Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Õigusõpetus teooria 2 (6)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on võlasuhe selle õigussuhte subjektid?
  • Milline on kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus võlasuhte rikkumisel 127?
  • Mis on valdus ja omand kuidas on võimalik neid kaitsta?

Lõik failist

Õigusõpetus
Arvestus II
1. Mis on leping
Leping on tehing kahe v enama isiku ( lepingupooled ) vahel, millega
lepingupool kohustub v lepingupooled kohustuvad midagi tegema v
tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
2. Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu VÕS
16-20
Lepingu sõlmimiseks on vaja vahetada vastastikuseid tahteavaldusi .
Leping loetakse sõlmituks, kui on jõutud kokkuleppele lepingu
oluliste tingimuste suhtes. Juriidilises keeles loetakse
tahteavaldusteks vastavalt oferti ( pakkumus ) ning selle aktsepti
(nõustumus).
Ofert on ettepanek leping sõlmida. Oferdi sisu ning
olulised tingimused peavad olema piisavalt määratletud, ta peab
olema esitatud kindlaks määratud isikute arvule. Oferdiks on
näiteks kindla inimese nimele koju saadetud kaabeltelevisiooni
lepingu allakirjutatud projekt. Kui klient omalt poolt sellisele
dokumendile alla kirjutab (aktseptib) ning selle
kaabeltelevisioonifirmale tagasi saadab , ongi leping sõlmitud. Ka kaupluses müüjale esitatud soov saada leti tagant mingit kindlat
kaupa on käsitletav oferdina.
Aktsept on jaatav vastus oferdile,
nõusolek lepingu sõlmimiseks. Et lugeda leping sõlmituks, peab
aktsept oma sisult vastama oferdile. Alates aktsepti kättesaamisest

Õigusõpetus teooria 2 #1 Õigusõpetus teooria 2 #2 Õigusõpetus teooria 2 #3 Õigusõpetus teooria 2 #4 Õigusõpetus teooria 2 #5 Õigusõpetus teooria 2 #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 661 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor eestland Õppematerjali autor
teooria teise osa kordamisküsimused ja vastused:

1. Mis on leping
2. Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu
3. Mis on võlasuhe, selle õigussuhte subjektid?
4. Lepingu vormi nõuded
5. Kuidas tuleb kohustust täita
6. Kõrvalkohustused ja nende sisu
7. Milline on kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus võlasuhte rikkumisel
8. Nimeta 5 võlasuhte lõpetamise alust
9. Eesti kohtusüsteem
10. Mis on süütegu, väärtegu ja kuritegu
11. Millised karistused saab määrata kuriteo eest
12. Millised karistused saab määrata väärteo eest
13. Mis on asjaõigus
14. Mis on kinnistusraamat, selle osad ja mis neis sisaldub, kinnistusraamatu tähtsus
15. Mis on valdus ja omand, kuidas on võimalik neid kaitsta?
16. Kes on ettevõtja
17. Äriühingute liigid
18. Ettevõte
19. Mis on äriregister, kus teda peetakse, millistest osadest koosneb, osade sisu
20. Mis on Täisühing
21. Mis on Usaldusühing
22. Mis on Osaühing
23. Mis on Aktsiaselts
24. Mis on välismaa äriühingu filiaal
25. Kuidas saab vastutusele võtta juriidilist isikut

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
16
doc

Õigusõpetus (vastused küsimustele)

KORDAMISKÜSIMUSED1 ÕIGUSÕPETUSE ARVESTUS TTO3160 kevadsemester 2005 1. Mis on õigus. ­ Õiguseks nimetatakse ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogumit /see definitsioon on eelkõige mandri-euroopa õiguskultuuri järgi/ . Ürgühiskonnas kirjapanemata kombe- e. tavaõigus, ühesugused õ. normid levinud sugukonniti. Õ arenes Vana-Idamaade riikide ja kõrgtsivilisatsiooni kujunedes. Tuntud vanaaja õigusmälestised ­ *kuningas Hammurabi seaduste kogu (18. saj. eKr, kivitahvlile raiutud); *Antiik-Kreekas Soloni seadustekogu; *Platoni ja Aristotelese õigusfilosoofia. Vanaaja tsivilisatsioonile iseloomulik taliooniprintsiip (silm silma, hammas hamba vastu ­ tekitada kurjategijale samasugust kahju kui tema tekitas). 2. Mis on õigussüsteem. ­ Õigussüsteemiks nimet. teatud kindlas ühiskonnas kehtivaid õigusnorm

Õigusõpetus
thumbnail
22
docx

Õiguse alused. Kordamisküsimused

Heas usus käitumine: teistele sihiliku kahju tekitamisest hoidumine, petturliku või ülemäärase kasu saamisele suunatud käitumise vältimine. Mõistlikuks loetakse võlasuhtes seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. - Seega on mõistlik see, kuidas isikud tema olukorras on alati või enamasti käitunud ja mida on peetud õigeks - Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust, tehingu eesmärki jms. Lepinguvabaduse teooria põhineb tahtevabadusele: igaühel on õigus ja vabadus kujundada oma elu oma tahte kohaselt tingimusel, et sellega ei piirata teiste ühiskonnaliikmete vabadust. Lepinguvabaduse sisu: · lepingu sõlmimine/muutmine/lõpetamine · lepingupoole valimine · lepingu liigi valik, lepingu sisu kujundamine · lepingu vormi määramine Dispositiivsuse põhimõte: poolte õigus/võimalus teisiti kokku leppida kui seadus sätestab.

Õigusõpetus
thumbnail
15
docx

Võlaõigus eksamiks kordamine

1. Võlasuhte mõiste ja tekkimise alused Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Võlasuhe võib tekkida: lepingust; kahju õigusvastasest tekitamisest; alusetust rikastumisest; käsundita asjaajamisest; tasu avalikust lubamisest ja muust seadusest tulenevast alusest. 2. Dispositiivsus, hea usu põhimõte ja mõistlikkuse põhimõte Seaduse dispositiivsus tähendab, et võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. Hea usu põhimõ

Võlaõiguse üldosa
thumbnail
38
doc

Tsiviilõigus KT2

50. Tsiviilõiguse mõiste ja allikad.. Tsiviilõigus on õigusharu, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas. Tsiviilõiguses domineerivad dispositiivsed normid, st normid, mis annavad suhte pooltele endile võimaluse kokku leppida vastastikuses käitumises, ka sellises, mis on erinev seaduse sätestatust, kui see ei ole vastuolus avaliku korra või heade kommetega või ei riku isiku põhiõigusi. Imperatiivseid norme, s.o norme, mis rangelt määravad ära poolte vastastikuse käitumise, kasutatakse tsiviilõiguslikus regulatsioonimehhanismis märksa harvemini Tsiviilõigus täidab eraõiguse üldosa funktsioone. Eraõigus aga on õigussüsteemi osa, mis reguleerib isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse alusel. Eraõiguse eriosa moodustavad sellised õigusvaldkonnad nagu äriõigus, intellektuaalse omandi õigus, rahvusvaheline eraõigus jt. Tsiviilõigus on niisiis eraõiguse haru, see on õigusnormide kogum, mis üldisemalt käsitledes, reguleer

Õigus alused
thumbnail
85
docx

ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT

ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Koostanud Uno Feldschmidt 1.Üldmõisted ,sissejuhatus äriõigusesse. 1.1 Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Ühinguõiguse all mõistetakse õigusnormide kogumit, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. Ühing kitsamas tähenduses on isikute ühendus; selline ühing, millel pole organisatsioonilist ülesehitust (isikuteühing). Isikuteühingud Eestis on täisühing (TÜ) ja usaldusühing (UÜ), mis on juriidilised isikud. Mitmetes teistes riikides (nt Saksamaa, anglo- ameerika õigussüsteem) isikuteühinguid juriidilisteks isikuteks ei loeta 1.2 Ühinguks laiemas tähenduses ehk korporatsiooniks loetakse kõiki isikute ühendusi, see tähendab, et tegemist on liikmelisusel põhineva kooslusega. Eesti kehtiva õiguse kohaselt on ühinguteks äriühingud (aktsiaselts, osaühing, täisühing, usaldusühing ja tulundusühistu) ja mittetulundusühing. Ühingud on ka Euroopa ühistu, Euroopa äriühing ja Euroopa majandushuviühing. Sih

Kategoriseerimata
thumbnail
345
docx

Äriõiguse alused kontrolltöö 1 jaoks full konspekt

ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Koostanud Uno Feldschmidt 1.Üldmõisted ,sissejuhatus äriõigusesse. 1.1 Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Ühinguõiguse all mõistetakse õigusnormide kogumit, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. Ühing kitsamas tähenduses on isikute ühendus; selline ühing, millel pole organisatsioonilist ülesehitust (isikuteühing). Isikuteühingud Eestis on täisühing (TÜ) ja usaldusühing (UÜ), mis on juriidilised isikud. Mitmetes teistes riikides (nt Saksamaa, anglo-ameerika õigussüsteem) isikuteühinguid juriidilisteks isikuteks ei loeta 1.2 Ühinguks laiemas tähenduses ehk korporatsiooniks loetakse kõiki isikute ühendusi, see tähendab, et tegemist on liikmelisusel põhineva kooslusega. Eesti kehtiva õiguse kohaselt on ühinguteks äriühingud (aktsiaselts, osaühing, täisühing, usaldusühing ja tulundusühistu) ja mittetulundusühing. Ühingud on ka Euroopa ühistu, Euroopa äriühing ja Euroopa majandushuviühing.

Õiguskaitseasutuste süsteem
thumbnail
13
docx

Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused ja vastused

Ka tööleping on suures osas kohustuslike õigusnormidega ehk imperatiivseteks õigusnormideks. Seal kus kohustuslikku ettekirjutusnormi ei ole nimetatakse dispositiivseks õigusnormiks (kujundusõigus). Kolmas element on lepingu vormi vabadus, leping võib-olla sõlmitud mistahes vormis, kui seadusest ei tulene teisiti. Suulised, kirjalikud ja notariaalselt tõestatud lepinguvormid. Viimase puhul nõuab seadus rangemaid meetmeid. Tahte teooria ­ kogu VõS sellel ka põhineb. Sellel põhineb ka eraautonoomia ehk individuaalse tahte väljendamisel. Arvestatakse ainult poolte tahet ja välistatakse muud asjaolud või komponendid. Eesti riiklik süsteem deduktiivsele ülesehitatud (üksikult üldisele). Teooria rakendamine eeldab, et õigussuhte pooled on võrdsed. St et tahtesse ei sekku kolmandad isikud. Esitatakse õigusliku seotuse ja avalduse tahet. Iga lepingu sõlmimine toimubki tahte avalduse abil

Lepinguõigus
thumbnail
142
doc

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA Lepinguliste suhete üldiseloomustus Iga õiguskorda iseloomustab normatiivsus, mis tähendab teatud käitumisreeglite kehtestamist, millega määratakse inimkäitumise kohustuslikkus. Õiguslik regulatsioon peab tuginema põhiseadusele. Eesti õiguskord on kirjutatud õigusele tuginev õiguskord. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-le 2 on tsiviilõiguse allikad seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Eraõiguse üheks olulisemaks valdkonnaks on võlaõigus, mis hõlmab omakorda kahte suuremat õigussuhete gruppi - lepinguid ja lepinguväliseid võlasuhteid. Nii lepingulisi kui ka lepinguväliseid suhteid reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), mis jõustus 1. juulil 2002.a. Samas reguleeritakse lepingulisi suhteid ka muude seadustega nagu näiteks töölepingu seadus või äriseadustik. Mis on võlaõigu

Võlaõiguse üldosa




Kommentaarid (6)

suduk profiilipilt
suduk: Väga hea materjal
12:19 05-05-2013
Kristofer profiilipilt
Kristofer: kontrolltööle
21:20 08-10-2011
eppalas profiilipilt
eppalas: hea materjal
11:35 11-05-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun