Raha
ja finantsasutused. - Mis on raha? Millised on selle omadused?
- Milline raha on käibel Eestis ja mujal maailmas?
- Millised teenuseid pakuvad pangad ja teised rahaasutused?
- Kuidas “loovad” pangad raha?
- Mis on Eesti Panga roll ja kohustused?
- Miks muutub raha väärtus?
- Miks inflatsioon meid kõiki puudutab?
Raha
Raha on mistahes üldtunnustatav
maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumiseks.
Raha funktsioonid
- Maksevahend;
- Väärtuse mõõt
- Kogumis- ehk akumulatsioonivahend
Millistele omadustele peab vastama raha?
- Stabiilsus
- Kaasaskantavus
- Kulumiskindlus
- Ühtlus
- Jagatavus
- Äratuntavus
Maksevahendid
- Sularaha – pangatähed ja mündid
- Sularahata maksevahendid
- Maksekorraldused
- Tšekid
- Kaardimaksed
- Otsekorraldused
Raha kvaliteedinõuded
Kvaliteetne raha on raha, mis suudab realiseerida kõige paremini oma ideed (olemust). Tuleb toime oma ülesannetega e. funktsioonidega. Raha kvaliteet sõltub üldiselt rahast endast (tagatised, hulk ringluses, tunnustatus jms), vastavusest turu
arengutasemele (ootustele), rahaomanike vajadustele,
rahapoliitika kvaliteetsusest.
Kvaliteetsel rahal on:
- osadeks jaotatavus ostude (maksmiste) sooritamiseks vastavalt vajadusele.
- hea võltsimiskindlus
- hea säilivus (kuluvuskindlus, temperatuuri- ja niiskuseresistentsus)
- odav emiteeritavus – raha käibelelaskmine ühiskonnale odavam (võib olla aeglane ja tagasilöökidega vastavalt turgude ebastabiilsusele ja rahavõltsijate tegevusele).
- hea liikumiskiirusega – kuna raha liigub põhiliselt rahakanalites lahus omanikest ja kaubad omakorda lahus ostjatest-müüjatest. Suurem liikumiskiirus vähendab tehingutega kaasnevaid raha teelolekuajal tekkida võivaid inflatsioonikahjusid. Näiteks kommertspanganduse algaastatel Eestis (1988-1990) liikus välisvaluuta õle piiri pankurite kohvrites sularhana. Järgmiseks etapiks oli pankade korrespondentkontode avamine välismaal, kust sai juba arveldustehinguid sooritada . Esimeseks aitajaks oli Svenska Handelsbanken. Alles 1993. aasta lõpul lüliusid Eesti pangad rahvusvahelisse elektrooniliste arvelduste süsteemi (SWIFT), mis võimaldab mõne hetkega lähetada raha maailma teise otsa.
- hea likviidsus -likviidsemat raha saab kiiremini rahaomaniku suva kohaselt kasutada.
Eri liiki raha likviidsuse tase on järgmine alustades kõige likviidsemast:
sularaha;
krediitkaart ;
jooksev konto ;
tähtajaline pangakonto ;
lühiajalised riigikassa võlatähed;’
pikaajalised valitsuse võlakirjad;
aktsiad;
materiaalne vallas- ja kinnisvara.
Eriti oskamatult juhitud ( kriisis oleva) majanduse korral on võimatu saavutada raha rahuldavat kvaliteeti. Seega on oluline kvaliteedi näitaja:
- hea inflatsioonikindlus– vahetusväärtuse kindlus. Eriti oluline
pikemaajalisel säilitamisel ja väljalaenamisel. Raha vahetusväärtust närib inflatsioon, mis on põhjustatud peamiselt rahaomanike hinnangute muutumisest raha vahetusväärtusel. Viimasel võivad olla nii objektiivsed kui ka subjektiivsed põhjused.
(Lk 49-53, Mart Sõrg; „Raha“, Tartu Ülikooli Kirjastus1996 a)
Eesti rahahulga struktuur
M0 – kõige likviidsemad maksevahendid – 7678 milj.
- Ringlusse lastud sularaha
- Ringlusse lastud kontoraha
M1 – peale M0 veel nõudmiseni hoiused – 15839 milj.
- Sularaha majanduses
- Nõudmiseni hoiused
M2 – hõlmab M1, tähtajalised ja säästuhoiused ning ka valuutahoiused, olles seega kõige väiksema likviidsusega maksevahendid – 28547 milj.
- Tähtajalised ja säästuhoiused
- Valuutahoiused
Näivraha
Majandusteadlased nimetavad vara, mida saab kergesti rahaks vahetada, rahaasendajaks ehk näivrahaks.
Rahavahendusasutused
- - Hoiu- ja laenuseltsid
- - Säästuühistud
- - Krediidiühingud
Pangateenused
- - nõudehoius ehk arvelduskonto
- - tähtajaline ehk deposiithoius
- - säästuhoius
- - Tarbimislaen
- - Hüpoteeklaen
- - Arvelduslaen
- - Sündikaatlaen
Muud pangateenused
Valuutakomitee süsteem ja Eesti kroon
Alates Eesti krooni kehtestamisest 1992.aastal kehtib Eestis Valuutakomitee põhimõttele rajatud fikseeritud vahetuskursi süsteem. 8 Eesti krooni = 1 Saksa mark. Vastavalt rahaseadusele peavad kõik käibele lastud Eesti kroonid olema tagatud kulla või välisvaluuta reserviga.
Ringluses olevat raha saab suurendada ainult Eesti Panga reservide muutumisel.
Kust tulevad Eesti rahatähed ja mündid
Sente ja münte valmistas 1991-96 Eesti Panga tellimusel Tallinna Juveelitehas, Soome ettevõte Suomen Rahapaja OY aastatel 97 ja 98, ning Lõuna-Aafrika firma South -African Mint Company (Pty) Ltd samuti 97-98.
Rahatähed on trükitud Ameerikas – Unaited States Banknote Company, Suurbritannias – Thomas De La Rue & Company Ltd. ja Saksamaal – Bundesdruckerei GmbH .
Ringluses olevast sularaha kogusummast moodustasid pangatähed 99,2%, käibemündid 0,7% ja meenemündid 0,1%.
Rahatähed on trükitud V.Taigeri kavandi järgi, vaid 2-kroonised on U. Ploompuu kavandi järgi.
http://leisi.oesel.ee/~toni/Raha.ht m
http://leisi.oesel.ee/~toni/13_Raha_ja_finantsasutused.ppt#23
http://www.taebla.edu.ee/oppematerjalid/JLehepuu/12_Raha_ja_finantsasutused.pdf
Eesti
rahatähed
1 kroon (1992)
turvamärgid 1992, kujundus
2 krooni (1992, 2006, 2007)
turvamärgid 1992, 2006 2007, kujundus
5 krooni (1991, 1992, 1994)
turvamärgid 1991 1992, 1994, kujundus
10 krooni (1991, 1992, 1994, 2006, 2007)
turvamärgid 1991 1992, 1994, 2006 2007, kujundus
25 krooni (1991, 1992, 2002, 2007)
turvamärgid 1991 1992, 2002, 2007, kujundus
50 krooni (1994)
turvamärgid 1994, kujundus
100 krooni (1991, 1992, 1994, 1999, 2007)
turvamärgid 1991 1992, 1994, 1999, 2007, kujundus
500 krooni (1991, 1994, 1996, 2000, 2007)
turvamärgid 1991, 1994, 1996, 2000, 2007, kujundus
Meenerahatähed
10 krooni (2008)
turvamärgid, kujundus
EESTI MÜNDID
Käibemündid
Meenemündid
5 senti
10 krooni (rahareform)
10 senti
10 krooni (XXV Olümpia)
20 senti
100 krooni (rahareform)
20 senti 1997
100 krooni (olümpia)
50 senti
10 krooni (EV - 80)
1 kroon
100 krooni (EV - 80)
1 kroon 1998
500 krooni (EV - 80)
1 kroon (EV - 90)
15.65 krooni (EP - 80, euro kasutuselevõtt)
5 krooni (EV - 75)
1 kroon (Esimene üldlaulupidu - 130)
5 krooni (EP - 75)
10 krooni (Tartu Ülikool)
100 krooni (kroon - 10)
10 krooni (Eesti lipp )
100 krooni (Eesti olümpiavõitjad)
10 krooni (taliolümpia)
100 krooni (Estonia Teater - 100)
100 krooni (kroon - 15)
10 krooni (EV - 90)
50 krooni (EV - 90)
100 krooni (EV - 90)
10 krooni (XXIX suveolümpia)
10 krooni (ERM - 100)
100 krooni (laulu- ja tantsupeod )
10 krooni (laulu- ja tantsupeod)
10 krooni (XXI taliolümpia)
Eesti Pank . Bank of Estonia
EURO-RAHA
Euro – Euroopa
Liidu arvestuslik rahaühik alates 1995. a., mile emissioon algas
2002.a.; ECU
ECU
– (ing. Europen Currency Unit ) Euroopa valuutaühik, mille
kehtestas Euroopa Valuutasüsteem 3. juulil 1979.a, mille väärtus
põhines Euroopa Majandusühenduse liikmesmaade valuutade väärtuse
kaalutud keskmisel (nn. „valuutakorvis“ oli Saksa mark, Prantsuse
frank, Holandi kulden, Belgia frank, Luksenburgi frank, Itaalia liir,
Taani kroon, Iiri nael, Inglise naelsterling, 20% ulatuses kuld,
3.sept.1984.a. lisandus Kreeka drahm ja 21.sept. 1989.a. lisandusid Hispaania peseeta ja Portugali eskuudo) ja mis toimis kui:
1)
arvestusühik vahetuskursside mehhanismis;
2)
kõrvalekalde indikaatoritemääratlemise alus;
3)
arvestusühik krediidimehhanismis;
4)
riikidevaheline arveldusvahend;
1995
aastal asendati euroga (Olev Raudsepp , „Väike pangandusleksikon“,
Külim 1997).
Kroonilt eurole üleminek
Millal
alustatakse müntide vermimist?
Eesti
euromünte hakatakse vermima pärast euroalaga liitumise otsuse
teatavakstegemist.
Kes
kannab euroraha trükikulud?
Euro rahatähtede trükikulud ja müntide vermimiskulud kannab Eesti
Pank.
Kes
vastutab euro sularaha väljaandmise ja levitamise eest?
Euroraha väljaandmise eest vastutab Eesti Pank. Sularaha lastakse
käibele pangakontorite, sularahaautomaatide ja jaekaubanduse kaudu.
Millised
on euro ja eurosendi lühendid ning märgid?
Euro tähis on € ja lühend EUR. Eurosentidel eraldi tähistust ei
ole.
Kas
€-märk peab olem kirjutatud enne või pärast hinda?
€-märk kirjutatakse enne hinnanumbrit.
Kust
leida oma arvutiklaviatuuril €-märk?
Vajutades samaaegselt klaviatuuril klahve AltGr ja E või AltGr ja 5.
Millised
on euromüntide tehnilised andmed?
Nominaal -väärtus
Läbi-mõõt (mm)
Mündi ääre paksus (mm)
Kaal (g)
Kuju
Värv
Koostis
Serv
€ 2
25,75
2,20
8,50
Ümmargune
Välimine osa: valge
Sisemine osa: kollane
Välimine osa: kupronikkel Sisemine osa kolmekihiline : nikkelpronks nikkel nikkelpronks
Servatekst Peen-rihveldus
€ 1
23,25
2,33
7,50
Ümmargune
Välimine osa: kollane
Sisemine osa: valge
Välimine osa: nikkelpronks Sisemine osa kolmekihiline: kupronikkel nikkel kupronikkel
Vahelduv rihveldus
50 senti
24,25
2,38
7,80
Ümmargune
Kollane
“ Nordic gold ”
Stiliseeritud rihveldus
20 senti
22,25
2,14
5,74
“Hispaania lille” kujuline
Kollane
“Nordic gold”
Sile
10 senti
19,75
1,39
4,10
Ümmargune
Kollane
“Nordic gold”
Stiliseeritud rihveldus
5 senti
21,25
1,67
3,92
Ümmargune
Punane
Vasetatud teras
Sile
2 senti
18,75
1,67
3,06
Ümmargune
Punane
Vasetatud teras
Sile, soonega
1 sent
16,25
1,67
2,30
Ümmargune
Punane
Vasetatud teras
Sile
Kuidas
tuleb konverteerida kroonihinnad eurodesse? Milline on
ümardamisreegel? Millise täpsusastmega peavad hinnad ümardatud
olema?
Ümberarvestamine eurodesse toimub Eesti kroonides avaldatud väärtuse
jagamisel suhtega, mis määratakse kindlaks Euroopa Liidu Nõukogu
määruses (mis eeldatavalt võetakse vastu 2010. aasta juunis).
Saadud tulem ümardatakse 1 eurosendi täpsusega kolmanda koha järgi
pärast koma. Kui kolmas koht pärast koma on 5 või suurem number,
ümardatakse ümberarvestatud väärtus ülespoole.
Näide
1: Kui soovite arvestada eurodesse
näiteks 264,50 krooni, tuleb teha jagamistehe: 264,50 krooni :
15,6466 = 16,90463104 eurot.
Seejärel tuleb saadud summa arvestada 1 eurosendi täpsuseks, võttes
arvesse vaid kolmandat komakohta – 16,90463104. Kui kolmas koht
pärast koma on 4 või väiksem number, ümardatakse ümberarvestatud
väärtus allapoole, seega ümardamine 1 sendi täpsuseni oleks selle
näite korral 16,90 eurot.
Milliste toodete/teenuste hinnad peavad
olema toodud kahes vääringus? Millised reeglid hindade esitamisel
kehtivad?
Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega
kehtestatakse kohustus avaldada kaupade ja teenuste hinnad nii Eesti
kroonides kui eurodes alates 1. juulist 2010 kuni 1. juulini 2011.
Kohustus laieneb kauba või teenuse hinna avaldamisele müügikohas,
kus on võimalik hinnainformatsiooni edastamine trükitehniliselt või
käsikirjas. Sellega tagatakse tarbijatele hindade avaldamine kahes
vääringus kõigis esmatarbekaupu müüvates kauplustes ja
müügikohtades, kus tarbijad sooritavad kõige rohkem oma
igapäevaseid oste.
Kas kaupmehed ikka ümardavad hindu vastavalt ümardamisreeglile? Kas
keegi teostab ka kaupmeeste üle järelevalvet? Mida teeb riik
selleks, et hindu ei tõstetaks?
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel on plaanis
korraldada järjepidev hinnavõrdluste läbiviimine ajavahemikul 1.
juulist 2010 kuni 1. juulini 2011 ja teavitada sellest avalikkust.
Protsessi kaasatakse vabatahtlikud tarbijaühendused,
Tarbijakaitseamet ja Eesti Konjunktuuriinstituut. Hinnavõrdlused
hõlmavad enamtarbitavaid toidukaupu, odavamaid esmatarbekaupu ja
enamkasutatavaid teenuseid.
Mis
saab Eesti kroonist pärast seda, kui me võtame kasutusele euro?
Ringlusest kõrvaldatavad Eesti kroonid hävitatakse, paberraha purustatakse ja mündid sulatatakse.
Kas
pärast euro tulekut ikka kehtivad kroonimargid, kroonipiletid jt
ettemaksmist tõendavad maksedokumendid?
Tähtajatute, ettemakse sooritamist tõendavate dokumentide kohta
kehtestatakse eriregulatsioon:
Vähemalt kolm kuud enne eurole üleminekut kehtestatakse kõikidele avaliku sektori asutustele teavitamiskohustus selle kohta, millised on asutuse poolt varem välja antud piletite jt dokumentide kehtivusaeg ja kasutustingimused eurole üleminekul.
Minimaalseks kehtivusajaks postmarkide puhul sätestatakse vähemalt kolm aastat euro käibeletulekust.
Kroonides olevatele kohaliku ühistranspordi piletitele kehtestatakse minimaalseks kehtivusajaks kolm kuud pärast €-päeva.
Ettemakse tasumist tõendavad dokumendid , millele on märgitud
kehtivusaeg, kehtivad vastavalt märgitud tähtajale.
Kuidas
korraldatakse erinevate mündiautomaatide kohandamine eurode
kasutamiseks? Mis ajast peab mündiautomaatides saama kasutada
euromünte?
Parkimisautomaatide, tankimisautomaatide, kasiinode ja
teiste sularaha aktsepteerivate automaatide kohta ei ole eraldi
eurole üleminekuga seotud regulatsioone plaanis vastu võtta. Kuna
alates paralleelkäibe perioodi lõpust on ainuke seaduslik
maksevahend Eestis euro, peaksid kõik sularahaautomaadid
paralleelkäibe perioodi lõpuks olema eurole üle läinud.
Milliseid
uusi teadmisi ja oskusi peavad minu töötajad euro tulekul omama?
Kes selliseid koolitusi läbi viib?
Eesti Pank plaanib 2010. aasta jooksul (alates teisest kvartalist)
läbi viia mitu sularahakäitlejate koolitust. Eesmärgiks on jagada
teavet euro sularaha turvaelementide kohta, et niiviisi minimeerida
euro sularaha võltsingute levikut. Koolituste käigus koolitatakse
piiratud hulk edasikoolitajaid, kes omakorda koolitavad edasi teisi
sularahakäitlejaid.
Millist kasu mina tavakodanikuna euro
tulekust saan?
Eurole üleminekul muutub mugavamaks reisimine, vähenevad
valuutavahetuskulud, rääkimata vähem teadvustatud eelistest, nagu
näiteks madal laenuintresside tase, mis on n-ö avansina enne euro
kasutuselevõttu aidanud elamistingimusi parandada paljudel
elanikel.
Miks Eesti tahab kiiresti euro kasutusele võtta? Miks
meie ei võiks minna eurole üle näiteks aastal 2015?
Euroalaga
ühinemisel jätkub Eesti lõimumine ELiga , mis tagab jätkuvalt
kiire ja stabiilse majandusarengu. Eurosüsteemi liikmeksolek aitab
vähendada riigispetsiifilisi riske, mis omakorda suurendab majanduse
usaldusväärsust. See toob kaasa riigireitingu tõusu,
intressimarginaalide alanemise ning välisinvestorite suurema huvi
Eesti majanduse vastu. Samuti on oodata tehingukulude (peamiselt
valuutavahetuskulude) vähenemist ning hindade paremat võrreldavust,
mis toetab hinnastabiilsust.
Kuidas
saab kroonid eurodeks vahetada? Mis saab minu arvelduskontol olevast
rahast?
Pangad vahetavad kokkuleppel Eesti Pangaga kuu aega enne ja kuus kuud
pärast €-päeva kroone eurodeks keskkursiga ja ilma teenustasuta
ning jätkavad seejärel nimetatud teenuse osutamist vähemalt kuue
kuu jooksul piiratud kontorivõrguga. Pärast kroonide eurodeks
vahetamise lõppu pankades vahetab Eesti Pank tähtajatult kroone
eurodeks keskkursiga ja ilma teenustasuta.
Alates €-päevast
kehtib kahenädalane paralleelkäibe periood, mil euro ja kroon on sularahas võrdväärsed maksevahendid. Kauplustes saab maksta nii
eurodes kui kroonides, vahetusraha antakse üldjuhul tagasi eurodes.
Pärast paralleelkäibe perioodi on euro ainus seaduslik maksevahend
Eestis.
Kontorahas toimub €-päeval eurole järsk üleminek, st
üleminekuperioodi ei ole. Krooni kontoraha konverteeritakse
üheaegselt ning täies ulatuses eurodeks. Kõik tehingud , mis on
teostatud alates 1. jaanuarist 2011, kajastatakse eurodes.
Kus
ja kui kaua saab vahetada kroone eurodeks?
Euro sularaha lastakse ringlusse ja kroonid kõrvaldatakse käibelt
pangakontorite, sularahaautomaatide ning jaekaubanduse kaudu.
Krediidiasutused vahetavad vähemalt kuu aega enne ja kuus kuud
pärast üleminekupäeva kroone eurodeks keskkursiga ja ilma
teenustasuta kõigis pangakontorites ning seejärel veel kuus kuud
piiratud kontorivõrguga. Pärast seda vahetab Eesti Pank kroone
eurodeks keskkursiga ja teenustasuta tähtajatult.
Millal
hakkavad sularahaautomaadid väljastama eurosid? Millistes kupüürides
sularaha väljastatakse?
Sularahaautomaadid püütakse ümber häälestada nii, et alates
€-päevast väljastavad võimalikult paljud automaadid ainult euro
rahatähti. Automaatidest väljastatavate rahatähtede nimiväärtused,
ümberhäälestamisperioodi pikkuse ja muud üksikasjad täpsustavad
krediidiasutused 2010. aasta sügisel.
Millise
kursiga saab kroone eurodeks vahetada?
Euroopa Majandus- ja Rahaliidu täisliikmeks saamise ehk euro
kasutuselevõtu täpne protseduur on kirjas ELi asutamislepingu
artikli 122 lõikes 2 ja artikli 123 lõikes 5 (avalikud dokumendid).
Vastavalt viimasele määrab lõpliku vahetuskursi ühehäälselt
majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN). Ettepaneku määruse
vastuvõtmiseks teeb Euroopa Komisjon. Sellele lisatakse Euroopa
Keskpanga arvamus. Hääletamisest võtavad osa euroala liikmesriikide rahandusministrid.
Kuna euroalaga liitumine ja vahetuskursi lõplik fikseerimine on
mitmepoolsed otsused, siis ei ole Eestil ühepoolselt võimalik
deklareerida, millise kursiga Eesti liitub. 1999. aastast euroalasse
kuuluva üheteistkümne riigi puhul määrati vahetuskursiks
31.12.1998 kehtinud viimane turukurss. Eesti vahetuskurss on Saksa
marga ja euro suhtes olnud fikseeritud juba rohkem kui seitseteist
aastat. Seetõttu lähtuvadki nii Eesti Pank kui valitsus eeldusest,
et Eesti liitumine euroalaga toimub sama kursi alusel, mis on
kehtinud seni ehk 15,6466.
MILLINE
ON EESTI EUROMÜNT?
Kes
kujundas Eesti euromündi?
Eesti euromündi rahvusliku külje kujundusvõistluse võitja on
Lembit Lõhmus võistlustööga Hara 2 (nr 4). Lõhmuse töö sai
telefonihääletusel 12 482 häält.
Mida
on kujutatud Eesti euromündil?
Võidutööl on kujutatud Eesti kontuur ja sõna "Eesti".
Kes
valis välja Eesti euromündi kujunduse? Kuidas valik tehti?
2004. aasta juunis väljakuulutatud konkursile laekus 19. oktoobriks
õigeaegselt kokku 134 tööd. Ekspertide žürii väljavalitud kümme parimat tööd osalesid nädala väldanud telefonihääletusel, mille
käigus anti kokku 45 453 häält.
Telefonihääletuse tulemused
kinnitas Eesti Panga kokkukutsutud žürii, kes tegi novembri alguses
ka otsuse kümne rahvuslikku hindamisvooru jõudnud kavandi osas.
Kas
Eesti rahvusküljega euromündid kehtivad maksevahendina ka
väljaspool Eestit?
Müntide nimiväärtust näitav külg (ühiskülg) on kõikidel
liikmesriikidel ühine, kuid müntide teine külg on rahvuslik ja
igas riigis erinev. Vaatamata erinevale tagaküljele on kõik mündid
seaduslikud maksevahendid kogu euroalal, nii ka Eesti mündid.
Kas
Eesti euromündi motiivi on võimalik muuta?
Euromündi rahvusliku külje kujunduse muutmine ei ole võimalik
välja arvatud monarhiates iga 15. aasta tagant või monarhi
vahetumise korral. Erandiks on mälestusmündid (commemorative
coins), milleks on oluliste riiklike sündmuste puhul erilise
kujunduse ja piiratud koguses ringlusse lastav käibemünt. Nimetud
mälestusmünte võib iga riik ringlusesse lasta kord aastas. Euroala
riikide enda poolt emiteeritud mälestusmüntidele lisanduvad ka
euroala ühisprojekti raames emiteeritavad sarnased käibemündid,
mida antakse välja meenutamaks Euroopa Liidu olulisi sündmusi.
Erilise kujundusega on ka meenemünid, mille kujunduse osas ei ole
piiranguid.
Mida
on kujutatud euromüntide ühisküljel?
2-
ja 1-eurosel ning 50-, 20- ja 10-sendisel kujutatakse Euroopa Liitu
enne 1. mail 2004 toimunud laienemist. Uutel , alates 2007. aasta 1.
jaanuarist emiteeritavatel müntidel kujutatakse Euroopa
geograafilist kaarti . Itaalias (k.a San Marino ja Vatikani Linnriik ),
Austrias ja Portugalis emiteeritud müntidest on hilisema kujundusega
vaid 2008. aastal või pärast seda käibele lastud mündid. 5-, 2-
ja 1-sendisel kujutatakse Euroopat maailmakaardil Aafrika ja Aasia suhtes.
KAS
EURO ON TURVALINE?
Kui
turvalised on euro rahatähed?
Euro rahatähtedel kasutatakse mitmeid kõrgtehnoloogilisi
turvaelemente, mis muudab nende reprodutseerimise äärmiselt
keeruliseks. Turvaelementide abil saab rahatähtede ehtsust kiiresti
ja hõlpsalt kontrollida. Veidi hoolikamalt uurides peaks igaüks
suutma eristada ehtsat rahatähte võltsingust.
Kuidas ära tunda valeraha ?
Euro rahatähtedel on kasutatud arvukalt turvaelemente,
mis teevad nende järeletegemise väga keeruliseks. Valeraha
äratundmiseks on vaja uurida võimalikult paljusid endale
teadaolevaid turvaelemente. Kõige kindlam on võrrelda kahtlast
rahatähte rahaga , mille õigsuses Te veendunud olete. Kindlasti
tuleks vaadata, kas rahatähe allikas ise on piisavalt usaldusväärne.
Näiteks võib sada protsenti kindel olla, et sularahaautomaadist
saab õige raha. Valeraha kahtluse korral on kõige mõistlikum
küsida abi kommertspankade kontoritest. Samuti teavitatakse enne
eurole üleminekut avalikkust senisest enam euro rahatähtede ja
müntide kujundusest, turvaelementidest jms.
Kuidas
käituda, kui minu valdusse on sattunud valeraha?
Tuleb pöörduda politseisse või kommertspanga kontorisse , kes saadab raha edasi ekspertiisi.
Mida
on tehtud selleks, et nägemispuudega inimesed saaksid erinevatel
euro rahatähtedel vahet teha?
Euroraha kujundamise algfaasis konsulteeriti pidevalt Euroopa Liidu
Pimedate Ühinguga. Kõik seitse rahatähte on erineva suurusega,
lihtsustades raha äratundmist kompamise teel. Samuti kannavad
rahatähed kombatavaid turvaelemente. Rahatähti on võimalik
eristada ka selle järgi, et reljeefsused asuvad erinevates kohtades
ja raha on kohati erineva paksusega. Osalise nägemispuudega
inimestele mõeldes on iga rahatäht ise värvi (näiteks 20eurone on sinist värvi) ja rahanumbrid on trükitult suurelt ja
väljapaistvalt.
MILLISTES
RIIKIDES SAAB VEEL EURODES MAKSTA?
Kus
kehtib euro seadusliku maksevahendina?
Euro tuli kontorahana kasutusse 1.01.1999 üheteistkümnes Euroopa
Liidu liikmesriigis. Alates 1. jaanuarist 2002 on käibel ka euro
sularaha. Euro on seaduslik maksevahend kuueteistkümnes ELi
liikmesriigis, kuues muus Euroopa riigis ning sellistel
territooriumitel ja saartel, mis kuuluvad mõnele euroala
liikmesriigile või on sellega seotud.
ELi
liikmesriigid:
Belgia, Saksamaa,
Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa , Itaalia, Luksemburg ,
Madalmaad, Austria, Portugal, Soome, Küpros, Malta, Sloveenia ja Slovakkia .
Euroopa
riigid, kus kasutatakse eurot:
Monaco ,
San Marino ja Vatikani Linnriik, Andorra, Montenegro ja Kosovo
Ülemeredepartemangud,
-territooriumid ja -saared, mis kuuluvad euroala riikidele või on
nendega seotud:
Guadeloupe,
Prantsuse Guajaana, Mayotte, Réunion, Saint-Pierre ja Miquelon ning
Prantsuse Antarktilised ja Lõunaalad.
Miks
ei ole kõik Euroopa Liitu kuuluvad riigid eurot kasutusele võtnud?
Euroalaga liitumiseks peavad kõik riigid eelnevalt olema liitunud
vahetuskursimehhanismiga ERM2 , kus nad peavad osalema vähemalt kaks
aastat. Seejärel hinnatakse riikide majanduse ja õiguskeskkonna
vastavust euroala nõuetele. Lisaks kaheteistkümnele euroala riigile
on veel seitse Euroopa Liidu riiki, sealhulgas Eesti, juba ERM2
liikmed. Seega peaks euroala laienema lähema viie aasta jooksul
mitme riigi võrra.
KUST
ON VÕIMALIK LEIDA LISAINFORMATSIOONI EURO TULEKU KOHTA EESTIS?
Kas
ja kus on võimalik lugeda Eesti eurole ülemineku plaani?
Eurole
ülemineku plaaniga on võimalik tutvuda Eesti Panga koduleheküljel
www.eestipank.info
MUUD
KASULIKKU
Mis
asi on Euroopa Majandus- ja Rahaliit (EMU)?
1992. aastal sõlmisid Euroopa Liidu liikmesriigid Maastrichti lepingu, millega pandi alus Euroopa ühise majandus- ja rahaliidu
loomisele. Selle tulemusena pidi Euroopas kasutusele võetama
ühisraha. Ühisraha pidi andma ühtsel turul kauplejatele ühtse
hinnaskaala ja maksevahendi, mis pidi oluliselt lihtsustama ja
elavdama kaubavahetust liikmesriikide vahel. Ettevalmistus toimus
kolmes etapis , millest viimane algas 1999. aastal euro loomise ja
ühtse rahapoliitika algusega.
EMU on loodud Euroopa Liidu kahe
keskse majanduspoliitilise eesmärgi – ühtlane ja stabiilne majanduskasv ning ühtlane ja madal inflatsioonitase –
elluviimiseks. Ühtse rahapoliitika eesmärgiks on ühise raha,
keskpanga ja intressimäärade kaudu tagada liikmesriikides tervikuna madal inflatsioonitase (kuni 2% aastas). Mitmed uurimused ja
tööstusriikide aastakümnetepikkune kogemus on tõestanud, et
stabiilne, madal ja kergesti ennustatav inflatsioonitase tagab kõige
soodsamad tingimused pikaajaliseks majanduskasvuks. See võimaldab
ettevõtetel ja eraisikutel lihtsamini planeerida oma investeerimis -
ja tarbimisotsuseid ning tagada niiviisi ressursside tõhus paigutus .
Kas
Eesti Panga ülesanded muutuvad pärast eurole üleminekut?
Euro kasutuselevõtmisel hakkavad Eesti Panga esindajad osalema ka
europiirkonna rahapoliitika väljatöötamisel. Igapäevaselt jätkab
Eesti Pank rahvusliku keskpanga funktsioonide täitmist. See
tähendab, et lisaks Euroopa Keskpanga rahapoliitiliste otsuste
elluviimisele, majandusanalüüsi ja -prognooside koostamisele ning
välisvaluutareservide haldamisele jätkub sularaha emissiooni,
maksesüsteemide toimimise ja statistika kogumisega seotud ülesannete
täitmine. Samuti jääb Eesti Panga ülesandeks finantsstabiilsuse
säilitamine ja pangandussektori reguleerimine, mida tehakse tihedas koostöös Eesti Panga juures asuva Finantsinspektsiooniga.
Kasutatud materjal pärineb: http://www.pangaliit.ee/europlaan/kkk/
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-11-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Janely Karp
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid