Õigusõpetus teooria 2 (6)

Õigusõpetus
Arvestus II
1. Mis on leping
Leping on tehing kahe v enama isiku ( lepingupooled ) vahel, millega lepingupool kohustub v lepingupooled kohustuvad midagi tegema v tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
2. Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu VÕS 16-20
Lepingu sõlmimiseks on vaja vahetada vastastikuseid tahteavaldusi . Leping loetakse sõlmituks, kui on jõutud kokkuleppele lepingu oluliste tingimuste suhtes. Juriidilises keeles loetakse tahteavaldusteks vastavalt oferti ( pakkumus ) ning selle aktsepti (nõustumus).
Ofert on ettepanek leping sõlmida. Oferdi sisu ning olulised tingimused peavad olema piisavalt määratletud, ta peab olema esitatud kindlaks määratud isikute arvule. Oferdiks on näiteks kindla inimese nimele koju saadetud kaabeltelevisiooni lepingu allakirjutatud projekt. Kui klient omalt poolt sellisele dokumendile alla kirjutab (aktseptib) ning selle kaabeltelevisioonifirmale tagasi saadab , ongi leping sõlmitud. Ka kaupluses müüjale esitatud soov saada leti tagant mingit kindlat kaupa on käsitletav oferdina.
Aktsept on jaatav vastus oferdile, nõusolek lepingu sõlmimiseks. Et lugeda leping sõlmituks, peab aktsept oma sisult vastama oferdile. Alates aktsepti kättesaamisest loetakse leping sõlmituks ning pooltel tekib õigus nõuda lepinguliste kohustuste täitmist. Kui oferdile vastuseks saadetud tahteavaldus sisaldab võrreldes esialgse oferdiga oluliselt erinevaid tingimusi, ei ole tegemist enam aktseptiga, vaid uue oferdiga, millele teine läbirääkimiste pool peab omalt poolt nõusolekuga vastama, et leping saks sõlmitud.
3. Mis on võlasuhe, selle õigussuhte subjektid ?
Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik e võlausaldaja) kasuks teatud tegu v jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigust nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
4. Lepingu vormi nõuded
Lepingu vormi valivad lepingupooled reeglina ise: suulise, kirjaliku või muu. Eestis võrdsustatakse lepingu kirjaliku vormiga ka elektrooniline vorm, välja arvatud juhud , mil seadusest tuleneb teisiti. Kui seaduses nõutakse lepingule kindlat vormi (näiteks kirjalikku), peavad pooled seda nõuet järgima -  vastasel juhul ei loeta lepingut sõlmituks. Näiteks arvutiprogrammi vm autoriõigusega kaitstud teose kasutamise ainulitsentsileping peab olema sõlmitud kirjalikult.
5. Kuidas tuleb kohustust täita (VÕS pt.4)
Kohustus tuleb täita vastavalt seadusele v lepingule. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat.
Võlgnik peab kohustuse täitma lepingule v seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust v seadusest, peab lepingupoole kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Seadusest, tehingust v kohustuse olemusest võib tuleneda, et võlgnik ei pea täitma kohustust isiklikult. Sel juhul võib kohustuse täita ka kolmas isik. Kui see täidab kohustuse, vabaneb võlgnik kohustuse täitmise kohustusest.
Lepingus võib ette näha, aga see võib tuleneda ka võlasuhte olemusest, et kohustus tuleb võlausaldaja asemel täita kolmandale isikule. Siis on see leping kolmanda isiku kasuks. Kolmas isik võib nõuda lepingu täitmist, kui see on ettenähtud lepingu v seadusega.
Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud v tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel päeval. Kui aeg ei ole määratud, siis peab võlgnik kohustuse täitma selle kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist, arvestades kohustuse täitmise viisi, kohta ja olemust. Võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga määratud kohas. Kui kohustuse täitmise koht ei ole määratud, tuleb kohustus täita kohas, mis tuleneb võlasuhte olemusest.
6. Kõrvalkohustused ja nende sisu
Võlasuhtest tulenevate kohustuste kõrval on võlaõiguses kasutusel ka kohustused, mille ülesanne on tagada võlasuhtest tulenevate kohustuste kohane täitmine. Neid kohustusi nim. Kõrvalkohustusteks.

• käendamisest ja garantiist tulenevad kohustused – käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Garantii all mõistetakse oma majanduse v kutsetegevuses tegutseva isiku lepinguga võetud kohustust võlausaldaja suhtes, et garant täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse.
  
• käsiraha andmisest tulenevad kohustused – käsiraha on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma . Käsiraha lepingus on tähtis ära märkida, et tegu on käsirahaga. Käsiraha andmine peab olema vormistatud samas vormis mis põhileping. Kui põhileping ei ole nõuete kohane, ei kehti siis ka käsirahaleping.
  
• leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused – leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud summa. Kahjustatud pool võib lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuste täitmist.
  

7. Milline on kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus võlasuhte rikkumisel ($127)? Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud . Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.
8. Nimeta 5 võlasuhte lõpetamise alust
- kohane täitmine
- tasaarvestus
- kokkulangemine
- lepingu taganemine
- lepingu ülesütlemine
9. Eesti kohtusüsteem
- maakohtud – Harju Maakohus , Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus kes arutavad kõiki tsiviil ja kriminaalasju, asudes ühes v mitmes kohtumajas.
- halduskohtud – Tartu halduskohus ja Tallinna halduskohus – arutavad esimese astme kohtuna haldusasju.
- ringkonnakohtud – Tallinna ringkonnakohus , Tartu ringkonnakohus ja Virumaa ringkonna kohus – arutavad tsiviil, kriminaal - ja haldusasju apellatsioonikohtuna.
- riigikohus – kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonikaebusi ja teisi avaldusi läbivaatav kohus.
10. Mis on süütegu, väärtegu ja kuritegu
Karistusseadustiku kohaselt on karistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
Väärteod e. Haldusõigusrikkumised – on süütegu, mille eest on põhikaristusena ettenähtud rahatrahv v arest . Väärtegu on kuriteole lähedane süütegu, erineb karistuse raskuse astmest .
Kuritegu on selline süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ettenähtud rahaline karistus v vangistus , juriidilisele isikule aga rahatrahv v sundlõpetamine.
11. Millised karistused saab määrata kuriteo eest
Füüsilisele isikule on põhikaristusena ettenähtud rahaline karistus v vangistus, juriidilisele isikule aga rahatrahv v sundlõpetamine.
12. Millised karistused saab määrata väärteo eest
Rahatrahv v arest
13. Mis on asjaõigus
Asjaõigus on õigusnormide kogu, mis reguleerib isikute suhet asjadesse.
Asjaõiguse tekkimine ja lõppemine määratakse selle riigi õiguse järgi, kus asi asus asjaõiguse tekkimise v lõppemise ajal. Asjaõigust ei saa teostada vastuolus asja asukohariigi õiguse oluliste põhimõtetega. Teel olevale asjale tehingu alusel asjaõiguse tekkimisele ja lõppemisele kohaldatakse asja sihtkohariigi õigust, kuid selline õiguse kohaldamine ei ole obligatoorne. Asja lähtekohariigi v tehingule kohaldatava õiguse kohaldamises võivad pooled kokku leppida ka teisiti.
14. Mis on kinnistusraamat , selle osad ja mis neis sisaldub, kinnistusraamatu tähtsus.
Kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta.
Avalik-õiguslikule isikule kuuluv kinnisasi peab olema kinnistusraamatusse kantud , kui seda koormatakse asjaõigusega või kui seda soovib omanik, samuti kui kinnisasi antakse teise isiku valdusse.
Kinnisasja olulised osad on kinnisasjaga seotud asjaõigused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kinnisasja oluline osa jagab maatüki saatust ja on maatüki omaniku omandis. S.t. et asjaõiguslikud õigusmuudatused asja kohta käivad ka selle oluliste osade kohta ja piiratud asjaõigused (nt hüpoteek) laienevad ka asja olulisele osale.
15. Mis on valdus ja omand, kuidas on võimalik neid kaitsta?
Valdus on tegelik võim asja üle (valdaja võib mitte olla omanik). Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Asja võib vallata ka rendi, üüri, hoiu, pandi või muu suhte alusel. Sel juhul valdamine on ajutine (vastavalt Valdajaks ei ole aga isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korraldusel tema majapidamises või ettevõttes. Valdus võib olla seaduslik ja mitte seaduslik.
Kui vallas asi võetakse valdajalt ära salaja v vägivallaga, on valdajal õigus teolt tabatud v jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära võtta. Sama kehtib ka kinnisasja kohta.
Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada, ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumiste tagajärgede kõrvaldamist. Omaniku õigusi võib kitsendada ainult seadusega või teiste omanike õigustega. Omandi esemeks võib olla iga asi, mille omandamine ei ole seadusega keelatud.
Omandikaitse - Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab . Omandiõiguse tunnustamiseks piisab , kui omanik tõendab, et tema omand on tekkinud õiguslikul teel.
16. Kes on ettevõtja
Äriõiguse keskseks subjektiks on ettevõtja. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub enda nimel tasu eest kaupu v teenuseid ja kellele kaupade müük ja teenuste osutamine on püsivaks tegevuseks, v seaduses sätestatud äriühing. Seega on ettevõtjad õiguste ja kohustuste kandjad, kes on juriidiliselt lepingupoolteks, omavad õigus ja teovõimet.
17. Äriühingute liigid
Täisühing - äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühe ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest kogu oma varaga.
Usaldusühing - äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste ees kogu omav.
Osaühing – äriühing, millel on osadeks jaotatud aktsiakapital , osanikud ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest, osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osaühingu miinimum kapitalinõue on 40k.
Aktsiaselts – äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital, aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest, selts aga vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Seega on AS piiratud vastutusega ühing suuremate ettevõtete majandamiseks. Miinimumkapitali nõue on 400k.
Tulundusühistu – äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve, läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad:

• tarbijate v muude hüvede kasutajatena
  
• hankijatena
  
• tööpanuse kaudu
  
• teenuste kasutamise kaudu
  
• mõnel muul sarnasel viisil
  

18. Ettevõte
Mõistet ettevõte kasutatakse seaduses objekti tähenduses, s.t. ta on majandusüksus, sellesse kuuluv kinnis ja vallasvara, sealhulgas ärisuhted, firmaväärtus jms, mis saab olla lepingu objektiks, mida saab osta, müüa, rentida jne. Ettevõte ei saa kunagi olla juriidiliseks isikuks. Kahe sisuliselt lähedase mõiste eristamine omab kaubandusõiguses suurt tähtsust, kuna kaubandusõigus tegeleb esmajoones subjektidega, seega ettevõtjatega, mitte aga objektidega (ettevõtjatega).
19. Mis on äriregister, kus teda peetakse, millistest osadest koosneb, osade sisu
Äriühingu kui juriidilise isiku õigusvõime on lahutamatult seotud äriregistriga, see tekib ühingu registrisse kandmisega ja lõpeb registrist kustutamisega. Äriregister loodi ÄS alusel, selle põhilised tunnused on:

• äriregistreid peetakse maakohtute juures
  
• äriregistrid on avalikud, sinna kantud andmetega on õigus tutvuda ja saada ärakirju registrikaardist ning äritoimikus olevatest dokumentidest
  
• äriregistris olevatele andmetele on võimalik õiguslikes vaidlustes tugineda
  
• äriregistri kaudu teostatakse ettevõtjate üle järelevalvet
  

Struktuurselt koosneb äriregister 3 osast:
Registrikartoteek – sisaldab iga ettevõtja kohta registrikaarti, millele kantakse teda puudutavad olulised andmed, nagu ärinimi, asukoht, tegevusala , esindusõiguslikud isikud jms ettevõtjat iseloomustavad andmed.
Äritoimikud – Registrisse kantud ettevõtja kohta avatakse äritoimik. Äritoimikus säilitatakse dokumente, mis ettevõtja ise on enda kohta seaduse alusel äriregistrile esitanud. Nö. kandeavaldused, majandusaasta aruanded , põhikiri, asutamisleping , nõukogu liikmete nimekiri jms. Äritoimikus sisalduvate dokumentide tähtsus on kolmandate isikute jaoks väiksem, võrreldes registrikaardi andmetega.
Registritoimikud – sisaldab dokumente, mis on konkreetse ettevõtja kohta registripidaja poolt koostatud v saadud teistelt ametiasutustelt seda ettevõtjat puudutavates küsimustes kirjavahetuse korras. Registritoimikus on veel muud ettevõtja kohta käivad dokumendid , mida ei säilitata äritoimikus.
20. Mis on Täisühing
Täisühing - äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühe ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest kogu oma varaga.
21. Mis on Usaldusühing
Usaldusühing - äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste ees kogu omav.
22. Mis on Osaühing
Osaühing – äriühing, millel on osadeks jaotatud aktsiakapital, osanikud ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest, osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osaühingu miinimum kapitalinõue on 40k.
23. Mis on Aktsiaselts
Aktsiaselts – äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital, aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest, selts aga vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Seega on AS piiratud vastutusega ühing suuremate ettevõtete majandamiseks. Miinimumkapitali nõue on 400k.
24. Mis on välismaa äriühingu filiaal
S.o välismaa äriühingu Eestis asuv struktuuriüksus, mis tuleb Eestis äriregistrisse kanda. Välismaa äriühingu filiaal ei ole iseseisev juriidiline isik, vaid on välismaa äriühingu osa. Seega vastutab välismaal asuv äriühing Eestis asuva filiaali poolt võetud kohustuste eest ja seetõttu peab olema võimalik filiaali tegevusest tulenevaid nõudeid täita ka välismaal. Filiaali asutamine on vaba kõigile välismaa äriühingutele, sõltumata nende vormist , tegevusalast v tegevuse ulatusest, kuid teatud juhtudel, võib filiaali asutamise eeldusena nõuda vastava loa saamist.
25. Kuidas saab vastutusele võtta juriidilist isikut
Juriidiline isik vastutab oma kohustuste eest oma varaga. Seaduses sätestatud juhtudel vastutavad juriidilise isiku kohustuste eest oma varaga ka tema liikmed, nagu nt täisühingu osanik v usaldusühingu täisosanik.
Juriidilise isiku juhatuse v seda asendava organi liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise v mittenõuetekohase täitmisega tekitanud sellele juriidilisele isikule süüliselt kahju, vastutavad juriidilise isiku eest solidaarselt.