Riigiabi ja riigihanked, Euroopa Liidu Kaubandusõigus (0)

SISUKORD

SISUKORD 1
SISSEJUHATUS 2
1. RIIGIABI 3
1.1 Rakendamine 3
1.2 Menetlus 4
1.3 Siseriiklik riigiabi ja vähese tähtsusega abi register 4
1.4 Üldine grupierandi määrus 5
1.5 EAS 5
2. RIIGIHANKED 7
2.1 Õiguskaitsevahendid 8
2.2 Riigihangete liigid ja menetlus 9
KOKKUVÕTE 10
KASUTATUD ALLIKAD 11

SISSEJUHATUS

Riigiabi valdkond kuulub Euroopa Liidu ainupädevusse. EL riigiabialane regulatsioon on Eestis otsekohalduv ja riigiabi järelevalvet teostab Euroopa Komisjon . Üldiselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi soodustades teatud ettevõtjaid, Euroopa Liidu poliitikaga kokkusobimatu, sest see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Küll on aga teatud tingimused, mille täitmisel on võimalik viia riigiabi andmine Euroopa Liigu toimimise lepinguga kooskõlla.
Riigihankelepinguid kasutatakse kaupade ja teenuste (uurimused, tehniline abi, koolitused , reklaamiteenused, infotehnoloogiaseadmed jne) ostmiseks . Riigiasutuste pakutavatele lepingutele võivad kandideerida kõik Euroopa Liidu liikmesriigid. Riigihangetega tegeleb Euroopa Komisjon. Eesti siseselt sätestab riigihanke teostamise korra, riigihankega seotud subjektide õigused ja kohustused, riikliku järelevalve teostamise ja vaidlustuste lahendamise korra ja vastutused Riigihangete seadus.

1. RIIGIABI

Riigiabina on Euroopa Liidu toimimise lepingus määratletud valitsuse ükskõik missugusel kujul pakutavat abi ettevõtetele. Kuid kuna valitsuselt toetust saav äriühing on võrreldes oma konkurentidega eelisolukorras, siis üldiselt keelatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 kohaselt riigiabi andmine. Mõningatel juhtudel on valitsuse sekkumine aga vajalik, et tagada majanduse tõhus ja õiglane toimimine. Teatavate poliitiliste eesmärkide ja suundade puhul võib riigiabi käsitleda Euroopa Liidu toimimise lepinguga kooskõlas olevana.1
Riigiabi antakse kindlaksmääratud perioodiks ja ulatuses, mis on vajalik EL toimimise lepingu artikli 107 lõigetes 2 ja 3 (lisa 1) nimetatud eesmärgi saavutamiseks. Kuna riigiabi on ühisturuga põhimõtteliselt kokkusobimatu, siis otsustamisel kas tegemist on riigiabiga, peab see vastama kõigile järgmistele tingimustele: abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; abimeetmel on valikuline iseloom (suunatud ettevõtjale, nende grupile või kindlate kaupade tootmiseks); abimeede annab eelise abi saajale ; abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi EL liikmesriikide vahel.2
Riigiabi andja on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu isik, sealhulgas sihtasutus , mittetulundusühing, avalik-õiguslik juriidiline isik või Konkurentsiseaduse § 31 nimetatud avalik ettevõtja, kes otseselt või kaudselt kasutab riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse vahendeid riigiabi andmiseks.3

1.1 Rakendamine

Riigiabi valdkond on Euroopa Komisjoni ainupädevuses ja Eestile otsekohalduv. Komisjoni ainupädevus tähendab, et valdkonnas rakendab komisjon ühenduse õigust otse, riigi sekkumiseta. Riigiabi võib anda üksnes komisjoni eelneval kirjalikul loal. Riigiabi andjal ei ole õigust alustada riigiabi andmist enne, kui komisjon on andnud riigiabi andmise loa või kui vastavalt nõukogu määruse järgi peetakse abi komisjoni poolt heakskiidetuks. Siseriiklikud riigiabi protseduurireeglid on sätestatud Konkurentsiseaduse 6. peatükis
Komisjon rakendab Euroopa Liidu konkurentsipoliitikat otse, kuna konkurentsi valdkond mõjutab ühisturu toimimist oluliselt. Seetõttu jälgitakse Euroopa Liidus, et konkurentsieeskirjad ei takistaks ühisturu toimimist ja parimaks lahenduseks riigiabi valdkonnas on peetud seda, et selle ühisturu oluliselt mõjutava valdkonna rakendamise eest vastutab sõltumatu institutsioon .4

1.2 Menetlus

Euroopa Liidu liikmesriigid on kogustatud tegema komisjoniga koostööd ja esitama sellele kogu vajaliku teabe, et komisjon saaks täita talle pandud kohustusi. Kui komisjon leiab esialgse uurimise tulemusel, et antav abi ei sobi ühisturuga kokku, tuleb alustada ametlikku uurimismenetlust, et komisjon saaks koguda antava abi sobivuse hindamiseks vajaliku teabe ja huvitatud pooled saaksid esitada omapoolsed seisukohad.
Kui abi ei sobi ühisturuga kokku, tuleb taastada tõhus konkurents . Selleks tuleb abi, sealhulgas intressid, viivitamata tagastada. Tagastamine peab toimuma vastavalt siseriiklikus õiguses kehtivale korrale ning selle korra kohaldamine ei tohi komisjoni otsuse viivitamatut ja tõhusat täitmist takistades raskendada tõhusa konkurentsi taastamist.5
ELTL artikli 108 kohaselt peab komisjon koostöös liikmesriikidega pidevalt kontrollima kõiki olemasolevaid abisüsteeme. Selguse ja arusaadavuse ning õiguskindluse huvides tuleb kindlaks määrata selles artiklis nimetatud koostöö ulatus.

1.3 Siseriiklik riigiabi ja vähese tähtsusega abi register

Eestis tegeleb riigiabi küsimustega Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakond . Põllumajanduse, metsanduse ja kalandusega seotud abi menetlemisega tegeleb Põllumajandusministeerium. Transpordisektoris antava abiga seotud menetluse eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Vastavalt konkurentsiseaduse §-le 492 on Rahandusministeeriumis alates 2009. a 1. jaanuarist loodud riigiabi ja vähese tähtsusega abi register. Registri põhimäärus on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 5. juuni 2012. a määrusega nr 41 „Riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri põhimäärus.”
Register hõlmab kogu Eestis antavat riigiabi ja vähese tähtsusega abi, välja arvatud põllumajanduse ja kalanduse valdkonnas. Register hõlbustab vähese tähtsusega abi kumuleerimisreeglite täitmist, samuti riigiabi ja vähese tähtsusega abi järelevalvet ja aruandlust. Registrile on juurdepääs riigiabi ja vähese tähtsusega abi andjatel, kes on Rahandusministeeriumiga sõlminud riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmete registrile esitamise lepingu.6

1.4 Üldine grupierandi määrus

Euroopa Komisjon võttis 6. juulil 2008 vastu komisjoni määruse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks ehk üldine grupierandi määrus. Üldise grupierandi määruse kohaselt on lubatud abi järgmistes valdkondades: regionaalabi; VKEdele investeerimiseks ja tööhõiveks; naisettevõtjate asutatud uute ettevõtete toetuseks ; keskkonnakaitseks; VKEde nõustamiseks ja messidel osalemiseks; riskikapitali vormis; teadus- ja arendustegevuseks; koolituseks; ebasoodsas olukorras või puudega töötajatele.7

1.5 EAS

2000. aastal loodud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) edendab ettevõtlus- ja regionaalpoliitikat Eestis ning on riikliku ettevõtluse tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone, pakkudes ettevõtjatele, teadusasutustele, avalikule ja kolmandale sektorile rahalisi toetusi, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust. Eesti liitumise järel Euroopa Liiduga sai EAS üheks Euroopa Liidu struktuurifondide rakendusüksuseks Eestis. Euroopa Liidu rahastamisperioodil on kokku rohkem kui 3,4 miljardit eurosest struktuuriabist Eestile EASi rakendada 784 miljonit eurot.8 Kuna riigiabi on vastuolus Euroopa Liidu poliitikaga, kuna see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust ning ühisturu toimimist. Siis EAS’l on väga oluline roll Euroopa ühisturu kujundamisel, jagades toetusi erinevatele ettevõtetele, mis edendaksid ühist turgu. Toetuste andmise korda ja tingimuste täitmist kontrollib Euroopa Komisjon.

2. RIIGIHANKED

Riigihange on protsess, mille abil ametiasutused (sealhulgas kõik valitsus- ja riigiasutused ) ostavad kaupu ja teenuseid või tellivad tööd. Need lepingud kujutavad endast olulist ELi turuosa, moodustades ligikaudu 16% SKTst.
Ühes Euroopa Liidu liikmesriigis tegutsevad ettevõtted võivad vabalt kandideerida riigiasutuste pakutavatele lepingutele teistes ELi liikmesriikides. Ametiasutused kogu Euroopa Liidus kasutasid töövõtjate väljavalimiseks ühtlustatud ja läbipaistvaid menetlusi. Euroopa väikeettevõtlusalgatusega „Small Business Act” edendatakse täiendavalt meetmeid, mis lihtsustavad väikeettevõtete jaoks riigihankelepingute taotlemist võrdväärselt suuremate konkurentidega.
Avaliku- ja erasektori koostöö on üha levinum viis infrastruktuuri haldamiseks, ehitamiseks ja renoveerimiseks või teenuse osutamiseks. Sellist koostööd võib leida erinevates sektorites – transpordi, rahvatervise, hariduse, riikliku julgeoleku, jäätmekäitluse ning vee- ja energiavõrkude valdkonnas. Euroopa Liidu eesmärk on tagada tõhus konkurents avaliku- ja erasektori koostöös ning selgitada, kuidas tuleks kohaldada ELi eeskirju eraõiguslike partnerite valikul .
Lepingute sõlmimisel keskkonnategureid arvestades saavad riigiasutused julgustada ettevõtteid arendama keskkonnasõbralikke tooteid, teenuseid ja tehnoloogiat.9
Riigihankelepinguid, mis ületavad teatava väärtuse, reguleeritakse kahe Euroopa direktiiviga. Üks direktiividest reguleerib avaliku sektori ehitustööde ning tarne- ja teenuslepinguid. Teine reguleerib vee-, energeetika -, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ettevõtjate hankemenetlusi. Asjaomaste direktiividega reguleeritakse lepinguid, mis ületavad teatavad piirmäärad. Kõik riigihanked, mis ületavad teatud hankemaksumuse, tuleb avaldada Euroopa Liidu Teatajas ning seda üle kogu Euroopa Liidu.
Eestisiseselt sätestab riigihanke teostamise korra, riigihankega seotud subjektide õigused ja kohustused, riikliku järelevalve teostamise ja vaidlustuste lahendamise korra ja vastutuse riigihangete seadus. Eestis läbiviidavate riigihangete kohta kogub ja avaldab infot Riiklik Riigihangete Register.10

2.1 Õiguskaitsevahendid

Euroopa õigusaktidega tagatakse ettevõtetele vastavad õiguskaitsemeetmed juhul, kui lepinguid sõlmivad ametiasutused ei järgi eeskirju.
Teatavate valdkondade riigihankelepinguid hõlmavad erieeskirjad.
Kaitsealased riigihankelepinguid hõlmavad siiski veel enamjaolt siseriiklikud õigusaktid. Euroopa Liidu eesmärk on luua turg kaitsevarustuse alal, kaitstes samal ajal riiklikku julgeolekut.
Üldhuviteenuste (nt energeetika, telekommunikatsioon , transport, raadio ja televisioon , postiteenused, koolid, tervishoiu- ja sotsiaalteenused) alaste riigihankelepingute puhul koostab Euroopa Liit ühised eeskirjad, et täiustada konkurentsivõimet, tunnustades samas riiklike süsteemide mitmekesisust.
Euroopa Liit järgib Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) lepingut riigihankelepingute puhul kohaldatava õiglase rahvusvahelise konkurentsi kohta. Sellel lepingul, mida eelkõige teatakse riigihankeid käsitleva lepinguna, on 39 lepinguosalist, sealhulgas 27 ELi liikmesriiki. Kõnealuse lepinguga keelustatakse diskrimineerimine riigihankelepingute sõlmimisel ning sätestatakse menetluskord.11
Riigihangete tegevust reguleerib riigihangete seadus, mis põhineb suurel määral Euroopa Liidu vastavatel direktiividel. Riigihangete vaidlustustega tegeleb rahandusministeeriumi juures asuv sõltumatu vaidlustuskomisjon.12 Riigihangete seaduse §104 lg1 p1 alusel teostab Rahandusministeerium riiklikku järelevalvet riigihangete korraldamise üle. Tagamaks hankijate , pakkujate ja huvitatud isikute informeerituse enamlevinud RHS-i rikkumistest ning riikliku järelevalve seisukohtadest.

2.2 Riigihangete liigid ja menetlus

Avatud hankemenetlus, mille korral võib pakkumuse esitada iga huvitatud isik, kes vastab seaduses sätestatud tunnustele.
Piiratud hankemenetlus, mille korral võib iga huvitatud isik esitada hankemenetluses osalemise taotluse, kuid pakkumuse saavad esitada üksnes need hankija poolt objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel valitud taotlejad, kellele hankija teeb pakkumuse esitamise ettepaneku.
Võistlev dialoog, mille korral võib iga huvitatud isik esitada hankemenetluses osalemise taotluse ning hankija peab valitud taotlejatega läbirääkimisi, et välja selgitada üks või mitu kõige enam tema vajaduste rahuldamiseks sobivat lahendust. Hankija teeb läbirääkimistel osalenud taotlejatele pakkumuse esitamise ettepaneku ja valib välja eduka pakkumuse.
Väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlus, mille korral iga huvitatud isik võib esitada hankemenetluses osalemise taotluse ja hankija teeb vähemalt kolmele enda poolt väljavalitud taotlejale pakkumuse esitamise ettepaneku ning peab nendega läbirääkimisi pakkumuste üle, et valida välja edukas pakkumus .
Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral peab hankija hankelepingu tingimuste üle läbirääkimisi omal valikul ühe või mitme huvitatud isikuga, olles eelnevalt esitanud neile hankedokumendid .13
"Kui hanketeade on sõnastatud selgelt, annab see kõigile potensiaalsetele, piisavalt arukatele, kogenud ja mõistlikult hoolsatele pakkujatele objektiivse võimaluse luua endale konkreetne ettekujutus teostavatest töödest ja nende tegemise kohast ning võimaluse koostada sellest lähtuvalt oma pakkumus."14

KOKKUVÕTE

Riigiabi on ükskõik missugusel kujul pakutav abi riigi poolt ettevõtjatele. See ei ole kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, mistõttu on selle pakkumine ära keelatud, kuna muidu see soodustaks kindlaid ettevõtjad, kellele riigiabi antakse. See on oluline Euroopa Liidu ühisturu toimimise seisukohalt. Kuna Euroopa Liit soosib kaupade, teenuste jms vaba liikumist, siis mõne ettevõtte soodustamine tänu riigiabile oleks lihtsalt vastuolus EL õigusega. Samuti konkurentsi poolest oleks see teiste ettevõtjate suhtes ebaaus. Küll aga on tingimusi ja olukordi mil riigiabi pakkumine on võimalik (näiteks kalanduse ja põllumajanduse valdkonnas). On ka erinevaid Euroopa Liidu pakutavaid toetusi, mis on mõeldud Eesti ettevõtete jätkusuutlikuks arenguks (EAS), see välistab ka riigiabi pakkumise. Riigiabi küsimustega ja kontrolliga tegeleb Euroopa Komisjon, mis ühtlasi on EL täitevorgan ning esindab Euroopa kui terviku huve ning koos Euroopa Kohtuga rakendab Euroopa Liidu õigust.
Riigihangete kaudu on võimalik asutustel osta teenuseid ning kaupasid või tellida tööd. See kõik toimub läbi riigihankelepingute. Kõikidel Euroopa Liidu liikmesriikidel on võimalik kõikides liikmesriikides teha pakkumisi riigihankelepingutele. Riigihanked moodustavad Euroopa Liidu siseturul umbes veerandiku sisemajanduse kogutoodangust. Et kõik toimuks kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, siis kuulub riigiabi ja riigihangetega seonduvad küsimused Euroopa Komisjoni pädevusvaldkonda. Kuna EL soosib vaba ettevõtlust ning paneb olulist rõhku ühisturu edukale toimimisele, siis on ka riigihangetel teatud tingimused, et kõik liikmesriikide ettevõtjad saaksid esitada neile pakkumisi ning oleksid võrdses olukorras siseriiklike ettevõtetega. See on väga oluline konkurentsi seisukohalt.

KASUTATUD ALLIKAD

EAS Enterprise Estonia; EASist; Sihtasutusest; Üldinfo.
Arvutivõrgus saadaval: http://www.eas.ee/et/eas/sihtasutusest/uldinfo

E- riik; Teemad; Ettevõtjale; Ettevõtlus Euroopa Liidus; Euroopa Liit ja riigihanked.
Arvutivõrgus saadaval: https://www.eesti.ee/est/teemad/ettevotja/piiriulene_tegutsemine/kauplemine_euroopa_liidus

J. Erne ; Õiguskaitsevahendid Euroopas; Riigiabi ja dumping ; 30.03.2009

EUROPA; Teie Euroopa; Ettevõtted; ELi turg; Riigihanked
Arvutivõrgus saadaval: http://europa.eu/youreurope/business/profiting-from-eu-market/benefiting-from-public-contracts/index_et.ht m

Euroopa Komisjon; Peasekretariaat; Euroopa Liidu õiguse kohaldamine; Riigiabi.
Arvutivõrgus saadaval: http://ec.europa.eu/eu_law/state_aids/state_aids_et.ht m

Rahandusministeerium; Tegevusvaldkonnad ; Riigiabi.
Arvutivõrgus saadaval: http://www.fin.ee/riigiab i

Rahandusministeerium; Tegevusvaldkonnad; Riigihangete poliitika.
Arvutivõrgus saadaval: http://www.fin.ee/riigihanked
1 Euroopa Komisjon; Peasekretariaat; Euroopa Liidu õiguse kohaldamine; Riigiabi
2 Rahandusministeerium; Tegevusvaldkonnad; Riigiabi
3 Konkurentsiseadus § 30¹
4 J. Erne; Õiguskaitsevahendid Euroopas; Riigiabi ja dumping; Rakendamine
5 J. Erne; Õiguskaitsevahendid Euroopas; Riigiabi ja dumping; Koostöö
6 Rahandusministeerium; Tegevusvaldkonnad; Riigiabi ja vähese tähtsusega abi register
7 Rahandusministeerium; Tegevusvaldkonnad; Riigiabi; Grupierandiga hõlmatud riigiabi
8 EAS Enterprise Estonia; EASist
9 EUROPA; Teie Euroopa; Ettevõtted; ELi turg; Riigihanked
10 E- riik; Ettevõtlus Euroopa Liidus; Euroopa Liit ja riigihanked
11 EUROPA; Teie Euroopa; Ettevõtted; ELi turg; Riigihanked
12 Rahandusministeerium; Riigihangete poliitika
13 EUROPA; Teie Euroopa; Ettevõtted; ELi turg; Riigihanked; Eesti
14 Euroopa Kohtu seisukoht
0