Noored Eesti tööturul - uurimistöö (0)

Sisukord

Sissejuhatus 3

1. Kes on tööturul osalevad noored?.......................................................................................4
1.1 Välismaal töötavad noored........................................................................................5
2. Töösuhteid reguleerivad õigusaktid....................................................................................6
2.1 Töösuhted alaealistega..............................................................................................6
2.2 Tööaeg ja puhkeaeg ..................................................................................................7
2.3 Puhkus.......................................................................................................................7
3. Noorte võimalused tööle asumiseks .....................................................................................9
3.1 Võimalused läbi sotsiaalmeedia ................................................................................9
3.2 Võimalused läbi otsingumootorite ja tööportaalide..................................................9
3.3 Võimalused läbi messide ja ürituste........................................................................11
3.4 Võimalused läbi ajakirjanduse................................................................................11
4. Küsitlus: Noorte teadmised tööõigusest............................................................................12
4.1 Metoodika ja valim .................................................................................................12
4.2 Tulemuste analüüs..................................................................................................12
5. Vead, mida noored teevad tööle asudes või tööd otsides .................................................14
Kokkuvõte................................................................................................................................15
Kasutatud kirjandus...............................................................................................................16
Lisad.........................................................................................................................................17
Sissejuhatus
Palk, maksud , haridus , töötus ja tööpakkumised on vaid mõned sõnad, mida kuuleme igapäevaselt vaadates televiisorit, lugedes uudiseid või kuuldes inimesi omavahel rääkimas. Nendele sõnadele lisandub tihtipeale sõna „noored“. Kuidas on omavahel seotud noored ja palk, noored ja töötus jne?
Teema on aktuaalne just seetõttu, et probleemid tööga on suuresti seotud noortega, kes on just kooli lõpetanud ning sooviksid asuda tööle. Seetõttu on tähtis, et noored saaksid olulist infot seoses kehtivate seadustega töömaastikul.
Põhiküsimuseks on, et kas noored tunnevad piisavalt hästi oma õigusi tööl?
Käesolev uurimistöö koosneb kuuest peatükist ning nende alapeatükkidest. Lisaks on koostatud küsimustik noorte seas vanuses 16-24.
Esimeses peatükis on seletatud üldiselt, kes on noored tööturul osalejad, mis vanuses nad on, millega tegelevad jne. Lisaks pööratakse tähelepanu välismaal töötavatele või välismaale pöörduda soovivatele noortele. On püütud leida vastust küsimusele, et miks lähevad paljud noored välismaale.
Teine peatükk toob välja õigusaktid, mis reguleerivad töösuhteid ning mida noored esmajoones teadma peaksid. Tööleping, puhkus, palk jne. Eraldi on välja toodud ka alaealiste kohta käivad õigusaktid.
Kolmas peatükk räägib noorte võimalusest tööturul. Kuidas leida tööd, kuidas levib informatsioon jne.
Neljandas peatükis on kirjas küsimustiku valim ja metoodika, lisaks olen kokku võtnud küsimustiku tulemused.
Viiendas peatükis on välja toodud põhilised vead mida teevad noored tööd otsides või tööle asudes. Lisaks on pööratud tähelepanu ka kahtlastele töökuulutustele.
Töös püstitati hüpotees, et noored ei tunne piisavalt hästi oma õigusi seoses tööeluga.

1. Kes on tööturul osalevad noored?

Olen uurimise viinud läbi silmas pidades noori vanuses 16-24, kuid pöörates tähelepanu ka noorematele, kes sageli saavad esimese töökogemuse juba varakult kas aias maasikaid korjates või ka näiteks reklaammodelliks olles. Vanuses 16-24 lõpetavad noored enamasti kas põhikooli, keskkooli või ülikooli ning hakkavad otsima võimalusi asuda tööle. Tasuks märkida, et noored on koolikohustuslikud kuni põhihariduse omandamiseni või 17- aastaseks saamiseni.1

Noorte haridustase mängib üsna palju rolli töökoha leidmisel. Kuid tähtis on samuti ka lai silmaring ning võime teistest eristuda.

On selge, et põhiharidusega ei ole võimalik töötada kõrgharidust eeldaval töökohal ning paljud kõrgharidust omavad noored ei soovigi kandideerida töökohale, millel oleks võimalik arvestades õpitud eriala töötada. Ettevõtjaid kes vajavad haritud noori leidub ning on olemas ka vastavate teadmistega noored kuid millegipärast jääb sellest väheks. Noored kõrgharitud inimesed soovivad tihtipeale asuda kohe tööle kõrgemal kohal, sest nad harisid end ju ometi selleks, et saada vastavalt väärt töökoht. Näiteks ärijuhtimist õppinud inimene soovib kohe asuda tööle mõne ettevõtte juhina, mis sest, et tegelikkuses puudub noorel inimesel enamasti kogemus antud alal töötada. Noored otsivad koheselt keerulisemaid töid.2

On noori, kes soovivad töötada ka õpingute kõrvalt. Eriti oluliseks muutub see juhul kui käiakse juba näiteks ülikoolis, elatakse vanematest eraldi ning vajatakse sissetulekut enda elatamiseks. Kui õpingud ei võimalda käia täiskohaga igapäevaselt tööl, käiakse tihti kusagil abis nädalavahetuseti, poole kohaga jne, et oleks mingigi sissetulek. Tihti koormatakse ennast üle käies täiskohaga koolis, tehes näiteks öösel pikki tunde tööl, mis kokkuvõttes ohustab tervist ja heaolu. Siinkohal on oluliseks seaduses väljatoodud punktid näiteks osalise tööaja kohta, ületunnitöö kohta jne.

Seadusega on sätestatud mis vanusest alates võib noore inimesega sõlmida töölepingu ning millistel tingimustel. On ka paika pandud, et kui kaua ning millist tööd võib teha alaealine.

Ometigi paljud noored neid seadusi ei tea ning paraku paljud ka ei tunne huvi, mis võib viia mitmete probleemideni tööelus.

1.1 Välismaal töötavad noored
Miks mõned noored soovivad töötada välismaal? Igal inimesel on loomulikult omad põhjused, milleks võivad olla parem palk, soov maailma näha, kiindumus mõnda riiki, paremad töötingimused jne. Kindlasti on seda mõjutanud ka majanduslangus Eestis ning töökohtade vähenemine, mistõttu on paljud noored ka lahkunud ning leidnud töö välismaal. Samas ei ole
Aastal 2010 käivitati projekt Talendid koju, mille eesmärk on leida välismaa kogemustega noori ning tuua nad tagasi kodumaale ja viia nad kokku Eestimaiste tööandjatega. Selle projekti tarbeks on loodud internetikeskkond, kus nii välismaal töötavad noored kui ka tööandjad saavad kokku. 3
Kui siiski otsida tööd välismaal, tuleks töökoht leida ametlikke kanaleid pidi. Euroopas kehtib töötajate vaba liikumise põhimõte ning see teeb välismaale tööle asumise töötaja jaoks tunduvalt lihtsamaks. Kuid esineda võib ka raskusi nagu näiteks: tuleb kohaneda teise riigi kultuuriga , tööl tuleb suhelda võõrkeeles ning loomulikult on oluline viia end kurssi teise riigi seadustega ning maksu- ja sotsiaalkindlustussüsteemiga.

2. Töösuhteid reguleerivad õigusaktid

Selleks, et tagada töösuhete normaalne toimimine on paika pandud kindlad tingimused tööandja ja töötaja vahel ning nendevahelisi suhteid reguleerib Töölepinguseadus ehk TLS.

2.1 Töösuhted alaealistega

Antud uurimistöö seisukohast on oluline TLS § 7, mis sätestab töölepingu sõlmimise alaealisega. Väljatoodud paragrahv ütleb, et tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alla 15-aastase või koolikohustusliku alaealisega ega teda tööle lubada. Siiski on sellel ka erandeid ning need on sätestatud sama paragrahvi lõikes 4: Tööandja võib 13-14 aastase alaealisega või 15-16 aastase alaealisega sõlmida töölepingu ning lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust. Lisaks on 7-12- aastastel lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal.

Töölepingut ei tohi sõlmida ega lubada alaealist tööle, kui töö ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid, ohustab alaealise kõlblust, sisaldab alaealisele märkamatuks jääda võivaid ohte , takistab sotsiaalselt arengut või hariduse omandamist või ohustab alaealise tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu. Kui vastavaid piiranguid rikkuda, on sõlmitud tööleping tühine.4

Kergete tööde liigid on kehtestanud Vabariigi Valitsus määrusega. Kergete tööde alla loetakse eelkõige:

• Põllumajandustööd – näiteks aia- või põllukultuuride istutamine, rohimine, kastmine jne.
  
• Kaubandus- või teenindusettevõtted tehtavad abitööd – näiteks kauba lahtipakkimine, väikesemõõduliste esemete pakkumine, hinnasiltide kleepimine jne.
  
• Toitlustus - või majutusettevõttes tehtavad abitööd – näiteks laudade katmine, nõude pesemine, ruumide koristamine jne.
  
• Käsitööesemete valmistamine või abistamine nende müümisel – näiteks suveniirid .
  
• Ravimtaimede kogumine, kuivatamine või pakkimine.
  
• Kontoritöö (ka töö kuvariga)
  
• Puhastus- või koristustööd
  
• Haljastustööd
  

7-12 aasaste puhul loetakse kergeteks töödeks eelkõige osalemist etendusasutuse töös loomingulise töötajana või töö modellina.5

2.2 Tööaeg ja puhkeaeg

TLS 3. jagu sätestab töötaja töö- ja puhkeaja . Üldiselt on ette nähtud täistööaja puhul, et töötaja töötab 40 tundi nädalas ning eeldatakse, et seda tehakse 8 tundi päevas. Seda juhul kui töötaja ja tööandja ei ole kokku leppinud teisiti, mida loetakse osaliseks tööajaks.

Alaealised võivad töötada järgmiselt:

• 7-12 aastased: 3 tundi päevas ja 15 tundi nädalas

• 13-14 aastased või koolikohustuslikud töötajad: 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas

• 15- aastased töötajad, kes ei ole koolikohustuslikud: 6 tundi päevas ja 30 tundi nädalas.

• 16- aastased töötajad, kes ei ole koolikohustuslikud, ja 17- aastased töötajad: 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas.

Võimalik on kokku leppida ka lühemas tööajas kuid mitte pikemas, sest TLS § 44 ütleb, et ületunnitöö kokkulepe alaealisega on tühine. Lisaks vastavalt TLS § 49-le, ei tohi alaealine töötada ajavahemikus kella 20.00-st kuni 6.00-ni. Koolikohustuslikku töötajat ei tohi kohustada tegema tööd vahetult enne koolipäeva algust.

Kuna paljud noored töötavad ka öösiti, on oluline teada ka öötöö piirangut. TLS § 40 kohaselt on tühine kokkulepe, mille kohaselt töötaja, kes töötab ööajal vähemalt kolm tundi oma igapäevasest tööajast või vähemalt kolmandiku oma iga-aastasest tööajast, on kohustatud töötama keskmiselt rohkem kui kaheksa tundi ööpäevas nädalase arvestusperioodi kohta.

Vastavalt TLS §51 peab jääma töötajale 24- tunnise ajavahemiku jooksul vähemalt 11 järjestikkust tundi puhkeaega. 7-12 aastasele alaealisele vähemalt 21 tundi. 13-14 aastasele või koolikohustuslikule töötajale vähemalt 20 tundi, 15- aastasele kuid mitte koolikohustuslikule töötajale vähemalt 18 tundi, 16- aastasele mitte koolikohustuslikule töötajale ning 17-aastasele töötajale vähemalt 17 tundi. Teisiti sõlmitud kokkulepped on tühised.6

2.3 Puhkus

Lisaks eelnevale on töötajal on õigus saada põhipuhkust igal aastal 28 kalendripäeva, kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas puhkuses või seadusest ei tulene teisiti. Põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi.

Alaealise põhipuhkus on igal aastal 35 kalendripäeva. Sama pikk puhkus on ette nähtud ka osalise või puuduva töövõimega töötajale.

Töötajal on õigus taotleda ka õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras. Lisaks on töötajal õigus saada tasustamata puhkust sisseastumiseksamite tegemiseks. Viimast on eriti oluline just noortel, kes käivad tööl, kuid soovivad minna edasi õppima.

Puhkusetasust on kasulik teada, et vastavalt TLS §70 alusel makstakse puhkusetasu välja hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust kui pole kokkulepitud teisiti. Samas ei tohi maksta puhkusetasu hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval. Puhkust ei tohi töölepingu kestuse ajal hüvitada raha ega muude hüvedega. Kui tööleping lõppeb ning töötajal on kasutamata puhkust, siis tuleb see töötajale hüvitada rahas.7

3. Noorte võimalused tööle asumiseks

Millised siis on noorte võimalused leida tööd? Kõige rohkem infot saavad noored tööandjate kohta kas organisatsiooni kodulehe, interneti töövahenduskeskkondade ja otsingumootorite kaudu. Kõvasti on kasvanud sotsiaalmeedia olulisus. Lisaks internetis ringi vaadates, leiab mitu veebisaiti, mis on suunatud noorte teadlikkuse tõstmisele. Veel ka ajakirjanduslikud kanalid, mis tänapäeval sisaldavad tööpakkumisi ja reklaame, mis on suunatud tööotsijatele. Analüüsisin erinevaid kanaleid noorte võimalustest ning leidsin, et on üsna palju variante, läbi mille leida tööd või olla lihtsalt rohkem kursis oma võimalustega.

3.1 Võimalused läbi sotsiaalmeedia

Sotsiaalmeedia olulisus on noorte seas kasvanud viimase viie aastaga väga palju. Üle 70% noortest peab seda väga oluliseks. Kõige rohkem kasutatakse Facebooki. Järgnevad Linkedin ning blogid. Kõige vähem oluliseks peetakse Twitterit.8

Isiklikult sotsiaalmeediaportaalis Facebook ringi vaadates on jäänud silma noorte enda postitused, milles keegi kirjutab, et otsib tööd, pakub tööd, keegi tema tuttav otsib töötajaid jne. Tänu nendele postitustele leiavad paljud noored tööd just tutvuste kaudu. Jagatakse ka erinevate töövahendusportaalide kuulutusi. Lisaks olen märganud erinevaid gruppe, kuhu inimesed saavad postitada oma tööpakkumine või soovi leida tööd. Otsingusse sõna „töö“ trükkides, tuli mitu erinevat gruppi esile. Üks neist on näiteks: „Tööpakkumised/Haltuurad“, mis paistab olevat üpris aktiivne grupp, arvestades, et postitatud on igapäevaselt. Leidub nii neid, kes pakuvad tööd erinevates valdkondades, kui ka neid, kes otsivad tööd. Mõni kuulutus sisaldab detailideni töökirjeldust aga on ka lihtsamaid postitusi stiilis: „Otsin tööd ehitusvaldkonnas, palun kirjutage postkasti“.9

3.2 Võimalused läbi otsingumootorite ning tööportaalide

Kui inimene silmab mõnda tööpakkumist, kui soovib rohkem infot näiteks ettevõtte, tööandja või tegevusvaldkonna kohta, siis on kasulik kasutada otsingumootoreid nagu Google, Bing jt. Lisaks annavad otsingumootorid ka viiteid erinevatele tööportaalidele. Kui kirjutasin Google.com’i otsingusse tööpakkumised, sain palju erinevaid veebilehti kuid populaarsemad neist on: cv.ee, cvkeskus.ee ning tootukassa.ee.10

Cv.ee ning cvkeskus.ee on oma olemuselt üsna sarnased ning lihtsa ülesehitusega tööportaalid, kus on võimalik lisada oma kuulutus nii tööandjana, kui ka võimalus vaadata erinevaid tööpakkumisi ja nendele kandideerida läbi antud keskkonna. Võimalik on koostada oma isiklik CV ning saab näha, et millised ettevõtted on sinu cv-d vaadanud. Tööpakkumisi on võimalik otsida erinevate valdkondade, ettevõtte nime, asukoha jms järgi. Cvkeskus.ee reklaamib end kui: „No. 1 tööportaal Eestis“ ning „Suurim tööpakkumiste arv Eestis“, millest võib järeldada, et cvkeskus.ee on suunatud rohkem tööotsijale. Lisaks on cvkeskus.ee-l olemas „Karjääriabi“, mida sirvides on võimalik vaadata CV näidist, sooritada tööalaseid teste, saada infot erinevate koolituste kohta ning ka foorum, kus saab avaldada oma teema erinevates rubriikides nagu: CV, praktika, palk, positiivne/negatiivne kogemus jne. 11

Lisaks on ka töötukassa enda veebileht, kus saab lisaks tööpakkumistele ka muud infot seoses tööeluga nagu näiteks töötuna arvele võtmine, toetused ja hüvitised jne. Silma jäi töötukassa lehel selline rubriik nagu „Noortegarantii“. Noortegarantii on riiklik tegevuskava, mille eesmärk on tagada, et noored saaksid töötuks jäämisel või koolist lahkumisel võimalikult kiiresti tagasi tööle, oma haridusteed jätkata või olla muul moel ühiskonda aktiivselt kaasatud.

Antud tegevuskava raames tutvustavad tööturgu noortele töötukassa karjääriinfospetsialistid ning teevad seda läbi erinevate töötubade 8.-12. klassi õpilastele.12 Leian, et see on suurepärane võimalus noortel saada aimu tööelus toimuvast ning lihtsustada võimalusi töö leidmiseks.

Veel on olemas ka selline keskkond nagu GoWorkaBit, mis on suunatud eelkõige lisatööde pakkumistele ning tööandjatele, kes vajavad abikäsi. Portaali avalehel on kirjas, et aktiivseid kasutajaid oli üle 75 000 ning teenitud tasud ulatuvad peaaegu 800 000 euroni. Saidi ülesehitus on väga lihtne. Kõigepealt tuleb luua konto, ilma milleta ei ole võimalik antud keskkonda kasutada. Iga Esiteks tuleb valida, kas otsid „tööampsu“ või vajad töökäsi. Edasi saab valida ühe või mitu valdkonda ning seejärel juba kandideerida sobivatele pakkumistele. GoWorkaBit soovib, et kasutajad saaksid kogemusi reaalsetes ettevõtetes ning seetõttu saavad tööpakkujateks olla vaid ärikliendid. Tööpakkumised on väljatoodud kuupäevade kaupa. Pakkumise juures on töö nimetus, asukoht, tööaeg ning brutotasu.13

Peab ütlema, et tegemist on väga vajaliku portaaliga just eelkõige õpilastele, kes soovivad lisaraha teenida, kuid kooli kõrvalt ei ole leidnud võimalust töötamiseks kindlas ettevõttes. Portaal on usaldusväärne eelkõige just seetõttu, et oma kasutaja tuleb registreerida ning poolte vahelise suhte puhul on tegemist käsunduslepinguga võlaõigusseaduse tähenduses, mis tagab tegevuse seaduslikkuse ning pakub tööotsijale rohkem turvatunnet kui lihtsalt kuskile tööle minemine lootusega hiljem tasu saada.

3.3 Võimalused läbi messide ja ürituste.

Töötukassa korraldab igal aastal töömesse erinevates linnades. Messile oodatakse inimesi, kes otsivaid nii püsivat tööd, kui ka hooajalist tööd. Sobivaid pakkumisi võivad leida ka vaheaegadeks tööd otsivad koolinoored. 14

Lisaks korraldab Eesti Noorsootöö Keskus igal aastal noorte infomessi Teeviit. Aastal 2016 toimub Teeviit 1.-2. detsembril Eesti Näituste Messikeskuses, Tallinnas. Teeviit on suunatud noortele inimestele, kes soovivad infot edasiõppimisvõimaluste, täiendõppe, vaba aja sisustamise ja noorteorganisatsioonide kohta. Teeviit on heaks võimaluseks viimaks end kurssi kõigi võimalustega. 15

3.4 Võimalused läbi ajakirjanduse

Kuigi suurem osa tänapäevastest tööpakkumistest on koondunud internetikeskkondadesse, on siiski olemas ka paberkandjal ning füüsilisel kujul olemas olevaid ajalehti, mille veergudelt on võimalik leida töökuulutusi.

Lisaks võib tänavatel märgata postide, prügikastide või reklaamtahvlite peal olevaid reklaamkuulutusi, kus otsitakse „tegijaid“ mõnda ettevõttesse. Otsest kuulutust, kus oleks kirjas tööpakkumise sisu nagu pakutav ametikoht, nõudmised kandidaadile, võimalused jne, näeb sellisel kujul harva. Enamasti soovitakse lihtsalt tekitada huvi ning reklaamida ettevõtet.

4. Küsitlus: Noorte teadmised tööõigusest

Igale noorele, kes astub või on astumas iseseisvasse ellu ning sellega seoses ka töömaailma, on oluline olla kursis tööõigusega, enda õiguste ja kohustustega ning ka enda võimalustega. Tuginedes eelnevalt kirjutatule ning uurimise põhiküsimusele, viisin läbi küsitluse noorte seas, teada saamaks mida ning kui palju teatakse tööõigusest ning sellega seonduvast.

4.1 Metoodika ja valim

Kuna tänapäeva noored on üles kasvanud tehnoloogia keskel, omavad erinevates suhtlusportaalides sadu sõpru, siis leidsin, et just see oleks kõige tõhusam meetod oma info levitamiseks. Lähtuvalt sellest sai koostatud internetiküsitlus.

Küsimustik sai koostatud internetikeskkonnas docs.google.com. Küsimustiku link sai saadetud osalejatele suhtlusportaalide kaudu või e-posti teel. Küsitlus koosnes 17-st küsimusest.

Valimiks olid noored vanuses 16-24a ning kokku vastas küsimustikule 63 inimest, kellest 97% olid eestlased. 3% vastanutest märkis rahvuseks muu ega täpsustanud. Naissoost isikuid osales uuringus 50 ning meessoost isikuid 13.

4.2 Tulemuste analüüs

Küsimustikus oli küsitud ka osalejate haridustaset. Põhiharidusega vastanute keskmine vanus oli 17 eluaastat, mis on ka üsna loogiline, sest alla 18 aastasel ei ole võimalik omada veel keskharidust või sellest kõrgemat haridust. Keskharidust omas kõige enam vastanuid vanuses 19-24. Bakalaureuse- või magistrikraadi omas 16 küsimusele vastanud inimest.

Küsimusele: „Kas olete enda arvates tööõigusega seonduvaga hästi kursis?“ vastas 47% jah ning 53% ei. Vastanute haridustase jagunes üpris võrdselt kõikide variantide vahel.

Järgnes küsimus: „Kuhu pöörduksite, kui tunnete, et Teie huve tööl on rikutud?“ Vastusevariantideks olid Tööinspektsioon, Tarbijakaitseamet ning Töötukassa. Sellele küsimusele vastas õigesti tervelt 90% vastanutest. 5 inimest pakkus Tarbijakaitseametit ning 1 inimene ka Töötukassat. Sellest võib järeldada, et ollakse kursis kuhu pöörduda.

Küsimusele „Kui palju on kehtiv töötasu alammäär kuus?“ vastas võrdselt 44.4% kas 390 eurot kuus või 430 eurot kuus. 11.1% inimestest pakkus ka 320 eurot kuus. Üsna suur protsent vastanutest siiski peab töötasu alammäära väiksemaks kui see on, mis võib tekitada olukorra, kus saadakse vähem palka kui seaduse järgi ette nähtud on ning töötaja huve seega rikutakse.

Järgnes küsimus: „Kas töötaja on kohustatud nõustuma proovipäevaga?“ Nagu viiendas peatükis oli kirjas, ei ole olemas proovipäevi. Seaduse järgi on ettenähtud vaid katseaeg. 38% vastanutest vastas siiski küsimusele jaatavalt ehk töötaja on kohustatud nõustuma proovipäevaga. Üle 95% jah vastanutest olid kas põhi- või keskharidusega ning nooremad kui 22 eluaastat.

Küsimusele: „Mitu kalendripäeva aastas on töötaja põhipuhkuse üldnorm?“ vastas õigesti (28 päeva) üle 90% vastanutest. Seda on hea tõdeda, et seda siiski noored teavad. Pakuti ka variante nagu 35 päeva, 42 päeva.

Uuringus sai ka küsitud, et: „Kui mitu tundi peab täisealisele töötajale jääma puhkeaega 24- tunnise ajavahemiku jooksul?“ Seda siiski paljud täpselt ei teatud. 35 uuringus osalenud inimest 63-st vastas küsimusele arvuga 12 tundi. Õige vastus on siiski 11 tundi ning sellele vastas õigesti 14 uuringus osalenud inimest. Ülejäänud 14 inimest pakkusid vastuseks 9 tundi. 14 inimest 63-st on päris suur number ning 9 tundi puhkeaega on kindlasti liiga lühike aeg.

Järgnes küsimus informatsiooni saamise kohta: „Kust saate Teie informatsiooni enda õiguste/kohustuste kohta töötajana?“ Kõige rohkem vastati, et töökogemusest ning internetist, mis näitab, et paljud noored õpivadki kogemuse kaudu ning vajadusel kasutavad interneti abi. Lisaks märgiti ära ka, et infot saadakse koolist või sõpradelt/perelt.

Küsimus nendele, kes käivad või on käinud tööl: „Kas tunnete, et Teie õigusi töötajana on rikutud?“ 68% vastas jah ning 32% ei. Jah vastanutest toodi rikkumiste kohta enim välja töötasu kas maksmata jätmine, kokkulepitust väiksem palk või töötasu maksmise hilinemine.

Järgnes küsimus noorte huvide kohta üldiselt: „Kas arvate, et noorte huve rikutakse tööl sagedamini kui kogenud töötaja huve? Sellele küsimusele vastas jaatavalt tervelt 73% vastanutest. Põhjustena miks, toodi välja enim seda, et noortel on vähe teadmisi enda õigustest töötajana. Järgnesid arvamused, et noored ei julge enda õiguste eest seista ning ei osata seadusest enda õiguste kohta infot otsida.

Viimaseks küsimuseks oli, et :“Kas arvate, et noortele edastatakse piisavalt vajalikku informatsiooni, et olla kursis enda õiguste ja kohustustega tööl?“ Jaatavalt vastas kõigest 22% vastanutest. Kokkuvõtvalt võib öelda, et noored ei ole väga hästi kursis tööelu puudutavate seadustega ning lahendus võib peituda näiteks haridussüsteemis. Noortele võiks olla juba põhikoolis kohustusliku osana infotunnid tööelu kohta, kus jagatakse teadmisi seaduste kohta ning räägitakse neile nende võimalustest.

5. Vead, mida noored teevad tööle asudes või tööd otsides
Noored usuvad ja loodavad, et leiavad tööd otsides huvitava töö kiiresti ning tööle asudes on kõik lihtne, et nad teevad nõutud tööd ja saavad lubatud palga. Paraku nii see alati ei lähe. Uuringust selgus, et paljude huve tööl on nende meelest rikutud. Toodi välja, et palka pole õigeaegselt makstud, maksud on valesti deklareeritud , ületundide eest ei ole tasutud jne.
Probleemiks on see, et noored ei tea oma õigusi ning ei oska kellegi poole pöörduda kui tundub, et nende huve on rikutud. Lisaks ei uurita enne tööle asumist tööandja tausta . See viib motivatsioonilanguseni tööl, mõjutab pensionifondi jne. Samuti ei tulda ka töölt ära, sest kardetakse , et ei leita uut tööd nii kiiresti ja arveid on ometigi vaja tasuda.
Leidub palju tööpakkumisi, mis lubavad lihtsat tööd ja suurt palka, mis noori tõmbab, sest loodetakse saada palju raha ilma erilise pingutuseta. Selliste tööpakkumiste puhul on alati oht, et jäetakse sõlmimata korralik tööleping, mis omakorda võibki viia selleni, et lõpuks ei maksta palka ja kasutatakse noori teadmatuid töötajaid lihtsalt ära.
Tööportaal CV keskus tegi uuringu, millest selgus, et 52% Eestimaa noortest plaanivad saada miljonäriks. CV keskuse turundusjuht Henry Auväärt märgib siiski, et suur osa noortest mõistab tööturul vajaminevaid oskusi. Seda tõestab see, et töökogemuse saamiseks ollakse valmis töötama ka miinimumpalga eest.16
Palju on räägitud proovipäevadest ning kas töötaja on tööle asudes kohustatud nõustuma proovipäevaga. Tegelikult ei ole proovipäevi olemas. Seaduse järgi on olemas vaid katseaeg ning selle eest tuleb samuti maksta tasu. Lisaks laienevad töötajale ka kõik töösuhtes olevad õigused. Katseaeg on selleks, et veenduda töötaja sobivuses antud ametikohale ning töötajale teada saamaks, kas talle endale see töö sobib. Proovitööpäev on siiski olemas Eesti Töötukassa näol pakutavas teenuses. Proovitöö annab töötajale võimaluse pakutaval töökohal töötamine järgi proovida ning tööandjale annab see võimaluse enne töölepingu sõlmimist olla kindel, et töösoovija on sobilik. Proovitöö eelduseks on, et tööandja otsib just Töötukassa kaudu vabale töökohale töötajat.17
Kokkuvõte
Noored on ühiskonna alus ja ühiskonnas omab seega suurt tähtsust see, et noored tunneksid tööle asudes oma õigusi ning kohustusi ja oskaksid teha vastavalt sellele õigeid valikuid . Uuring tõestas, et noorte teadlikkust tuleb tõsta tööeluga seotud küsimustes.
Uurimistöö esimene peatükk käsitles noori üldiselt ning püstitas küsimuse, kes on tööturul osalevad noored. Selgus, et noori leidub erineva erinevate soovidega. Mõni soovib töötada näiteks õpingute kõrvalt, mõni aga hoopis välismaal.

Teises peatükis sai käsitletud Töölepinguseadust (TLS). Välja toodud on põhilisemad õigusaktid, mida noored peaksid esimesena teadma.

Kolmas peatükk uuris noorte võimalusi tööle asumiseks või tööd leidmaks. Võimalusi on võrdlemisi palju ning läbi erinevate allikate. Tänapäeva noored on kasvanud infoühiskonna keskel ning sellest võib ka järeldada, et paljud leiavad omale töökoha internetti kasutades.

Neljandas peatükis analüüsin enda poolt koostatud küsitluse tulemusi. Paraku küsitluse tulemusena selgus, et väga paljud noored ei tunne enda õigusi ega ka mitte kehtivaid tööeluga seotud seadusi. Ei teata töötasu alammäära, ei teata ka seadusi puhkeaja kohta. Kui küsida noorte endi käest, et kas nemad tunnevad, et nende huve on tööl rikutud, vastas koguni 68%, et jah, on.

Viimases, viiendas peatükis olid välja toodud põhilised vead, mida noored tööotsingul või juba tööle asudes teevad. Selgus, et tihti ei uurita enne tööandja tausta, loodetakse lihtsale tööle ja heale tasule, usutakse, et proovipäevale minnes saavad nad end tööandjale tõestada. Tegelikkuses võib tööandja noort lihtsalt ära kasutada tasuta tööjõuna ja noor seda ei tea.
Noorte teadlikust tuleks tõsta. Lahenduseks võiks olla kohustuslikud koolitunnid tööõigusest juba põhikoolis, lapsevanemaid peaksid oma lapsega rohkem sel teemal rääkima, vajadusel abistama info otsimisel, noored peaksid kindlasti ise enne tööle asumist veenduma , et tööandja on aus ja koheselt tööle asudes sõlmima ka töölepingu. Tööleping on oluline ja hoolikalt läbi lugeda enne, kui sellele allkiri anda.
Kuna ühiskond muutub pidevalt ja infolevik laieneb veelgi, siis on loota ka noorte teadlikkuse paranemist ning tööandja ei saa noorte huve nii kergekäeliselt enam rikkuda, sest noored on teadlikumad kui varem.
Kasutatud allikad
1. Eesti Rahvusringhääling. Arvutivõrgus: www.err.ee
2. Sotsiaalmeedia võrgustik Facebook . Arvutivõrgus: www.facebook.com
3. Töölepinguseadus. RT I, 17.12.2015, 84
4. Wikipedia. Arvutivõrgus: https://et.wikipedia.org
5. Projekti talendid koju veebileht . Arvutivõrgus: www.talendidkoju.ee
6. Töövahenduskeskkonnad. Arvutivõrgus: www. cvkeskus .ee, www.cv.ee, www.gworkabit.com
7. Töötukassa veebileht. Arvutivõrgus: www. tootukassa .ee
8. Uudisteportaal Postimees . Arvutivõrgus: www.postimees.ee
9. Messide veebilehed . Arvutivõrgus: www.teeviit.ee, www.toomess.ee
10. Tööinspektsiooni teabeleht. Arvutivõrgus: https://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/noore_tootaja_meelespea.pdf
Lisad
1. Küsimustik: Noorte teadmised tööõigusest
Sugu 
Mees
Naine
Vanus 
Rahvus 
Eestlane
Venelane
Muu:
Haridustase
Põhiharidus
Keskharidus
Bakalaureusekraad
Magistrikraad
Muu:
Praegusel hetkel Te:
Õpite
Töötate
Õpite ja töötate
Olete kodune
Muu:
Kas olete enda arvates hästi kursis tööõigusega seonduvaga? 
Jah
Ei
Kuhu pöörduksite, kui Teil tekib kahtlusi , et Teie huve tööl on rikutud?
Tarbijakaitseamet
Tööinspektsioon
Töötukassa
Kui palju on hetkel kehtiv töötasu alammäär kuus?
430
390
320
Kas töötaja on kohustatud nõustuma proovipäevaga? 
Jah
Ei
Mitu kalendripäeva aastas on töötaja põhipuhkuse üldnorm? 
28
42
35
Mitu tundi peab täisealisele töötajale jääma puhkeaega 24- tunni jooksul?
11
9
12
Millistest allikatest olete saanud informatsiooni enda õiguste/kohustuste kohta töötajana? 
Koolist
Internetist
Perelt
Sõpradelt
Seminaridelt/koolitustelt
Töökogemuse kaudu
Muu:
Kui olete tööl käinud/töötate hetkel, kas tunnete, et Teie õigusi on rikutud? Näiteks: lepingu rikkumine , töötasu maksmata jätmine jne.
Jah
Ei
Kui vastasite eelmisele küsimusele jaatavalt, siis palun põhjendage.
Teie vastus
Kas Te arvate , et noorte(16-24a.) õigusi tööturul rikutakse sagedamini, kui kogenenud töötajate omi? *
Jah
Ei
Kui vastasite eelmisele küsimusele jaatavalt, siis palun märkige ära alljärgnevatest faktidest kõik, mis Teie arvates vastab tõele.
Noortel on vähe teadmisi enda õigustest töötajana
Vähene või puuduv töökogemus
Ei julge ennast kehtestada/enda õiguste eest seista
Ei tea kelle poole murega pöörduda
Usaldavad tööandjat täielikult
Ei oska seadusest vajalikku infot leida
Muu:
Kas arvate, et noortele edastatakse(kooli, pere, tööandja jne) poolt piisavalt vajalikku informatsiooni, et olla kursis enda õiguste ja kohustustega tööl? *
Jah
Ei
1 Koolikohustus . Arvutivõrgus: https://et.wikipedia.org/wiki/Koolikohustus
2 Err.ee artikkel: Töötus kõrgharitud noorte seas on kasvanud. Arvutivõrgus: http://uudised.err.ee/v/eesti/0fd519ce-88e2-4250-a728-46376f787918/tootus-korgharitud-noorte-seas-on-kasvanud
3 Projekt Talendid Koju. Arvutivõrgus: http://www.talendidkoju.ee/projektist
4 RT I, 17.12.2015, 84. § 7
5 RT I 2009, 31, 195
6 RT I, 17.12.2015, 84. § 42-51
7 RT I, 17.12.2015, 84. § 54-71
8 Artikkel: Noored tööturul. Arvutivõrgus: http://www.personaliuudised.ee/uudised/2016/04/06/noored-tooturul-missugust-tooandjat-hinnatakse-ja-mis-kanalite-kaudu-tood-otsitakse
9 https://www.facebook.com/groups/t66pakkumised/?fref=ts
10 Google otsingumootori tulemused. Arvutivõrgus: https://www.google.ee/webhp?sourceid=chrome-instant&ion=1&espv=2&ie=UTF-8#q=t%C3%B6%C3%B6pakkumised
11 Töövahenduskeskkonnad internetis: Arvutivõrgus: http://www.cvkeskus.ee/ ja http://www.cv.ee/
12 Töötukassa Noortegarantii. Arvutivõrgus: https://www.tootukassa.ee/noortegarant ii
13 Töövahenduskeskkond internetis. Arvutivõrgus: https://goworkabit.com/
14 Töömessi koduleht . Arvutivõrgus: http://www.toomess.ee/avaleht
15 Noorte infomess Teeviit. Arvutivõrgus: http://www.teeviit.ee/
16 Tarbija24 portaali artikkel uuringust. Arvutivõrgus: http://tarbija24.postimees.ee/3705669/uuring-pooled-eesti-noored-ihkavad-miljonariks-saada
17 Tööinspektsiooni teabeleht: Noore töötaja meelespea. Arvutivõrgus: https://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/noore_tootaja_meelespea.pdf