Vastus leiad õppematerjalist: Varauusaeg

Varauusaeg (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Misnikele jääb omavoli ?
Miskit tegi toimus ?
Mis ei aidanud luteri usku eestlastele vastuvöetamaks muuta Lk 116-117 mhh?

Rahvastiku dünaamika – Enne liivisöda oli Eestis ~300 000 inimest, 1620. aastateks oli aga kahanenud poole vörra ~120 000 el. Pöhjuseks oli Liivi söda, poola-Rootsi jätkusöda, katk, nälg. Aastaks 1695 jälle ~400 000 el., pikk rahuaeg, Eesti jäi söjategevusest nat ajaks pouutumata, ei vöetud Eesti mehi sundkorras Rootsi väkke, sisemigratsioon oli iseloomulik, Eestisse asus soomlasi ja venelasi , Löuna-Eestiss easus lötlasi.1696-1697 näljahäda. 1720. aastaks ~120 000 elanikku, pöhjasöda, Suur nälg, katk. 18. sajandil hakkas elanike arv kasvama, tänu soodsatele tingumustele, rahuaeg, katke enam ei olnud.

Kolme kuninga ajajärk – taanil oli Saaremaa, Rootsil oli pöhja-Eesti ja Poolal oli Löuna-Eesti. Rootslastel oli luteri kirik ja Poolal oli katoliku kirik . Sigismund III oligi fanaatiline katoliiklane. Liivimaal taastati Pooal vöimu kehtestamisega katoliku kiriku organisatsioon . Olulist osa rekatolitseerimises etendasid jesuiidi , kelle toomist liivimaale korraldas paavsti sadik Possevino. Siit lodoeti kat uski edasi viia nii Rootsi kui ka Vene alale . 1583 a asutati Tartus jesuiitide hgümnaasium, mille haridsutasemele ei olnud vördset. Gümnaaisum körvale asutasid jesuiidid tölkide seminari , mille peaaeesmökr oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva hlgast. Kui rootslased 1625.a Tartu gallutasid, löpetas see kogu katoliku ajastu Eestis.

Talupoegade olukord, vördlus – Rootsi ajal:Koos misate erakätesse minem´kuga taastati södade ajal nörgenenud sunnismaisus.Kujunes sunnismaisus → Rootsi ajal pärisorjus seadustatakse (Eestimaal 1648, Liivimaal 1668). 1696. ilmus Liivimaa majandusreglement, mille sätted laienesd ka Eestimaa kroonumöisatele. Möisarentnike kodukariöigust piirati, kusjuures taluperemeest karistamine keelati. Keelatud oli talupoegade vöörandamine maast lahus. Fikseeriti koormised . Talupoegadele anti pöäritav kasutamisöigus, samuti öigus kaevata rentniku peale. reduktsioon a 1680 Vene ajal: Suurem osa sensed kroonutalupoegi sattus eramöisnike valdusesse. Täielik pärisorjus. Ei kuulunud nekrutikohustuse alla. Vöisid omada vallasvara . Pageti. Piiritleti teokoormised - Browni pos määrused 1765 . – andsid talurahvale tugevama juriidilise kindlustunde, olles I sammuks teel pärisorjuse kaotamisele, luba omada vallasvara, karistusi ei tohtinud tösta, saab motivatsiooni.. Restitutsioon – talupoeg kuulub mäisnikule .Roseni deklaratsioon 1739.
Pearaharahutused: 1784 . Pearahamaks tekitas suurt arusaamatust. Bläblä , lk 108-109

Möisnike olukord, vördlus – Rootsi ajal: polnud rahul olukorraga, sest neil polnud mingit erilist öigust. Vene ajal: restitutsiooni tervitati, misnikele jääb omavoli. (?)

Isel Rootsiaegset vaimuelu – Talurahva koolide rajamine,Kirik oli huvitatud lugemise oskusest , sest luteri usk seda nöudis. Seati sisse talurahva koolide juhid – köstrid. Nende kooltiamiseks rajas Forselius a 1684 tartu lähedale öpetajate seminari, mis töötas 4 aastat ja koolitas ära 160 inimest. F suri a 1688 ja sellega pandi löpp öp seminarile. H.Stahl oli I, kes koostas eesti keele grammatika a 1637. Anti välja Uus (wastne) Testament a 1686, mille tölkisid andreasja Adrian Virginius . 1693. a ilmus J.Hornungi ladinakeelne esti keele grammatika, millest kuj vana kirjaviis, mis oli kas kuni 19.saj keskpaigani. Ettevalmistus piibli tölkimisele. Arendati kirjakeelt, pandi haridusele alus, Academia Gustaviano. A 1632. J.Skytte eestvedamisel avati Tartus Ülikool, kus oli 4 teaduskonda (usu,äigus, arsti ja filosoofia).

Isel Veneaegset vaimuelu – Miinimumnöue oli katekismuse lugema tundmine , möisas paluti teha koolid(suurem kui 5adramaad), aga igal poo lseda ei tehtud. Lugemisoskus levib koduöppega. I poolel pietism : Selle usuvoolu esindajad olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ning püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas. Löhedasid luteri usu lähendamist rahvale. Panid rahva nutma , öhetama. Seletasid ühiskonna hädasid kölblustundega ning nägid väljapääsu usuvagaduse süvendamisest. Kui pietism oli rohkem kirikuöpetajate pärusmaaks, siis rahv a sekka jöudsid pietistlikud ideed vennaste -ehk hernuutlaste liikumise kaudu. Hernuutlased pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust ja kölblust, sots vördsust ja vendlust. (ptk 19), see aitas tugevasti kaasa eestlaste ristiusustamise löpuleviimisle. Pakkusid indu estlastele kirjutamisoskuse omandamiseks, andis töuke koorilaulu, puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas. II poolel levis ratsionalism . Jutlused muutusid öpetlikumaks. Andsoind häid näpunöiteid vöi elutarkust, kritiseerisid ühiskonna sots korraldustt, eriti pärisorjust. Hupel – avaldas koos Peter Wildega I eestikeelsets jaakirja Lühike Öpetus. Riia toomkool miskit tegi , toimus ?!. herder – teeneks sai esti rahvaluule esmatutvustamine Euroopas saksa keele vahendusel. Kotzebue – I enda kijr nöidendud, mis saavutasid tuntude kogu Euroopas. Rahvharidus: Pöhjasöda andis ragasilöögi. Lk 123.. Kirjasöna: Anton Thor Helle, tälkis pöhjaeestikeelse Piibli a 1739. Nägid valgust ka I talurahvale möledud juturaamatud. Nöuanderaamatud.

Asehalduskord – Ashalduskorra viis sisse Katariina II (val.1783-1796) sellega said lköik maakonnakeskused linnaöigused koos ametlike linnavappidega, 2 uut linna. Eestimaakubermangus oli Läänemaa, Harjumaa, Virumaa ja Järvamaa. Liivimaa kubermangus oli Pärnu ja Tartu maakond ning Saarema ja hiljem

Saksapärased linnanimed – Liivi söja alguseks: Tallinn – Reval, Tartu – Dorpat, Viljandi – Fellinn, Vana-Pärnu – Alt-Pernau, Uus-Pärnu – Neu-Pernau, Haapsalu – Hapsal, Paide – Weißenstein, Rakvere- Wesenberg , Narva – Narwa . +1563. hertsog Magnuselt Kuressaare – Arensburg, 1584.S.Batorylt Valga – Walk, - kadus 1599 Vana-Pärnu (ja 17.saj kaotasid oma igused Viljandi, Paide, rakvere, Valga ja liideti ümbruskonna möisatega)+ 1783. Paldiski – Rogerwieck ja Võru (Katariina II?) (kokku 12 linna)

Isikud – George Brown – iiri päritolu Riia kindralkuberner , kes tegi Browni positiivsed määrused a 1765. Forselius – rajas 1684.a Tartu lähedale öpetajate seminari, Stahl – koostas 1637.a I eesti keele grammatika, mis oli muidugi saksa keeles. Avaldas I eest ikeeles usuöpetuse raudvara: lutheri väikese katekismuse, lauluraamatu, evangeeliumid, palveid jt tekste , mis idid hölbustama kirikuöpetajatel eesti keele kasutamist. Hornung – 1693 aastal ilmus tema ladinakeelne eesti keele grammatika, tema kehtetatud reeglistikku tunneme kui vana kirjaviisi, mis oli kas kuni 19. saj keskpaigani. Skytte – Tema eestvedamisel asutati 1632 TÜ Hupel – Pöltsamaa pastor , literaat, kes koos P. Wildega andis välja I eestikeelset ajakirja Lühike Öpetus. Adrian ja Andreas Virginius tölkisid 1686.a löunaeestikeelset Uue Testamendi (Wastse).,

Aastaarvud – 1680 – reduktsioon,1696 – 1739 – 1765 – 1784 –

Mõisade liigitused : Köige enam oli 17.ja 18. saj rüütli- ehk eramöisaid, mis kuulusid peamiselt baltisaksa möisnikele. Teise suure rühma mood rriigi- ehk kroonumöisad, mida renditi välja. Kolmanda suure rühma mood kirikumisad ehk pastoraadid , olid eelmistega vrlds väiksemad ning andsid elatist kirikuöpetajale. Möisate majandamisel muutus tähtsaks teraviljaeksportk, mis varauusajal kahekordistus. 18.saj töusis olulisele kohale viinapöletamine. Turustati peam Venemaal. Talupoegadele oli viina valmistaine ja sellega kauplemine keelatud. Koormiste üle peeti arvestust vakuraamatutes, koormiste suurus söltus talu ja tööjöulise talupere suurusest , makse arvestati adramaa jörgi. Adramaarevisjonid, mille ökigus pandi kirja kik tööväimelised talupojad. Koos asehalduskorraga 1783, ühtlustati pearahamaksu sisseseadminel. Tänapäevaga vörlds oli ilmastik pöllumaj ebasoodmsam, ikalduse oht suurem.

Kindralkuberner – oli kubermangu körgeima valitsusametniku körval körgem alluv, kamandasid oma haldusalal asuvat söjavöge, nimetasid ametisse ja kontr köigi riigiametnike tööd jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Kandsid joolt ka postiteenuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest.

Rüütlekondi oli kolm – Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond. Rüütelkonnad koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende öigusi Rootsi ja Vene riigivöimu ees ning lahendasid köiki kohalikke küsimmusi. Rüütelkonna liikmed köisid koos maapäevadel, mis toimusid iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid asju kaksteist maanöunikku (saaremaal 6), kes valiti maapöevadel eluks ajaks. Igapöevaste küsimuste lahendamine langes rüütelkonna pealiku (Liivimaal maamarssal) kätte. Rootsi valitsusajal loodud kohtukorraldis jäi püsima kuni 19.saj löpuni. Adrakohtunikud (sillakohtunikud), vastutasid avaliku korra tagamise eest ning tegelesid väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega. Eesti- ja Saaremaal meeskohtud (Liivimaal maakohtud ), mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod, ka köik aadlike kohtuasjad lahendati juba Eestimaa Ülemmaakohtus väi Liivimaa Öuekohtus. Viimati nimetatud kohtute otsuste oeale vöis edasi kaevata kuni monarhini, kelle söna jäi alati viimaseks ja löplikuks. |kohaliku vöimu esindajad peamiselt sakslased , möisnikkond kuj vasallidest,

Rootsi riigivöim ja balti aadel – Rootsi püüded allutada siinne aadel tugevamalt keskvöimule ei andnu d pikk aega tulemusi , sest kuingavöim oli nörk ning Rootsi riigi valitsemisel kasvas aristokraatia möju. Rootsi körgaadel, kes omandas nii Eesti-kui k a Liivimaal roheksti maid, oli samuti sakslased huvitatud balti aadli privileegide säilitamisest. Taoline olukord kestis kuningas Karl Xi absolutistliku valitsusreformini 1680.a. Reduktsioon – alustas Karl Xi, erakätesse antud riigimaade tagasivötmine. 1680.a Rootsi riigipäeva otsusega laiendatu reduktsioon ka Eesti- ja Liivimaale. Reduktsiooni alla langes 4/5 maadest . Selle tulemusena kasvasid riigi sissetulekud. Sellega paranesid ka siinsed haridusolud. Reduktsioon tekitas möisnike hulgas äärist pahameelt Rootsi riigivöimu vastu. Ignoreerimine Rootsi kuningat. Juhiks töisis Patkul , kiusliku loomuga maanöunik. Kättemaksuks Liivimaa aadlile saatis kuningas 1694.a laiali liivimaa rüütelkonna maanöunike kolleegiumi. Sellega oeaagu katotati aadli omavalitsus Liivimaal.

Balti erikord – Balti aadli poolehoiu cöitmiseks alustati juba Pöhjasöja ajal restitutsiooniga, möisate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Sellega koos sai aadel tagasi ka varasemad öigused talupoegade üle. Baltikumi valitsemise pöhijooned kinnitati 1721.a Uusikaupunki rahuga, mis sätestas balti erikorra alused. 1730 -40.astl koostati rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad- aadlimatriklid. Üksnes immatrikuleeritud aadlikud omasid pol ja maj eesöigusi. Balti erikord aitas säiitada kultuuri, omapära.

Vene vöimu kindlustumine baltikumis – 1762.a hakaks avalitsema Katariina II. Taotles Baltikumi seniste privileegide kaotamist ning siinsete provintside liitmist impeeriumiga. Asehalduskord 1783-96.Piirati rüütelkondade kui ka linnade omavalitsust. Köik möisnikud said vördsed öigued. Linnaduumad. Pearahamaksu laiendati Eesti ja Liivimaale. Hakati tegema perioodilisi hingeloendusi. Katariina II lubas nende möisaad pärusomandiks kuulutada.

Ptk 17, kaugkaubandus , sisekaubandus, käsitöö ja tööndus . Vihikust komnspekt!!

Luteri kirik Rootsi ajal:Kirikuhooned olid pourustatud, kogudusd öpetajateta. Suure töö luteri kiriku org ülesehitamisel tegi ära Joachim Jhering, töötas välja ka range kirikukaristuste süsteemi, mis ei aidanud luteri usku eestlastele vastuvöetamaks muuta. Lk 116-117 mhh?!?!?

Forseliuse seminar , I grammatika, wastne Testament, Hornungi grammatika→vana kirjaviis, TÜ asutamine→J Skytte.

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 26 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-04-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

26 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Seelik12 Õppematerjali autor

konspekt

asehalduskord rahvastiku dünaamika kolme kuninga aeg

Sarnased õppematerjalid

docx

Eesti varauusaeg

Kordamisküsimused: Eesti varauusaeg 1.Võrdle talupoegade ja aadlike olukorda 17. ja 18. sajandil. Mis muutus ja miks? (Millised sündmused ja kuidas neid muutusi mõjutasid. (Nt. Talupojad Rootsi ajal: pärisorjastamine, Liivimaa majandusreglement, vakuraamatute sisseseadmine, suur nälg; Vene ajal: Roseni deklaratsioon, Browni positiivsed määrused, pearaha maksu ja nekrutite andmise kohustuse sisseseadmine, Mõisnikud Rootsi ajal: reduktsioon, Vene ajal: restitutsioon jms) 17saj-Rootsi aeg Reduktsioon- 1680 mõisnike võimu vähendamine võetakse tagasi erakätesse sattunud riigimaad. Rohkem oli neid Liivimaal. Liivimaal langes reduktsiooni alla maadest(see vallutati sõjaga), eestimaal 54% ja saaremal 30%(need saadi vabatahtliku truuduse andmisega). Tagasivõetud maad anti rendile nende endistele valdajatele kes pidid nüüd rendimaksu maksma. Nii kasvasid riigi sissetulekud märkimisväärselt. Selle tagajärjena kujunes Liivimaa a

Ajalugu

doc

Varauusaeg Eestis

Varauusaeg Eestis Liivi sõda 1558-1583 Põhjused: * Vana- Liivimaa olukord- mahajäänud, kerge saak * riigikeste omavahelised suhted * naaberriikide taotlused: Venemaa, Taani, Rootsi ning Poola-Leedu Vana-Liivimaal viis väikeriiki: Saksa ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Vahendaja Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. Huvi kasvas Moskva suurvürstiriigil, Poole-Leedul, Taanil ja Rootsil sõda ülemvõimu pärast. Sõja alustas Venemaa, kes lootis ära kasutada Liivimaa sõjalist nõrkust ja naaberriikide lahkhelisid; neid aitasid ka tatarlased. 1558- Moskva väed rüüstavad Lõuna-Eesti külasid. Narva linnuse piiramine, mais vallutati linn, tähtsaim sadamalinn. Suvel langes Tartu Vene vägedele. 1559- orduriik annab end Poola kaitse alla, ordumeister Gotthard Kettler. Saare-Lääne ja Kuramaa oma valdused Taanile. 2.8.1560 ordu viimane välilahing Hoomuli lahing, saavad lüüa. Venele Viljandi. Sügisel talurahva ülestõus Harju

Ajalugu

docx

Varauusaeg

Konspekt Liivi sõda · 16.sajandi keskpaiku oli Vana-Liivimaa killustunud 5 omavahel nõrgalt seotud ning sageli vaenujalal olevaks väikeriigiks: Saksa ordu, Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. · Liivimaa vahetus naabruses tugevnesid Moskva suurvürstiriik ning Poola-Leedu, kes huvitusid üha enam mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. · Huvi Läänemere idaranniku vastu kasvas ka Taanis ja Rootsis. Üha selgemaks sai, et sõda ülemvõimu pärast on vältimatu. · Jaanuaris 1558 ületasid Moskva väed Tartu piiskopkonna piiri ning rüüstasid Lõuna- Eesti külasid. · Sama aasta kevadel asusid uued Vene väed Narva ordulinnuse piiramisele. Mais 1558 vallutati linn tormijooksuga. · Juulis 1558 langes piiskopkonna pealinn venelaste kätte · Augustis 1559 andis Liivimaa tugevaim riik-orduriik- end Poola kaitse alla

Ajalugu

doc

Ajalugu Varauusaeg

Liivi sõda: aeg, osapooled, tagajärjed. 1558-1583. Rootsi, Venemaa, Poola, Taani. Liivi sõja tagajärjel loovutas Venemaa Rootsile põhja-Eesti ja Ingerimaa. Rahulepingud (aasta, osapooled, sisu): Jam Zapolski-1582, Venemaa-Poola.Venemaa loovutab kõik oma linnused Liivimaal. Pljussa-1583, Venemaa-Rootsi.Venemaa loovutab Põhja-Eesti ja Ingerimaa. Täyssinä-1595, Venemaa-Rootsi. Ingerimaa saadakse rootslastelt tagasi. Stolbovo-1617, Venemaa-Rootsi. Ingerimaa läheb tagasi rootslastele. Altmargi-1629, Poola-Rootsi. Poola loovutab kõik Liivimaa alad, kogu mandrieesti on Rootsi kontrolli all. Brömsebro-1645 Taani-Rootsi. Taani loovutab oma valdused Saaremaal Rootsile. Oliwa-1660, Poola peab tunnistama Rootsi õigusi Liivimaale Kärde-1661, Venemaa tunnistab Rootsi õigusi Liivimaale Uusikaupunki-1721, Rootsi-Venemaa. Rootsi loovutab venemaale kõik alad. Põhjasõda: aeg, osapooled, tagajärjed. 1700-1721. Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas August II tugev, Taani kuningas Fre

Ajalugu

doc

Kordamisküsimused : VARAUUSAEG Eestis

11. klasside kordamisküsimused kontrolltööks ,,Varauusaeg" Sündmused: 1558- Vene väed vallutavad Tartu peapiiskopkonna, 1561- Harju-Viru vasallid. Järvamaa aadel ja Tallinna linn andsid Rootsi kuningale ustavusvande, 1583- Pljussa vaherahu, 1632- Tartu Ülikooli asutamine 1684-Tartu lähedale asutatakse õpetajate seminar , 1686- Forseliuse visiit Rootsi kuninga juurde oma kahe jüngriga , 1696-97- Eesti senise ajaloo suurim näljahäda, 1699- Rootsi-vastane liit 1700- Põhjasõja algus, 1710- Pärnu, Riia ja Tallinna kapituleerumine, 1715- eesti keelne Uus Testament , 1739- Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle toimetatud põhjaeesti keelne piibel, 1765- maapäeval vastu võetud uus koolikorralduskava- nõudis rahvakooli rajamist kõikidesse suurematesse mõisatesse, 1783-1796- Asehalduskord ( Eesti-ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetatud ühine asevalitseja) , 1784- Räpina puuaiasõda/ kirjanik August von Kotzebue asutatud esimene teatritrupp Eestis (Tallinnas) Isikud: Got

Ajalugu

doc

Eesti ajalugu (1550-1905)

Ajaloo arvestus AJ4 Kokkuvõte 1. Sõjad vara-uusajal. Liivi sõda(1558-1583), Põhjasõda(1700-1710/1721) põhjused, osapooled, tulemused ja tähtsus Eesti ajaloos. Peamised allikad pärinevad Balthasar Russow' kroonikast(käsitleb Liivi sõja sündmusi kuni aastani 1584; rootsimeelne; Ruccow päritolu pole kindlalt teada, kuid ta oli Pühavaimu eesti koguduse õpetaja). Allikana on ka Johannes Renneri kroonika. Liivi sõja põhjused: o peamiselt Liivimaa soodne asupaik(Ida- ja Lääne-Euroopa vahendaja) o Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkonna omavahelised pinged(nt. sõda ordu ja Riia ppk <> Poola- Leedu vahel 1556-1557) o Tugevad vastased: Moskva suurvürstiriik(Ivan IV Julm), Poola-Leedu, Taani, Rootsi Ajend: ,,Tartu maks". Moskva svr'i ja Liivimaa valitjejad tegid rahulepingu 1554 a., millega Liivimaa pid

Ajalugu

docx

Varauusaeg konspekt 11. klass

11. klasside kordamisküsimused kontrolltööks ,,Varauusaeg" Sündmused: 1558 Liivi sõja algus 1561 Rootsi väed saabusid Tallinna 1583 Liivi sõja lõpp. Loodi esimene jesuiitide gümnaasium 1632 Tartu ülikooli asutamine 1684 Õpetajate seminar, mille tööd korraldas Bengt Gottfried Forselius. 3 kuuline seminar, mille lõpetajatest said koolmeistrid. 1686 Õpilased Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jürri käisid koos Forseliusega Stockholmis kuninga jutul. 1696-97 Suurim näljahäda. Oli pikk ja külm talv. Hukkus 70000-75000 inimest 1699 Rootsi-vastane liit (Taani, Poola, Liivimaa) 1700 Põhjasõja algus 1710 Põhjasõja lõpp Eesti aladel, katk Eestis. 1715 1739 I koolikorralduskava, põhjaeestikeelne piibel 1765 II koolikorralduskava, 1783-1796 Asehalduskord 1784 Pearaharahutused. Rajati Võrumaa Isikud: Gotthard Kettler kuramaa hertsog Karl IX Rootsi kuningas Karl XI Frederik IV Taani kuningas, kes osales Rootsi vastases li

Ajalugu

doc

Eesti varauusaeg

Võitlus Ülemvõimu pärast Läänemerel 1. Liivi sõda (1558-1583) a. Põhjused ja eellugu: · Vana-Liivimaa nõrkus ja tugevate naaberriikide (Vene, Taani, Poola-Leedu, Rootsi) plaanid tema vallutamiseks. · Peamine oht idast Vene tsaar Ivan IV soovis raiuda "akent Euroopasse". · Sõja ettekäändeks nn Tartu maks kunagi olevat lubanud sakslased venelastele maksta iga Tartu piirkonna meeshinge eest 1 hõbemarga aastas. · V-Liivimaa võimude muretus, kes ei teinud midagi raha kogumiseks ega sõja valmistumiseks. b. Sõja algusperiood: · 1558 talvel Vene vägede luure- ja rüüsteretk Eestisse. · 1558 kevadel venelaste süstemaatiline pealetung 4 kuuga kaotas ordu 20 linna ja kindlust, sh Narva ja Tartu. · 1559 aprillis pooleks aastaks vaherahu Taani vahendusel, kes ostab Saare-Lääne pkk. Ja annab selle hertsog Magnusele. c. Vana-Liivimaa ja ordu lõpp: · 2. august 1560 Härgmäe lahing Liivi ordu viimane välilahing Oomuli mõisa

Ajalugu

Rohkem sarnaseid