Demokraatia (2)

Ühiskonnaõpetus Demokraatia
1. Ühiskond ­ inimeste
kooselu vorm
2. Demokraatlik
valitsemine
3. Kodanikud ja
demokraatia
4. Majandus avatud
ühiskonnas
5. Üksikisik ja majandus
6. Tulevikusuundumused
Ülesannete kogu 9. klassile
2. Demokraatlik valitsemine
Mis on DEMOKRAATIA?
2.1. Mis on
demokraatia? Dmos (kr) e rahvas + kratos (kr) e võim = rahvavalitsus
Demokraatia on rahva valitsus, rahva seast ja
rahva heaks (Abraham Lincoln).
Demokraatia on protsess, mis asendab pimeda
allumise poliitilisele võimule kodanike
aktiivse osalemisega poliitikas.
Demokraatia on ühiskondlikult korraldatud
vabadus .
Ülesannete kogu 9. klassile
2. Demokraatlik valitsemine
Demokraatia tugisambad
2.1. Mis on
demokraatia? Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas
Rahva suveräänsus
Valitsemine valitsetavate nõusolekul
Enamuse võim
Vähemuste õigused
Põhiliste inimõiguste tagamine
Vabad ja ausad valimised
Korrakohane õigusemõistmine
Põhiseadusega piiratud riigivõim
Huvide, seisukohtade ja vaadete paljusus
Ülesannete kogu 9. klassile
2. Demokraatlik valitsemine
Mittedemokraatlik reziim
2.1. Mis on
demokraatia? Diktaatorid
B e n ito M u s s o lin i
Caesar J o s e p h S t a lin
Stalin Mussolini
Napoleo
n
Diktatuuri kujunemine:
Üleminekul vabariigilt monarhiale
Revolutsiooni järelnähtusena
Vajadus "kõva käe" järele
Ülesannete kogu 9. klassile
2. Demokraatlik valitsemine
DIKTATUURIREZIIM
2.1. Mis on
demokraatia? Diktatuur on selline valitsemissüsteem, kus
võimu teostamisel puuduvad seaduslikud
piirangud.
Konstitutsiooniline diktatuur tähendab
seadusandliku võimu ja õigusorganite
loobumist oma tavapärasest tegevusest.
Kogu võimutäius koondub diktaatori kätte,
kes on saanud volitused parlamendilt.
Tänapäeva diktatuuri kaheks põhivormiks
on autoritaarne ja totalitaarne diktatuur.
Ülesannete kogu 9. klassile
2. Demokraatlik valitsemine
Autoritaarne ja totalitaarne riik
2.1. Mis on Autoritaarsus (võimutäius, autoriteedikultus) on
demokraatia?
diktatuuri enimlevinud tänapäevavorm, kus
seaduslikkus kammitseb valitsust suhteliselt vähe;
põhivariantideks on sõjaväelaste või ainupartei
valitsus.
Totalitarism - tugevasti tsentraliseeritud, diktaatorlikul
võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, mille
põhitunnusteks on:
totalitaarne ideoloogia,
üksainus massipartei,
terroristlik salapolitsei,
kommunikatsioonivahendite monopol,
relvamonopol,
käsumajandus.
Ülesannete kogu 9. klassile
2. Demokraatlik valitsemine
Demokraatia toimimine
2.1. Mis on
demokraatia?
Ülesannete kogu 9. klassile
2. Demokraatlik valitsemine
Võimude lahusus ja
tasakaalustatus
2.2. Eesti kui parla-
mentaarne demokraatia P o liit ilin e v õ im
S e a d u s a n d lik v õ im T ä id e s a a t e v v õ im K o h t u v õ im
P a r la m e n t V a lit s u s K o h tu d
Võtab vastu Rakendab Valvavad, et
seadusi seadusi seaduste andmine
ja rakendamine
toimuksid õigesti
Ülesannete kogu 9. klassile
2. Demokraatlik valitsemine
EESTI VABARIIK:
parlamentaarne korraldus
2.2. Eesti kui parla-
mentaarne demokraatia
RIIGIKOGU
Valitsus (101 liiget 4 aastaks)
President Riigikohus
Peaminister (5 aastaks)
Maakonna-
v
valitsus a
l
Kohalik i
v
a
omavalitsus
l
b
i
b
RAHVAS
Ülesannete kogu 9. klassile
2. Demokraatlik valitsemine
Presidentaalne korraldus
(USA näitel)
2.2. Eesti kui parla- PRESIDENT KONGRESS
mentaarne demokraatia
Riigipea SENAT ESINDAJATEKODA ÜLEMKOHUS
igast osariigist 2 Saadikud vastavalt osariigi
Valitsusjuht saadikut rahvaarvule
Ülemjuhataja
Osariigi kuberner
v
v a Osariigi parlament
a v
Valitsus l a
l
i i l
b b i
b
RAHVAS
Ülesannete kogu 9. klassile
2. Demokraatlik valitsemine
Põhiseadus ehk konstitutsioon
2.3. Põhiseadus ja teised
õigusaktid Sätestab riigi(valitsemise)
eesmärgid
Määratleb kodanike õigused,
vabadused ja kohustused
Kirjeldab valitsemise struktuuri,
võimuasutuste ülesandeid ja nende
moodustamise korda
Ülesannete kogu 9. klassile
2. Demokraatlik valitsemine
Eesti põhiseadused
2.3. Põhiseadus ja teised
õigusaktid Eesti Vabariigi põhiseadused
1920: parlamendikeskne, valitsusjuhiks
riigivanem
1933 (jõustus 1934): laiendati riigivanema
võimupiire
1937 (jõustus 1938): presidentaalne
vabariik, riigipeaks president, 2-kojaline
parlament
1992: parlamentaarne vabariik, riigipeaks
president
Ülesannete kogu 9. klassile
2. Demokraatlik valitsemine
Õigusakti vastuvõtmine
2.3. Põhiseadus ja teised
õigusaktid
Rahvusvahelised võtavad Rahvusvahelised õigusaktid,
organisatsioonid vastu Riigikogu ratifitseerib
Eesti Vabariigi võtavad
Eesti Vabariigi põhiseadus
kooskõla
kodanikud vastu
Eesti Vabariigi võtab
Riigikogu Eesti Vabariigi seadused
vastu
Eesti Vabariigi Seadlused, määrused,
president, võtavad korraldused, otsused,
valitsus,volikogu, vastu Käskkirjad, juhendid,
linna/ valla valitsus
eeskirjad
Ülesannete kogu 9. klassile
2. Demokraatlik valitsemine
Eesti õigusaktide hierarhia
2.3. Põhiseadus ja teised
õigusaktid
Riigivõimuinstitutsioon Õigusakt
Üldakt Üksikakt
Riigikogu seadus otsus
Vabariigi President seadlus otsus, käskkiri
Vabariigi Valitsus määrus korraldus
Minister määrus käskkiri, korraldus
Maavanem korraldus
Valla- ja linnavolikogu määrus otsus
Valla- ja linnavalitsus määrus korraldus
Ülesannete kogu 9. klassile
2. Demokraatlik valitsemine
OSALUSDEMOKRAATIA
2.4. Kuidas rahvas
osaleb valitsemises VÕIMALUSED
Riigikogu
Kohaliku
valimised omavalitsuse
valimised
Poliitilised aktsioonid
(valimiskampaania,
meeleavaldus, kirjutised) Erakonnastumine
Millest sõltub osalusdemokraatia edu?
Ülesannete kogu 9. klassile
2. Demokraatlik valitsemine
Parlament - rahva esinduskogu
2.5. Riigikogu - kõrgeim parler (pr) - kõnelema
seadusandlik võim
Parlamendid
Riik Parlament Parlamendi kojad
Eesti Riigikogu -
Soome Eduskund -
Läti Seim -
Rootsi Riksdag -
Suurbritannia Parlament Ülem- ja alamkoda
USA ? ?
Venemaa ? ?
Saksamaa ? ?
Ülesannete kogu 9. klassile
2. Demokraatlik valitsemine
Parlamendi funktsioonid
2.5. Riigikogu - kõrgeim
seadusandlik võim · Esindada poliitikas mitmesuguseid
ühiskonnagruppe ja vaateid
· Arutada ja tasakaalustada erinevaid
vaateid
· Võtta vastu seadused
· Panna ametisse valitsus ja kontrollida
selle tegevust
Ülesannete kogu 9. klassile
2. Demokraatlik valitsemine
Riigikogu struktuur
2.5. Riigikogu - kõrgeim
seadusandlik võim J u h a tu s E s i m e e s e h k s p ii k e r
2 a s e e s im e e s t
k o m i s j o n id
K o m is j o n id
V a lit s u s k o a lit s io o n O p o s it s io o n
F r a k t s i o o n id F r a k t s i o o n id
Ülesannete kogu 9. klassile
2. Demokraatlik valitsemine
Eesti presidendi ülesanded
2.6. Vabariigi President -
Eesti riigipea · Esindada Eesti Vabariiki rahvusvahelises
suhtlemises
· Kuulutada välja Riigikogu valimised ja
seadused
· Määrata peaministrikandidaat; nimetada
ametisse ja vabastada ametist valitsuse
liikmed
· Teha Riigikogule ettepanekuid kõrgete
riigiametnike nimetamiseks; nimetada
kohtunikud ja Eesti Panga president
· Olla riigikaitse kõrgeim juht
Ülesannete kogu 9. klassile
2. Demokraatlik valitsemine
President tugevdab
võimuharude tasakaalu
2.6. Vabariigi President -
Eesti riigipea
Kadrioru loss
Toompea loss Riigikohtu hoone Stenbocki maja
Selgita, kuidas tugevdab president seadusandliku,
täidesaatva ja kohtuvõimu tasakaalu ning
vastastikust kontrolli!
Ülesannete kogu 9. klassile
2. Demokraatlik valitsemine
Presidendi valimine Eestis
2.6. Vabariigi President -
Eesti riigipea
Rahvas Riigikogu Valimiskogu
2/3 koosseisu Osalejate
poolthääled häälteenamus
?
Selgita, kuidas toimub Eestis presidendi valimine.
Ülesannete kogu 9. klassile
2. Demokraatlik valitsemine
Valitsuse moodustamine Eestis
2.7. Vabariigi Valitsus -
kõrgeim täidesaatev
võim
Riigikogu President Peaministri
valimiste nimetab kandidatuuri
tulemused või peaministri hääletus
umbusaldus kandidaadi Riigikogus
peaministrile
Peaministrikandi- Riigikogu annab
daat esitab valitsuse volitused
koosseisu valitsuse
presidendile moodustamiseks
President nimetab valitsuse ametisse
Ülesannete kogu 9. klassile
Minister kui elukutse:
2. Demokraatlik valitsemine
ministrite taust ( näited Euroopast 1945-1981)
2.7. Vabariigi valitsus -
Ministrite osakaal (%)
kõrgeim täidesaatev
võim
britannia
Prantsus
Ametialane taust
Saksa-
Itaalia
Suur-
maa
maa
Sõjaväelane 5 3 - 1
Jurist 17 19 26 30
Tippametnik 9 13 18 15
Ettevõtlus - tippjuht 17 13 18 15
Insener 2 7 3 1
Õppejõud 11 16 6 29
Põllumajandussektor 2 3 3 -
Ametiühing 6 - 10 4
Muud 30 14 27 16
Ülesannete kogu 9. klassile
2. Demokraatlik valitsemine Minister kui elukutse:
ministrite ametisoleku aeg (Näited Euroopast 1945-
1981)
2.7. Vabariigi valitsus-
kõrgeim täidesaatev
Saksamaa
britannia
Prantsus-
võim
Itaalia
Ministrite
Suur-
maa
ametisoleku aeg
Keskmine 4,6 a 3,4 a 5,6 a 3,9 a
Ministrite arv
Vähem kui 1 aasta 12 40 11 36
2-5 aastat 57 44 47 41
5-10 aastat 24 11 30 14
Üle 10 aasta 7 5 12 9
Juhtinud ühte 54 50 70 54
ministeeriumi
Juhtinud mitut 46 50 30 46
ministeeriumi
Ministreid kokku 219 236 103 214
Ülesannete kogu 9. klassile
2. Demokraatlik valitsemine
Maakond ja kohalik
omavalitsus Eestis
2.8. Maakonnad ja
omavalitsused Maakond on riikliku Vald ja linn on
halduse üksus. iseseisvad kohaliku
Maakonda juhib omavalitsuse üksused.
maavanem koos Vallal ja linnal on oma
maavalitsuse esinduskogu ­
ametnikkonnaga. volikogu - ja oma
Maavanema nimetab eelarve.
peaminister, Valla/linna volikogu
konsulteerides valib rahvas iga kolme
omavalitsuse aasta järel.
esindajatega.
Ülesannete kogu 9. klassile
2. Demokraatlik valitsemine
Kohaliku omavalitsuse
süsteem Eestis
2.8. Maakonnad ja
omavalitsused
Vallavanem
moodustab / linnapea
Valla/linna
valitsus
valib
kin
n
Volikogu
it a
b
esimees
Valla/linna
volikogu
valivad
Valla/linna elanike
registrisse kantud
valimisõiguslikud
kodanikud
Ülesannete kogu 9. klassile
2. Demokraatlik valitsemine
Kohtuvõim: 3-astmeline
kohtusüsteem
2.9. Eesti kohtusüsteem
II
I
Kassatsioonid
II
Ringkonnakohtud
Tallinn Tartu Jõhvi
Apellatsioonid
I Linna- ja maakohtud Halduskohtud
Tsiviilhagid
Kriminaalasjad Haldusasjad
Ülesannete kogu 9. klassile
2. Demokraatlik valitsemine
Õigust mõistab ainult kohus
2.9. Eesti kohtusüsteem
Õiguskantsler
Ombudsman
Kohtunik
Kaasistuja
Advokaat
Prokurör
Ülesannete kogu 9. klassile
2. Demokraatlik valitsemine
Eesti Kaitsejõudude struktuur
2.10. Riigikaitse ja riiklik
julgeolek
Ülesannete kogu 9. klassile
2. Demokraatlik valitsemine
Korra- ja riigikaitse Eestis
2.10. Riigikaitse ja riiklik
Sisejulgeoleku Välisjulgeoleku eesmärk on
julgeolek
eesmärgiks on tagada tagada riigi ja rahva kaitse
inimeste igapäevane võimaliku kallaletungi
julgeolek ja seaduslike korral.
õiguste austamine. Riigikaitse eesmärk on
kehtiva riigikorra ja riigi
Sisejulgeolek (õigus- ja iseseisvuse tagamine.
korrakaitse) kuulub sise- Riigikaitset korraldab
ja justiitsministeeriumi kaitseministeerium.
valitsusalasse. Eesti riigikaitse on
ülesehitatud reservarmee
põhimõttel.
Eesti riigikaitse teostamisel
rakendatakse tsiviilkontrolli.
Ülesannete kogu 9. klassile
2. Demokraatlik valitsemine
Riigikaitse valdkonnad Eestis
2.10. Riigikaitse ja riiklik Valdkond Tegevuse korraldaja Tegevuse sisu
julgeolek
Välispoliitika Välisministeerium Suhted naaberriikidega,
koostöö NATO ja
Euroopa Liiduga
Välisjulgeolek Kaitseministeerium, ?
Kaitsevägi, Kaitseliit
Kodanikukaitse Päästeteenistus ?
Piirikaitse Piirivalve, toll ?
Korravalve Politsei, turvafirmad, ?
vabatahtlikud
Sisejulgeolek Sise- ja ?
justiitsministeerium,
Kaitsepolitsei
Ülesannete kogu 9. klassile