Brasiilia majandus (3)

(Kool)
BRASIILIA MAJANDUS
Referaat
(nimi)
(klass)
( juhendaja )
(LINN 2010)

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1.RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS 4
1.1.Üldandmed 4
1.2.Geograafiline asend 5
1.3.Arengutase 6
2. RAHVASTIK 7
3.MAJANDUS 9
3.1. Energiamajandus 9
3.2.Põllumajandus 10
3.3. Metsamajandus 11
3.4. Kalandus 12
3.5.Töötlev tööstus 13
3.6.Transport 15
3.7. Turism 17
3.8.Kokkuvõte majandusest 18
KOKKUVÕTE 19
KASUTATUD KIRJANDUS 20

SISSEJUHATUS

Valisin teema Brasiilia majandus mitmetel põhjustel. Peamine põhjus on see, et arvasin, et kuna Brasiilia on nii suur riik, siis ei tohiks olla ületamatult raske referaati koostada ja materjali Brasiilia kohta peaks olema palju. Teine põhjus on see, et brasiillased on tugevad jalgpallis ja jalgpall mulle meeldib, siis äratas see minus huvi ka Brasiilia kohta. Kolmas põhjus on see, et Brasiilias asuv Rio de Janeiro on väga ilus ja ma tahaksin ise sinna kunagi reisida . Need põhjused mõjutasid minu valikut.
Töö eesmärk on anda ülevaadet Brasiilia majanduse kohta. Brasiilia majandus on väga mitmekesine . Referaat on koostatud Brasiilia majanduse mõistmiseks ja selle taseme kohta teabe saamiseks. Brasiilia majanduse põhiprobleem on, et ei kasutata ära saadavaid ressursse.
Referaadi koostamiseks kasutasin erinevaid materjale. Materjale on küll palju, kuid kahjuks enamik internetilehti on inglise keeles ja eestikeelset teksti eriti ei leidu. See tegi referaadi koostamise üpris raskeks, kuna väga palju tuli tõlkida ja laused selle tõttu mõningas osas konarlikud. Peamiste materjalidena kasutasingi inglisekeelseid internetilehti. Samuti kasutasin ka geograafia õpikut ja raamatut maaima riikide kohta. Kõige rohkem kasutasin oma mõistust, et need inglisekeelsed internetilehed ära tõlkida.
Jaotasin teemad suurteks peateemadeks, nagu üldiseloomustus, rahvastik ja majandus, ja alateemadeks nagu üldiseloomustus, geograafiline asend, arengutase, energiamajandus, põllumajandus, metsamajandus, kalandus, töötlev tööstus, transport, turism ja kokkuvõte majandusest. Jagasin teemad nii, et kõikidest tähtsamatest majanduse osadest saaksin eraldi alateema teha ja et kõik teemad ei oleks omavahel seotud. Arvan, et nii on parem referaati lugeda.
Arvan, et referaat on piisav Brasiilia majanduse kohta teabe saamiseks.

RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS

Üldandmed

Brasiilia pindala on 8 511 965 km². Riigis räägitakse portugali keelt. Brasiilia president on Luís Inácio Lula da Silva. Rahaühik on riaal (BRL). Riik iseseisvus 7. september 1822.
Brasiilia pealinn on Brasília, mis on Liiduringkonna keskus. Brasília pindala on 472 km2 ja elanikke on seal aasta 2005 seisuga 199 000. Selle linna koordinaadid on 15°47′″ N ja 47°55′″ E.
Rahvaarv 2007 aasta seisuga on 190 011 000 ja rahvastiku tihedus 22 in./km². Rahvaarvult on Brasiilia maailmas viiendal kohal.
Brasiilias on 26 osariiki ja 1 liiduringkond. Need on: Acre, Alagoas, Amapá, Amazonase osariik , Bahia, Ceará, Espírito Santo, Goiás, Liiduringkond, Maranhão, Mato Grosso , Mato Grosso do Sul, Minas Gerais, Pará, Paraíba, Paraná osariik, Pernambuco, Piauí, Rio de Janeiro osariik, Rio Grande do Norte, Rio Grande do Sul, Rondônia, Roraima, Santa Catarina, São Paulo osariik, Sergipe, Tocantinsi osariik.
Brasiilias on kaks suuremat linna: Sao Paulo, kus elab umbes 25 miljonit inimest ja Rio de Janeiro, kus elab umbes 10 miljonit inimest.
Joonis 1. Brasiilia vapp . Joonis 2. Brasiilia lipp.
Joonis 3. Brasiilia pealinna lipp. Joonis 4. Brasiilia pealinna vapp.

Geograafiline asend

Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt ligi viies riik maailmas, hõlmates ligi 50% Lõuna-Ameerika mandrist. Brasiilia on ümbritsetud Atlandi ookeaniga idast ja Brasiilial on rannajoon üle 7,367 kilomeetri.
Brasiilial on maismaapiir peaaegu Lõuna-Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tšiili: Venezuela, Suriname, Guyana ja Prantsuse Guyanaga lõunast, Kolumbiaga loodest, Boliivia ja Peruuga läänest, Argentiina ja Paraguayga edelast ja Uruguayga põhjast (Joonis 6).
Brasiilia pealin Brasília asub Amazonase ja Paraná jõgikonna veelahkmel (Joonis 5).
Joonis 5. Brasiilia pealinna asukoht.
Joonis 6. Brasiilia asukoht.

Arengutase

Brasiilia kuulub uustööstusmaade hulka, mida iseloomustab eelkõike usina, kuid odava töötajaskonna olemasolu, kuid kus napib kapitali. Uustööstusmaad on keskmisest jõukamad riigid.
Arengutaset saab iseloomustada ka sisemajanduse kogutoodanguga ühe elaniku kohta (Joonis 7). Sisemajanduse kogutoodang on aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus. Brasiilias on SKT ($/el. kohta ostujõu alusel) 8800. Põllumajanduse % SKT-st on 8,0; tööstuse % SKT-st on 38,0; teeninduse % SKT-st on 54,0; haritava maa % on 7. Sellest saab järeldada, et kui on suur hõive teeninduses , on Brasiilia kiiresti arenev/arenenud riik.
Riikide arengutaseme hindamiseks kasutatakse ka ÜRO inimarengu indeksit, mis koosneb SKT, haridse ja keskmise eluea näitajatest. Brasiilia on positsioonil 69 ja inimarenguindeks on 0,792. Kirjaoskuse % on 88,6. See tähendab, et Brasiilia on keskmise inimarenguga riik.
Arengutaset võrreldakse ka sündimuse, suremuse, imikusuremuse, laste arvu naise kohta, keskmise eluea järgi. Brasiilias on sündimus 21‰; suremus 6‰; imikusuremus 27‰; laste arv naise kohta 2,3; naiste keskmine eluiga 76 ja meeste keskmine eluiga 68. Suremuse järgi saab vaadata, et Brasiilia on arenenud, kuna arenenud riikides on suremus väikesem tänu paremale arstiabile. Ka keskmise eluea järgi saab vaadata, et Brasiilia on arenenud, kuna arenenud riikides on meditsiini tase parem ja selle tõttu ka keskmine eluiga kõrgem. Arenenud riikides on ka laste arv naise kohta väga madal. Brasiilia on keskmisel positsioonil, kuna sündmus on üpris suur ja ka laste arv naise kohta arenenud riikide numbritest kõrgem.
Joonis 7. SKT tiheduse kaart.

RAHVASTIK

Brasiilia on kõige suurema rahvastikuga riik Ladina-Ameerikas ja samuti ka üks suurima rahvaarvuga riikidest maailmas. Brasiilia rahvaarv on 2007. aasta seisuga 190 011 000 ja rahvastiku tihedus 22 in./km² (Joonis 10). Brasiilia on rahvaarvult viies riik maailmas.
Brasiilia iive on 1,1-2‰. See on positiivne, kuna sündimus on 21‰ ja suremus on 6‰. Naiste keskmine eluiga on 76 ja meeste keskmine eluiga 68.
Brasiilia rahvastikupüramiidi vaadates on näha, et Brasiilia on jõudnud kaasaegsesse rahvastiku tüüpi, kuna püramiid hakkab muutuma seenekujuliseks ja on näha, et demograafiline plahvatus on möödunud (Joonis 8). Sündimus hakkab vähenema. Kui vaadata Brasiilia rahvastikupüramiidi aastal 2050, siis on näha, et rahvastik on vananenud (Joonis 9). Sündimus on 2002 aastaga võrreldes palju vähenenud ning vanurite osatähtsus on väga suur.
Brasiilia rahvastik kujunes eri päritolu inimeste kooselus ja tihedas suhtlemises. Rassid ja kultuurid on kogu aeg segunenud ning rahvastik on aina ühtlustanud. Tihti on kõige selle peale raske mõista, milline on tänapäevane brasiillane.
Brasiilia rahvastik on väga kirev (Joonis 11). See hõlmab nii põliselanikke indiaanlasi, kellel on olnud vähe kokkupuuteid välismaailmaga, kui ka portugali kolonisaatorite ning 17. saj suhkrurkooistandustesse tööle toodud aafriklaste järglasi. Hilisemate sisserännanute hulgas on nii itaallasi kui ka jaapanlasi.
Natuke üle poole praegusest rahvastikust on valged, kes põlvnevad eelkõige portugallastest, aga ka sakslastest, hispaanlastest, itaallastest, hollandlastest jt. Umbes 10% brasiillastest on neegrid , nemad elavad peamiselt kirdeosariikides. Ent üle kolmandiku rahvastikust on segaverelised ning nende osatähtsus kasvab. Umbes 300 000 Brasiilia põliselanikku elab Amasoonia ürgmetsades. Leidub ka jaapani, araabia ja muu päritoluga brasiillasi. Portugali keel on küll riigikeel , kuid leidub veel enam-vähem koospüsivaid sisserändajate ning nende järglaste rühmi, kes kasutavad saksa, itaalia, hispaania või jaapani keelt
Indiaanlastest põlisrahvas kannatab Brasiilia enamiku teiste rahvaste eelarvamuste tõttu. 1900. a-st alates on 87 indiaanihõimu haiguste, nälja ning nende maa vägivaldse kaevuritele, uusasukatele ja metsatöölistele võõrandamise tagajärjel välja surnud. Indiaanlasi arvatakse praegu olevat 220000. Vaesest kirdeosast sisserännanud kannatavad riigi suuremates linnades märgatava diskrimineerimise all.
Brasiilia on tavapäraselt perekeskne sügavalt katoliiklik riik. Brasiiliat loetakse maailma suurimaks katoliiklikuks riigiks. Enamik brasiillasi on ustav Rooma kirikule, kuid ühendab katoliku usu Aafrika usundite tavadega. Üha rohkem brasiillasi kuulub protestantlikesse kirikutesse; on ka juudiusulisi ja teiste usundite tunnistajaid. Kõigest veerand brasiillasi elab maal ning on palju miljonilinnu. Linnaperes on tihti rohkem pingeid. Palju kirdeosast lahkujaid hülgab oma perekonna.
Brasiilia naistel on aastast 1934 valimisõigus, ent töövõtul ja poliitikas diskrimineeritakse neid ikka veel. Naiste huvide arvestamiseks ja kaitseks on asutatud vastav ministeerium.
Joonis 8. Brasiilia rahvastikupüramiid 2002. Joonis 9. Brasiilia rahvastikupüramiid. 2050.
Joonis 10. Brasiilia rahvastiku tihedus. Joonis 11. Rahvastiku koosseis.

MAJANDUS

Energiamajandus

Brasiilia on kümnes suurim energiatarbija ja suurim Ladina-Ameerikas. Samuti on Brasiilia ka suur nafta ja gaasi tootja selles regioonis ja maailma suurim etanooli tootja. Brasiilias on viimasel ajal kiiresti kasvanud nafta tootmine. Brasiilias on naftavarusid 20 mln barrelit. Brasiiliast ekspordib naftat Nigeeria . Brasiilias sütt eriti ei kasutata, kuna sellel on madal kütteväärtus ja transport on kallis.
Brasiilia on suur hüdroenergia tarbija (Joonis12). Brasiilias asub üks võimsaimaist hüdroelektrijaamadest, hüdroelektrijaam Paraná jõel. Selle võimsus on 12600 MW. Peale energia saamise on hüdroelektrijaamade veehoidlatest inimestele ka muud kasu. Veehoidlad vähendavad üleujutuste ohtu, tekitavad veetagavara, mida saab kasutada niisutuseks või elanikkonna veega varustamiseks, rajatud tehisveekogu sobib puhkemajanduse arendamiseks ja mis kõige tähtsam, et ei saasta õhku.
Brasiilias kasutatakse vähesel määral tuumaenergiat, vaid 1% kogu energiast. Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt ja uuringud näitavad, et tuumaenergiast saadud on elekter on söest toodetust isegi odavam, kuid nad on ohtlikud, radioaktiivseid jäätmeid ei ole kusagile panna ja riigid, kel teisi energiaallikaid, ei ole neist eriti huvitatud. Need on ilmselt põhjused, miks ka Brasiilias tuumaenergiat eriti ei kasutata.
Brasiilias kasutatakse 2% kogu energiavaradest ka alternatiivseid energiaallikaid. Alternatiivseteks ehk rohelisteks energiaallikateks loetakse päikese, tuule, biomassi, vee- ja geotermaalenergiat. Nende kasutamisega ei kaasne märkimisväärset keskkonna saastamist. Samas on alternatiivenergia kasutamine veel suhteliselt kallis.
Joonis 12. Energia tarbimise liigid Brasiilias.

Põllumajandus

Brasiilia on varustatud suurte põllumajanduslike ressurssidega. Brasiilias on kaks erinevat põllumajanduspiirkonda. Esimeses neist, mis hõlmab lõunapoolse riigi osa, on lähisekvatoriaalne kliima ja suurem sademetehulk, paremad mullad, kõrgemalt arenenud tehnoloogia ja selle suurem kasutamine, adekvaatne infrastruktuur ja kogenenumad põllutöölised. Lähisekvatoriaalses vöötmes on aastaringselt soe, kuid sademed langevad ebaühtlaselt. See toodab enamiku Brasiilia teraviljadest ja õliseemnetest ja eksporditavatest saadustest.
Teises piirkonnas, mis asub põuaga kirderegioonis ja Amazonase nõos, on ühtlased sademed, hea mullastik , adekvaatne infrastruktuur, piisavalt arenenud kapital. Valitseb ekvatoriaalne kliima, aastas langeb ühtlaselt 1500-2000 mm sademeid, kuid paiguti on ka niiskemaid perioode . Õhutemperatuur on kõrge, kuid peaaegu kunagi ei tõuse see üle 38 kraadi. Maa kirdeosa on kõige viljatum piirkond. Kuigi enamasti hõivatud elatustööliste poolt, hilisemad regioonid on aina enam tähtsamad metsasaaduste, kakao ja troopikaliste puuviljade eksportijad.
Põllumajanduse ajalugu koloniaalperioodil ja peale seda, on seotud orjuse ajalooga Brasiilias. Orjus kaotati 1888. aastal. Diktatuuri ajal põllumajandus hüljati ja kasutati ära abinõuna tööstussektori jaoks ja odava toiduna linnarahvastiku jaoks. Kuni hiliste 1980-dateni eksport ja hinnad olid kontrolli all ekspordikvootidega. See on muutunud alates varastest 1990-datest.
Põllumajandus Brasiilias on väga mitmekesine. Põllumajanduse osatähtsus sisemajanduse kogutoodangust on 8% ja hõlmab neljandiku tööle sunnitutest rohkem kui kuues miljonis põllumajandusettevõttes. Brasiilia on maailma suurim suhkruroo ja kohvi tootja, suur kakao, sojaubade, apelsinimahla , tubaka, metsasaaduste, ja teiste troopikaliste puuviljade ja pähklite eksportija . Kariloomade saadused on tähtsad mitmetes riigi paikades, kiire kasvuga kodulindude, loomaliha ja piimatoodete tarbimises peegelduvad tarbijate maitseid. Siiski põhiväärtustele tuginedes, saadustest on 60% põllusaadused ja 40% loomasaadused. Brasiilia on suur põllumajandussaaduste ja toidu eksportija, see hõlmab umbes 35% riigi ekspordist.
Brasiilias on mitmekesine maakasutus . Põhja-Brasiilias on suur ala kaetud metsaga, seal seega põllumajanduse ja karjakasvatusega ei tegeleta. Kirde- ja lõuna-Brasiilia on kaitud põllumaaga, kesk-Brasiilias tegeletakse karjakasvatusega. Peamiselt kasvatatakse veiseid.

Metsamajandus

Üle 50% Lõuna-Ameerika metsadest ja metsamaast asub Brasiilias, hinnanguliselt 412 miljon hektarit. Metsamaad Brasiilias on umbes ¾ kõikidest Aafrika metsadest kokku. Brasiilia metsad katavad 49% riigi maa-alast ja on ühed kõige rikkamad maailmas painduvate puude, õlisisaldusega puuviljade, kummi, vaikude, vahade, eeterlike õlide, tselluloosi, kiudude ja teiste saaduste poolest. Vihmametsades võivad koos 2,6-l ruutkilomeetril eksisteerida 3000 erinevat liiki. Ainult limiteeritud protsent metsamaast kasutatakse ära, osalt adekvaatse transpordi puudumise tõttu.
Brasiiliast saadakse 20% maailma troopikalise kõvapuidu ressurssidest ja Brasiilia on üks peamisi kõvapuidutoodete tootja. 1991. aastaks kiire raie eelneva 30 aasta jooksul Amazonase vihmametsas, mis oli tingitud rahvarändest, teede ehitusest, kaevandustegevusest ja maksudest, põhjustas vihmametsade kahanemist hinnanguliselt 8,5% koloniaalaegadest alatest. Aastane raidumise osakaal oli 1990.-datel aastatel 0,4%. Jändrikud puud Amazonase vihmametsas on suurepärase kvaliteediga, aga tänu kohaliku mööblitööstuse kasvule kasutatakse neid peamiselt kohapeal; mööbli tootmine on 40% puidu tarbimisest Brasiilias.
Paraná mänd on suurima nõudlusega. See kasvab lõunaosariikides. Brasiilia keeld puupalkide eksportimisel on koondunud ekspordile käibega toodetele nagu saematerjal, vineer , saepuruplaat ja spoon . Poliisid metsaressursside arendamiseks on hiljuti muutunud ja Brasiilia puuliikide kasutamine on piiratud, peamiselt lõunapoolses regioonis.
Ümarpalgi tootmine 2000. aastal hinnati umbes 235,4 miljon kuupmeetrit , saetud puidu tootmine 18,1 miljon kuupmeetrit. Paberi ja puidumassi tootmine on laiendatud märkimisväärselt alates 1975. aastast; paberi eksport suurenenud 1981. ja 2000. aasta vahel, 337 000 tonnist 1 815 000 tonnini. Suurim väärtus Brasiilia metsade saaduste eksportimistest oli 2000. aastal $3.22 miljardit. Ekspordid nende suurimate väärtuste järgi sisaldasid: puidu tselluloosi $1,601 miljonit, saetud puitu $519 miljonit, vineeri $374 miljonit, saepuruplaati $58 miljonit, spooni $26 miljonit.
Brasiilias kummi tootmine 1999. aastal oli 55 000 tonni; naturaase kummi tööstus, mis varem oli maailmas liider, sai suure hoobi kui odavam sünteetika arenema hakkas. Metsasaadustest toodetud tooted nagu kumm , vahad, kiud toodeti istandustes ja ei olnud enam vaja metsikuid metsas kasvavaid puid nagu varem.

Kalandus

Kuigi Brasiilias on rannajoont umbes 7400 kilomeetrit ja suurepärased kalapüügipiirkonnad lõunapoolses osas, ei ole riik kunagi täielikult ära kasutanud oma kaubanduslikke eeliseid .
Brasiilia kalatööstus ei ole hästi arenenud, hoolimata rahalisest toetusest , mida riik sai 1970.- date ajal. Siiski on mõni üksik spetsialiseerunud alamsektor , mis varustab maailma turgu. Tegeletakse näiteks vähipüügiga. Isegi spetsialiseerunud alamsektorid, kaasa arvatud kalad , koorikloomad ja molluskid , on püüki suurendanud ainult alates 1970. aastast 526 300-lt tonnilt 1989. aastani 798 600 tonnini.
Brasiilias kalandus on ette võetud ettevõtete poolt, mis kasutavad küllaltki kaasaegset varustust. Samuti ka tuhanded iseseisvad kalamehed püüavad Brasiilia tohutult suures rannikus. Iseseisvad kalamehed kasutavad algelisi vahendeid ning kalapüügimeetodeid. Nad püüavad enda tarbeks ja lähedal asuvate marketite jaoks.
Mõõkkala püütakse suurtes kogustes Paraíba ja Rio Grande do Norte rannikust , krevetid püütakse ja kuivatatakse Maranhão, Ceará, ja Bahia rannikul. Kalaressursid Amazonase jões ei ole ära kasutatud, välja arvatud kaubanduslike veeimetajate tööstuste poolt. Iga-aastane kalapüük on nii tagasihoidlik , et seal on olnud traditsiooniliselt olnud skandaalne kartus Püha Nädala ajal, mis on ainuke aeg kui brasiillased söövad palju kala. Kalatoodete eksport hinnati $239.1 miljonit 2000. aastal. Eksporditakse väikeseid vähikoguseid.
Kalanduse arenduse agentuur loodi 1970. aastal, et kasutada ära püügieeliseid. Rio Grande do Sul’i ranniku tuunikala suurte koguste avastus on huvitanud välismaiseid kalandusfirmasid, Jaapani ja USA huvi on saavutanud õiguse püüda kala Brasiilia vetes ja stabiliseerida varusid ja osutada abi. Tavaliselt kalastamisõigused on reserveeritud portugallastele. Akvakultuurne tootmine koosneb peamiselt karbist.

Töötlev tööstus

Suured tööstused sisaldavad raua ja terase tootmist, autotööstust, petrooleumi töötlemist, kemikaalide koostamist ja tsemendi valmistamist; tehnoloogial põhinevad tööstused on olnud viimastel aastatel kõige dünaamilisemad, kuid ei ole ületanud traditsionaalseid tööstuseid. Tööstuse kasvamise haripunkt saavutati 1973. aastal, kui tööstuslik sektor kasvas 15,8%-ni, kasvu hinnati 1978-80. aastatel keskmiselt umbes 7%, 1985. aastal tõusis 8.3%-ni ja 1989. aastal 11.3%-ni. Kasv aeglustus oluliselt 1990. aastate ajal. Brasiilia Statistilise Instituudi andmete järgi, tööstuslik kasv 1988-1998 oli aastas keskmiselt ainult 0.7%. 2002. aastal oli kasv eriti ehitustööstuses.
1969. aastal toodeti 3.7 miljonit tonni toorrauda; 1985. aastaks kasvas see arv 20.5 miljon tonnini; 1998. aastaks kogu väljalase töödeldud maagist oli 190 miljonit tonni. Kodumaine tootmine eeldab kodumaiseid eeldusi : tohutuid kättesaadavaid varasid, rikast maaki, peale selle kiiresti suurenevat kodumaist nõudlust nende toodete üle, jätkuvat terasetööstuse arengut. Suur negatiivne külg on kivisöe puudus. Companhia Vale do Rio Doce (CVRD) on Brasiilia kõige suurem kaevandusettevõte, mis moodustab umbes 23% riigi anorgaanilisest tulust.
Mootorsõiduki tootmine, Brasiilia tööstuse selgroog , koges 27%-list langust 1998-1999. aastatel riigi finantsraskuste tõttu. Autode tootmine 1997. aastal langes 2 miljoni pealt 1.6 miljoni peale 1998. aastal. 2001. aastal Brasiilia tootis 1 798 472 autot. 2000. aastaga võrreldes oli kasv 7%. 2000. aastal tootis Brasiilia 70 304 raskeveokit. 1999. aastaga võrreldes oli kasv 27%. Brasiilia autotööstus laieneb kiiresti tänu suurtele välismaistele investeeringutele ja uute tööstustehaste ehitamistele.
Brasiilia hangib ja rafineerib naftat. 2002. aastal sai riik 13 õli puhastusjaama suurima tootlikkusega 1 786 000 barrelit päevas. 1970. aastatel kasvanud kodumaise rafineerimise tootlikkuse tõttu naftatoodete importi vajati vähem ja 1979. aastaks oli Brasiilia peamine naftasaaduste eksportija. 1998. aastal importis Brasiilia ainult 50% oma kogu naftast. Petrokeemiline tööstus rõhutas tootmist sünteetilisest kummist Petrobrás' sünteetilises tehases. Brasiilias on samuti ka üle 500 farmatseutilist laboratooriumit ja tehast, suurim osa neist on São Paulos. Üle 80% tööstusest on välismaine. Kasvav ehitus andis tõuke Brasiilia tsemendi tootmistele 1980-1990. aastatel. Brasiilia elektriseadmete tööstus toodab arvuteid, televiisoreid, raadioid, külmikuid, konditsioneere ja palju teisi esemeid. Brasiilias on Lõuna-Ameerika suurim tekstiilitööstus monteerimise ja väljalaske tingimustes, pooled kangastelgedest on kasutamisel kontinendides. Brasiilia tselluloosi- ja paberitööstus on ka suur, koosneb üle 220- st ettevõttest, mis koos hõlmavad umbes 80 000 inimest tööstuslikus tegevuses, teine 57 000 metsanduslikus töös. Tselluloosi- ja paberitööstus on peaaegu terviklikult riigi enda oma.

Transport

Peamised veod ja reisiliiklus käib teedel. Brasiilia teedesüsteem kokku oli 2002. aastal 1.98 miljon kilomeetrit. 2002. aastal registreeriti 14 820 000 sõiduautot ja 3 300 000 kommertssõidukit. Kuigi kiirtee liikluse hulk on suurem lõuna- ja kesk-Brasiilia aladel (Joonis 13), tähtsad teed on konstrureeritud, et ühendada kirde-Brasiilia ja põhja-Brasiilia alasid tööstuslike lõuna-Brasiilia aladega. Kõik liiki teed on ehitatud föderaalse abiga, kõige tähtsam teedevõrgustik, mis on 14 000 km, koosneb sillutatud teedest Brasíliast lõunas; abi on osutatud ka nende hooldamiseks. 1970. aasta septembris, ehitamine algas 5000. km-l Trans-Amazoni kiirteel, ühendamine Brasiilias Atlandi rannikust Peruu piirini. 4198 km pikkune tee ühendab Santarémi üle Amazonase jõe Cuiabága. See on arvatavasti kõige ambitsioonikam üleriigiline teedeprojekt, mis on sellel sajandil ette võetud. World Bank uurimus varastel 1990. aastatel näitas, et riigis olevatest kiirteedest 28% on halvas olukorras. 1979. aastaga võrreldes oli olukord selleks ajaks paranenud vaid 10%. Korralike teede hoolduse puudus ilmselt lisab 10–15% täielikele transpordikuludele Brasiilias.
Brasiilia raudtee transpordisüsteem on kahanenud 1945. aastast, kui rõhk läks kiirteede ehitusele. Täielik raudteede ulatus oli 2002. aastal 30 875 km, 1970. aastal 31 848 km. Enamik raudteede süsteeme kuulub Federal Railroad Corp ´le, mis äratab valitsuses huvi. Brasiilias on ka seitse liini, mis valitsus erastas 1977. aastal.
Rannikulaevandus ühendab laialt riigi eraldatud osasid. Meretransport on odavam ja võimaldab vedada väga suuri kaubakoguseid. Mereteede hooldus piirdub sadamate ja laevasõiduteede süvendamisega ning meremärkide ja majakate rajamise ja korrashoiuga. Mereteed ookeanil ja meredel ei vaja otseseid investeeringuid. Laevad on küll kallid, kuid nende kasutusiga on pikk. 36-st sadamast on kõige tähtsamad Santos ja Rio de Janeiro. Neile järgnevad Paranaguá, Recife , Vitória, Tubarao, Maceió ja Ilhéus.
Brasiilias on 50,000 km laevasõidu siseveetranspordi kanalit. Siseveetransport ja kanalite kaevamine arenes enne raudteede ehitamist ja on suurtel jõgedel siiani kasutusel. Siseveeteid tuleb pidevalt süvendada ja korrastada, ent nende õgvendamine ja kanalite kaevamine on kulukas .
Lennutransport on Brasiilias kõrgelt arenenud. 2001. aastal kohalikud ja rahvusvahelised lennuliinid transportisid 34 285 600 reisijat. 2001. aastal oli hinnanguliselt 3365 lennujaama , millest 665-l oli sillutatud maandumisrada.48-st peamisest lennujaamast on 21 rahvusvahelised; Rio de Janeiro's Galeao rahvusvaheline lennujaam ja Sao Paulo's Guarulhos International Airport on neist kõige aktiivsemad. Peamine rahvusvaheline lennuliin on Empresa de Viaçao Aérea Rio Grandense. Teised Brasiilia lennuliinid on Transbrasil Linhas Aéreas, Cruzeiro do Sul ja Viaçao Aérea Sao Paulo, mis tegelevad ainult Brasiilia siseselt. Kuigi õhute on maksuta, on lennuväljade rajamine ja hooldus väga kallis. Lennukite veovõime on väike ning vedu kallis, ent kiire.
Torujuhtmetes transporditakse toorõli 2980 km, petrooleumprodukte 4762 km, naturaalset gaasi 4246 km. Torutranspordi eelised on veo madal omahind, suhteliselt väikesed kapitalimahutused, väikesed kaod ja täieliku automatiseerimise võimalus.
Joonis 13. Transport.

Turism

Brasiilia peamised turismiväärtused on 2000 km pikkune Atlandi liivarand , kirderanniku rahvaluule ja muusika ning Rio de Janeiro iga-aastane Mardi Gras ’ karneval. Karnevalil annab järjest enam tooni üha rikkam ja rahvusvahelisem seltskond . Rio favelas’te ehk agulite peamiselt afrobrasiilia elanikkond ei saa enam endale lubada oma kultuurist pärit paraadides osalemist.
Brasiilia eesmärk on ökoturismi laiendamine. Valitsus ergutab välisinvesteeringute tegemist Amazonia turismirajatistesse. Ent brasiillased tunnevad ökoturismi vastu vähe huvi, eelistades Amazonias külastada Manause tollivaba kaubanduse tsooni.
Euroopa ja Ameerika turistide jaoks on Brasiilia ikka veel suhteliselt odav riik. Sellegipoolest külastajate arv kahaneb, olles 1970. aastaist alates maailma turismiturul langenud 0,5%-lt 0,1%-le. Paljusid külastajaid on heidutanud agulite elukeskkonna halb kuulsus ning Brasiilia inimõiguste minevikupärand.
Viisat ei nõuta enamikelt Lääne-Euroopast või Ladina-Ameerika turistidelt, kes Brasiiliasse sisenevad. Nõutakse kehtivat passi , turistikaarti, mille on väljastanud transpordifirma ja ringreisi piletit. USA ja paljude teiste riikide kodanikud peavad kinnitama viisa , et edasi minna. Kollatõbi vaktsineerimise sertifikaadid on kohustuslikud, kui turist viibib nakatusohtlikutes piirkondades.
Brasiiliat külastas 2000. aastal 5 313 463 turisti. Hinnanguliselt 2000. aastal olid turismitulud $4.2 miljardit. 1997. aastal oli 212 580 hotelliruumi 425 160 voodikohaga.
The US Department of State hindas päevaseks kuluks São Paulos veetes $246 ja Rio de Janeiros $229. Hinnad teistes linnades on madalamad. Belo Horizontes $173, Cuiabas $85.

Kokkuvõte majandusest

Majanduse tugevad küljed on, et kohalik tööstus on hästi arenenud, seetõttu on Brasiilia piirkonna juhtiik. Tohutud loodusvarad : maailma suurim kohvi ja sojaubade tootja, üks suurimaid suhkru ja apelsinimahla eksportijaid. Brasiilias on suured kulla-, hõbeda-, ja rauamaagivarud. Maailma peamisi terasetootjaid.
Majanduse nõrkadeks külgedeks saab lugeda, et osariikide korrastamata rahastamine ähvardab riigi majanduslikku tasakaalu. Välisinvesteerijaid peletab korruptsioon , majandusreformide haprus ja riiklike kompaniide müümisel Brasiilia kompaniide eelistamine. Parlamendi opositsioon viivitab kiireloomuliste maksu- ja sotsiaalhoolekandereformide käivitamisega ja erastamisega. Hoiuste ja investeeringute intressid on umbes poole võrra väiksemad kui tema peamistel Ida- Aasia konkurentidel.
Brasiilia majandus on üks maailma suurimaid, ent ka üks raskeimini juhitavaid. 1960. ja 1970. aastail suurenes SKT keskmiselt 11% aastas. Majandust mitmekesistati ja industrialiseeriti tugevasti, seetõttu on tönapäeva Brasiilia oluline autode ja arvutite tootja. Ent tollane pillav kulutamine jättis Brasiiliale tohutu, üle 116 mrd. $-lise võlakoorma, mis mõjutas tugevasti 1980. aastate majandustegevust.
1990 alustatud majandusreform võimaldas Brasiilial oma võlatähtaega pikendada, ent 1990-92 järgnes suur majanduslangus. Tänu uue rahaühiku reaali käikulaskmisele vähenes infaltsioon, rahva usaldus taastus ja see põhjustas ka majanduskasvu. See tõstis piirkondlikku eneseusaldust ja hõlbustas MERCOSUR -i käivitamist.
Hoolimata tohutustest loodus- ja majandusvarudest elab Brasiilias 32 miljonit inimest ikka veel allpool vaesuspiiri ning Rio, São Paulo ja teiste suurte linnade kodutute ja tänavalaste küsimus on ikka veel lahendamata. Maata perekondi arvatakse olevat 1-5 miljonit, samal ajal kui ligi 80% põllumaad kuulub 10%-le talupidajatele.

KOKKUVÕTE

Brasiilia on suur energiatarbija riik ja suur gaasi ja nafta tootja. Brasiilias tarbitakse peamiselt hüdroenergiat ja naftat. Kuna riik on suur nafta tootja, on ka suur nafta eksportija. Peamiselt eksporditakse Nigeeriasse.
Brasiilia on varustatud ka suurte põllumajanduslike ressurssidega. Peamiselt kasvatatakse Brasiilias suhkruroogu, kohvi, sojaube, troopilisi puuvilju ja tubakat .
Brasiilias on väga suured metsavarud, 49% riigi pindalast. Peamiselt kasvavad Brasiilias vihmametsad, mille varud hakkavad röövraie tõttu vähenema. Brasiiliast saadakse umbes 20% maailma kõvapuidust.
Brasiilia kalatööstus ei ole hästi arenenud, olenemata riigi rahalisest toetusest ja headest püügipiirkondadest. Peamiselt püüavad kala iseseisvad kalamehed, kes püüavad oma tarbeks või laadal müümiseks. USA on saanud püügiõiguse Brasiilia vetes.
Suurtes tööstustes tegeletakse peamiselt autotööstusega, tsemendi valmistamisega, raua ja terase tootmisega, kemikaalide koostamisega ja nafta töötlemisega; tehnoloogial põhinevad tööstused ei ole nii suure osatähtsusega kui traditsionaalsed tööstuseid
Peamised veod ja liiklus toimub Brasiilias teedel. Raudteede osatähtsus on vähenenud peale kiirteede ehitamist. Brasiilias on kõrgelt arenenud lennutransport. Kasutatakse ka siseveetransporti, meretransporti ja torujuhtmete kaudu transportimist.
Brasiilia peamised turismiväärtused Rio de Janeiro iga-aastane Mardi Gras’ karneval, 2000 km pikkune Atlandi liivarand ja kirderanniku rahvaluule ja muusika . Brasiilias laiendatakse ökoturismi. Ameeriklaste ja eurooplaste jaoks on Brasiilia veel suhteliselt odav riik, kuid sellegipoolest turistide arv iga aastaga aina väheneb.
Brasiilia majanduse põhiprobleemid on need, et ei kasutata ära olemasolevaid ressursse ja ja osariikidel on korrastamata rahastamine.
Arvan, et sissejuhatuses püstitatud eesmärgid on täidetud.

KASUTATUD KIRJANDUS

Brasiilia – Vikipeedia, vaba entsüklopeedia ( http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia , 11.02.08)

Brazil ’s flag ( http://www.reelgay.com/REEL_GAY_TRAVEL/Brazil/large_flag_of_brazil.gif , 19.03.08)

Brazil – Wikipedia, the free encyclopedia ( http://en.wikipedia.org/wiki/Brazil , 19.03.08)

Brazil Map, Map of Brazil, Brazil City maps ( http://www.mapsofworld.com/brazil/index.html , 19.03.08)

Raagmaa, G. 2003. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile. Tartu: Eesti Loodusfoto, 183lk.

GDP Density MAP ( http://randomdude.com/images/GDP_density.jpg , 19.03.08)

Brasiilia pindala: 8511870 km2... ( http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/brasiilia_liinametskula.ht m , 20.03.08)

Brazil: Ethnic groups ( http://www.teachnet-lab.org/PS101/chornik/people1.gif , 20.03.08)

Brazil population structure ( http://www.globaleye.org.uk/secondary_summer2002/eyeon/images/brazpop.gif , 20.03.08)

Brazil population structure ( http://www.globaleye.org.uk/secondary_summer2002/eyeon/brazpop2.html , 20.03.08)

Kindersley, D. 2000. Maailma teatmeteos . Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 717lk.

Brazil Energy Data, Statistics and Analysis – Oil, Gas, Electricity, Coal ( http://www.eia.doe.gov/emeu/cabs/Brazil/Background.html , 20.03.08)

Agriculture in Brazil – Wikipedia, the free encyclopedia
( http://en.wikipedia.org/wiki/Agriculture_in_Brazil , 09.04.08)
14. Brazil – Agriculture ( http://www.nationsencyclopedia.com/Americas/Brazil-AGRICULTURE.html , 09.04)

Brazil Fishing – Flags, Maps, Economy , History, Climate, Natural Resources, Cur ( http://www.photius.com/countries/brazil/economy/brazil_economy_fishing.html , 10.04.08)

Brazil – Fishing ( http://www.nationsencyclopedia.com/Americas/Brazil-FISHING.html , 10.04.08)

Brazil – Industry ( http://www.nationsencyclopedia.com/Americas/Brazil-INDUSTRY.html , 11.04.08)

Brazil – Transportation ( http://www.nationsencyclopedia.com/Americas/Brazil-TRANSPORTATION.html , 11.04.08)

Transportation in Brazil - Wikipedia, the free encyclopedia ( http://en.wikipedia.org/wiki/Transportation_in_Brazil , 11.04.08)

Transport ( http://www.citybrazil.com.br/mapas/transporte.jpg , 11.04.08)

Brazil - Tourism , travel and recreation ( http://www.nationsencyclopedia.com/Americas/Brazil-TOURISM-TRAVEL-AND-RECREATION.html , 11.04.08)
21