I juhtimisel enamiku Galliast. Pippini poja Karl Suure (768-814) ajal saavutas Frangi riik suurima võimsuse: vallutati langobardide riik Põhja-Itaalias, Saksimaa ning Baieri. Karolingide valitsemise all olevat Frangi riiki tuntakse ka kui Karolingide impeeriumit. Karli järglase Ludwig I Vaga (814-840) ajal hakkas Frangi riik lagunema. Verduni lepinguga (843) jagati Frangi riik kolmeks osaks, millest hiljem kujunesid Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia. Islami levik 10. Sajandil 7. sajandil hakkas üks Meka kaupmees Muhamed kuulutama uut usku, islami usku. Ta rääkis, et on olemas vaid üks jumal Allah, kellele kõik peavad kuuletuma. Muhamed pidas ennast jumala prohvetiks ja rääkis, et tema ülesanne on inimestele tõelist usku kuulutada. Kaupmehed ja Kaaba templi preestrid suhtusid sellesse vaenulikult, sest nad kartsid,
põhiseaduse vastaselt. Ta kutsus samal aastal Preisi- maa valitsusjuhiks ,,tugeva käe" poliitikuna tuntud Otto von Bismarcki. Wilhelm märkis tema kohta: ,,Äge reaktsionäär, lõhnab vere järele, kasutada hiljem." ,,Hiljem" oli saabunud ning see oli Saksamaa jaoks oluline otsus. Bismarck osutus tõepoolest kindlakäeliseks poliitikuks, kes oma eesmärkide elluviimiseks eriti vahendeid ei valinud. Maapäeval teatas ta vaidlushoos, et tänapäeva suuri küsimusi otsustatakse ,,raua ja verega". Nende sõnadega hakati hiljem iseloomustama Bismarcki tegevust tervikuna. 1.6. SAKSAMAA ÜHENDAMINE Kuningas Wilhelm I toetas valitsusjuhi tegevust. Aja jooksul kujunes Wilhelm I ja Bismarcki
Olulised Kriitikud: Rotterdami Erasmus (1466-1536) - Kriitiline Renessanssihumanist (Antiikkirjanduse spetsialist ja preester) algkristluse taastamine - Avaldas uue testamendi kreekakeelse tekstikriitilise väljaande (1516) ! - Narruse kiitus (1517a.) (20 000 eksemplaari) - Kuulus tõsikristlike eluideaalide ja sisemise usuelu pooldaja, kes taunis silmakirjalikust. sallivus! Moraal. - Ei soovinud katkestada suhteid rooma kirikuga, kuldne kesktee Martin Luther (1483-1546) - Saksamaa reformatsiooni suurkuju ja luteri kiriku rajaja. - Munk ja Wittenbergi ülikooli teoloogia professor piibli tõlgendamine alal (1512) - Usuline veendumus: inimene saab õndsaks vaid jumala armust - Suurepärane piibliekspert - Iseloomult konservatiivne (taunis kapitalismi ja ühiskond.mässe) - Reis Rooma (1510-1511) - 1517 Naelutas Wittenbergi lossikabeli uksele 95 ladinakeelset teesi, milles taunis patukustutuskirjade müüki. (Tetzel) ...Ketserlussüüdistused
RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU Lühikonspekt Arvestuse teemad 1. Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioonis, Väike Põhjasõda
Rootsi kuningas G.Vasa oli tugev ja kindlakäeline valitseja, kes tõi riigi välja kriisist ja pankrotiohust. Rootsi jätkas tugevnemist ka tema poegade ajal. 16. saj keskel toimunud Liivi sõjas sai Rootsi endale Põhja-Eesti alad. Rootsi riigi suuraeg oli 17. sajandil. Soome aladel ei jõudnud veel tekkida omaette riiki, enne kui tuli Rootsi vallutus. Soome jäi sajanditeks Rootsi võimu alla, 1809 läks Soome Venemaale, 1917 tekkis iseseisev riik. Taani kaotas uusajal oma domineeriva rolli. Majanduse arengut pidurdas pärisorjuslik süsteem, mis püsis 18 sajandi lõpuni. Norra elanikkond koosnes peamiselt talupoegadest ja kaluritest, sotsiaalsed vahed ei olnud suured. 1814 aastal Taani käest Rootsi alla minnes säilitas Norra suhtelise iseseisvuse – päriselt iseseisvus Norra aastal 1905. 15) Kirjelda Bütsantsi riiki! (kus ja millal eksisteeris, kuidas valitseti, usk jm)
"Valitseja peab olema riigi esimene teener". Habsburgide ja Bourbonide dünastilised liinid Habs: keiser Maximilian I abiellus Habsburgide troonipärijana 1477. aastal Burgundia hertsogi Charles Südi tütre Mariaga Maximilian I poeg Philipp Ilus, kes oli abielus Hispaania kuninga Fernando II Katoliiklase tütre Juana Nõdrameelsega teised Euroopa tähtsamad dünastiad Burbon- Prantsusmaa Habsburg- Austria, Saksamaa, Hispaania, Madalmaad Tudor- Inglismaa Hannover- Inglismaa Hohenzollern- Preisimaa olulisemad dünastilised abielusidemed. Personaalunioonid. 1386- Krevo unioon- Poola ja Leedu poliitilise ühinemise algus 1397- Kalmari unioon- Taani, Rootsi ja Norra vaheline. 1592- Rootsi ja Poola vahel 1611- Poola-Leedu ja Venemaa vahel (Sigmund III tahtis ise asuda Venemaa trooniline) 1714- Inglismaa ja Hannover Seisuste esinduskogud varauusaegses Euroopas.
sajandi keskel ei suutnud lämmatada rahvusliku ühtsuse ideed. 1850. Aastate lõpus hakkas see Preisimaal esilplaanile tõusma. 1858. Aastal määrati psüühiliselt haige kuninga Fredrich Wilhelm IV. Kaasvalitsejaks ehk regendiks tema vend Wilhelm, kes saatis mitmed tagurlikku poliitikat ajanud ministrid erru ja kaasas riigi valitsemisse liberaalse kodanluse esindajad. Preisimaal algas uus ajastu. Loodi ülesaksamaaline partei Saksa Rahvusliit, mis seadis eesmärgiks Saksamaa ühendamise Preisimaa juhtimisel ja ilma Austriata. Kõikjal Saksamaal asutati mitmesuguseid rahvuslikke ühinguid ja seltse, mis aitasid kaasa sakslaste rahvusliku eneseteadvuse kasvule. 1861. aastal, pärast oma vaimuhaige venna surma, sai regendist kuningas Wilhelm I, kes mõistis ümberkorralduste vajadust. Wilhelm I valitsusaja algul saavutati usaldus trooni ja ühiskonna vahel ning liberaalne kodanlus asus kuningat toetama. Saksamaal muutust
mitmed tagurlikku poliitikat ajanud ministrid erru ja kaasas riigi valitsemisse liberaalse kodanluse esindajaid. 1861.a. pärast Friedrich Wilhelm IV surma sai regendist kuningas Wilhelm I, kes mõistis ümberkorralduste vajadust. Tema valitsusaja algul saavutati usaldus trooni ja ühiskonna vahel ning liberaalne kodanlus asus kuningat toetama. 1862.a. kutsus Wilhelm I Preisimaa valitsusjuhiks 'tugeva käe' poliitikuna tuntud Otto van Bismarcki. See oli tuleviku Saksamaa jaoks oluline otsus. 1864.a. koos Austriaga purustati Taani. Võideti tagasi Schleswig, Holstein, Lauenburg. 1866.a. Bismarck provotseeris Austria-Preisi sõja. Austria sai hävitavalt lüüa, kaotas oma ülevõimu Põhja-Itaalia ja Saksa aladel. Kaotati Viini kongressil loodud Saksa Liit. 1867.a. moodustati Põhja-Saksa Liit, kuhu kuulusid Maini jõest põhja poole jäävad 19 Saksa riiki. See oli vastavalt oma põhiseadusele liitriik, kõrgeim võimuorgan Riigipäev
Kõik kommentaarid