Soome välis - ja julgeolekupoliitika (1)

SOOME VABARIIGI VÄLIS –
ja JULGEOLEKUPOLIITIKA
Kirjatöö
Sissejuhatus
Otsustasin kirjutada Soome Vabariigi välis –ja julgeolekupoliitikast, sest Soome on meie naa-
berriik ning meil on ka osaliselt sarnane ajalugu. Välis –ja julgeolekupoliitika on omavahel ti-
hedalt seotud ja nad suuresti sõltuvad teineteisest.
Kirjatöö esimeses pooles toon ma välja Soome Vabariigi välis –ja julgeolekupoliitika täht-
samad aspektid, suunad ja ka teostajad . Samuti kirjeldan, milline on Soome julgeolekukesk-
kond , kaitselahendus ning ka osalus ülemaailmses kriisireguleerimises. Veel kirjutan Soome
julgeoleku –ja kaitsealasest koostööst teiste riikide ja organisatsioonidega.
Töö teises pooles kirjeldan Soome suhteid kolme maailma juhtivama suurvõimuga nii
majanduslikult, poliitiliselt kui ka sõjaliselt (Venemaa, USA, Hiina). Samuti analüüsin, miks on suhted just sellised ning mis on neid mõjutanud.
Välis -ja julgeolekupoliitika olulisemad aspektid
Soome välis - ja julgeolekupoliitika kujundamine seisneb peamiselt järjekindlal ja tõhusal vä-
lispoliitikal,ühiskonna toimimise tagamisel ning kodanike elu edendamisel .Samuti põhineb ka
turvalisusel, heaolul ning ka tugeval riigikaitsel. Oluline on ka omada aktiivset rolli Euroopa Liidu liikmesriigina ja seeläbi osalemine rahvusvahelistes otsustusprotsessides,osaleda ÜRO ning ka teiste ülemaailmsete ja piirkondlike organisatsioonide tegemistes.
Üldiseks eesmärgiks on tugevdada Soome julgeolekut ja rahvusvahelist mõjuvõimu ning
edendada riigi huvisid, arvestades ka kasvavat rahvusvahelise koostöö vajadust.Soome julge-
olekupoliitika aluseks on tugev kaitsevõime. Soome toetab püüdlusi tugevdada Euroopa Liitu,
kui aktiivset osalejat rahvusvahelise poliitika ja majanduse valdkonnas. Paremate suhete aren -
damine naaberaladega – Põhjamaade, Venemaa ja Baltiriikidega – on võtme tähtsusega. Jõu-
pingutusi on tehtud oma staatuse tugevdamiseks Läänemere regioonis ja põhjapoolsetes piir-
kondades Euroopa Liidus.
Euroopa Liidu liikmesriigina ja ühena Põhjamaadest,kuulub Soome väärikasse ühendus-
se, mis põhineb demokraatial, õigusriigil ning inimõiguste austamisel. Üheks eesmärgiks Soo-
me välispoliitikas on rõhutada eelnevaid väärtusi ka rahvusvaheliselt. (Soome Välisminitee-
riumi koduleht , 2006)
Välis –ja julgeolekupoliitika suund ja selle teostajad
Riigi juhtkond ja teised osalejad,kes vastustavad välis–ja julgeolekupoliitika eest,peavad taga-ma Soome suutlikkuse igas situatsioonis, ka siis, kui muudatused leiavad aset näiteks rahvus-
vahelises keskkonnas. Muutused väliskeskkonnas nõuavad arenguid välis –ja julgeolekupolii-
tikas tervikuna , milles võetakse nõuetekohaselt arvesse ka uusi ja erinevaid ohutsenaariumeid.
Seega on oluline pöörata tähelepanu arengule, inimõigustele ja globaliseerumis poliitikatele
ning nende mõjule rahvuslikule,kui ka rahvusvahelisele julgeolekule.Riik peab suutma kujun-
dada julgeolekupoliitikat, mis vastab kõigile väljakutsetele, mis tulenevad ühiskonnast ning
tagama iga üksikisiku kodanikuheaolu ja turvalisuse. (Soome Välisministeeriumi koduleht,
2006)

• Soome välis –ja julgeolekupoliitikat juhib Vabariigi President koostöös valitsusega.
  

Peaminister on vastutav peamiselt Euroopa Liiduga seotud küsimustes.

• Valitsuses on välis –ja julgeolekupoliitika küsimustes võtmeiskuteks välisminister ja
  

kaitseminister ning üha enam ka siseminister, sest teemad, mis mõjutavad sise –ja välis-
julgeolekut, on üha rohkem omavahel seotud.

• Valitsuses valmistab ette ja koostab küsimused/teemad Välis –ja Julgeolekupoliitika
  

Komitee ning Julgeoleku –ja Kaitsepoliitika Komitee riigisekretäri tasandil.Välisministee-
rium ja Kaitseministeerium valmistavad ette ja rakendavad Soome välis-, julgeoleku –ja
kaitsepoliitikat.

• Parlament on vastutav seadusandlikes küsimustes, mis on seaotud rahvusvaheliste su-
  

hetega ning ka kontrolli teostamises välis –ja julgeolekupoliitika valdkonnas. Väliskomis-
jon valmistab ette rahvusvahelised küsimused, mida on käsitletud Euroopa Parlamendis,
Peakomitee valmistab ette ülejäänud Euroopa Liitu puudutavad küsimused ning Kaitse-
komitee valmistab ette kaitsepoliitika küsimused. (Soome Välisministeeriumi koduleht,
2006)
Soome julgeolekukeskkond
Süvenev Euroopa Liidu integratsioon ja selle laienemine Kesk –ja Ida-Euroopa riikidesse on
tugevdanud demokraatlikku arengut ja soodustanud poliitilisi ja majanduslikke reforme. Soo-
me leiab, et Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ( NATO ) laienemine on suurendanud jul-
geolekut Läänemere piirkonnas(Soome Vabariik ise aga NATO-sse ei kuulu). Partnerluse ja
naabruspoliitikate kaudu loob EL tihedamaid suhteid riikidega Ida-Euroopa ja Vahemere piir-
konnas, mis ei ole veel kõlblikud EL-i liikmeteks saamiseks.
Muudatused, mis on toimunud pärast Külma Sõja lõppu on toetanud stabiilsust ja refor
mide kehtestamist Soome lähialadel. Eriti oluline Soome jaoks on Venemaa stabiilsuse eden-
damine. Soome väärtustab kahepoolseid suhteid ja praktilist koostööd Venemaaga, kellest on
saanud Soome suurim kaubanduspartner . Soome aitab kaasa partnerlusele EL-i ja Venemaa
vahel, eesmärgiga toetada Venemaa arengut tõhusaks demokraatiaks ja efektiivse turumajan-
dusega riigiks, mida reguleerib õigusriik. Koostöö EL -i ja USA vahel ühelt poolt ning USA
seotus Euroopaga NATO kaudu teiselt poolt, on keskse tähtsusega Euroopa stabiilsuse püsi-
mises ja lahenduseks mitmetele globaalsetele probleemidele ning rahumeelsele arengule. Glo-
baalsed probleemid ja uued piirideülesed turvalisuse ohud, nagu näiteks massihävitusrelvade
levik, terrorism ja piirkondlikud konfliktid mõjutavad Soome julgeolekut rohkem kui kunagi
varem.Soome rõhutab Atlandi-ülese koostöö tähtsust soodustab oma suhteid USA-ga ka kahe-
poolselt läbi Rahupartnerlus programmi (Partnership for Peace ) ja NATO.
( Finnish Security and Defence Policy, Government Report, 2009)
Rahvusvahelise julgeoleku -ja kaitsealane poliitiline koostöö
Soome toetab Euroopa Liidu, kui ühtse julgeolekuühenduse ja globaalse osaleja tugevdamist
läbi EL-i ühise välis –ja julgeolekupoliitika (CFSP) ja Euroopa julgeoleku –ja kaitsepoliitika
(ESDP). Tuginedes Rahupartnerlus programmile, teeb Soome NATO-ga tihedat koostööd.
NATO liikmeks saamise taotlus jääb Soomes üheks peamiseks tuleviku otsuseks ja võimalu-
seks seoses julgeoleku –ja kaitsepoliitikaga. Selleks, et kaasa aidata mitmepoolse julgeoleku
ja õiguskorra kindlustamisele, osaleb Soome laialdases rahvusvahelises koostöös, olles aktiiv -
ne ÜRO-s (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ) ja teistes ülemaailmsetes organisatsioonides.
Samuti osaleb ka Euroopa Julgeoleku –ja Koostööorganisatsiooni ( OSCE ),Euroopa Nõukogu
ja ka piirkondlike organisatsioonide tegemistes, mis tegutsevad Põhja-Euroopas ja Läänemere
piirkonnas. (Finnish Security and Defence Policy, Government Report, 2009)
Rahvusvaheline kriisiregukleerimine
Osalemine rahvusvahelises kriisireguleerimises on keksseks elemendiks Soome välis –ja jul-
geolekupoliitikas. Eesmärgiks on kaasa aidata rahvusvahelisele julgeolekule ning seeläbi tu-
gevdada ka Soome enda julgeolekut. Soome püüab keskenduda toimingutes osalemisele just
sellistes kriisipiirkondades, milles Soome panus võib toota teatud lisaväärtusi ning kus on või-
malik anda asjakohast toetust osapooltele kriisireguleerimisalastes tegevustes. Ideeks on ka
investeerida tegevustesse, mis on Soome vaatepunktist tähendusrikkad ning mis suurendavad
riigi kaitsevõimet. (Soome Välisministeerimumi koduleht, 2006)
Soome osalus rahvusvahelises kriisireguleerimises:
1) Militaarkriiside reguleerimisest võtab osa 333 soomlast (neist 13 on naised)
Kriisipiirkondadeks nt. Afganistaan , Kosovo , Bosnia ja Hertsegoviina, Sudaan ,Somaalia,Ugan-
da,Libeeria, eri piirkonnad Lähis-Idas.
2) Tsiviilkriiside reguleerimisest võtab osa 162 soomlast (neist 58 on naised)
Kriisipiirkondadeks nt. Kosovo,Gruusia, Moldova ,Gongo Domokraatlik Vabariik,Tadžikistan,
Kõrgõztan, Kasahstan ,Iraak.
( Finland ’s participation in international crisis management , 2011)
Soome kaitselahendus
Soome omab tugevat riiklikku kaitsevõimet,mis tugineb üldisel kohustuslikul ajateenistusel ja
territoriaalkaitse süsteemil, mille eesmärgiks on katta kogu riigi territoorium . See toimib põhi-
mõttel, et Soomel oleks sõjaseisindi korral piisvalt militaarjõude. Soome arendab oma kaitse-
võimet, kui riik,kes ei kuulu ühegi sõjalise liidu koosseisu ning juhindub üksnes enda sõjalis-
poliitilisest arendamisest, EL-i ühise kaitsepoliitika mõõtme arengust ning muutustest,mis toi-
muvad NATO-s, niisamuti muutuvast julgeolekupoliitilisest olukorrast, eriti just naaberaladel.
Olenemata sellest, et Soome NATO-sse ei kuulu,osalevad nad NATO juhitud operatsioonides
(nt. Afganistaanis) läbi eelnevalt mainitud Rahupartnerlus programmi.
(Finnish Security and Defence Policy, Government Report, 2009)
Seos välis -ja sisejulgeoleku vahel
Uute julgeolekuohtude ning piiriüleste ohtude esilekerkimise tulemusena on piir sise –ja välis julgeoleku vahel kadumas .Võttes arvesse suurenevat turistide voolu ja inimeste liikuvust, mis on suuresti tingitud Schengeni viisaruumi kehtestamisest,võib Soome kodanike turvalisus olla
ohustatud ka suuremates katastroofides ja loodusõnnetustes välismaal. Samuti võib suureneda
ka terrorismi ja muude raskete kuritegude oht. (Soome Välisministeeriumi koduleht, 2006)
Soome vastus globaalsetele julgeolekuprobleemidele
Soome osaleb EL-i Euroopa Julgeolekustrateegia rakendamises, mille ülesandeks on kõrval-dada vaidluste ja konfliktide põhjusi, samuti ka konfliktide ennetamine. Edendatakse kultuu -
ridevahelisi jõupingutusi ja dialooge, et vältida sisserändajate sotsiaalset tõrjutust, millega sa-
geli kaasneb radikaalsete liikumiste ja etnilis -usuliste stereotüüpide tekkimine. ÜRO Julgeole-
kunõukogu suutlikkust tuleks suurendada, et aidata tal enda õlgadele võtta vastutus rahvusva-
helise rahu ja julgeoleku ees. (Seda ei ole aga üldse lihtne teostada, kuna paljud riigid ja piir-
konnad lihtsalt ei kuuletu ÜRO nõudmistele.) Soome on seisukohal, et rahvusvahelise sekku-
mise vajadus peab olema otsustatud mitmepoolselt ja ühtsete põhimõtete kohaselt, mis on kir-
jas ÜRO hartas. Samal ajal peab rahvusvaheline üldsus arendama oma suutlikkust võtta kasu-
tusele teatud meetmeid, nt. juhtudel, kui rikutakse inimõigusi. Kui seda ei tehta või ollakse
mõnel muul viisil nõrk, siis ei saa riigid võtta enda peale vastutust, mida neilt nõutakse. Pea-
miseks võimaluseks, et leida rahumeelne lahendus piirkondlikele ja siseriiklikele vaidlustele,
konfliktidele, on mitmepoolse koostöö ja rahvusvahelise õiguse tugevdamine. (Soome Välis-
ministeeriumi koduleht, 2006) Rahvusvaheline õigus võib eksisteerida, aga loota , et sellest kõik ka kinni peaks, oleks kindlasti liialt naiivne. Maailmas on väga palju erinevaid rahvaid ja kultuure, kes kõik võivad sõna „õigus“ tõlgendada väga erinevalt. See mis võib ühele rahvale
tunduda täiesti normaalne ja igapäevane, võib teistele olla täiesti lubamatu ja keelatud. Selle-
pärast ei saagi kunagi hakata kehtima ühtset rahvusvahelist õigust,mis kõigile ühtemoodi keh-
tiks ja millest kõik ka kinni peaks. Vaatamata sellele annab rahvusvaheline õigus meile vähe-
malt mingisugusegi turvatunde, kui me välisriikides viibime.
Soome suhted Venemaaga
Pärast II Maailmasõja Soome ja NSVL -i vahel peetud Talve–ja Jätkusõda,on nende omavahe-
vahelised suhted olnud küllaltki head ja lähedased. Ühine ajalugu, sõjad ja ka pikk omavaheli-
ne riigipiir on mõjutanud Soome suhteid ja poliitikat Venamaa suhtes. Ühise ajaloo all pean
silmas ka aega enne II Maailmasõda, kuna varem on Soome kuulunud ka Vene Keisririigi
koosseisu. Peale omavahelisi sõdasid sõlmitud lepingud tähendasid Soomele küll teatud pii-
ranguid, reparatsioone ja Soome pidi ka loovutama osa enda aladest (nt. Karjala ), aga sellegi-
poolest õnnestus neil tänu soojade suhete hoidmise NSVL -iga säilitada demokraatlik valitsus
ja turumajandus . Seda protsessi on nimetatud nn. „soometumiseks“,mis tähendas siis seda, et
majandusliku kasu nimel tehti tihedat koostööd, ning samalajal ei tohtinud Soome end vastan -
dada NSVL-i ja sotsialismiriikidega.( Diplomaatia , Soome kogemus Eestile eeskujuks, 2009) Külma sõja ajal oli Soome riigil justkui vahendaja roll, seda siis NSVL-i ja läänemaailma va-
hel. Soome oli küll sisuliselt iseseisev riik, aga sellegipoolest oli nende tegevus ja suhted lää-
nega venelaste range kontrolli all. Mõlema poole, nii lääne luureteenistused (briti SIS ja USA CIA) ja ka NSVL-i (KGB)tegid Soomes laialdast luuretegevust ning Soome oli nendevaheline
informatsiooni vahenaja (Diplomaatia, „Kes valvas keda?“, 2010).
Soomele on alati olnud Venemaa käekäik üheks tähtsaimaks teemaks ja on ka seda täna-
päeval. Soome huvides on see, et Venemaal areneks demokraatia ja vaba turumajandus ning areneksid ka õigusriik ja inimõigused. Üheltpoolt on see oluline Soome julgeolekule, kuigi soomlased Venemaad oma julgeolekuohuks ei pea, või nad vähemalt ei tunnista seda.Teisalt on Soomele tähtis majanduslik pool, mida soomlased peavadki kõige tähtsamaks. Tänu pika-
ajalistele soojadele suhetele on soomlased väga hästi ära kasutanud just majanduslikke suh-
teid Venemaaga ja sellest suurt kasu lõiganud. Venemaast on saanud Soomele suurim kauban -
duspartner nii ekspordilt, kui ka impordilt. Venemaa lai turg on avanud soomlastele uued või-
malused ning väga paljud Soome suurfirmad on Venemaal väga edukad .Kuid samas on Soo-
me mõnes asjas Venemaast küllaltki sõltuv, nt. energeetika valdkonnas, mille üheks ilmekaks näiteks on Nord Streami gaasijuhtme rajamine,mis läbib ka Läänemerd. Paljud riigid, sealhul-
gas ka Eesti,on selle gaasijuhtme rajamises üsna skeptilised, kuna kardetakse ,et sellega oman -
dab Venemaa antud piirkonns veelgi suurema mõjuvõimu energeetika valdkonnas. Sedasi võivad venelased hakata oma majanduslikku mõjuvõimu ära kasutama ka poliitiliselt ehk
nõudma oma poliitiliste huvide täitmist,sest paljud riigid sõltuvad Venemaast majanduslikult
liiga palju.
Rääkides Soome liitumisest NATO-ga ,võib arvata, et niipea läbibirääkimisi ei alus-
tata. Seda suuresti just sellepärast, et Soome ei taha oma häid kahepoolseid suhteid Venemaa-
ga ohtu seada. Samas ka sellepärast, et Soome liitumine võib mõjutada ka siinse piirkonna
stabiilsust, kuna Venemaa võib selles näha suurenevat ohtu enda julgeolekule. Vaatamata sel-
lele teeb Soome aktiivselt NATO-ga koostööd panustades oma sõjajõuga nt. Afganistaanis ja
muudes kriisipiirkondades. Euroopa Liidu ja Venemaa suhetes on Soomel samuti tähtis roll.
Soome on seal samuti teatud vahendaja rollis, kes vahendab Venemaa huvisid Euroopale ja
vastupidi. EL-i liikmesriikidel näib olevat endiselt raske ühist Vene-poliitikat kujundada, see-
pärast ongi tarvis Soome-Vene kahepoolseid suhteid veelgi tõhusamaks muuta.(Maailmavaa-
de nr.3, Soome räägib Venemaast – lõpuks ometi! , 2007). Soome on ka pooldajaks Venemaa
liitumises WTO-ga.
Soome suhted USA-ga
Vaatamata Soome soojadest suhetest Venemaaga,tehakse laialdast koostööd ka USA-ga. Pidades silmas Soome-Vene häid suheteid, siis pole USA kordagi otseselt seda Soomele ette heitnud. Soome süvendab USA-ga poliitilisi, majanduslikke ja julgeolekualaseid suhteid nii kahepoolselt, kui ka Euroopa liidu liikmesriigina. Kahepoolseid suhteid tõhustatakse läbi aktiivse dialoogi ja koostöö selleks, et lahendada suuri rahvusvahelisi probleeme. Materiaalset kaitsealast koostööd USA-ga peab Soome eriti oluliseks.Soome edendab tõhusat partnerlust Euroopa Liidu ja USA vahel võitluses kliimamuutuste,vaesuse ja maailmamajanduse problee-
mide vastu. Partnerluskoostöö NATO-ga edendab transatlantilist julgeolekualast koostööd. (Finnish Security and Defence Policy, Government Report, 2009)
USA on jätkuvalt peamiseks poliitiliseks,rahaliseks ja sõjaliseks suurvõimuks maailmas,
kelle otsused ja tegevus kujundavad tugevalt rahvusvahelist julgeolekut. Olles suurim majan-
dus maaimas, on USA keskse tähtsusega ka globaalses majanduskasvus. See väljendub hästi
sellest,milline oli USA-st alguse saanud finantskriisi mõju maailma majandusele. (Security
and Defence policy, Government Report, 2009).Sellest kõigest lähtuvalt peab Soome,nagu ka
teised läänemeelsed riigid,väga oluliseks heade suhete hoidmist USA-ga,olgu need siis majan-
duslikud või poliitilised. USA on ka ainus suurriik, kellel on globaalsed huvid ning võimekus
nende eest ka seista. Ta tegutseb aktiivselt ülemaailmse välis –ja julgeolekupoliitika kujunda-
misega ning kõikjal maailmas võib tunda USA sõjalist kohalolekut. Kas see on halb või
hea?Kasulik või kahjulik?See kõik oleneb juba sellest, kelle silmade läbi asja vaadelda ja ana-
lüüsida. Lisaks eelnevale toetavad nii Soome kui ka USA ühiseid väärtusi nagu : vabadus, de-
mokraatia , inimõigused, õiglus ning püüavad neid edendada ja säilitada ka mujal maailmas.
Soome suhted Hiinaga
Soome omab häid suhteid ka Hiinaga, mis on eelkõige kaubanduslikud ja majanduslikud. Hii-
nast on saamas maailma üks juhtivamaid majandusi, mille majandus kasvab iga aastaga väga
kiiresti. Samal ajal kui pea terve maailm kannatas majanduskriisi käes, tõusis Hiina majandus
endiselt. Nii Soome, kui ka teiste riikide suurfirmad on viinud oma tootmise Hiinasse. Põhju-
seks loomulikult see,et Hiinas on lihtsalt odvam toota. Odavam on nii tööjõud, tooraine kui ka
teised tootmisressurssid. Hiinlased ise aga lõikavad sellest samuti kasu, saades firmadelt suuri
makse ning luues ka hulgaliselt uusi töökohti.Hiina peab Soomet arenenud Põhjamaaks EL-is.
Soome üsnagi kiiret edasiminekut ja suurt asjatundlikkust kõrgtehnoloogias ning innovatsioo-
nis hindab Hiina kõrgelt.Hiina soovib Soomelt saada eri informatsiooni ja abi erinevate lahen-
duste kohta erinevates sektorites nagu: keskkonnakaitse, korruptsioonivastane võitlus, õigus-
riik, haridus ja ka maksundus. (Finland’s China Action Plan, 2010).
Kuigi Soome ja Hiina on oma poliitilise korra ja tõekspidamiste poolest väga erinevad
ning Soome võib Hiina suhtumisele demokraatiasse ja inimõigustesse viltu vaadata, ei tähen-
da see seda,et nad omavahel tõhusat ning mõlemale kasulikku majanduspoliitikat ei saaks aja-
da.
Kokkuvõte
Kirjatöö esimeses pooles tõin ma välja Soome Vabariigi välis –ja julgeolekupoliitika tähtsa-
mad aspektid, suunad ja ka teostajad. Samuti kirjeldasin, milline on Soome julgeolekukesk-
kond, kaitselahendus ning ka osalus ülemaailmses kriisireguleerimises. Veel kirjutasin Soome
julgeoleku –ja kaitsealasest koostööst teiste riikide ja organisatsioonidega.
Töö teises pooles kirjeldasin Soome suhteid kolme maailma juhtivama suurvõimuga nii
majanduslikult, poliitiliselt kui ka sõjaliselt (Venemaa, USA, Hiina). Samuti analüüsisin, miks on suhted just sellised ning mis on neid mõjutanud. Venemaaga on Soome suhted olnud üsna-
gi head alates ajast, mil omavahel peeti Talve –ja Jätkusõda, ning peale mida sõlmiti Soome
suhtes teatavate piirangutega rahuleping . Venemaa käekäik, otsused ja tegemised on Soome-
le alati olulised olnud ning on seda ka tänapäeval. Samuti on Venemaa Soomele suurimaks
kaubanduspartneriks. Vene-Soome suhteid ja nendevahelist poliitikat ongi kõige enam mõju-
tanud ühine ajalugu. USA-ga teeb Soome koostööd nii läbi EL-i, NATO kui ka kahepoolselt.
Ühiselt võideldakse globaalsete probleemide vastu ning toetatakse ka ühiseid väärtusi. Hiina-
ga teeb Soome peamiselt koostööd majanduslikul tasandil, kuid mõningane koostöö toimib ka poliitilisel tasandil.
Kõigest eelnevast võib järeldada seda, et Soome saab maailma kolme juhtivama suurvõi-
muga hästi läbi ning nende vahel on tugevad diplomaatilised suhted nii poliitiliselt,kui ka ma-
janduslikult. Seda võib pidada ka üheks tähtsaimaks põhjuseks,miks Soome majandusel võrd-
lemisi hästi läheb ning võibolla oleks midagi meilgi Soomelt õppida, näiteks kuidas suurriiki-
dega paremini poliitikat ajada ning enda tooteid nende turule viia.
KASUTATUD KIRJANDUS :
1) Soome Välisministeeriumi koduleht, (2006), Finlands ’s foreign and security policy.
Kuvatud 25.01.2011: http://formin.finland.fi/public/default.aspx?nodeid=32280&contentlan=2&culture=en-US
2) Finnish Security and Defence Policy, Government Report, (2009), lk 61-68, lk 70, lk 73,
lk 37-40, lk 75. Kuvatud 25.01.2011: http://www.vnk.fi/julkaisukansio/2009/j11-turvallisuus-j12-sakerhets-j13-finnish/pdf/en.pdf
3) Finland’s participation in international crisis management, (2011), Kuvatud 25.01.2011:
http://formin.finland.fi/public/download.aspx?ID=38854&
4) Diplomaatia, Soome kogemus Eestile eeskujuks?, (2009), Kuvatud 26.01.2011:
http://www.diplomaatia.ee/index.php?id=242&no_cache=1&tx_ttnews%5Btt_news%5D=1039&tx_ttnews%5BbackPid%5D=542&cHash=9a28039b44
5) Diplomaatia, Kes valvas keda?, (2010), Kuvatud 26.01.2011:
http://www.diplomaatia.ee/index.php?id=242&no_cache=1&tx_ttnews[tt_news]=1085&tx_ttnews[backPid]=548&cHash=4c9f682df6
6) Maailmavaade nr.3, Soome räägib Venemaast – lõpuks ometi! , (2007), Kuvatud 26.01.2011: http://www.maailmavaade.ee/?d=Soome_raagib_Venemaa
7) Finland’s China Action Plan, (2010),lk 12-14, Kuvatud 26.01.2011:
http://formin.finland.fi/public/download.aspx?ID=59931&