur Depressioon, ehk majanduslangus, mille käigus kaotas töö umbes veerand kogu töötavast rahvast. Ameerika Ühendriigid olid Euroopa riikide, peamiselt Suurbritannia, võimu all, mistõttu viidi sinna arvukalt kurjategijaid ja muid ühiskonnast väljaheidetuid, kes seal oma riigi tegid. Ameerika valdustesse kuulub ka Guantanamo lahe mereväebaas Kuubal. Rahvastik Ameerika Ühendriikides elab hinnanguliselt 313 232 044 inimest (juuli 2010).
Mõjustamise psühholoogia Teooria ja praktika Robert B. Cialdini I PEATÜKK MÕJUSTAMISRELVAD Klõps, vurr-kinnistunud käitumismustrid-jäigad ja mehhaanilised mustrid.(klõps-ja sobiv lint käivitatakse, vurr-käitumismuster rullub lahti)NT. ema kalkun ja tibud.üks tuunnus, millele reageerime Paludes kelleltki teenet, saavutame suurema edu siis, kui pakume välja põhjenduse.(sest) Kallis on hea(türkiisehete ostmine) ..sellepärast, et - Paludes teiselt inimeselt mingit teenet, saavutatakse suurem edu siis, kui pakutakse välja ka mingi põhjendus, kuid põhjendus, mis järgneb lause osale sest, et... ei pea olema üldse tõsine põhjus, vaid piisab lihtsalt kasvõi mingi tobeda ja lihtsa põhjuse ütlemisest.(Nt."Vabandage, mul on viis lehekülge, kas ma võin koopiamasinat kasutada, sest mul on vaja mõned koopiad teha.") tähtis on vaid, et oleks käitumine põhjendatud, ükskõik mis põhjuseks võib olla välja mõeldud. Kallis=hea Inimust...
Need riigid teostaksid sokkidest ülesaamiseks niikuinii ühesugust makromajanduspoliitikat. Riikidel on asümmeetrilised sokid, kuid toimivad tootmistegurite mobiilsus ning hindade paindlikus - kui majandussokid on erinevad, siis ühise valuuta kasutamine oleks võimalik juhul, kui tootmistegurid oleksid mobiilsed ja nende hinnad paindlikud. Sellisel juhul liiguksid tootmistegurid iga kord negatiivse soki puhul riigist, kus on majanduslangus, parema majandusseisuga riiki. Sellega ei ole vajalik majanduse reguleerimiseks kasutada valuutakursi muutmist ja see võimaldab oma valuutast loobuda. A.Roos, M.Nurmet, P.Sander, N.Ivanova Finantsturud ja institutsioonid. http://www.nommeraadio.ee/meedia/pdf/RRS/Finantsjuhtimine.pdf lk. 261-263, 267-272, 284- 292 1. Krediidiasutuse põhifunktsioonid Säästude ja rahaliste tulude akumuleerimine ja nende investeeringutesse paigutamine
Ja nii nagu juba töö alguses sai väljatoodud, on sihtgrupile olulised eelkõige just need teemad, mis teda ennast puudutavad ja millega iga päev kokku puututakse. Vürtsi lisab asjale ka väike skandaalimaik. 19 Kokkuvõte 4. mai Postimehes ilmunud pikkadest artiklitest pakkusid huvi eelkõige need, mis puudutasid lugejat või tema lähedasi emotsionaalselt, rõhudes kaastundele. Ärakulunud teemad nagu majanduslangus ja rahapuudus jättis siiski külmaks, kuigi on samamoodi aktuaalsed. Kuna aga lood on hägused ja lahendusi neis pole, siis üritavad lugejad neist ka mitte enam välja teha. Populaarsed olid ka lühiuudised, mis annavad kokkuvõtvalt teada, mis kus sünnib ja ei nõua pikka süvenemist. Reklaamist üldiselt lugu ei peeta peamiselt pööratakse tähelepanu vaid teatri- ja kontsertide kuulutustele ning meelelahutusrubriigile.
Roosevelti kavad aitasid ka vaeseid ning avati ainult panku, mis suutsid korralikult toimida. 1933.aastal hakkaski majanduselu paranema. Kuid majanduskriisi tagajärgedest toibuti lõplikult alles pärast Teist maailmasõda. Roosevelti süüdistati fasismis, kommunismis jne. Kriitikast hoolimata valiti ta 1936.aastal jälle presidendiks ning ta sai jätkata ümberkorraldustega. Kuid siis tundis ta juba tugevat vastuseisu, aga kui1938.aastal tabas USA-d uus majanduslangus ning see sundis nii Kongressi kui ka Ülemkohut oma suhtumist presidenti muutma. Põllumajandustootjatele olid olulised maa viljakuse taastamise kavad ja tuli ka pensionikindlustusseadus. Roosevelti reformidega sarnaseid ümberkorraldusi tehti ka teistes riikides, kus oli tugev demokraatlik kord. Demokraatiad 1920.-1930. aastatel. Sõna demokraatia tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos ( rahvas ) ja kratos ( võim ), seega on tegemist rahvavõimuga
Saksamaa oli sunnitud maksma reparatsioone Saksamaa ja Itaalia olukord pärast I MS: SAKSAMAA : 1919-1933 oli Saksamaa demokraatlik riik. 1919 võeti riigis vastu uue põhiseaduse (Saksamaast sai Vabariik ja kehtestati parlamentaarne riigikord; kõrgeim organ Riigipäev, mis pidi moodustama valitsuse). Uus põhiseadus kehtestati Weimari linnas, mille tõttu nimetatakse seda ajajärku Weimari Vabariigiks. 1920-ndate esimesel poolel oli Saksamaal keeruline sisepoliitiline olukord. Majanduslangus (reparatsioonide tasumine, väike majanduskriis, hüperinflatisoon) ITAALIA: Mussolini, fasistide võimuletulek 1920-ndate alguses oli Itaalias sisepoliitiline kriis, põhjusteks: I MS tõttu oli inimkaotused väga suured Pariisi rahukonverentsil ei arvestatud nende nõudmistega Itaalia ühiskonnas kasvas vasakpoolsete mõju 1922.a. korraldasid fasistid "marsi Rooma"- jõudemonstratsiooni, millega taheti
Need riigid teostaksid šokkidest ülesaamiseks niikuinii ühesugust makromajanduspoliitikat. 2. Riikidel on asümmeetrilised šokid, kuid toimivad tootmistegurite mobiilsus ning hindade paindlikus. Kui majandusšokid on erinevad, siis ühise valuuta kasutamine oleks võimalik juhul, kui tootmistegurid oleksid mobiilsed ja nende hinnad paindlikud. Sellisel juhul liiguksid tootmistegurid iga kord negatiivse šoki puhul riigist, kus on majanduslangus, parema majandusseisuga riiki. Sellega ei ole vajalik majanduse reguleerimiseks kasutada valuutakursi muutmist ja see võimaldab oma valuutast loobuda. 32. Krediidiasutuse põhifunktsioonid Krediidiasutuse pohifunktsioonideks on: •• saastude ja rahaliste tulude akumuleerimine ning nende investeeringutesse paigutamine, •• krediitide vahendamine, •• maksete vahendamine, •• rahakaibes kasutatavate krediidiinstrumentide loomine,
üheaegselt ja ühesuguselt. Need riigid teostaksid sokkidest ülesaamiseks niikuinii ühesugust makromajanduspoliitikat. 2. Riikidel on asümmeetrilised sokid, kuid toimivad tootmistegurite mobiilsus ning hindade paindlikus. Kui majandussokid on erinevad, siis ühise valuuta kasutamine oleks võimalik juhul, kui tootmistegurid oleksid mobiilsed ja nende hinnad paindlikud. Sellisel juhul liiguksid tootmistegurid iga kord negatiivse soki puhul riigist, kus on majanduslangus, parema majandusseisuga riiki. Sellega ei ole vajalik majanduse reguleerimiseks kasutada valuutakursi muutmist ja see võimaldab oma valuutast loobuda. 46. Maailmapanga allasutuste funktsioonid 1.Rahvusvaheline Rekonstrueerimis-ja Arengupank (International Bank for Reconstruction and Development, IBRD) - annab välja investeerimis- ja arengulaene. · Investeerimislaene antakse tootmise rahastamiseks sotsiaalmajanduslike projektide raames.
DEMOKRAATIA JA TOTALITAARNE REZIIM Meie kooli õpilased on pärit väga erinevatest peredest. Kuid erinevustele vaatamata on meil kõigil õigus mitte üksnes võrdsele haridusele, vaid ka muudele ühiskondlikele hüvedele (arstiabi, õigusabi, õigus täiskasvanuna kandideerida ükskõik millisele ametipostile riigi, linna või valla juhtimisel, õigus avaldada oma mõtteid suuliselt või kirjalikult, õigus vanaduspensionile jt.). Samuti on Eestis kõik inimesed võrdsed sõltumatu kohtuvõimu ees. Kui keegi meist rikub seadust, tuleb tal selle eest ka ise vastutada, sest seadus on kõigi kodanike jaoks ühesugune. Kõik need demokraatia hüved tunduvad meile loomulikud. Me ei mõtlegi, et alles paar sajandit tagasi see nii ei olnud. Euroopa demokraatia on väga noor, see sündis umbes 200 aastat tagasi Suure Prantsuse revolutsiooni käigus. Sõna revolutsioon on eestipäraselt pööre. (Algselt pärineb see sõna ladina keelest, kuid meie keelde on see sõna tulnu...
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT PROJEKT „KOHVIK“ Projektikava NARVA 2014 1 SISUKORD KOKKUVÕTE..............................................................................................................3 1. ETTEVÕTE ÜLDTUTVUSTUS..............................................................................4 1.1. Ettevõtte üldandmed...........................................................................................4 1.2. Ettevõtte tegevsed ja üldised eesmärgid.............................................................4 1.3. Äriline vajadus (eesmärgid)................................................................................7 1.4. Projektiideede kirjeldus......................................................................................8 1.5. Swot analüüs.........................................................
Eesti iseseisvusaeg ja Teine Maailmasõda (1918-1944) Referaat õppeaines ,,Kultuuriloo alused" SISUKORD SISSEJUHATUS Tähtsamaks sündmuseks kodumaa ajaloos oli Eesti iseseisvuse väljakuulutamine 24. veebruaril 1918. aastal. "Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järele. Põlvest põlve on temas kestnud lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja võõraste rahvaste vägivallatsemistest veel kord Eesti aeg tuleb, mil "kõik pirrud kahel otsal lausa löövad lõkendama" ja et kord "Kalev koju jõuab oma lastel' õnne looma". Nüüd on see aeg käes!" - oli iseseisvusmanifestis kirjas. Kuigi Eesti on väike riik, on ta suutnud lõppude-lõpuks on iseseisvuse säilitada. Võideldes küll Nõukogude Liiduga, Saksamaaga ning mõne muu väiksema riigiga, pole me eestlased, mitte kunagi alla andnud. 1. EESTI ISESEISVUMINE 1.1 1917. aasta Eestis Eesti iseseisvumine on otseselt seotud I maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroo...
• Terviseteenuse kättesaamatuse põhjus Eestis on ja rahvastiku tervis 6.salutogenees, salutoloogia 7.sotsiaalne kapital, sidusus, majanduse ja keskkonna tervise determinantidele ning vahenditele, millega enam kui pooltel juhtudel majanduslik. Majanduslangus ja tervis: toetus ja tõrjutus 8.tervisedendus ja terviskasvatus, majandusliku investeeringu alusel luuakse paremad rahvastiku tervisenäitajad, Suureneb haigestumine ja suremus (töötute suremusmäär erineb töötavate
Sest et pikaajaliselt liiguvad hinnad ja palgad majandussurutise tõttu madalamale tasemele- see sunnib töötuit aksepteerima töö saamiseks ka madalamat palgataset, kui üldine turutasakaal hetkel pakub. Teiselt poolt, ka ettevõtjad on huvitatud paremate kaupade müügist ning on selle tõttu nõus hindu alandama. 55. Miks on lühiperioodi kogupakkumise kõver kujutatav horisontaalse sirgena? Kogupakkumise vähenemise tagajärjel toimub majanduslangus, suureneb tööpuudus ja tootmisvahendite alahõive. Lühikest aega ei suuda hinnad ja palgad muutunud majandussituatsiooniga kohaneda ja jäävad stabiilseks. 56. Kuidas mõjutavad muutused kogunõudluses hinnataset ja kogutoodangut (a) lühiajaliselt, (b) pikaajaliselt? Pikaajaliselt: Kogunõudluse suurenedes kogunõudluse kõver liigub paremale ning hinnatase tasakaalu korral tõuseb. Kogunõudluse vähendes hinnatase langeb ja kogutoodangu maht suureneb, kuna
Eveli Kiis Kutseõpetaja II aasta Mõjutamispsühholoogia iseseisev töö: Põhimõistestik Sissejuhatus Mis on mõjutamine? Mõjutamine on "tavatrajektoori" muutmine ühe alternatiivi suunas. Mõjutamine on käitumise (mõtete, tunnete ja hoiakute) muutumine kommunikatsiooni abil. Mõjutamine ehk integratsioon (suhtlemine). Näiteks, reklaam. Reklaami eripäraks võrreldes silmast silma mõjutamisega on meediakanalite kasutamine reklaamsõnumite edastamiseks. Reklaami eesmärgiks on sisendada inimesele ootusi ja hoiakuid reklaamitavate kaupade või teenuste suhtes, nii ete see lõppkokkuvõttes mõjutab ka inimese käitumist nende kaupade või teenuste suhtes. Inimene hakkab kas rohkem või vähem tarbima ning soodsamas või ebasoodsamas valguses teistele inimestele nendest rääkima või kirjuta...
Tööjõukulud on hakanud Aasias tasapisi tõusma ning seetõttu on oodata toodete kallinemist. Kiirmoe riiete materjalideks on põhiliselt puuvill ning polüester. Puuvilla kasvatamine muutub suure magevee nõudlikkuse tõttu üha kallimaks. [13] Lähikümnendil on naftatootmise tipp, mis tähendab, et edaspidi muutub nafta kättesaamine aina raskemaks ning seetõttu tõuseb ka hind. Kuna majandus ja naftahinnad on väga tihedalt seotud, tuleb majanduslangus. Kui fossiilseid kütuseid jääb järjest vähemaks ning nende kättesaamine muutub kulukamaks, muutuvad tooted üha kallimaks. [31] See tähendab, et naftal põhineva polüestri hind tõuseb koos naftahinnaga. Nafta hinna tõus tähendab suurenenud kulutusi transpordile, mille tõttu hakkavad kaubalaevad kütuse säästmiseks aeglasemalt ja harvemini sõitma. Selle tulemusel muutub kiirmood lokaliseeritumaks, mis aga tõstab toote hinda
Sisuliselt on tähendab jooksevkonto defitsiit võlgu elamist ja iga võlg tuleb kunagi tagasi maksta. Eesti liitus Euroopa Liiduga 01.mai 2004. Eesti liitus Eurotsooniga 01.jaanuar 2011 Kapitalikonto kajastab finantskapitali liikumist üle rahvusvaheliste piiride. Kui valuuta väärtus langeb, siis import väheneb ja eksport tõuseb. See annab juurde töökohti, kuid põhjustab ka inflatsiooni. Kui kapitali lenduvuse tagajärjeks on majanduslangus, siis kaasneb sellega ka inflatsioon. LOENG 17 TÖÖTURG JA TÖÖPUUDUS Neoklassikud (liberaalid) väidavad: Tööturgu võib vaadelda pakkumise ja nõudluse turuna nagu iga teist turgu. Tööjõu liigne pakkumine põhjustab tööpuuduse. Tööpuudust saaks vältida palkade vähendamise kaudu. Liberaalne töölepinguseadus Tööjõu liigne nõudlus toob kaasa palkade tõusu ja inflatsiooni. Keynes: Ei ole nõus mõttega, et tööturg ise tasakaalustub ja väidab, et isegi siis
toodangumaht jääb samaks. 9. Milles seisneb kogunõudluse ja kogupakkumise sokkide olemus? Millised on nende sokkide tagajärjed? Nõudlussoki tagajärjel toimub nõudlusekasvu tagajärjel palkade ja hindade tõus väga järsku ning majandussubjektid ei jõua piisavalt kiiresti muutunud oludega kohaneda. Pakkumissokk tuleneb eelkõige ettevõtete tootmiskulude kiirest kasvust, mis mõjutab kogupakkumist ja hindu. Toob kaasa kiire hindade kasvu (ntx põud või naftakartellid). Tagajärjeks majanduslangus ja tööpuuduse kasv. 10. Millised on eelarvepoliitika eesmärgid? Kuidas mõjutab eelarvepoliitika kogutoodangut ja hinnataset? Eesmärgid on saavutada täistööhõive ja suurendada koguprodukti toomata kaasa inflatsiooni. Reaalses elus ei õnnestu sageli eelarvepoliitika kaudu hinnataset alandada, seega on eesmärgiks pigem hinnatõusu külmetamine, mitte hindade reaalne alandamine. 8. Rahaturg ja pangandus
· Eestis vastutab fiskaalpoliitika eest rahandusministeerium (valmistab ette maksuseadused) · Riigikogu muudab maksuseaduseid ja valitsuse kulutusi Majanduspoliitika rakendamine I · Üks majanduspoliitiline abinõu võib ühe eesmärgi täita ja teistele kriipsu peale tõmmata (majandusprotsesside seotus) 27 Riigi sekkumine majandusse: · Depressioon e. majanduslangus (kogutoodangu langus, töötuse suur kasv) o Kulutuste suurendus kriisist väljatulekuks o Raha pakkumise suurendus (rohkem raha majanduses, madalamad intressid) o Investeeringute, töökohtade loomise piirangud väiksemaks · n-ö ülekuumenenud majandus o liiga suur nõudlus kõrge inflatsioon, toodangu ülikiire kasv, ebakindlad inimesed kulutavad ruttu raha o Tarbimise piiramine
laostunud või ei sobinud väikeriigi majandusesse, samuti oli sõja jooksul tekkinud küllaltki suur välisvõlg. Soome, Suurbritannia ja teiste riikide käest saadi siiski välisabi ning 1920. aastate keskpaigaks oli majandus edukalt ümber korraldatud. 1928. aastal võeti seniste markade asemel kasutusele stabiilsem rahaühik Eesti kroon. 1929. aastal alanud ülemaailmne majanduskriis jõudis Eestisse 1930. aastal. Peagi põimus majanduslangus poliitilise kriisiga, mis lõppes autoritaarse riigipöördega 1934. aastal. 1930. aastate teine pool oli Eesti majandusele taas edukas, peamisteks väljaveokaupadeks olid põllumajandussaadused, kaubanduspartneriteks Soome, Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia. Eesti Teises maailmasõjas Baasideleping, juunipööre ja anneksioon 23. augustil 1939 sõlmisid Saksamaa ja Nõukogude Liit vastastikuse mittekallaletungi ehk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
