Morfoloogia ehk vormiõpetus Loeng aines "Keel kui süsteem" EKKI lektor Annika Kilgi (annika.kilgi[ätt]tlu.ee) Mis on morfoloogia ehk vormiõpetus? Keeleteaduse haru, mis uurib sõnavormide moodustamist ja sõnade struktuuri. Morfoloogia teistes teadustes Bioloogias: organismide ja nende osade kuju uurimine Morfoloogia teistes teadustes Astronoomias: taevakehade kuju uurimine Morfoloogia teistes teadustes Folkloristikas: rahvajuttude struktuuri uurimine Morfoloogia teistes teadustes Geomorfoloogia: Maa pinnavormide uurimine Morfoloogia teistes teadustes Jõemorfoloogia: jõgede voolusängide muutumise uurimine Morfoloogia põhimõisted Lekseem on sõnavara põhiüksus, eri vorme sisaldav üldistatud sõna. Paradigma on lekseemi kõigi muutevormide kogum. Sõnavorm e muutevorm on lekseemi konkreetne esinemisjuht tekstis, nt majadeni, majale. Morfoloogia Morfoloogia põhimõisted põhimõisted ...
Hapukapsasupp 1. Pane liha külma veega keema, riisu vaht. 2. Pane liha peale kapsad ja kapsaste peale tangud , riivitud porgand ja sibul. 3. Keeda nõrgal tulel 1-2 tundi. 4. Veidi enne keetmise lõpetamist lisa maitseained. 5. Kapsasuppi võib ka keeta ilma tangudeta, sel juhul sega supi sisse 10-15 minutit enne keetmise lõpetamist 2-3 tl külma veega segatud jahu. Hernesupp Pane herned ja kruubid eelmisel õhtul likku. Kuumuta vesi keemiseni, lisa suitsuribi, eemalda tekkinud vaht. Seejärel lisa leotatud herned ja kruubid. Lisa terve mugulsibul. Keeda tasasel tulel umbes tund aega. Lisa väikesed kartulitükid ja riivitud porgand. Maitsesta soolaga ja keeda, kuni kartul on pehme. Keera tuli kinni, eemalda supi seest sibul ja küüslauk. Tõsta suitsuribi eraldi vaagnale ja lõika viiludeks. Lisa supile maitserohelist. Maksapasteet
4) asjade üleandmise aeg ning tagastamise tähtaeg ja kord; 5) kindlustamiskohustus ja selle ulatus; 6) kasutusse antava asja korrashoiu, uuendamise ja remontimise kohustus; 7) lepingu ennetähtaegse lõpetamise alused; 8) kaitsekorrast tuleneva vajaliku tegevuse tingimused, kirje ldus ja tehnilised nõuded; 9) kasutusse antava asja kasutusotstarve. [RT I 2007, 25, 131 - jõust. 01.04.2007] (8) Kui kinnisasja va ldaja e i nõustu ka itse -eeskirjaga või ka itsekorralduskavaga määratud vaja likku tööd tegema või ei jõua tööde tegemise osas kaitstava loodusobjekti kaitse korralda jaga kokkuleppe le, ei ole tal õigust takistada kaitstava loodusobjekti kaitse korra lda jal seda tööd korraldamast. [RT I 2007, 25, 131 - jõust. 01.0 4.2007] (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud juhul korraldab vaja likke töid ka itse -eeskirjaga määratud ulatuses kaitstava loodusobjekti kaitse korra ldaja riigi kulul, välja arvatud kohalikul tasandil ka itstaval loodusobjektil.
Zelatiin, agar-agarit, zeleepulbrit. 17. Kuidas valmistatakse ette tarrendaineid tarretistele lisamiseks? Zelatiin pannakse külma vette, leotatakse 20-30min. Kuumutatakse vesivannil pidevalt segades, kuni zelatiin on sulanud ning kurnatakse. Zelatiinilehed leotatakse külmas vees 45min, surutakse neist liigne vesi välja ja lahustatakse väheses kuumas vees. Zelatiinipulbrit leotatakse külmas vees 5min, kuumutatakse vesivannil pulbri lahustumiseni. Agar-agar pannalse marlikotti külma vette likku 8-24h. Nõrutatakse, pannakse puhtasse külma vette ning kuumutatakse keemiseni, riisutakse vaht. Jahutatakse 18. Kuidas valmistatakse tarretisi puuviljadest ja marjadest? Puuviljadest ja marjadest pressitakse mahl välja, kestad keedetakse maitseainetega läbi ja keeduvesi kurnatakse. Keeduvesi kuumutatakse keema, lisatakse suhkur, keedetakse sellega läbi. Seejärel lisatakse mahl ja ettevalmistatud tarrendaine, segatakse hoolikalt. 19. Kuidas valmistatakse tarretisi piimatoodetest?
Põllu ees kummarda maani, ja hääde sõnade ees! ,,Meeldetuletus" 10 Luik kahtleb, kuid usub inimese sisse, tema headusesse, milles on ühtinud igavikuline ja ajalik. Õigus, elu on tõepoolest pikk ja kõik on siin oma teha. Kas kevad ongi see igavik? Suits, pori ja õhtueha. Kui see nii on, siis igavikku nüüd toovad meid kojatrepid. Sääl pandi just seemneid likku Ja kuivavad hernekepid. Isa vöörusest tuleb välja. Ta kuurist, mis nüüd on pisem, võtab terava labida välja. Ja valguse armulise. ,,Igavik" ,,Luige luules kohtame igavikulist, just nagu isikuvälist vaatepunkti. /---/ Isikuvälisus on tinglik /---/ Isik tunneb end elusolevana mitte siin, vaid teises mõõtmes.../---/ Varem oli väärtuslik sisemise ja igavikulise kooskõla..." (E. Mihkelson)
Kaalun välja endal vajaminevad köögiviljad kaalikavormiks – kartul, kaalikas. Pesen köögiviljad. Koorin köögiviljad. Sulatan kiiresti maasikad, valmistan toormoosi. 2.Tund Viilutatud köögiviljad panen hügieeniliselt järgnevat eksamipäeva ootama. Pesen mustad nõud ja koristan oma tööpinna. Merily Runtal - 1. tund Kontrollin üle töövahendid ja valmistan ette töökoha. Kaalun vajaliku tooraine (nii kana, aprikoosid, toorjuustu kui ka murulaugu). Panen aprikoosid kuuma vette likku kuniks aprikoosid on pehmed. Kana lõikan kaalu järgi portsjontükkideks (115 grammi). 2. tund Tambin kanafileed õrnalt (toidukilega kaetult) ning seejärel asetan GN-nõusse, panen kaane peale ja panen külmkappi kuniks on valmis tehtud kanarullide sisse minev segu. Koristan tööpinna, viin punase lõikelaua pesumasinasse. Võtan lauale rohelise lõikelaua ja hakin ära murulaugu, seejärel pehmeks läinud aprikoosid (väga väikesteks kuubikuteks).
Tussar siidi hinnatakse tema rikkaliku tekstuuri ja loodusliku sügavat kulla värvi. Siidiiudude saamisel esimesena kuivatatakse kookonid päikese käes. Sel ajal saavad siidiussid enda kookonitest lahkuda enne kui kookonid keevasse vette likku pannakse, et siidi pehmendada. Kookonid kogutakse kokku vastavalt kujule ning seejärel keedetakse siidilõnga saamiseks. Keemistemperatuur on väga oluline osa siidi tootmisel, see pehmendab kookonit ja teeb siidi väljavõtmise lihtsamaks.
o Supp on vedela kisselli konsistensiga. o Magussupp Piima-munasupp-lumepallisupp Leivasupp Magusad kastmed · Puuviljadest,marjadest o Kuumutatud o Kuumutamata · Vahukoor · Hapukoor · Vein o Sabayoun · Piim o Vanilli,karamell Tarretised TOIDUVALMISTAMISE ALUSED · Tarrendaine o Zelatiin,agar-agar o Zelatiin likku 1-6,20-30 min,lehed 45 min, pulber 5 min o Tardub 15-20 kraadi juures · Tarretised o Puuviljadest,marjadest,mahlast,piimast,piimatoodetest,veinist · Kihilised tarretisied · Vahustatud tarretised Vahud · Toorvahud o Puuviljade ja marjade püreedest munavalgega o Kohupiimavahud o Vahukoor · Keedetud vahud o Mahl,manna,odra-või rukkijahu,leib o Jahutatakse 40-50 kraadini,vahustatakse
Kaubandusinstitutsioonid. Lühikonspekt. 2009 _____________________________________________________ I. Kaubandusinstitutsioonide mõiste Kaubandusinstitutsioonid moodustavad ühe olulise osa turuinstitutsioonidest Turuinstitutsioone käsitleda laiemas ja kitsamas mõttes (vt. joonis 1 slaidil). Laiemas mõttes on turuinstitutsioonideks kõik turumajanduses tegutsevad majandussubjektid (tootmis-, põllumajandus-, ehitusettevõtted jt.). Kitsamas mõttes on turuinstitutsioonid ainult need majandussubjektid, kes tegutsevad turul, kus toimub vahetus (jaotus). Järelikult ainult need majandussubjektid, kes asuvad tootja ja tarbija vahel. Siinkohal käsitleme turu institutsioone kitsamas mõttes. Viimaseid saab liigitada kahel erineval viisil. Esiteks saab turuinstitutsioone kitsamas mõttes seostada konkreetsete hüvistega, mis turul liiguvad, mida turul jaotatakse, vahetatakse. Turul ostetakse-müüakse reaalhüviseid (vt. joonis 2), s.h. materiaalseid (ka...
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniidud Eesti seadusandluses Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Puisniitudest................................................................................................................................4 Milline niit on looduse poolest väärtuslik...........................................................................4 Ohud puisniidule........................................................................................................................5 Looduskaitseseaduse ajaloost.............................................................................................5-6 Bioloogilise mitmekesisuse kaitse Eesti õiguses.......................................................6-7-8 Niitude kaitsekorraldus Eestis.....................................................
Palju määrab ka kodust kaasavõetud "kohvri " konkreetne sisu. Vastastikune kohanemine algabki kaasatoodud "kohvrite" lahtipakkimisest. Mehe ja naise rolli väljakujunemist soodustavad : *omaette elamine 2 *teadlikkus, et kohanemine on keeruline protsess, mis nõuab energiat, tahet ja oskusi; *suutlikkus lahendada konflikte - tekkivaid vastuolusid võetakse kui arengu loomu- likku osa,ei püüta neist kõrvale hiilida, vaid lahendatakse need ; *suhtlemisoskus - avatus, oskus väljendada oma vajadusi ja tundeid ning kuulata teist inimest; *positiivne ellusuhtumine; *kohanemisvõime ehk paindlikkus- suudetakse mõnest põhimõttest või seisukohast ühiste eesmärkide nimel loobuda, s.t.olla vahel ka kaotaja. NAISE JA MEHE TRASITSIOONILISED ROLLID Perekonnas on nii naisel kui ka mehel palju erinevaid rolle. Naisel on põhilisteks ema-,
ülemise valge osa kududa. Sukakirjades kasutatakse viit värvi lõnga: valget, lambamusta, madarapunast, potisinist, kollast (lehekolnõ või putkõ-õiõkolnõ) Kollane: putkeõied, kaselehed, paakspuulehed, maarjajää. Kollast annavad ka sibulakoored. Värvimine: Kõigepealt teeme kolletuse: kuumutame vee keema ning valame värvinõusse. Lisame maarjajää: 1 liitrile supilusikatäis maarjajääd (võib olla ka veidi vähem). Segame, lahustame. Paneme puhtaks pestud lõnga ööseks vedelikku likku, vahetevahel segame, et lõng oleks ühtlaselt hapu. Öeldakse, et lõng on kollotusõs.Hommikul keedame vees putkeõisi või paakspuulehti. Lehti korjatakse, kui need on noored (kevadepoole) siis tuleb ilusam värv. Korjan ikka keskmise korvitäie putkeõisi või puulehti, siis panen veega keema. Kui vesi on kollane, pigistame lõnga maarjajää lahusest tahedamaks ning asetame lõnga vette ja keedame kuni 30 minutit. Liiga kaua ei või keeta, sest värv võib maha tulla.
Riigiõigus Lühendid: RÕ riigiõigus KN konstitutsiooninorm KÕ - konstitutsiooniõigus ÕK õiguskord PS põhiseadus IV isikuvabadused K- konstitutsioon ÕN- õigusnorm 10.02.2006 I loeng Riigiõiguse üldosa Riigiõiguse mõiste ja süsteem § 1 RÕ mõiste Tavapäraselt räägitakse RÕ-st kolmes tähenduses: 1) RÕ kui õigusharu (olulisim!) 2) teadusharu 3) õppedistsipliin I Õigusharuna kuulub avaliku õiguse hulka. Siin on aga kõrvuti mõisted RÕ Eestis ja ka mujal käibel olev konstitutsiooniõigus (KÕ). Algselt oli mõiste KÕ levinud peaasjalikult Anglo-Ameerikas. Euroopas kuni II maailmasõja lõpuni räägiti RÕ-st. peale II MIS hakkas mõiste KÕ levima ka Euroopas. Praegu see mõiste tundub olevat RÕ-st levinum. Seda peetakse KÕ-st mõnevõrra täpsemaks. K. Hesse käsitl...
Pähkli lõhn tuleb läbi kesta ja siis veetakse endaga kaasa. Tammetõrud - pm söödavad aga seal on palju parkaineid. Parkained on aga mürgised. Toidutaimeks oleks teda pidanud pikka aega aretama,aga tamm kasvab kaua ja sellega ei tegeletud. *Hobukastan (* kultuurtaim) on väga mürgine, sisaldab saponiine ( seebi taolised orgaanilised ained, mis vahutavad ja hakkavad vereliblede membraane hävitada. Neid saab muuta söödavaks kui panna vina sisse likku, seda ksutatakse reumarohuna, teine leotus teebtäiesti puhtaks. Alles jäävad magusad pähklid??? Kastan on pöögiline, tamme sugulane. Võib süüa kastanit paetult. Hobukastan ja kastan ei ole sugulased. Hobukastan on mingi seebipuu. Väiksemad seemned Hanemalts (näljaleib vene keeles) sisadavad saponiine. Vits hanemalts müüdi seemneid maasika spinati nime all.Vähese saponiini kogusega. Üheaastane taim. Linnurohud täiest söödavad nagu tatraterad
o 2-silbiliste noomenite NA tüvi, nt sarvesi ‘sarvesid’; Keskrühm Vigala, Kirbla, Pärnu, Pärnu-Jaagupi, Vändra, Tori murrakud ning Audru põhjaosa murrak; Kõige enam läänemurdele iseloomulikke jooni. Palju ühist ka keskmurde Põhja-Viljandimaa lääneosa murrakutega; erijooned: o si-lõpuline mitmuse partitiiv, nt pulmasi; Lõunaeestilised jooned: o tüvekonsonandi geminatsioon, nt makke ‘mage’; o i-, u-verbide da-infinitiiv on tunnuseta, nt likku ‘liikuda’, ma-infinitiiv sisekaoline kikma ‘kiikuma’; o oleviku mitmuse 3. pööre on TA ja sisekaoline, nt anDvaD ‘annavad’; o di-tunnuseline impersonaal kaasrõhulise silbi järel, nt kasvattaDi; Viljandimaaga ühised jooned: o mitmuse partitiivis 3- ja enamasilbilistes sõnades, kontraheerunud sõnades ja 3-silbilistes ne-, s-sõnades on id-lõpp, nt aGaniD ‘aganaid’ (ka keskmurde lõunaosa, ida- ja lõunaeesti murded);
4.Laiendame pere- ja lähisuhtevägivalla alast teavitustööd üldsuse ja riskigruppidega; vägivallaohus olevate inimeste (eelkõige laste, naiste ja eakate) ning vägi vallatsejate nõustamist ja koolitamist, et tõsta nende käitumisoskust stressi teki tavates olu kordades. 5.Panustame turvalisuse võrgustiku loomisse, milles ükski hätta sattunud Eesti elanik oma murede ja abivajadusega ei jääks tähelepanuta, vaid saaks asjatundjatelt vaja likku abi. PEREPOLIITIKA 1.Rakendame efektiivse üleriigilise sünnitoetuste süsteemi. 2.Seostame toetused ning vanemapalga vanemakoolituse ja tervisekontrolliga enne ning pärast lapse sündi. 3.Pikendame järkjärgult vanemapalga maksmise perioodi kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. 4.Suurendame toetusi paljulapselistele peredele. 5.Laiendame võimalusi laste päevahoiuks (sh paindliku tööajaga pikapäeva rühmades ja
EESTI KEELE STRUKTUUR MIS ON KEEL? Keel kui . . . Infoedastaja. NB! Keele põhiülesandeks ongi informatsiooni edastamine. See kehtib nii inimeste kui ma loomade-putukate kohta; Suhtlusvahend. Inglaste "How are you?", mis ei eeldagi tegelikult mingit pikka vastust, mille jooksul te vahetate infot; Emotsioonide väljendaja. Negatiivseid ja positiivseid emotsioone väljendame; Mõtlemisevahend. Mõtete korrastamine. Näide: peas arvutamine; Kuuluvuse väljendaja. Sotsiaalsuse ja paikkondlikkuse väljendaja. KUIDAS TEKKIS KEEL? Keele tekke kohta palju hüpoteese/oletusi; 1866 aastal Prantsuse Akadeemia keelab keele teket käsitlevad diskussioonid ; 20.sajandi lõpukümnenditel uut materjali palju; Praegu arvatakse, et keele teket võib siduda inimese eelase ajumahu kasvuga, mis oli ~400000 kuni 100000 aastat tagasi. Üks osa inimese geneetilisest infos...
SK(public relations)- rakenduslik sots teadus, o- sotsioloogia haru, milles panus ka süsteemiteooria, organisats Cutlip- Sk sots funkts on täidetud, kui ignorantsus, sundimine ja järelandmatus on asendatud teadmiste, teooria, kommu, psühholoogia, sotspsü, mänguteooria jt valdkonnad. kompromissi ja kohandumisega. Sk peab reag ühiskonna vajadustele. Aitab anal, tõlgend avalikku arvamust; annab nõu juhtkonnale; aitab arendada olemasolevaid orgsiseseid Grunig ja Hunt- 4 mudelit kommu ja sk analüüsimiseks (kasut mesotasandil- o- tasand). SK kui kommu projekte; uurib, juhendab, hindab organis teostatavaid programme; planeerib ja aitab kaasa avalikkuse juhtim organis ja tema sihtgr vahel. 1984. hoiakuid organis soodsas suunas. Grunig- meisterlikkuse teooria- tänane üldteoori...
Eriti ulatuslikult varuti kasetohtu meie tuntuimas puutöö piirkonnas, Avinurmel. Suurte esemete tarbeks kooriti tohtu tüvelt suurte palakatena. Punumismaterjaliks lõigati kitsaid, kuid meetrite pikkusi tohuribasid ehk sugasid. Lõigati erilise noaga ludaga. Ludaga tõmmati spiraalikujuliselt piki kasetüve ülalt alla. Saadud sugad keriti keradeks viidi ulualla. Siin võisid nad kasutamist oodata aastaid. Enne tarvitamist pandi tohuriba vette likku, siis muutus ta jälle painduvaks ja sitkeks. Tohust päris paljaks kooriti need kased, mis kuulusid raiumisele. Nendelt puudelt, mis taheti kasvama jätta, võeti tohtu nii, et alumine roheline kiht jäi alles. Siis võis seitsme aasta pärast uuesti tohtu võtma tulla, sest kasekoor oli taastunud. Vanadelt mahalangenud kaskedelt korjatud tohust aeti tökatit. Seda valmistati enamasti kummulipööratud paja sees, mille peale tehti tuli. Tökatit kasutati umbes
1917 Veebruarirevolutsioon ja Ajutine Valitsus Rasputin. Kuni veebruarirevolutsioonini välja oli Venemaa ainuvalitseja Nikolai II, tema võimu ei seganud suuremat ei Ministrite Nõukogu ega Riigiduuma. Seega oli keisri lähikondsetel väga suur mõju riigiasjadele. Esmajärjekorras muidugi keisrinna Aleksandra (1872-1918), oma saksa päritolu tõttu Venemaal üsna ebapopulaarne naine, Briti kuninganna Victoria tütretütar. Aleksandra oli Nikolaile sünnitanud neli tütart ja poja. Poeg Alekesi (1904-1918) põdes hemofiiliat ja ema oli tema kaudu kergesti mõjutatav. Seetõttu saavutas alates 1912. aastast õukonnas suure mõju usumees ja müstik Grigori Rasputin (1869-1916), kuni selleni välja, et tema ettekuulutuste ja sümpaatiate järgi hakati ametisse nimetama tähtsaid ametnikke ja sõjaväelasi. Teistele õukondlastele, sh. keisri sugulastele, see loomulikult ei meeldinud. Nii keisri vend suurvürst Mihhail...
Norman Aas*1 Eesti prokuratuurisüsteem rahvusvaheliste standardite valguses 1. Sissejuhatus 1998. aastal jõustunud prokuratuuriseadusega*2 (ProkS) ja 2004. aastal toimunud kriminaalmenetluse reformiga muutus suuresti ka prokuratuuri roll kriminaalmenetluses. Seejuures püüti parimatest rahvus- vahelistest eeskujudest lähtudes ühendada kahte mõneti vastandlikku eesmärki: ühest küljest garanteerida prokuratuurile oma ülesannete täitmiseks piisav sõltumatus, teisest küljest tagada selline organisatsiooni- line ülesehitus, et prokuratuur saaks efektiivselt ja ühetaoliselt ellu viia riigi kriminaalpoliitikat. Viimastel aastatel on Eestis taas tekkinud intensiivne debatt prokuratuuri sõltumatuse ja vastutuse teemadel. Ajuti on need vaidlused läinud küllaltki tuliseks ja lisaks rikkalikele meed...
tavatele puudele tuleb eelnevalt anda võimalus tihedus põhjustatud isetekkelisest järelkasvust); kohaneda hõredama seisuga – selleks lõigatakse • väärtuslike vaadete sulgumine pargipuistute vo- raiutavad puud 5–10 aastat enne nende lõp- hamise tõttu; likku eemaldamist tugevalt tagasi. Allesjäävate • turvalisusprobleemid kohtades, kus pargipuis- puude võrad saavad sellega võimaluse külgsuu- tuid läbivad teed. nas areneda ning täidavad tekkinud tühimikud. Pargipuistutes tuleks hooldustöid teha keskmiselt Neile jääb aega uute valgustingimustega koha- 10–12-aastaste vahedega, tormide ja tugevate lumesa-
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA pu...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz alushariduse pedagoog AP I Sigrid Kaasik KASVATUS ERI KULTUURIDES Juhendaja: magister Lehte Tuuling Rakvere 2008 Sissejuhatus Esimeses raamatu osas on üldistatud iga perioodi ideaaltüüpi: muinasaeg on loodus- inimese kujundamine, Vana-Idamaades kujuneb kirjutaja, juudid on ennekõike ühe jumala ja tema seaduse inimesed, kreeklased kasvatavad kangelast ja roomlased rõhutavad kodanikku. Eri ajastute inimese väärtushinnangud on väga erinevad. Teises osas käsitletakse keskaja homo christianuse kujunemist koos monopedagoogika ja selle aja olulisemate pedagoogiliste subkultuuridega. Selle ajastu inimese puhul oli igal pool tegu kristlasega, kes täitis kristlikke seadusi ja rituaale. Kolmandas osas on vaa...
Jutumullid nupp eraldi Jälita muutusi nupu kõrval). Kuva märgistus (Show Markup) rippmenüüst saab valida, missugust tüüpi parandusi on soovi do- kumendis näha. Seejuures Lõplik (Final) valik võimaldab kuvada või trükkida parandatud lõp- likku versiooni dokumendist (ju- tumulle näitamata). Kui sama dokumenti parandavad mitu autorit, siis erinevate autori- te parandused kuvatakse erineva
küna puidust raamile, millel oli neli jalga. Raamil oli süvend, kuhu küna asetati. Künal oli samast puust kaas ja seda kasutati ainult leivategemiseks. Vaheajal hoiti leivaküna kas viljaaidas või rehetoas - kuivas puhtas kohas. Leivaküna ei tohtinud pärast leivategemist pesta, vaid see kaabiti nüri noaga puhtaks. Nii jäi küna seintele mingil määral vana juuretist, et uus leib paremini hapneks ja kääriks. Kokkukaabitud kaapest tehti nn. kaapekakk (minileib), mis pandi kaljatõrde likku kaljale rammuks ja maitseks. Kui aga leivategemise vahe oli 2-3 kuud, tuli küna enne tarvitamist põhjalikult keeva veega puhtaks küürida. Sama tehti ka siis kui võeti kasutusele uus leivategemise nõu. Leivategemise eelõhtul toodi aidast vakaga jahu ning leivanõu tuppa sooja, et leivatainas kiiremini käärima hakkaks. Sooja toodi ka juuretis (hapu tainas eelmisest leivataignast). Hapu leivatainas Kõigepealt valati leivakünasse toaleiget vett
NALJANDID JA ANEKDOODID Naljandid ja anekdoodid on koomilised rahvajutud. Sõna koomiline on siin kasutatud tähistamaks ligikaudu kõike seda, mis teeb nalja, paneb naerma, kuulub mõiste "huumor" alla. Huumor ja nali on lahutamatult seotud naeruga. Kuid nende piirid pole kattuvad. Naer on ühest küljest laiem: on olemas nt. "närvinaerud" -- hüsteeriline naer, kõdinaer, naerugaasi-naer, naer, mida kutsutakse esile teatud ajupiirkondade elektrilise ärritamisega. Inimene võib naerda ka lihtsalt rõõmust või elujõudude küllusest. Naer kui viisakusnaer või "kaameranaer" kuuluvad lihtsalt etiketti. Teisalt on naljaga külgnevaid nähtusi, nagu vaimukus, iroonia, sarkasm, mis ei tarvitse esile kutsuda välist naerureaktsiooni. Nalja suhteid kirjanduse ja muu folklooriga Folkloorne rahvajutt eristub siis kõigepealt mittefolkloorsest jutust, nt. Mark Twaini või Eduard Vilde humoreskidest, kuigi folkloori ja autorilooming...
kooli- mektebesse. Tüdruk jäi abiellumiseni ema kõrvale ja õppis kõike, mis puudutas maja- pidamist, käsitööd ja pere eest hoolitsemist. Naist ei pidanud kohustuslikult koolitama ega harima. Kõik poisid läbisid põhjaliku sõdalase ettevalmistuse. Sufism on eriline müstiline, filosoofilis-religioosne õpetus islami usu raames, mis on seisukohal, et isikliku psühholoogilise kogemuse kaudu on võimalik vahetust vaimset juma- likku jõudu kogeda. Sufide rituaal sisaldab laulu, palveid ja tantsu. Selleks ajaks kui laps tuli kooli, oli ta kodus omandanud põhipalved. Rikkamatel poistel oli lala-meeshoidja ja kasvataja. Tema hakkas poisile algset kirjatarkust õpetama. Seejärel läks poiss hodza- targa juurde, kes andis poisile põhihariduse. Tavaliselt läks poiss mektebesse- algkooli. Algkooli õpetajaks määras mosee vaimulik kellegi uskliku ja kõlbelise inimese
Skeemitehnika. SS-98. 1. M.Tooley “Everyday electronics data book” 2. Hessin “Impulsstehnika” 3. Horowits “The art of electronics” Skeemitehnika põhilised mõõtühikud Nimetus Tähistus Sümbol Kirjeldus Amper A I Voolutugevus juhtmes on 1A, kui juhtme ristlõiget läbib elektrilaeng 1 kulon 1. sekundi jooksul Kulon C Q Elektrilise laengu ühik e. Elektrihulk Farad F C Mahtuvus on 1F, kui potensiaalide vahe 1V tekitab mahtuvuse elektroodidel laengu. Henry H L Induktiivsus on 1H, kui voolumuutus kiirusega 1A sekundis tekitab induktiivsusel pinge 1V. Jaul J E Energiaühik. Oom R Takistuseühik. Siemens S G Juhtivuseühik. Sekund s...
peale seda liibuvad rakud tihedalt üksteise vastu - embrüo kompakteerumine e tihendamine. Kuni kompakteerumiseni on kõik rakud totipotentsed, kuid kom- pakteerumise-järgselt on rakud jagunenud kaheks erisuguseks popu- latsiooniks, mis kannavad nimetust trofoblast ehk trofektoderm ja embrüoblast ehk sisemine rakkude mass. Embrüo sisse moodustub siseõõs kavitatsiooni ajal, kuna trofoblasti rakud sekreteerivad vede- likku. Tulemuseks on ekstsentrilise õõnsusega blastotsüst, mis on ise- loomulik kõikidele imetajatele. MITTE TÄIELIKUD EHK OSALISED EHK MEROBLASTILINE LÕIGUSTUMINE: - Superfitsiaalne ehk pindmine lõigustumine (putukad) - esialgu jaguneb vaid sügoodi tuum, mis paikneb sügoodi keskel oleva rebu tsentraalses osas; tuum teeb läbi rea mitootilisi jagunemiseid, seejärel rändavad tuumad perifeeriasse ja moodustavad blastodermi.
1 POLIITILISEST MAAILMAST ARUSAAMINE James N. Danziger Selle asja tegemisel olid abiks Nele, Käsper, Rait, Risto, Raigo, Triin, Reet, Gert, Raimo Kristiina, Andre, Marius, Ene ja mina ise ka. ESIMENE OSA POLIITILISE MAAILMA TUNDMISEST 1. PEATÜKK Poliitika ja teadmised POLIITIKA Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitika kohta on välja öeldud järgmised definitsioonid: Poliitika on võimu teostamine/kasutamine Poliitika on väärtuste avalik jaotamine Poliitika on konfliktide lahendamine Poliitika on võistlus indiviidide ja gruppide seas oma huvide teostumiseks. Poliitika on selle määramine, kes saab mida, millal ja kuidas Kõik need definitsioonid kannavad ühist mõtet, et poliitika tegeleb võimu, huvide ja väärtustega, ehk siis asjadega millel on avalikku tähtsust. Ala, millega p...
Kadri Tüür, Timo Maran EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU Eesti kirjandusloos on looduskirjandusest kõnelemine ja selle uurimine suhteliselt uus nähtus. Mitmed kirjandusuurijad on küll eri aegadel ja eri metoodikaid kasutades tegelenud loodusmotiivide analüüsimisega meie kirjandusklassikasse kuuluvates teostes (Rebane 1977; Tüür 2001; Kalda 2004), märkimisväärselt palju on pööratud tähelepanu loodus- kujunditele luules (Kepp 1999; Soovik 2002; Speek 2002). Eraldi looduse kujutamisele keskenduva proosa uurimine kirjandusteaduslike vahendi- tega ning selle kaasamine eesti kirjandusloo üldpilti on senini entusiast- liku algatuse tasemel, piirdudes peaasjalikult vastavateemaliste käsitlus- tega ajakirjanduses ja artiklikogumikes (Maran, Tüür 2001a; 2001b; Tüür 2004) ning publitseerimata töödega (Relve 1989; Tüür 2003). Loodusest kirjutavaid autoreid on Eestis aegade jooksul olnud kümneid ning nen- de loomingu mõju kultuurile on võrreldav rahvu...
Acta Historica Tallinnensia, 2007, 11, 131–155 NÕUKOGUDE LIIDU LAGUNEMINE UUEMAS VENE MEMUAARKIRJANDUSES Toomas KARJAHÄRM Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut, Rüütli 6, 10130 Tallinn, Eesti; [email protected] On kirjeldatud, refereeritud ja analüüsitud Nõukogude Liidu lagunemise kajastumist Vene (Nõukogude) riigi- ning ühiskonnategelaste mälestustes, mis on ilmunud peamiselt viimase kümne aasta vältel Venemaal. Autoritest on vaatluse all NSV Liidu president ja NLKP peasekretär Mihhail Gorbatšov, tema lähimad abid Anatoli Tšernjajev ning Andrei Gratšov, literaat ja endine dissident Aleksandr Zinovjev, KGB esimees Vladimir Krjutškov, KGB erukindral Vjatšeslav Šironin, NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees Nikolai Rõžkov, Venemaa Föderatsiooni esimene valitsusjuht Jegor Gaidar, prominentsed poliitikud ning Vene Riigiduuma liikmed Dmitri Rogozin ja Aleksei Mitrofanov. Vii...
kõhredeseisundit. Kamajahust võib vastavalt fantaasiale ja maitsele valmistada mitmeid tervislikke, põnevaid ja toidulauda rikastavaid toite: kamajahu hapupiimatoodete ja meega, kamakreem, kama-marjapuder piimaga, kamapallid, kamapannkoogid, kama- jäätisekokteil,kamavahud,kamakäkid,kamakreemid,küpsetistes,magustoitudes. 30. Kirjelda eestipärase hapukapsa(herne)supi valmistamist. Hernesupp: Pane eelmisel päeval herned ja tangud likku (pese eelnevalt läbi). Pane keema liha, riisu vaht. Keeda tasasel tulel, lisa kruubid ja tangud, maitseks võib lisada ka praetud porgandit ja sibulat. Maitsesta soola ja pipraga. Hapukapsasupp: Pane liha külmaveega keema, riisu vaht. Pane liha peale kapsad ja kapsaste peale tangu, riivitud porgand ja sibul. Keeda nõrgal tulel 1-2 tundi. Veidi enne keetmise lõpetamist lisa maitseained. 31. Loetle põhilised toiduained, mida kasutatakse Vahemere regioonis,
VEel on ka suur soojusrnahtuvr-rs (joon. 2.2.). Kaallurn- ja naiitriurnioonicl osaler.ad ndrr i- Ta sclojeneb ja jahtub aeglasemalt r.6rreldes ena- inrpulsi moodlrstnltises, neicl leidub veres.ja ka miku teiste lcioduses esinevate r.ede-lzite ja tah- koigi rakkude rsirtoplasrrras. Valkucle ja teiste kete ;rinetega. Seetdtttr aitab r.,esi sriilitada orga- ldmnras likku si sa I ar ate r-i he.ndite lagu n d a rnise c1 nisrrLisisest pri sivat temperaiuuri. kdigus eraldub .rrrr norriaak [(tH..H,O)], rrris ra- Lisnks r.eele esineb rakkudes ka teisi arror'- kus teiseneb antrooniunriooniks (NH, ) r.iti gaanilisi aineid: happeicl, aluseid, sooii. Et rreed muudet;rkse karrb.-rnriitliks [(NH").CO]. Loom-
Kordamisküs 2. KT-ks (teema 6.) Deliktiõigus: regul vastutust õigusvastaselt tekitatud kahju eest. Eristatakse delikti üldkoosseis § 1043-1055 (kahju põhjustaja süü), riskivastutus § 1056-1060, tootja vastutus § 1061-1065. Eriseadusetes tuleb silmas pidada kas viide DÕ-le või DÕ erikoosseis. Nt AÕS § 84 lg 2 on deliktilise vastutuse erikoosseis. Sõltumata vastutuse alusest tuleb vastutuse ulatuse küs juures kohald VÕS üldosa kahju hüvit sätteid § 127-140. DÕ suhted riigivastutuse õ-ga. 40-16: kas ametnik kui selline, kes on põhj oma teenistusül raames kahju, vastutab isikikult? Ametnik ei vastuta isiklikult tekitatud kahju eest, kui seadus ei näe ette teisiti, sest ametnik kardaks pidevalt, et teme tegevusele järgneks isilik vastutus, pärsiks see tema tegevust liialt. DÕ võiks näha ette teisiti. 1. Mis hetkest muutub sissenõutavaks õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue ja mis hetkest satub sellise kahju eest vastutav isik ...
KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõn...
nale. 45-liikmeline orkester koosneb professio- naalsetest muusikutest. 11 tegevusaasta jooksul on orkester esinenud rahvusvahelistel festivali- del Prantsusmaal, Saksamaal, Poolas, Rootsis ja Austrias. Igal aastal on orkestril umbes 180 etteastet, esitatakse show-prog- rammi (tattoo) ja mitmeid kontsertprogramme nii süva- kui ka kergemast muusikast. Orkester on välja andnud üle kümne CD. Luurepataljon kogub ja analüüsib riigikaitseks vaja- likku infot. Luureanalüüside põhjal antakse hinnang Eesti Vabariigi välisohtudele, arendatakse kaitseväge ning tagatakse missioonidel viibivate kaitseväeük- suste ja kaitseväelaste julgeolek. Luurepataljon loodi 1998. aastal. Kaitseväe juhatajale alluvad ka kaitse- piisavat eriharidust Eestis. Õhu- ja väe õppeasutused, kus saab omanda- mereväe ohvitsere koolitatakse prae- da elukutselise kaitseväelase haridust. gu põhiliselt teiste riikide sõjalistes
Iisraeli aja-ja usundlilugu... kordamisküsimused-vastused 1. Ajaloolised allikad. Ülevaade tähtsamatest kirjalikest ja arheoloogilistest allikatest. 2. Põhjused kuningriigi tekkeks. Kohtumõistjad; vilistid. 3. Sauli valimine kuningaks, tema tegevus. 4. Taaveti tõus troonile. Taaveti sisepoliitika ja administratsioon. 5. Taaveti välispoliitika ja vallutused. Taaveti ajaloolisus (McKenzie ,,Kuningas Taavet. Püha terrorist"). 6. Saalomoni valitsusaeg. Sise- ja välispoliitika, templiehitus. 7. Personaaluniooni lagunemine kaheks kuningriigiks. Piiriküsimuse lahendamine. Põhjariik Iisrael kuni Omri valitsusajani. 8. Põhjariik Iisrael omriidide valitsemise ajal. Üldiseloomustus (välissuhted, majandus, ehitustegevus), tähtsamad sündmused. 9. Ahab ja Iisebel. Välissuhted; Assüüria. 10. Jehu ja tema dünastia. Kaananlaste küsimus. 11. Tiglatpileser III reformid Assüüria...
p¨ uhitsetava keedun~ou puhas- on kun-homofooniline , tusrituaali . seletab pole aga vastavas t¨ahenduses m¨arki kui koera, kes on augus. kunagi kasutatud. on M¨argi u ¨ks variant on . on algm¨argiks, t¨ahendades juma- ka koldesuitsu v¨aljumise l~oo~r, likku seestumust. Luukirju- millest hilisemad t¨ahendused. tistes on p¨aringuid kuninga seestumise kohta. / ¡ H¨a¨aldusosutiks on , m¨argib jumaliku tunnustuse, £8 ¢kasutatud segamini `kastiga' s.t. seestumise puudumist, kinnipidamise ja t¨ urmi
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale ...
Tänapäeva liikluses võib tekkida ülla- test. tuslikke olukordi, kus ükski juhi käsutuses olev abinõu ei Eriti tugevasti mõjutab reageerimist alkohol, halvates väldi ohtu. Sellistesse olukordadesse sattumist võib aga kesknärvisüsteemi tööd. Seepärast tuleb eriti ohtlikeks vältida ettenägelikkus. Viimase all mõistame juhi ettevaat - lugeda kergelt joobnud juhte, kes on väga uljad ja hinda- likku, läbimõeldud, sageli loomusunnilist tegevust. Liiklus - vad oma võimeid üle. See on öeldud arvestusega, et ras- vahendi juht peab harjuma nägema tänavapilti sellisena, nagu see võib välja näha mõne sekundi pärast ja olema kelt joobnu istub harvem mootorratta sadulasse. Joobnud valmis vastavalt sellele tegutsema.
kuumutamine Jahutamine peale vanandamist aeglaselt Seisutamine Kiire enne kunst- jahutamine Kunstlik või likku vanan- loomulik vanan- damist damine t Karastamine Vanandamine Sele 1.42. Duralumiiniumi termotöötlus (karastamine + vanandamine) - vasetsingisulamid e
Kõige enam toetame teisi, kui võtame aega seintel (ka kolmandas kooliastmes). Neist võib abi olla, kui õpetaja tuletab sõnaliselt sobi- neile mõtlemiseks – et neid aidata, julgustada ja nendega koostööd teha. On muidugi päevi, mil asjad viltu veavad; me tunnistame seda. Kui sul on „halb päev“, on siiski oluline oma õpetajale likku käitumist meelde; plakatid toimivad sõnaliste meeldetuletuste kõrval kui visuaalsed või klassikaaslasele seda selgitada. Kui me seda teistele ei ütle, võivad nad segadusse sattuda, kui meelespead. Koomiksimotiivid lisavad plakatitele veelgi visuaalset mõju. Lasteaias võivad näime (või kõlame) häiritute, ärritunute või vihastena.
maks, munakollane, täisteratooted, oad, herned, spinat, pähklid, kuivatatud puuvili, rosinad jm. Raua omastamist suurendavad vitamiin C ja seda sisaldavad tsitrusviljad (nt apelsinimahl). RAUAVAEGUSANEEMIA JA SPORT Vastupidavusaladel püütakse suurendada punaliblede tootmist ja vältida võima- likku aneemiat.Vastupidavusalade sportlasele on iseloomulik suur maksimaalne hapnikutarbimine ja hapniku efektiivne transport verega. Kestvustreening suu- rendab vere üldmahtu, punavereliblede ja plasma mahtu, hemoglobiini üldhulka. Tugeva treeningu mõjul suureneb plasma maht rohkem ja vere hemoglobiini- sisaldus väheneb, vastavat seisundit nimetatakse "sportlase aneemiaks", kuid
Tarne tuleb teha klientidele kooskõlas ettevõtte pakutava teenindus- tasemega viisil, et tarnijaettevõtte majandustegevuse tulemus oleks võimalikult hea. Seejuures tuleb looduskeskkonda võimalikult vähe koormata. Logistikat tuleb käsitleda ja uurida kui tervik- likku protsessi, mille abil püütakse suurendada nii ettevõtte (tarneahela lüli) kui ka kogu tarne- ahela konkurentsivõimelisust. Logistika kui äritegevuse valdkonna järgi on olemas vajadus põhjusel, et tootmine ja kaubandus ei suudaks transpordi, ladustamise ja varude haldamiseta eksisteerida. Esmatähtsad
konfliktseina. Vaatleme aga nende mõistete definitsioone. “Äri” on eesmärgipärane, majanduslikku kasu taotlev tegevus. “Eetika” on filosoofia haru, mis õpetab tegema valikut õige ja vale, samuti hea ja halva vahel. Kui vaadelda neid kaht definitsiooni, ei leia me siin põhimõttelist konflikti. Isegi kui majandus- likku kasu mõista vaid väga kitsalt (oma firma või isikliku kasuna), on selge, et kõige kindlamat, kõige püsivamat, kõige riskivabamat kasumit annab nimelt selline tegevus, mille järele on suur ühiskondlik nõudlus. See tähendab tegevust, mis on kasulik kogu ühiskonnale. Tavaliselt on selline tegevus ka hea ja õige, st eetiline. Välja arvatud
1 NB! Redigeerimata! Saateks natsionaalsotsialismi klassiku Adolf Hitleri raamatu MEIN KAMPF eestikeelsele väljaandele Aastakümneid on kogu maailmas püütud Adolf Hitleri raamatut "MEIN KAMPF" inimestele kättesaamatuks teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute...
üles öelda uue seaduse alusel nagu tähtajatu töölepingu. § 133. Tööraamatu üleandmine Käesoleva seaduse jõustumise ajal tööandja käes olnud tööraamat antakse tööta- jale ja avalikule teenistujale töölepingu ja teenistussuhte lõppemisel. § 134. Tööraamatu andmete kandmine pensionikindlustuse registrisse (1) Töötaja ja avalik teenistuja, kelle tööraamatus on kandeid, mis omavad õigus- likku tähendust pensionistaaži arvutamisel, võib tööraamatu esitada tööraa- matu andmete registreerimiseks elukohajärgsesse Sotsiaalkindlustusameti osakonda. (2) Tööandja võib tööraamatu, mida töötaja või teenistuja ei ole ühe aasta möö- dumisel töö- või teenistussuhte lõppemisest välja võtnud, esitada tööraamatu andmete registreerimiseks asu- või elukohajärgsesse Sotsiaalkindlustusameti osakonda.
kutseoskused või hari- dustase on kirjeldatud Õendusabi tulemusi kirjel- E – E – – J O datakse nimetuse ja de- finitsiooniga Tulemusi mõõdetakse in- O – O – – J O dikaatorite ja skaalade alusel Klassifikatsioonis käsitle- O – – J J J O takse ja defineeritakse füsioloogilist, psühhosot- siaalset, vaimset, funkt- sionaalset ja keskkond- likku valdkonda Klassifikatsiooni tasemed O – E J J J O on sidusad (igal alam- mõistel on vähemalt üks tunnus, mis eristab seda kõrgema taseme mõis- test (valdkonnad, klas- sid, diagnoosid või diag- nostiline struktuur). Klassifikatsioon esindab J – J J J J J õdede vastutusala 138 Õendusdiagnoosid 2012-2014 Õendusabi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
