Vähemtuntud tekstiilikiud (0)

 
Vähemtuntud​ tekstiilkiud 
Iseseisev​ töö 
Materjaliõpetus   
 
 
 
Kanep  
 
 
(CA,​ HA,​ Ha) 
hamppu,​ hampa, 
hemp ,​ Hanf, 
canapa,​ hennap, 
chanvre 
 
Kanep​ on​ üks 
vanimaid 
kultuurtaimi . 
 
Kanepikiud​ on 
kasutusel  
mööbli-​ ja 
tekstiilitööstuses. 
 
Ajalooliselt​ on 
kanep​ olnud 
populaarne ​ materjal​ köite,​ purjede​ ja​ telkide​ valmistamisel.​ Tehnilise​ kiuna​ kasutatakse​ seda 
ka​ vaipade,​ kottide,​ võrkude​ ja​ paberi​ tootmisel. 
Kanep​ on​ jõuliselt​ trüginud​ ka​ kodutekstiilide​ hulka,​ seda​ eriti​ viimastel​  aastakümnetel . 
Vastupidavuse​ poolest​ ei​ jää​ kõnealune​ kiud​ alla​ linale​ ning​ tänu​ kulumiskindlusele​ on​ kanep 
ideaalne​ mööblikangas. 
 
Kanepist ​ kangaid​ tuleks​ pesta​ vedela​ pesuainega,​ kuna​ sarnaselt​ linale​ on​ kanepikiud​ seest 
õõnes,​ mis​ muudab​ ta​ pesupulbrit​ mitte​ taluvaks. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Džuut  
 
 
(JU,​ Ju) 
​ juti,​ juuti,​  jute ,​ Jute, 
juta 
 
Džuut​ on​ taim,​ mida 
võiks​  tinglikult ​ võrrelda 
meie​ pillirooga,​ kuid 
Eestis​ antud​  kiudu ​ ei 
kasva.​ Seda​ troopilist 
taime​ kasvatatakse 
kaldaäärsetel​ aladel 
Indias,​ Bangladeshis, 
Tais,​ Pakistanis,​ Hiinas 
jt.  
 
Džuut​ on​ puuvilla​ järel​ maailmas​ kõige​ levinum​ taimne​ kiudmaterjal,​ ent​ selle​ tootmine​ on 
puuvillaga​ võrreldes​ märksa​ odavam​ ning​ kasvatamisel​ ei​ kasutata​ väetisi​ ega 
taimekaitsevahendeid. 
Kasutatakse​ kotiriide,​ pakkematerjali​ (mis​ pikendab​ toiduainete​ säilivusaega),​ tehnilise 
tekstiili​ valmistamiseks.​  Elektroonika -tööstuses​ kasutatakse​ džuudi​ elektromagnetlainete 
isoleerimiseks.​ Odav,​ vähe​ veniv,​ hea​  paindetugevus .​ Džuudist​ tehakse​ näiteks 
põrandakatteid.​  Teadlaste ​ hinnangul​ aitab​ džuutkate​ elimineerida​  veesoonte ​ halbu 
mõjusid ,​ mistõttu​ on​ see​ kate​ eriti​ sobilik​ magamistuppa. 
 
 
Urena 
 
Urena​ kasvualadeks​ on​ erinevad​ troopilised​ ja​ subtroopilised​ piirkonnad​ kogu​ maailmas. 
 
Kiudu  kasutatakse  erinevatel  eesmärkidel.  Taime 
lehted  ja  varred  sisaldavad  ekstakte,  millel  on 
antibakteriaalseid  omadus.  Juuri  ja  koort  kasutatakse 
ka​ hürdofoobia​ raviks.  
 
Taime​ seemned​ levivad​ loomade​ abil.  
 
Ramjee  
 
 
 
​ ​​(RA,Ra)  
​  rami ,​ Ramie, 
ramee​ ehk​ hiina 
nõges 
 
 
Ramjee​ on​ üks 
väärtuslikumaid​ ja 
kvaliteetsemaid 
kiudaineid, 
peenekiuline 
niinekiud,​ mis 
sarnaneb​ linasele. 
 
Hiina​ nõges​ on​ kiutaim​ mida​ kasvatatakse​ Aasias,​ Ameerikas,​ Austraalias​ aga​ ka 
Lõuna-Euroopas.​ Seda​ on​  kasvatatud ​ juba​ ligi​ 6000​ aastat.   
 
Kiudu​ kasutatakse​ käsitööniidina​ või​ niplispitsi​ valmistamisel,​ laudlinakangaste,​ kleidiriide, 
köie,​ nööri,​ kalavõrkude​ ja​ hinnalise​ paberi​ valmistamiseks. 
 
 
Kenaff 
 
 
Hibiscus​ cannabinus​ ,​ Deccan​ hemp,​ Java​ jute 
 
Kenaffist  valmistatakse  peamiselt  köisi,  nööre  ja  paberit. 
Kenaffi​ seemnetest​ tehakse​ ka​ õli 
 
Sisal 
 
 
Agave​ sisalana 
 
Sisalikiud  saadakse  taime  lehtedest,  mis  on  1,5-2 
meetrit  pikad.  Noortel  lehtedel  võivad  olla 
hambad,  kuid  need  kaovad  kui  lehed  küpsemaks 
saavad.  
Oma  7-10  aastase   eluea   jooksul  annab  taim 
tavaliselt  200-250  kaubanduslikult  asutatavat 
lehte,  millest  igaüks  sisaldab  kesmiselt  umbes 
1000​ kiudu. 
Kiud  saadakse  kätte  koorimise  teel.  Täpsemalt 
lehed  purustatase,  pekstakse,  harjatakse  nüride 
nugadega  pöörleva  rattakomplekti  abil,  nii,  et 
ainult  kiud  jäävad  alles.  Kiud  kuivatatakse, 
harjatakse ja pallpakendatakse. Õige kuivatamaine 
on​ oluline,​ kuna​ kiu​ kvaliteet​ sõltub​ väga​ suuresti​ niiskussisaldusest. 
 
Oma  tugevuse,  vastupidavuse,  venimis  võime  ja  vastupidavusega  mereveele  on  Sisal 
traditsioonilislest​ olnud​ juhtiv​ materjal​ põllumajanduses. 
Lisaks  köitele,  niitidele  ja  paeltele  kasutatakse  seda  ka  spetsiaalse  paberi,  filtrite, 
geotekstiilide,​ madratsite,​ vaipade​ jm​ valmistamiseks​ just​ enda​ madala​ hinna​ tõttu.  
Sisalit 
on 
kasutatud 
keskkonnasõbraliku 
tugevdusainena 
asbeti 
ja 
klaaskiu 
komposiitmaterjalide​ asendajana​ erinevatel​ eesmärkidel,​ sealhulgas​ autotööstuses. 
Sisalist​ saab​ valmistada​ ka​ likööri,​ kui​ selle​ agaav​ ära​ destileerida. 
 
Sunn 
 
Crotalaria​ juncea​,  
tuntakse  ka  kui  pruuni  kanepit,  India  kanep, 
Madrasi​ kanep​ või​ sunn​ kanep. 
 
Kasvatatakse  laialdaselt  kogu   troopikas   ja 
subtroopikas  haljasväetise,  sööda  ja  varrest 
saadava  kiu  allikainena.  Seda  looduslikku  kiudu 
kasutatakse 
paelte, 
kalavõrkude, 
jm 
valmistamiseks. Lisaks on Sunnil suhteliselt
 
 kõrge 
kütuse​ väärtus​ ehk​ sellest​ toodetakse​ ka​ õli. 
 
 
Manillakanep  
 
Manilla,  manillakanep,  abaka,  manilla  kanep,  maniila, 
maniila​ kanep. 
Nimetus  on  tulnud  Filipiinide  pealinna  Manilla,  kui 
peamise  väljaveosadama  järgi.  Manillal  ei ole kanepikiuga 
mingit​ pistmist. 
 
Manillakanep  on  kanepbanaani  ebavartest  ja  leherootsude 
äärtest  saadav  kerge,  tugev  ja  vastupidav   kiudaine .   Kiude  
saadakse  alates  taime  kolmandast  eluaastast  ning  kiud 
eemaldatakse  mehaaniliselt  lehtede  välispinnalt  1-3  m 
pikkuses.  
 
Manillakanepi  kiu  pikkus  on  3-12  mm,  kuid  keskmine 
pikkus  on  6  mm  ja  paksus  on  0,016-0,032  mm.   Otstest   lähevad  kiud  väga  aeglaselt 
teravamas.  Manilla  kiud  on  väga  läikiv  ning  väga   painduv   ja  vastupidav  soolasele  veele, 
lisaks​ ka​ kõige​ tugevam​ ja​ vastupidavam​ looduslik​ kiud. 
 
Loetletud  omaduste  tõttu  valmistatakse  temast  laevanduses  kasutatavaid  köisi,  mis  ei  vaja 
tõrvamist.  Manillaköied  kiu  peamine  kasutusala  ning  need  võistlevad  tänini  sünteetilisest 
materjalist  köitega.  Lisaks  laevaköitele  valmistatakse  jämedamatest  maniilakiududest  ka 
sidumisnööre,​ matte​ ning​ teisi​ köisi.   
Veel  valmistatakse  manillast  näiteks  sigaretifiltreid,  teekotte  ja  vineeriümbriseid,  saab  ka 
tugevat  niiti  ning  võrke.  Filipiinidel  valmistatakse  peenemat  maniilast  ka  jämedat  riiet  ja 
kübaraid.  Ulatuslikult  kastutatakse  kiudu  vastupidava  paberi  tootmiseks,  näiteks paberraha 
või​ tugeva​ pakkimispaberi​ jaoks.​ Manillapaberit​ tehakse​ peamiselt​ vanadest​ manillaköitest. 
 
Maisikiud 
 
Maisikiul 
on 
sarnased 
omadused 
polüesterstaapelkiuga, samuti ka  siidi  läige. Maisikiud 
on  on  oma   olemuselt   halvasti  süttiv,  painduv  ja vähe 
kortsuv. Maisikul on kõrge  sulamistemperatuur , kõrge 
kristallisatsiooni  kraad  ja  hea  selgust.  Kiul  polü 
kiudainega  sama  kõrge  tugevus. 
Maisikiu 
negatiivseteks  külgedeks  on  kiu  liigne   jäikus   ja 
järeleandlik. 
 
Maisikiududest  valmistatud   kangas   ei  mõju  nahale  halvasti  ning  seda  on  mugav  kanda. 
Lisaks​ on​ sellel​ hea​ õhu​ läbilasvus,​ kuumakindlus​ ja​ UV​ valguse​ kaitse. 
 
 
Kookoskiud 
 
 
Coir,​ ​​ ​coconut​ fibre 
 
Kookoskiud  on  tavaliselt  10-30  cm  pikad, 
mida  saadakse  kaht  sorti  kookostelt: pruun ja 
valge.  
Pruune  kiude  saadakse  täiesti  küpsetest 
kookospähklitest  ning  see  on  paks  tugev  ja 
suure 
kulumiskindlusega. 
Antud 
kiust 
valmistatakse  tavaliselt  matte  ja  harju.  Küps 
pruun  kookos  kiud sisaldavad rohkem lingiini 
ja  vahem  tselluloosi  kui  lina  ja  puuvilla  kiud,  mis  teeb  selle  tugevamaks,  kuid  vähem 
painduvaks. 
Valge  kookose  kiud  kogutakse  kookospähklitelt  enne,  kui  nad  on  küpsed  ehk  on  värvilt 
valged  või  helepruunid.  Kiud  on  sujuvamad  ja  paremad,  kuid  nõrgemad.  Kedratud  lõnga 
kasutatakse​ mattide​ ja​ köite​ valmistamisel. 
 
Kookoskiud  on  suhteliselt  veekindel  ja  on  üks  vähestest  looduslikest   kiududest ,  mis  ei 
kahjustu merevees.  Pruuni kookoskiu töötlemisel kasutatakse värsket vett ja
  valge
 
 kookosliu 
töötlemisel​ kasutatakse​  mage ​ või​ merevett. 
 
Nõges 
 
Nõgest​ on​ nimetatud​ ka​  põhjamaa ​ siidiks. 
 
Taimest  lõnga  saamine  on  aeganõudev  protsess.   Esmalt  
nõgesevarred  puhastatkse  lehtedest  ja  kooritakse,  kuna  kiud 
saadakse  varrekoorest.  Kiude  on  võimalik  eemaldada  nii 
leotades,  kuivalt  kui  ka   keetes .  Tekstiilikunstnikud 
kirjeldavad   tööprotsessi  järgmiselt:  ,,Üks  päev  korjad, teine 
päev   koorid ,  kolmas  päev  keedad,  siis  kuivatad,  seejärel 
kraasid.’’  Selleks,  et  jõuda   etappi ,  kus  saab  hakata  lõnga 
ketrama,​ võib​ kuluda​ nädal​ aega. 
 
Kui  nõgesekiudu  hoolega   puhastada   ja  pleegitada,  saab 
sellest  väga  elastse  ja  mõnusa  materjali,  mis  on  pehmem  ja 
läikivam​ kui​  linakiud . 
 
 
 
Bambuskiud  
 
Bambuskiu  valmistamiseks  kasutatakse  toorainena  töötlemata  3-4  aastat  vana  loodusliku 
bambust, millest omakorda saadakse kaasaegsete teadustehnoloogiate abil
 
 bambustselluloosi. 
Tselluloosist​ valmistatkse​ lõnga,​ millest​ omakorda​ kootakse​ bambusriiet. 
 
Bambusest  toodetud  asjad  on  küllaltki  kulumiskindlad,  hoiavad  suurepäraselt  värvust,  eriti 
meeldivad käega  katsumisel , mugavad nahaga kokkupuutel. Välimuselt
 
 on tooted ilusad
 
ning
 
 
omavad hulgaliselt tervendavaid omadusi. Bambuskiu peamisteks väärtusteks võib
 
 pidada kiu
 
 
enda struktuuri, mis koosneb mikropooridest ja mikroavadest ning
 
 ka bambuskiu
 
loomulikke
 
 
antibakteriaalseid​ omadusi.  
 
Bambus   on  puhtaim  looduslik  kiud,  see  on  petitsiidivaba,  kerge,  pehme  ja  soe.  Tänu  oma 
unikaalsetele  antibakteriaalsetele 
omadustele  vähendab  bakterite 
arvu  kasvu.  Samuti piirab tolmu 
ja  hallituse  ning  takistab  ka 
ebameeldivate 
lõhnade 
moodustumist 
ehk 
tagab 
hügieeni.  Bambusel  on  omadus 
hoida  optimaalset  niiskuse  taset 
sõltuvalt  ümbritseva  keskkonna 
temperatuurist: kuiv ja soe talvel, 
kuiv  ja  jahe  suvel.  Kõiki  oma 
unikaalseid  omadusi  säilitab  ka 
peale​ mitmekordset​  pesemist ​ ja​ kuivatamist. 
 
Bambuskiud  on  ökoloogiliselt  puhas   komponent   uue  põlvkonna  täitematerjali  loomiseks, 
mida kasutatakse kõrgete tarbimisomadustega teide ja patjade valmistamisel. ​Laboriuuringud 
on kinnitanud, et bambus avaldab loomulikku antibakteriaalset ja desodoreerivat toimet, mis
 
 
võimaldab  võidelda kahjulike bakterite  tekkimisega
 
 ja levimisega.
 
Bambuskiud
 
paistab
 
 välja 
oma  pikaealisuse,  vastupidavuse  ja  suure  kulumiskindluse  poolest.  Antud  kiud  ei  tekita 
inimese  nahal  mingisuguseid  ärritusi  ning  sobib  suurepäraselt  inimestele,  kellel  esineb 
allergiaid   ja  astmahaigust.  Bambuskiust  valmistatud   tekid   ja  padjad  taluvad  väga  hästi 
mitmekordseid   pesemis -  ja  kuivatamistsükleid,  omavad  optimaalset  niiskuse  imavust, 
kindlustades  seeläbi  suurepärast  mugavustunnet 
une  ajal,  omavad  väga  head 
ventilatsioonivõimet ning need eristuvad
 
 oma kõrgete  puhtuse
 
 näitajate poolest. Suurepärased 
looduslikud  omadused  ja  töötlemise  kõrgtehnoloogiline  protsess  muudavad  bambuskiudu 
tekstiiltööstuse​ üheks​ unikaalseks​ ja​ innovaatiliseks​  tooteks . 
 
 
 
Kaamelivill 
 
Kaamelivilla,  mida  saab  kasutada  tekstiilsel  otstarbel  saadakse  kaksküürkaamelitelt, 
Üksküürkaamelilt  saadav  väga  karm,  lühike  ja  väikese   tugevusega    vill   tekstiilsel  otstarbel 
kasutamiseks​ ei​ sobi. 
 
Kvaliteetset  kaamelivilla  saadakse 
loomadelt,  kes  elavad soojas kliimas. 
Kammelivilla 
kogutakse 
kokku 
kevadel, 
kui 
see 
eraldub 
kiutupsudena.  
Varakevadel,  karvaajamise  ajal,  mis 
kestab  6-8  nädalat,  eraldub   karv  
esimesena  kaela   piirkonnast ,  siis 
lakast  ja  seejärel  ülejäänud  kehalt. 
Ühelt   kaamelilt  saadakse  aastas 
2,5-4,0​ kilogrammi​ villa. 
 
Kaamel   annab  segavilla:  peent  ja  väärtuslikku  alusvilla  ning  karmimat  pealisvilla.  Karmim 
pealisvill​ eraldatakse​  peenest ​ alusvillast​ kammimise​ teel. 
Alusvill  on  peenuselt  meriinovillaga  ühest   klassist .  Alusvilla  pikkus  on  30  -  150  mm  ja 
läbimõõt  10  -  30  μm.  Värvus   varieerub   helepruunist  tumepruunini.  Alusvill  on   lauge  
säbarusega​ ja​ siidja​ läikega. 
Karmima  pealisvilla  pikkus  on  300  -  400  mm  ja  läbimõõt  80  -  120  μm.  Pealisvilla  värvus 
varieerub  liivakollasest  helepruunini.  Pealisvill  on  tuhmim  ja  laugema  säbarusega,  tugev ja 
vanub​ kergesti. 
 
Pärast alusvilla eraldamist pealisvillast, toimub villa pesemine,
 
et
  eemaldada
 
  mustus  ja praht. 
Sorteeritud  ja  pestud  vill  kammitakse   veelkord   läbi,  et  eemaldada  naharakud,   kõõm   ja 
taimsed​ jäänused​ enne​ ketramist. 
 
Kaamelivillal  on  väga  head  termostaatilised  omadused,  kuna  kaitseb   kaamelit   nii  väga 
külmades tingimustes, kui ka jahutab keha kõrbetingimustes. Kaameli
 
  villakiud  on
 
võimeline
 
 
koguma  soojust,  jäädes  kaalult  samaks.  Samad  omadused  säilivad,  kui  kaamelivillast  on 
valmistatud​ kangas. 
Vastupidavuselt  keemiliste  ainete  toimele  sarnaneb  kaamelivill kitsevillaga, lambavillast on 
vähem​ vastupidavam.​ Tugevus​ on​ sama​ nagu​ lambavillal,​ kuid​ väiksem​ mohäärist. 
 
 
 
 
 
Laamavill 
 
Laama  kuulub  kaamellaste  sugukonda  ja  elab  kõrgel  mägedes.  Laamat  kasvatatakse 
Lõuna-Ameerikas​ veoloomana​ ja​ teda​ kutsutakse​  Andide ​ kaameliks. 
 
Laamavilla​ pügatakse​ 1-2​ korda​ aastas,​ tavaliselt​ varakevadel. 
Laamavill  koosneb  nii  jämedast,  mitteelastsest  ja  läiketa 
pealiskiust  kui  ka  peenest  ja  pehmest  aluskiust.  Laamavill  on 
musta,  pruuni  või  valget  värvi.  Värvipigment  asetseb  villakiu 
selgelt  eristatavas  südamikus.  Laamavill  ei  ole  nii  peen  kui 
kaamelivill,  kuid  selle  tõmbetugevus  on  suhteliselt  suur. 
Laamavilla​ parimad​ omadused​ on​ soojus,​ kergus​ ja​ tugevus. 
 
Laamasid on villa andmise seisukohalt
 
 kahesuguseid: kerge
 
vill
 
 
(alusvill),  millest  valmistatakse  rõivariiet  ja  raske  vill 
(pealisvill)  ,  mida  kasutatakse  vaipade,  köite,  mütside, kottide 
jm  tekstiiltoodete  valmistamiseks.  Laamavillast  valmistatakse 
suhteliselt  paksu,  tugevalt  karvastatud  materjali:  pontšosid, 
pleede ,​ vaipu,​ valmistatakse​ ka​ ratsutamistarvikuid. 
Laamavillast​ valmistatud​ tooteid​ hooldatakse​ nagu​ villaseid​ tooteid. 
 
Koodlühend​ -​ ​​WL 
 
Guanakovill 
 
Guanakoelab  Andide  kuivas  ja  kõledas  kõrgmäestikus,  Argentiinas  ja  Tšiilis.   Guanako   on 
vikunjast  suurem,  umbes  120  cm  kõrgune  ja  90  kg  kaaluv,  halli  näo ja väikeste kõrvadega 
metsloom .  
Guanakovill​ on​  kollakas -​ või​  punakaspruun  
ning​ keskmise​ peenusega.​ Ühelt​ loomalt​ saa- 
dakse ​ umbes​ 1-2​ kg​ villa​ aastas.​ Guanakovill 
koosneb​  pealis -​ ja​ alusvillast.​ Guanako​ villa 
hinnatakse​ pehme​ ja​ sooja​ tundmuse​ pärast​ ja 
kasutatakse​ mantliriide​ tootmisel,​ kallimates 
villasegudes. 
Guanakovillast​ valmistatakse​ ka​ jämedakoe- 
list​ riiet​ ja​ vaibamaterjali.​ Guanako​ nahka, 
eriti​ vasikate​ oma​ kasutatakse​ punarebase 
karusnaha ​ asendajana,​ kuna​ väga​ sarnase​ tekstuuri​ tõttu​ on​ neil​ raske​ vahet​ teha. 
 
Koodlühend​ -​ WU 
 
 
Albakavill 
 
Alpakasid  on  Lõuna-Ameerikas  kasvatatud  tuhandeid  aastaid.  Alpakad  on   aretatud  
esimestena  kodustatud  vikunjadest  Andide  kõrgmäestikus  elanud  muistsete  hõimlaste  poolt 
umbes​ 6000​ aastat​ tagasi.  
Inkad   hindasid  alpakavilla  tema  luksusliku 
pehmuse  ja  vastupidavuse  pärast.  Seda 
kutsutigi   inkade   kullaks.  Kuid  vallutajad 
16.sajandil  ei  osanud  hinnata  alpakasid  ja 
tõrjusid  neid  järjest  kõrgemale  mägedesse,  et 
teha  ruumi  Hispaaniast  sissetoodud  merino 
lammastele.  Sellega  seoses  jäi   alpakavill  
tundmatuks  kuni  19.sajandi  keskpaigani,  seni 
kuni  Briti  tekstiilitööstur  Sir   Titus   Salt  need 
loomad  avastas  ja  sellest  ajast  on  alpakavill 
siidi  ja  kašmiiri  kõrval  üks  hinnatumaid kiude 
maailmas. 
Erinevalt​ laamadest​ kasvatatakse​ ​​ ​neid​ eelkõige​ villa​ saamise​ eesmärgil. 
 
Alpakasid​ on​ kolme​ liiki: 
 
Kõige  peamisem  on  teistest  selgesti  eristuv  sirge  ja  tiheda  karvkattega  ​Huacayo​.  Need 
loomad on võimelised elama Andide raskeimatel aladel. Nende vill (​ Alpaca  fleece) on tugev 
ja​ säbar.​ Sarnaneb​ kõige​ rohkem​ lambavillaga. 
Pika, krussis ja läikiva karvkattega
 
​Suri
 
alaliik
 
on
   
eriti  sobiv  luksuslike  mantliriiete  tootmiseks. 
Kiud  on  läikiv,  tavaliselt  valge  ja  üsna  sirge, 
mitte​ eriti​ elastne​ ja​ tundub​ siidisena. 
 
Isase  laamaga  ristatud  alpakat  kutsutakse 
Huarizo.  Huorizosid  hinnatakse nende unikaalse 
karvkatte  
ja 
õrna 
iseloomu 
tõttu 
ka 
lemmikloomadena. 
Alpakavill  on  kaamellaste  sugukonna  loomadelt 
saadavatest​ kiududest​ üks​ väärtuslikemaid​ vikunja​ kõrval. 
Alpakavill  on  värvirohke  - must, valge, hallikad,  pruunid  toonid.  Peruus  on klassifitseeritud 
rohkem  kui  52  värvitooni  alpakavilla.  Tavaliselt  kasutatakse  loodusliku  värvusega 
alpakavilla.  Valge  alpakavill  on  saadud  ristamise  tulemusena.  Valget  alpakavilla  andvate 
loomade   villas   on  alati  ka  muu  värvusega  kiude,  mis  eraldatakse  käsitsi.  Valge  alpakavill 
värvub​ hästi​ ja​ on​ nõutavaim. 
Ühelt  isasloomalt  saadakse  kuni  7  kg  musta  villa,  millest  umbes  3  kg  moodustab  hea 
kvaliteediga​ vill. 
 
 
Alpaka  villak on läikiv ja siidine.Villakiud on tuntud kui soojapidav,
 
 mittekortsuv, pillingule
 
 
mittealluv, väga hea veeimavusega ja märkimisväärselt pehme. Soojapidavus, mida peetakse
 
 
7 korda paremaks lambavillast,
 
on
 
tänu
 
 kiu medullas 
olevale  liikumatule  õhule.  Alpakavill  ei  ole  kare 
nagu   lambavill ,  mis  teeb  kiu  hüpoallergiliseks  ja 
kuna  kiud  ei  ole  kaetud  lanoliiniga,  siis  ei  ole 
alpakavill  ka  vett  tõrjuv.  Alpakavill ei ole nii säbar 
kui  lambavill,  mistõttu  ei  ole  ta  ka  nii  elastne.  Ka 
tugevus  on  väiksem  kui  lambavillal,  mistõttu 
ketramisel  kasutatakse  suuremat  keeret,  mis 
vähendab  mingil  määral  aga  lõnga  pehmust. 
Alpakakiud  on  200-300  mm  pikk,  peenus  on 
võrreldav  keskmise  peenusega  ja  peene  lambavillaga.  Alpakavillast   kangad   on  hästi 
drapeeruvad​ ja​ neil​ ei​ teki​ pillingut. 
 
Alpakavilla  kasutatakse  nii  puhtal  kujul  kui  ka  segatuna  lambavilla,  teiste  loomade 
kõrgekvaliteedilise​ villa​ ja​ siidiga. 
 
Alpakavillast  valmistatakse  nii   kamm -  kui  ka  kraaslõnga.  Hinnatud  kiud  on  ​cria - pügatud 
noorloomadelt,  mis  oma  omadustelt  on  kergem,  soojem  ja  pehmem  kui   kašmiir .   Parima  
kvaliteediga  vill  on  ​Arequipa  Fleece,  mida 
kasutatakse  peamiselt  silmkoelõnga,  sallide,  kalevi, 
aluspesu ​ ja​ troopikarõivaste​ valmistamiseks. 
 
Peruus  kasutatakse  loodusliku  värvusega  alpakavilla 
pontšode,​ peakatete​ ja​  kinnaste ​ valmistamiseks. 
Erinevaid  kiudusid kasutatakse veel  kangaste , sallide, 
kampsunite,  rõivaste,   tekkide ,  vaipade  jt  toodete 
valmistamiseks.  Uusimaks  kasutusvaldkonnaks  on 
külma ilma spordirõivad, tänu alpakavilla kergusele ja
   
väga​ heale​ isolatsioonile.​ Alpakakiu​ kvaliteeti​ on​ parandatud​ alpaka​ ristamisega​ vikunjaga. 
 
Hooldustingimustelt  vastab  alpakavill  lambavillale.  Soovitav  on  käsipesu  leiges  vees  ja 
villastele   toodetele   mõeldud  pesuvahenditega,  leotada  30  minutit,  seejärel  pigistada 
leotusvesi  tootest  välja,  lasta  nõrguda  ja  pigistada  uuesti.  Vajadusel  korrata  leotust. 
Kuivatamisel  vältida  väljavenitamist.  Et  kuivatamist  kiirendada,  panna  toode  vettimavate 
rätikute  vahele  ja  pressida  jõuga  tootest  niiskust  välja  nii  palju  kui  võimalik.  Kuivatada 
tasapinnal ​ hea​ õhuringlusega​ ruumis,​ eemal​ päikesevalgusest​ ja​ kuumusallikatest. 
 
Koodlühend​ -​ WP 
 
 
Vikunjavill 
 
Vikunja  on  kaamellaste  sugukonda  kuuluv  imetaja,  kes  elab  metsikute  karjadena  Andides, 
umbes 5000 m kõrgusel rohumaadel ja mägistes piirkondades. Päikesetõusul
 
 soojendab päike 
hõredat​ atmosfääriõhku,​ kuid​ õhtul​ langeb​ temperatuur​ alla​ nulli.  
 
Vikunja tihe, kuid pehme
 
  karvkate  on spetsiaalselt 
varustatud  kihtidega,  mis  hoiavad  sooja õhu keha 
lähedal,  mistõttu  nad  taluvadki  seda  külmust. 
Kõige​ rohkem​ elutseb​ vikunjasid​ Peruus.  
Vikunja  on  väga   haruldane ,  arg,  väga  hea 
kuulmisega  ja  guanakost  väiksem loom. Ta lakub 
toitainete  saamiseks  kive  ja  kaljurahne,  mis  on 
soolased  ja  joob  soolast  vett.  Teda  on  raske 
pügamiseks  kinni  püüda.  Igal  aastal  aetakse 
vikunjad  kokku.  Vikunjad,  kelle  karv  on  üle  2  - 
2,5  cm, pügatakse ära. Tänapäeval on õnnestunud 
mõned  vikunjakarjad  ka  kodustada,  kuigi  see  on 
raske,​ sest​ loomad​ üritavad​ ikka​ ja​ jälle​ põgeneda. 
 
Vikunja  karvkate  on  õhuke,  kuid  kiud  on  väga   soojad   ja   pehmed .  Vikunjakiu   soojendavad  
omadused  tulevad  väikestest  pooridest,  mis  on  sooja  õhuga  täidetud.  See  kiud  lukustab 
sissetuleva  õhu.  Looma  tagaosas  on  karvkate  pikk  ja   helepruun ,  eesosas  valge  värvusega. 
Vikunjavill  on  väga  kallis,  kuna  looma  saab  pügada  iga  2  -  3  aasta  tagant.  Peruus  toodeti 
umbes  kolm  tonni  vikunjavilla  aastas  (1998).  Ühelt  loomalt  saab  12  -  15-aastase  eluea 
jooksul​ umbes​ 1,5​ kg​ villa.​ Vikunjavilla​ pikkus​ on​ 40​ -​ 80​ mm​ ja​ see​ on​ väga​ peen​ -​ 12​ μm. 
Vikunjalt  saadav  vill  on  väga  peen  ja  kallis  selle  läike,  elastsuse  ja  haruldaselt  kauni 
kastanpruuni​ või​ valge​ värvuse​ tõttu.​ Vikunjavill​ on​ väga​ tundlik​ keemilistele​  ainetele . 
 
Vikunjavillast  tehakse  maailma  pehmeimat  mantliriiet.  Vikunjavillast  toode on väga pehme 
ja  soe.  Vikunjakiudu  saab  kasutada  sokkides,  kampsunites,  ehetes,  sallides  ja 
ülikonnakangastes. Kodutekstiilidest valmistatakse tekke. Vikunjakiust kanga hind
 
 on 1800 - 
3000 $ meetri kohta.  Käterätt  maksab umbes 1500 $, samas võib
 
 meeste mantel maksta
 
 kuni 
20​ 000​ $, 
 
Koodlühend​ -​ ​​WG 
 
 
 
 
Angooravill  
 
Kiukaubanduses  sorteeritakse  angooravill  kiu pikkuse, puhtuse, värvuse ja pealisvilla määra 
järgi  kolme  kvaliteediklassi. Villakiu kvaliteet sõltub angooraküüliku tõust, pügamise viisist 
ja  kiu  käsitlemisest  pärast  pügamist.  Angooravill  ladustatakse  jäikadesse  konteineritesse 
õhukeste paberkihtide vahele, et
  vältida
 
 purunemist ja
  kokkusurutust,
 
kuna
 
 angooravill vanub
 
 
väga kergesti ja see raskendaks
 
 hilisemat ketramist. Sageli
 
 kasutatakse kvaliteetse angoorakiu
 
 
iseloomustamiseks​  terminit ​ "Prime"​ -​ see​ tähendab,​ et​ keskmine​ kiu​ pikkus​ on​ 3​ tolli​ pikk. 
Peamised​ villatüübid​ on​ lühike​ saksa​ ja​ pikk​ prantsuse​ angoorakiud. 
 
Inglise  angoorakiud  on  eriti  pehme  ja  pastelsete  toonidega,  kuna 
küülikul  on  ülekaalus  alusvill  ja  värv  on  peamiselt  koondunud 
pealisvilla. 
Prantsuse 
angooral 
on 
ülekaalus 
pealisvill, 
kiud 
on 
jäigemad 
ja 
intensiivsema  värviga,  jäädes  ikkagi 
pehmemaks  kui  teiste  loomade   villad . 
Prantsuse  angooravilla  on  ka  lihtsam 
pesta,​ kuna​ ei​ vildistu​ nii​ kergesti​ kui​ teised​ angooravilla​ tüübid. 
Saksa   angoora   (USA-s  Giant)  on 
kõige  suurem  küülik  ja  on  aretatud 
võimalikult  rohkeks  villatoodanguks. 
Erinevalt  teistest  küülikutest  saksa  angoorat  pügatakse  ja  vill  on 
peamiselt  valge.  Villa  töötlemisel  kiudu  värvitakse.  Pehmus  jääb 
inglise​ ja​ prantsuse​ küülikuvilla​ vahele. 
Kõige  luksuslikum  ja  kallim  on 
Kanadas  aretatud  ​ satiin -angoorakiud​. 
Satiin-angoora   tõug   registreeriti  1987. 
aastal  ja  on  aretatud  lühikarvalise  satiin-angoora  ja  prantsuse 
angoora  ristamisel.  Satiin-angoora  küülik  on  keskmise suurusega 
(3,5  -  4  kg),  tugevad,  sõbraliku  loomuga  ja  mitmevärvilise 
karvkattega.  Kiud  on  siidise  läikega,  poolläbipaistev,  särav  ja 
sama  intensiivsete  värvidega  kui  prantsuse  angoora.  Kuna 
värvipigment  asub  kiu  südamikus,  siis  peegeldub  valgus  läbi 
poolläbipaistva​ kiu​ ja​ muudab​ selle​ sädelevaks. 
 
Satiin-angooraküülikutelt  ei  saa  nii  palju  villa  kui  teistelt angoora tõugudelt. Kiu pikkus on 
umbes  10  cm  ja  villa  kitkutakse  2  korda  aastas.  Kiud  on  angoora  kiududest  peenim  ja 
sarnaneb  looduslikule  siidile.  Ketramisel  antakse  natuke  suurem  keerd,  sest  kiud  on  väga 
libisev. 
 
 
Üldiselt  on  angooravill  väga  peenike  ja  sisaldab  rohkesti  õhuõõnsusi.  See  teeb  kiu  väga 
soojapidavaks.  Angooravilla  niiskusimamisvõime  on  samuti  väga  hea:  see  võib  imada 
niiskust kuni 60 % massist ja ei tundu seejuures
 
märjana.
 
 Villakiu pind on
 
sile
 
ja
  läikiv.
 
Tänu
 
 
nendele  omadustele  ja  kiu  peenusele  tundub  kiud  pehme  ja  meeldivana.  Angoora  pehmust 
võib  võrrelda  kašmiirvilla   omaga ,  ent  ta  on palju odavam. Angooravill on väga kerge kiud, 
seda​ just​ suure​ õhusisalduse​ tõttu. 
Angooravillal puudub säbarus, seetõttu ei ole seda 
hea  kedrata.   Sirged   villakiud  libisevad  kergesti 
lõngast  välja.  Angooravill  on  ainuke  looduslik 
kiud, mida kedratakse kohe pärast pügamist, ilma
 
 
pesemata  ja  kraasimata.  Angooravill  vanub 
kergesti  ja  koiliblika  tõugud  võivad  kiudu 
kahjustada. 
Tavaliselt  on  angooravill  valge  värvusega,  kuid 
esineb  ka  muu  värvusega  kiudu:  musta,  kollakat 
ja  halli.  Naturaalselt  värviline  kiud  on  otsast   tumedam .  Valget  angoorakiudu  värvitakse 
villavärvidega  või  taimede  abil.  Värvimisel  ei  tohi  temperatuur  ületada  70˚  C,  villa  ei  tohi 
pigistada​ ega​ väänata. 
 
Angooravilla  ei  kasutata  reeglina  puhtal  kujul,  vaid  segatakse  lamba-  ja  alpakavillaga, 
polüamiidiga  või  polüakrüülnitriilkiuga.  Angooravillase  efekti  saamiseks  piisab  10  -  30  % 
angooravilla​ lisamisest​ kiusegule. 
 
Ühekordset  lõnga  pestakse  õrnalt  pärast  ketramist  ja  lastakse  rullil  kuivada  -  see  fikseerib 
keerud.​ Ühekordset​ lõnga​ kasutatakse​ õhukeste​  kootud ​ kangaste​ valmistamiseks. 
Silmkoelõng  valmistatakse  tavaliselt  2-kordne,  mis  on  tugevam  ja  seetõttu  ei  pea  keerdude  
arv  olema  väga  suur.  Väga  hinnatud  on  2-kordne  angoorast  ja  looduslikust siidist kedratud 
lõng ,  mida  on  pärast  korrutamist  värvitud.  Kiud  värvuvad  erinevalt  ja  tekitavad  efektseid 
varjundeid. 
Angooravillast  valmistatakse  ka  vilti.  Sel  juhul  tuleb  kiud  eelnevalt  kraasida.  Segus 
lambavillaga  saadakse  vastupidavam  vilt.  Värvilise  vildi  saamiseks,  värvitakse  kiudu  enne 
kraasimist​ või​ värvitakse​ valmis​ villa. 
 
Angooravillaste  toodete  hooldamisel  tuleb  olla  väga  tähelepanelik.  Angooravill  vanub 
kergesti  ja  selle  kokkuminek  on  suur.  Mehaanilise  töötluse  tulemusena  libisevad  sirged 
villakarvad  kergesti  tootest  välja.  Angooravillaseid  tooteid  soovitatakse  pesta  käsitsi 
temperatuuril  mitte  üle  30˚  C  neutraalsete  pesuvahenditega.  Tooteid  ei  tohi  vanumise 
vältimiseks​ hõõruda​ ega​ väänata.​ Mõnede​ toodete​ puhul​ soovitatakse​ keemilist​ puhastust. 
  
Koodlühend​ -​ WA 
 
 
 
Angoorakitse​ vill 
 
Angoorakitse​ villa​ nimetatakse​ mohääriks. Mohäär ​ on​ vanimaid​ tekstiilkiude.  
 
Mohäärkiud on väga pikk. Kiud on iseloomuliku läikega, värvuselt valge, vahel hallikas või 
pruunikas,  harvem  must.  Mohäärkiud  meenutab  omadustelt  lambavilla  ,  kuid  on  tunduvalt 
siledama  pinnaga.  Mohäärkiud  on  tugev,  vastupidav,  elastne, hästi sirgestuv, ei elektriseeru 
ning  seda  on  lihtne  puhastada.  Mohäärkiudu  on  lihtne  värvida,  ta  on  soojapidav, 
niiskusthülgav  ja  raskesti  süttiv.  Mohäärkiu   diameeter   suureneb   kitse   vananedes.  Seetõttu 
saab​ peent​ kiudu​ noorloomadelt​ ja​ vanematelt​ loomadelt​ saab​ jämedamat​ kiudu. 
 
Kasutusel​ on​ järgmised​ mohäärkiu​ jämedust​ väljendavad​ terminid: 
KID-mohair 
Esimesel  ja  teisel  pügamisel  saadud  vill.  Kõige 
peenem  ja  enim  hinnatud.  Pehmuse  tõttu 
sobivaim ​ pesutoodete​ valmistamiseks. 
YEARLING​ -​ mohair 
Teisel  ja  kolmandal  pügamisel  saadud  vill. 
Endiselt  pehme,  kuid  tugevam  ja  läikivam  kui 
KID-mohair.​ Valmistataksepalju​ käsitöölõngasid. 
Fine​  adult ​ mohair 
Alates viiendast pügamisest saadud vill. Tugev ja 
läikiv,  segatakse  peamiselt  sarnase  pikkuse  ja 
läikega lambavillaga. Kasutatakse ka puhtal
 
 kujul 
kangalõnga​ ketramiseks. 
Strong ​ Adult​ mohair 
Vanematelt  emas-  ja  isasloomadelt  pügatud  vill, 
mida kasutatakse peamiselt vastupidavate tekkide 
ja​ ülerõivaste​ jaoks​ mõeldud​ kangaste​ valmistamiseks.​ Kiud​ on​ väga​ läikiv. 
 
Mohääri  kasutatakse  puhtal  kujul  ja  segatuna  teiste  kiududega,  mis  on   tavalisem . 
Mohäärkiudu  kasutatakse  kiusegudes  tootele  pehmuse  ja  karususe  andmiseks  ning  läike 
lisamiseks. Mohääri kasutatakse ülikonnariides, mantliriides,
 
 käsitöölõngades, kardinasametis 
ja vaibalõngades,  andes  läiget ja kohevust. Kuna mohäärkiud ei elektriseeru,
 
siis
 
kasutatakse
 
 
seda​ ravipesuks.​ Allergikutele​ sobivad​ mohäärtooted​ peenuse​ ja​ pehmuse​ tõttu.  
 
Mohääri  hooldatakse  nagu  lambavilla. Pesta tuleb jahedas vees villa pesemiseks ette nähtud 
pesemisvahenditega.  Kuivatada  soovitatakse  tasapinnal.  Triikimine  võib  toote  kvaliteeti 
halvendada .​ Pestud​ toote​ tsentrifuugimine​ taastab​ toote​ kohevuse. 
 
Koodlühend​ –​ WM 
 
Tiibeti ​ antiloobi​ vill 
 
Tiibeti​  antiloop ​ elab​  metsikult ​ Himaalaja​ mäestikus​ 6000​ m​ kõrgusel.  
Tiibeti  antiloobilt  saadakse  vikunjavillast  veel  peenemat  villa.  Tavaliselt  pügatakse  vill 
surnud​ loomadelt.​ Arvatakse,​ et​ villa​ pärast​  tapetakse ​ umbes​ 10​ 000​ antiloopi​ aastas.  
 
Antiloop  ajab  karva  kaks  korda 
aastas,  see  kogutakse  ja kedratakse 
väga  peent  lõnga.  Tiibeti  antiloobi 
vill  on  väga  kerge  ja  väga  hea 
soojapidavusega. Villa
 
 sorteeritakse 
värvuse 
järgi: 
tumepruunist 
valgeni.  Enim  hinnatakse  valget 
villa. 
Tiibeti 
antiloop 
on 
kantud  
ohustatud  loomade  nimekirja  ning 
selle kiu rahvusvaheline kaubandus 
on​ keelatud. 
 
Yamamai​  siid  
 
 
Yamamai  siidi  saadakse  Jaapani  siidi  koilt  (​Antheraea 
 
yamamai​)
Antud  koid  on  Jaapanis  kasvatatud  rohkem  kui  100 
aastat.  See  toodab  looduslikult  valget  siidi,  kuid  see  ei 
värvu  hästi. Kiud ise on väga tugevad ja elastsed. Praegu 
on​ Yamamai​ siid​ väga​ haruldane​ ja​ kallis. 
 
 
 
 
 
 
Tussar​ siid 
 
Tussah,​ Tushar,​ Tassar,​ Tussore,​ Tasar,​ Tussur,​ Tusser​ ja​ Kosa​  silk . 
 
Tussar​ siidi​ hinnatakse​ tema​ rikkaliku​ tekstuuri​ ja​ loodusliku​ sügavat​ kulla​ värvi. 
 
Siidiiudude saamisel esimesena kuivatatakse kookonid
 
 päikese 
käes.  Sel ajal saavad siidiussid enda kookonitest lahkuda enne 
kui  kookonid  keevasse  vette  likku  pannakse,  et  siidi 
pehmendada. Kookonid kogutakse kokku vastavalt kujule
 
 ning 
seejärel   keedetakse   siidilõnga  saamiseks.  Keemistemperatuur 
on väga oluline osa siidi tootmisel, see pehmendab
 
kookonit
 
ja
   
teeb​ siidi​ väljavõtmise​ lihtsamaks. 
Tussar  siidi  peetakse  rohkema  tekstuurseks,  kui  Bombyx  või 
mulberry  siidi, kuid selle kiud on
 
lühem,
 
 mis muudab
 
ta
  vähem
 
 
vastupidavaks. 
 
Tussar  siidi  peamiseks   kasutusalaks   on  sari’de  valmistamisel, 
kuid seda kasutatakse ka alusmaterjalina käsitöös, mööbliriidel
 
 
ja​ muudel​ riideesemetel. 
 
Tussar  siidi hooldamisel on kõige ohutum viis keemiline puhastus. Kindlasti ei tohiks antud 
siidi hoiustada nii, et  see ei saa  hingata . Kangast tuleb pesta käsitsi, kasutades külma vett
 
 ja 
õrnadele​ riietele​ mõeldud​ pesuvedelikuga. 
 
Mugasiid 
 
Muga   siid  on  äärmiselt  vatupidav, 
loomuliku 
kollaks-kuldse​ varjundi​ ning​ läikiva​ tekstuuriga. 
 
Varasemlt  arvati,  et  muga  siidi  ei  saa  värvida  ega 
pleegitada  tema  madala  poorsuse  tõttu,  kuid  see  ei 
vasta  tõele.  Muga  siid  omandab  värvaine  nagu  iga 
teine​ siid. 
 
Antud  siidi  läige  suureneb  peale  igat  pesemist. 
Soovitatav​ on​ käsipesu. 
 
 
 
 
 
Erisiid 
 
Teatakse ​ ka​ kui​ Endi​ ja​ Errandi​ siid.  
 
Erisiidi  nimetatakse  rahvakeeli  ka  vägivallatu  siid,  kuna  siidi  valmistamiseks  kasutatakse 
vaid  täielikult  avanenud  kookoneid ehk nukkudel lastakse areneda täiskasvanuteks. Eri siidi 
on nimetatud ka vaeste inimeste siidiks, kuna see ei
   
ole​ nii​ kõrge​ hinnaga,​ kui​ teised​ siidid. 
 
Erisiid  on  erinevalt  teistest  siididest  staapelkiud. 
Kangana on selle tekstuur jäme, peen ja tihe. See
 
 on 
väga  tugev,  elastne  ja  vatupidav.  Võrreldes  teiste 
siididega  on  see  tumedam  ja  raskemja  sulandub 
hästi  villa  ja  puuvillaga.  Tänu  oma  termilistele 
omadustele  on  antud siidist esemed talvel soojad ja 
suvel​ jahedad. 
Indias kasutati kõnealust siidi
 
peamiselt
 
talve
 
sallide
 
 
valmistamiseks.  Tänu  termilistele  omadustele  sobib see kangana rätikute, jakkide ja tekkide 
tegemiseks.  Tema  pehme  tekstuuri  niiskuse  imavuse  tõttu  sobib  erisiid  ka  kleidi  ja 
beebiriiete​ valmistamiseks. 
 
 
Atlassiid 
 
 
 
Atlasiidi​ tuntakse​ ka​ kui​ fagara​ siidi. 
 
Atlassiidi​ saadakse​ atlaskoilt.  
 
Villa   laadne   siid  on  värvuselt  pruun  ning 
seda 
arvatakse 
olevat 
suure 
vastupidavusega. 
 
 
 
 
 
 
 
 
Madakaskari ​  hiidämblik  
 
Kui  putukatelt,  kes  siidi  toodavad 
saadakse  ainult  ühte  sorti  siidi,  siis 
Madakaskari  hiidämblikult  saab  seitset 
erinevat​ sorti​ siidi. 
 
Kõnealuse  siidikiu  tõmbetugevus  on 
võrreldav  kõrgekavliteetse  legeerterasega 
(450-200MPa)  ning  on  umbes  pool 
aramiidi  kiu  tugevusest.  Madakaskari 
hiidämblikult  saadava  siidi  kiud  on  ka 
väga  plastilised.  Kiudu  on  võimalik 
venitada tavalisest olekust kuni
 
 viis korda
 
 
pikemaks,​ ilma,​ et​ kiud​ katkeks. 
 
 
 
 
 
Kasutatud​ kirjandus 
 
Kanep: 
 
Džuut: 
Reet ​ Priimani​ referaat​ ​​ http://energo.ee/public/article1.pdf ​ (16.04. 2017 ) 
http://www.jutekott.ee/est/mis-on-jute-ehk-dzuut/ ​ ​​ ​(16.04.2017) 
Ramjee: 
http://ramjeepatterns.weebly.com/ramjeest.html ​ ​​(16.04.2017) 
https://www.slideshare.net/Thinno/loomsedkiud-ii?next_slideshow=1 ​ ​​ (16.04.2017) 
 
Kenaff: 
https://en.wikipedia.org/wiki/Kenaf ​ ​​(16.04.2017) 
 
Urena: 
https://en.wikipedia.org/wiki/Urena ​ ​​(16.04.2017) 
 
Nõges: 
http://parnu.postimees.ee/1058798/tekstiilikunstnikud-taasavastasid-nogest-pohjamaa-s
iidi ​ ​​(16.04.2017) 
 
Sunn: 
https://en.wikipedia.org/wiki/Crotalaria_juncea ​ ​​(16.04.2017) 
 
Sisal: 
https://en.wikipedia.org/wiki/Sisal ​ ​​(16.04.2017) 
 
Manillakanep​ ehk​ abakka: 
https://et.wikipedia.org/wiki/Manilla ​ ​​(16.04.2017) 
 
Kookoskiud: 
https://en.wikipedia.org/wiki/Coir ​ ​​(16.04.2017) 
 
Maisikiud: 
https://textlnfo.wordpress.com/2011/12/17/corn-fibers/ ​ ​​(16.04.2017) 
 
Bambuskiud: 
https://elitetextile.eu/et/blog/bambuskiud-ja-selle-omadused-b8.html ​ ​​(16.04.2017) 
 
Kaamel: 
http://eprints.tktk.ee/242/1/kaamelivill.html ​ ​​(16.04.2017) 
 
 
Laama: 
http://eprints.tktk.ee/242/1/laamavill.html ​ ​​(16.04.2017) 
 
Albakakk: 
http://eprints.tktk.ee/242/1/alpakavill.html ​ ​​(16.04.2017) 
 
Vikunija​ vill: 
http://eprints.tktk.ee/242/1/vikunjavill.html ​ ​​(16.04.2017) 
 
Tiibeti​ antiloobi​ vill: 
http://eprints.tktk.ee/242/1/kitsevillad.html ​ ​​(16.04.2017) 
 
Angooraküüliku​ vill: 
http://eprints.tktk.ee/242/1/angoorakliku_vill.html ​ ​​(16.04.2017) 
http://eprints.tktk.ee/242/1/angooravill.html ​ ​​(16.04.2017) 
http://eprints.tktk.ee/242/1/angooravilla_kasutamine.html ​ ​​(16.04.2017) 
 
Angoorakitse​ vill: 
http://eprints.tktk.ee/242/1/angoorakitse_vill.html ​ ​​(16.04.2017) 
http://eprints.tktk.ee/242/1/mohrkiud.html ​ ​​(16.04.2017) 
http://eprints.tktk.ee/242/1/mohrvilla_kasutamine.html ​ ​​ (16.04.2017)  
 
 
SIID 
Yamamai: 
https://en.wikipedia.org/wiki/Antheraea_yamama i​ ​​(17.04. 2016 ) 
 
Tussoorsiid: 
https://en.wikipedia.org/wiki/Tussar_silk ​ ​​(17.04.2016) 
 
Mugosiid: 
http://oma.icastilian.com/2017/01/04/siid-kudumine-assam/ ​ ​​(17.04.2016) 
https://en.wikipedia.org/wiki/Assam_silk#Muga_silk ​ ​​(17.04.2016) 
 
Eriasiid: 
https://en.wikipedia.org/wiki/Eri_silk ​ ​​ (17.04.2016) 
pilt:​ ​​ http://www.tammachat.com/2012/04/warm-heart-creates-eri-silk.html ​ ​​(17.04.2016) 
 
Alassiid: 
https://en.wikipedia.org/wiki/Atlas_silk ​ ​​(17.04.2016) 
https://en.wikipedia.org/wiki/Attacus_atlas ​ ​​(17.04.2016) 
 
pilt:​ ​​ http://www.wormspit.com/Atlas.ht m​ ​​(17.04.2016) 
 
Maagaskhari​ hiidämblik: 
https://en.wikipedia.org/wiki/Spider_silk ​ ​​(17.04.2016)