Vähemtuntud tekstiilkiud
Iseseisev töö
Materjaliõpetus Kanep
(CA, HA, Ha)
hamppu, hampa,
hemp , Hanf,
canapa, hennap,
chanvre
Kanep on üks
vanimaid
kultuurtaimi .
Kanepikiud on
kasutusel
mööbli- ja
tekstiilitööstuses.
Ajalooliselt on
kanep olnud
populaarne materjal köite, purjede ja telkide valmistamisel. Tehnilise kiuna kasutatakse seda
ka vaipade, kottide, võrkude ja paberi tootmisel.
Kanep on jõuliselt trüginud ka kodutekstiilide hulka, seda eriti viimastel
aastakümnetel .
Vastupidavuse poolest ei jää kõnealune kiud alla linale ning tänu kulumiskindlusele on kanep
ideaalne mööblikangas.
Kanepist kangaid tuleks pesta vedela pesuainega, kuna sarnaselt linale on kanepikiud seest
õõnes, mis muudab ta pesupulbrit mitte taluvaks.
Džuut (JU, Ju)
juti, juuti,
jute , Jute,
juta
Džuut on taim, mida
võiks
tinglikult võrrelda
meie pillirooga, kuid
Eestis antud
kiudu ei
kasva. Seda troopilist
taime kasvatatakse
kaldaäärsetel aladel
Indias, Bangladeshis,
Tais, Pakistanis, Hiinas
jt.
Džuut on puuvilla järel maailmas kõige levinum taimne kiudmaterjal, ent selle tootmine on
puuvillaga võrreldes märksa odavam ning kasvatamisel ei kasutata väetisi ega
taimekaitsevahendeid.
Kasutatakse kotiriide, pakkematerjali (mis pikendab toiduainete säilivusaega), tehnilise
tekstiili valmistamiseks.
Elektroonika -tööstuses kasutatakse džuudi elektromagnetlainete
isoleerimiseks. Odav, vähe veniv, hea
paindetugevus . Džuudist tehakse näiteks
põrandakatteid.
Teadlaste hinnangul aitab džuutkate elimineerida
veesoonte halbu
mõjusid , mistõttu on see kate eriti sobilik magamistuppa.
Urena Urena kasvualadeks on erinevad troopilised ja subtroopilised piirkonnad kogu maailmas.
Kiudu kasutatakse erinevatel eesmärkidel. Taime
lehted ja varred sisaldavad ekstakte, millel on
antibakteriaalseid omadus. Juuri ja koort kasutatakse
ka hürdofoobia raviks.
Taime seemned levivad loomade abil.
Ramjee
(RA,Ra)
rami , Ramie,
ramee ehk hiina
nõges
Ramjee on üks
väärtuslikumaid ja
kvaliteetsemaid
kiudaineid,
peenekiuline
niinekiud, mis
sarnaneb linasele.
Hiina nõges on kiutaim mida kasvatatakse Aasias, Ameerikas, Austraalias aga ka
Lõuna-Euroopas. Seda on
kasvatatud juba ligi 6000 aastat.
Kiudu kasutatakse käsitööniidina või niplispitsi valmistamisel, laudlinakangaste, kleidiriide,
köie, nööri, kalavõrkude ja hinnalise paberi valmistamiseks.
Kenaff
Hibiscus
cannabinus
,
Deccan
hemp,
Java
jute
Kenaffist valmistatakse peamiselt köisi, nööre ja paberit.
Kenaffi seemnetest tehakse ka õli
Sisal
Agave
sisalana
Sisalikiud saadakse taime lehtedest, mis on 1,5-2
meetrit pikad. Noortel lehtedel võivad olla
hambad, kuid need kaovad kui lehed küpsemaks
saavad.
Oma 7-10 aastase
eluea jooksul annab taim
tavaliselt 200-250 kaubanduslikult asutatavat
lehte, millest igaüks sisaldab kesmiselt umbes
1000 kiudu.
Kiud saadakse kätte koorimise teel. Täpsemalt
lehed purustatase, pekstakse, harjatakse nüride
nugadega pöörleva rattakomplekti abil, nii, et
ainult kiud jäävad alles. Kiud kuivatatakse,
harjatakse ja pallpakendatakse. Õige kuivatamaine
on oluline, kuna kiu kvaliteet sõltub väga suuresti niiskussisaldusest.
Oma tugevuse, vastupidavuse, venimis võime ja vastupidavusega mereveele on Sisal
traditsioonilislest olnud juhtiv materjal põllumajanduses.
Lisaks köitele, niitidele ja paeltele kasutatakse seda ka spetsiaalse paberi, filtrite,
geotekstiilide, madratsite, vaipade jm valmistamiseks just enda madala hinna tõttu.
Sisalit
on
kasutatud
keskkonnasõbraliku
tugevdusainena
asbeti
ja
klaaskiu
komposiitmaterjalide asendajana erinevatel eesmärkidel, sealhulgas autotööstuses.
Sisalist saab valmistada ka likööri, kui selle agaav ära destileerida.
Sunn Crotalaria
juncea
, tuntakse ka kui pruuni kanepit, India kanep,
Madrasi kanep või sunn kanep.
Kasvatatakse laialdaselt kogu
troopikas ja
subtroopikas haljasväetise, sööda ja varrest
saadava kiu allikainena. Seda looduslikku kiudu
kasutatakse
paelte,
kalavõrkude,
jm
valmistamiseks. Lisaks on Sunnil suhteliselt
kõrge
kütuse väärtus ehk sellest toodetakse ka õli.
Manillakanep Manilla, manillakanep, abaka, manilla kanep, maniila,
maniila kanep.
Nimetus on tulnud Filipiinide pealinna Manilla, kui
peamise väljaveosadama järgi. Manillal ei ole kanepikiuga
mingit pistmist.
Manillakanep on kanepbanaani ebavartest ja leherootsude
äärtest saadav kerge, tugev ja vastupidav
kiudaine .
Kiude saadakse alates taime kolmandast eluaastast ning kiud
eemaldatakse mehaaniliselt lehtede välispinnalt 1-3 m
pikkuses.
Manillakanepi kiu pikkus on 3-12 mm, kuid keskmine
pikkus on 6 mm ja paksus on 0,016-0,032 mm.
Otstest lähevad kiud väga aeglaselt
teravamas. Manilla kiud on väga läikiv ning väga
painduv ja vastupidav soolasele veele,
lisaks ka kõige tugevam ja vastupidavam looduslik kiud.
Loetletud omaduste tõttu valmistatakse temast laevanduses kasutatavaid köisi, mis ei vaja
tõrvamist. Manillaköied kiu peamine kasutusala ning need võistlevad tänini sünteetilisest
materjalist köitega. Lisaks laevaköitele valmistatakse jämedamatest maniilakiududest ka
sidumisnööre, matte ning teisi köisi.
Veel valmistatakse manillast näiteks sigaretifiltreid, teekotte ja vineeriümbriseid, saab ka
tugevat niiti ning võrke. Filipiinidel valmistatakse peenemat maniilast ka jämedat riiet ja
kübaraid. Ulatuslikult kastutatakse kiudu vastupidava paberi tootmiseks, näiteks paberraha
või tugeva pakkimispaberi jaoks. Manillapaberit tehakse peamiselt vanadest manillaköitest.
Maisikiud Maisikiul
on
sarnased
omadused
polüesterstaapelkiuga, samuti ka
siidi läige. Maisikiud
on on oma
olemuselt halvasti süttiv, painduv ja vähe
kortsuv. Maisikul on kõrge
sulamistemperatuur , kõrge
kristallisatsiooni kraad ja hea selgust. Kiul polü
kiudainega sama kõrge tugevus.
Maisikiu
negatiivseteks külgedeks on kiu liigne
jäikus ja
järeleandlik.
Maisikiududest valmistatud
kangas ei mõju nahale halvasti ning seda on mugav kanda.
Lisaks on sellel hea õhu läbilasvus, kuumakindlus ja UV valguse kaitse.
Kookoskiud Coir, coconut fibre
Kookoskiud on tavaliselt 10-30 cm pikad,
mida saadakse kaht sorti kookostelt: pruun ja
valge.
Pruune kiude saadakse täiesti küpsetest
kookospähklitest ning see on paks tugev ja
suure
kulumiskindlusega.
Antud
kiust
valmistatakse tavaliselt matte ja harju. Küps
pruun
kookos kiud sisaldavad rohkem lingiini
ja vahem tselluloosi kui lina ja puuvilla kiud, mis teeb selle tugevamaks, kuid vähem
painduvaks.
Valge kookose kiud kogutakse kookospähklitelt enne, kui nad on küpsed ehk on värvilt
valged või helepruunid. Kiud on sujuvamad ja paremad, kuid nõrgemad. Kedratud lõnga
kasutatakse mattide ja köite valmistamisel.
Kookoskiud on suhteliselt veekindel ja on üks vähestest looduslikest
kiududest , mis ei
kahjustu merevees. Pruuni kookoskiu töötlemisel kasutatakse värsket vett ja
valge
kookosliu
töötlemisel kasutatakse
mage või merevett.
Nõges Nõgest on nimetatud ka
põhjamaa siidiks.
Taimest lõnga saamine on aeganõudev protsess.
Esmalt nõgesevarred puhastatkse lehtedest ja kooritakse, kuna kiud
saadakse varrekoorest. Kiude on võimalik eemaldada nii
leotades, kuivalt kui ka
keetes . Tekstiilikunstnikud
kirjeldavad tööprotsessi järgmiselt: ,,Üks päev korjad, teine
päev
koorid , kolmas päev keedad, siis kuivatad, seejärel
kraasid.’’ Selleks, et jõuda
etappi , kus saab hakata lõnga
ketrama, võib kuluda nädal aega.
Kui nõgesekiudu hoolega
puhastada ja pleegitada, saab
sellest väga elastse ja mõnusa materjali, mis on pehmem ja
läikivam kui
linakiud .
Bambuskiud Bambuskiu valmistamiseks kasutatakse toorainena töötlemata 3-4 aastat vana loodusliku
bambust, millest omakorda saadakse kaasaegsete teadustehnoloogiate abil
bambustselluloosi.
Tselluloosist valmistatkse lõnga, millest omakorda kootakse bambusriiet.
Bambusest toodetud asjad on küllaltki kulumiskindlad, hoiavad suurepäraselt värvust, eriti
meeldivad käega
katsumisel , mugavad nahaga kokkupuutel. Välimuselt
on tooted ilusad
ning
omavad hulgaliselt tervendavaid omadusi. Bambuskiu peamisteks väärtusteks võib
pidada kiu
enda struktuuri, mis koosneb mikropooridest ja mikroavadest ning
ka bambuskiu
loomulikke
antibakteriaalseid omadusi.
Bambus on puhtaim looduslik kiud, see on petitsiidivaba, kerge, pehme ja soe. Tänu oma
unikaalsetele antibakteriaalsetele
omadustele vähendab bakterite
arvu kasvu. Samuti piirab tolmu
ja hallituse ning takistab ka
ebameeldivate
lõhnade
moodustumist
ehk
tagab
hügieeni. Bambusel on omadus
hoida optimaalset niiskuse taset
sõltuvalt ümbritseva keskkonna
temperatuurist: kuiv ja soe talvel,
kuiv ja jahe suvel. Kõiki oma
unikaalseid omadusi säilitab ka
peale mitmekordset
pesemist ja kuivatamist.
Bambuskiud on ökoloogiliselt puhas
komponent uue põlvkonna täitematerjali loomiseks,
mida kasutatakse kõrgete tarbimisomadustega teide ja patjade valmistamisel. Laboriuuringud
on kinnitanud, et bambus avaldab loomulikku antibakteriaalset ja desodoreerivat toimet, mis
võimaldab võidelda kahjulike bakterite
tekkimisega ja levimisega.
Bambuskiud
paistab
välja
oma pikaealisuse, vastupidavuse ja suure kulumiskindluse poolest. Antud kiud ei tekita
inimese nahal mingisuguseid ärritusi ning sobib suurepäraselt inimestele, kellel esineb
allergiaid ja astmahaigust. Bambuskiust valmistatud
tekid ja padjad taluvad väga hästi
mitmekordseid
pesemis - ja kuivatamistsükleid, omavad optimaalset niiskuse imavust,
kindlustades seeläbi suurepärast mugavustunnet
une ajal, omavad väga head
ventilatsioonivõimet ning need eristuvad
oma kõrgete
puhtuse näitajate poolest. Suurepärased
looduslikud omadused ja töötlemise kõrgtehnoloogiline protsess muudavad bambuskiudu
tekstiiltööstuse üheks unikaalseks ja innovaatiliseks
tooteks .
Kaamelivill Kaamelivilla, mida saab kasutada tekstiilsel otstarbel saadakse kaksküürkaamelitelt,
Üksküürkaamelilt saadav väga karm, lühike ja väikese
tugevusega vill tekstiilsel otstarbel
kasutamiseks ei sobi.
Kvaliteetset kaamelivilla saadakse
loomadelt, kes elavad soojas kliimas.
Kammelivilla
kogutakse
kokku
kevadel,
kui
see
eraldub
kiutupsudena.
Varakevadel, karvaajamise ajal, mis
kestab 6-8 nädalat, eraldub
karv esimesena kaela
piirkonnast , siis
lakast ja seejärel ülejäänud kehalt.
Ühelt kaamelilt saadakse aastas
2,5-4,0 kilogrammi villa.
Kaamel annab segavilla: peent ja väärtuslikku alusvilla ning karmimat pealisvilla. Karmim
pealisvill eraldatakse
peenest alusvillast kammimise teel.
Alusvill on peenuselt meriinovillaga ühest
klassist . Alusvilla pikkus on 30 - 150 mm ja
läbimõõt 10 - 30 μm. Värvus
varieerub helepruunist tumepruunini. Alusvill on
lauge säbarusega ja siidja läikega.
Karmima pealisvilla pikkus on 300 - 400 mm ja läbimõõt 80 - 120 μm. Pealisvilla värvus
varieerub liivakollasest helepruunini. Pealisvill on tuhmim ja laugema säbarusega, tugev ja
vanub kergesti.
Pärast alusvilla eraldamist pealisvillast, toimub villa pesemine,
et
eemaldada
mustus ja praht.
Sorteeritud ja pestud vill kammitakse
veelkord läbi, et eemaldada naharakud,
kõõm ja
taimsed jäänused enne ketramist.
Kaamelivillal on väga head termostaatilised omadused, kuna kaitseb
kaamelit nii väga
külmades tingimustes, kui ka jahutab keha kõrbetingimustes. Kaameli
villakiud on
võimeline
koguma soojust, jäädes kaalult samaks. Samad omadused säilivad, kui kaamelivillast on
valmistatud kangas.
Vastupidavuselt keemiliste ainete toimele sarnaneb kaamelivill kitsevillaga, lambavillast on
vähem vastupidavam. Tugevus on sama nagu lambavillal, kuid väiksem mohäärist.
Laamavill Laama kuulub kaamellaste sugukonda ja elab kõrgel mägedes. Laamat kasvatatakse
Lõuna-Ameerikas veoloomana ja teda kutsutakse
Andide kaameliks.
Laamavilla pügatakse 1-2 korda aastas, tavaliselt varakevadel.
Laamavill koosneb nii jämedast, mitteelastsest ja läiketa
pealiskiust kui ka peenest ja pehmest aluskiust. Laamavill on
musta, pruuni või valget värvi. Värvipigment asetseb villakiu
selgelt eristatavas südamikus. Laamavill ei ole nii peen kui
kaamelivill, kuid selle tõmbetugevus on suhteliselt suur.
Laamavilla parimad omadused on soojus, kergus ja tugevus.
Laamasid on villa andmise seisukohalt
kahesuguseid: kerge
vill
(alusvill), millest valmistatakse rõivariiet ja raske vill
(pealisvill) , mida kasutatakse vaipade, köite, mütside, kottide
jm tekstiiltoodete valmistamiseks. Laamavillast valmistatakse
suhteliselt paksu, tugevalt karvastatud materjali: pontšosid,
pleede , vaipu, valmistatakse ka ratsutamistarvikuid.
Laamavillast valmistatud tooteid hooldatakse nagu villaseid tooteid.
Koodlühend -
WL
Guanakovill
Guanakoelab Andide kuivas ja kõledas kõrgmäestikus, Argentiinas ja Tšiilis.
Guanako on
vikunjast suurem, umbes 120 cm kõrgune ja 90 kg kaaluv, halli näo ja väikeste kõrvadega
metsloom .
Guanakovill on
kollakas - või
punakaspruun ning keskmise peenusega. Ühelt loomalt saa-
dakse umbes 1-2 kg villa aastas. Guanakovill
koosneb
pealis - ja alusvillast. Guanako villa
hinnatakse pehme ja sooja tundmuse pärast ja
kasutatakse mantliriide tootmisel, kallimates
villasegudes.
Guanakovillast valmistatakse ka jämedakoe-
list riiet ja vaibamaterjali. Guanako nahka,
eriti vasikate oma kasutatakse punarebase
karusnaha asendajana, kuna väga sarnase tekstuuri tõttu on neil raske vahet teha.
Koodlühend - WU
Albakavill Alpakasid on Lõuna-Ameerikas kasvatatud tuhandeid aastaid. Alpakad on
aretatud esimestena kodustatud vikunjadest Andide kõrgmäestikus elanud muistsete hõimlaste poolt
umbes 6000 aastat tagasi.
Inkad hindasid alpakavilla tema luksusliku
pehmuse ja vastupidavuse pärast. Seda
kutsutigi
inkade kullaks. Kuid vallutajad
16.sajandil ei osanud hinnata alpakasid ja
tõrjusid neid järjest kõrgemale mägedesse, et
teha ruumi Hispaaniast sissetoodud merino
lammastele. Sellega seoses jäi
alpakavill tundmatuks kuni 19.sajandi keskpaigani, seni
kuni Briti tekstiilitööstur Sir
Titus Salt need
loomad avastas ja sellest ajast on alpakavill
siidi ja kašmiiri kõrval üks hinnatumaid kiude
maailmas.
Erinevalt laamadest kasvatatakse neid eelkõige villa saamise eesmärgil.
Alpakasid on kolme liiki:
Kõige peamisem on teistest selgesti eristuv sirge ja tiheda karvkattega
Huacayo. Need
loomad on võimelised elama Andide raskeimatel aladel. Nende vill (
Alpaca fleece) on tugev
ja säbar. Sarnaneb kõige rohkem lambavillaga.
Pika, krussis ja läikiva karvkattega
Suri alaliik
on
eriti sobiv luksuslike mantliriiete tootmiseks.
Kiud on läikiv, tavaliselt valge ja üsna sirge,
mitte eriti elastne ja tundub siidisena.
Isase laamaga ristatud alpakat kutsutakse
Huarizo. Huorizosid hinnatakse nende unikaalse
karvkatte ja
õrna
iseloomu
tõttu
ka
lemmikloomadena.
Alpakavill on kaamellaste sugukonna loomadelt
saadavatest kiududest üks väärtuslikemaid vikunja kõrval.
Alpakavill on värvirohke - must, valge, hallikad,
pruunid toonid.
Peruus on klassifitseeritud
rohkem kui 52 värvitooni alpakavilla. Tavaliselt kasutatakse loodusliku värvusega
alpakavilla. Valge alpakavill on saadud ristamise tulemusena. Valget alpakavilla andvate
loomade
villas on alati ka muu värvusega kiude, mis eraldatakse käsitsi. Valge alpakavill
värvub hästi ja on nõutavaim.
Ühelt isasloomalt saadakse kuni 7 kg musta villa, millest umbes 3 kg moodustab hea
kvaliteediga vill.
Alpaka villak on läikiv ja siidine.Villakiud on tuntud kui soojapidav,
mittekortsuv, pillingule
mittealluv, väga hea veeimavusega ja märkimisväärselt pehme. Soojapidavus, mida peetakse
7 korda paremaks lambavillast,
on
tänu
kiu medullas
olevale liikumatule õhule. Alpakavill ei ole kare
nagu
lambavill , mis teeb kiu hüpoallergiliseks ja
kuna kiud ei ole kaetud lanoliiniga, siis ei ole
alpakavill ka vett tõrjuv. Alpakavill ei ole nii säbar
kui lambavill, mistõttu ei ole ta ka nii elastne. Ka
tugevus on väiksem kui lambavillal, mistõttu
ketramisel kasutatakse suuremat keeret, mis
vähendab mingil määral aga lõnga pehmust.
Alpakakiud on 200-300 mm pikk, peenus on
võrreldav keskmise peenusega ja peene lambavillaga. Alpakavillast
kangad on hästi
drapeeruvad ja neil ei teki pillingut.
Alpakavilla kasutatakse nii puhtal kujul kui ka segatuna lambavilla, teiste loomade
kõrgekvaliteedilise villa ja siidiga.
Alpakavillast valmistatakse nii
kamm - kui ka kraaslõnga. Hinnatud kiud on
cria - pügatud
noorloomadelt, mis oma omadustelt on kergem, soojem ja pehmem kui
kašmiir .
Parima kvaliteediga vill on
Arequipa Fleece, mida
kasutatakse peamiselt silmkoelõnga, sallide, kalevi,
aluspesu ja troopikarõivaste valmistamiseks.
Peruus kasutatakse loodusliku värvusega alpakavilla
pontšode, peakatete ja
kinnaste valmistamiseks.
Erinevaid kiudusid kasutatakse veel
kangaste , sallide,
kampsunite, rõivaste,
tekkide , vaipade jt toodete
valmistamiseks. Uusimaks kasutusvaldkonnaks on
külma ilma spordirõivad, tänu alpakavilla kergusele ja
väga heale isolatsioonile. Alpakakiu kvaliteeti on parandatud alpaka ristamisega vikunjaga.
Hooldustingimustelt vastab alpakavill lambavillale. Soovitav on käsipesu leiges vees ja
villastele
toodetele mõeldud pesuvahenditega, leotada 30 minutit, seejärel pigistada
leotusvesi tootest välja, lasta nõrguda ja pigistada uuesti. Vajadusel korrata leotust.
Kuivatamisel vältida väljavenitamist. Et kuivatamist kiirendada, panna toode vettimavate
rätikute vahele ja pressida jõuga tootest niiskust välja nii palju kui võimalik. Kuivatada
tasapinnal hea õhuringlusega ruumis, eemal päikesevalgusest ja kuumusallikatest.
Koodlühend - WP
Vikunjavill Vikunja on kaamellaste sugukonda kuuluv imetaja, kes elab metsikute karjadena Andides,
umbes 5000 m kõrgusel rohumaadel ja mägistes piirkondades. Päikesetõusul
soojendab päike
hõredat atmosfääriõhku, kuid õhtul langeb temperatuur alla nulli.
Vikunja tihe, kuid pehme
karvkate on spetsiaalselt
varustatud kihtidega, mis hoiavad sooja õhu keha
lähedal, mistõttu nad taluvadki seda külmust.
Kõige rohkem elutseb vikunjasid Peruus.
Vikunja on väga
haruldane , arg, väga hea
kuulmisega ja guanakost väiksem loom. Ta lakub
toitainete saamiseks kive ja kaljurahne, mis on
soolased ja joob soolast vett. Teda on raske
pügamiseks kinni püüda. Igal aastal aetakse
vikunjad kokku. Vikunjad, kelle karv on üle 2 -
2,5 cm, pügatakse ära. Tänapäeval on õnnestunud
mõned vikunjakarjad ka kodustada, kuigi see on
raske, sest loomad üritavad ikka ja jälle põgeneda.
Vikunja karvkate on õhuke, kuid kiud on väga
soojad ja
pehmed . Vikunjakiu
soojendavad omadused tulevad väikestest pooridest, mis on sooja õhuga täidetud. See kiud lukustab
sissetuleva õhu. Looma tagaosas on karvkate pikk ja
helepruun , eesosas valge värvusega.
Vikunjavill on väga kallis, kuna looma saab pügada iga 2 - 3 aasta tagant. Peruus toodeti
umbes kolm tonni vikunjavilla aastas (1998). Ühelt loomalt saab 12 - 15-aastase eluea
jooksul umbes 1,5 kg villa. Vikunjavilla pikkus on 40 - 80 mm ja see on väga peen - 12 μm.
Vikunjalt saadav vill on väga peen ja kallis selle läike, elastsuse ja haruldaselt kauni
kastanpruuni või valge värvuse tõttu. Vikunjavill on väga tundlik keemilistele
ainetele .
Vikunjavillast tehakse maailma pehmeimat mantliriiet. Vikunjavillast toode on väga pehme
ja soe. Vikunjakiudu saab kasutada sokkides, kampsunites, ehetes, sallides ja
ülikonnakangastes. Kodutekstiilidest valmistatakse tekke. Vikunjakiust kanga hind
on 1800 -
3000 $ meetri kohta.
Käterätt maksab umbes 1500 $, samas võib
meeste mantel maksta
kuni
20 000 $,
Koodlühend -
WG
Angooravill
Kiukaubanduses sorteeritakse angooravill kiu pikkuse, puhtuse, värvuse ja pealisvilla määra
järgi kolme kvaliteediklassi. Villakiu kvaliteet sõltub angooraküüliku tõust, pügamise viisist
ja kiu käsitlemisest pärast pügamist. Angooravill ladustatakse jäikadesse konteineritesse
õhukeste paberkihtide vahele, et
vältida
purunemist ja
kokkusurutust,
kuna
angooravill vanub
väga kergesti ja see raskendaks
hilisemat ketramist. Sageli
kasutatakse kvaliteetse angoorakiu
iseloomustamiseks
terminit "Prime" - see tähendab, et keskmine kiu pikkus on 3 tolli pikk.
Peamised villatüübid on lühike saksa ja pikk prantsuse angoorakiud.
Inglise angoorakiud on eriti pehme ja pastelsete toonidega, kuna
küülikul on ülekaalus alusvill ja värv on peamiselt koondunud
pealisvilla.
Prantsuse angooral on
ülekaalus
pealisvill,
kiud
on
jäigemad
ja
intensiivsema värviga, jäädes ikkagi
pehmemaks kui teiste loomade
villad .
Prantsuse angooravilla on ka lihtsam
pesta, kuna ei vildistu nii kergesti kui teised angooravilla tüübid.
Saksa angoora (USA-s Giant) on
kõige suurem küülik ja on aretatud
võimalikult rohkeks villatoodanguks.
Erinevalt teistest küülikutest saksa angoorat pügatakse ja vill on
peamiselt valge. Villa töötlemisel kiudu värvitakse. Pehmus jääb
inglise ja prantsuse küülikuvilla vahele.
Kõige luksuslikum ja kallim on
Kanadas aretatud
satiin -angoorakiud.
Satiin-angoora
tõug registreeriti 1987.
aastal ja on aretatud lühikarvalise satiin-angoora ja prantsuse
angoora ristamisel. Satiin-angoora küülik on keskmise suurusega
(3,5 - 4 kg), tugevad, sõbraliku loomuga ja mitmevärvilise
karvkattega. Kiud on siidise läikega, poolläbipaistev, särav ja
sama intensiivsete värvidega kui prantsuse angoora. Kuna
värvipigment asub kiu südamikus, siis peegeldub valgus läbi
poolläbipaistva kiu ja muudab selle sädelevaks.
Satiin-angooraküülikutelt ei saa nii palju villa kui teistelt angoora tõugudelt. Kiu pikkus on
umbes 10 cm ja villa kitkutakse 2 korda aastas. Kiud on angoora kiududest peenim ja
sarnaneb looduslikule siidile. Ketramisel antakse natuke suurem keerd, sest kiud on väga
libisev.
Üldiselt on angooravill väga peenike ja sisaldab rohkesti õhuõõnsusi. See teeb kiu väga
soojapidavaks. Angooravilla niiskusimamisvõime on samuti väga hea: see võib imada
niiskust kuni 60 % massist ja ei tundu seejuures
märjana.
Villakiu pind on
sile
ja
läikiv.
Tänu
nendele omadustele ja kiu peenusele tundub kiud pehme ja meeldivana. Angoora pehmust
võib võrrelda kašmiirvilla
omaga , ent ta on palju odavam. Angooravill on väga kerge kiud,
seda just suure õhusisalduse tõttu.
Angooravillal puudub säbarus, seetõttu ei ole seda
hea kedrata.
Sirged villakiud libisevad kergesti
lõngast välja. Angooravill on ainuke looduslik
kiud, mida kedratakse kohe pärast pügamist, ilma
pesemata ja kraasimata. Angooravill vanub
kergesti ja koiliblika tõugud võivad kiudu
kahjustada.
Tavaliselt on angooravill valge värvusega, kuid
esineb ka muu värvusega kiudu: musta, kollakat
ja halli. Naturaalselt värviline kiud on otsast
tumedam . Valget angoorakiudu värvitakse
villavärvidega või taimede abil. Värvimisel ei tohi temperatuur ületada 70˚ C, villa ei tohi
pigistada ega väänata.
Angooravilla ei kasutata reeglina puhtal kujul, vaid segatakse lamba- ja alpakavillaga,
polüamiidiga või polüakrüülnitriilkiuga. Angooravillase efekti saamiseks piisab 10 - 30 %
angooravilla lisamisest kiusegule.
Ühekordset lõnga pestakse õrnalt pärast ketramist ja lastakse rullil kuivada - see fikseerib
keerud. Ühekordset lõnga kasutatakse õhukeste
kootud kangaste valmistamiseks.
Silmkoelõng valmistatakse tavaliselt 2-kordne, mis on tugevam ja seetõttu ei pea
keerdude arv olema väga suur. Väga hinnatud on 2-kordne angoorast ja looduslikust siidist kedratud
lõng , mida on pärast korrutamist värvitud. Kiud värvuvad erinevalt ja tekitavad efektseid
varjundeid.
Angooravillast valmistatakse ka vilti. Sel juhul tuleb kiud eelnevalt kraasida. Segus
lambavillaga saadakse vastupidavam vilt. Värvilise vildi saamiseks, värvitakse kiudu enne
kraasimist või värvitakse valmis villa.
Angooravillaste toodete hooldamisel tuleb olla väga tähelepanelik. Angooravill vanub
kergesti ja selle kokkuminek on suur. Mehaanilise töötluse tulemusena libisevad sirged
villakarvad kergesti tootest välja. Angooravillaseid tooteid soovitatakse pesta käsitsi
temperatuuril mitte üle 30˚ C neutraalsete pesuvahenditega. Tooteid ei tohi vanumise
vältimiseks hõõruda ega väänata. Mõnede toodete puhul soovitatakse keemilist puhastust.
Koodlühend - WA
Angoorakitse
vill Angoorakitse villa nimetatakse mohääriks.
Mohäär on vanimaid tekstiilkiude.
Mohäärkiud on väga pikk. Kiud on iseloomuliku läikega, värvuselt valge, vahel hallikas või
pruunikas, harvem must. Mohäärkiud meenutab omadustelt lambavilla , kuid on tunduvalt
siledama pinnaga. Mohäärkiud on tugev, vastupidav, elastne, hästi sirgestuv, ei elektriseeru
ning seda on lihtne puhastada. Mohäärkiudu on lihtne värvida, ta on soojapidav,
niiskusthülgav ja raskesti süttiv. Mohäärkiu
diameeter suureneb
kitse vananedes. Seetõttu
saab peent kiudu noorloomadelt ja vanematelt loomadelt saab jämedamat kiudu.
Kasutusel on järgmised mohäärkiu jämedust väljendavad terminid:
KID-mohair
Esimesel ja teisel pügamisel saadud vill. Kõige
peenem ja enim hinnatud. Pehmuse tõttu
sobivaim pesutoodete valmistamiseks.
YEARLING
-
mohair
Teisel ja kolmandal pügamisel saadud vill.
Endiselt pehme, kuid tugevam ja läikivam kui
KID-mohair. Valmistataksepalju käsitöölõngasid.
Fine
adult
mohair
Alates viiendast pügamisest saadud vill. Tugev ja
läikiv, segatakse peamiselt sarnase pikkuse ja
läikega lambavillaga. Kasutatakse ka puhtal
kujul
kangalõnga ketramiseks.
Strong
Adult
mohair
Vanematelt emas- ja isasloomadelt pügatud vill,
mida kasutatakse peamiselt vastupidavate tekkide
ja ülerõivaste jaoks mõeldud kangaste valmistamiseks. Kiud on väga läikiv.
Mohääri kasutatakse puhtal kujul ja segatuna teiste kiududega, mis on
tavalisem .
Mohäärkiudu kasutatakse kiusegudes tootele pehmuse ja karususe andmiseks ning läike
lisamiseks. Mohääri kasutatakse ülikonnariides, mantliriides,
käsitöölõngades, kardinasametis
ja vaibalõngades,
andes läiget ja kohevust. Kuna mohäärkiud ei elektriseeru,
siis
kasutatakse
seda ravipesuks. Allergikutele sobivad mohäärtooted peenuse ja pehmuse tõttu.
Mohääri hooldatakse nagu lambavilla. Pesta tuleb jahedas vees villa pesemiseks ette nähtud
pesemisvahenditega. Kuivatada soovitatakse tasapinnal. Triikimine võib toote kvaliteeti
halvendada . Pestud toote tsentrifuugimine taastab toote kohevuse.
Koodlühend – WM
Tiibeti
antiloobi
vill Tiibeti
antiloop elab
metsikult Himaalaja mäestikus 6000 m kõrgusel.
Tiibeti antiloobilt saadakse vikunjavillast veel peenemat villa. Tavaliselt pügatakse vill
surnud loomadelt. Arvatakse, et villa pärast
tapetakse umbes 10 000 antiloopi aastas.
Antiloop ajab karva kaks korda
aastas, see kogutakse ja kedratakse
väga peent lõnga. Tiibeti antiloobi
vill on väga kerge ja väga hea
soojapidavusega. Villa
sorteeritakse
värvuse
järgi:
tumepruunist
valgeni. Enim hinnatakse valget
villa.
Tiibeti
antiloop
on
kantud ohustatud loomade nimekirja ning
selle kiu rahvusvaheline kaubandus
on keelatud.
Yamamai
siid Yamamai siidi saadakse Jaapani siidi koilt (
Antheraea yamamai)
Antud koid on Jaapanis kasvatatud rohkem kui 100
aastat. See toodab looduslikult valget siidi, kuid see ei
värvu hästi. Kiud ise on väga tugevad ja elastsed. Praegu
on Yamamai siid väga haruldane ja kallis.
Tussar
siid Tussah, Tushar, Tassar, Tussore, Tasar, Tussur, Tusser ja Kosa
silk .
Tussar siidi hinnatakse tema rikkaliku tekstuuri ja loodusliku sügavat kulla värvi.
Siidiiudude saamisel esimesena kuivatatakse kookonid
päikese
käes. Sel ajal saavad siidiussid enda kookonitest lahkuda enne
kui kookonid keevasse vette likku pannakse, et siidi
pehmendada. Kookonid kogutakse kokku vastavalt kujule
ning
seejärel
keedetakse siidilõnga saamiseks. Keemistemperatuur
on väga oluline osa siidi tootmisel, see pehmendab
kookonit
ja
teeb siidi väljavõtmise lihtsamaks.
Tussar siidi peetakse rohkema tekstuurseks, kui Bombyx või
mulberry siidi, kuid selle kiud on
lühem,
mis muudab
ta
vähem
vastupidavaks.
Tussar siidi peamiseks
kasutusalaks on sari’de valmistamisel,
kuid seda kasutatakse ka alusmaterjalina käsitöös, mööbliriidel
ja muudel riideesemetel.
Tussar siidi hooldamisel on kõige ohutum viis keemiline puhastus. Kindlasti ei tohiks antud
siidi hoiustada nii, et see ei saa
hingata . Kangast tuleb pesta käsitsi, kasutades külma vett
ja
õrnadele riietele mõeldud pesuvedelikuga.
Mugasiid Muga siid on äärmiselt vatupidav,
loomuliku
kollaks-kuldse varjundi ning läikiva tekstuuriga.
Varasemlt arvati, et muga siidi ei saa värvida ega
pleegitada tema madala poorsuse tõttu, kuid see ei
vasta tõele. Muga siid omandab värvaine nagu iga
teine siid.
Antud siidi läige suureneb peale igat pesemist.
Soovitatav on käsipesu.
Erisiid Teatakse ka kui Endi ja Errandi siid.
Erisiidi nimetatakse rahvakeeli ka vägivallatu siid, kuna siidi valmistamiseks kasutatakse
vaid täielikult avanenud kookoneid ehk nukkudel lastakse areneda täiskasvanuteks. Eri siidi
on nimetatud ka vaeste inimeste siidiks, kuna see ei
ole nii kõrge hinnaga, kui teised siidid.
Erisiid on erinevalt teistest siididest staapelkiud.
Kangana on selle tekstuur jäme, peen ja tihe. See
on
väga tugev, elastne ja vatupidav. Võrreldes teiste
siididega on see tumedam ja raskemja sulandub
hästi villa ja puuvillaga. Tänu oma termilistele
omadustele on antud siidist esemed talvel soojad ja
suvel jahedad.
Indias kasutati kõnealust siidi
peamiselt
talve
sallide
valmistamiseks. Tänu termilistele omadustele sobib see kangana rätikute, jakkide ja tekkide
tegemiseks. Tema pehme tekstuuri niiskuse imavuse tõttu sobib erisiid ka kleidi ja
beebiriiete valmistamiseks.
Atlassiid Atlasiidi tuntakse ka kui fagara siidi.
Atlassiidi saadakse atlaskoilt.
Villa
laadne siid on värvuselt pruun ning
seda
arvatakse
olevat
suure
vastupidavusega.
Madakaskari
hiidämblik Kui putukatelt, kes siidi toodavad
saadakse ainult ühte sorti siidi, siis
Madakaskari hiidämblikult saab seitset
erinevat sorti siidi.
Kõnealuse siidikiu tõmbetugevus on
võrreldav kõrgekavliteetse legeerterasega
(450-200MPa) ning on umbes pool
aramiidi kiu tugevusest. Madakaskari
hiidämblikult saadava siidi kiud on ka
väga plastilised. Kiudu on võimalik
venitada tavalisest olekust kuni
viis korda
pikemaks, ilma, et kiud katkeks.
Kasutatud
kirjandus Kanep:
Džuut:
Reet Priimani referaat
http://energo.ee/public/article1.pdf (16.04.
2017 )
http://www.jutekott.ee/est/mis-on-jute-ehk-dzuut/ (16.04.2017)
Ramjee:
http://ramjeepatterns.weebly.com/ramjeest.html
(16.04.2017)
https://www.slideshare.net/Thinno/loomsedkiud-ii?next_slideshow=1
(16.04.2017)
Kenaff:
https://en.wikipedia.org/wiki/Kenaf
(16.04.2017)
Urena:
https://en.wikipedia.org/wiki/Urena
(16.04.2017)
Nõges:
http://parnu.postimees.ee/1058798/tekstiilikunstnikud-taasavastasid-nogest-pohjamaa-s
iidi
(16.04.2017)
Sunn:
https://en.wikipedia.org/wiki/Crotalaria_juncea
(16.04.2017)
Sisal:
https://en.wikipedia.org/wiki/Sisal
(16.04.2017)
Manillakanep
ehk
abakka:
https://et.wikipedia.org/wiki/Manilla
(16.04.2017)
Kookoskiud:
https://en.wikipedia.org/wiki/Coir
(16.04.2017)
Maisikiud:
https://textlnfo.wordpress.com/2011/12/17/corn-fibers/
(16.04.2017)
Bambuskiud:
https://elitetextile.eu/et/blog/bambuskiud-ja-selle-omadused-b8.html
(16.04.2017)
Kaamel:
http://eprints.tktk.ee/242/1/kaamelivill.html
(16.04.2017)
Laama:
http://eprints.tktk.ee/242/1/laamavill.html
(16.04.2017)
Albakakk:
http://eprints.tktk.ee/242/1/alpakavill.html
(16.04.2017)
Vikunija
vill:
http://eprints.tktk.ee/242/1/vikunjavill.html
(16.04.2017)
Tiibeti
antiloobi
vill:
http://eprints.tktk.ee/242/1/kitsevillad.html
(16.04.2017)
Angooraküüliku
vill:
http://eprints.tktk.ee/242/1/angoorakliku_vill.html
(16.04.2017)
http://eprints.tktk.ee/242/1/angooravill.html
(16.04.2017)
http://eprints.tktk.ee/242/1/angooravilla_kasutamine.html
(16.04.2017)
Angoorakitse
vill:
http://eprints.tktk.ee/242/1/angoorakitse_vill.html
(16.04.2017)
http://eprints.tktk.ee/242/1/mohrkiud.html
(16.04.2017)
http://eprints.tktk.ee/242/1/mohrvilla_kasutamine.html
(16.04.2017)
SIID
Yamamai:
https://en.wikipedia.org/wiki/Antheraea_yamama i
(17.04.
2016 )
Tussoorsiid:
https://en.wikipedia.org/wiki/Tussar_silk
(17.04.2016)
Mugosiid:
http://oma.icastilian.com/2017/01/04/siid-kudumine-assam/
(17.04.2016)
https://en.wikipedia.org/wiki/Assam_silk#Muga_silk
(17.04.2016)
Eriasiid:
https://en.wikipedia.org/wiki/Eri_silk
(17.04.2016)
pilt:
http://www.tammachat.com/2012/04/warm-heart-creates-eri-silk.html
(17.04.2016)
Alassiid:
https://en.wikipedia.org/wiki/Atlas_silk
(17.04.2016)
https://en.wikipedia.org/wiki/Attacus_atlas
(17.04.2016)
pilt:
http://www.wormspit.com/Atlas.ht m
(17.04.2016)
Maagaskhari
hiidämblik:
https://en.wikipedia.org/wiki/Spider_silk
(17.04.2016)
Kõik kommentaarid