Euroopa Liidu pakutavaid toetusi, mis on mõeldud Eesti ettevõtete jätkusuutlikuks arenguks (EAS), see välistab ka riigiabi pakkumise. Riigiabi küsimustega ja kontrolliga tegeleb Euroopa Komisjon, mis ühtlasi on EL täitevorgan ning esindab Euroopa kui terviku huve ning koos Euroopa Kohtuga rakendab Euroopa Liidu õigust. Riigihangete kaudu on võimalik asutustel osta teenuseid ning kaupasid või tellida tööd. See kõik toimub läbi riigihankelepingute. Kõikidel Euroopa Liidu liikmesriikidel on võimalik kõikides liikmesriikides teha pakkumisi riigihankelepingutele. Riigihanked moodustavad Euroopa Liidu siseturul umbes veerandiku sisemajanduse kogutoodangust. Et kõik toimuks kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, siis kuulub riigiabi ja riigihangetega seonduvad küsimused Euroopa Komisjoni pädevusvaldkonda. Kuna EL soosib vaba ettevõtlust ning paneb olulist rõhku ühisturu edukale toimimisele, siis on ka riigihangetel teatud tingimused, et kõik liikmesriikide ettevõtjad saaksid
RIIGI HALDUSLIKU KORRALDUSE VORMID: Lihtriik e unitaarriik ainult üks kõrgema võimu keskus. (nt EESTI, Soome, Poola, Leedu) Föderatsioon liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused st suur otsustamisõigus. (nt USA, Venemaa, Saksamaa) Konföderatsioon riikide liit ühiste, tavaliselt välis-, kaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Liikmesriikidel on säilinud suveräänsus. (nt Euroopa Liit) RIIGIVALITSEMISE VORMID Monarhia -absoluutne monarhia, -piiratud monarhia (parlamentaarne) Vabariik -parlamentaarne, -presidentaalne RIIGIVALITSEMISE VIISID (kuidas valitsetakse?) Demokraatia liberaalne riik 1) kõrgema võimu kandja on rahvas 2) sõnavabadus 3) õigusriik, toimetatakse seaduse järgi 4) valimised Diktatuur autoritaarne või totalitaarne
puudutavad küsimused üldiselt liikmesriigi menetlusnormide kohaselt tehtud kohtuotsuse või -määruse vormis. Kui Euroopa Kohtu tõlketeenistus on tõlkinud eelotsusetaotluse kõikidesse liidu keeltesse, teavitab kohtusekretär lisaks kõikidele kohtuasja menetluspooltele ka kõiki liikmesriike ja institutsioone. Kohtusekretär avaldab Euroopa Liidu Teatajas teatise menetluses osalevate poolte ning esitatud eelotsuse küsimuse põhisisu kohta. Pooltel, liikmesriikidel ja liidu institutsioonidel on kaks kuud aega Euroopa Kohtule oma kirjalike märkuste esitamiseks. Hagimenetluses 11 Hagi esitatakse Euroopa Kohtule kohtusekretärile adresseeritud kirjaliku avaldusega. Kohtusekretär avaldab teatise hagi kohta Euroopa Liidu Teatajas, täpsustades hagi alused ja hageja nõuded. Samal ajal edastatakse hagi vastaspoolele, kellel on aega üks kuu kostja vastuse esitamiseks
Kodanikuõigused 1. Hääletamisõigus ELi kodakondsus täiendab, kuid ei asenda rahvusriigi kodakondsust. ELi kodanikel, kes pole elukohajärgse liikmesriigi kodanikud, on õigus valida ja kandideerida valimistel Euroopa Parlamenti. Samuti on sätestatud konkreetsed suunised võimaldamaks ELi kodanikel valida ja olla valitud kohalike omavalitsuste valimistel ELi liikmesriigis, kus nad elavad, aga mille kodanikud nad ei ole. Vastavaid õigusakte ei ole vaja harmoneerida, sest liikmesriikidel on omad valimisseadused. Keelatud on kahekordne hääletamine, st hääletada ei tohi siirdelukohamaal ja päritolumaal korraga. Kahekordset hääletamist saab vältida kahel viisil: kodanikuvandega, millega kodanik annab lubaduse, et ta ei hääleta teises riigis, või kustutada teistes liikmesriikides elavate inimeste nimed päritolumaa valijate nimekirjast. VABA LIIKUMISE PÕHIMÕTTED JA NENDE JÄLGIMINE (ISIKUD, KAPITAL, KAUBAD, TEENUSED) 2. Elukohamaaõigus
· Euroopa Liit o Tuntuim, edukaim o Moodustati 1993 Maastrichti lepinguga o Euro, ühised Euroopa valitsemisorganid; poliitikad kooskõlastatud jne · NAFTA Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon o 1994 Kanada, Ameerika Ühendriigid, Mehhiko o Eesmärgiks aja jooksul kaotada kõik liikmesriikide vahelised tollimaksud ja kvoodid o Liikmesriikidel iseseisev majanduspoliitika liiduväliste riikidega o Võivad liituda mistahes riigid (ei sõltu geograafilisest lähedusest) · ASEAN Kagu-Aasia maade assotsiatsioon o 1967 5 riiki o Eesmärgiks liikmesmaade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ja arengu kiirendamine o Kuulub kollektiivliikmena APEC-i · APEC Aasia ja Vaikse ookeani majanduskoostöö foorum o 1989
1994. aasta arhiivide ülevaates käsitleti juurdepääsu kahes peatükis, kolmandas peatükis vaadeldi praktilisi juurdepääsutingimusi ja neljandas juurdepääsu reguleerivaid seadusi riigiti. Praktiliste tingimuste peamine nõue kõikides rahvusarhiivides võimalikult soodsate eelduste loomine juurdepääsuks, kopeerimisvõimalused, sobivad lahtiolekuajad jms. Samas liigsed formaalsused ei võinud arhiivikülastust häirida ega mittekodanike diskrimineerimine. Liikmesriikidel oli soovitatav teha juurdepääsu tingimuste osas üksteisega koostööd, näiteks tõlkida vastastikku otsivahendeid. (Kibal jt 2005) Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituses R(2000)13 2000. aastal, märgiti ära, et liikmesriikide seadusandlus peaks ära määrama avalike arhivaalide avatuse ja tähtajalise suletuse perioodi. Erandina võis käsitleda juurdepääsu piiramist teemadel mis käsitlevad riigikaitset,
sõlmida diplomaatilisi suhteid teiste riikidega Saksamaa Ühendamise teed ja võimalused 1848-1849 pärast revolutsiooni Saksamaal vallandusid vanad vastuolud Preisimaa ja Austria vahel: kumbki püüdis oma poliitilist võimu maksma panna 1851 taastati Saksa Liit, kindlustas Austriale poliitilise juhtrolli Saksamaal Saksa Tolliliit- Preisimaa oluline toetaja Tolliliidu liikmesriikidel majandus edenes kiiremini kui Austrial Saksamaa ühendamine Bismarcki peamine eesmärk- Saksamaa ühendamine, sellele aitas kaasa tugeva armee loomine 1864 purustati koos Austriaga Taani, võideti tagasi Schleswig, Holstein ja Lauenburg 1866 Austria-Preisi sõda, Austria sai hävitavalt lüüa, kaotas oma ülemvõimu Põhja- Itaalias ja Saksa aladel Austria-Preisi sõja ajal kaotati Saksa Liit
o kuna Väljumise (so väljaastumise) võimalused ei olnud reaalsed, siis pidi seda kompenseerima läbi Väljaütlemise (sisemise ümberkorraldamisega) o NB! Ühenduse lepingute algne põhimõte: kogu otsistus-mehhanism pidi olema rahvusülene samas, sel perioodil läksid kõik otsustustasandid liikmesriikide kontrolli alla 1965.a. kriis & Luksemburgi kokkulepe: liikmesriikidel de facto veto õigus - sellega saavutati see, et kui keegi on vastu, siis sellel ühel liikmesriigil on õigus panna veto. Weiler: kuidas seletada seda õigusliku ja poliitilise protsessi vastuolulist dünaamikat? o sündmusepõhine: De Gaulle oli poliitilise integratsiooni vastu & samas Kohus järgis õiguse sisulist loogikat o ühedimensiooniline: poliitilised arengud tingisid Kohtu sekkumise
Sisekaitseakadeemia Finantskolledz RAHA AJALUGU EESTIS Referaat Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................3 1. RAHAST ÜLDISELT..................................................................................4-5 1.1. Raha kujunemine.......................................................................... ...........4 1.2. Raha mõiste........................................................................... ...
ga ohtu seada. Samas ka sellepärast, et Soome liitumine võib mõjutada ka siinse piirkonna stabiilsust, kuna Venemaa võib selles näha suurenevat ohtu enda julgeolekule. Vaatamata sel- lele teeb Soome aktiivselt NATO-ga koostööd panustades oma sõjajõuga nt. Afganistaanis ja muudes kriisipiirkondades. Euroopa Liidu ja Venemaa suhetes on Soomel samuti tähtis roll. Soome on seal samuti teatud vahendaja rollis, kes vahendab Venemaa huvisid Euroopale ja vastupidi. EL-i liikmesriikidel näib olevat endiselt raske ühist Vene-poliitikat kujundada, see- pärast ongi tarvis Soome-Vene kahepoolseid suhteid veelgi tõhusamaks muuta.(Maailmavaa- de nr.3, Soome räägib Venemaast lõpuks ometi! , 2007). Soome on ka pooldajaks Venemaa liitumises WTO-ga. Soome suhted USA-ga Vaatamata Soome soojadest suhetest Venemaaga,tehakse laialdast koostööd ka USA-ga. Pidades silmas Soome-Vene häid suheteid, siis pole USA kordagi otseselt seda Soomele ette heitnud
Liikmesriigid annavad haridust ja koolitust käsitleva ühise arenguaruande raames aru sihtrühmade kvalifikatsioonitaseme tõstmisel tehtud edusammudest. 3.4. Kiirendada mitteformaalse ja informaalse hariduse hindamise ning õpitulemuste tunnustamist ebasoodsas olukorras olevate elanikkonnarühmade puhul Elukestva õppe nurgakiviks on mitteformaalse ja informaalse hariduse tunnustamine ja kinnitamine. Paljudel liikmesriikidel on olemas sellekohased õiguslikud raamistikud ja enamik neist on käivitanud pilootprogrammid. Oskuste ja sotsiaalsete pädevuste hindamine ja tunnustamine, hoolimata sellest kus ja kuidas need oskused ja pädevused on omandatud, on eriti oluline baaskvalifikatsioonita isikute ühiskonda integreerimise lihtsustamiseks. Neil on oskused, mida ei saa tõendada. Selle probleemi lahendamine on oluline kõigi sidusrühmade
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus WTO, Venemaa ja Eesti iseloomustus Kodutöö Õppejõud: TALLINN 2011 1 Sissejuhatus 1. Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) iseloomustus 3 2. Ajalugu 3 3. WTO tegutsemispõhimõtted 5 4. WTO funktsioonid 5 5. WTO eesmärgid 6 6. Eesti ja WTO 7 7. WTO ja Venemaa 8 8. Venemaa liitumise WTO-ga eesmärgid ja ülesanded 10 9. Venemaa kui WTO liikme mõju Eestile 10 10. WTO tähtsus Eestile 11 ...
_ sellest ligi 6 miljonit tonni on ohtlikud jäätmed. _ Ohtlike jäätmete kogusest moodustab 99% põlevkivituhk ja poolkoks aastas tekib: _ ca 1 miljon tonni poolkoksi _ ca 5 miljonit tonni põlevkivituhka Ohtlike jäätmede õigusaktid Baseli konventsioon (1989) ohtlike jäätmete ja nende kõrvaldamise kohta. - määratleb ohtlike jäätmete impordi, ekspordi ja transiitvedude korra; - Eesti ühines Baseli konventsiooniga 1992.a. EL direktiiv Ohtlike jäätmete direktiiv 91/689 - liikmesriikidel tuleb koostada OJ kava; - kõik OJ tarnimiskohad tuleb kindlaks määrata ja registreerida; - OJ peavad olema pakendatud ja märgistatud vastavalt EL standardile; - OJ ei segata teise kategooria ohtlike jäätmetega või ohutute jäätmetega; - kehtiva jäätmeseadusega ja selle alamastme aktidega on vastav direktiiv kehtestatud ka Eestis. -liikmesriikidel tuleb koostada OJ kava; - kõik OJ tarnimiskohad tuleb kindlaks määrata ja registreerida;
Preisimaa sai Reini ja Vestfaali piirkonna Põhja-Saksamaal Viini kongressi otsused tagasid suhtelise tasakaalu ainult Euroopa mandril, mereteedel jäi endiselt valitsema Inglismaa. S veits kuulutati igavesti neutraalseks riigiks 3. Kuidas lahendati Saksamaa küsimus? Viini kongressi otsusega loodi Saka Liit , kuhu 1815 aastal kuulus 41 Saka riiki. Austria ja Preisimaa kuulusid Saksa Liitu üksnes nende aladega mis varasemalt olid olnud Püha Rooma riigi kooseisus. Liidu liikmesriikidel ei olnud ühtset välis-ja majanduspoliitikat , seega säilitas Viini kongress Saksamaa killustatuse. Liidu mõjukamaks liikmeks oli Austria. 8. Loetle : 1848-49 aasta revolutsioonid lisades igale selle 1)põhjuse ja 2)tulemuse! Revulutsioonid said alguse 1848 a jaanuaris Itaaliast 1848 a veebruaris puhkes Pransusmaal. Võimult kukutati juulimonarhia ja Pransusmaa kuulutati vabariigiks. 1848a veebruari lõpus ,kulmineerudes 18 märtsi väljaastumisega Preisimaaa pealinnas
teistest tugevamaks ning juleolekupõhimõttest lähtuvalt ümbritseti Prantsusmaa puhverriikidega. (Tannberg, T 2003) 3.3 Saksa liidu moodustamine Viini kongressi otsusega loodi Saksa Liit, kuhu 1815. aastal kuulus 41 Saksa riiki. Austria ja Preisimaa kuulusid Saksa Liitu üksnes nende aladega, mis varasemalt olid olnud Püha Rooma riigi koosseisus. Preisimaa jagunes lisaks sellele veel territriaalselt kahte ossa: kuueks idaprovintsisks ja kaheks lääneprovintsiks. Liidu liikmesriikidel ei olnud ühist välis- ja majanduspoliitikat, sõjaväge ega kohtuvõimu. Seega säilitas Viini kongress Saksamaa killustatuse. Liidu mõjukamaks liikmeks oli Austria. Viimase põhiline poliitiline konkurent oli suuruselt teine riik - Preisimaa. Nii Austria kui ka Preisimaal pääses maksuvusele tagurlus. (Tannberg, T 2003) 3.4 Liberaalne ja rahvuslik liikumine Saksamaal Saksamaal valisteva tagurluse vastu astusid avalikult välja üliõpilased, kelle loosungiks oli ,,Au, vabadus, isamaa"
Euroopa Liidu Põhikursus Kordamine Euroopa Põhiväärtused: Demokraatia, Inimõigused, hea haldus, Õigusriik, Vabaturumajandus, Multilateralism juhtimises, Solidaarsus Vestfaali rahu 1648: Esimene tänapäevane leping, Sõdade lõpetamine, Uue maailma loomine Muutused:Uued territooriumid, Rahvusriikide idee, Riigi juhtimine, kristluse vähendmaine, Reini jõe kasutus, Diplomaatiline läbikäimine Euroopa Kontsert (1815-1853): Euroopa koostöö testimine, Viie suurriigi konsultatsioonipoliitika, Kahe sõja vahel: Rahvasteliit: Wilsoni idee, 1932 desarmeerimine, Mõttetu organisatsioon Briand-Kellog 1927: Ärme enam sõda kuuluta! Pan-Euroopa: Idee sellest, et ehk Euroopa piirid on ikkagi laiemad, kui arvatud Suur Depressioon: Ideaalid kaovad koos rahaga Euroopa Liit tugineb kolmel sambal: 1. EÜ sammas, kuhu kuuluvad ühisturg(EMÜ) ja euratom ja EMU 2.Ühine välis-ja julgeolekupoliitik 3.Justiits- ja siseküsimuste alane koostöö I sammas...
134 tööd. Ekspertide zürii väljavalitud kümme parimat tööd osalesid nädala väldanud telefonihääletusel, mille käigus anti kokku 45 453 häält. Telefonihääletuse tulemused kinnitas Eesti Panga kokkukutsutud zürii, kes tegi novembri alguses ka otsuse kümne rahvuslikku hindamisvooru jõudnud kavandi osas. Kas Eesti rahvusküljega euromündid kehtivad maksevahendina ka väljaspool Eestit? Müntide nimiväärtust näitav külg (ühiskülg) on kõikidel liikmesriikidel ühine, kuid müntide teine külg on rahvuslik ja igas riigis erinev. Vaatamata erinevale tagaküljele on kõik mündid seaduslikud maksevahendid kogu euroalal, nii ka Eesti mündid. Kas Eesti euromündi motiivi on võimalik muuta? Euromündi rahvusliku külje kujunduse muutmine ei ole võimalik välja arvatud monarhiates iga 15. aasta tagant või monarhi vahetumise korral. Erandiks on mälestusmündid (commemorative coins), milleks on oluliste riiklike sündmuste puhul
siis saab Eesti piimatööstuse arengu suureks mõjutajaks uue eelarveperioodi Maaelu arengukava 2014–2020, mille olulisemate piimandust puudutavate märksõnadena võiks välja tuua: Teadmussiirde ja innovatsioon Toiduahela korraldamine (sh. töötlemine) ja turustamine Ressursitõhususe edendamine Sotsiaalne kaasamine, maapiirkondade majanduslik areng (Põllumajandusministeerium 2014) EL uutel liikmesriikidel on õigus lisaks eurorahale riigieelarvest põllumehi kuni 2020. aastani täiendavalt toetada, et kompenseerida meie põllumeeste väiksemaid toetustasemeid võrreldes vanade liikmesriikide tootjatega. Vahendite puudumise tõttu ei ole seni aga neid toetusi rakendatud. Selline poliitika jätab Eesti tootjad teiste riikidega võrreldes ebavõrdsesse situatsiooni. Järgmisel aastal piimakvoodid Euroopa Liidus
Põhjuseid on mitmeid, sest antud mudel ei peegelda liikmesriikide ühishuve ja integratsiooni seisukohalt perspektiivitu. Weileri arvates, kes on Euroopa integratsiooni teoreetik peab samuti föderaliseerumist ebaotstarbekaks ning paljud riigid on föderaalse mudeli vastu. Samuti föderalism võtab ära otsustusõiguse ja liikmesriikide huvide esindamise, nimelt valitsused juhivad ning otsustavad Euroopa integratsiooni sisu ja tempo üle, föderalismi puhul ei oleks liikmesriikidel huvi liidus osaledagi. Samas on föderatsiooni ideel ka toetajaid, enamus on EL kuue asutajaliikme (Belgia, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa, Holland ja Saksamaa) poliitilise eliidi hulgas. Sellised poliitikud nagu Jean Monnet, Herman Van Rompuy, Guy Verhofstadt ning samuti ka Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso, kelle arvates peaks uuendama aluslepingud, mis looks poliitilise ja majandusliidu riikide föderatsiooni. Seega, mis ikka föderatsioon on ja mida ta kaasa toob?
liikmeteks Hispaania ja Portugal. 1986 võeti vastu Ühtse Euroopa Akt (Single European Act), see jõustus 1. juulil 1987: 1985 juulis sai Eur Komisj presidendiks Jacques Delors, väga osav diplomaat. 1986 EK juhtimisel valmist ette ja võeti vastu Euroopa Akt (ÜEA), mis tegelikult 1957 a Rooma EMÜ asutamislepingu parandus + määrati siseturu lõpuleviimine. tühist ühehäälsuse nõue Ministrite Nõukogus, selle asemel kvalifitseeritud häälteen.-ga hääletamise kord. Liikmesriikidel erinev häälte arv, sõltub riigi tähtsusest (kokkuv 62 häält 87-st nõutav), enamhääl-sel peavad osal väh 10 riiki. Kehtestati reeglid, mille abil tolliliidust luua ühisturg (single market):Eesmärgiks saavutada 1. jaan 1993 neli vabadust - kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumine ühest liikmesriigist teise liiikmesriiki. Laiendati oluliselt Eur Parlamendi kui rahvusülest inst õigusi: sai vetoõiguse assotseerimislepingute ja uusliikmete vastuvõtmisel
Ühinemisprotsess: (soovi avaldamine, assotseerumine, ettevalmistus. Ametlik ühinemisavaldus, komisjoni arvamus. Läbirääkimised, ühinemislepe. Ühinemine.) Ühinemisläbirääkimised: (35 peatükki, mis on vaja avada ning sulgeda. Vaba liikumine; õigusruumi sobivus; areng põllumajanduses, kalanduses, ühiskonnas 8 jne; keskkonna, hariduse, ettevõtluse, välissuhete jne temaatika. Liikmesriikidel õigus blokkida kuni lõpuni.). Ukse taga: Läbirääkimistel (Türgi, Montenegro, Serbia). Kandidaadid (Makedoonia, Albaania). Veel mõttes: (Bosnia-Hertsegoviina, Kosovo). Lisaks laienemine: Kaugete territooriumite liitmine. Lahkumine: Brexit- algatatakse varsti. Täpne kulg teadmata. Varem: EL pole lahkututd, ainult ühendustest- keegi tegelikult ei tea, mis saab. Kes võiks tahta lahkuda? Naabruspoliitika: Kahesuunaline: Ida ja lõuna, rohkem raha lõunasse, sisu rohkem idas
Võrumaa Kutseharituskeskus Ärikorralduse õppetool Jaanika Vichterpal MK-14 ÖKOMÄRGISTUSED JA MAHESAADUSED Õpimapp aines „Kaubaõpetus“ Juhendaja Kristel Ojavere Väimela 2014 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 Sissejuhatus........................................................................................................... 2 ÖKOMÄRGIS............................................................................................................ 4 Mis on ökomärgis?............................................................................................... 4 Milleks ökomärgis?................................................................................................. 6 Euroopa Ühenduse ökomärgis – lilleke.........................................
Liikmesriikide üksustest moodustatud kergelt relvastatud väed kannavad sinist kiivrit ja võivad lahingusse astuda ainult siis, kui neid rünnatakse. NATO e Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon - loodi 1949.aastal, 28 liikmesriiki. Loodi Nõukogude Liidu ohu tõrjumiseks. Asutajaliikmeid oli 12. Juhtiv ametiisik on peasekretär - Jens Stoltenberg. Nr 1 ülesanne on oma liikmesriikide kaitse tagamine. Kui ühte liiget rünnatakse, siis peab org. appi minema või NATO saadetakse laiali. Liikmesriikidel peavad olema Nato kulutused vähemalt 2% SKT-st. Eesti liitus 2004.a OSCE e Euroopa Julgeoleku ja koostööorganisatsioon - loodi 1975.aastal, 56 liikmesriiki. Ei tohi konfliktidesse sekkuda. Ülesandeks on demokraatia aluspõhimõtete juurutamine. (Eesti on liige) OECD e Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon - vaatlevad riikide majandusnäitajaid. Eesmärgiks on maailma majanduse edendamine ja annab majanduslikke nõuandeid ning soovitusi liikmesriikidele. Eesti liitus 2010.aastal
•aitavad forsseerida T&T tulemuste kasutuselevõtu. Lisaks sellele, et pilootprojektid kujutavad endast kasulikku ettevõtmist katsetaja jaoks, saab nende teostamisest kasu ka ühiskond tervikuna. Tehnoloogiat on võimalik testida ja täiendada reaalses elukeskkonnas. Võimalikuks saab õiguslike ja regulatoorsete probleemide lahendamine, aga samas kõrvaldatakse ka sotsiaalsed ja poliitilised uue tehnoloogia kasutuselevõttu takistavad tegurid. Euroopa Nõukogu soovitab liikmesriikidel infoühiskonna arendamisel lähtuda viiest põhimõttest: •ligipääsu tagamine (avalike internetipunktide ja kommunikatsioonivõrkude ehitamine); •võrgusisu ja elektrooniliste teenuste arendamine paralleelselt traditsioonilistega (ametliku info ja avalike teenuste pakkumine; haridus- ja kultuuriteenuste arendamine); •arvuti- ja infokirjaoskuse levitamine; •avaliku ja erasektori koostöö soodustamine finantseerimisel ja teenuste arendamisel;
Poliitiliste- ja sõjaliste struktuuride roll on tagada poliitilised volitused ja ühtne sõjaline planeerimine, mis on vajalikud, et rahvuslikud relvajõud saaksid neid ülesandeid täita. NATO struktuurid peavad tagama ka korraldusliku poole, mis on vajalik relvajõudude ühtseks juhtimiseks, koolituseks ja õppusteks. 1 NATO-l ei ole võimu teiste liikmesriikide üle ega volitust kedagi sundida midagi tegema. NATO-l ei ole sõdureid ega sõjalisi jõude. Liikmesriikidel on. Kui liikmesriigid otsustavad, et NATO peaks mingid teatud olukorras vajama sõjalisi jõude, siis pannakse jõud NATO käsutusse. NATO ei tee otsuseid ega oma volitust otsustada. Otsuseid teevad liikmesriigid Põhja-Atlandi Nõukogu istungil. 1 1 Arusaamine uuest NATOst: tutvustamine partnerriikidele. 2002, lk 9- 10. 1 Räägime NATOst. 2001, lk 18. 8 1.3
1962.a võeti vastu otsus jagada Coreper kaheks nõusolek muudaks otsustegemise protsessi liiga erinevaks organiks. kohmakaks. Coreperi I koosneb tavaliselt alaliste esindajate asetäitjatest ning tegeleb valdavalt tehnilist laadi Kvalifitseeritud häälteenamuse raames on eelnõude ettevalmistamisega. liikmesriikidel teatav arv "hääli" proportsionaalselt Coreper II koosneb valdavalt alalistest esindajatest nende rahvaarvuga. endist ning töötab põhiliselt koostöös välisministrite ja ECOFIN nõukoguga, arutades küige olulisemad ja Paljudes küsimustes kasutatakse endiselt ühehäälsuse vaidlusi tekitavaid küsimusi. nõuet. Liikmesriikidele on need valdkonnad
Vaba juurdepääsu tunnet on raske kvantitatiivselt väljendada, kuid see on olemas. See on parem elukvaliteet. Eeldatakse, et uue olukorraga kohanedes hakkavad inimesed sagedamini ühistransporti kasutama. Tihti märgitakse, et "varem (või kui olid väikesed bussid) oli teenindus parem, kuna reise oli rohkem". See ütlus peegeldab tõsiasja, et sõidukavast sõltumist ning sellega seotud ooteaega peetakse tülikaks. Eestil nagu mitmetel teistel uutel EL liikmesriikidel on vanemate EL liikmesriikidega võrreldes küllaltki madal kulutase. Kuid see eelis ei kehti igavesti. Majanduse kiire kasvutempo hakkab pikemas perspektiivis kulu-eeliseid vähendama. Ka teised naabruses asuvad uued EL liikmesriigid tõmbavad ligi uusi investeeringuid, mis võivad edaspidi omavahelist konkurentsi suurendada. Praegune ÜT liiklus ei mõjuta majandustegevust kuigi oluliselt, kuid olukord tõenäoliselt muutub, kui tulevikus tõusevad tähelepanu keskmesse kulud.
ka negatiivset sõnumit nende võimalike pakkujate jaoks, kelle maksukäitumine ei ole olnud korrektne. RHSi maksusäte peaks kaudselt mõjutama kogu ettevõtluskeskkonda täitma oma kohustusi riigi ees vastavalt kehtestatud reeglitele. Obligatoorseteks hankemenetlusest kõrvaldamise alusteks järgmised nõuetele mittevastavused, mis peavad olema tuvastatavad jõustunud kohtuotsuse kaudu: näiteks osalemine kuritegelikus organisatsioonis, korruptsioon, pettus või rahapesu. EL liikmesriikidel on õigus määrata oma siseriiklikus õiguses eelnimetatud sätete rakendamise tingimused, võttes arvesse ühenduse õigust ning nimetatud nõuetest võib erandeid kehtestada vaid möödapääsmatult vajalikes üldistes huvides. a) kes on pankrotis või likvideerimisel, kellele kohus on määranud halduri, kes on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega, kes on peatanud äritegevuse või on siseriiklike õigusnormide alusel toimuva samalaadse menetluse tõttu analoogilises olukorras;
maksta ei saa- siis on Eestis ainuke seaduslik maksevahend euro. Eesti pank vahetab kroone eurodeks piiramatus koguses tähtajatult ja ilma teenustasuta. Praeguseks on euro seaduslik maksevahend kahekümne seitsmest Euroopa Liidu liikmeriigist seitsmeteistkümnes. Need riigid on Belgia, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Austria, Portugal, Soome, Küpros, Malta, Sloveenia, Slovakkia ja nüüd ka Eesti. Asutamislepingus tulenevalt on uutel liikmesriikidel kohustus liituda euroalaga. Nendest kaheksa on tänaseks ka liitunud vahetuskursisüsteemida ERM2. Lisaks on euro kasutusel kuues muus Euroopa riigis (Monacos, San Marinos ja Vatikani Linnriigis, Andorras, Montenegros ja Kosovos) ning sellistel territooriumitel ja saartel, mis kuuluvad mõnele euroala liikmesriigile või on sellega seotud (Guadeloupe, Prantsuse Guajaana, Mayotte, Réunion, Saint-Pierre ja Miquelon ning Prantsuse Antarktilised ja Lõunaalad).
Kõige keerulisem on kaasotsustamine. 2) Valitseb kõrge institutsionaalne killustatus Ministrite Nõukogus, Komisjonis, Parlamendis. Selline hübriidne ja keeruline struktuur asetab liikmesriigid keerulisse keskkonda, kus neil puuduvad piisavad ressursid nagu võim, päevakava kontroll, partei distsipliin, võrgustike (networks) ja administratiivsete traditsioonide olemasolu mida saaksid koduriigi huvides efektiivselt kasutada. Liikmesriikidel on keerulise struktuuri tõttu raskusi läbirääkimiste pidamisega ja raskusi esineb ka sellega, et Brüsselis tehtud otsused oleksid koduriigis vastuvõetavad. Millised muutused on liikmesriikides toimunud? (Leno küsimus, aga mitte tema vastus) Kõik liikmesriigid on pannud paika spetsiifilised kokkulepped koordineerimaks ELi poliitika kujundamist, kohustused on ära määratletud, rajatud spetsiaalsed protsessid ja protseduurid. Sarnasused liikmesriikides 1
Alates sellest ajast keelatakse aluslepinguga kõik kapitali liikumise ja maksepiirangud nii liikmesriikide kui ka liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel. See põhimõte on vahetult kohaldatav, s.t ei vaja mingeid täiendavaid õigusakte ELi ega liikmesriigi tasandil. Kõrvaldada tuleb kõik piirangud, mis takistavad kapitali liikumist liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel. Kapitali liikumisel liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel on liikmesriikidel siiski: 1)võimalus võtta erandlike asjaolude tõttu tarvitusele kaitsemeetmed; 2)võimalus kohaldada piiranguid, mis kehtisid enne teatavat kuupäeva kolmandate riikide ja teatavate kapitali liikumise liikide suhtes; 3) selliste piirangute kehtestamise alus kuigi ainult väga spetsiifilistel asjaoludel. Kapitali vaba liikumine ELTL artikkel 63- 1. Käesoleva peatüki sätete kohaselt keelatakse kõik kapitali liikumise piirangud liikmesriikide
Põltsamaa Ametikool K13K Euroopa Ülemkogu Referaat Juhendaja : Tiia Piir Koostaja: Grete Päärand Kaarlimõisa 2016 1 SISUKORD 1.Sissejuhatus .....................................................................................3 2.Tegevuspõhimõtted .........................................................................4 2.1. Euroopa Liidu strateegiline tegevuskava.....................................5 3. Ajalugu............................................................................................6 4.Volitused ja funktsioonid..................................................................9 5. Koosseis.........................................................................................10 5.1. Eesistuja......................................................................................12 5.2. Eesistuja kabinet...................
kõnesolev liikmesriik saatma komisjonile üksikasjaliku vastuse. Kui selle menetlusega ei õnnestu olukorda lahendada, peab komisjon teatama juhtumist kohtule, kellel on õigus määrata karistusi. Kohtu otsused on liikmesriikidele ja ELi institutsioonidele siduvad. 4. ELi esindamine rahvusvahelistes suhetes Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu tähtis eestkõneleja rahvusvahelistes suhetes. Ta võimaldab liikmesriikidel kõnelda ühel häälel rahvusvahelistel aruteludel, nagu näiteks Maailma Kaubandusorganisatsioonis. Komisjoni ülesandeks on ka pidada ELi nimel rahvusvaheliste lepingute läbirääkimisi. Üheks näiteks on Cotonou kokkulepe, millega sätestatakse ELi ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani arengumaade vahelise olulise abi- ja kaubanduspartnerluse tingimused. Kuidas on korraldatud komisjoni töö?
· Inimõiguste erivolinik. 7.3 Euroopa Liit Euroopa Liit loodi 1. novembril 1993 jõustunud Euroopa Liidu lepingu ehk Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu koostööst rääkides öeldakse, et see põhineb nn kolmel sambal: · varasemad koostöö vormid Euroopa ühendustest pluss majandus- ja rahaliidu reeglid; · ühine välis- ja julgeolekupoliitika; · koostöö sise- ja õigusküsimustes. Teise ja kolmanda samba puhul säilivad liikmesriikidel suveräänse otsustamise õigused, otsused võetakse vastu ühehäälsuse alusel. Maastrichti lepinguga võeti juurde ka mõned uued valdkonnad - tervishoiupoliitika, kultuuri ja tarbijakaitse vallas. 7.4 Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE=CSCE) Eesti ühines OSCE-ga 17. septembril 1991. 15 Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE, kuni 1995
GATT Üldine Tolli-Ja Kaubanduskokkulepe 1947 1995 loode selle asemel Maailma Kaubandusorgansiatsioon WTO Põhjendamatute kaubanduspiirangute vältimine. Erandid: - kaitsta inimeste, loomade ja taimede elu ja tervist - säilitada taastumatuid loodusressursse, arvestusega, et sellised meetmed on vastavuses siseriiklike tootmis- ja tarbimispiirangutega - keskkonnalased piirangud liikemsriikide vahelistes kaubanduskokkulepetes. Ettevaatusprintsiipi vähem, kuna liikmesriikidel selles osas erinevad seisukohad. KESKKONNAMEETMETE PROPORTSIONAALSUS Riigivõim saab rakendada isikule või grupile piirangut kui - riigivõim taotleb eesmärki, mis on kogu ühiskonna või selle osa huvidest lähtudes oluline - koormis või piirang ei tohi olla suurem, kui on selle eesmärgi saavutamiseks vajalik. Proportsionaalsusprintsiip annab juhtnööre selleks, kuidas ühendada-sobitada indiviidide või gruppide huve avalikkuse huviga, juhul kui need põrkuvad.
11. Kuidas tekivad autoriõigused, kas autoriõigus tuleb registreerida? Autoriõigus teosele tekib teose loomisega. Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis. Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste täitmist. Berni konventsioon keelab liikmesriikidel kehtestada formaalsusi autoriõigusliku kaitse eeldusena. 12. Kas teose avaldamine omab tähtsust autoriõiguste tekkimisel? Autoriõigus tekib nii avalikustamata kui ka avalikustatud (avaldatud, üldsusele suunatud) teostele. AutÕS § 9 Teos loetakse avaldatuks, kui: teos või teose mis tahes vormis reprodutseeritud koopiad on autori nõusolekul antud üldsusele kasutamiseks koguses, mis võimaldab üldsusel sellega tutvuda või seda omandada;
saabki pensioni viie aasta eest Rootsi ja Belgia riigilt ning 20 aasta eest Eestilt. Üleminekuperiood võib 2011. aastal lõppeda, aga seda võib veel 2 a võrra pikendada liikmesriikides, kus on tõsised häired tööturul või selliste häirete tekkimise oht. Eesti kodanik peab vanadesse liikmesriikidesse tööle minnes taotlema tööluba, see antakse talle üldjuhul siis, kui ame- tikohale ei leita oma riigi kodanikku. 2003. aasta 16. aprillil alla kirjutatud ühinemislepingu kohaselt oli liikmesriikidel kuni 30. aprillini 2006 aega otsustada, kas lõpetada riiklikud piirangud töötajate vabaks liikumiseks ELis. Sarnaselt Euroopa Komisjoniga kutsub ka Eesti eurovolinik Siim Kallas Euroopa Liidu vanu liikmesriike avama oma tööjõuturgu, sest piirangud pole olnud majanduslikult põhjendatud. Näiteks Austrias on 7,5 protsenti tööjõust pärit kolmandatest riikidest, mitte aga ELi uutest liikmesmaadest. Immigratsioon kolmandatest riikidest ongi olnud suurem kui ELi sisene liikumine
aastas tekib: ca 1 miljon tonni poolkoksi ca 5 miljonit tonni põlevkivituhka Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus Rahvusvahelised OJ käitlemist reguleerivad õigusaktid EL direktiivid Ohtlike jäätmete direktiiv 91/689 Baseli konventsioon (1989) ohtlike jäätmete ja nende kõrvaldamise - liikmesriikidel tuleb koostada OJ kava; kohta. - kõik OJ tarnimiskohad tuleb kindlaks määrata ja registreerida; - määratleb ohtlike jäätmete impordi, ekspordi ja transiitvedude korra; - OJ peavad olema pakendatud ja märgistatud vastavalt EL standardile;
Mõnikord võib esineda eristaatuse või sisemise omavalitsusega piirkondi. Nt. Eesti, Soome, Poole, Leedu FÖDERATSIOON Liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused st suur otsustamisõigus, liitriigi keskvõim vastutab ühtse välis-, kaitse- ja rahanduspoliitika eest. Nt. USA, Venemaa, Saksamaa KONFÖDERATSIOON Riikide liit ühiste tavaliselt välis-, kaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Liikmesriikidel on säilinud suveräänsus, eelnev tavaliselt föderatsiooni moodustamisele. EL Võimu iseloom DEMOKRAATIA Liberaalne riik. Demokraatlik õigusriik, kus on kõrgema võimu kandjaks rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt ning austades inim-ja kodanikuvabadusi. Eesti , Prantsusmaa itaalia suurbritannia. DIKTATUUR: Autoritaarne isiku või institutsiooni ebademokraatlik valitsemine. Sageli on see ajutise iseloomuga
On üllatav, et ka tudengid näevad Eesti Euroopa Liiduga ühinemises eelkõige soodsat mõju üldisele heaolutasemele Eestis. Selle näiteks mõned iseloomulikud katkendid intervjuust: "...kui Eesti on Euroopa Liidu liige, siis automaatselt tõusevad siin ka palgad, sellepärast, et nõudmised Eestile on nii suured- kõik poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed- et sellele kaasnevad ka kasvavad palgad... samas me ei saa väita, et Euroopa Liidu liikmesriikidel on igal pool ühtlane palgatase...aga see diferentseeritus väheneb küll ilmselt". Erinevates ühiskondades on eri aegadel olulised erinevad haridusväärtusi mõjutavad tegurid, sealhulgas erineb kultuur ja traditsioonid, mis peale majanduslike võimaluste mõjutavad oluliselt hariduse taset ja väärtustamist. Seega ei too Euroopa Liit tudengite arvates automaatselt kaasa haridustaseme tõusu, pigem ähvardab erinevate
Nendeks jagatud pädevusteks on siseturg: mõned sotsiaalpoliitika valdkonnad; majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus; põllumajandus ja kalandus (välja arvatud mere bioloogiliste ressursside kaitse); keskkond; tarbijakaitse; transport; üleeuroopalised võrgud; energeetika; vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala. Lisaks, liit võib rakendada meetmeid teadusuuringuteks, tehnoloogia arendamiseks ja kosmose alal oma programme, kuid see ei tohi takistada liikmesriikidel oma pädevuste kasutamist. Sama mudel kehtib ka arengukoostöö ja humanitaarabi valdkonnas. «Pädevus, mida käesoleva põhiseadusega ei ole liidule omistatud, kuulub liikmesriikidele». Seega jäävad liikmesriikide otsustada mitmed küsimused. Et mingi küsimus on liikmesriigi otsustada, näitab ühehäälsuse nõue. Kui liikmesriik tunneb, et mingil alal ei väljenda EL tema huve, saab sellele panna veto. Nii näiteks toob Eesti Välisministeerium välja, et
piiranguteks kvalifitseerumiseks, peab teenusepakkuja majutama ning mitte häirima standardseid tehnilisi meetmeid, mida autoriõiguse omanikud kasutavad, et ära tunda või kaitsta autoriõigustega kaitstud teoseid, kui nende tehnoloogiate rakendamine ei tekita teenusepakkujale olulisi kulutusi ega ei koorma liigselt tema süsteemi. Tundub, et ka jälgimist hõlbustava tehnoloogia kättesaadavus ei mõjuta jälgimiskohustuse ulatust Euroopa Liidu direktiivis. Säte, mis keelab liikmesriikidel kehtestada üldist jälgimiskohustust, ei sisalda reservatsioone seoses jälgimist hõlbustavate tehnoloogiate olemasoluga tulevikus, nagu Ühendriikide seaduses on kehtestatud. Elektroonilise Kaubanduse Direktiiv ei anna juhtnööre sellekohta, kellel lasub tõendamiskohustus. Kas teenusepakkuja peab näitama, et ta ei teadnud kasutaja tegevuse ebaseaduslikust olemusest või et tal ei olnud piisavat kontrolli selle tegevuse üle, et
kontrollimenetluses kinnitust leiavad. Registrist kustutamine KMS § 22 lg 31 alusel oleks õiguspärane, kui isik ei ole tõendanud ettevõtlusega tegelemist. Alust isiku käibemaksukohustuslaste registrist kustutamiseks ei ole võimalik tuletada ka Euroopa Nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ eesmärkidest ega Euroopa Kohtu 14. märtsil 2013. a kohtuasjas nr C- 527/11 tehtud otsuses märgitust, mille kohaselt on liikmesriikidel kohustus tagada, et kanded maksukohustuslaste registris oleksid õiged, et kindlustada käibemaksusüsteemi nõuetekohane toimimine. 18.Ka muud vaidlustatud otsuses toodud põhjendused ei anna alust isiku käibemaksukohustuslaste registrist kustutamiseks. Olukorras, kus isik on ettevõtluse tõendamiseks esitanud tehingute kohta arved ning pangaväljavõtted, ning tehingupartnerid on
julgeolekukaalutlustel Iirimaa ja Suurbritannia. 1990. a lepingut täiendati. Leping sätestab kontrolli isikute üle, kes saabuvad EL-i mitteliikmesriikidest. Schengeni õigusruumis võib riigipiire ületada igal pool isikut tõendamata, sest piirikontroll sisepiiridel üldiselt puudub. Lennukiga reisides on eraldi koridorid viisaruumi seest ja väljastpoolt tulijatele. Schengeni lepinguga ühinenud riigid on kooskõlastanud viisanõuded, mis tähendab, et liikmesriikidel on ühtne nimekiri viisavabadest ja viisakohustuslikest riikidest. Ka elamisloa taotlemise eeskirjad on ühtlustatud. Eesti kodanikul on õigus viibida kõigi Schengeni lepinguga liitunud riikide territooriumil 90 päeva poole aasta jooksul. Kõigis Schengeni riikides viibitud päevade arv liidetakse kokku. Kaitsmaks liikmesriikide julgeolekut ning tõkestamaks organiseeritud kuritegevuse levikut, on Schengeni maade vahel loodud Schengeni Infosüsteem (SIS)
kes näevad oma ühiskaitse teostumist Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonis (NATO); liidu poliitika on. kooskõlas selle lepingu raames kehtestatud ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga. Ühise kaitsepoliitika näited • Sõjaline ühisoperatsioon Kesk-Aafrika Vabariigis • Laevakaitseoperatsioonid Somaalia rannikul • Põhjala lahingugrupis osalemine • Küberkaitse Euroopa Liidus Euroopa Kaitseagentuur Euroopa Kaitseagentuuri ülesandeks on: • aidata liikmesriikidel määratleda nende sõjaliste võimete alaseid eesmärke ja hinnata seda, kuidas liikmesriigid täidavad oma sõjaliste võimetega seotud kohustusi; • edendada operatiivvajaduste ühtlustamist ning tõhusate ja kokkusobivate hankemenetluste kasutuselevõtmist; • pakkuda mitmepoolse osalusega projekte sõjaliste võimetega seotud eesmärkide saavutamiseks ning tagada liikmesriikide rakendatavate programmide koordineerimine ja spetsiifiliste koostööprogrammide juhtimine;
10. Kuidas tekivad autoriõigused, kas autoriõigus tuleb registreerida? Autoriõigus teosele tekib teose loomisega. Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis. Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste täitmist. Berni konventsioon keelab liikmesriikidel kehtestada formaalsusi autoriõigusliku kaitse eeldusena. 11. Kas teose avaldamine omab tähtsust autoriõiguste tekkimisel? Autoriõigus tekib nii avalikustamata kui ka avalikustatud (avaldatud, üldsusele suunatud) teostele. AutÕS § 9 Teos loetakse avaldatuks, kui: teos või teose mis tahes vormis reprodutseeritud koopiad on autori nõusolekul antud üldsusele kasutamiseks koguses, mis võimaldab üldsusel sellega tutvuda või seda omandada;
Samas on taolisi auklikke ja uduseid akte väga raske, kui isegi mitte võimatu, kohaldada rahvuslikku seadusandlusesse. Eksisteerib loomulikult ka tehnilise loomuga EL-i õigusakte, mis on samuti praktiliselt komplitseeritud kohaldamisega rahvuslikku seadusandlusesse. Ent siin on põhjuseks hoopis liigne detailsus ja EL-i seadusakti peensustesse tungimine. Nii auklik-uduste sõnastustega kui ka väga detailsete suunistega EL-i õigusaktide puhul tekib EL-i liikmesriikidel suuri küsimusi selles, kui suures ulatuses nad ikkagi peavad EL-i õigusakte säärastes komplitseeritud tingimustes oma rahvuslikku seadusandlusesse kohaldama. Praktika on EL-is näidanud, et neis seaduslõikudes, kus harmoniseerimine eeldab rahvuslikest traditsioonidest loobumist, püütakse selle mõju minimiseerida. On ka tõdetud, et EL-i seadusandluses on vaid erandjuhtudel selliseid süstemaaatilisi seadusandlustervikuid, mida võiks muutmata kujul lülitada siseriiklikku õiguskorda
kohalikul turul on ruumi või nõudlust ,,veel ühe mööbliettevõtja" järele. Kuna sellised sätted muudavad ettevõtte asutamise Saksamaal välismaiste mööblitootjate jaoks raskemaks, on need vastuolus asutamisvabadusega. See koos teiste tõketega oli aluseks teenuste direktiivile (direktiiv 2006/123/EÜ, artikli 14 punkt 5). Asutamise ja ajutise teenuseosutamise erisus Sõltuvalt sellest, kas kavatsetakse teises ELi riigis äriühing asutada või tegutseda seal vaid ajutiselt, on liikmesriikidel sekkumiseks erinevaid võimalusi. Sihtriigi ametiasutustel puudub õigus sätestada teenuseid ajutiselt pakkuvatele isikutele sama kõrgeid nõudmisi kui neile, kes kavatsevad asutada äriühingu. Ametiasutused peavad äriühingu asutamist hinnates arvesse võtma seda, kui pikalt ja kui sageli äriühing konkreetses liikmesriigis tegutseb. Samuti tuleb kaaluda seda, kas äriühingul on sihtriigis infrastruktuuri, mis võimaldab tal võtta ühendust sealsete potentsiaalsete klientidega.
arenduskeskus Cedefop. Cedefopi ülesanded on järgmised: 1) dokumenteeritakse arenguid, teadustöö ja kutseõppeasutustes ja koolitusasutustes; 2)teabe levitamine; 3) algatuste edendamine, et hõlbustada kooskõlastatud lähenemisviisi kutseharidusele ja koolitusele; 4)toimida asjaomaste asjast huvitatute poolte kohtumispaigana. Ühtse hariduse ja kutsepoliitika loomise ideedele oli tugev vastasseis, eriti liikmesriikide haridus ja kutseharidus maastikel, liikmesriikidel oli hirm, et nende väljakujunenud vormid asendatakse mõne teise riigi haridus ideedega. Haridus ja koolitus arenesid aeglaselt ja kohtusid liikmesriikide korduvate tõsiste vastuseisudega. Muutus ja murrang tekkis pärast 1970-ndaid. Euroopa koolitusfond (loodud 1995) eesmärgiks on toetada ja toetada oma kutseharidussüsteemi reformimisel ja kaasajastamisel rohkem kui 40 ELi mittekuuluvat riiki, sealhulgas kandidaatriike,
· aitavad forsseerida T&T tulemuste kasutuselevõtu. Lisaks sellele, et pilootprojektid kujutavad endast kasulikku ettevõtmist katsetaja jaoks, saab nende teostamisest kasu ka ühiskond tervikuna. Tehnoloogiat on võimalik testida ja täiendada reaalses elukeskkonnas. Võimalikuks saab õiguslike ja regulatoorsete probleemide lahendamine, aga samas kõrvaldatakse ka sotsiaalsed ja poliitilised uue tehnoloogia kasutuselevõttu takistavad tegurid. Euroopa Nõukogu soovitab liikmesriikidel infoühiskonna arendamisel lähtuda viiest põhimõttest: 1. ligipääsu tagamine (avalike internetipunktide ja kommunikatsioonivõrkude ehitamine); 2. võrgusisu ja elektrooniliste teenuste arendamine paralleelselt traditsioonilistega (ametliku info ja avalike teenuste pakkumine; haridus- ja kultuuriteenuste arendamine); 3. arvuti- ja infokirjaoskuse levitamine; 4. avaliku ja erasektori koostöö soodustamine finantseerimisel ja teenuste arendamisel; 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
