ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUSEKS (0)

1 Hindamata

ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUSEKS !
Mõisted:

anarhism- vabadest isikutest koosnev võimuvaba ühiskond. Eitab riiki kui ka kollektiivset võimu

skvottimine- mahajäetud maa-ala või hoone loata hõivamine ja kasutamine nt eluasemena

õigusriik - Inimeste üle ei valitse teised inimesed, vaid seadused nt usa

asümmeetriline sõda- Sõda poolte vahel, kelle sõjaline võimsus, strateegia ja taktika oluliselt erinevad

õiglane kaubandus ( FairTrade )- tähendab õiglase tasu maksmist tootjale. Õiglane kaubandus välistab lapstööjõu ja orjade kasutamist eksportartiklite tootmises. Õiglase kaubanduse käigus sõlmitakse väiketootjatega pikaajalised otselepingud, makstakse miinimumpalgast kõrgemat tasu

suhteline vaesus - olukord, kus elamistingimused on alla ühiskonna keskmist elatustaset

absoluutne vaesus- rahuldamata on esmatähtsad vajadused elu alalhoidmiseks – puuduvad toit ja peavari .

toimetulekupiir - summa, mis on vajalik minimaalseks igapäevaseks äraelamiseks ühe kuu jooksul.

vältimatu sotsiaalabi - inimestele, kes vajavad hädavajalikke asju elamiseks nt toit, riietus, peavari. Seda ostuab KOV

heitunu - tööealine mittetöötav isik , kes on töö otsimisest loobunud

ülalpeetav- isik, kellel puudub iseseisev sissetulek

intellektuaalne omand- õigusi inimese loometöö tulemustele tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti valdkondades

separatism - eraldumispüüe nt vähemusrahvuse liikumine iseseisva rahuvsriigi loomiseks

inflatsioon - on kaupade või teenuste hinnataseme tõus

allianss- liit ühendus

riigieelarve - näitab, kui palju raha saab riik kulutada erinevate teenuste osutamiseks ja kui palju peaks riigikassasse raha laekuma

SKP- sisemajanduse koguprodukt -aasta jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus

euroala - Euroala ehk eurotsoon on ala, kus kehtib Euroopa Liidu ühisraha euro. Sinna kuulub 19 riiki.

rahvusvähemus - erineb riigi põhirahvusest etnilise kuuluvuse, keele, usu või kultuurilise omapära poolest

lõimumine - ehk integratsiooni eesmärk on kaasa aidata Eestis sidusa ja tolerantse ühiskonna kujunemisele
2. Euroopa Liidu tegevusvaldkonnad: ühine turg , vaba liikumine ja Schengeni leping, kaubandus, arenguabi, keskkonnakaitse , ühine põllumajanduspoliitika.
ELi ühtsel turul (nimetatakse ka siseturuks) liiguvad inimesed, kaubad , teenused ja raha ELis sama vabalt nagu ühe riigi piires, ilma et neid takistaks riigipiirid ja tõkked , nagu varem.
ELi kodanikud saavd nüüd õppida, elada, oste teha, töötada ja pensionile jääda ükskõik millises ELi liikmesriigis või jääda koju ja nautida kohapeal suurt tootevalikut kogu Euroopast.
Schengen – Leping, millega tehti riikide vaheline reisimine vabaks. Nende vahel reisimiseks ei ole vaja passi.
Eli riigid saavad vabalt omavahel kaubelda .
Üle poole arenguabist annavad EL ja selle liikmesriigid, seega on nad ühiselt suurimad abiandjad maailmas. Suurem osa abist antakse madala sissetulekuga ja vähim arenenud riikidele.
EL on aastakümnete jooksul välja töötanud keskkonnastandardid, mis on ühed kõrgeimad maailmas. Keskkonnapoliitika aitab kaitsta Euroopa looduskapitali, julgustab ettevõtjaid muutma ELi majandust keskkonnasäästlikumaks ning kaitseb ELis elavate inimeste tervist ja heaolu.
ELi põllumajanduspoliitika – ühine põllumajanduspoliitika – teenib mitut eesmärki: see aitab põllumajandusettevõtjatel lisaks toidu tootmisele kaitsta ka keskkonda, parandada loomade heaolu ja säilitada elujõulisi maakogukondi.
3. Euroopa kaart: oskad kaardil märkida Euroopa Liitu ja NATO -sse kuuluvaid maid, samuti riike, mis kasutavad eurot ja/või kuuluvad Schengeni viisaruumi;pa
PILT
4. Terrorismi probleem tänapäeval: terrorismi põhjused, erinevad terrorirühmitused, võitlusmeetodid (enesetaputerrorism, kübersõda jne); (vana õpik – ptk.7.5., uus õpik – 7.4.)
Terrorism- eesmärgiks on levitada hirmu ja paanikat. Seda kasutavad enamasti usulised või ideoloogilised vähemusrühmad, kes ei näe võimalust saavutada oma eesmärke seaduslikult

Meedia ja sõda: CNN-i faktor

Infosõda- psühholoogiline mõjutamine
Rõhutakse inimese rahvustundele, manipuleeritakse tema emotsioonidega.

Kübersõda- võitlus küberruumis, mis hõlmab rünnakuid riigi sõjalise jõu vastu
Eesmärk: Informatsiooni levitamine, moonutamine
Toimub ruumis, infosõja jaoks pole ruum piiratud.
Õiglased sõjad - enesekaitsesõjad, võitlused vabaduse ja demokraatia eest
Ebeõiglased- vallutussõjad, aktsioonid teiste rahvaste alistamiseks
Õiglase sõja põhimõtted:
1)Põhjus peab olema õiglane
2)Sõda tuleb kasutada ainult viimse abinõuna
3)selle peab välja kuulutama kompentente võimuorgan
Ţālebān ehk Ţālibān (ka Taliban , Taleban 'üliõpilased') on Afganistanis-Pakistanis puštu hõimude seas 1994. aastal tekkinud radikaalne sunniitide islamiliikumine, mis valitses aastail 1996–2001 Afganistani ja osaliselt Pakistani .
Ţālebāni tuumikuks olid Kandahāri linna usukooli (medrese) 30 üliõpilast mulla Moḩammad Omari juhtimisel.
Ţālebān alustas sõjategevust 1994. aasta sügisel. 1996. aasta septembris langes nende kätte pealinn Kabul.
Aastal 2001 kukutasid Ameerika Ühendriikide relvajõud Ţālebāni.
Al-Qā‘idah (kasutatakse ka kirjapilte al-Qaida, al- Qaeda ning al-Quaida) on rahvusvaheline sunniidi islamistlik 1988. aastal rajatud liikumine. Al-Qaida võrgustiku poolt 2001. aastal 11. septembril New Yorgis korraldatud Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornide hävitamise tulemusel, käivitas maailmas Ameerika Ühendriikide poolt initsieeritud programmi "Terrorismivastane sõda".
On neid, kes arvavad , et organisatsioonil on ülemaailmne haare ja agendid paljudes riikides, kes on vastavate käskude saamisel valmis tegutsema. Niisugust hinnangut on levitanud mitmete terrorivastases sõjas osalevate riikide valitsused. On aga ka arvatud, et Al-Qā‘idah ei ole niivõrd ühtne organisatsioon ega hästiorganiseeritud võrgustik kuivõrd üksteisest sõltumatute terroristlike organisatsioonide kasutatav kaubamärk . Kõige kriitilisemate arvamuste kohaselt on tegemist poliitikute ja meedia loodud fiktsiooniga.
Väide, et CIA lõi Al Qaida pole õige. CIA rahastas ja varustas sõjakaid moslemeid võitlemiseks NSV Liidu mõjuvõimu vastu Afganistaanis 1979–1980. aastatel. Al-Qaida loodi 8 aasat hiljem.
Alates 2007. aastast räägib Iraagis sõdiva USA valitsus peamise vastasena sõjas organisatsioonist "al-Qā‘idah Iraagis". Selle organisatsiooni suuruse, organiseerituse ja tegeliku tähtsuse kohta on vähe usaldusväärset teavet.
Terrorismi põhjused on mitmekesised, ehkki eesmärgid on pea alati poliitilised või sotsiaalsed. Põhjuseks on eesmärk levitada hirmu ja paanikat ning mõjutada valitsusi või üksikisikuid tegema terroristidele meelepäraseid otsuseid. Terrorirühmitused: al-Qaida - rahvusvaheline sunniidi islamistlik liikumine. Baskimaa ja Vabadus ETA, Palestiina Iisraeliga sõdiv islami vastupanuliikumine Hamas, Põhja- Iirimaa Suurbritannia vastu võitlev Iiri Vabariiklik Armee IRA. Põhjused: Hirmua ja paanika levitamine, mõjutada valitsust või üksikisikuid tegema meelepäraseid otsuseid. Enesetaputerrorismil on erinevad suunad,kes teeb seda usulistel põhjustel,kes lihtsalt sellepärast et enda tahtmist saada,kes selletõttu et lihtsalt tappa,kes et käsku täita,kes et kättemaksta. Kübersõda on sõda küberruumis; arvuteid ja internetti kasutatakse relvadena. Kübersõda on seostatud infosõjaga (information war), sest kübersõja eesmärkideks võib olla informatsiooni levitamine, moonutamine või selle hankimise takistamine. Infosõda on sõda, mille eesmärk ei ole mitte territooriumi valdamine, vaid inimeste ja nende mõtete ning väärtushinnangute suunamine, olenemata sellest, millisel territooriumil need inimesed elavad.
5. Valimised Eestis: Riigikogu, KOV, Euroopa Parlament . Valimissüsteem , valimiskünnis jne.
Riigikogu: 101 liiget
KOV:
Euroopa parlament: 751 liiget ametlikult asub Strasbourgi
1)valimised näitavad rahva usaldust
2)tagada võimu seaduspärane ja regulaarne vahetumine
3)harida inimesi kampaaniaperioodidel
Valimissüsteemid :
1)majoritaarne- enamusvalimiste süsteem „võitja saab kõik“. Plussiks: selgus, lihtsus Miinuseks: kaotsiläind hääled , suurparteide eelistamine
2)Proportsionaale e võrdeline. Plussiks: hääli ei lähe palju kaduma, väikeparteide võimalus pääseda parlamenti Miinuseks: häältelugemise keerukus , parlamendi killustatus
Valimisõigus puudub kriminaalkaristust kandvatel ja teovõimetutel isikutel
Valimiskäitumine: seotus teatud piirkonnaga, massimeedia mõju, peretraditsioonid ,sotsiaal-majanduslik positsioon, pos või neg suhtumine poliitikusse
Valimiskünnis: parlamenti pääsevad teatud arvu kogunud hääli saanud kadidaadi.
6. Riigikogu valimised 2015: omad üldist ülevaadet valimistulemustest, hääletamisaktiivsest jne.
1.edgar 25070 2. taavi 15862 3.yana 11573
osalusprotsent 64,2%
1. Reform -30(-3) mandaati /hääli 158977/27,7%
2.Kesk-27 mandaati(+1)/hääli 142456/24,8%
3.SDE-15(-4) mandaati/hääli 87184/15,2%
4.IRL-14 mandaati(-9)/hääli 78714/13,7%
5.Vaba-8 mandaati/hääli 49887/8,7%
6.EKRE- 7 mandaati/hääli 46778/8.1%
E-hääletajaid oli 176491.
Kõrge valimisaktiivsus .
Maakonnad, linnad
Eelhääletamine %
Valimispäev %
Andmed seisuga
02.03.2015 00:29:25
6 päeva enne valimispäeva
5 päeva enne valimispäeva
4 päeva enne valimispäeva
12:00
16:00
20:00
Harju maakond
3.4
5.0
9.0
46.1
61.5
69.7

69.7%
Hiiu maakond
8.3
9.8
15.1
47.7
56.5
62.4

62.4%
Ida-Viru maakond
3.3
4.9
9.2
31.5
47.7
55.0

55.0%
Jõgeva maakond
5.2
7.0
12.9
41.3
53.4
59.9

59.9%
Järva maakond
5.4
7.0
12.6
42.0
53.3
60.8

60.8%
Lääne maakond
6.3
7.9
12.5
40.1
54.7
62.0

62.0%
Lääne-Viru maakond
5.0
6.7
11.7
38.9
52.2
59.7

59.7%
Põlva maakond
5.3
7.2
13.2
42.2
53.6
61.2

61.2%
Pärnu maakond
4.8
6.7
11.1
38.4
52.2
60.6

60.6%
Rapla maakond
4.7
6.5
11.7
39.8
54.5
63.1

63.1%
Saare maakond
6.2
8.0
13.2
42.3
52.6
58.7

58.7%
Tartu maakond
3.0
4.5
8.5
43.1
55.4
63.8

63.8%
Valga maakond
5.2
7.2
12.7
39.2
51.0
56.9

56.9%
Viljandi maakond
6.1
8.1
13.1
40.9
52.9
59.0

59.0%
Võru maakond
5.1
6.9
12.3
41.9
53.2
60.3

60.3%
Tallinn
9.0
11.2
15.6
44.9
59.8
69.4

69.4%
Tartu linn
14.5
17.1
22.6
44.7
58.4
66.4

66.4%
E-HÄÄLI
12.9
15.4
19.6

19.6%
KOKKU
19.5
24.0
33.0
42.2
56.1
64.2

64.2%
7. Tarbimine: millest sõltub tarbimiskäitumine , kes on teadlik tarbija ja kuidas kaitstakse tarbijate õigusi.
8. Rahvusvahelised organisatsioonid : ÜRO , NATO.
ÜRO
Rahvusvahelised organisatsioonid. Märksõna- vastuoluline .
ÜRO loomine Rahvasteliidu asemele mõte tekkis Yeherani konverentsil 1943. aastal. Selle tähtsaim alaline nõukogu on Julgeolekunõukogu milles on 15 liiget. Neist 10 vahetuvad ja 5 on alalised liikmed.
Viimased on Hiina, NSVL ,Prantsusmaa, Suurbritannia,USA.
See saab määrata nt. sanktsioonid(naftamüügikeeld Iraagile) või saata rahutuse piirkonda rahuvalvajaid.Ainuke ÜRO üksus mis võtab vastu täitmiseks kohustuslikke resolutsioone.
Peakontor New Yorkis . Allasutused- UNICEF , ILO, UNESCO .
NATO
Põhja Atlandi Lepingu Organisatsioon
Asustatud 1949aastal. On sõjalispoliitiline liit.Asutajaid oli 12, nüüd liikmeid 28.
Peakorter asub Brüsselis .
Juhiks on peasekretär ,praegu Jens Stoltenberg. Eesti kuulub selle alla 2004. Aastast.
NATO sõjalised missioonid -nt Afganistan.
Artikkel 5-kollektiivne kaitse
9. Kohalikud omavalitsused ja maakonnad.
Linna-,valla-ja omavalitsused, 15 maakonda
10. Eesti poliitiline süsteem: seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu üldiseloomustus! (ptk.3.1.,3.2.,3.4.)
Seadusandlik võim- võtab vastu ja töötab välja seadused. Kuulub riigikogule
Täidesaatev võim- rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat. Täidesaatvaks võimuks on valitsus. Nt vallavalitsus on vallas täidesaatvaks võimuks
Kohtuvõim- õigust mõistev võim
1)esimese astme kohus- maakohtud ja halduskohtud
2)Teise astme kohus- ringkonnakohtud
3)Kolmanda astme kohus- riigikohus
11. Ja loomulikult vaadake, mis Eestis ja laias ilmas üldisemalt toimub.

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 5 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-03-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

5 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

aaurall Õppematerjali autor

Ühiskonna kordamisküsimused arvestuseks/kontrolltööks 12ndale klassile.

organisatsioon üro nato paanika ühine põllumajanduspoliitika suurbritannia islamistlik omavalitsused vahetumine killustatus valimisõigus agendid haare vastupanuliikumine

Sarnased õppematerjalid

docx

12 KL GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID

GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID Pilet 1 1. Ühiskonnaliikmed. Maslow püramiid. Rahvastiku erinevad jaotusviisid. Sotsiaalne liikuvus. Tänapäeva ühiskond on eripalgeline ja mimekesine. Selleks et ühiskond toimiks on vaja, et ühiskonna liikmed üksteise erinevust tunnustaksid ja salliksid. Inimeste vahelised erinevused jagatakse kahte kategooriasse: bioloogiline erinevus (sugu, vanus, rass) ja sotsiaalne erinevus (haridustase, jõukus, elukoht). Ameerika psühholoog Abraham Maslow koostas tuntuma sotsiaalsete ja bioloogiliste inimvajaduste hierarhia. Hierarhia on koostatud nii, et kõrgemate vajaduste rahuldamiseks eeldab madalamate vajaduste rahuldatust. Füsioloogilised vajadused – vee-, toidu-, une- ja eluks sobiva keskkonna vajadus Turvalisusvajadus – vajadus füüsilise ja vaimse kaitstuse järele Kuuluvusevajadus – vajadus kuuluda sotsiaalsesse gruppi Tun

Ühiskonnaõpetus

docx

Ajalooarvestus

SUULISE ARVESTUSE TEEMAD 1. II maailmasõja peamised põhjused. a) NSV Liidu tegevus sõja suunas; 17. septembril 1939 tungis Poolale kallale ida poolt ka Punaarmee, kes vallututas riigi idaosa. Septembri lõpus andsid poolakad alla. Lääne-Ukraina 8 piirkonda, mis olid läinud Poola riigi koosseisu pärast 1920. aasta sõda Nõukogude Venemaaga, liideti Ukraina NSV ja Valgevene NSV kooseisus NSV Liitu. 28. septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping, millega Poola, kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks MRP lisaprotokolli muutmisega NSV Liidu mõjusfääri. Nõukogude Liit alustas 1939. aasta 30. novembril sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. Soomel õnnestus küll säilitada iseseisvus, kuid ta pidi vastavalt 12. märtsil allkirjastatud rahulepingule loobuma maa-aladest Karjalas, kokku umbes 131 kogu Soome territooriumist. b) Saksamaa sammud sõja suunas; Hitleri ja natsionaalsotsialistide võimulepääs Saksamaal 1933 t

Ajalugu

doc

Kodanikuõpetuse kursus

Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik)

Ühiskonnaõpetus

docx

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA: NÜÜDISÜHISKOND

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühisko

Ühiskond

docx

U�HISKONNAO�PETUSE-konspekt

Kategoriseerimata

doc

Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks

1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemin

Ühiskonnaõpetus

doc

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandus

Ühiskond

docx

Euroopa Liidu õigus

I LOENG: Euroopa Liidu õigus Faktid EU kohta  28 liikmesriiki  Viissada kolm miljonit elanikku  Eu riigina on kolmas pärast hiinat ja Indiat.  Majanduslikult suuruselt suurim maailmas  Eu lippul 12 tähte sümboliseerivad rahvaste ühtsust, solidaarsust ja nende vahel valitsevat harmooniat.  Hümn-Beethoven  Juhtlause:ühinenud mitmekesisuses Euroopa Liidu eelsed protsessid  1947 GATT –General agreement of tarifs and trade . Tänapäeval on see WTO ehk maailmakaubanduse organisatsioon.  Marshalli plaani elluviimiseks asutati:  1948 OEEC-Organization for European economic Co-operation  1960 OECD(Eesti on liige)-Organization for economic co-operation and development  1944 NATO-põja atlandi..  1949 Euroopa Nõukogu  1949 lepiti kokku Euroopa Inimõiguste konventsioon Euroopa nõukogu ja EU vahe: Euroopa nõukogu t

Euroopa liidu õigus

Rohkem sarnaseid