võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Kasutatakse majandus- ja kutsetegevuses Garantii on põhilepingust sõltumatu kohustus Lõpeb: Kokkulepitud rahasumma maksmisel, Tähtaja möödumisel, Võlausaldaja loobumisel 18. Mida peetakse kinnistusosakonnas ja millise kohtu juures see asub Peetakse kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit, asub maakohtus. 19 Milliseid kohtuasja liike arutavad maakohtud : tsiviil- ja kriminaalasju 20 Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi I astmesse-maakohtud: Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus, Tartu Maakohus Halduskohtud: Tartu ja Tallinna Halduskohus 21 Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi II astmesse- ringkonnakohtud: Tallinna ja Tartu Ringkonnakohus (apellatsioonikohtuna arutavad tsiviil, kriminaal ja haldus asju ) 22 Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi III astmesse: riigikohus: Tartu Riigikohus 23
- uurimisfunktsioon- notaril on õigus kontrollida isiku samasust, vara, notar kontrollib teo ja otsuse võimet - esindusfunktsioon- notar ise pääseb igasugustesse registritesse ja peab tegema igasugused märkused/kanded vajalikku registrisse. 14 KOHTUTE SEADUS Kehtib meil aastast 2002, viimane muudatus 2013. Õigust mõistab kohus. Meil on 3-astmeline kohtusüsteem. 1. astme kohtuteks on maakohtud ja halduskohtud, mõlemad on võrdväärsed. Kohtu töökeeleks on riigikeelt. Kohtuistungid võivad toimuda 9.00-18.00. Igal kohtunikul on õigus pidada kohtuistungit ka kauem (vastavalt otstarbekusele). Maakohtud: arutatakse tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Teeme vahet karistuste järgi, väärteod on kergemad süüteod, väärtegude korral karistusteks: arest (kohus määrab selle, max 30 ööpäeva), rahatrahv (võib määrata 3-300 trahviühikut olenevalt
konnad: Eestimaa, Liivima ja Saaremaa. Nad koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi ja Vene riigivõimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke probleeme. Käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaedadel ajasid asju kaksteist maanõunikku, kes valiti maapäevadel kõige lugupidavamate rüütlike hulgast.Rüütelkonna pealik tegeles igapäevaliste probleemide lahendamisegal Eesti- ja Saaremaal tegutsesid meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talu- poegade ja teiste mitteaadlike süüasju.Raskemad kuritööd ja aadlike kohtuasjad lahen- dati Eestimaa Ülemmaakohtus või Liivimaa Õuekohtus. Poliitilisi ülesandeid täitsid eestimaal adrakohtunikud ja liivimaal sillakohtunikud.Karl XI alustas reduktsiooniga- erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist. Hakati nõudma mõisnikelt renti. Sellega paranesid haridusolud.Kaotati aadli omavalitsus Liivimaal. Kui venemaa oli võimul,
võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Peab ette teatama ja hüvitist maksma. 28. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi esimesse (kõige madalamasse) astmesse? Maakohus ja Halduskohus. 29. Millised kohtud kuuluvad II astmesse ja milline III astmesse? Ringkonnakohus ja Riigikohus. 30. Milliseid kohtuasju arutavad maakohtud? Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. 31. Milliseid kohtuasju arutavad halduskohtud? Halduskohus arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju. Teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud tema pädevusse. 32. Nimeta individuaalset töövaidlust lahendavad organid. Kohus ja töövaidluskomisjon
Kuritegusid võib kahjustava õigushüve alusel liigitada: isikuvastane, varavastane, omandivastane, keskkonnavastane, riigivastane, poliitiline, ametialane, majanduslik jne. 21. Väärteo mõiste. Nimeta põhikaristused väärteo eest. Väärtegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv, arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. 22. Eesti kohtusüsteemi astmed? Esimene: Maakohtud ja halduskohtud Teise: Ringkonnakohtud Kolmandasse: Riigikohus
võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Peab ette teatama ja hüvitist maksma. 28. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi esimesse (kõige madalamasse) astmesse? Maakohus ja Halduskohus. 29. Millised kohtud kuuluvad II astmesse ja milline III astmesse? Ringkonnakohus ja Riigikohus. 30. Milliseid kohtuasju arutavad maakohtud? Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. 31. Milliseid kohtuasju arutavad halduskohtud? Halduskohus arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju. Teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud tema pädevusse. 32. Nimeta individuaalset töövaidlust lahendavad organid. Kohus ja töövaidluskomisjon
Käidi ka koos maapäevadel ning nende vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju 12 maanõunikku. Eestimaal esindasid madalamat kohtuvõimu adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli pagenud talupoegade kinnivõtmine ja tagasisaatmine, talupoegade poolt toime pandud kuritegude uurimine ja süüdlaste karistamine. Kohtunikud valiti ametisse kohalike mõisnike hulgast. Maakonna tasandil tegutsesid Eesti ja Saaremaal meeskohtud ja Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Kõrgeimaks kohtuinstantsiks oli Eestimaal Eestimaa Ülemkohus Tallinnas ja Liivimaal Liivimaa Õuekohus Tartus seal arutati raskemaid kuritegusid ja aadlike kohtuasju. Iga kohtuotsust võis kaevata edasi Rootsi kuningale, kes suveräänina oli ka viimane kohtuinstants. oluline tegelane kindralkuberner Johan Skytte, kes oli Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler.
kohtuasja võib edasikaevata kui lahend ei rahulda. Aastal 2006 ühendati Eestis kohtuid, kuid lubati, et senised kohtud jätkavad tegutsemist uute kohtuasutuste kohtumajadena, st ühtki kohtumaja ei suleta ning teenuse kättesaadavus ei vähene. 1. jaanuaril 2006 ühendati 16 maa- ja linnakohut neljaks maakohtuks (Harju maakohus 66 kohtunikku, Viru maakohus 30 kohtunikku, Pärnu maakohus 22 kohtunikku, Tartu maakohus 35 kohtunikku). Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Maakohtute struktuuri kuuluvad kinnistusosakonnad, registriosakonnad ja kriminaalhooldusosakonnad. Kinnistusosakondades peetakse kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit. Kohtute registriosakondades peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut
märksa suuremad, hõlmates kogu lõuna-eesti mandriosa. Saaremaa kuulus vormiliselt liivimaa kobermangu. Saaremaal aga oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ning erinev maksusüsteem. Kubermangude kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner, kes kamandas oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd. Eestis oli samas ka 3 rüütelkonda, kes teostasid võimu. Olid meeskohtud ja maakohtud, mis arutasid talupoegade ja mitteaadlike süüasju. Rootsi riik oli jõudnud oma võimsuse tipule. Ülikooli rajamine: Ülikooli asutamine oli üks osa Rootsi riigivõimu kindlustamisest Liivimaal. Sõdadest laastatud maal oli puudus riigiametnikest, pastoritest, arstidest, kodu- ja gümnaasiumiõpetajatest. Ülikooli asutamise tegeliku töö tegi ära Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte, üks oma aja haritumaid rootslasi. 1632. aastal Tartus uksed avanud ülikoolis
põhjustel. Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul(koondamine). Tööandja peab töölepingu ülesütlemisel arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet. 33 Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi esimesse (kõige madalamasse) astmesse? Maakohtud ja halduskohtud 34 Millised kohtud kuuluvad II astmesse ja milline III astmesse? II astmesse kuuluvad ringkonnakohtud ja III astmesse kuulub riigikohus. 35 Nimeta individuaalset töövaidlust lahendavad organid. Individuaalseid töövaidlusi lahendavad töövaidluskomisjon ja kohus.
selleks peab kohtvõim olema teistest võimudest sõltumatu. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline: Riigikohus Tartus - kassatsioonid - põhiseaduslikkuse järelvalve Ringkonnakohtud Tartu, Tallinn, Viru (Rakveres) - apellatsioonid Maakohtud Eestis on neli maakohut: Harju, Viru, Pärnu, Tartu - Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Halduskohtud - Tallinnas ja Tartusinimeste protestid riigivõimu vastu Lisaks kohtule kuulub Eesti õigussüsteemi õiguskantsler Põhiseaduslikkuse järelvalve Eestis Riigikohus 2. astme kohus
Toimus ulatuslik riigimaade müük ja läänistamine. Halduskorraldus: Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang a) kindralkuberner ( sillad, ehitus jms - juhib) Rüütelkonnad: Eestimaa Liivimaa Saaremaa maapäev maanõunikud (ametis pidevalt) Kohtuvõim: adrakohus (E) I aste sillakohus (Liivimaal) maakohtud meeskohus (E, Saaremaal) II aste Eestimaa (maakonna Ülemaakohus Liivimaa Õuekohus tasand) 3. Rootsi ja teised riigid III aste Erines selle poolest, et talupoegadele anti võimalus mõisnike peale kaevata aga ega see midagi head kaasa ei toonud. 4. maariik. Kelle huve teenis
1. Rahvastiku dünaamika Enne liivisöda oli Eestis ~300 000 inimest, 1620. aastateks oli aga kahanenud poole vörra ~120 000 el. Pöhjuseks oli Liivi söda, poola-Rootsi jätkusöda, katk, nälg. Aastaks 1695 jälle ~400 000 el., pikk rahuaeg, Eesti jäi söjategevusest nat ajaks pouutumata, ei vöetud Eesti mehi sundkorras Rootsi väkke, sisemigratsioon oli iseloomulik, Eestisse asus soomlasi ja venelasi, Löuna-Eestiss easus lötlasi.1696-1697 näljahäda. 1720. aastaks ~120 000 elanikku, pöhjasöda, Suur nälg, katk. 18. sajandil hakkas elanike arv kasvama, tänu soodsatele tingumustele, rahuaeg, katke enam ei olnud. 2. Kolme kuninga ajajärk taanil oli Saaremaa, Rootsil oli pöhja-Eesti ja Poolal oli Löuna-Eesti. Rootslastel oli luteri kirik ja Poolal oli katoliku kirik. Sigismund III oligi fanaatiline katoliiklane. Liivimaal taastati Pooal vöimu kehtestamisega katoliku kiriku organisatsioon. Olulist osa rekatolitseerimise...
kohtusüsteem 2.9. Eesti kohtusüsteem II I Kassatsioonid II Ringkonnakohtud Tallinn Tartu Jõhvi Apellatsioonid I Linna- ja maakohtud Halduskohtud Tsiviilhagid Kriminaalasjad Haldusasjad Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine Õigust mõistab ainult kohus 2.9. Eesti kohtusüsteem Õiguskantsler Ombudsman Kohtunik
Rootsi aeg Kairi Laak Halduskorraldus Eestimaa kubermang: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Ruhnu saar. Liivimaa kubermang: Lõuna-Eesti(Pärnu, Tartu), Saaremaa. Kindralkuberner- Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik. Kindralkuberneri ülesanded: · Oma haldusalal oleva sõjaväe kamandamine. · Riigiametnike ametisse nimetamine ja nende töö kontrollimine. · Raha laekumise jälgimine ja raha kulutamine kubermangus. · Postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest hoolitsemine. Rüütelkonnad 1. Eestimaa rüütelkond 2. Liivimaa rüütelkond 3. Saaremaa rüütelkond Rüütelkonna ülesanded: ·. Maavaldajate aadlike koondamine. ·. Nende õiguste kaitsmine Rootsi riigivõimu eest. ·. Kohalike küsimuste lahendamine. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid asju maanõunikud. Liivimaa maamarssal lahendas igapäevasei...
ülesanne). Kohtunikud nimetab ametisse valitsus eluks ajaks, vajalik juriidiline kõrgharidus. Lähtutakse mahukatest seaduskoodeksitest. Islamiõigus ehk sariaat (põhineb koraanil ja on arhailine) varastel käe maha raiumine. Abielurikkujate kividega surnuks loopimine. Pisikuritegude eest piitsutamine. Veritasu. Omakohus. Eesti kohtusüsteem I Maa ja halduskohtud maakohtud arutavad kõiki tsiviil ja kriminaalasju. Halduskohtud arutavad kaebusi ametiasutuste ja isikute vastu. II Ringkonnkohtud (3 tk: Tallinn, Tartu, Viru) on apellatsioonikohtud, kuhu saab edasi kaevata I astme kohtu otsuseid. III Riigikohus (Tartus) 1) On kassatsioonikohus, otsuseid vaadatakse läbi olemasoleva materjali põhjal, uut uurimist ei toimu. Kontrollitakse protseduuri reeglite järgimist. 2) On konstitutsioonilise järelevalve kohus
KORDAMISKÜSIMUSED II KONTROLLTÖÖKS 1. Mida tähendab töötaja hoolsuse määr? Milline on juriidiline tagajärg hoolsuse kohustuse järgimata jätmisel? Hoolsuse määr: Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Tagajärg: Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. 2. Mis on töölähetus, millistel tingimustel võib töölähetuse saata? Tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks k...
Kohtunik kodanike kaitsja Euroopa: Mitmeharuline süsteem Konstitutsioonikohus Kohtunikud nimetab valitsus Kohtunik eluaegne Riigikogu nimetab ametisse Riigikohtu esimehe ja riigikohtu liikmed Muud kohtunikud president Riigikohtu ettepanekul Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena 18. Eesti kohtusüsteemi ülesehitus: Kohtusüsteem kolmeastmeline: Maakohtud – tsiviil- ja kriminaalasjad ning halduskohtud – kaebused ametiasutuste ja isikute vastu Ringkonnakohus-Apellatsioon Riigikohus-Kassatsioon (alamkohtute menetlusnormide täitmise ülevaatamine). Otsus on lõplik 19. Ombudsman ehk õigusvahemees- Huvide kaitse suhetes ametiasutuste ja –isikutega Õiguskantsler- Teostab järelvalvet õigusaktide üle
Riigipea. Valitakse 5.aastaks. Riigikogu valib. Salajasel hääletusel. Igal riigikogu liikmel 1 hääl. Võidab siis kui saab 2/3 hääli, kui ei saa siis tuleb uus hääletusvoor. Kui ka 3.hääletusel ei saa, kutsub riigikogu esimees ühe kuu jooksul kokku valimiskogu. Kohtuvõim. Demokraatlikus ühiskonnas mõistab õigust ainult kohus.Nad moodustavad tavaliselt astmelise hierarhilise süsteemi. Eesti kohtusüsteem. Eesti süsteem on 3. astmeline. ● esimese astme kohtud on maakohtud ning halduskohtud - Maakohtud arutavad tsiviil ja kriminaalasju.Halduskohtud arutavad riigi ja kodanike vahelisi kohtu asju. ● ringkonnakohus - vaatavad üle esimese astme kohtuotsused,kui need edasi kaevatakse. ● riigikohus - seal kontrollitakse kõik üle ,kui toimub edasikaebamine. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Inimõiguste Kohus on Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse organ, mis lähtub Euroopa inimõiguste konventsioonist. Kohus on loodud 1959
Rüütelkonnad koondasid siinseid maavaldajaid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi riigivõimude ees ning lahendasid kohalikke küsimusi. Rüütelkonna liikmed käisid maapäevadel, mis toimusid iga 3 aasta tagant. Vaheaegadel ajasid asju 12 maanõunikku (Saaremaa rüütel- konnas 6). Rüütelkonna peameest ehk pealikku kutsuti Liivimaal maamarssaliks. Eestimaal olid adrakohtunikud. Liivimaal sillakohtunikud. Eesti- ja Saaremaal olid meeskohtud. Liivimaal maakohtud. Eestimaa Ülemmaakohus Tallinnas ning Liivimaa Õuekohtud Tartus. Eestimaa aadel ja Tallinna linnas säilitati eesõigused. Liivimaasse suhtuti teistmoodi. Johan Skytte sai rootsi kunnilt ülesandeks liivimaa kiire rootsistamise. Aadli omavalitsust hakati kutsuma Landesstaatiks, maariigiks. Võõrastest asus eestisse kõige rohkem vene talupoegi. suurt osa etendasid ka soomlased. valga ümbrusse asusid elama paljud lätlased. 1695 aastaks oli Eestis juba 400 000 inimest.
1. Parlamentaarne( Rahvas valib parlamendi, parlament valib presidendi,parlament paneb kokku täidesaatva võimu. riigipea on erapooletu iseseisev võimuinstitutsioon- tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid, nimetab ametisse ametnikke ja täidab tseremoniaalseid kohustusi), presidentaalne(president on keskne poliitiline figuur, riigipea ja valitsusjuht, kuid ei oma absoluutset võimu,) ja poolpresidentaalne (president peab arvestama rohkem parlamendiga ning jagab valitsusjuhi rolli peaministriga, valitsuse töö eest vastutab peaminister kuid president sekkub mõningatel asjaoludel) valitsemine. 2. Ühekojaline parlament (Skandinaavia riigiv v.a Norra ja Balti riigid) - Kahekojaline parlament .(Suurbritannia, Saksamaa, Itaalia, Tsehhi, Norra, Venemaa) Ülem ja alam koda. Seaduslikult võrdsed. Alamkoda määrab riigi poliitika põhijooned seadusandliku tegevusega. ...
· Tallinna ja Tartu halduskohus Tartu 98 000 elanikku II ringkonnakohtud Narva 66 000 elanikku · Apellatsioonikohtud · Suuremad vallad: · Tallinna ja Tartu ringkonnakohus Viimsi vald 16 000 elanikku III Riigikohus Jõhvi vald 13 000 elanikku Rae vald 12 000 elanikku Statistika · Maakohtud: Harju 66 kohtunikku Viru 30 kohtunikku Pärnu 22 kohtunikku Tartu 35 kohtunikku · Halduskohtud: Tallinn 19 kohtunikku Tartu 9 kohtunikku · Ringkonnakohtud: Tallinn 28 kohtunikku Tartu 14 kohtunikku Riigikohus · Tartus. · Riigikohtu esimees Märt Rask. · 19 kohtunikku. · Kassatsioonikohus ja põhiseaduslik järelevalve. · Neli kolleegiumit: Tsiviilkolleegium Kriminaalkolleegium Halduskolleegium Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium
9. Kohalikud omavalitsused ja maakonnad. Linna-,valla-ja omavalitsused, 15 maakonda 10. Eesti poliitiline süsteem: seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu üldiseloomustus! (ptk.3.1.,3.2.,3.4.) Seadusandlik võim- võtab vastu ja töötab välja seadused. Kuulub riigikogule Täidesaatev võim- rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat. Täidesaatvaks võimuks on valitsus. Nt vallavalitsus on vallas täidesaatvaks võimuks Kohtuvõim- õigust mõistev võim 1)esimese astme kohus- maakohtud ja halduskohtud 2)Teise astme kohus- ringkonnakohtud 3)Kolmanda astme kohus- riigikohus 11. Ja loomulikult vaadake, mis Eestis ja laias ilmas üldisemalt toimub.
b) Rüütelkonnad: maapäev ja 12 maanõunikku c) Kohtuvõim: gustav II adolf kaotas mõisakohtud ja kõrgeim kohtuvõim läks riiklikele kohtutele. Eestimaa Liivimaa ADRA-KOHTUNIKUD Kohalik politseivõim (kohalike SILLA- mõisnike hulgast) KOHTUNIKUD MAAKOHTUD Talupoegade ja mitteaadlike MEESKOHTUD süüasjad ( maakonnas) ÜLEMKOHUS (Tallinnas) Raskemad ja aadlike kuriteod ÕUEKOHUS (Tartus) d) Rootsi riigivõim ja balti aadel Gustav II Adolfi ajal: - Eestimaa aadlikele ja tallinnale säilisid senised eesõigused (tulid rootsi riigi alla vabal tahtel; need olid paiguti suuremad rootsi aadlikest)
Kohus Kohtuvõim võrreldes seadusandliku ja täitevvõimuga on konkreetne, st kohus vaatab läbi ja otsustab konkreetseid talle lahendamiseks antud asju, st ta lahendab ühiskonnas tekkinud vaidlusi. Kohus lahendab vaidlusi kohtumenetluse käigus. Kohus teeb otsuse tulenevalt seadusest. Ehk kohtuvõim tagab seaduse ülimuslikkuse riigi suhtes. st mitte keegi ei tohi ennast seadusest kõrgemale asetada. Eestis on kolme astmeline kohusüsteem: Maakohtud ja halduskohtud Ringkonnakohtud Riigikohus Erikohtud on teatud liiku kohtuasjade läbivaatamiseks. Ja levinumateks erikohtuteks on halduskohtud. Halduskohtud on ka ainsad erikohtud Eestis, mis on moodustatud. Osades riikides on erakorralised kohtud. Eestis on see keelatud. Erakorralise dkohtud esinevad autoritaasre või sõjaväelise reziimi puhul. Reeglina on kohtusüsteem ülesehitatud astmeliselt. Muud riigiorganid Nt: riigikontroll
31 Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt tööandja majanduslikel põhjustel. Tööandja võib lepingu üles öelda kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). 32 Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi esimesse (kõige madalamasse) astmesse? Millised kohtud kuuluvad II astmesse ja milline III astmesse? I astmesse kuuluvad maakohtud ja halduskohtud. Teise astme kohtud on ringkonnakohtud. III astme kohus on riigikohus 33 Nimeta individuaalset töövaidlust lahendavad organid. Töövaidluskomisjon ja kohus
Miks on vaja kohtuid? - Inimeste vaheliste vaidluste lahendamine - Seaduserikkujatele karistuse määramine Demokraatliku riigikohtusüsteem on mitmeastmeline - kui langetatud kohtuotsus üht või mõlemat osapoolt ei rahulda siis võib ta otsuse edasi kaevata kõrge astme kohtusse - Vähendab kohtu eksimise võimalust III astme Riigikohus (Tartus, toomemäel) II astme Ringkonna kohtud (Tallinna Ringkonna, Tartu Ringkonna) I astme Maakohtud (Harju, Pärnu, Tartu, Viru), Halduskohtud (Tallinna, Tartu) Maakohus · Arutab kriminaalasju ja tsiviilasju · Kriminaalasi kohtumõistmine arvatava kurjategija üle · Tsiviilasi eraosaliste vaheline kohtuvaidlus · Advokaat kriminaal menetluses -> Kaitseb süüdistatavat; tsiviil/haldus menetluse -> Esindada klienti · Prokurör kriminaalasjas riiklik süüdistaja Halduskohus · Arutab haldusasju kodaniku ja riigi(KOV) vaheline vaidlus
3. Monopoolsus - ainult kohtutel on õigus mõista õigust 4. Obligatoorsus - kohtutel on kohustus mõista õigust, millest ei tohi subjektiivsetel kaalutlustel loobuda. 5. Sõltumatus - kohus peab olema vabastatud igasugustest välismõjudest. Sellest tulenevad kohtuniku ametikohaga seotud garantiid (ametikoha eluaegsus, ameti ühitamatus teise ametikohaga jne). Eesti kohtusüsteemi iseloomustab kolmeastmeline ülesehitus. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud, kes vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. Riigikohus on kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni (jõustumata kohtuotsuste peale edasikaebamine) korras. Riigikohus on ühtlasi ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Kohtuniku sõltumatuse põhitagatised Kohtunik nimetatakse ametisse eluajaks.
maamarssal. Uued maanõunikud valitigi enamasti endiste rüütelkonna peameeste ja maamarssalite hulgast. Kohtud ja korrakaitse Pagenud talupoegade kinnivõtmine ja tagasisaatmine oli Eestimaal adrakohtunike ja Liivimaal sillakohtunike ülesandeks, kes esindasid madalamat kohtuvõimu. Nad pidid uurima talupoegade poolt toimepandud kuritegusid ja karistama süüdlasi. Talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju arutasid vastavalt meeskohtud ja maakohtud, kes tegutsesid maakondade tasandil. Raskemaid kuritegusid ja aadlike kohtuasju arutati Eestimaal Ülemmaakohtus ning Liivimaal Liivimaa õuekohtus. Iga kohtuotsust võis edasi kaevata Rootsi kuningale, mis jäi ka viimaseks sõnaks. Reduktsioon Rootsi aja lõpus, reduktsiooni ajal 1694. aastal moodustati Liivimaa kubermangus kaks distrikti. Karl XI korraldusel tõmmati nende piirid vastavalt kahe põlisrahva eestlaste ja lätlaste elualale. Distriktid moodustati
1.Õiguse mõiste. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. 2. Õigusnormi mõiste. ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. ( riigiõigus, haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus ) Eraõigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. ( tsiviilõigus...
nende õigusi Rootsi ja Vene võimu ees ning lahendasid kõiki kohalike küsimusi. Eesti alal oli neid kolm: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond. · Maapäevad toimusid iga kolme aasta tagant, kus käisid ka rüütelkonna liikmed. · Maanõunikud valiti maapäevadel kõige lugupeetavamate aadlike hulgast eluks ajaks ametisse. · Maakonna tasandil tegutsesid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad süüasjad, samuti kõik aadlike kohtuasjad lahendati Eestimaa ülemmaakohtus või Liivimaa Õuekohtus. · Adrakohtunikud Eestimaal ja sillakohtunikud Liivimaal vastutasid avaliku korra tagamise eest ning tegelesid väiksemate üleastumiste uurimise ja karistamisega. ROOTSI RIIGIVÕIM JA BALTI AADEL: · Reduktsioon erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine, mille alustas Karl XI. · 1680
Ühiskonnaõpetus Nüüdisühiskonna kujunemine Nüüdisühiskonda iseloomustavad: Tööstuslik kaubatootmine, Rahva osalemine ühiskonna valitsemises, Vabameelsus inimsuhetes Nüüdisühiskonda on nimetatud: Tööstus- ehk industriaalühiskonnaks Teenindusühiskonnaks Postindustriaalseks ühiskonnaks Heaoluühiskonnaks Vabaks ühiskonnaks Tööstusühiskonna põhijooned: Majanduses on esikohal tööstuslik tootmine, Linnaelanike arv ületab maaelanike arvu Tööstusühiskonnas muutub peremudel: vare, elas mitu põlvkonda koos suure perena. Nüüd muutub valdavaks väike perekond Inimese elurütmi ei määranud enam rahvakalendri tähtpäevad ega ilmastik, vaid tööaeg- inimene pidi aega rangelt arvestama Tööstusühiskonna tekkega tekkis ühiskonda seletav teadus- sotsioloogia Tekkis poliitiline ökonoomia- teadus, mis seletas majandusliku arengu seaduspärasusi Adam Smith- tema teooria, et ühiskonna oluli...
§21. Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti neli maakonda moodustasid Eestimaa kubermangu. Lõuna-Eesti ning Põhja-Läti moodustasid Liivimaa kubermangu, keskuseks Riia. Saaremaa kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu. Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem. Kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kuninga poolt määratud kindralkuberner. Nad kamandasid sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Nad kandsid hoolt ka avaliku korra eest. Rüütelkonnad. Võimu omasid ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused. Eestimaa rüütelkonna kõrvale kujunes ka Liivimaa rüütelkond. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga 3 aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju 12 maanõunikku. Igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamin...
Õigusõpetus Arvestus II 1. Mis on leping Leping on tehing kahe v enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub v lepingupooled kohustuvad midagi tegema v tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. 2. Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu VÕS 16-20 Lepingu sõlmimiseks on vaja vahetada vastastikuseid tahteavaldusi. Leping loetakse sõlmituks, kui on jõutud kokkuleppele lepingu oluliste tingimuste suhtes. Juriidilises keeles loetakse tahteavaldusteks vastavalt oferti (pakkumus) ning selle aktsepti (nõustumus). Ofert on ettepanek leping sõlmida. Oferdi sisu ning olulised tingimused peavad olema piisavalt määratletud, ta peab olema esitatud kindlaks määratud isikute arvule. Oferdiks on näiteks kindla inimese nimele koju saadetud kaabeltelevisiooni lepingu allakirjutatud projekt. Kui klient omalt poolt sellisele dokumendi...
2. Rootsiaegne kohtusüsteem. Rootsi valitsusasjal loodi kohtusüsteem, mis jäi püsima kuni 19. sajandi lõpuni . KUNINGAS Edasikaebamise võimalus KUBERMANGU EESTIMAA ÜLEMKOHUS LIIVIMAA ÕUEKOHUS TASAND (Tallinnas) (Tartus) MAAKONDLIK MEESKOHTUD MAAKOHTUD TASAND KOHALIK TASAND ADRAKOHTUNIKUD SILLAKOHTUNIKUD 3. Reduktsioon: mõiste selgitus, kes, miks ja millal selle läbi viis? Reduktsioon - erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine. Selle viis läbi Karl XI 1680. aastal Nimeta kaks reduktsiooni põhjust 1. tühi riigikassa 2. kuningas soovis aadlivõimu kärpida ja oma võimu tugevdada 4. Milliseid reforme kavandas Karl XI Eesti aladel
täitmist. 4. Esitab riigikogule seaduseelnõu, koostab riigi eelarve ja korraldab selle täitmist. 5. Korraldab suhlemist teiste riikidega. Kohtuvõim Kohus on õigust mõistev võim mille peamine ülesanne on õiguse mõistmine eesti vabariigi seadustest lähtuvalt. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluks ajaks. Eesti kohtusüsteem on kolme astmeline, 1astme kohtud on maakohtud, 2 astme kohtud on ringkonnakohtud, 3 riigkohus, 4 inimõiguste kohus. Riigi kohus on kohustatud menetlema kõiki kaebusi. President(Riigipea) Riigipea on kas faktiliselt või nominaalselt kõrgeima riigivõimu kandjaks ja riigi kõrgeim esindaja suhtluses välisriikidega . Ainuisikuliseks riigipeaks võib olla ka päritavate võimuvolitustega monarh. Monarh on riigipea kellele kuulub kõrgema
§21. Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti neli maakonda moodustasid Eestimaa kubermangu. Lõuna-Eesti ning Põhja-Läti moodustasid Liivimaa kubermangu, keskuseks Riia. Saaremaa kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu. Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem. Kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kuninga poolt määratud kindralkuberner. Nad kamandasid sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Nad kandsid hoolt ka avaliku korra eest. Rüütelkonnad. Võimu omasid ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused. Eestimaa rüütelkonna kõrvale kujunes ka Liivimaa rüütelkond. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga 3 aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju 12 maanõunikku. Igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamin...
Mandri-Euroopa õigussüsteemi iseloomustab: primaarne on seadus, range registrite süsteem. Anglo-Ameerika õigussüsteemi iseloomustab: primaarne on kohtupretsedent. Kohus. Eesti kohtusüsteem Kohus on riigi loodud organ, mis vaatab läbi ning lahendab vaidlusi. Kohus teostab kohtuvõimu. Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kahest ringkonnakohtust ja Riigikohtust. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud, ringkonnakohtud on apellatsioonkohtud ning Tartus asuv Riigikohus kassatsioonkohus ja ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Nelja maakohtu (Harju, Pärnu, Tartu ja Viru) kohtumajad asuvad igas maakonnakeskuses. Kahe halduskohtu (Tallinna ja Tartu) struktuuris on kokku neli kohtumaja: Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Kaks ringkonnakohut asuvad Tallinnas ja Tartus.
o Põhiõiguste piiranguid võib kehtestada ainult seadusega o Põhiõiguste piiramise lubatud eesmärgid võivad PS olla sätestatud kolmel eri viisil: seaduse reservatsioonita põhiõigused kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga põhiõigused lihtsa seaduse reservatsiooniga põhiõigused Protsessi-ja menetlusõiguse liigid.Kohtuväliste vaidluste lahendamine Kohtusüsteem: 3tk o Maakohtud, halduskohtud o Ringkonnakohtud o Riigikohus Kohumenetlused: o Tsiviilkohtumenetlus o Halduskohtumenetlus o Kriminaalmenetlus o Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Vahekohtumenetlus: o Vahekohtu menetluse võimalused o Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohus o Vahekohus vs kohus Töövaidluskomisjon: o Töövaidlused o Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus
Koos käidi maapäevadel, mis toimusid iga 3 aasta järel. Maapäevade vaheaegadel ajasid asju 12 (Saaremaal 6) maanõunikku. Rüütelkonnad pidasid aadlimatrikleid, kus olid kirjad aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad. 3. Kohtukorraldus Sel ajal loodud kohtukorraldus jäi püsima 19. sajandi lõpuni. Politseilisi ülesandeid täitsid kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud Eestimaal ja sillakohtunikud Liivimaal. Maakondades tegutsesid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud. Need arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemaid asju ja aadlike kohtuasju lahendati kubermangutasandil Eestimaa Ülemkohtus või Liivimaa Õuekohtus. 4. Rahvastik 1620A maarahvast > 100 000, st hävinud üle poole rahvast 1630A nn sisekolonisatsioon maad uuesti kasutusele, valiti soodsamaid põllumaid, Saaremaalt liiguti mandrile 1630A sisseränne, uusasustajad aastakümnete
suhteid. Avalik õigus reguleerib inimese suhteid riigiga Eraõigus reguleerib inimese suhteid teise inimesega Kohtumõistmise üldised põhimõtted: 26 inimesed on seaduse ees võrdsed 27 kohtunikud alluvad ainult seadustele 28 kohtulik arutelu on avalik 29 kohus peab tõestama inimese süüd, mitte vastupidi see on süütuse presumptsioon (vt PS § 22) Eesti Vabariigi kohtusüsteem on kolmeastmeline: 30 esimese astme kohtud on maakohtud (4) ja halduskohtud (2) 31 teise astme kohtud on ringkonnakohtud. Neid on 2 Tallinnas ja Tartus. Neis vaadatakse apellatsiooni korras läbi edasikaevatud esimese astme kohtu otsused. 32 kolmanda astme kohus on Riigikohus. Asub Tartus. Riigikohus vaatab kassatsiooni korras läbi edasikaevatud ringkonnakohtute otsuseid. Riigikohus on ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Apellatsioon esimese astme kohtu otsuse sisuline läbivaatamine Ringkonnakohtus
tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju 12 maanõunikku. Igapäevaste küsimuste lahendamine langes rüütelkonna pealiku õlule. Aadlik hakkas saavtama üha suuremat võimu, kuna kuningavõim oli nõrk. Tänu selllele hakkas Rootsi riigivõim hakkas korraldama reduktsiooni- mõisate ära võtmist aadlike käest. Nad arvustasid Rootsi võimu. 8.Milline oli Rootsi-aegne kohtukorraldus Eesti- ja Liivimaal? (lk 99) Eesti- ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod lahendati juba kubermangu tasemel Eestimaa Ülemmaakohtus või Liivimaa Õuekohtus, nendest võis kaevata kuni monarhini. 9.Mis on reduktsioon? Millal, kuidas ja miks seda teostati? Reduktsiooni tulemus? Milline oli mõisnike suhtumine reduktsiooni? (lk 99 100) Reduktsioon- erakätesse antud tiigimaade tagasivõtmine 1680. aastal. Kuna Karl XI sai päranduseks tühja riigikassa, tahtis ta riigi tulusid suurendada
VT õpik ja töölehed! 2.1 Võimude lahusus ja tasakaalustatus 1. Mis on võimude lahusus ja milline on selle eesmärk? Võimude lahusus- valitsemisasutuste omavaheline tööjaotus ; on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Eesmärk: püütakse vältida võimutäiuse koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte, sest see look eeldused riigivõimu kontrollimatule kasutamisele ja seega kuritarvitamisele. 2. Millised on horisontaalse lahususe puhul riigivõimu kategooriad? Seaduseandlik võim: parlament Täidesaatev võim: valitsus, riigipea Kohtuvõim:kohtusüsteem 3. Millised asutused esindavad horisontaalse lahususe puhul erinevaid võimuliike Eestis? Nende ülesanded? Seaduseandlik võim: parlament-algatada, võtta vastu ja menetleda seadusi; riigieelarve kinnitamine Täidesaatev võim: valitsus, riigipea-viib ellu riigi sise-ja välispoliitikat; suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; koo...
ÜHISKONNAÕPETUSE EKSAMIKS 1.Tänapäeva ühiskond on keeruline, moodustades süsteemi Avalik sektor- sinna kuuluvad riigiasutused ja ettevõtted, mille ül-deks on ühiskonna elu korraldada NT: Vabariigi valitsus, Eesti Pank Erasektor- sinna kuuluvad eraettevõtted, mille eesmärgiks on teenida tulu pakkudes tooteid või teenuseid NT: Tallinna Vesi, Swedbank OMADUS: tunned ära AS, OÜ, FIE järgi Kodanikuühiskond- inimeste poolt loodud vabatahtlikud organisatsioonid/ühendused, mille eesmärgiks ei ole tulu teenida NT: Nõmme Kalju FC OMADUS: tunned ära MTÜ, S, SA järgi 2.Eesti rahvastik Kõige rohkem inimesi on vanuses 30-33, kõige vähem 10-15 Eesti väheneb tööjõu arvukus (ehk kui praegu maksavad 5 hõivatut 1 pensionäri eest, siis varsti ainult 2 hõivatut) 3.Kodakontsus Kodakontsus antakse või saadakse, kui 1. Kodanikuks sünnid, kui vähemalt üks vanematest on ...
Juhib riiklikke tseremooniaid Parlamentaarse valitsemiskorra puhul RIIGIPEA ON ESINDUSFUNKTSIOONIGA Teeb visiite teistesse riikidesse Pöördub lõnega rahva poole Annab riiklikke autasusid KOHTUVÕIM RIIGIKOHUS (asukoht Tartu, esimees Priit Pikamäe) RINGKONNAKOHTUD MAAKOHTUD HALDUSKOHTUD ÕIGUSVAHEMEES (kasutatakse ka sõna "ombudsman") on riigiamet, mis vaatab läbi kodanike kaebusi bürokraatliku omavoli üle. ÕIGUSKANTSLER (hetkel Ülle Madise) sõltumatu ametiisik, kes nimetatakse ametisse Riigikogu poolt Vabariigi Presidendi ettepanekul 7 aastaks. Tagandada saab kohtuotsusega. EUROOPA LIIDU KOHUS tõlgendab ELi õigust, et tagada selle ühesugune kohaldamine
Halduskohtud tegelevad AVALIK-ÕIGUSLIKE VAIDLUSTEGA JA HALDUSTEGEVUSEKS LOA ANDMISEGA RINGKONNAKOHTUDES TOIMUB MAA JA HALDUSKOHTUTE LAHENDITE LÄBIVAATAMINE EHK APELLATSIOONIKOHUS Riigikohus on kohtu kõrgeim aste, tegeleb PS järelvalvega, Kassatsioonikaebused, kohtuvigade parandamine, muud seadustest tulenevad asjad 55. Kirjeldage Eesti kohtusüsteemi astmelist ülesehitust, millised kohtud on esimeses, teises ja kõrgeimas astmes. 56. Maakohtud Eesti valitsemissüsteemis millises astmes paiknevad, millega tegelevad (nii õigusemõistmise kui mitteõigusemõistmise osas), maakohtute struktuur, juhtimine, haldamine. 14 57. Rahvakohtunikud kus paiknevad Eesti valitsemissüsteemis, millega tegelevad, kuidas ametisse määratakse, milleks on rahvakohtuniku institutsioon Eesti valitsemissüsteemis vajalik.
juhatuse ülesandel hinnangu advokaadi kutsesobivusele. Kutsesobivuskomisjoni kuuluvad kuus vandeadvokaati, kaks kohtunikku, õigusteadlane, riigiprokurör ja justiitsministri määratud Justiisministeeriumi esindaja. https://www.advokatuur.ee/est/avaleht https://www.riigiteataja.ee/akt/122062016023 KOHTUSÜSTEEM Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kahest ringkonnakohtust ja Riigikohtust. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud, ringkonnakohtud on apellatsioonkohtud ning Tartus asuv Riigikohus kassatsioonkohus ja ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Nelja maakohtu (Harju, Pärnu, Tartu ja Viru) kohtumajad asuvad igas maakonnakeskuses (Ida-Virumaal ja Harjumaal on kolm kohtumaja). Kahe halduskohtu (Tallinna ja Tartu) struktuuris on kokku neli kohtumaja: Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Kaks ringkonnakohut asuvad Tallinnas ja Tartus.
tagant · maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju 12 maanõunikku(saaremaal 6), kes valiti maapäevadel aadlike hulgast eluks ajaks ametisse ja kes tegelesid kõige tähtsamate küsimuste arutamisega · igapäevaste küsimustega tegeles rüütelkonna pealik(liivimaal nimetati teda maamarssaliks) · Maakonna tasandil tegelesid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud ning Liivimaal maakohtud, arutasid talupoegade ja mitteaadlike süüasju · Kubermangu tasandil tegutsesid Eestimaa Ülemmaakohus ja Liivimaa Õuekohus, raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad, mille otsute peale võis kaevata kuni monarhini, kelle sõna jäi lõplikuks · Politseilised ülesanded kuulusid adrakohtunikele ja Liivimaal sillakohtunikele,tagasid avaliku korra, väiksemad uurimised ja karistused
Kaitsesid aadlike õigusi riigivõimude eest. Koos käidi maapäevadel. Vahepeal ajasid rüütelkonna asju maanõunikud. Aadlike mõjuvõim oli suur, eriti Eestimaa alade. Liivimaad loeti vallutatud provintsiks. Johan Skytte sai Liivimaa kindralkuberneriks ja ta hakkas kiiresti rootsistama. ·Kohtuvõim avaliku korra tagamiseks seati ametisse adrakohtunikud (Eestis) ja sillakohtunikud (Liivimaal). Maakonna tasandil tegutsesid Eestis meeskohtud ja Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegaade süüasju. Raskemad kuriteod lahendati Eestimaa Ülemmaakohtus ja Liivimaa Õuekohtus. ·Rahvastik sõdade tõttu oli rahvaarv suuresti vähenenud. Mõisnikud hakkasid kutsuma talupoegi. Kõige rohkem talupoegi oli Saaremaal. Eestisse saabus rohkesti teiste rahvuste esindajaid (venelasi, soomlasi, lätlasi). ·Reduktsioon 1680 võeti tagasi riigimaad, et riigikassat täita. See kutsus aadlike seas esile vastuseisu.
Võitlus Ülemvõimu pärast Läänemerel 1. Liivi sõda (1558-1583) a. Põhjused ja eellugu: · Vana-Liivimaa nõrkus ja tugevate naaberriikide (Vene, Taani, Poola-Leedu, Rootsi) plaanid tema vallutamiseks. · Peamine oht idast Vene tsaar Ivan IV soovis raiuda "akent Euroopasse". · Sõja ettekäändeks nn Tartu maks kunagi olevat lubanud sakslased venelastele maksta iga Tartu piirkonna meeshinge eest 1 hõbemarga aastas. · V-Liivimaa võimude muretus, kes ei teinud midagi raha kogumiseks ega sõja valmistumiseks. b. Sõja algusperiood: · 1558 talvel Vene vägede luure- ja rüüsteretk Eestisse. · 1558 kevadel venelaste süstemaatiline pealetung 4 kuuga kaotas ordu 20 linna ja kindlust, sh Narva ja Tartu. · 1559 aprillis pooleks aastaks vaherahu Taani vahendusel, kes ostab Saare-Lääne pkk. Ja annab selle hertsog Magnusele. c. Vana-Liivimaa ja ordu lõpp: · 2. august 1560 Härgmäe lahing Liivi ordu viimane välilahing Oom...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
