KÜLM SÕDA (0)

KÜLM SÕDA
- NSVL ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega.
-NL ja liitlased: Võim oli koondunud ühe partei kätte ; kehtis nn sotsialistlik demokraatia e valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga ; kommunistlik partei omas totaalset kontrolli riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle ; tööstus oli natsionaliseeritud ; põllumajandus kollektiviseeritud ; kehtis plaani- ja käsumajandus ; väga kõrge sõjaväestatus.
-USA ja Lä-Eu: tuginesid USA sõjalisele ja majanduslikule toele, tõrjumaks tagasi NL ja teisre sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid ; üldjuhul demokraatlikud riigid, samas toetasid ka neid diktatuuririike ja mittedemokraatlikke likumisi, mis olid suunatud sotsialismileeri vastu.
-Termin „külm sõda“ võeti kasutusele 1947.aastal. Otsese sõjategevuse hoidis ära tuumarelva olemasolu mõlematel leeridel.
-Pingete teravnemine vaheldus pingelangustega ja ajutiste suhete soojenemistega, mis sõltus sisepoliitilisest olukorrast NL-s ja USA-s.
-NL ja USA suhete jahenemine sai alguse II MS lõpul Potsdami konverentsil. Külma sõja põhjuseks oligi kahe vastandliku leeri kujunemine peale II MS. II MS ajal võitlesid NL, USA jt ühiselt Sks vastu, peale sõja lõppu lõid välja ka seni tagaplaanile jäänud omavahelised vastuolud. Nende vastuolude põhjused: lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist Ida-Eur-s. 1946 a deklareerisid mõlemad pooled avalikult vastuolude olemasolu.
-Külma sõja vormid: 1.Ideoloogiline võitlus – NL propaganda üritas tõestada, et ainuõige on kommunismi õpetus ja varem või hiljem ootab kogu maailma kommunistlik tulevik ; Lääneriigid kaitsesid demokraatia ja vabaturuühiskonna väärtusi ; puudutas kirjandust, massiteabevahendeid, teadust, kontrolli oma elanikkonna meelsuse üle. 2. Võidurelvastumine -USA-l oli ülekaal tuumarelvades, NL-l tavarelvastuses ; loodi sõjalis-poliitilisi liite( NATO , Varssavi Lepingu Organisatsioon jne) ; mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi ja võimsamaid relvi. 3.Võitlus mõjusfääride laiendamise pärast – puudutas eelkõige III maailma riike ; eriti terav oli vastasseid Eur-s, Lähis-Idas, Kagu-Aasias ; II MS järel lagunesid koloniaalimpeeriumid ja mõlemad külma sõja pooled üritasid säilitada oma mõju endistes asumaades(SB, Pr) või laiendada sinna oma mõjusfääri(NL, Hiina, RV, USA). 4.Majanduslik võituls – kõrgem elutase lääneriikides oli tugevaks argumendiks võitluses kommunismiga ; lääs lootis majanduslikult kurnata NL ja selle liitlasi, kasutas majandussanktsioone, võidurelvastumist jms. 5.Diplomaatiline võitlus – kasutati rahvusvahelisi organisatsioone( ÜRO , OSCE ). 6.Salateenistuste tegevus – NL-s KGB ja USA-s CIA.
-Trumani doktriin (1947): välispoliitiline kava anda sõjalist ja majanduslikku abi nendele riikidele, keda ähvardas NL poolne ekspansioonioht.
-Marshalli plaan(1948-1952): osa Trumani doktriinist; selle alusel jagati Eur riikidele majanduslikku abi ; tingimuseks oli loobumine ettevõtete riigistamisest ja rahvusvaheline kontroll abi kasutamise üle ; eemärgiks oli Eur majanduse kiirem taastamine, kuna kehvad majandusolud oleksid võinud olla heaks pinnaseks kommunistlike ideede levikule ; USA pakkus abi ka NL-le ja Ida-Eur riikidele, need loobusid, Moskva kartis lääne mõjude liigset kasvu ; Jugoslaavia võtab abi vastu-idabloki esimene kriis.
-Vastastikuse Majandusabi Nõukogu(1949): VMN loodi peale seda, kui Ida-Eur sotsialistlikud riigid olid tagasi lükanud Marshalli plaaniga pakutud abi, sest pidasid seda sekkumiseks oma siseasjadesse ; eesmärgiks oli liikmesmaade majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine ; Moskva allutas endale läbi selle organisatsiooni Ida-Eur sotsialistlike riikide majanduse ja sai sellega parema kontrollmehhanismi nende riikide üle.
-NATO(Põ-Atlandi Lepingu Organisatsioon, 1949): sõjalis-poliitiline liit ; eesmärgiks oli vastu seista NL sõjalisele ekspansioonile ; asutajateks olid SB, Pr, It, Portugal , Taani, Norra, Island, Kanada ja USA, hiljem Sks, Kr, Türgi, Hisp ; oli tähtsaimaks vastukaaluks Eur-s NL survele ; tänu tihedale omavahelisele koostööle Moskva plaanid Eur-s luhtusid ; esines teatud erimeelsusi ; loomist kiirendas Berliini blokaad.
-Berliini blokaad(1948 juuni–01949 mai): eelduseks olid Potsdami konverentsi otsused, millega Sks jagati NL, USA, Pr ja SB vahel okupatsioonideks ; põhjuseks oli rahareform läänetsoonides ja selle laiendamine Lä-Berliini ; lääneriikide eesmärgiks oli demokraatia taastamine, Sks ja majanduse ülesehitamine tuginedes vabale turumajandusele ; NL eesmärgiks oli jätta Sks idaosa koos Berliiniga oma mõjusfääri(allutati kõik parteid kommunistide diktaadile, alustati tööstuse natsionaliserimist ja põllumajanduse kollektiviseerimist, mindi üle plaani- ja käsumajandusele, viidi läbi repressioone teisitimõtlejate ja Moskva- joonega mittenõustujate suhtes) ; NL blokeerib Lä-Berliini ühendusteed läänetsooniga ; USA ja SB loovad õhusilla ; tagajärjeks oli avaliku külma sõja algus, kahe Sks riigi loomine(Sks Liitvabariik -demokraatlik, kapitalistlik, turumajanduslik ja Sks Demokraatlik Vabariik-ebademokraatlik, plaani- ja käsumajanduslik, sotsialistlik).
-Hiina kodusõda (1946-1949): Hiina valitsusväed olid seotud võitlustega Jap agressori vastu ja ei suutnud midagi kommunistide vastu ette võtta ; Jap relvastus anti üle Hiina kommunistidele eesmärgiga laiendada oma mõjusfääre Aasias ; kodusõda puhkes Mao Zedongi juhitud kommunistide ning USA toetatud Guomindangi vahel ; sõjaline edu kaldus kommunistidele, mis viis riigi lõhenemiseni(mandriosas jäid võimutsema kommunistid , kuulutasid välja Hiina Rahvavabariigi ja Guomindangi vägede riismed põgenesid USA mereväe kaitse alla Taiwani saarele , seal jäi püsima Hiina Vabariik), selline lõhestus püsib seal tänaseni.
-SB: Näis olevat oma võimsuse tipul, tegelikult polnud jõudu impeeriumi kooshoidmiseks ; SB rahvusvaheline tähtsus vähenes ; säilis kaheparteisüsteem(kord võimul leiboristid , kord konservatiivid ) ; impeeriumi lagunemine kulges valutult, säilitas endistes kolooniates majandusliku ja poliitilise mõju ; tugevad küljed: tänu kolooniatest kodumaale elama asumisele säilis Briti eluviis, majandus ja heaolu liikusid paremuse poole ; nõrgad küljed: rassiprobleemid kolooniatest emamaale elama asumisel, majanduse ja heaolu kasv ei olnud nii suur kui Sks ja Pr, ülemereturg ei stimuleerinud efektiivsust , kästi tegutseda kahjumiga töötavatel ettevõtetel, kardeti tööpuudust.
-Sks: Jagati okupatisoonideks ; Majanduslik olukord raske, raha oli kaotanud väärtuse, must turg õitses ; 1948 toimus rahareform, kehtestati uus rahaühik-Saksa mark ; suurima majandusliku arenguga riik Euroopas ; tugevad küljed: majandusime , sakslaste eneseusk taastus, oli võimalik ära leppida Pr-ga, noored protestisid sõja vastu ; nõrgad küljed: tekkis tööjõupuudus , hakati sissetooma võõrtööjõudu,
-Pr: Riik kasvas välja vastupanuliikumisest ; valitsesid tugevad pahempoolsed meeleolud ; parlamentaarne vabariik ; 12 aasta jooksul vahetus Pariisis 22 valitsust; tugevad küljed: kuulutati välja vabariik, lasi iseseisvuda enamikel oma Aafrika asumaadel, suur majanduskasv , Alžeeria prantslased läksid tagasi kodumaale ; nõrgad küljed: vabadusvõitlus Pr võimu vastu Alžeerias, lahkumine NATO-st, keskendusid tuumapommi ehitamisele ja said selle valmis, kui see enam populaarne ei olnud.
-SB, Pr ja Sks arengu võrdlus: Kõige suurem majanduskasv oli PR, ka Sks oli majanduslikult väga heas seisus. Ing majandus arenes samuti, kuid mitte nii kiiresti kui Sks ja Pr.
-Koloniaalvaldustest loobumine: nt SB tõi kaasa rassiprobleemid ; emamaad ei saanud enam kätte maavarasid, mis olid koloniaalmaades ; paljud kolisid koloniaalmaadest emamaale elama.
-Hea elu NL-s: Kõik olid võrdsed, ideaalne ühiskond, kus puudus klassiühiskond ja eraomand ; 15 liiduvabariiki, ühtne rahva koostöö ; Oli ette näidata häid sporditulemusi, 1980 aastal toimusid suveolümpiamängud ; saavutused seoses muusikaga, erinevad auhinnad ; Haridus oli tasuta ja kõigile kättesaadav ; head transportimisvõimalused, lennujaamad, torutransport, raudteed , teedevõrk, laevaliiklus , enamus inimesi reisis ühistranspordiga ; arstiabi oli tasuta ja kõigile kättesaadav ; aastaplaanid tehti viieks või seitsmeks aastaks, aga need ületati ; USAs oli rassism , mustanahalised pidid eraldi koolis käima.
-Hea elu USA-s: Kõrgem elatustase ; rohkem arenenud tehnika ; inimõigused ; inimestel oli vabadus ; kõrgemini arenenud, kvaliteetsem meditsiin ; oli nii rikkaid kui vaeseid, NL-s olid kõik vaesed
-Külma sõja kriisid :
Nimi Põhjus Sündmused Tagajärg
1.Korea sõda
Põ-Korea ründas Lõ-Koread, vallutas sellest suurema osa
USA nõudis ÜRO-lt P-K kuulutamist agressoriks, ÜRO väed liikusid P-Ksse. Hiina üksused tungisid ÜROle kallale, liitlased tulid appi ja panid hiinlaste edasitungi seisma.
Sõlmiti vaherahu , NL oli suurim kaotaja ja ta autoriteet vähenes.
2.Berliini ülestõus
Võimuvõitlus NL-s, Sks-l tekkis lootus võõra võimu alt vabaneda , ehitustöölised alustasid streiki, kasvas üle massimeeleavalduseks
Ülestõusud jäeti saatuse hoolde, võimukandjad surusid ülestõusu maha, NSVL kuulutas välja sõjaseisukorra, tänavatele toodi tankid.
Hukkus tuhatkond inimest, NSVL ei suutnud Kesk- ja Ida-Euroopa olukorda muuta.
3.Ungari ülestõus
Budapestis toimus Poola toetuseks meeleavaldus, kasvas avalikuks vastuhakuks.
Ülestõus levis kiiresti üle riigi, viis valitsuse langemiseni, tuhanded inimesed asusid võitlusse Nõukogude vägede vastu,
Arreteeriti kümneid tuhandeid ungarlasi, streigid jätkusid,
4.Suessi kriis
SB, Pr ja Iisrael ründasid Egiptust, sest see otsustas natsionaliseerida Suessi kanali
Iisrael tungis Egiptusele kallale, hiljem viisid oma väed kohale SB ja Pr. ÜRO nõudel sõlmiti vaherahu.
SB ja Pr positsioon piirkonnas nõrgenes, kasvas NL ja USA tähtsus
5.Kuuba kriis
Castro võimule tulek, diktatuuri kehtestamine, pahempoolsed ümberkorraldused
Castro kuulutas välja, et Kuubas toimub sotsialistlik revolutsioon , verivaenlase rolli asetati USA. Castro vastased üritasid alustada võitlust, ebaõnnestus. Hruštšov paigaldas Kuubale raketid, mis võinuks hävitada suurema osa USA-st, maailm seisis tuumasõja lävel.
Raketibaasid likvideeriti, sõda hoiti ära tänu USA valitsuse kindlameelsusele, teadmine, et planeedi saatus ripub juuksekarva otsas kainestas kogu maailma.
6.Praha kevad
Tšehhosolovakiat hakati muutma demokraatlikuks riigiks.
Taastati sõnavabadus , plaanimajandus vahetati turumajanduse vastu. Õõnestas NL korraldust.
Ülestõus suruti tankidega maha,
7.Vietnami sõda
USA kongress andis presidendile loa viia väed Vietnami, president väitis, et USA laeva oli tulistatud.
I osa- Indo-Hiina sõda, Vietnam jagati kaheks. II osa-Vietnami sõda, kodusõda, sekkus ka USA, USA heitis pomme rohkem kui II MS-s, suured kaotasid tekitasid sõjatüdimust, USA püüdis sõjast väljuda. III osa-Peale USA lahkumis läks Vietnam kiiresti kommunistide võimu alla.
Vietnam vabanes USA kolonialistidest, rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik
-Kolmas maailm:Riigid, mis püüdsid end mitte siduda NL ja USA-ga. Hiljem kuulusid selle mõiste alla kõik arengumaad . Praegu moodustavad kolmada maailma kõik peale Põ-Am, Eur, Jaapani, Austraalia ja Lõ-Korea ; võimalused hakkama saada külmas sõjas: Probleemid hakkama saamisega külmas sõjas:
-Brežnevi doktriin(1968-1989):NL-l on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi e nõukogulikku režiimi kõikjal kõiki vahendeid kasutades.
-Berliini kriis(1958-1961):Põhjus:suur põgenike hulk idast läände ; Hruštšov nõudis, et Berliin muudetaks neutraalseks linnaks, lääneliitlased viigu oma väed ära ; Tulemus: Berliini müüri ehitamine, Lä-Berliin kujuneb vaba maailma sümboliks , müür kujuneb külma sõja sümboliks, SLV sai välispoliitika aluseks.
-Hallsteini doktriin: SLV käsitles kõiki riike, kes sõlmisid diplomaatilised suhted SDV-ga vaenulikena ja katkestasid nendega igasugused suhted ; Sks jagunes lõplikult.
-Varssavi Lepingu Organisatsioon e VLO(1955): sõjalis-poliitiline blokk, mis ühendas NL ja Ida-Eu sotsialistlikke riike ; rajamine toimus vastusena SLV taasrelvastumisele ja NATO-sse võtmisele ; 1940. II poolel hakati seoses Ida-Eu sovietiseerimisega rääkima raudsest eesriidest Lä- ja Ida-Eu vahel, mille all mõisteti NL poolt kehtestatud salastatust, repressioone, eriti aga tõkkeid inimeste, kaupade ja mõtete vabale liikumisele.
- Heaoluühiskond : enamik liikmeid tunneb end sotsiaalselt ja majanduslikult turvaliselt ; tagatud on turvatunde ja lihtinimese ostujõu märgatav kasv ; Positiivne: sotsiaalne turvatunne , ostujõu märgatav kasv, rohkem võimalusi ja aega meelelahutuse jaoks ; Negatiivne: heaolu laienes vaid rikastele ja keskklassile, kodanikust sai tarbija, kellega suurfirmad manipuleerisid, kujunes välja massikultuur ; Suur ühiskond: ; Mustanahaliste liikumine: nõudis kodanike tegelikku võrdsust seaduse ees ; juhtis Matin Luther King, kelle rassistid mõrvasid
-Heaoluriik: püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse ; riik täidab ka sotsiaalseid ülesandeid ja reguleerib majandust ; Tekke eeldused: tööstusrevolutsioon muutis valitsevaks vabrikutöö ja muutis inimeste elustiili, kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisrežiimid tänu kodanlikele revolutsioonidele ; Tunnused: ressursside ülekandmine nt väliskaubandusest tervishoidu, umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks
-Põlvkondade konflikt: noored heitsid kõrvale vanema põlvkonna põhimõtted, rõivastuse, viisakusreeglid , sündsustunde ; 1968 toimusid Pariisis ulatuslikud noorterahutused.
-Pingelõdvendus: rahunemisperioodid külma sõja kriiside vahel ; 1960 lõpp ja 1970 algus- 1)paranesid SLV ja SDV suhted, loodi diplomaatilised suhted kahe riigi vahel, mõlemad riigid võeti ÜROsse 2)paranesid USA ja Hiina RV suhted 3)paranesid Pr ja NL suhted 4)USA ja NL tippkohtumised viisid strateegilise relvastuse piiramise lepingute sõlmimiseni, kumbki riik ei ehita tuumarelva strateegilisi kandureid juurde, mõlemale jäi 2400 ühikut.
-Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamine: Moskva lootis seal saavutada seda, et lääneriigid tunnustaksid Eur-s välja kujunenud jõuvahekordi ja piire ; lääs lootis läbi sellise koostöö mahendada Ida-Eur diktatuurirežiime.
-Helsingi tippkohtumine(1957): kirjutati alla kokkulepetele ; tunnustati olemasolevaid piire Eur-s ; lepiti kokku majandus-, teaduse-, tehnika-, ja keskkonnaalases koostöös ; humanitaarküsimustes tehtav koostööpunkt võeti vastu Moskvale vastu tahtmist, kuna seeläbi oli võimalik kritiseerida inimõiguste nigelat olukorda Idablokis ; alustati läbirääkimisi Eur-s tavarelvastuse vähendamiseks, ent need jäid venima, sest NL ei tahtnud kaotada lääneriikide ees saavutatud ülekaalu ; see protsess oli kasulik NL-le: ei teinud uuendusi , aga tugevdas oma positsioone kolmandas maailmas ja võidurelvastumises ; see protsess oli kasulik USA-le: Helsingi lõppakt aitas kaasa dissidentide tegevusele sotsialismileeris ja suurendas avatust, läbirääkimist lääne maailmaga.
-Pingelõdvenduse tulemused: tihedam läbikäimine idabloki ja lääneriikide vahel(lääneriikide investeeringud Eur satelliitriikidesse, tihenes kult ja teadualane suhtlemine , turism ) ; õõnestas idablokki seest poolt, ebaotstarbekad laenud viisid Ida-Eur sotsialistlikud riigid läänest sõltuvusse ja tekitasid majandusprobleeme.
-Külma sõja taasägenemine (1979-1985): USA väljatõmbumine Vietnamist oli NL võit ; NL ehitas üles oma tuumajõud , 1980 oli saavutanud USAst ülekaalu, NL jõud koos satelliidi Kuubaga saavutasid kontrolli Angoolas, Etioopias, Afganistanis ; Brežnev uskus, et võib teha, mida tahab ; Moskva agressiivsuse kasv välispoliitikas ja tahtmatus alustada kasvõi osalistki desarmeerimist ; NL vägede sissetung Afganistani 1979, ametisse pandi Moskva meelne valitsus, alustati pikka ja kurnavat sõda kohalike partisanidega ; vastastikune olümpiamängude boikoteerimine ; 1980 alguses teravnes sisepoliitiline olukord Poolas, sõltumatu ametiühingukoondi „Solidaarsus“ nõudis sotsialistliku ühiskonna demokratiseerimist ja alustas allumatuskampaaniaid, neid toetas katoliku kirik ; USA president Reagan algatas Tähtedesõdadeprogrammi, millega taheti militariseerida kosmos ja rajada sinna raketikaitsekilp ; USA alustas tavarelvastuse kiirendatud arendamist, sellega pandi alus uuele võidurelvastslainele.
-NSVL nõrgenemise põhjused: 1)Sisemised: stagnatsiooni süvenemine 70ndatel (ekstensiivne majandus, käsumajandus ei soosinud omaalgatust ega ettevõtlikust, kadus uuenduslikkus) ; täiel võimsusel töötav sõjatööstus (kaupadepuudus oli igapäevane nähtus) ; Brežnev ei tegelenud reaalsete riigiasjadega ; tegelik võim kuulus julgeolekule ja armeele ; partei oli korrupeerunud ; kasvas rahva rahuolematus ja dissitentide kasv. 2)Välised: 1979 Afganistani tungimine ; Lääs boikoteeris Moskva olümpiamängudel ; NL vastu algas sissisõda ; edutu sõda kurnas NL poliitiliselt, majanduslikult ja moraalselt ; katoliku kiriku mõju.
-USA poliitilised alused: pidi takistama NL võimutsemist Kesk- ja Ida-Euroopas, toetama võitlust kommunismi vastu ; NL tuleb majanduslikult nurha suruda ; Kõrgtehnoloogia võidurelvastamine .
-NL kaotas külma sõja, sest: USA toetas kommunismi vastu võitlevaid liikumisi kogu maailmas ; USA majandussõda NL vastu(kõrgtehnoloogilise toodangu ekspordi piiramine NL-tu, ei lasnud NL-l tehnoloogiat varastada) ;naftahindade allasurumine ja Siberi-Eur gaasijuhtme ehituse takistamine ; NL kaotas rahvusvahelise autoriteedi ; Usa võidurelvastumine ; NL sisepoliitiline kriis.
-NL Gorbatšovi ajal(1985-1991): Gorbatšov nimetati NLKP peasekretäriks 1985, algatas perestroika e poliitika, mille eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, et tuua riik välja majanduslikust kriisist ; algatas avalikustamise e glasnosti, hakati avalikustama õnnetusi, räägiti tundmatuid fakte NL ajaloost, kuidas läänes inimesed tegelikult elavad, kuritegude ulatusest jne ; eesmärgiks ei olnud süsteemi lagundamine ja täielik sõnavabadus, milleni tegelikult tema poliitika viis ; algatas suhete parandamise läänega , et tagada majandusreformide läbiviimine , taasalustati riigipeade tippkohtumisi, alustati läbirääkimisi võidurelvastuse lõpetamiseks ja desarmeerimise alustamiseks, loobuti Brežnevi doktriinist.
-Idabloki lagunemise eeldused: kogu idablokki oli tabanud kriis: 1) majanduskriis -tootmise langus kõikides majandusharudes, majanduse ekstensiivse arengu tulemusena oli kulutatud tohutuid ressursse, Idabloki toodete kvaliteet ei kannatanud kriitikat, eksport lääneriikidesse piirdus peamiselt toorainetega, nafta hind langes ; 2)sisepoliitiline kriis-Idablokis kasvas rahuolematus seoses majandusliku heaolu vähenemisega, rahvas hakkas soovima osalust poliitika tegemisel, Idabloki valitsevates ainuparteides hakkasid tekkima opositsioonilised uuendusmeelsed jõud, kes hakkasid end vastandama vanameelsetele, tagurlikele jõududele, Idablokis hakkasid aktiviseeruma dissidentide grupid, ametiühingud ; 3)välispoliitiline kriis-majanduslikest ja sisepoliitilstest probleemidest tulenevalt algas välispoliitilse rolli allakäik, ei suudetud toime tulla võidurelvastumisega, arenguriikidele polnud nende enese poole meelitamiseks enam meelehead anda, koos sotsialistlike riikide ja NL mõju lagunemisega hakkas maailmas tõusma USA ja Eur riikide mõju.
-Muutused Idabloki riikides 1980 lõpul: muutused toimusid nii: rahva rahuolematuse kasv ja nõuded demokratiseerimise alustamiseks, rahva rahulolematuse vaigistamiseks toimus võimuvahetus ainupartei juhtkonnas(vanameelsed juhid vahetati uuendusmeelsemate kommunistide vastu), uued juhid alustasid reformide ning sõnavabaduse laiendamisega, esimeste vabade valimiste toimudes kaotasid kommunistid senise võimumonopoli, moodustatakse mittekommunistlikud valitsused, mis alustasid laiaulatuslikke reforme demokraatia taastamiseks ning üleminekuks seniselt plaani- ja käsumajanduselt turumajandusele.
-Kommunistliku süsteemi lagunemine Saksa DV-s ja Sks ühendamine(1990): kui teistes Ida-Eur riikides algas 1980 demokratiseerimisprotsess ei juhtunud SDVs midagi, suurenes majanduslangus ja hakkas kasvama põgenemisvool läände, mis süvendas majanduslangust veelgi ; 1989 algas kiire sotsialistliku süsteemi kokkuvarisemine , alustati demonstratsioone demokraatia taastamiseks ; rahvas murdis läbi Berliini müüri ; 1990 said mittekommunistid enamuse SDV valitsuses, samal aastal vabadel valimistel võitsid mittekommunistid, võtsid suuna SDV ühendamisele SLVga ; algasid läbirääkimised, sekkusid ka II MS võitjariigid: NL muretses jõudude tasakaalu kadumise pärast Eur-s, Poola kartis, et ühinenud Sks hakkab talle esitama territoriaalseid nõudmisi ; 2 Sks-d arutasid küsimused läbi, suurriigid USA, Pr, SB ja NL kooskõlastasid need ; lubati vähendada ühinenud Sks sõjaväe suurust ; 2 Sks-d ühinesid 3.okt 1990 ; sellest sai Eur mõjuvõimsam majandusriik
-NL lagunemine(1991): perestroika hakkas väljuma Gorbatšovi kontrolli alt ; võrreldes NL keskvõimudega liikusid palju liiduvabariigid palju kiiremas tempos ; senineliberaliseerimispoliitika muutus kiiresti demokratiseerumiseks ; tekkisid alternatiivsed parteid ja poliitilised ühendused , mis olid suunatud Kommunistliku Partei võimumonopoli vastu ; võeti vastu keeleseaduseid ; viidi läbi referendumeid iseseisvuse küsimuses ; kasvanud oli Vene Föderatsiooni tähtsus ; Gorbatšov üritas sõlmida liiduvabariikidega liidulepingu, millega nähti ette nende õiguste laiendamine ; tehti riigipöördekatse, see kukkus läbi ja kiirendas riigi lagunemist veelgi ; 1991 kuulutati NL laialiläinuks ja Gorbatšov pani presidendi ameti maha ; hilejm loodi NL riismetest riikidevaheline ühendus- Sõltumatute Riikide Ühendus e SRÜ .
-Külma sõja lõpp: üks külma sõja osapooltest oli kokku varisenud ; Ida-Eur riigid alustasid laiaulatuslikke reforme, võtsid kiiresti kursi ühinemisele ülejäänud Eur-ga ; lõppes võidurelvastumine, endised vaenlased alustasid läbirääkimisi desarmeerimiseks ; 1991 leppisid USA ja NL kokku strateegilise ründerelvastuse vähendamise osas kuni 1/3 võrra ; lakkas eksisteerimast bipolaarne maailm, sõjaliselt muutus maailm ühepooluseliseks ; rahvusvahelistes suhetes domineerisid Lääneriigid, eriti USA ; sõda lõppes demokraatlike ning turumajanduslike riikide võiduga plaanimajanduslike diktatuuririikide üle.
-Muutused Eur poliitilisel kaardil 20.saj lõpus: NL asemel 15 iseseisvat riiki ; Jugoslaavia lagunemine(alates 1992- Sloveenia , Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Makedoonia , Serbia , Montenegro ) ; Tšehhoslovakkia asemel Tšehhi ja Slovakkia -1993.