EESTI PIIMATÖÖSTUSE RAHVUSVAHELISTUMISE OHUD JA VÕIMALUSED PIIMAÜHISTU E-PIIM NÄITEL (0)

Tartu Ülikool 
Majandusteaduskond  
 
 
 
EEESTI  PIIMATÖÖSTUSE  
RAHVUSVAHELISTUMISE OHUD JA 
VÕIMALUSED PIIMAÜHISTU E-PIIM 
NÄITEL  
 
Kodutöö 
 
 
 
Kadi Lood &  Annika  Ojala 
 
 
 
 
 
Tartu 2014 
 
1.   Iseloomustage   lühidalt  valitud  ettevõtet  ja   majandusharu   ning  selle 
rolli riigi majanduses. 
Piimatööstusena  käsitletakse  kõiki  piimatöötlemisettevõtteid,  kes  tegelevad  värske 
piima  töötlemise,  rõõsa  koore,  juustu,  vadakujuustu  ja  kohupiima  tootmisega,  muude 
piimatoodete   tootmisega,  piimapõhiste  jookide  tootmisega,  kuiv  või  kontsentreeritud 
piima  tootmisega,  tahke  piima  või  koore  tootmisega,  või  ja  muude  piimarasvade  ning 
piimarasvavõiete tootmisega, jogurti tootmine, kääritatud või hapendatud piima ja koore 
tootmisega,   kaseiini   ja  laktoosi  tootmise  ning  jäätise  ja  muu  söödava  jää  tootmisega. 
(Lukk 2014: 2) 
Eesti  piimanduse  ajalugu algab aastal 1894, kui asutati esimene erapiimatööstus Paides. 
Järgnevatel  aastatel  toimusid  suured   arengud   kvaliteedis  ja   sortimendis .  Põllumehed 
leidsid  viise kuidas ühineda erinevatesse organisatsioonidesse, mis aitasid veelgi Eesti 
piimatööstuse arengule kaasa. Kui Eesti 2004. Aastal Euroopa Liiduga liitus avaned uus 
suur  siseturg  piiranguteta  kohe  ka  piimatööstusele,  kuna  kõik  Eesti  piimatööstuse 
ettevõtted  vastasid  Euroopa  Liidu  siseturu  nõudmistele.  Pidevalt  püütakse  leida  uusi 
innovaatilisi lähenemisi ja tooteid, et piim iga inimese lauale jõuaks. (Eesti  piimandus  
ajateljel 2014) 
Statistikaameti  andmetel  tegutses  Eestis  2013.  aastal  keskmiselt  25  piimatöötlemisega 
tegelevat ettevõtet ning neis ettevõtetes oli 2013. aastal keskmiselt tööga hõivatud 2063 
inimest. Tööjõuturul toimunud töötasude üldine tõus koos piimatööstuse  tehnoloogiliste  
investeeringutega  oli  vähendas  aga  üpris  stabiilsena  püsinud  tööga  hõivatute  arvu 
sektoris võrreldes aastaga 2012 2,6% võrra. Üheks Eesti suurimaks piimatöötlemisega 
tegelevaks  ettevõtteks  on  AS  E-Piim,  mis  esimese  ettevõttena  Baltikumis  toodab 
muuhulgas   ka  kõrgekvaliteedilist  demineraliseeritud  vadakupulbrit,  mida  kasutatakse 
beebidele  mõeldud   rinnapiima   asendavas  segus.  E-Piim  aktsiaseltsis  oli  2013.  aasta 
keskmine täistööajaga töötajate arv 277 inimest, kellele maksti  töötasu  lähes 3 miljonit 
eurot. 
AS  E-Piim  Tootmine  on  enam  kui  100  aastase  kogemusega  ühistulise  omandivormiga 
Eesti farmeritele kuuluv kahe meiereiga piimatööstusettevõte, kus toodetakse juustu ja 
piimapõhiseid  pulbreid  ning võid.  Pikaajalised traditsioonid  ning soodne geograafiline 
2 
 
asukoht tugevas põllumajanduspiirkonnas on loonud aluse edukaks tegelemiseks piima 
töötlemisega kõrgel tasemel. E-Piima meiereid rajati 20. sajandi alguses – Kesk-Eestis 
asuv  Põltsamaa  meierei   1910 .  aastal  ja  sellest  70  km  kaugusel  paiknev   Järva -Jaani 
meierei  1911  a.  Tänaseks  on   nendest   arendatud  10000  tonnise  aastavõimsusega 
juustutööstus  ning  8000  tonnise  aastavõimsusega  pulbritööstus.  Toorpiima  varutakse 
ligikaudu 200  ühistu  liikmelt. Aastas töödeldakse  meiereides 120 000 tonni toorainet. 
E-Piima  eesmärk  on  väärtustada  kõrgelt  oma  liikmete  toodetud  piima,  pakkudes 
maailmale  parimat,  mis  on  toodetud  Eesti  piimast.  E-Piim  on  aastakümneid  müünud 
oma  toodangut  nii  Euroopa  Liidu  riikidesse  kui  ka   Aasia   ja  Aafrika  riikidesse  ning 
USA-sse.  E-Piim  on  innovaatikale  ja  nutikale  spetsialiseerumisele  suunatud  ettevõte. 
Alates  2005.  aastast  on  E-Piim   osanik   Eesti  Tervisliku  Piima  Biotehnoloogiate 
Arenduskeskuses,  mille  raames  tehakse  koostööd  ülikoolide  ja  teadlastega  nii 
funktsionaalse toidu kui ka kliiniliste uuringute valdkonnas. (E-piim 2014) 
Piimandus on Eesti sajanditepikkuse traditsiooniga põllumajanduse üks tähtsamaid osi. 
Ka  täna  on  Eesti  jaoks  oluline,  et  traditsiooniline  majandusharu  püsiks  ning  oleks 
jätkusuutlik  ja  uuenduslik  ka  tulevikus.  Lisaks  sellele,  et  piimandus  annab   paljudele  
inimestele  tööd  ja  seda  enamasti  just  piirkondades,  kus  töökohti  on  vähe  ning 
võimalused kasinad, toob piimandus ka maksutulusid riigikassasse ning tutvustab Eestit 
oma innovaatiliste toodetega ka mujal maailmas. Nagu näha joonisel üks on piimandus 
üks  Eesti  majandusharudest,  mille   kaubandusbilanss   on  viimastel  aastatel  olnud 
positiivne, seega teenib Eesti tulu ka piimatoodete ekspordist. 
250
200
150
Eksport
Import
100
Kaubandusbilanss
50
0
2009
2010
2011
2012
2013
 
Joonis 1. Piima ja piimatoodete eksport, import ja kaubandusbilanss aastatel 2009-
2013. (Allikas: Padar 2014) 
3 
 
2.  Iseloomustage  situatsiooni,  milles  välismajanduslikust   aspektist   asub 
valitud  ettevõte  ja  majandusharu.  Millised  välismajanduslikud 
probleemid  tuleb  ettevõttel  või  majandusharul  praeguses  ja  edasises 
arengus ületada? 
Tabelis  üks  on  toodud  aastatel  2010  kuni  2013  põllumajandustootjatelt  kokku  ostetud 
piima  kogused  tonnides  ning  ka  piima  tonni  aastane  keskmine   kokkuostuhind .  Nagu 
näha  liikus  sel  perioodil  piima  tootmine  tõusvas  joones.  2013.  aasta  oli  maailma 
piimandussektorile  ja  ka  Eestile  senisest  märkimisväärselt  kõrgemale  hinnatasemele 
tõusmise aasta. Suurenenud globaalne  nõudlus  ning vähesed  laovarud  kergitasid alates 
teisest  kvartalist  maailmaturuhindu  peaaegu  igakuiselt.  Ebareeglipäraselt  tõusid 
põhjapoolkeral   toorpiima  hinnad  ka  suvel  -  toodangu  kõrgperioodil.  Ülikõrge  nõudlus 
piima järgi oli suuresti tingitud ebatavaliselt suurest nõudlusest Hiinas. (E-Piim 2014) 
Tabel 1. Eesti põllumajandustootjatelt kokkuostetud piim aastatel 2010 kuni 2013.  
Piim naturaalkaalus, 
Keskmine hind, 
Aasta 
tuhat tonni 
eurot/ tonn  
2010 
621,1 
277,13 
2011 
642,3 
322,73 
2012 
665,1 
299,97 
2013 
705,5 
338,11 
Allikas: Eesti  Statistikaamet  
2013.  aasta  novembris  kehtestas  Venemaa  kahele  Eesti  ettevõttele  sisseveopiirangud. 
Üheks  neist  ettevõtetest  oli  ka  E-Piim,  põhjenduseks  toodi  kvaliteeti 
kontrollisüsteemides ja järelevalvet nende üle. E-Piima juht Jaanus  Murakas  oli ise aga  
novembris  positiivsete  ootustega  ning  leidis,  et  30%  nende  toodangust,  mis  varem 
Venemaale  eksporditi  suudetakse  maha  müüa  ka  mujal,  kuna  globaalsel  turul  oli 
nõudlus piimatoodetele suur. (Gabral 2014) 
2014. aasta algas võrreldes eelnevate aastatega küllalti kõrge piima kokkuostu hinnaga, 
paljudes  riikides  saavutasid  piimahinnad  kõikide  aegade  rekordi,  tõustes  üle  400  euro 
tonni.    Kuid  eelneval  aastal  piima  hinna  taevastesse  kõrgustesse  löönud  Hiina 
rekordnõudluse  tõttu  saadud  tulust  tehtud   investeeringud   tõid  kaasa  piima  ülekülluse 
4 
 
ning  hinnataseme  languse.  Piima  maailmaturu  hinna  langus  oli  raske  hoop  ka  Eesti 
piimatööstusele,  planeeritud  investeeringud  ja  muud  kulutused  tuleb  kokku  tõmmata. 
Investeeringute  arvelt  kokkuhoidmine  tähendab  omakorda,  et  Eesti  piimatööstuse 
ettevõtete arengus tekib seisak. ( Ivask 2014) 
Alates  9.  jaanuarist  2014.  Alustas  Venemaa  alustas  Eesti  piima-  ja  kalatoodete  vastast 
kaubandusboikotti. Vene  Tolliliit  tegi Eesti piima- ja kalatootjatele mitmeid märkusi, nii 
formaalseid,  kui  ka  sisulisi.  Tollane  põllumajandusminister   Helir -Valdor   Seeder  
selgitas,  et  Venemaa  eeldab    Eesti  ettevõtete  mõningate  hoonete  ümberehitamist,  sest 
need  on  Venemaa  hinnangul  liiga   kitsad   teatud  protseduuride  läbiviimiseks.  Seeder 
leidis,  et  Eesti  ettevõtted  on  Vene  turul   tegutsedes   juba  ebastabiilsusega   arvestanud , 
ning  suuri  tagasilööke  ja  massilist   pankrotti   see  piimatööstustele  kaasa  ei  too.  (Mets 
2014) 
2014. aasta suvel nähti, et Venemaa poolt kehtestatud piirangud siiski ei puuduta ainult 
neid ettevõtteid, kes Venemaale müüsid, vaid kogu  sektorit , kuna augusti alguseks  olid 
farmeritele makstavad piimahinnad langenud koguni 50 protsenti. Kaheksa kuu jooksul 
langes  piimatoodete  eksport  Venemaale  pea  neli  korda.  Kui  aasta  varem  eksporditi 
jaanuarist  augustini  piimatooteid statistikaameti andmeil Venemaale ligi 50 miljoni euro 
väärtuses, siis sama aja vältel on tänavu summa kahanenud 15 miljoni euroni. ( Jaakson  
2014) 
„TÜ  Epiko  juhatuse  liige  Üllas  Hunt  selgitas,  et  sanktsioonide  tingimuses  hindade 
alanemine  oli  igati  oodatav.  Sügisel  saavad  tehastel  aga  piimavarud  otsa  ning 
tõenäoliselt  siis  normaliseerub  ka  piimahind.  Lisaks  tõi  ta  välja,  et  kuna  paljud 
väiketootjad on sesoonse tootmisega, hakkab toodetav piima hulk vähenema ning seega 
leevendub ka turu surve. Eestis sesoonset tootmist pole.“ (Ivask 2014) 
Kuigi 2014. aasta oli keeruline kogu piimatööstusele ja ka E-Piimale kuulutati E-Piim 
FinanceEstonia  Foorumi  auhinnagalal  üheks  finantsvaldkonna  aasta  parimaks 
ettevõtteks.  E-Piim  pälvis   tunnustuse    raskes   olukorras  ekspordimahtude  säilitamise  ja 
uute  turgude  leidmise  ning  riskide  maandamiseks  krediidikindlustuse  ja  teiste 
finantsinstrumentide eduka kombineerimise eest. (Äripäev 2014) 
5 
 
3.  Millised  arengueesmärgid  on  ettevõte  ja  majandusharu  endale 
püstitanud või võiks püstitada välismajanduslikust aspektist? 
E-Piima  põhieesmärk  on  väärtustada  võimalikult  kõrgelt  oma  liikmete  poolt  toodetud 
piima.  Selle  eesmärgi  saavutamiseks  on  kindlasti  vajalik  turupositsioonide 
kindlustamine  ja  suurendamine  olemasolevatel  turgudel,  samas  ka  otsida  pidevalt  uusi 
turge.  Pidevalt  tuleb  tegeleda  ka  toodete  arendamisega  ning  tootmises  klientide 
ootustest ja nõuetest lähtudes  uuenduste  läbiviimisega. Samuti peab E-Piim oma üheks 
olulisimaks eesmärgiks minimeerida keskkonna saastamise võimalust. (E-piim 2014) 
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja piimatoimkonna esimees ning E-Piima juht Jaanus 
Murakas  avas  2014.  aasta  Eesti  Põllumajandus-Kaubanduskoja  Piimafoorumi  kõnega, 
mille juhtiv mõte oli, et Eesti piimasektor vajab arenguhüpet. Selle saavutamiseks peab 
piimasektor   tõstma   töötlemisvõimekust  ja  – efektiivsust ,  lisaks    peab  toimuma  sektori 
pidev  koostöö  teadusasutustega  innovaatiliste  toodete   juurutamisel .  Oluline  on  välja 
töötada kriisiprogrammid, mis aitaksid piimandussektori lühiajalisest kriisist läbi minna. 
Põllumajandusorganisatsioonide  töö  peab   muutuma   tulemuslikumaks  just  liikmete 
seisukohast   vaadatuna,  just  neil   organisatsioonidel   on  ka  suur  roll  kriisiprogrammide 
väljatöötamise   juures.  Samuti  tuleb  jätkata  ja  suurendada  eksporti  Aasia  ja  Aafrika 
riikidesse.  Uute  ja  kiiresti  kasvavate  turgude  leidmine  aitab  kindlasti  ka  tulevikus 
Venemaa taoliste ebastabiilsete turgudega töötamise riske hajutada. 
 
4.  Millised  alternatiivid  on  ettevõttel  (majandusharul)  valida  oma 
eesmärgi poole liikumisel? 
Eesti  Piimaliidu  ja  piimandusühistu  E-Piim  juhatuse  esimees  Jaanus  Murakas  on 
kindlalt  veendunud,  et  Eestisse  oleks  otstarbekas  ehitada  uus  tööstus,  mis  suudaks 
päevas  ümber  töötada  kuni  1000  tonni  toorpiima.  Eestis  toodetakse  praegu  ligi  2000 
tonni  toorpiima  päevas.  Olemasolevatel  piimatööstustel  puudub  aga  efektiivne 
võimekus  kogu  selle  piimakoguse  töötlemiseks.  Seetõttu  viiakse  suur  hulk  Eestis 
toodetud toorpiimast riigist välja. Riiklikus plaanis vaadates on aga toorpiima eksport, 
olgu siis  Leetu  või mujale, kõige mõttetum tegu, mida piimaga üldse teha saab. (Raudla 
2014) 
6 
 
Muraka  hinnangul  on  Eestis  Euroopa  Liidu   toetuste   abil  tehtud  palju  investeeringuid 
piimafarmidesse,  seevastu  piimatööstuste   toetamine   on  olnud   tagasihoidlik .  „Meil  on 
maailma tipptasemel  farmid , aga piimanduses peavad olema tugevad nii esmatootmine 
kui  töötlemine,  sest  need  sõltuvad  teineteisest  väga  palju,“  tõdeb  Murakas. 
E-Piim  ja  Saarema  piimaühistu  peavad  praegu  plaani  rajada  Eestisse  uus 
kõrgtehnoloogiline  ekspordile  orienteeritud  piimatööstus,  mis  keskenduks  põhiliselt 
juustutootmisele  ja  vadaku  väärindamisele.  Samas   tunnistab   Murakas,  et  ühelgi  Eesti 
piimatööstusel ei ole sellist finantsvõimekust, et üksnes omavahendite ja pangalaenuga 
valmis  ehitada  täiesti  uus  ja  kaasaegne  tööstus,  mis  oleks  tõeliseks  läbimurdeks  nii 
tehnoloogiliselt  kui  mahuliselt  ja  tõstaks  Eesti  piimandussektori  uuele 
kvaliteeditasemele,  millega  omakorda  kaasneks  suurem  kriisidele  vastupanu  võime. 
(Raudla 2014)  
Sellega on arvestanud ka põllumajandusministeerium, kes on uues  maaelu  arengukavas 
(MAK)  näinud  ühistutele  ette  võimaluse  taotleda  ELi  vahenditest  investeeringutoetust 
uute  piimatööstuste  rajamiseks.  Paljude  riikide  praktika  näitab,  et  mõttekas  on  rajada 
üks suur ühistuline tööstus. Seda on tõestanud ka teiste riikide kogemus  piimanduses. 
Seal, kus on tugevad piimandusettevõtted, tegutseb üldjuhul üks üleriigiline ühistu. 90% 
Soome, Rootsi ja Taani, Uus- Meremaa  piimatööstustest on ühistulised, Euroopas on see 
näitaja keskmiselt üle 60% ja USAs 50%, ehk  teisisõnu ̶ tööstusi omavad piimatootjate 
ühistud . See näitab, et  turumajanduse tingimustes on piimandusühistud tõestanud oma 
jätkusuutlikkust. (Raudla 2014) 
Uut  maaelu  arengukava  koostades  on  tõsiselt  mõeldud  töötlemisvõimekuse  ja  -
efektiivsuse  tõstmise  peale.  Eelmise  perioodi  investeeringutoetuste  maksmisel  jagati 
investeeringutoetused  paljude  väikeste  projektide  vahel,  mis  aga  ei    anna  uut 
kvalitatiivset  hüpet. Uus tööstus peaks olema konkurentsivõimeline nii kuluefektiivsuse 
kui ka tootmismahu poolest. (Murakas 2014) 
Sarnaselt  infotehnoloogia  kiire  arenguga  viimastel  aastakümnetel  on  uuele   tasemele  
jõudnud  ka  piimatöötlemisel  kasutatavad  tehnoloogiad.  Uue  nüüdisaegse  tööstuse 
ehitamine  tähendaks  ühekorraga  nii  uute  keskkonna-,  soojatootmis-,  energia-  kui  ka 
piimatöötlemistehnoloogiate  kasutuselevõttu.  Piimandusühistus  E-Piim  on  tehtud 
7 
 
pidevalt  investeeringuid  –  2011-2013  toimus  pulbritööstuse   moderniseerimine   ning 
nüüd  toimub  kogu  pulbrite  tootmine  uute  moodsate  saksa  tehnoloogiliste  seadmetega. 
2013.  aasta  suvel  käivitus  Järva-Jaani  meiereis  piirkonna  kõige  moodsam  ja 
keskkonnasäästlikum   pihustuskuivati . Uued   seadmed   tagavad   märgatava   energia 
kokkuhoiu ja välisõhusaaste vähenemise. 
Praegu tehakse ligi poolest Eestis toodetud piimast juustu. See piim, mis läheb Leetu, 
tehakse ka seal peamiselt juustuks. Vene turu asemel on potentsiaalsed  turud  Aafrikas ja 
Aasias.  Toodete  valmistamisel  tuleb  arvestada  piisavalt  pika  säilivusajaga. 
Eestis on mõtet toota juustusid, sest need säilivad kaugematele turgudele eksportimiseks 
piisavalt  kaua,  juustu  valmistamine  annab  piimale  suure  lisandväärtuse.  Aga  toota 
tasuks ka täispiimatooteid – kauasäilivat piima, koort ja jogurtit. 
Innovaatiliste  toodete  juurutamisel  on  väga  oluline  sektori  jätkuv  ja  arenev  koostöö 
teadusasutustega.  Alates  2005.  aastast  on  E-Piim  osanik  Eesti  Tervisliku  Piima 
Biotehnoploogiate Arenduskeskuses. Koostöö tulemuste näideteks on (juustude hulgas) 
südame-veresoonkonna  tööd  toetav  ning  vererõhku  alandava  toimega   bakterit  
Lactobacillus  plantarum  TENSIA®  sisaldav  juust  HarmonyTM  ning  (pulbrite  hulgas) 
lastetoidus  kasutatav  D90   vadakupulber ,  mida  arendatakse  E-Piima,   teadlaste   ja 
lastetoidu tootjatega koostöös. (E-piim 2014) 
Uutele  turgudele   sisenemine   on  pikaajaline  protsess,  mis  ei  leevenda  tootjate  jaoks 
Venemaa  impordipiirangutest  tekkinud  olukorda  koheselt.  Venemaa  suunal  oli  ära 
tehtud suur töö turunduse vallas, loodud positiivne  kuvand  E-Piima toodangule. Näiteks 
E-Piima  toodetud  Südamejuust  Harmony   funktsionaalsed   omadused  on  Venemaa 
Meditsiiniakadeemia  Toiduinstituudi  teadlaste  poolt  tõestatud  kliiniliste  sõltumatute 
uuringutega.  Südamejuust  on  olnud  Venemaal  müügil  funktsionaalse  toiduna 
ning   väide  põhineb  teadusuuringute  tulemustele.   Uutel   turgudel  tuleb  see  aega-  ja 
rahanõudev protsess uuesti läbida. 
Isegi  kui  Vene turg jääb meile  suletuks   ka pikkadeks aastateks, tuleb Eesti piimandus 
ikkagi  kriisist  välja  ja  leiab  uued  kaubanduspartnerid.  Eesti  piimakogus  on  maailma 
mõistes  väga  väike  ja  siin  on  vaja  andekust,  et  leida  üles  turud,  mis  vastaksid  meie 
kogustele ja oleksid poliitiliselt stabiilsed. (Murakas 2014) 
8 
 
Äärmuslike  meetmetena  on  Euroopa  Liidu  tootjatel  võimalik  kasutada  ka 
turukorraldusmeetmeid  nagu  või  ja  lõssipulbri  sekkumiskokkuostu  (väga  madala 
kokkuostuhinna  tõttu  seda  meedet  pole  kasutatud)  ning  või,  lõssipulbri  ja  juustude 
eraladustamist.  Sekkumiskokkuost  peaks    tagama,  et  toorpiima  hind  tootja  jaoks  ei 
langeks   alla  250  euro  tonni  kohta.  Selle  hinnaga  oleks  võimalik  ajutine  stabiilsus 
tagada,  millega  tootjad  suudavad  säilitada  tootmismahu  järgnevateks  perioodideks. 
Madalama hinna korral peavad  tootjad hakkama piimakarja vähendama, mis omakorda 
kärbib juba eos võimaliku tootmismahu taastumist ja kasvu tulevikus. (Noppel 2014) 
 
5.  Millised  ettevõtluskeskkonna  tegurid  (juhitamatud   mõjurid )  avaldavad 
ettevõttele mõju erinevate arengualternatiivide korral? 
Kuna  kohalikel tootjatel ja töötlejatel puudub investeerimiseks vajalik finantsvõimekus, 
siis saab Eesti piimatööstuse arengu suureks mõjutajaks uue eelarveperioodi Maaelu 
arengukava 2014–2020, mille olulisemate piimandust puudutavate märksõnadena võiks 
välja tuua:  
  Teadmussiirde ja  innovatsioon  
  Toiduahela korraldamine (sh. töötlemine) ja turustamine  
  Ressursitõhususe edendamine  
  Sotsiaalne kaasamine, maapiirkondade majanduslik areng 
(Põllumajandusministeerium 2014) 
 
EL uutel  liikmesriikidel  on õigus lisaks eurorahale riigieelarvest põllumehi kuni 2020. 
aastani  täiendavalt  toetada,  et  kompenseerida  meie  põllumeeste  väiksemaid 
toetustasemeid võrreldes vanade liikmesriikide tootjatega. Vahendite puudumise tõttu ei 
ole seni aga neid toetusi rakendatud. Selline poliitika jätab Eesti tootjad teiste riikidega 
võrreldes  ebavõrdsesse  situatsiooni.  Järgmisel  aastal  piimakvoodid  Euroopa  Liidus 
kaovad, mille tulemusel on paljudes liikmesriikides oodata piima tootmise  suurenemist  
ja  täiendavat   survet   piimaturule.  Selles  valguses  oleks  Eesti  tootjad  ilmselt 
eelisolukorras  kui  juhtuks,  et  tulevikus  toetused  üldse  ära  kaotataks.  Üheks  reaalseks 
tegevuseks  Euroopa  Liidu  poolt  on  28  milj  euro  erakorralise  toetuse  eraldamine 
Baltimaade piimatootjatele.  
9 
 
Lisaks  pingelisele  turuolukorrale  ähvardab  Eestit  piima  tootmiskvoodi  ületamise 
eest   10  miljoni  euro  suurune  nn  piimatrahv.   Trahvi   tasumine  käib  praeguses 
situatsioonis  sektorile  üle  jõu.  Riik  peaks  andma  endast   parima ,  et  leida  Euroopa 
Komisjoniga sobiv lahendus.  
Hiina  turu  potentsiaal  on  väga  suur,  aga  kahjuks  avaldavad  siin  mõju  Eesti  riigi 
välispoliitilised otsused.  Soomlased  näiteks tegutsevad Hiina turul aktiivselt, aga Eestil 
sinna asja ei ole. „Hiina turul ei ole meil asjad edenenud kõige paremini pärast seda, kui 
Eesti  ametnikud  võtsid  vastu   dalai -laama,”   sõnastas   väliskaubandusminister  Anne 
Sulling probleemi tuuma keerutamata. (Valdre 2014) 
Palju  on  räägitud  ka  piimatoodete  tarbimise  suurendamisest  Eesti  tarbijate  seas,  kuid 
kahjuks  pole  see  jätkusuutlik  lahendus.  Siseturul  hinnaralli  tekitamisel  kaotab 
tõenäoliselt  enim  piimatootja  ja  võidab   jaekaubandus .  Piimasektorile   tervikuna  
tähendab see aga võrreldes tänasega märkimisväärset müügitulu vähenemist.  
Piimatootmise   arendamise  puhul  tuleb  ka  tasakaal  leida  kliima-  ja   keskkonnapoliitika  
ning  põllumajandustootmise  vahel.  „Kindlasti  peavad  kliima-  ja   energiapoliitika  
eesmärkidega  käsikäes  käima  tõhusad  meetmed  põllumajandus-  ja  toidusektori 
efektiivsust  ja  keskkonnasõbralikkust  suurendavate  investeeringute   soodustamiseks   ja 
bioenergeetika   arendamiseks ,“  rõhutas  Eesti  Põllumajandus-Kaubanduskoja  juhataja 
Roomet Sõrmus konverentsil Aasta Põllumees. (Aasta Põllumees 2014) 
Lisaks  majanduspoliitilistele  teguritele  on  põllumajandus  väga  tihedalt  seotud 
kliimaoludega-  temperatuur,  vegetatsiooni-periood,  sademed  ja  nende  režiim  – 
kasvatatavad kultuurid. 
Piimatööstuse  arengut  mõjub  oluliselt  nõudluse  ja  pakkumise  suurenemine.  Vastavalt 
erinevatele  uuringutele  prognoositakse  lähiaastateks  piimatoodete  tarbimisele  kasvu. 
Arengumaades  kasvab  kõigi  piimatoodete  tarbimine  2021.  aastaks  ligi  30%. 
Suurenenud  tarbimise  taga  on   suurenev   rahvastik,  ning  kasvavad  sissetulekud. 
Arengumaade  piimatoodete  tootmine  kasvab  pidevalt  ja  seda  peamiselt  Hiina  ja  India 
toodangu kasvu arvelt. Aastaks 2021 peaks olema arengumaade piimatootmise osakaal 
10 
 
koguni  70%  maailma  piimatoodangust.  Maailma  piimatoodangu  kasvuks  aastaks  2021 
prognoositakse 2%. (TNS  Emor 2014) 
 
6.   Esitage   arengualternatiivi  valik  (koos  põhjendusega)  ja  prognoosige 
ettevõtte (majandusharu) edasist arengut. 
Kuna Eestis toodetakse piima rohkem kui me ise tarbida suudame, siis  ligikaudu 40% 
piimatoodetest eksporditakse. Seetõttu on Eesti piimatööstuse areng tihedalt seotud EL 
ja  kogu  maailmaturul  toimuvaga.  Selleks,  et   tihedas   rahvusvahelises  konkurentsis  ellu 
jääda  tuleks  piimatoodete  tootmisel  pöörata  suurt  tähelepanu  konkurentsivõimelise 
toodangu 
arendamisele, 
toodete 
sortimendile 
ja 
kvaliteedile, 
tehnoloogia 
kaasajastamisele  ning  keskkonda  säästvale  tootmisele.  Eesti  piimatootmise 
ekspordivõimekuse parandamiseks oleks vajalik uue suure piimatööstuse rajamine, mis 
võimaldaks  ümber  töödelda  piima,  mis  käesoleval  ajal  veetakse  toorpiimana  Eestist 
välja.  Kuna  uues  maaelu  arengukavas  on  olemas  meede  ühistulise  piimatööstuse 
rajamise toetuse näol, siis peaks see uus tööstus rajatama ühistu-vormis, nii nagu ka E-
Piima ja Saaremaa Piimatööstuse vahelised plaanid ette näevad. Kaugemaks eesmärgiks 
võiks  olla  üleriigipiirilise  ühistu  tekkimine.  Kuna  käesoleval  ajal  toimub  väga  tihe 
koostöö 3 Balti  riigi  vahel,  siis võiks kujuneda näiteks Eesti-Läti-Leedu  piimatootjaid 
ühendav ühistu.  
Üldiselt  võib  öelda,  et  Piimandusühistu  E-Piim  on  oskusliku  tegutsemisega  aastate 
jooksul  arenenud  üheks  Eesti  suuremaks  piimatööstuseks.  Tegeletakse  aktiivselt 
tootmise  kaasajastamisega,  tootearendusega,  toimib  koostöö  arenduse  ja  innovatsiooni 
vallas.  E-Piima  õigest  suunast  annab  märku  ka  käesoleva  aasta  novembris  saadud 
KredEx -i aasta eksporditeo tiitel. 
„E-Piim  on  suutnud  raskes  olukorras  säilitada  ekspordimahte  ning  leida  uusi  turge, 
kombineerides 
riskide 
maandamiseks 
edukalt 
krediidikindlustust 
ja 
teisi 
finantsinstrumente.  Keerukas  majandusolukord  nõuab  ettevõtetelt  paindlikkust 
eksporditegevuse finantseerimisel ning E-Piim on sellega hästi toime tulnud,“ ütles AS 
KredEx Krediidikindlustuse juhatuse esimees Meelis Tambla. (Sander-Sõrmus 2014) 
 
11 
 
Viidatud allikad 
 
1.  Eesti Piimaliit. Eesti piimandus ajateljel. [ http://www.piimaliit.ee/eesti-piimandus -
ajateljel/]. 25.11.2014 
2.  Eesti Statistikaamet. Piima kokkuost . [ http://pub.stat.ee/px -
web.2001/Dialog/Saveshow.asp]. 25.11.2014 
3.  E-piim. [ http://www.epiim.ee/et/ ]. 22.11.2014 
4.  Gabral, K. Murakas: pole halba ilma heata. [ http://www.aripaev.ee/uudised/2013 -
12-27/murakas_venemaa_piirangust_pole_halba_ilma_heata]. 26.11.2014 
5.  Ivask, P. Leedu tööstused vintsutavad Eesti piimatootjaid. 
[ http://www.aripaev.ee/uudised/2014/08/21/leedu-toostused-vintsutavad-eest i-
piimatootjaid]. 26.11.2014 
6.  Ivask, P. Piimauputus sunnib kulusid kärpima. 
[ http://www.aripaev.ee/uudised/2014/07/21/piimauputus-sunnib-tootjaid-kulusid -
karpima]. 26.11.2014 
7.  Jaakson, M. Murakas: piimahind kukkus 50%. 
[ http://www.aripaev.ee/uudised/2014/08/13/murakas-piimahinnad-kukkusid-50]. 
26.11.2014 
8.  Konverents Aasta Põllumees 2014. Põllumajandussektori väljakutsed 
rahvusvahelise kaubandus- ja kliimapoliitika kontekstis. [ http://www.epkk.ee/8223]. 
24.11.2014 
9.  Lukk, J. Põllumajandusministeerium. Eesti piimatööstuse 2013. aasta ülevaade 
[ http://www.agri.ee/sites/default/files/content/ylevaated/2013/piimatoostus -
ylevaade-2013-04.pdf]. 22.11.2014 
10. Mets, M. Venemaa alustas Eesti piimatoodete boikotti. 
[ http://www.aripaev.ee/uudised/2014/01/09/venemaa-alustas-eesti-tootjate-vastast -
boikotti]. 26.11.2014 
11. Murakas, J. Piimaturg vajab arenguhüpet. Piimafoorum 2014. 
[ http://www.pollumajandus.ee/article/2014/11/12/murakas_piimaturg_vajab_arengu
hupet]. 24.11.2014 
12. Noppel, V. Riik, aita! [ http://www.aripaev.ee/blog/2014/08/21/riik-aita]. 24.11.2014  
12 
 
13. Padar, I. Põllumajanduspoliitika meetmed piimaturu kriisi leevendamiseks. 
Piimafoorum 2014. 
[ http://www.epkk.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=8269/Ivari+Padar+etteka
nne.pdf]. 26.11.2014 
14. Piimaühistu E-Piim. Konsolideeritud majandusaasta aruanne. 2013, Lk 1-34. 
15. Põllumajandusministeerium. [ http://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/eest i-
maaelu-arengukava-mak-2014-2020]. 25.11.2014 
16. Raudla, H. Ühistud soovivad rajada uue piimatööstuse. 
[ http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/uudised/uhistud-soovivad-rajada-uue -
piimatoostuse.d?id=69953383]. 24.11.2014  
17. Sander-Sõrmus, M. Aasta eksporditeo tiitli sai E-Piim. 
[ http://www.pollumajandus.ee/article/2014/11/20/aasta_eksporditeo_tiitli_sai_e_p ii
m]. 24.11.2014 
18. TNS Emor. Piimaturg. 
[ http://www.emor.ee/public/documents/agriseire/2012_aasta_piimaturg.pdf]. 
25.11.2014 
19. Valdre, L.  Tiibeti  vaimse juhi dalai-laama visiit pani Eesti piimale Hiina turu kinni. 
[ http://arileht.delfi.ee/news/uudised/tiibeti-vaimse-juhi-dalai-laama-visiit-pani-eest i-
piimale-hiina-turu-kinni.d?id=70236987]. 27.11.2014 
20. Äripäev. Selgusid Eesti finantsvaldkonna aasta parimad. 
[ http://www.aripaev.ee/uudised/2014/11/20/selgusid-eesti-finantsvaldkonna-aasta -
parimad]. 26.11.2014 
13