RAHA AJALUGU EESTIS (0)

Q: Miks võttis Eesti kasutusele euro?

Vastus leiad õppematerjalist: RAHA AJALUGU EESTIS

Q: Miks tuli euro Eestisse?

Vastus leiad õppematerjalist: RAHA AJALUGU EESTIS

Kutsekool - Majandus - Rahanduse alused

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Miks võttis Eesti kasutusele euro?
Miks tuli euro Eestisse?

Sisekaitseakadeemia
Finantskolledž
RAHA AJALUGU EESTIS
Referaat
Tallinn 2015
SISUKORD
SISSEJUHATUS……………………………………………………………...………………………3

RAHAST ÜLDISELT…………………………………………………...………………….4-5

Raha kujunemine………………………………………………………………..………..4

Raha mõiste………………………………………………………………...…………….4

Funktsioonid……………………………………………………………………….……..5

EESTI RAHA……………………………………………………………………….…….6-11

Eesti mark 1918-1927……………………………………………………...…………..6-7

Kuldkroon 1924-1928........................................................................................................7

Eesti kroon 1928-1941…………………………………………………………..……..7-8

Nõukogude rubla 1940-1991…………………………………………………………..8-9

Eesti kroon 1992-2010…………………………………………………………….……10

Euro 2011-………………………………………………………………………………11
KOKKUVÕTE…………………………………………………………………………...………….12
KASUTATUD MATERJAL…………………………………………………………………...……13
SISSEJUHATUS
Eestlase rahakotis on olnud kõige rohkem rahatähti võrreldes teiste Euroopa riikidega. Rahatähed on vaheldunud seoses poliitiliste võimude vahetumisega.
Pärast iseseisvumist ja okupatsioonist vabanemist 1918. aastal võeti kasutusele Eesti mark, see oli esimene Eesti oma raha, kuid seda reguleerisid okupatsioonivalitsuse seadused ja määrused. Vabariigi saatus oli raske, kuna riigis oli maksevahendite puudus, kuid Eesti Vabariigi aitas välja Soome, kes laenas 10 miljonit marka . Hiljem loodi oma riigiraha- eesti kroon. Nõukogude ja saksa okupatsioonide ajal kasutati Eestis Idamarkasid ja Nõukogude rublasid ning Nõukogude ajal viidi läbi kaks suuremat rahareformi. Eesti taasiseseisvumise ajal võeti taas kasutusele eesti kroon ja 2011. aastal mindi Eestis üle eurole , mis on kasutusel ka tänapäeval.

RAHAST ÜLDISELT

Raha kujunemine
Raha kui käibevahend sai alguse umbes 500 aastat enne Jeesuse sündi. Raha tähendus on aegade jooksul muutunud. Muutus on seotud raha omaduste ja funktsiooni teisenemisega.
Varem põhines inimestevaheline kaubavahetus valdavalt bartertehingutel, ehk siis näiteks kui sul oli lambakari ja su naabril sealaut, siis sina andsid talle lamba ja said vastu sea. Hiljem leiti, et mõistlikum on võtta kasutusele ühik, mida saab vahetada mis tahes muu kauba vastu. Seda ühikut nimetatakse rahaks ja rahana on olnud käibel erinevaid tooteid, näiteks riisiterad koti kaupa, rumm, lambad jne. Oli ilmne, et rahakotti neid ei mahuta.
Mõeldi, et oleks palju mugavam kasutada midagi lihtsamini kaasaskantavat – midagi, mis oleks vastupidav ja kergesti jagatav ning mida oleks raske võltsida. Selleks osutusid erinevad metallid, valdavalt just kuld ja hõbe. Kuld ei oksüdeeru ja on seega vastupidav. Samas on kulda üsna lihtne töödelda ja jagada kaalu järgi tükikesteks või teha müntideks. Turu kasvades tekkis vajadus suurema raha hulga ja väärismetallist odavamate lahenduste järele, kuna väärismetallide hulk on piiratud. Seetõttu hakati müntide vermimisel väärismetallidele lisama odavamaid metalle . See muutis mündid vastupidavamaks ja nende väljalaskmise odavamaks. Tänapäeval on metallmündid käibel vaid peenrahana.
Aja möödudes avastati, et palju lihtsam on kasutada maksevahendina kviitungit, ja nii sündiski paberraha . Kõige esimesena võeti paberraha kasutusele Hiinas. 1

Raha mõiste
Raha on hüviste vastu vahetamiseks mõeldud üldtunnustatud ja korduvkasutatav vahend, mis on kõikides inimestevahelistes tehingutes üldiselt aktsepteeritav maksevahend. 2
Raha peab olema suhteliselt väikeste mõõtmetega ja kerge ning sellisest materjalist, mis ei kulu ega kaota aja jooksul oma omadusi. Olenemata sellest, missugusest materjalist on raha tehtud, peab teda majanduses ringlema suhteliselt piiratud hulk. Ringleva raha hulk peab olema vastavuses rahanõudlusega majanduses, sest ainult sel juhul on rahal väärtus. 3

Funktsioonid
Rahal on erinevaid majandusfunktisoone.

Maksevahend, mille abil on võimalik majanduslikult efektiivsemalt teostada vahetustehinguid.
Arvestusühik, mis võimaldab määrata ja võrrelda erinevate kaupade ja teenuste väärtust.
Vahetusvahend - on vahetatav kõigi teiste kaupade ja teenuste vastu ning asendab kaup kauba vastu vahetust.
Hoiustamise ja laenamise vahend, mis võimaldab tarbimise aega valida ning tulusid - kulusid paremini planeerida . Kui soovitakse raha koguda ja tulevikus tarbida, on võimalik raha hoiustada. Kui aga soovitakse osta midagi, milleks hetkel raha ei jätku, on võimalik laenata.4

EESTI RAHA

Eesti mark 1918-1927
24. veebruar 1918.a. on kuupäev, mil kuulutati välja Eesti Vabariik. Sellel sündmusel on suur tähtsus Eesti ajaloo kujundamisel. Pärast iseseisvumist ja Saksa okupatsioonist vabanemist võeti käibele esimene Eesti oma raha, milleks sai Eesti mark.
Taheti võimalikult kiiresti asuda riigielu korraldamisele ja nii võeti Ajutise Valitsuse poolt vastu “ Ajutised administratiivseadused”, millega jäeti jõusse vanad, 24. oktoobrini 1917 kehtinud ja pärast seda Saksa sõjaväevõimude poolt Eesti- ja Liivimaa jaoks vastuvõetud seadused. Seetõttu jäidki rahandust reguleerima okupatsioonivalitsuse seadused ja määrused, mis kehtestasid Eestis 30. novembril 1918.a. markvääringu. Kuigi Eestis kehtestati markvääring, valitses riigis siiski maksevahenditest suur puudus. Leevendust ja abi otsiti mitmelt poolt Euroopast, kuid veel täiesti tunnustamata riigile ei tahetud abi osutada. Abipalvele reageeris ainult Soome Kansallis-Osake-Pankki juhataja, hilisem Soome president J. K Paasikivi . Ta oli mees, kes nii uskumatu, kui see ka poleks, riskis anda oma pangast lõunanaabritele 10 miljonit marka. Raha toodi sadamasse detsembril 1918.a. tavalisel lastekelgul kartulikotis.
30. novembril 1918 võttis Ajutine Valitsus vastuotsuse kehtestada riigi vääringuks Eesti mark. Esimene valuutareform: 1 mark = 100 penni . Eesti rahandus põhines sel ajal veel Saksa okupatsioonivõimude seadusel, mis kehtestas siin Saksa markvääringu.
14. detsembril 1918.a. kuulutati Soome mark Eesti Vabariigi piirides seaduslikuks makseabinõuks. Eestil oli küll olemas raha, kuid mitte päris oma raha. Tegelikult oli Eestis käibel 1919.a. alguses koguni kolme erineva võimu rahatähed: Venemaa, Saksamaa ja Soome. Lisaks nendele mitmesugustele rahatähtedele, oli juurde lisandunud ka väärtmärgid. Võõras valuuta ei saanud rahuldada veel nõnda noore iseseisva riigi rahakäibe vajadusi. Seetõttu hakati plaani pidama ja ettevalmistusi tegema oma “päris” raha emiteerimiseks.
2. mail 1919 kehtestati Eesti mark ainukese maksevahendina. Kui Soome ja Saksa rahatähed kaotasid peatselt kehtivuse, siis Vene rubla jäi siiski veel tükiks ajaks käibele. Oma osa selles oli nii pikaajalisel harjumusel kui ka Eesti marga väärtuse kiirel langusel . Vene raha väärtus siiski langes samuti pidevalt ja see minetas oma tähtsuse 1921. aasta jooksul.5

Kuldkroon 1924-1928
1920. aastate esimesel poolel oli Eesti marga väärtus tunduvalt langenud. Eesti panga valuutatagavarad olid väikesed. Vajalik oli kiiresti läbi viia rahareform , kuna Eesti mark kujunes kindlaks rahaks siseriigis, ent rahvusvaheliselt seda maksevahendina ei tunnustatudki.
20. juunil 1924.a. kehtestati seadus, mille kohaselt Eesti vääring seati kulla alusele. Kuldraha ühikuks kinnitati kroon. Krooni nimetus tulenes sellest, et 100 Eesti marka vastasid enam-vähem ühele Rootsi kroonile, see pidi sisaldama 0,403226 grammi puhast väärismetalli ehk kulda. Kuldkroon kehtis kuni 1928. aastani, mil toimus Eestis uus rahareform ja rahatäht nimetati ümber lihtsalt krooniks.6

Eesti kroon 1928-1941
1. jaanuaril 1928.a. viidi Eestis läbi panga-ja rahareform, millega riigi ametlikuks vääringuks kehtestati kroon. Senised margad vahetati ringi kursiga 100 marka = 1 kroon. Eesti uueks rahaühikuks sai kroon, mis jagunes 100 sendiks ja sisaldas 0,403226 grammi puhast kulda nagu kuldkroongi. Nüüd oli Eesti rahasüsteem jõudnud Euroopa riikide enamuse hulka, kes kahekümnendate aastate keskpaigas olid viinud oma valuutad kulla alusele.
Aastatel 1929-1933 maailma haaranud suur majanduskriis andis tagasilöögi ka Eesti Vabariigi majandusele. Riigil tekkisid tõsised eelarveprobleemid, sagenes ettevõtete sattumine maksuraskustesse. Kogu majanduselu tardus. 1933. aastal kroon devalveeriti. See kaotas oma väärtusest 35 protsenti, kuid devalveerimine aitas kindlasti kaasa Eesti majanduse kiiremale väljumisele ülemaailmsest majanduskriisist ja soodustas Eesti kaupade konkurentsivõimet välisturgudel.
Päris kroonid otsustati valmistada 5-, 10-, 50-, ja 100-krooniste paberrahadena. Probleemiks kerkis rahade eristamine üksteisest, kui nad on ühesuurused. Sellepärast võeti kasutusele Taani pangatähtede formaat . Taani süsteem kujutas endast seda, et väiksemate rahade korral trükiti iga kupüür ise suuruses, ainult suured kupüürid, nagu 50- ja 100- kroonilised olid ühesuurused.
Iga rahatäht oli ise värvi. Värvide kasuks rääkis mitmevärviline võrk, mis pidi rahatähti kaitsma järeletegemise eest. Arvati ka seda, et piiriäärsed rahvad on harjunud rahade vahel vahet tegema just värvi järgi.
Müntide nominaalideks oli 25 senti, 1 sent, 2 senti, 5 senti, 10 senti, 20 senti, 50 senti, 1 kroon, 5 krooni.7

Nõukogude rubla 1940-1991
1940.a suvel Eesti Vabariik okupeeriti Nõukogude Liidu poolt. Eesti okupeerimine ei toonud raharingluses kohe kaasa suuri muutusi. Kroon kehtis endiselt edasi. 25. novembril aga lasti Eestis kõrvuti krooniga käibele rubla ja kõiki kohustati seda vastu võtma. Krooni lõpp saabus seega 25. märtsil 1941. Tähtsamate ajalehtede tagakülgedel ilmus teadaanne , mis kuulutas alates sellest päevast endiste iseseisvate riikide rahatähed väärtusetuiks, sealhulgas ka Eesti krooni.
Ametlikuks vahetuskursiks kehtestati 1 kroon = 1 rubla 25 kopikat. See tähendas röövimist päise päeva ajal, mis tõi kaasa inimeste vaesestumise, sest õige vahetuskurss pidanuks olema 8 krooni=1 rubla. Inimesed kaotasid oma hoiused , elatustase langes järsult, poodides oli puudus toidust ja muust hädatarvilikust. Kuni 1000-kroonised hoiused arvestati ümber eelnimetatud röövelliku kursiga ja rahatähed, mis oli üle määratud summa, võeti lihtsalt ära. Nii kaotasid oma rahanatukese ka paljud lihttöölised. Hinnad viskusid poes umbes viiekordseks, palgatase vaid neljakordseks.
II maailmasõja ajal 1941.a. juulis okupeerisid sakslased Eesti ligi kolmeks aastaks. Siis oli Eestimaa ametlikuks nimetuseks Generelbezirk Estland . Saksa okupatsioonivõimude määrus 29. novembrist 1941 kehtestas Eestis sisemisteks maksevahenditeks riigikrediitkassa tähed ja mündid ehk idaraha. Tegemist oli okupeeritud alade tarbeks viletsale paberile trükitud Saksa riigi krediidikassa tähtedega, mil puudusid rahale vajalikud tunnused ja väljastamise aasta. Ehtsad riigimargad olid okupeeritud alade käibes keelatud. Nii kaitses Saksa riik oma majandust inflatsiooni eest. Edasi lubati kasutada ka Nõukogude raha. Kurss oli 1 idamark = 10 rubla. Käibemüntideks said pennid, mida valmistati tsingi sulamist. Müntidest tulid käibele tsingist 1-, 5-, ja 10-riigipennised.
1944.a. septembris algas teine Nõukogude okupatsioon. Saksa idamargad kaotasid oma kehtivuse päevapealt. Neid anti poodidesse ja mõnikord tuldi neile koguni koju järele. Ainsaks kehtivaks maksevahendiks jäi 1944-1992 Nõukogude raha. Rahareformid andsid rubladele uue ja uhkema kujunduse.
Sõjast tingitud inflatsioonist jagusaamiseks kuulutati 16. detsembril 1947.a. Nõukogude Liidus välja rahareform. Rahvast sellest ette ei hoiatatud. Hoiukassas sai üksikisik vahetada kuni 3000 rubla uute rublade vastu vahekorras 1:1, kuni 10 000 rubla vahekorras 3:2, veel suurema summa puhul on vahekord 2:1.
1961.a. 1. jaanuaril viidi Nõukogude Liidus läbi teine ulatuslik sõjajärgne rahareform, mis jäi enne krooni taastulekut ka viimaseks. 1947. aasta rahatähed vahetati uute vastu vahekorras 10:1, kuna majanduslikult osutus otstarbekaks vahepeal odavnenud rublad vahetada uute, taas kümme korda kallimate vastu. Sellest teatati rahvale ette. Igaüks võis vahetada nii palju, kui parasjagu tahtis.
Enamus rahasedelite peal oli vääringust hoolimata üks ja sama mees - Lenin . Rahatähtedel kujutati palju ornamentikat ja kiri oli vanaaegne . Käibel olid 1-rublaline, 3-rublaline, 5-rublaline, 10-rublaline, 25-rublaline ja 100-rublaline.
1970. aastatel hakkas Nõukogude Liidu majandus väsima. Järgmisel kümnendil sai lõplikult selgeks, et keskselt planeeritav käsumajandus ei ole suuteline lääneriikidega edukalt võistlema ja uuendustega kaasa minema. 1980. aastate teisel poolel lisandus kroonilisele kaubapuudusele raharingluse kiire lagunemine ja katastroof oligi käes.
Pärast iseseisvuse taastamist 1991. aasta augustis, kuulus Eesti edasi rublatsooni. 22.01.1991 avaldati Gorbatšovi ukaas , millega kõrvaldati ringlusest 50- ja 100-rublased. Raha sai vahetada ainult kolme päeva jooksul töökoha kaudu kuupalga ulatuses, kuid mitte rohkem kui 1000 rubla. Pensionärid said vahetada 200 rubla või ühe kuu pensioni. Limiteeriti ka pangahoiuste kasutamist.
Uue välimusega rublad lasti käibele 1991. aastal. Mingitel põhjustel uus kolmerublane väidetavalt Eestisse ametlikult ei jõudnudki.
1992. aastal tõusid rublatsooni hinnad üle kümne korra. 1992. aasta juunis paljude välisekspertide soovituste vastaselt teostatud rahareformiga paisati Eestis esialgu ringlusse 583 miljonit krooni – see oli juba eesti oma raha.8

Eesti kroon 1992-2010
17. juunil 1992.a. võttis Rahareformi Komitee vastu oma dekreedi nr. 030 „Rahareformi läbiviimisest”, mille kohaselt alates 1992. aasta 20. juunist kella neljast hommikul on Eesti Vabariigi territooriumil ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon. Seda kuupäeva ei valitud juhuslikult, nimelt tähistas see Saksamaa rahareformi 44. aastapäeva. See uudis ei tulnud inimestele nii ootamatult, kui rubla korral.
Kolme päeva jooksul vahetati rublad kroonide vastu kursiga 10 rubla=1 kroon. Kusjuures igale Eesti elanikule võimaldati ümber vahetada kuni 1500 rubla (150 krooni).Selle tööga oli rahavahetuspunktides ametis umbes 15 000 inimest, lisaks vajalik turvateenistus.
Reformi eduka läbiviimise eeltingimuseks oli vajalikke paber- ja metallraha varude olemasolu. Kohustuslikeks elementideks olid: väljaandja nimetus „Eesti Pank”, kaks rahatähe numbrit, tekst „Eesti panga rahatähtede järele tegemine on seadusega karistatav”, aastaarv 1990 ja panga presidendi ning direktori allkirjad . Kujunduse põhimotiivideks soovitati esiküljel Eesti suurmeeste portreesid, mis oleksid käsitsi joonistatud. Tagakülje motiivistik, nagu ka värvitoonid ja muud sümbolid, jäeti täielikult kunstnike eneste otsustada. Paberrahade nominaalideks olid 1-,2-, 5-, 10-, 25-, 50-, 100- ja 500- kroonised. 1-kroonine on väikseima nimiväärtusega pangatäht, mis 1992. aasta rahareformiga kasutusele võeti. Peale 1992. aastat pole 1-krooniseid paberrahasid juurde trükitud. Müntidele vermitud vapilõvi modelleeris skulptor Arseni Mölder ning mündiväljale sobitas need, nagu ka aastaarvu ja lisandunud legendid, kunstnik Ants Raud.
Oma 20. sünnipäeva ei jõudnudki Eesti kroon ära oodata. Enne seda tuli Eestis käibele Euroopa Liidu ühisraha euro. Euroalaga ühinemine suurendab Eesti üldist turvalisust; Eesti majandus muutub stabiilsemaks ja konkurentsivõimelisemaks; vähenevad valuutavahetuskulud ettevõtetele ja turistidele; lihtsustub hindade võrdlus teiste rahaliidu riikidega; ühisraha tihendab eesti suhteid teiste liikmesriikidega; Eesti roll Euroopa majandusja rahapoliitikas suureneb. Neid põhjusi võiks veel rohkem üles lugeda, kuid fakt on see, et 1. jaanuarist 2011.a. hakkas Eestis kehtima Eesti krooni asemel euro.9

Euro 2011-…
Euro kui maailmavaluuta kasutuselevõtt annab Eesti majandusele ja Eesti inimestele kindlust. Euro toetab meie majanduse stabiilsust, lihtsustab kaubandussuhteid paljude Euroopa Liidu riikidega ning teadvustab Eestit maailma ühe mõjukama majanduspiirkonna osana.
Vahetult pärast Euroopa Liidu liikmeks saamist 2004. aastal ühines Eesti vahetuskursimehhanismiga ERM2 , mis on euroalaga ühinemise teine etapp. Kolmas etapp majandus- ja rahaliidu täisliikmesuse saamisel on euro kasutuselevõtt. Pikka aega ei õnnestunud Eestil kõrge inflatsioonitaseme tõttu lähenemiskriteeriumidele vastata. See sai teoks 1. jaanuaril 2011, kui Eesti oli täitnud selleks vajalikud tingimused.
Alates euro kasutuselevõtmisest fikseeriti Eesti krooni kurss euro suhtes 1 EUR = 15, 6466 EEK.
Alates 1. jaanuarist sai kahe nädala jooksul sularahaga makstes kasutada nii kroone kui ka eurosid. Ülekanded ja kaardimaksed toimusid siis juba ainult eurodes.
Euro pangatähti on 7 erineva nimiväärtusega: 5-, 10-, 20-, 50-, 100-, 200-, ja 500- eurot. Need kehtivad kogu euroalal ning on alati sama kujundusega. Pangatähtede esikülgedel kujutatakse aknaid ja väravaid, mis sümboliseerivad Euroopas valitsevat avatust. Euroopa Liidu lipu 12 tähte sümboliseerivad tänapäeva Euroopa dünaamilisust ja harmooniat. Pangatähtede tagaküljel kujutatakse sildu , mis väljendavad koostööd nii Euroopa rahvaste vahel kui ka mujal maailmas. Euro rahatähed on kujundatud erinevas suuruses ja kontrastsete värvidega, et nägemispuudega inimestel oleks lihtsam erinevaid vääringuid ära tunda. Lisaks sellele on rahatähed trükitud erinevate reljeefsete mustritega, et neid oleks võimalik katsudes eristada. Eesti euromüntide kujundamisel on aluseks võetud Eesti kontuurkaart . Müntide nimiväärtust näitav külg on kõikidel Euroopa Liidu liikmesriikidel ühine.10
KOKKUVÕTE
Antud töö annab ülevaate lähiajaloo rahareformidest, mis tulenesid nii võõrvõimude vahetumisest, Eesti Vabariigi loomisest, Eesti taasiseseivumisest, kui ka seotusest Eesti kuulumisega Euroopa Liitu. Pikkemat aega oli Eesti võõrvõimude käes ning selle tõttu oli oma raha loomisel suur tähtsus. Taasiseseisvunud Eestis käibel olnud kroon oli üks pikim ühe-rahaperiood viimase saja aasta jooksul Eestis, kuid nüüd tuli krooni asemele euro. Eesti Vabariigi elanikkond harjub uue valuutaga kiiresti, kuid Eesti oma kroonid jäävad igaveseks rahva südamesse. Muidugi tänu eurole stabiliseerub meie riigi majandus ja see aitab samuti kaasa teha kaubanduskoostööd teiste Euroopa riikidega.
KASUTATUD MATERJAL

Eesti kroon, muudetud 23.08.2015. Kuldkroon
Leitav: https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kroon

Erinevad rahad eestimaalase pihus , 2011. Okupatsiooniaegne raha
Leitav: http://minuraha.ee/public/Vahelduvad_rahatahed_eestimaalse_rahakotis.pdf

E-õpiobjekt Majanduse ABC, 2008. Funktsioonid
Leitav: http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/raha/funktsioonid.html

Keskpangast lihtsalt ja selgelt. Eesti raha ajalugu(mark,kroon)
Leitav: http://muuseum.eestipank.ee/et/eesti-raha-ajalugu

Miks võttis Eesti kasutusele euro? Muudetud 15.06.2011. Miks tuli euro Eestisse?; Stabiilne raha tõstab elatustaset
Leitav: http://www.euro.eesti.ee/EU/Prod/Euroveeb/Avaleht/Vasakmenueue/Eurole_ueleminek_Eestis/12_211205_Euromoju.html

Rahaliste vahendite arvestus, 2007. Raha
Leitav: http://kingpool.hak.edu.ee/materjalid/R.%20Tsarjovi%20raamatupidamise%20%F5piobjektid%202/raha%20arvestus/raha.html
1http://www.practicaltradingschool.eu/mis-on-raha
2http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/raha/raha_miste.html
3http://kingpool.hak.edu.ee/materjalid/R.%20Tsarjovi%20raamatupidamise%20%F5piobjektid%202/raha%20arvestus/raha.html
4http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/raha/funktsioonid.html
5http:// muuseum .eestipank.ee/et/eesti-raha-ajalugu#mark
6https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kroon#Kuldkroon_.281924.E2.80.931927.29
7http://muuseum.eestipank.ee/et/eesti-raha-ajalugu#mark
8http://minuraha.ee/public/Vahelduvad_rahatahed_eestimaalse_rahakotis.pdf
9http://muuseum.eestipank.ee/et/eesti-raha-ajalugu#kroon2
10http://www.euro.eesti.ee/EU/ Prod /Euroveeb/ Avaleht /Vasakmenueue/Eurole_ueleminek_Eestis/12_211205_Euromoju.html

.ODT Laadi alla originaalfail 13 lk · .odt · 16 allalaadimist

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-07-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

16 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kroon

Sarnased õppematerjalid

docx

Eesti raha 20. sajandi algusest kuni tänaseni

Tallinna Mustamäe Gümnaasium Marcus Methusalem Eesti raha 20. sajandi algusest kuni tänaseni Referaat Tallinn 2014 1918. aastal puudus Eesti Vabariigil veel oma raha.Kasutati saksa marka saksa okupatsiooni tõttu. Seadusandlikult reguleeris rahakäivet Saksa okupatsioonivõimude 15. septembri 1918. aasta korraldus. Kuna samal ajal käis Esimene maailmasõda, soodustas see Eestis mitmesuguste võõrriikide rahatähtede ringlemist. Okupatsiooniaegsele määrusele toetudes kehtestas Eesti Ajutine Valitsus 28. novembril 1918 neile kindla väärtussuhte. Kõige kallimaks hinnati sakslaste idarubla – 2 marka. Narvas samal ajal välja kuulutatud Töörahva Kommuun pani oma territooriumil kehtima Vene NFSVs käibiva rubla, kõik erinevate võimude rublad hinnati üheväärseks. Saksa mark võrdsustati 50 kopikaga. Nendele

Ajalugu

pdf

Eesti raha 1918-2011

Tallinna Kristiine Gümnaasium EESTI RAHA 1918-2011 Uurimistöö Katharina-Rosande Talviste 11B klass Tallinn 2011 Sisukord SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. ESIMENE EESTI VABARIIK JA RAHA ................................................................... 5 1.1. Eesti marga sünd .................................................................................................... 5 1.2. Rahareform ja Eesti krooni sünd ........................................................................... 8 2. OKUPATSIOONIVÕIMUDE RAHAD..................................................................... 10 2.1. Nõukogude rubla ja Saksa mark .........................................

Majandus

docx

MAKSEVAHENDID EESTIS LÄBI AEGADE

Tsirguliina Keskkool Hanna-Liisa Pärnik-Pernik MAKSEVAHENDID EESTIS LÄBI AEGADE 8.KLASS Tsirguliina 2011 SISUKORD SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. RAHA OLEMUS JA KUJUNEMINE....................................................................................4 1.1. Raha kui maksevahend ja väärtuste mõõt........................................................................4 1.2. Eesti raha ajalugu.............................................................................................................5 2. MAKSEVAHENDID KUNI AASTANI 1992........................................................................6 2.1. Eesti mark.......

Ajalugu

docx

Raha ajalugu

Sissejuhatus Raha tekkimise eelduseks on olnud kaubavahetuse sünd ja areng. Minevikus, mil ühiskond oli üles ehitatud naturaalmajandusele põhinevalt, tekitas ühtede väärtuste ülejääk ja teiste puudujääk vajaduse vahetuse järele. Esialgu toimunud vahetus kaup kauba vastu tekitas probleeme, kui konkreetse vahetuspartneri pakutav ostu-müügi objekt ei sobinud. Tekkis eeldus üldkasutatava vahendi kasutuselevõtuks, mida kõik aktsepteeriksid ja kasutaksid. Selleks saigi raha, mille kasutuselevõtuga saavutatud eesmärgiks oli kiirema vahetusprotsessi võimalus, misjuures kadus vajadus leida vahetuspartner. Tänapäeval kasutatakse reaalse raha asemel aina enam digitaalset raha. Kas raha tähendus on aegade jooksul muutunud? Rahasüsteem on sätestatud riigi raharingluse korraldus, mis määrab kindlaks rahametalli, rahaühiku, rahamärkide emiteerimise korra jm. Käesolevas referaadis on antud ülevaade raha ajaloost ning välja on toodud Eesti raha kujunemislugu.

Pangandus

pptx

Eesti krooni lugu

tehingutes • Välislaenu abil võrdsustati Eesti krooni väärtus 100/248g puhta kullaga • Seoti jäigalt inglise naelaga • Kurss lasti vabaks 1933 üleilmse majanduskriisi ajal RAHATÄHED • Pangatähed ei saanud õigeks ajaks valmis, 1928 ringluses 100-margased trükiga ÜKS KROON EESTI KROON • Eesti kroon oli aastatel 1924–1941 ning 1992– 2010 Eesti Vabariigi ametlik valuuta. • Valitsuse eelnõus oli raha uue nimetusena pakutud „taaler", mis võrdus 100 krossiga. • Jaan Tõnisson pakkus nimeks omaloodud nime "kuldar", mis pidi koosnema sajast pennist ja võrduma kuldfrangiga • Tugev toetus oli ka nimedel "esta" ja "est", kuna Lätis on "latt" ja Leedus "litt“. • Lõpuks jäid "kroon", mis võetud Rootsi järgi ning "sent" Lääne-Euroopast. EESTI KROON AASTATEL 1928–1941 • Eesti marga ja penni kasutamine lõpetati 1927.

Ajalugu

docx

RAHA JA RAHAGA SEOTUD TERMINID

RAHA JA RAHAGA SEOTUD TERMINID Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 RAHA JA SELLE OMADUSED................................................................................................4 EESTI RAHA AJALUGU..........................................................................................................5 INTRESS....................................................................................................................................7 KURSS........................................................................................................................................8 INFLATSIOON JA DEFLATSIOON...................................................................................

Inimene ja ühiskond

docx

Eesti kroon

SISSEJUHATUS Kõigist kunagistest Nõukogude Liidu riikidest on just Eesti see, kus on läbiviidud kõige radikaalsemaid, julgemaid ja samas ka väga edukaid reforme. Reformid on aidanud areneda erinevatel majandusvaldkondadel, eelistades kord rohkem üht, kord teist. Rahandus on olnud üks peamistest valupunktidest alates rahareformist. Oma raha hüvesid naudime juba aastast 1993 ja stabiliseerunud on ka pangandus. Väikese riigi kohta oleme aktiivsed ja püüame olla ka edukad. Oleme liitunud nii Euroopa Liiduga kui NATO-ga. 1. EESTI KROONI AJALUGU 1.1 Eesti kroon aastatel 1928-1940 Eesti riigi rahaasjade ajamine algas koos riigi sünniga 1918. aasta 24. veebruaril, kui Päästekomitee moodustas Eesti Ajutise Valitsuse. Iseseisvuse majanduslikuks kindlustamiseks ja jõudsamaks edasiminekuks oli vaja kapitaalseid ümberkorraldusi

Riigiõpe

doc

eesti kroon, eesti raha - referaat

.................................................................................................... 3 1. HÄDARAHAST PÄRISRAHANI............................................................................................... 4 2. KROONID RUBLADEKS......................................................................................................... 7 3. UUS ESIMEES JA LÄBIRÄÄKIMISED..................................................................................... 8 3.1 Koru või oma raha................................................................................................................. 9 4. TIIBADETA LINNU LEND OMA RAHAST LOOBUMINE.................................................... 10 5. OMA RAHA TAASTAMINE.................................................................................................... 11 7. Ostutäht või oma raha viimane heitlus................................................................................ 14 7

Ajalugu

Rohkem sarnaseid