Geograafia tasemetöö Riigi tunnused : kindel territoorium,kus elab püsirahvastik ja millel on rahvusvaheliselt tunnustatud seadusandlik valitsus.Riike saab tunnustada de jure(selgesõnaliselt, pole mingeid piiranguid omavahelisteks suhtlemiseks ja riiki võetakse täieõigusliku rahvusvahelise õiguse subjektina) ja de facto(kaudselt,ei peeta riiki täieõiguslikult rahvusvahelise õiguse subjektina).1990a kirjutasid Belgia,Holland,Luksemburg,Prantsusmaa ja Saksamaa alla lepingule mis sätestab liikumisvabaduse rakendamise korra ja tagatised,tuntud Schengeni lepinguna.(kontroll kaob ühispiiridelt ja kodanike liikumisvabadus).RIIGIVORMID: 1.)monarhia : *absoluutne monarhia-monarhile kuulub seadusandlik,täidesaatev kui ka kohtuvõim(Katar,Omaan,Saudi-Araabia) *konstitutsiooniline monarhia-monarhi võimu ulatus määratud põhiseadusega,peamine seadusandlik organ riigis on parlament. (Suurbritannia,Holland) 2.)vabariigid- riigivalitsemisvorm mille puhu...
Selliselt koostati digitaalne andmebaas ja see on olemas terve Eesti territooriumi kohta. Paberkandjale ei ole kõik kaardilehed veel trükitud. Kaart on ettenähtud erialaste andmekaartide aluseks ja digitaalset andmebaasi täiendatakse pidevalt. Reljeef sellele kaardile transformeeriti vanadelt kaartidelt, seetõttu esineb kõrgustes mõnes kohas tõsiseid vigu. Baaskaardi põhilisteks tarbijateks on loodusressursside uurijad, GIS, põllu-ja metsamajandus, riigikaitse, maareform, jne. Praegusel ajal baaskaarti täiendatakse ja koostatakse erinevaid informatsiooniregistreid, topograafilises mõttes on kaart aga valmis. Kaugseire on tänapäeval kartograafiliste materjalide põhiallikaks. Kaugseire all tuleks mõista andmete saamist objekti kohta mingi sensori abil, mis ei ole objektiga kontaktis. Kartograafias on nendeks andmeteks aeropildistamise andmed. Kaamerad (sensor) võivad asuda kas lennuki või satelliidi pardal.
vabale liikumisele. Terminit kasutas 1946 esmakordselt W.Churchill oma Fultoni kõnes. Berliini müür, kui osa ,,raudsest eesriidest", murti läbi 1989 seoses kommunistliku reziimi kokkuvarisemisega SDV-s ning lammutati paari aasta jooksul. 3.2. Kuuba kriis: 1959 kukutasid Fidel Castro poolt juhitud partisanid USA-meelse Kuuba diktaatori F.Batista. Castro uue valitsuse teostatud maareform ja USA suurettevõtete natsionaliseerimine viis suhete pingestumiseni Kuuba ja USA vahel. Võimu säilitamiseks oli Castro sunnitud leidma enesele liitlaseid võimaliku konflikti korral USA-ga. Kuubale tuli rõõmuga appi Nikita Hrustsovi juhitud NSV Liit, kes nägi selles võimalust leidmaks tugipunkti ka Ameerika mandril ning sotsialismiideede levitamiseks. Nõukogude Liidu sõjaline ja majanduslik abi viisid Kuuba kiiresti Moskva
Abi loodeti saada Rahvasteliidult ja demokraatlikelt suurriikidelt. Mingeid kokkuleppeid Eesti julgeoleku kindlustamiseks ei sõlmitud. 1920.aastate algul püüti omariikluse kindlustamiseks luua Balti Liit, s.o sõlmida Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vaheline leping, mille alusel kõik liikmed osutaks üksteisele abi sõjalise rünnaku korral. Kuid liitu ei sõlmitud omavaheliste lahkhelide ja Venemaa vastuseisu tõttu. Olulisim ümberkorraldus majanduses oli maareform, mille käigus riigistati mõisnike maavaldused, mis jagati soovijatele. Mõisad asendusid taludega. Tähtsaim majandusharu oli põllumajandus. Tööstuses asendati hiigeltehased uute ettevõtete ja tööstusharudega. Eesti peamisteks väliskaubanduspartneriteks kujunesid Suurbritannia ja Saksamaa. Sisse veeti peamiselt tööstusseadmeid, metalle, puuvilla ja kütuseid. Väljaveos olid esikohal põllumajandussaadused. 10
*Eestis iganenud seadmed ja tehnoloogia *Oldi sunnitud *Maal liiga palju väiketalusid, põllumajanduskillustatus minema riigi *Vältimaks pankrotte, trükiti raha juurde, tulemuseks inflatsioon kullatagavarade kallale *Eesti pank oli laenanud üle oma tegelike võimete ja laenude tagasisaamine osutus raskeks Milliseid reforme viidi läbi majandusraskustest üle saamiseks? *Põllumajanduses: maareform, asundustalud, loodi Maapank *Tööstuses: likvideeriti hiigelettevõtted ning rajati uusi väiksemaid ettevõtteid ja tööstusharusid, kujunes kodumaine kütuse- ja keemiatööstus(põlevkivi) *Rahanduses: 1.jaanuar 1928-kroon, algas Eesti majanduse integreerumine Euroopa majandusruumi Mis iseloomustas sisepoliitikat 1920. aastatel? *Üldine valimisõigus, valimisõiguse andmine naistele *Poliitiliste erakondade paljusus *Presidendi ametikoha puudumine *Kohalike omavalitsuste suur iseseisvus
Rahaliselt maksis sõda 110 miljonit kuldfranki. See oli tolleaegse rahakursi järgi üle 80 miljoni krooni. Eestit aitasid Vabadussõja ajal eriti Inglise laevastik ja Soome, Rootsi ning Taani vabatahtlikud. Sõjavarustusega toetasid ka Inglismaa, Ameerika Ühendriigid ja see oli väga hinnatav. Venemaa maksis Eestile 15 miljonit kuldrubla ja loovutas kõik Vene riigi varandused, mis olid Eesti pinnal. Omariiklus Kohe iseseisvumise algpäevil leidis Eestis aset maareform, mida viidi läbi uute asuniketalude pärisomandiks kuulutamise. Endistele mõisnikele maksti võõrandatud maade eest tasu ja meil võimaldati osa oma maast säilitada. Asundustalude suuruseks kujunes umbes 30 hektarit. Asunikud said uue elu alustamiseks ka riiklikku toetust. Vabadussõjast osavõtnuile tehti erilisi soodustusi ning vabadusristi kandjad said maad autasu korras. Teiseks erakordseks saavutuseks oli kultuurautonoomia kehtestamine vähemusrahvustele. Seadus kehtestati juba 1925
a-2) kihtidevaheline mobiilsus - üleminek ühest kihist teise (töölisest - omanikuks, haritlasest - tööliseks ). Kui kihtidevaheline mobiilsus on võimalik, on tegemist avatud, kui ei ole, siis - suletud ühiskonnaga. b) sotsiaalsete gruppide (kihid, klassid) positsiooni muutumine teiste gruppide suhtes (n. kodanlik revolutsioon tõstis kodanluse ja langetas feodaalide klassi positsiooni; maareform võib tõsta talupoegade sotsiaalset staatust). Eristatakse ühe sugupõlve jooksul toimuvat ja sugupõlvede vahelist vertikaalset mobiilsust (võrreldakse isa ja poja sotsiaalset staatust). SIIRDEARV = inimeste osakaal (%) sotsiaalses grupis, kes teatud aja jooksul siirduvad teistesse (kõrgema või madalama positsiooniga) gruppidesse. LÄHTEARV = inimeste osakaal (%) sotsiaalses grupis, kes on teatud aja jooksul sinna tulnud teistest (erineva positsiooniga) gruppidest.
Majanduse arendamisel oli okupatsioonivõimude peamiseks ülesandeks Saksa sõjaväe ja tsiviilelanikkonna varustamine. Eesti elanike varustamist peeti teisejärguliseks. Saksa võimud aitasid kaasa Eesti majanduse ja tööstusettevõtete ülesehitamisele sõjapurustustest. Erilist tähelepanu pöörasid saksa võimud põlevkivitööstusele ja keemiaettevõtetele. Nõukogude maareform tühistati ja tagastati maad nende endistele omanikele, aga maad sai kasutada rentnikena. Lisaks sellele kehtestati talupoegadele kohustuslikud müüginormid. Nõukogude võimude poolt natsionaliseeritud tööstusettevõtteid nende endistele omanikele ei tagastatud, vaid allutati Saksa riigimonopolidele. Sõja tingimustes langes Eestis elatustase ning vaatamata linnades kehtestatud kaardisüsteemile oli raskuseid toiduainetega varustamisel.
Virumaa pole enam suutelised täiel määral varustama leivaga rindel asuvaid vägesid. Vähendati leivanormi ½ naelalt 1/3 naelale. Hoolimata raskustest tui siiski jätkata rekvisitsiooniga. Rekvisitsiooni läbiviimiseks kitsuti valitsuse määrusega 25.02.2019 üle maa ellu rekvisitsioonikomisjonid. Toitlustusolud muutusid kergemaks sedamööda, kuidas Tallinna hakkas jõudma välisvilja. (Eesti Vabadussõda 1918 1920 II, 1997). Maareform. Samal ajal kui maal oli käimas üks euroopa radikaalsemaid agraarreforme riigistati vastavalt Asutava Kogu 10.10.1919.a vastu võetud Maaseadusele mõisnikele kuuluvad maavaldused kokku 1039 mõisat 2,34 miljoni hektari suuruses. Metsad ja soomaad jäeti riigi valdusesse. Põllu-, heina-, ja karjamaad aga jagati asundustaludeks. Loodi 56000 asundustalu. Peale maa võõrandati mõisnikelt ka põllumajanduslik inventar ja loomad.
juuli-aug. Kurski lahing 25. juuli Mussolini kõrvaldatakse võimult, Itaalia väljub sõjast 28. nov.-1.dets Teherani tippkohtumine -------------------------------------------------------------------------------- 1944 24. november kogu Eesti territoorium on langenud Punaarmee kontrolli alla 6. juuni D-day Teise rinde avamine Põhja-Prantsusmaal -------------------------------------------------------------------------------- 1944-1947 Eestis viiakse läbi sõjajärgne maareform -------------------------------------------------------------------------------- 1945 Tuumaajastu algus (16. juulil lõhkas USA esimese tuumalaengu) 4-11. veebruar Jalta tippkohtumine aprill ÜRO loomine 8. mai Saksamaa kapituleerumine juuli-august Potsdami konverents 6. aug. ja 9. aug. Hiroshima ja Nagasaki tuumakatastroofid 15. august Jaapani alistumine 2. september II ms lõpp 24. oktoober jõustub ÜRO põhikiri ÜRO päev november Nürnbergi kohtuprotsessi algus
Ajavahemikul 1920-1922 oli Eesti Nõukogude Venemaa jaoks praktiliselt ainsaks väliskaubanduse aknaks ning sealt saadi hulgaliselt tellimusi. Eesti Pank andis kergelt laene uute ettevõtete loomiseks. Kaupade puudus siseturul ja sõjaajale järgnenud tarbimisbuum lõid eeldused uute ettevõtete loomiseks, mis pidid rahuldama kasvavat sisetarbimist. Majanduskasvule aitasid kaasa head põllumajandusaastad ja Asutava Kogu otsusega läbi viidud maareform (10.oktoober 1919), millega riigistati mõisnikele kuulunud maavaldused ja loodi 56 000 uut asundustalu. Sellega tekkis ulatuslik väikemaaomanike kiht ning vähendati maal sotsiaalseid vastuolusid. 1923 algas Eestis majanduse langus. 1922 sulges Nõukogude Liit oma turu Eesti toodangule ja katkestas riiklikud suurtellimused. See tõi enesega kaasa paljude idaturule orienteeritud ettevõtete pankrotistumise ja kasvatas tööpuudust. Eesti kaup ei olnud Euroopas
• Talupojad võitsid sõja, kuna lubati maad • Bolševiskud asendasid egoism alturismiga ja omakassu koostööga Majanduse ülesehitamine I Eesti Vabariigis • Venemaa maksab 15mln rubla • Laenu võtmine, esimesena andis Soome • Raha trükkimine – inflatsioon • Eesti kulla transiidimaa, ostis Venemaalt, müüs edasi • Läbi idapiiri salakaubandus (ei tõkestatud, kuna tõi palju sisse) • 1919 maareform, 96% mõisamaadest võeti ära o Mõjutas 2/3 elanikest o Mõllumajandustoodang tõusis o Maanälg kadus o Eelisjrk said maad Vabadussõjas võitlevad talunikud o Oli väga edukas 1923 majanduskriis • Venemaa ei vaja kullatransiiti • Kehv laenupoliitika (laene anti liiga kergekäeliselt) • Inflatsioon • Vale orientatsioon Otto Standman • Põllumajandus
Erich Jacoby Tallinna Filterveevärgi settebasseinid tsaari aeg on lemberi maja ja eesti aeg on tallinna maja supelfunktsionalism (pärnu, olev siinmaa) kikkis majad paefunktsionalism - kasutati vange töö jaoks, kasutati paekivi. Herbert Johanson puitfunktsionalism esindustraditsionalism - mis peab näitama riigi võimsust ja ajaloolist vägevust, fassaadi arhitektuur. Esindus muutub tähtsamaks kui funktsionaalsus. talutraditsionalism - toimus maareform, maa riigistati, võeti ära baltisakslastelt. Anti maad neile kes ei teadnud midagi maa elust. kasutati palju tüüpprojekte, rikkamad talud kasutasid eriprojekte. velbri maja - Loeng idk mitmes? Frank Lloyd Wright - mängis vormiga ja lisas lintaknaid. Horisontaalsus on tähtis. Majanduslikud kaalutlused sundisid Wrighti kahtlema traditsiooniliste materjalide ja ehitusviiside otstarbekuses ning loobuma preeriastiili maalähedasest vormikõnest.
11 EESTI AJALUGU Majanduslik tõus 1924.aastast + Otto STRANDMANI tegevusega rahandusminister piiras riiklike kulutusi seadis sisse kontrolli uute laenude andmise üle vähendas toetusi tööstusele. + Tähtsamaks peeti tööstusharusid, mis olid seotud siseturuga, kütusetööstuse arengule (Põlevkivi sai nii kütet kui toorainet tekkivale keemiatööstusele. Põllumajandus 10. okt. 1919 alanud Maareform - riigistati 2,34 milj. ha maad + 30% sellest jagati 56 000 uue, nn asundustalu vahel. + 50% riigistatud maast (metsad, sood, turbarabad) jäid riigile + 20% jagati juurdelõigetena väiketaludele. Sellise jagamise tulemusena tekkis maal väikeomanike kiht. Maade jagamisel eelistati Vabadussõjast osavõtnuid või nende sugulasi. Vähenes palgatööliste kiht. Võõrandati ka mõisnike inventar.
Berial oli plaan vabastada ka poliitilised vaenlased, kuid teda kukutati võimult. 1956-1961 Eestisse saabus tagasi 30 000 küüditatud/arreteeritud inimest. MAJANDUS JA RAHVASTIK: (Kirjalik loengutekst; Kukk 2008) [I] Nõukoguliku majandusmudeli üldiseloomustus: Nõukogude võimu taastamisega kaasnes stalinliku majanduspoliitika ellurakendamine. Tunnusjooned: industrialiseerimine, sundkollektiviseerimine (kolhoosid), plaanimajandus. Maareform ja kollektiviseerimine: Maareform võeti vastu 1945. aastal ning läbiaegade täiendati seda enda vajadusel. Maa riigistamine, Eestis võõrandati 927 000 hektari maad. Maareformi lõpuks loodi 136 000 talumajapidamist. Maareform ei parandanud sotsiaalseid ega majanduslikke olusid. Maad jagati liiga väikseks, et talud suudaksid olla elujõulised. Lisaks sellele olid olemas koormised ja kohustused: põllumajandussaaduste müümine riigile. Need, kes omasid suuri talumaid (üle 20
Moodustati uus valitsus, kuhu kuulusid peamiselt sotsialistlike vaadetega haritlased, valitsusjuhiks sai Johannes Vares-Barbarus. Uus parlament, 21. juulil nimetas Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ja 6.augustil liituti NLiga ning sellega oli Venemaa Eesti annekteerinud. See uus parlament valiti ebademokraatlikult. Juhtivaks ja suunavaks jõuks kujunes Eestimaa Kommunistlik Partei. Eestis kehtestati NL-i seadused ja kohtusüsteem ning natsionaliseeriti rahva varad. Toimus maareform, moodustusid kolhoosid ja sovhoosid. Nõukogude kultuuri suruti Eesti rahvale peale, näiteks tulid kooli sellised õppeained nagu marksism-leninism ja NL-i konstitutsioon. Endisi riigitegelasi vangistati, küüditati ja hukati. Massiküüditamine toimus 14. juuni 1941. Tekkis metsavendlus ja loodi kodanike ülemaaline organisatsioon Omakaitse. 3. 1) Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Riik on institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke.
MAJANDUSAJALOO KORDAMISKÜSIMUSED ARVESTUSEKS 1) Milline oli I aastatuhande vahetuse jõukaim piirkond Euroopas ja millel põhines tema rikkus? Jõukaim piirkond Euroopas oli Veneetsia. Rikkus põhines sellel, et asetseti kaubanduse ja meresõidu jaoks soodsas kohas. Kasuks tuli strateegiline asend Rooma ja Konstantinoopoli, islami ja kristliku Õhtumaa vahel, heaühendus Araabia piirkonnaga (veeti vürtse). Rikkusele aitas kaasa soodne maismaa, see piirkond oli viljakas. 2) Millised olid aastal 1000 A.D. maailma kõige jõukamad piirkonnad? Nimeta toonase maailma kolm suurimat linna koos asukoha kirjeldusega? Väike – Aasia, Kagu – Aasia, Jaapan. Hiina ja India piirkond, Lähis – Ida ja Araabia. Iraagi alad Eufrati ja Tigrise ääres (väga viljakas ala) Kolm suurimat linna: Konstantinoopol – marmorist ja pronksist paleed, triumfikaared, purskkaevud ja arkaadid. Hiljem ehitati sinna jumalakodu, mis o...
Kordamine kontrolltööks Lähiajalugu I Eesti osa Daatumid: 1. 30.03.1917 - Eestimaa kubermangule anti eesti rahvuslike jõudude nõudel piiratud autonoomia 2. 24.02.1918- Tallinna sadamast lahkusid viimased enamlaste üksused ning Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse (Eesti demokraatliku vabariigi) 3. 28.11.1918 - algas Vabadussõda Eesti vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel 4. 23.06.1919 -Võidupüha. Eesti väed purustasid Landeswehri (Lätis tegutsevad saksa üksused) Võnnu ümbruses toimunud lahingus 5. 2.02. 1920- Tartu rahu sõlmimine Eesti iseseisvust tunnustat 6. 15.06.1920 - võttis Asutav Kogu vastu Eest Vabariigi esimese põhiseaduse, millega pandi paika Eesti riigi ülesehitus ning seadustik 7. 1.12.1924- riigipöördekatse ehk detsembrimäss oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis 8. 12.03.1934- toimus sõjaväeline riigipööre 9. 23.08.1939- Nõukogude Liit ja Saksamaa sõlmivad mittekallaletungilepingu ehk Molo...
1922 oli Eesti Nõukogude Venemaa jaoks praktiliselt ainsaks väliskaubanduse aknaks ning sealt saadi hulgaliselt tellimusi. Eesti Pank andis kergelt laene uute ettevõtete loomiseks. Kaupade puudus siseturul ja sõjaajale järgnenud tarbimisbuum lõid eeldused uute ettevõtete loomiseks, mis pidid rahuldama kasvavat sisetarbimist. Majanduskasvule aitasid kaasa head põllumajandusaastad ja Asutava Kogu otsusega läbi viidud maareform (10.oktoober 1919), millega riigistati mõisnikele kuulunud maavaldused ja loodi 56 000 uut Maailm kahe sõja vahelLähiajalugu I Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 13 asundustalu. Sellega tekkis ulatuslik väikemaaomanike kiht ning vähendati maal sotsiaalseid vastuolusid. 1923 algas Eestis majanduse langus. 1922 sulges Nõukogude Liit
kooskõlastamata reformid lämmatatakse kas või relva jõul 13. Fidel Castro tegevus ja Kuuba kriis. Kuidas sai Castrost NSVLi liitlane, kuidas proovis sekkuda Kuuba asjadesse USA, näiteks Sigade laht jne. Kes oli Che Guevara? Kuuba katsed revolutsiooni eksportida. Kuuba kriis 1959 kukutasid Fidel Castro poolt juhitud partisanid USA-meelse Kuuba diktaatori F.Batista. Castro uue valitsuse teostatud maareform ja USA suurettevõtete natsionaliseerimine viis suhete pingestumiseni Kuuba ja USA vahel. Võimu säilitamiseks oli Castro sunnitud leidma enesele liitlaseid võimaliku konflikti korral USA-ga. Kuubale tuli rõõmuga appi Nikita Hrustšovi juhitud NSV Liit, kes nägi selles võimalust leidmaks tugipunkti ka Ameerika mandril ning sotsialismiideede levitamiseks. Nõukogude Liidu sõjaline ja majanduslik
Dessalines'i ja Henri Christophe'i juhtimisel. Prantslaste (mulattide?) vastu võideldes saavutasid ülestõusnud kontrolli Prantsuse asumaa põhjaosa üle. Aastaks 1801 oli Toussaint, kes oli Prantsusmaa poolt kuberneriks määratud, enda kontrolli alla saanud peaaegu kogu saare. (Baseli rahuga 22. juulil 1795 oli ka saare idaosa läinud Prantsusmaale.) Orjandus kaotati ja viidi ellu maareform. 1802 tekkis Toussaint'il Prantsusmaaga konflikt. 25. veebruaril1803 vallutasid Napoleoni saadetud väed Santo Domingo. Toussaint kutsuti läbirääkimistele, kuid vangistati ja viidi Prantsusmaale, kus ta 7. aprillil 1803 vangistuses suri. Haitilaste sõjavägi, mida nüüd juhtis Dessalines, lõi novembris 1803 Napoleoni poolt saadetud sõjaväge ning kuulutas endise asumaa Prantsusmaast sõltumatuks kohaliku nime Haiti all
Rahvastiku koosseis: rahvaste ümberränne, nt sakslased juuriti välja Ida- Euroopast. 2. Berliini blokaad põhjustas Külma sõja. NL põhjustas, lõigates Ida-Berliini muust maailmast, hoides neid ilma nt elektirta. Üldiselt hakkas NL oma võimu liigselt kehtestama Euroopas. 3. Edukas plaan oli Marshalli plaan, pakkus abi riikidele. 4. Kommunistidel oli sõjaline eelis, kuna NL aitas sõjaliselt. Kommunistide maareform aitas ka sellele kaasa, 80% hiinlasi elas maal ja kommunismid pakkusid maad, nii saadi rahva poolehoid. 5. Oleks, kuna näiteks tuuma-ülekaal oli USAl kuid seda ei kasutatud. Võibolla selle kartusel oleks Stalin oma võimud ja väed Ida-Euroopast välja toonud. 6. Kuna mõlemal poolel oli tuumapomm, hoiti tuumasõda ära. NL elanikkond kannatas rohkem selle all, kuna rahva arvel sellise tehnika areng. PT 25 DEMOKRAATLIK MAAILM 1
Muutused poliitikas: 1. Kiideti heaks uus Nõukogude Liidu konstitutsiooni eeskujul koostatud põhiseadus: Riigikogu nimetati ümber Ülemnõukoguks, Vabariigi Valitsus Rahvakomissaride Nõukoguks, linna- ja vallavalitsused täitevkomiteedeks. 2. Kõigi asutuste peaülesandeks oli täita Moskva korraldusi. 3. Eestimaa Kommunistlik Partei oli ainus lubatud erakond ja n-ö ühiskonna juhtiv ja suunav jõud. Muutused majanduses: 1. Algas riigistamine: maareform (talunikud olid varem maaomanikud, nüüd aga maakasutajad), talude maksimaalne lubatud suurus oli 30 ha, jagati maad senistele sulastele ja kehvikutele. 2. Riigistati ka pangad, tööstus-, kaubandus- ja transpordiettevõtted, kirjastused, apteegid, hotellid jne. 3. Järsk hinnatõus 4. Kroon asendus rublaga. 5. Kaupade defitsiit. Muutused kultuurielus: 1. Koolides hakati õpetama marksismi-leninismi ja Nõukogude Liidu ajalugu ja
Sellesse kuulusid agraarerakonnad, liberaalsed erakonnad, sotsialistlikud erakonnad ning vähemusrahvaste erakonnad. · Koalitsioonivalitsustes osales tavaliselt neli-viis erakonda, mis kõik tegid valitsuse moodustamise käigus järeleandmisi. · Kujunesid ületamatud vastuolud. Sellele järgnes koalitsiooni lagunemine, valitsuse tagasiastumine ja valitsuskriis. Majanduselu · Radikaalne maareform, mille aluseks oli 10.oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus. Riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jne. Loodi 35000 uut asundustalu. · Kõigepealt said maad vabadussõjas silmapaistnud sõjamehed, seejärel ülejäänud soovijad. · Pärast vabadussõja lõppu algas ülikiire majandustõus. Eriti kiiresti arenes tööstus. · Majanduskasvus oli oma osa ka Venemaal: Vene tellimused elustasid metalli- ja
eestööliseks, brigadiriks), a-2) kihtidevaheline mobiilsus - üleminek ühest kihist teise (töölisest - omanikuks, haritlasest - tööliseks ). Kui kihtidevaheline mobiilsus on võimalik, on tegemist avatud, kui ei ole, siis - suletud ühiskonnaga. b) sotsiaalsete gruppide (kihid, klassid) positsiooni muutumine teiste gruppide suhtes (n. kodanlik revolutsioon tõstis kodanluse ja langetas feodaalide klassi positsiooni; maareform võib tõsta talupoegade sotsiaalset staatust). 25. Vertikaalset mobiilsust mõjutavad tegurid 1. Sotsiaalsete grupide (kihtide, klasside) suurus ning mobiilsuse potentsiaal. Siirde- ja lähtearvud esitatakse sageli ka osakaaluna sellest grupi liikmeskonna osast, kelle mobiilsus on võimalik (n. noored). 2. "Karjääriredelite" arv ja pikkus. 3. Koolisüsteem, tupikharude olemasolu. 4. Elukutse, ameti prestiizi ja materiaalse hüvitatuse vastuolu (n
brigadiriks), a-2) kihtidevaheline mobiilsus - üleminek ühest kihist teise (töölisest - omanikuks, haritlasest - tööliseks ). Kui kihtidevaheline mobiilsus on võimalik, on tegemist avatud, kui ei ole, siis - suletud ühiskonnaga. b) sotsiaalsete gruppide (kihid, klassid) positsiooni muutumine teiste gruppide suhtes (n. kodanlik revolutsioon tõstis kodanluse ja langetas feodaalide klassi positsiooni; maareform võib tõsta talupoegade sotsiaalset staatust). 17. Sugupõlve jooksul toimuv ja sugupõlvede vaheline mobiilsus, siirde- ja lähtearv, vertikaalset mobiilsust mõjutavad tegurid Eristatakse ühe sugupõlve jooksul toimuvat ja sugupõlvede vahelist vertikaalset mobiilsust (võrreldakse isa ja poja sotsiaalset staatust). SIIRDEARV = inimeste osakaal (%) sotsiaalses grupis, kes teatud aja jooksul siirduvad teistesse (kõrgema või madalama positsiooniga) gruppidesse.
kraisse. 1949. aasta küüditamised mitte ainult ei viinud eesti talupoegi kolhoosi või Siberisse, vaid võimaldasid ühdasi anda hoobi metsavendade liikumisele. Ühtede nõukogude statistikaand- mete järgi hektarit % 20-30 33,1 10-20Plaanimajanduse 40,4 realiseerimine 1-10 26,5 • Põllumajanduse kollektiviseerimine Juba 1940. aastal otsustati läbi viia radikaalne maareform, mille elluviimiseni jõuti 1944. aasta sügisel. Peamine töö sai valmis kevadeks 1945, aga veel paar aastat pärast seda reformi täiendati. Põllumajandust veel ei koUektiviseeritud, suurtele taludele jäeti 30 hektarit maad ja ülejäänud maa läks neile, kellel maad ei olnud, kusjuures eesõigus oli Punaarmees teeninutcl, ja väga väikeste maade omanikele. Uuenduses sai määravaks ka see, kas maaomanikku võis
(degradeerimine). a-1) mobiilsus antud sotsiaalse grupi (kihi, klassi) sees (tööline tõuseb oskustööliseks, eestööliseks, brigadiriks), a-2) kihtidevaheline mobiilsus - üleminek ühest kihist teise (töölisest - omanikuks, haritlasest - tööliseks ). Kui kihtidevaheline mobiilsus on võimalik, on tegemist avatud, kui ei ole, siis - suletud ühiskonnaga. b) sotsiaalsete gruppide (kihid, klassid) positsiooni muutumine teiste gruppide suhtes (n.; maareform võib tõsta talupoegade sotsiaalset staatust). 25. Vertikaalset mobiilsust mõjutavad tegurid 1. Sotsiaalsete grupide (kihtide, klasside) suurus ning mobiilsuse potentsiaal. Siirde- ja lähtearvud esitatakse sageli ka osakaaluna sellest grupi liikmeskonna osast, kelle mobiilsus on võimalik (n. noored). 2. “Karjääriredelite” arv ja pikkus. 3. Koolisüsteem, tupikharude olemasolu. 4. Elukutse, ameti prestiizi ja materiaalse hüvitatuse vastuolu (n. õpetajate madal palk). 5
25. XX sajandi esimesed aastad............................................................................. 1 Tartu liberaalid..................................................................................................... 1 Tallinna radikaalid................................................................................................ 2 Sotsiaaldemokraatia............................................................................................ 2 Kriis..................................................................................................................... 3 1905. aasta revolutsioon..................................................................................... 3 27. Aasta 1917....................................................................................................... 5 Veebruarirevolutsioon......................................................................................... 5 Auto...
Tema kuulutas välja uue majanduspoliitika. Selle sisuks oli riigi maksebilansi tasakaalustamine, lõpetati tööstuse eelis arendamine, esmatähtsaks muutus põllumajandus. Alguses näis see suund kriisi süvendavat. Kahekümnendate teisel poolel oli Eestis normaalne majanduse õitseng. 1932 - Soomes kaotatakse keeluseadus, see mõjub laostavalt Eesti viinakuningatele. MAAREFORM. Kahekümnendate esimesel poolel käis Eestis euroopa radikaalsemaid maareform. Kogu mõisnike maa riigistati ja jagati sooviatele, kus juures eelis maa saamisel oli vabadust sõjas osavõtnutel. Maareformi käigus loodi 56'000 asundustalu. Mõisnikelt riigistati veel loomad ja vallasvara. Esialgseid raskusi talunikel aitas ületada 1921 aasta väga hea saak aga eriti lõppuks maa omanikuks saamise tunne. Reform oli isegi selle koostajatele ülatavalt edukas. PÕLLUMAJANDUS. 20ndate teisel poolel võeti suund põllumajanduse eelisarendamisele
Lätis tehti sama. - Kitseseisukorda pikendati 1940 aastani. Smetona, Päts ja Ulmanis ei soovinud võimust loobuda. Päts rajas Isamaaliidu. Ulmanis ei pidanud vajalikuks poliitilist organisatsiooni. Smetona põhiseaduse uuendus, president 7 aastaks. Smetona tagandas Voldemarase ja asendas oma naisevenna Juozas Tubelisega. - Ulmanis oli kõigist kolmest suurim diktaator: ei lubanud üldse valimisi. Majanduslik, ühiskondlik ja kultuurne areng - Maareform - Tallinlane Walter Zapp leiutas Minoxi pisikaamera, külma sõja ajal spioonide lemmikvahend. - Leedu kirjanik Vincas Kreve-Mickevicius, Anton Hansen Tammsaare ja läti maastikumaalija Vilhelms Purvitis. - 1919.a sai eesti keelse nime Tartu Ülikool. 1922 rajati Kaunasesse täiesti uus ülikool, kuna Vilniuse ülikool jäi Poola võimu alla. - Paul Schiemann ja Ewald Ammende (baltisakslased Euroopa Rahvuste Kongressi
Esimene sekretär oli juht. Oli osa NLKP (/D)st, allus sellele. Oli olemas oma seadusandlik võim ENSV Ülemnõukogu. Ülesandeks peaks olema seaduste vastuvõtmine. Valimistel ühele kohale 1 kanditaat. ... 25.05.09 ENSV majandus 1944. aastal (algas ka uuesti NSV okupatsioon) uus maareform. Maksimaalseks ha arvuks oli endiselt 30 ha, ülejäänu läks uusmaasaajatele. Talupoeg ei olnud enam omanik, vaid kasutaja. NSVL andis neile maa põlise kasutamise akti. Võttis NSVL suuna sundkollektiviseerimisele. Talude asemel pidid tekkima ühismajandid, kas kolhooside või sovhooside kujul. Sovhoos riiklik põllumajanduslik ettevõte. Kolhoos kollektiivne põllumajandus ettevõte. Sovhoosid loodi eestkätt vabadel maadel.
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
o Valimas mitte käimine tõi kaasa trahvi 5eek, mis praeguses mõistes u 32eur · Valimas käimine oli aktiivsem kui tänapäeva Eestis · Oli olemas võimalus rahvaalgatusteks. Seadusloome muudatust sai nõuda, kui algatusele oli alla kirjutanud vähemalt 25 000 inimest · Ainult ühel korral õnnestus antud piir kätte saada(Vapside põhiseaduse muudatus 1933) · 2 korda prooviti veel viia läbi rahvaalgatust, mis nurjusid: o I Maareform, millega sooviti mõisate võõrandamist. Allikirju hakati kogume selle vastu, et sakslastele, kellelt mõisad võõrandati, taheti maksta 1/7 mõisa väätusest. Läbi ei läinud see suuresti seetõttu, et rahvaalgatusega ei saa muuta rahaga seotud otsuseid ning välispoliitilisi otsuseid, nagu nt sõda o II Relvastus (1933-34). Eesti riik soovis müüa 2 sõjalaeva(Mille nad olid saanud brittidelt) Peruule (seda ka tehti)
sekkuda. 15. nov. 1917 eesti riikluse sünniloos märksa olulisem daatum kui 24. veebruar. 1918. Vabadussõda ja tartu rahu (1918- 1920) 28. nov 1918- punaarmee rünnak Narvale. Vastase arvuline ülekaal, juhtimissüsteemi puudumine, 3 jan 1920- lõpeb sõda. 23.04.1919- asutav kogu, kus oli 120 liiget. Seal domineerisid vasakpoolsed pol. Jõud. Üks kõige tähtsamaid seadusi oli „Maaseadus“, radikaalne maareform, sest baltisaksamõisnikelt võeti ära maa, kompenseeriti sümboolselt ja jäeti vaid mõisasüdamed(häärberid) ja nende ümber paiknev väike maa.Selle baasil loodi maafond, mis jagati talupoegadele, kes olid vähese maaga v maata. (eelisõigusega vabadussõjas osalenutele) luuakse 56000 uut talu. (lk49)(10 okt 1919) Luuakse uus partei- asunike koondis. Jõukate talumeeste partei- „põllumeeste kogud“ Pätsi partei.(parempoolsed) 2 seadus, mis vastu võeti oli „ I Põhiseadus“
korrastamine: Rahvaväe kasv- Tänu vabatahtlike juurdevoolule ja laienevale mobilisatsioonile ületas Rahvaväe arvukus aastavahetusel 6000 piiri ja jätkas kasvu. Mobilisatsiooni teostumisele aitas kaasa rahva meeleolude muutumine - saabuvad teated enamliku poliitika kohta kärpisid vasakpoolsust ja sundisid nägema enamlastes Vene okupatsioonipoliitika tööriistu; poolehoidu omariiklusele suurendas aga Ajutise Valitsuse lubadus teostada lähiajal radikaalne maareform. Vabatahtlike väeosad: Detsembri teisel poolel selgus rahvuslikult meelestatud meestele lõplikult, et keegi teine nende eest kodumaad päästma ei hakka, ning seejärel vallandus vabatahtlike omaalgatus. Üksteise järel sündisid vabatahtlikest koosnevad löögiüksused: Skautpataljon, Sakala Partisanide Pataljon, Kalevlaste Maleva. Vabatahtlikest koosnevad üksused paistsid silma tugeva lahingumoraali ja võitlustahtega. Üheks legendaarsemaks väeosaks kujunes Tartumaa Kaitseliidu ülema
Venemaale ja Lätisse ei õnnestunud 1919. a maini. Samal ajal täiendas Punaarmee tunduvalt oma jõude Eesti vastu (siin tegutses veebruarist maini 6-8 protsenti Punaarmee lahingujõududest ehk u 80 000 meest) ja sooritas omalt poolt pealetunge, mis aga samuti edu ei toonud. 23. aprillil 1919 kogunes Tallinnas Eesti Asutav Kogu, mille suurimateks saavutusteks oli põhiseaduse ja maaseaduse vastuvõtmine. Viimase põhjal teostati 1920 radikaalne maareform, mis oli suunatud valdavalt saksa rahvusest mõisnike suurmaaomanduse riigistamisele ja talurahvale eeskätt Vabadussõjast osavõtnute maa jagamisele. Mõnevõrra mõjutas maaseaduse radikaalset iseloomu 1919. aasta juunist juulini toimunud nn Landeswehri sõda. Selle käigus lõid Eesti väed Lätis asunud Saksa kindralmajor Rüdiger von der Goltzi sakslastest koosnevat väegruppi, kuhu kuulusid paljud baltisaksa aadli esindajaid Läti ja Eesti aladelt
1 Välispoliitika 1918–1939 Eesti tunnustamine: välisdelegatsiooni tegevus; de facto tunnustus; Balti küsimus Pariisi rahukonverentsil; de jure tunnustamine ja vastuvõtmine Rahvasteliitu. Balti riikide koostöö: esimesed katsed; sõjalis-poliitilise liidu kavad (Bulduri ja Varssavi konverentsid); probleemid ja vastuolud; Eesti–Läti kaitseliiduleping 1923. Rahvusvahelise olukorra stabiliseerumine: Rahvasteliit ja kollektiivse julgeolekusüsteemi loomiskatsed; Eesti suhted Suurbritannia, Saksamaa, N. Liidu, Rootsi ja Poolaga. Sõjaohu kasv: Saksamaa ja N. Liidu aktiviseerumine, lääneriikide lepituspoliitika; idapakti idee; Balti Entente, neutraliteedipoliitika, laveerimine N. Liidu ja Saksamaa vahel. Eesti tunnustamine: välisdelegatsiooni tegevus; de facto tunnustus; Balti küsimus Pariisi rahukonverentsil; de jure tunnustamine ja vastuvõtmine Rahvasteliitu.. Enamik Euroopa riike ja USA tu...
14.okt 1920 - Tartu rahu - rahulepng Soome ja Nõukogude Venemaa vahel 1920 Ahvnamaa kriis Soome andis Ahvenamaale laialdase autonoomia 1920- Soome astus Rahvasteliidu liikmeks Välispoliitikas oli valdav Skandinaavia suund Sisepoliitika Erakonnad: Rahvuslik Koonderakond Rahvuslik Eduerakond Maaliit Sotsiaaldemokraadid Kommunistid Rootsi Rahvuspartei Maareform Maarentnikud said osta maa päriseks. Keeletüli: Soome ja rootsi keel olid riigikeeled Rootslased nõudsid rootsi keelele suuremid õigusi Ehtsoomlased - nõudsid ükskeelset riiki Põhitüli Helsingi ülikooli õppekeele pärast. 1937 sai ülikooli õppekeeleks soome keel Keeluseadus 1919-1932 kehtis alkoholi keeluseadus Keeluseadus tühistati rahvahääletuse tulemusel.
ALLIKAÕPETUS 1. Allikaõpetusajaloo abiteenus, mis uurib ajalooallikate analüüsimise ja kasutamise teooriat ja metoodikatAllikaõpetus tegeleb tekstikriitika ja tekstide võrdlusega, et selgitada välja nende usaldusväärtus, päritolu jms.Allikaõpetus on ajaloo abiteadus , mis uurib ajalooallikate sisulist kasutamist uurimustöös ja siin on peamine allika kriitiline lugemineAllikaõpetus On teadus akadeemiline teadus, ei taandu ainult ajaloo peale parem, et on õpetus. Primaarne allikas: Tähtsad allikad: arhiiviallikad Ajaloolane:allikas arhiivist leitav algmaterjal Tekst e. märgisüsteem. Kondtekst taust e. infoväli Teksti ümber asub kondekst tavaliselt.Alltekst kahemõttelisus tekstis. Sekundaarne allikas ajaleht on sekundaarne allikas, mis lõppkokkuvõttes ei oma ajaloolises kondekstis midagi Välisne allika kriitika välised tunnused Sisene allika kriitika sisemised e.sisu tunnused 2. Allikaõpetuse isa maailmas...
põhiseadus – selle järgi oli kõrgeim võimukandja rahvas ja teostati võimu valimiste, rahvahääletuste ja rahvaalgatuse kaudu, võidi seaduseelnõusid algatada. Olid kodanikuõigused kehtestatud, seadusandlik võim oli Riikikogul, täidesaatev võim vabariigi valitsusel (koosnes ministritest ja riigivanemast), valimisõigus kõigil vähemalt 20. Aastatel kodanikel. Kohalikel omavlitsustel oli kohaliku elu küsimustes suur iseseisvus. Oli väga liberaalne põhiseadus. Sel ajal tehti maareform – tehti asundustalud, mõisnike maavaldused kaotati. Erakondi oli palju, riigikogus kuus suurt ja 4-8 väikest erakonda, olid koalitsioonivalitsused, valitsused vahetusid väga sagedalt, 24 aastal oli riigipöördekatse kommunistliku partei poolt – nende võrk hävitati, toetus neile vähenes, erakondade lahkhelid kadusid mõneks ajaks, taaselustati Kaitseliit. Anti kultuurautonoomia 1925 aastal. 30ndatel
parlament oli killustatud koalitsioonivalitsustes palju erakondi, mistõttu olid valitsused ebapüsivad koalitsioonides esines palju pingeid, mistõttu need lagunesid, astusid tagasi ning millele järgnes valitsuskriis taheti võimu ning selle tõttu unustati tihti riigihuvid 58. 59. Majanduslik areng Toimus radikaalne maareform, mille aluseks sai maaseadus 1919. aastal, mis võeti vastu asutavas kogus Selle käigus riigistati mõisate vara ja maad, enamus riigistatud maast jagati välja eelisjärekorras vabadussõjas osaletunele Selle tulemusena kujunes välja EV’l lojaalne väikeomanike kiht, mõisamajandus asendus talumajandusega
Eestis Vabariigis on põhiüksusteks maakonnad, linnad ja vallad. Eesti NSV haldusjaotuse üksused on rajoonid, vabariigi alluvusega linnad, rajoonilise alluvusega linnad, linnarajoonid, alevid ja külanõukogud. Eesti territooriumi jagunemist haldusüksusteks nimetatakse haldusterritoriaalseks korralduseks. Maaasustuse kujunemist on oluliselt mõjutanud eri aegadel toimunud maareformid. 1920. aastatel toimunud maareform, mis kattis põllumajanduseks sobivad maad asuniketalude võrguga. Ametlikult kaotati kihelkonnad haldusjaotuse üksustena 1926. aastal. Seega oli 1939. aastaks Eestis 11 maakonda. 1944 võeti Eestilt ära Tartu rahuga saadud Narva jõe tagune ala (osa muistsest Vadjamaast) ja suur osa Setumaast (Petserimaast), kuna seal oli ülekaalus Vene elanikkond. Eesti oli üks NSV Liidu 15 liiduvabariigist. Vormi poolest olid igal liiduvabariigil, ka Eesti NSVl oma võimu ja
Seadusi annab välja parlament, täidesaatva võimu juht on kuningas, kolmanda võimuna peab eksisteerima kohtuvõim. Pilet 5 1. Eesti 20. sajandi algul 24. veebruar 1918. loodi Eesti Vabariik 3. märts 1918 Eesti läks Saksa riigi koosseisu, Bresti rahu. 28. nov 1918 Vabadussõda 11. nov 1918 lõppes Saksa okupatsioon 2. veebr 1920 Tartu rahuleping 1919 suvel toimusid asutava kogu valimised ning asutav kogu hakkab ette valmistama Eesti Vabariigi põhiseadust. 1919 võeti vastu ka maareform 1920 võeti vastu põhiseadus, millega Eesti Vabariik kuulutati parlamentaarseks Vabariigiks. Loodi parlament e. riigivanem pidi täitma ka presidendi üleasandeid. See oli küll demokraatlik samm, kuid sellega ei kaasnenud Eesti poliitilist stabiilsust. Seoses Tartu rahuga sai Eesti 15 mln kuldrubla, mida otsustati ära kasutada majanduses. Seega 1920- 1921/22 võib tähendada Eesti majanduse arengust. 1923/24 on Eesti majandus üsna suures kriisis, sest puudub Vene turg ja 15 mln
ja sisetülid sagedased, kulutati riigi raha, viimane neist loobus troonist oma poja kasuks. Sahh Abbas I (1587-1629). Toimus Istambuli rahu. Kuna kaubateed Thamasp I hakkasid 17. sajandil Iraanist mööda minema, tuli riigi olukorra parandamiseks ka muud ära teha, nagu maareform: mässulised piirkonnad lähevad riigile, samuti siidimonopol. Sõjaväereform: jalavägi koostati kristlaste lastest, keda algusest peale islami fanaatikuteks kasvatati; musketärid; kahurivägi; ratsavägi. Reformiga aitavad kaasa inglased Robert ja Anthony Shirley, kellele sai Briti armeest kõrini ja tulid seiklema.
Komissariaat sa Johannes Vares-Barbarus. Valitsus allus Ida-alade ministeeriumile, mida juhtis nimetati rahvakomissaride nõukoguks, mille Rosenberg. Kindralkomissari kõrvale loodi etteotsa sai Johannes Lauristin. eestlastest koosnev Eesti omavalitsus, mida juhtis Hjalmar Mäe. Keelas tegutseda kaitseliidul Lubas tegutseda Omakaitsel Hakati teostama maareformi, mille käigus Tühistati maareform, kolhoosid ja sovhoosid loodi esimesed sovhoosid/kolhoosid likvideeriti Püüti Eestit võimalikult palju majanduslikult Andsid materiaalset abi sõjakahjustuste laostada likvideerimisel Põllumajanduses kehtestati kohustuslik Igale talule määrati kohustuslik müüginorm, riiklik kokkuost äärmiselt madalate kuid see ei laostanud talusid hindadega, mis talud laostasid
küsimuste lahendamisel-kultuurautonoomia. 1920-1934 oli riigikorraks Eesti mitmeparteiline demokraatia. Riigikogus olid esindatud kuus suruemat. Seetõttu ei suutnud üksi erakond saada riigikogus piisavalt hääli üheparteilise valitsuse loomiseks. Mõeldavaks said vaid koalitsiioonivalitsused., milles osales vähemalt 3, enamasti 4 või 5 erakonda. Majandus Peamiseks eesmärgiks sai iganenud mõisamajanduse kaotamine. Asutava Kogu seaduste alusel viidi läbi põhjalik maareform,(1920) mille alusel riigistati mõisnike maavaldused, põllumajandustehnika ja loomad. Maad jagati välja kõigile asendustaludena. Loodi 56000 uut talu ja rajati sadu külasid. Kadusid vastuolud maaomanike ja maatööliste vahel. Taastati majanduslikud sidemed Veneaaga. Majandust arendas ka kaubapuudus siseturul. Lühikese ajaga rajati tuhandeid kaubandus- ja tööstusettevõtteid ,mille rajamiseks Eesti Pank kergekäeliselt laene andis. Kahjuks said aga liiga
võtma suuremaid tööstusettevõtteid, neid nö ühiskonnastati, tehased läksid nende tööliskonnale, tegelikkuses tähendases seda, et ettevõtte omanikud ja juhtkond aeti minema. Nendest tööstustöölistest moodustati tööliskomitee, mis pidi hakkame kogu seda tehast juhtima. Enamasti kippusid tööliskontrollile allutatud tehased seisma jääma. Tööstusettevõtete ühiskonnastamine tabas kõige valusamani töölisi. Restoranid, teatrid, kinod jne ja suuremate elamute ülevõtmine. Maareform - enamlased kuulutasid kõik maad riigi omandiks. Eraomandus maal enam ei eksisteerinud. Kui mõisamaade äravõtmisesse suhtuti positiivselt, aga mõisalt ära võetud maid ei jagatud maasoovijatele, vaid Eesti enamlased otsustasid, et maj tasuvam on ühistalupidamine - mõisad jäävad alles, aga see läheb tööliskontrolli alla. Õige pea 1918. aasta veebr-märtsis selgus, et mõisamoonakate esimehed olid hoolitsenud ennekõike iseenda eest
avaldas veel suuremaid muutusi, kuna sisuliselt oli tegu suure hüppe eelmänguga. Suur hüpe algas 58. Aastal. Enne seda: Oluline see, et alates võimuletulekust Hiina kompartei jälgis NSV eeskuju. Peale 53ndat aastat, kui suhted jahenesid ja Nikita.. pärast ei tahetud eeskuju järgida, Mao Zedong hakkas ise mõtlema, mida teha. Tema positsioon oli juba äärmiselt tugev. Eelistas radikaalseid meetodeid. Rohkem, kiirem, parem, efektiivsem. 50ndate esipoolel maareform, uus abieluseadus. Ühest küljes naiste iseseisvumine. Ka algselt Komparteis naisrevolutsionäärid, kes rõhusid abieluseadusele. Vastastikune nõusolek. Milleks vaja? Hiinas, eriti maapiirkonnas, kuhu muutused ei levinud nii kiiresti, endiselt levinud konkubiinide pidamine, lapsed pandi paari, takistati leskedel teist korda abiellumist, vanemad võisid tütred pruudiks müüa. Uue seadusega need asjad rangelt keelatud. Seadust võeti ootuspäraselt palju paremini vastu linnades.
Kuni maini käisid ägedad lahingud Lõuna-Eestis ja Petserimaal, kuid eestlastel õnnestus need tagasi lüüa ja alustada ise vastupealetungi. Eestlaste edu põhjused: 1) vabatahtlike väeosade loomine (N: koolipoisid, spordiselts Kalevi liikmed, Kuperjanovi partisanid) 2) soomusrongide efektiivne kasutamine 3) Rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine > vägede ülemjuhatajaks Johan Laidoner 4) eestlastel tekkis motivatsioon sõdida oma maa eest (13 000 meest)> valitsuse lubadus teostada maareform (maa jagamine maata talupoegadele teostus 1919); enamlaste poliitika pööras rahva nende vastu 5) välisabi saabumine > Briti laevastikueskaader Tallinnas, Soome vabatahtlikud 6) paranes vägede varustamine (annetused, rekvireerimised, abi Soomest ja Inglismaalt) Suurriikide - Inglismaa ja Prantsusmaa - toetuse saamiseks Eesti riiklikule iseseisvusele pidid eestlased sõjaliselt toetama vene valgete Loodearmeed, mis asus Ingerimaal ja üritas tungida Petrogradi peale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
