tehakse punutud mööblit. Selts Poales kõrreliselaadsed Tuultolmlejad, väikesed redutseerunud õied keerulistes õisikutes Sug. Bromeliaceae bromeelialised o Ananas comosus - ananass (koguvili = liitvili = terve õisik) Viljad sisaldavad bromeliini valgulagundavat ensüümi, mis soodustab seedimist (ideaalne magustoit) Sug.Typhaceae - hundinuialised o 2 perekonda, 30 liiki Kosmopoliitse levikuga Kiudained Noored võrsed ja tärkliserikas risoom on söödavad Typha latifolia laialehine hundinui Sug.Sparganiaceae - jõgitakjalised o Per Sparganium jõgitakjas Saprganium erectus Sug. Juncaceae loalised o Rohttaimed; Lehed: vahelduvad, enamasti kolmes vertikaalses reas, kõrreliste lehe sarnased, lahtise või kinnise tupega.
Nimelt avastas sakslane Ralf Burger programmide isepaljunemisvõimaluse lisades oma COM-formaadis koodi DOS-i täitmisfailidele. Esimene seda võimalust demonstreeriv viirus sai nimeks Virdem ja Ralf Burger tutvustas teda 1986. aasta detsembris arvuti ,,allilma" foorumil Chaos Computer Club, mis toimus Hamburgis. See foorum koondas VAX/VMS süsteemidesse sissemurdmisele spetsialiseerunud häkkereid. 2.8 1987. aasta Ilmus viirus Vienna, mis oma päritolu ja peaaegu ülemaailmse levikuga tekitas suurt vastukaja ja tuliseid vaidlusi selle autorluse üle. Nime sai see viirus Franz Swoboda 10 käest. Swoboda oli ka see kes esimesena tõstis kära ja hoiatas uue isepaljuneva programmi eest. Kuna tema sõnum edastati paljude maailma juhtivate infoagentuuride poolt, siis sai sellele osaks ühiskonna valvas tähelepanu. Loomulikult üritati välja selgitada epideemia alguspunkti. Suudeti tuvastada, et Swoboda sai viiruse tuntud Ralf Burgerilt, kes aga seda eitas ja vastupidist väitis
Näiteks Al Idrisi. Kolmas tehniliste eelduste grupp on see, et see oli ka aeg, kui võeti kasutusele tulirelvad. Nende kasutusele võtmine andis sõjalise üleoleku. Ühiskondlikud eeldused: Ühiskondlikuks eelduseks oli see, et Pürenee poolsaarel oli töötuks jäänud väike-aadlike ehk hidalgode kiht ja nad otsisid uusi väljakutseid. Arenema hakkav varakapitalism vajas uusi turge ja tooraine allikaid. Kolmas põhjus on seotud renesanssi ja humanismi levikuga. Huvi ja uudishimu kasv ümbritseva maailma vastu. Eneseteostus. 24. MAADEAVASTUSED (TULEMUSED) Euroopale – Kaubandusekese liikus Vahemerelt Pürenee poolsaarele, mis oli pigem ajutine. Vahemerelt eeskätt Madalmaadesse. Nihkus ka Inglismaa sadamalinnadesse. Uued taimed (kartul, tomat, mais, tubakas, kõrvits) ja kalkun. Lisaks sellele hakati Euroopasse sisse vedama kakaod (Ameerikast), teed (Hiinast), kohv (Aafrikast).
mis tema tekitas Keskajal oli surm pattude lunastus. Kui õigusmõistmise loogika muutub, aga hoitakse alal arhailisestest karistusest, siis üldiselt ei muutu midagi. Teadud nüansid muutuvad kuid tervik säilib enamvähem samana Näide: Jürgen Beyer, Ilmutusjuttude teisenemisest saksamaal ja skandinaavia maades aastatel 1350-1700 Folkloristika ja folkloori uurimine viib tagasi grimmideni 18.saj jutuvestmise konteksti muutumine raamatute levikuga seoses 19. sajandi rahvaluule üleskirjutused Kesk-Euroopas seotud kirjakultuuri vaheastmega Folkloristlik jutu-uurimine tugines pigem sellele kirjakultuuri vaheastmele kui suulise pärimusele enne 18. saj toimunud muutusi. Ilmujutud- "üleloomuliku olendi ootamatu ilmumine isikule, kes tajub ümbrust tavapärasel viisil" Ilmutusjuttude muutumine vahemikus 1350-1700 1381. a surnud Püha Brigitta tütrest Katerinas
Lutserni-kõrreliste katsetes sobisid hübriidlutserni seemnesegus klassikalist põldtimutit asendama keskmise arengukiirusega leherikkamad kõrrelised - karjamaa raihein, harilik aruhein lisaks ka põld-raihein hariliku lutserniga. Roog- aruhein soodsates kasvutingimustes oli agressiivne saateliik, eriti hariliku lutserni segus. Hariliku nõiahamba-kõrreliste segukülvi saak ja toiteväärtus Harilik nõiahammas on Eestis väikese levikuga, kuid omab rohusöödana tähelepanu. Nõiahammas sisaldab tanniini. Tanniinide keemiline koostis loob kaitsesüsteemi taimedel seente, hallituste ja bakterite vastu. Tanniinil võib olla nii positiivne kui ka negatiivne mõju rohusöötade toiteväärtusele. Tanniini kõrge kontsentratsioon pärsib loomade söömust ja vähendab seeduvust, sest kõrge tanniinisisaldusega kaasneb kõrge ligniinisisaldus, madal TP ja halb seeduvus. Tanniini madal kuni mõõdukas hulk
· kättetoimetamine haldusorgani poolt; · avalik teatavaks tegemine. Oluline on jälgida avaldatavat andmete mahtu, s.t et see oleks kooskõlas mh isikuandmete kaitse seadusega. Avaldatav teade peab olema: "... sellise sisu ja vormiga, et mõistlikul inimesel oleks võimalik otsuse tähendusest ja tagajärgedest aru saada. Avaldamise koht peaks olema "tõhus ja mõistlik vahend teabe edastamiseks: üleriigilise levikuga ajaleht, Ametlikud Teadaanded, kohalik leht. Haldusakt kehtib kuni: 1. kehtetuks tunnistamiseni, 2. kehtivusaja lõppemiseni, 3. haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või 4. kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Kehtetuks tunnistamise menetlus Menetluse alustamine: 1. haldusorgani initsiatiiv; 2. isiku taotlus: Kehtetuks tunnistamise otsustab haldusorgan, kelle pädevuses oleks haldusakti andmine kehtetuks tunnistamise ajal
populaarteaduslikke kirjeldusi erinevatest maadest, rahvastest, loodusnähtustest, loomadest jm, eestikeelse aimekirjanduse rajaja. Vähesed värsikatsetused jäävad vemmalvärsside tasemele, tuntuim "Päts". Tegi kaastööd saksakeelsetele ajalehtedele ning avaldas Rosenplänteri "Beiträges" arvustusi, keelenäiteid jm. Eesti kultuuriloos on tähtis koht ajalehel "Marahwa Näddala-Leht" (1821-1823, 1825). Ajaleht oli vähese levikuga ja tõi väljaandjale kahjumit. 10 Hiljem on seda nimetatud talupojaentsüklopeediaks, milles leidub sisukaid käsitlusi etnograafia, ajaloo, geograafia, loodusteaduste, kirjanduse, keele, olme, rahvahariduse, tervishoiu jpm probleemidest, lisaks sõnumeid kodu- ja välismaalt, ilukirjanduslikke palu, nõuandeid paremaks majandamiseks, vaimupimeduse ja usulise fanatismi taunimist jm
raed saadeti laiali, Kõik mõisnikud said võrdsed õigused. Linnades said kodanikuõiguse kõik majaomanikud olenemata tegevusvaldkonnast ja rahvusest. Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad, milles olid ka vähemjõukamatest kihtidest inimesi. Muudeti ka maksukorraldust. Kehtestati pearahamaks ning hakati korraldama hingeloendusi. Et vältida pingeid riigivõimu ja balti aadli vahel kehtestati endine kord pärast Katariina surma. Koos valgustusideede levikuga hakati Liivimaal kõnelema talurahva olukorra parandamisest. 1765 aasta Liivimaa maapäeval võttis sõna kindralkuberner Browne, kes nõudis nende olukorra parandamist. Aadlikud pidid nõustuma ja need muudatused võeti vastu. Seega samal aastal kinnitatigi Browne nn. positiivsed määrused. Talurahvas sai õiguse vallasvarale, mõisakohustused täitnud talupoeg võis üle jäänud põllusaagid vabalt turustada. Kindlad piirid mõisakoormistele ja ei tohtinud enam neid suvalt tõsta
jätkavad elutegevust kevadel). Alumisi rindeid iseloomustab vegetatiivne uuenemine. Fütotsönoloogiliselt võib stabiilsed taigakooslused jaotada kahte tähtsamasse rühma: 1. varjukad kuuse- ja nulumetsad, mis moodustavad taiga kitsas tähenduses, tumetaiga; 2. valgusrohked männi- ja lehisemetsad, mis asendavad eelmisi vaesemail muldadel ja kontinentaalsemates tingimustes; see on heletaiga (venekeelne nimetus tuleneb okaste värvusest, eriti lehisel). Tumetaiga on tsonaalselt laiema levikuga ja moodustab okasmetsavööndi ka paljudes mäestikes. Seda iseloomustab üherindeline puistu väga varjusallivast ja tiheda okastikuga okaspuust (ühest, harva kahest kuuse- või nululiigist; Siberis lisandub neile siberi seedermänd, Põhja-Ameerika okasmetsades tsuuga ja ebatsuuga). Tihe võrastik loob omapärase mikrokliima, mis kaitseb allpool kasvavaid taimi tugeva kiirguse, tuule, auramise ja temperatuurikõikumise eest, kuid ühtlasi
Euroopa muinaskultuurid Ain Mäesalu Euroopa muinaskultuuride uurimise ajaloost (2. loeng) Babüloonia kuningas Nabunaid (555-539 eKr) - Kirjaliku allikate põhjal on ta lasknud uurida vanade templite varemeid, et sealt otsida huvitavamaid asju ja nendest uurimistöödest on olemas ka otsene jälg. Kyrillos (Konstantinos) ja Mathodios paavst Clemensi haud avastamas 861.a. Clemens suri märtrisurma. Põlluharimise käigus leiti maa seest savipotte. Põletusurnid olid lillepotid, mis maeti maa sisse. Palju hakkas muutuma renessansi ajal, mil hakati huvi tundma antiigi vastu. Mitmel pool hakati tegema ka kaevamisi. Nende kaevamiste eesmärk oli otsida ilusaid vanu ilusaid asju. Koguti ja kuhjati neid asju oma lossidesse ja paleedesse lihtsalt ilu pärast. Polnud pidepunkte, mille põhjal need paika panda. Johann Joachim Winckelmann (1717-1768) – huvitus antiikkunstist ja ta hakkas külastama neid tuntumaid kollektsioone. Seadis eesmärgiks antiikkunstia...
See on samamoodi vaevalt juhuslik, et edasine valik nendes riikides rahvastikupoliitikas oli korduvalt peatada sündimuse langust, kuigi teistes riikides oli jälle erakordselt palju vabaabielu ning väljaspool abielu sündivaid lapsi. 11. kokkuvõtteks Kui artikli autor koos Lesthaeghe'ga formuleeris teise demograafilise ülemineku kontseptsiooni, võiks seda nähtust võrrelda vastupandamatu levimisega lõunast Skandinaaviasse ja järk-järgulise tsükloni levikuga Lõuna-Euroopasse, misjärel Itta ning suure tõenäosusega teistesse arenenud maadesse. Nüüd on vähem selge, kas selline metafoor on kohane või mitte. Empiirilised tõendid, mis on antud artiklis esitatud näitavad, et igal ajahetkel igas riigis või regioonis on selle enda demograafiline pärand ja kultuuriline kapital. Reaktsioon käitumuslike uuenduslike vormide levitamine sõltub osaliselt sellest, kui hästi uusi ideid saab lisada olemasolevatele mudelitele ja traditsioonidele
eok.ee/curling (20.10.2012) · Wikipedia curling 2012. Vikipeedia lehekülg. http://en.wikipedia.org/wiki/Curling#cite_ref-1 (20.10.2012) RESÜMEE Uurimistöö teema on ,,Curlingu teadlikkus Tallinna 32. Keskkooli kooliõpilaste seas". See teema on uus ja aktuaalne kuna curling on spordiala, mis pole veel laialdaselt levinud. Vaid väga väike osa inimestest teab, mida see reaalselt endast kujutab ning olümpiaalana võiks juba levida kooliõpilaste seas. Esimene etapp selle levikuga seoses peaks olema eeluurimised, et teada, palju ja kuidas curlingust üldse teatakse. Uurimistöö eesmärk on saada teada, kui palju teavad Tallinna 32. Keskkooli kooliõpilased curlingust, ning võrrelda neid tulemusi Eesti Curlingu Liidu peasekretäri Harri Lille antud intervjuu ning teooriaga. Uurimistöö hüpotees on see, et Tallinna 32. Keskkooli õpilased ei tea palju curlingust. Esimene peatükk on curlingu teooria. Seal on curlingu ajalugu millal curlingut
Kasutatakse haljastuses. Esineb ka teisendeid. Harilik vaher (Acer platanoides L.) [platanoídes] Platanoides- h. vahtra lehed meenutavad kujult plaatanilehti. Kodumaine, ümara tiheda võra ja pruunikashalli, pikirõmelise koorega puuliik, kasvades kuni 30 m kõrguseks ja saavutades kuni 1m tüveläbimõõdu. Lisaks meile kasvab segapuistutes Kesk- ja Põhja-Euroopas, Balkanimaades, Kaukasuses, Väike-Aasias ja idas tungib kuni Uraalideni, olles vahtraliikidest kõige põhjapoolsema levikuga. Võra on munajas kuni ümar, tihe, eluiga 150....200 (300) aastat. Võrsed: punakas- kuni helepruunid, siledad, läikivad, võrse lõpeb ühe tipu- ja kahe külgpungaga. Tipupungad kuni 10 mm pikad, munajad, tömbid, külgpungad väiksemad, punakad kuni punakasvioletsed. Lehed: 5 (7) teravatipulise hõlmaga, 5...20 x 6...22 cm, südaja alusega, pealt ja alt paljad või noorelt alt roodude nurkadest karvased, leheroots 5...15
70. Soomuslest, Limanda limanda (L.) 71. Merilest, Pleuronectes platessa (L.) 72. Lest, Platichthys flesus trachurus (Duncker) Eesti kalad Ahven Ahven on ilusa ja ereda värvusega kala. Tal on tumeroheline selg, rohekaskollased küljed ning punased uimed. Ahvena silmad on oranzid. Värvus sõltub veekogust. Kala suurus oleneb tema vanusest. Pikkus tavaliselt 5...25 cm ja kehamass 20...180 grammi ulatuses. Ahven on levinud peaaegu kogu Euraasias, Eestis väga laialdase levikuga. Elab järvedes, jõgedes, tiikides, lahtedes ja riimvetes. Kudemisperiood algab varakult, mil vee soojus on alles 8 °C. Emasahven heidab välja marjalindi 5 sekundi jooksul. Kohe on kohal ka isasahvenad, kes selle viljastavad. Emane jääb ligikaudu viieks tunniks marjalindi juurde ega lase sellele teisi kalu juurde. Marjalint on pikk torujas moodustis, mis moodustub üksteisega ühenduses olevatest marjateradest ning on kinnitunud ühe otsaga veekogus olevatele puunottidele ja kividele
mingi ajatu/kohatu, tõeväärtus: mitteusutav, jutustamise aeg: piiratud, konventsionaalne algus: tavaline. 24. Mille poolest sarnanevad või erinevad halloween ja hingedeaeg? Halloween (31.10) < All Hallows' Evening `kõigi pühakute päeva eelõhtu'. See on lahkunute mälestamise periood katoliku kalendris, millal käisid ringi "hingesandid". Sai uue tähenduse angloameerika kultuuris ja on nüüd globaalse levikuga. (Inimesed riietuvad kostüümidesse ja käiakse uste taga maiustusi palumas.) Hingedeaeg (2.11) on lahkunute koju ootamise aeg eesti rahvakalendris. Eesti rahvale omane traditsioon, kus oodatakse surnud esivanemaid külla, neile jäetakse toitu ja pannakse küünal akna peale põlema. 25. Kõrvuta kahte rahvalaulu või rahvamuusika määratlust. Too esile, mille poolest need määratlused erinevad. 1. Rahvalaulud kui maarahva hulgas suuliselt levinud laulud (lähtub
isiku soo, rassi ning isegi selle, kas ta suitsetab.Inimese rassikuuluvus on otseselt tuvastatav jälje papillaarkurrustiku mustri põhjal, millest saab järeldada, kas sõrm kuulub aafriklasele või eurooplasele. Negriidset rassi inimestel esineb sõrmejäljes nimelt keskmisest enam teatud spetsiifilist tunnust: hargnemist. 9) Elektrilennukite ilmumine langeb kokku elektriautode üha laiema levikuga meie maapealsetel teedel. Mõlemate arengut innustavad ühed ja samad motiivid. Elektrilennuk muudaks lennuliikluse keskkonnasäästlikumaks, vaiksemaks ja odavamaks.
progresseerub tõusvalt. Umbrohtumuse kontrolli all hoidmiseks on vajalik keemiline tõrje. -ökonoomilist (umbrohutõrjeks tehtavad kulutused on võrdsed või väiksemad enamsaagi maksumusest) Ökonoomilist tasandit iseloomustavad lühiealiste liikide keskrindes tihe ja ülarindes olevate hajus esindatus ning vegetatiivselt hästilevivate mitmeaastaste umbrohtude sageli ülarindes paiknevad ja koldelise levikuga liigid. Keemilise umbrohutõrjeta on saagilangus küllaltki suur. Põldohakas maheviljeluse probleemumbrohi (Mahepõllumajanduse leht) Enn Lauringson Põldohakas on nii meil kui ka Lääne-Euroopas kujunenud maheviljeluses üheks kõige rohkem probleeme tekitavaks umbrohuks. Tema kontrolli all hoidmine nõuab kogu maaviljeluse süsteemsust. Kuigi ta on hea meetaim ning temaga on seotud ligi 80 looma- ja putukaliigi
karumarja (arctos = karu ja staphylos = mari). Igi-või suvehaljad kääbuspõõsad kuni madalad dekoratiivse tüvekoorega puukesed, tihedalt paiknevate vahelduvate lehtedega. Õied kobarjates või pöörisjates õisikutes, väikesed, viietised, vili marjataoline 5 seemnega kuiv jahune kuni mahlakas luuvili. Putuktolmlejad. Perekonnas umbes 50 (70) liiki Põhja- ja Kesk-Ameerikast (enamuses Califonia Sierra Nevada mäestikust), kaks liiki tsirkumpolaarse levikuga. On head pinnakattetaimed, paljundatakse seemnetega, külvates neid kohe pärast valmimist või pistikutega. Meie oludes tuleb eeskätt leppida siinkirjeldatud liikide kasutamisega haljastuses, kuna ülejäänud liigid on külmaõrnad ja lumeta talvedel hukkuvad isegi Kesk-Euroopas. Perekond hanevits (Chamaedaphne Moench. nom. cons.) [hhämädáfne] Perekonnanimi tuletatud kreekakeelsetest sõnadest chamae = maa peal, madalal ja daphne = loorber.
Schlager- tõmbe number, minev kaup, ingl hit, hit song- löök, lööklaul). T erm in šlaager tuli kasutusele esialgu m is tahes h ästi m ineva kaub a tähistam iseks.1880 hakati V iinis šlaagriks nimetama menukat laulu, tantsupala või operetiviisi. Lööklaul on lihtsalt populaarne laul, mis oma arenguloo jooksul on muutunud koos laia publiku maitsega. Lööklaulu kõrval on hulk teisi laululiike. Osa neist on piirdunud kitsama rahvusliku levikuga, nagu p rantsuse šansoon (pr “chanson”- laul) või saksa gassenhauer (tänavalaul). L aiem a leviku ga olid kupleed (pr “couplet” – salm), mis rändasid laulumängust ja vodevillist 19 sajandi kabareesse ja teistesse etendustesse. Uuemad nähtused levilaulus on aktuaalsed massilaulud ja poliitilised laulud, mis levisid koos töölisliikumise tõusuga. Filmimuusika eksisteeris tummfilmi ajal illustratiivse saatemuusikana, mida ekraani
iseloomujoonte kujunemist nagu tööarmastus, kokkuhoidlikkus, ausus ning arvepidamine. Kapitalismi ajal muutus juhtmõtteks rikkuse kogumine, enesedistsipliin ja ratsionaalsus. Kapitalist ei naudi töö tulemust, vaid pigutab selle uuesti tootmisesse, et jõukust veelgi suurendada. Mõnes mõttes sarnaneb kapitalist mungaga, kes loobub maistest rõõmudest ja elab askeedina. Erinevalt mungast imetleb kapitalist aga mammonat. Seda nähtust seletas Weber protsetantismi levikuga, sest protsetantism omistab ilmalikele ametitele samasuguse väärtuse nagu vaimulikule tööle. Seega võib ametialane edukus valmistada jumalale sama suurt heameelt kui usin palvetamine. Émile Durkheim. Tööstusühiskonna puhul huvitas teda eeskätt vaimuelu ja sotsiaalse solidaarsuse areng. Agraarühiskonnas elasid inimesed väikestes üksteisest üsna sõltumatutes kohalikes kogukondades.
jääkriimud kuuluvad glatsiaalsete pisivormide e nanovormide hulka. sügavus - mõni mm kuni mõni cm . pikkus - kuni mõni meetrit. Neid kriimusid/uurdeid on tekitanud jää alumise pinna sisse külmunud kivimiosakesed. Tähtsus näitavad liustiku jääkeelte liikumise suunda. silekaljud e oinapead - positiivsed jää poolt piklikuks ja siledaks kulutatud pinnavormid. pikkus - mõnest m kuni mõnesaja meetrini. kõrgus - 2/3 kuni 10/20 m. Silekaljud on n Skandinaavias rannikualadel laia levikuga väikesaared. Sellist rannikuala nimetatakse skäärrannikuks. c) kaljuvoored - ovaalse v. pikliku põhiplaaniga positiivsed pinnavormid. Morfoloogialt ja tekketingimustelt sarnased silekaljudele. d) kulutusnõod ja kulutusvagumused. Suhteliselt suurte mõõtmetega negatiivsed pinnavormid. * Kulutusnõod on enam-vähem ovaalse (pikliku) kujuga, suletud negatiivsed pinnavormid, mida jää oma liikumisel süvendas ja silus.
Mis on taimekaitse? Kompleksne teadus taimekahjustajatest ja nende tõrjeviisidest Ülesandeks on taimekahjustajatest tulenevate kahjustuste ärahoidmine või vähendamine Taimekaitseseadussätestabtaimekaitseliste abinõude riikliku süsteemi Kindlustada taimede ja taimsete saaduste kaitse kahjustajate eest Vältida karantiinsete kahjustajate levikut riikide vahel ja riigi sees Tagada tk vahendite kasutamise ohutus elanikele ja keskkonnale Saagikadu · 35% võimalikust saagist jääb saamata Kahjurid 14% Haigused 12% Umbrohud 9% · Sõltub ( Kasvatatava kultuuri geograafilisest asukohast ( Klimaatilistest tingimustest ( Kasvatatavast kultuurist ( Agrotehnika tasemest (korralikult harimata põllul esineb rohkesti haigusi, saava...
levinud peamiselt magevees. Läänemere planktonis esinevad liigid on kohastunud elus riimvees ning taluvad soolsust kuni 8 promilli. Sinivetikad arenevad kõige intensiivsemalt suvekuudel, kui merevee pinnakihtide temperatuur tõuseb üle 14-15 kraadi. Viburvetikad. Läänemere piirkonnas on kõige rikkalikumalt vaguviburvetikaid, mis arenevad peamiselt külmal aastaajal, mõned liigid massiivselt sügisel, teised kevadel. Rohevetikad. Koloniaalselt mageveelise levikuga vetikad on Läänemere piirkonnas esindatud väheste liikidega. Väikese soolsusega rannikuvetes suureneb rohevetikate liikide arv järsult. Rohevetikad arenevad soojal aastaajal. Mändvetikad. Üherakulised või koloniaalsed vetikad. Riimvees on esindatud suurem arv liike kui meres või magevees. Rohevetikate kõige massilisem arenemine toimub külmal aastaajal, eriti kevadel. Põhjataimestik. -rohevetikad -mändvetikad – Eesti rannikumeres esineb mändvetikaid suhteliselt arvukalt
Maakondadest levinud peamiselt Võrumaal, Valgamaal ja Põlvamaal, lisaks Põhja-Kõrvemaal, Kundas, Edela-Saaremaal ja Lääne- Hiiumaal. Tekkinud karbonaadivabal lähtekivimil, kihisemine puudub, happelised mullad. Esineb selgelt väljakujunenud tüse (>5cm) huumushorisont. Tüüpprofiil: (O)-A-E-B-C. G Gleimullad Levik: Gleimullad on levinud kogu Eestis madalamatel pinnavormidel ja hõlmavad ~28% kogu maafondist ja ~17 % põllumaast. Suurema levikuga on leostunud ja küllastunud gleimullad. Suuremad gleimuldade alad paiknevad Madal-Eestis (Pärnumaa, Läänemaa, Raplamaa lõunaosa ning saared). Rohkesti leidub neid ka Võrtsjärve ja Peipsi ümbruses, Põhja-Eesti rannikul ja Valga piirkonnas. Esineb alaline liigniiskus. Ülemiseks horisondiks kas toorhuumuslik AT-horisont või turvastunud kõduhorisont tüsedusega alla 10 cm. 73. Eesti agromullastiku valdkonnad.
kohta. Uruki linnas Sumeris 400 000 savitahvlit. Enamus kandsid infot majandustegevuse kohta nn. valitsejate vahelised lepingud, majapidamissisuga asjad. Roomas Alexsandria raamatukogu, ühtlasi arhiiv ja muuseum. Säilitati pronkstahvlitele, seoti nahkhoidistega. Arhiiv põles ja kõik tahvlid sulasid ära. Sõna arhiiv tuleb kreeka keele vahendusel: ARHEION- kindel hoone, asutus. Keskajal arenesid kirjutamine ja dokumendiloome koos kristluse levikuga, oluline oli pärgamendi asemel paberi kasutuselevõtmine. Euroopa keskaeg tõi muudatuse, kus dokumentidega hakkasid tegelema notarid. Arhiiv selle tänapäevases tähenduses tekkis 1789, kui Pariisis asutati Rahvusarhiiv (Archives Nationales) ja loodi ühtne arhiivisüsteem. 1794 sätestati seadusega, et riik peab vastutama dokumentaalse pärandi säilitamise eest, ning sõnastati arhivaalide avalikkuse põhimõte
ülemaailmse leviku tagajärjel. Globaliseerumine saavutada täiesti uue taseme suhtevõrgustike loomises. Tänu sellele saavad tekkida ülemaailmse haardega inimõiguste kaitse liikumised, mis töötavad näiteks selle nimel, et juurutada õiglast kaubandust, vähendada lapstööjõu kasutamist ning edendada universaalsete inimõiguste kultuuri. Globaliseerumine on seotud rahvusvahelise kaubanduse arengu ning kaupade ja teenuste tootmise ülemaailmse levikuga. See on saanud võimalikuks tänu tollimaksude, eksporditasude, impordikvootide ja muude kaubandustõkete vähendamisele ning kapitali ja investeeringute liikumispiirangute kaotamisele. 8. millised plussid ja miinused on seotud rahvusvahelistumisega? Rahvusvahelistumise miinused: · protsess mis võtab palju aega ja kulukas · sekkutakse sihtriigi poliitikasse · ettevõtte kasum viiakse sihtriigist välja, kohalike heaoluks ei panustata
Veekompleks, milles eristatakse 2-4 põhjaveeladet, rahuldab ujutati suur osa Ida-Euroopa platvormist, sealhulgas ka Eesti põhja- ja kirdeosa, üle suure osa Eesti põhjaveevajadusest. normaalsoolasusega merelise veekogu poolt. Ajastu vältel muutusid basseini piirjooned korduvalt. Siluri ladestu Karbonaatkivimid kambriumis puuduvad. Laialdase levikuga on kambriumi Siluri (435-405 milj.a. tagasi) ajal kattis meie ala perikontinentaalne meri. liivakas-aleuroliitsetes kihistutes, eriti nende lasumis püriidikonkretsioonid. Setendite Silurijärgse kulutuse tõttu ei ole lademete paksus avamustel täielik. Ometigi küünib siluri aineline koostis kõneleb humiidsest kliimast, püriidi-, fosforiidi- ja glaukoniidisisaldus aga karbonaatkivimite kogupaksus meie alal kohati isegi üle 400 m (Ohesaares 436 m).
mõtestatud on ainult alamliigi ja populatsiooni eristamine; sisukas on ka näit. seentel intersteriilsete rühmade ja (parasiitseentel teatud peremees- taimedele) spetsialiseerunud vormide eristamine. - Populatsiooni mõistet käsitletakse geneetika ja evolutsiooniõpetuse kursustes, siin ei korrata. 1.2.5. On kasutatud ka poolliigi mõistet: see on kujunev liik, mis pole veel iseseisva liigini jõudnud. Eriti ornitoloogias on kasutusel olnud ka ringliigi termin: tsirkumboreaalse levikuga liigi esindajad võivad tänu klinaalsele muutlikkusele olla areaali"otste" kokkupuutepunktis olla mitte- ristuvad ja ka morfoloogiliselt erinevad. 1.2.6. Alamliik, varieteet, vorm on hierarhilised kategooriad; kasutatud on ka mitteformaalseid ühikuid, millega tähistatakse teatud ühiste tunnus- tega indiviidide rühmi. Gilmour ja Gregor ning Heslop-Harrison tõid sisse nn. deemi- (deme) teriminoloogia. Topodeem ja ökodeem tähistavad ühes pai-
1950ndate lõpuks oli neid alles veel kuni 5000 ha, kuid suur osa sellest pindalast on tugevalt kadakasse kasvanud. Taimestik: -puurinne: üksikuid mände -põõsarinne: üksikud või rühmitunud kadakad -rohurinne: madal ja vaheldusrikas, aasta jooksul väga muutlik, sõltudes peamiselt niiskustingimustest. Taimestiku liigiline koosseis alvaritel on väga mitmekesine ja omapärane, võrreldes teiste põhjamaiste kooslustega. -on liike, mis oma peamise levikuga kuuluvad Kagu-Euroopa stepialasele, nagu kaljupuju, kevadmaran, aas-hundihammas, mägiristik, harilik keelikurohi, värv-varjulill, metsülane. Samas on ka liike kaugelt põhjast alpiaasadel, nagu mägi kadakkaer, alpi nurmikas, mägimaran. Loomastik: -alvarite piiratud leviku ja nende vähesuse tõttu ei ole neil spetsiifilist loomastikku välja kujunenud. -alvaritele on tüüpiline avamaastiku liikide domineerimine ning üldiselt sarnaneb ta suuresti rannaniitudele
see. Üha rohkem anti ruumi ühisimprovisatsioonidele. Vastuvooluna sellele oli saateta soolo, mille käivitajaks oli Gary Burton. Plaadikompaniid ja produtsendid mängisid jazzrockis ja fusionmuusikas suuremat rolli kui seda seni. Neil oli rohkem sõnaõigust otsustada, mida salvestada, kui muusikuil endil. Nad võtsid otsuseid vastu rohkem äri, kui muusika peale mõeldes. Seoses jazz üha suurema rahvusvahelise levikuga on sellele paljudes maades püütud lisada kohaliku rahvamuusika elemente-etnojazz. 16. KAHEKSAKÜMNENDATEST ÜHEKSAKÜMNENDATENI. Kaheksakümnendate jazzi ei saa iseloomustada üheainsa stiiliga. Pidev segamine ja ristamise protsess purustas kategooriad ja ignoreeris piiranguid. Selle ajastu teeb põnevaks tohutu mitmekesisus. Varasemal ajal valdas muusik elu jooksul ühte stiili. Nüüd valdab noor muusik erinevaid mängustiile ja laade ja tihi suure virtuoossusega
Südame erutustekke- ja erutusjuhtesüsteemi(koosneb atüüpilisest lihaskoest) kuuluvad sinuatriaal(parema koja seinas)- ja atrioventikulaarsõlm,His`i kimp,His`i kimbu sääred ning Purkyne kiud. Sinuatriaalsõlmes tekib südame kokkutõmbeid käivitav erutus,mis levib mööda muskulatuuri kodade ja vatsakeste piiril asuva atrioventikulaarsõlmeni. Sealt edasi läheb erutus His`i kimpu,selle sääri ning Purkyne kiudusid pidi vatsakeste lihasele.Erutuse tekke ja levikuga kaasneb südamelihse kokkutõmme e süstol. Elektrokardiograafia-südametegevusega kaasnevate elektriliste nähtuste registeerimine.Tavaliselt registeeritakse EKG kätele ja jalgadele kinnitatud elektroodide abil. 11. Veresoonkond. Veresoonte jaotus funktsiooni järgi. Vererõhk ja selle regulatsioon.Vererõhu mõõtmine. Veri ringleb kinnises veresoontesüsteemis,mille osadena eraldatakse kopsu- ja keharinget.Vasak vats:aort-arterid-arterioolid-kapilaarid-veenulid-veenid-õõnesveenid-parem
arenenud eri kirjakeeled Põ- ja Lõ-Eesti murrete alal ja hilisem ühine kirjakeel, mis kaasnes rahvuse kujunemisega 19.saj II poolel. H. Laanekase periodiseering 1) 13.-16.saj Säilinud on 1 raamatu katked (Wandradti-Koelli katkekismus 1535), ehkki teateid on ~10 trükise kohta. Säilinud ka 13 käsikirjalist allikat, lisaks koha- ja isikunimede kirjapanekud. Eesti kirjakeele algus seondub reformatsiooni ja trükikunsti levikuga 16.saj. Algusest peale kujunesid Eestis paralleelselt 2 kirjakeelt: Põhja-Eestis tallinna ja Lõuna-Eestis tartu kirjakeel. Vanima perioodi tallinakeelsed tekstid on peamiselt alamsaksa kirjaviisis, kus leidub nii lääne- kui ka idapoolsete murrakute sugemeid. Tartu tekstides leidub ladinapärast kirjaviisi ning katoliiklikule kirjasõnale omaseid poolapäraseid jooni. Vanima perioodi keelekasutuses esineb rohkelt varieerumist, jälgi
Lapse saatus pole sünnist saadik paigas, sest isa võib lapsest ära öelda, orjusesse müüa jne. On vaja, et isa oma lapse esimestest nutukarjetest tunnistaks. Expositi(o)-lapse hülgamine. Kui seda ei tehta, siis laps uputatakse või jäetakse saatuse hooleks. See ei tähenda aga et vanemad polnud võimelised lapsi armastama. Laste kasvatamine ja õpetamine toimus varasemal ajal kodus pater familiase käe all. Kuid kreeklaste kommete laiema levikuga muutusid populaarseteks kreeka päritoluga koduõpetaja(said endale lubada vaid rikkamad) ning koolid. Suursuguste vanemate lastele õpetati kreeka ja ladina keelt, kirjandust ja filosoofiat. Õpiti ka kõnekunsti. --- Lastehülgamine ei toimunud ainult vaestes peredes, vaid kõigis ühiskonna kihtides. Kristlased võitlesid selle vastu,kuna see võis olla seotud intsestiga. Expositi põhjuseks oli näiteks sündide
tähendust, seda võib tõlgendada mitmel viisil-> Iga lugea loob ise endale teose. Sageli ühendab kirjandusteose analüüs elemente kõigist kolmest lähenemisviisist. AUTOR Autor on teose looja. --> Eri aegadel on autori loojaroll olnud erinev. ! Keskajal oli kõige looja Jumal, kes kasutas inimesi instrumentidena --> isikuautorlust ei olnud. ! Renessaansi perioodil hakkas arusaamine loomest muutuma. Inimesele hakati omastama looja rolli. --> Autor muutus oluliseks trükikunsti levikuga. ! Romantismi perioodil areneb välja ettekujutus autorist kui geeniusest ja loomisest kui ülevast vaimutööst. ! 20. sajandil tõusevad kirjandusteose mõistmisel autori kõrval esile teised tegurid. Teose tähendust ei seostata enam ainult autoriga, tähelepanu pööratakse ka sellele, et: ! ! 1) kirjandusteoses kõneleb keel - keelt jagab kirjanikuga lai inimeste ring ! ! 2) kirjandusteos väljendab oma loomisajastu arusaamu ! ! 3) kirjandusteose tähenduse loomisel osaleb ka lugeja.
Vaguviburvetikad arenevad peamiselt külmal aastaajal, mõned liigid kõige massiivsemalt sügisel, teised kevadel.Ülejäänud viburvetikate rühmad on Läänemere planktonis esindatud ainult üksikute liikidega. Kõige tavalisemad on merelise päritoluga nannoplankterid Ebia tripartite, mille levila ulatub Soome skäärideni ja Distephanus speculum, mis esineb Läänemere lõuna- ja keskosas. 3. Rohevetikad üherakulised või koloniaalsed mageveelise levikuga vetikad, on Läänemere planktonis esindatud väheste liikidega. Arenevad soojal aastaajal. 4. Ränivetikad ehk diatomeed on üherakulised või koloniaalsed vetikad, mille kahest poolmest koosnev koda sisaldab rikkalikult räni. Ränivetikad on riimvees esindatud suurema arvu liikidega kui meres või magevees. Sellega seletub ka ränivetikate liigiline rohkus Läänemere planktonis. Kõige massilisem arenemine langeb külmale aastaajale, eriti kevadele.
2. kõik uurimisprobleemiga seotud ning seostamata isikud on uuritud 3. kõik uurimisprobleemiga seotud isikud on uuritud * 13. Milline alltoodust on kõige parem kvalitatiivse uurimismeetodi teema? 1. Keskmise vanuse seos tervisega Eestis ning Rootsis 2. Keskmise vanusega seotud argiteadmised ning nende kujunemine lapsepõlves * 3. Keskmise vanus ja selle seos perekonfliktide levikuga Eestis 4. Keskmise vanuse ja elulaadi omavaheline seos enne ja pärast ELiga liitumist 14. Sotsioloogias on kõige olulisem küsimus 1. Kuidas? 2. Miks? * 3. Kes või mis? 15. Reliaablus tähendab uurimiseks 1. valitud mõõtmistehnika usaldusväärsust 2. valitud mõõtmistehnika lihtsust 3. valitud mõõtmistehnika taaskasutamist 4. valitud mõõtmistehnika täpsust * 16
Suurematel sagedustel hakkab mootori koormatavus toiteallika väljundpinge piiratuse tõttu vähenema. Ue UPLM Uk 270 V t Joonis 4.38. Vaheldi väljundpinge moodustamine pulsilaiusmodulatsiooniga Seoses sagedusjuhtimise üha laiema levikuga elektriajamites ning kolmefaasiliste elektrimasinate tööpõhimõttega (kolmefaasiline toitepinge tekitab ruumiliselt sümmeetrilises staatorimähiste süsteemis pöörleva magnetvälja), on rakendatakse ajamites vektorjuhtimise põhimõtet. Sisuliselt tähendab see seda, et vaheldi juhtimise eesmärgiks pole mitte kolme sümmeetrilise faasipinge tekitamine, vaid niisuguse pingesüsteemi loomine, mille pinge kompleksvektor pöörleb ühtlaselt komplekstasandil
36. Avalike koosolekute ja väljapanekute peamised eesmärgid (miks tehakse) üld- ja detailplaneeringute koostamise protsessis. 37. Eesti planeerimisinfo edastamise moodused/ kanalid üld- ja detailplaneeringute koostamise protsessis. vähemalt üks kord kuus ilmuv valla- või linnaleht; regulaarselt ilmuv linnaosa leht; vastav ajaleht regulaarselt ilmuv maakonnaleht; üleriigilise levikuga päevaleht; kohaliku omavalitsuse või maavalitsuse veebileht; tähtkiri; elektronpost (siis, kui osapool on sellise võimaluse valinud); informatsioonitahvel (sõlmpunktides bussipeatused, poodide juures jms); avalik arutelu; avalik väljapanek; infotahvel detailplaneeringu alal. 38. Asulaid iseloomustavad omadused ja võrdlemise alused (5 gruppi omadusi) - omadused, mis on seotud asula funktsiooni ja tagamaatähendusega;
toitained,hapnik) Südame erutustekke- ja erutusjuhtesüsteemi(koosneb atüüpilisest lihaskoest) kuuluvad sinuatriaal(parema koja seinas)- ja atrioventikulaarsõlm,His`i kimp,His`i kimbu sääred ning Purkyne kiud. Sinuatriaalsõlmes tekib südame kokkutõmbeid käivitav erutus,mis levib mööda muskulatuuri kodade ja vatsakeste piiril asuva atrioventikulaarsõlmeni. Sealt edasi läheb erutus His`i kimpu,selle sääri ning Purkyne kiudusid pidi vatsakeste lihasele.Erutuse tekke ja levikuga kaasneb südamelihse kokkutõmme e süstol. Elektrokardiograafia-südametegevusega kaasnevate elektriliste nähtuste registeerimine.Tavaliselt registeeritakse EKG kätele ja jalgadele kinnitatud elektroodide abil. 11. Veresoonkond. Veresoonte jaotus funktsiooni järgi. Vererõhk ja selle regulatsioon.Vererõhu mõõtmine. Veri ringleb kinnises veresoontesüsteemis,mille osadena eraldatakse kopsu- ja keharinget.Vasak vats:aort-arterid-arterioolid-kapilaarid-veenulid-
kuluheinaga, tuleohtliku põõsastikuga (kadakas), poolpõõsastikuga (kanarbik, sookail, põõsasmaran) ja kuivanud rooga kaetud ala ning turbapinnasega ala. (2) Tuleohtlik aeg algab kevadel pärast lume sulamist ning lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabumisel. Tuleohtliku aja alguse ja lõpu määrab igal aastal Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut ning teavitab sellest avalikkust massiteabevahendite kaudu, sealhulgas vähemalt kahes üleriigilise levikuga ajalehes. § 3. Nõuded tuleohu vältimiseks (1) Tuleohtlikul ajal on tuleohtlikul alal keelatud: 1) suitsetamine, välja arvatud selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas; 2) lõkke tegemine ja teisaldatava saslõki- või grillahju või muu samalaadse seadise kasutamine, välja arvatud selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas; 3) raiejäätmete põletamine; 4) kulu põletamine; 5) risu, põhu jms põletamine, välja arvatud kaitstavatel loodusobjektidel loodushoiutööde
1687. aastal võeti vastu otsus luua igasse kihelkonda kool. Kahjuks jäi see plaan teostamata. Rootsi ajal rajati peale talurahvakoolide ka 1630. aastal Tartus ja 1631. aastal Tallinnas gümnaasiumid. 1632. aastal kirjutas Gustav Adolf II alla Tartu Ülikooli asutamisürikule, millega muudeti Tartu gümnaasium ülikooliks. Kahjuks nendes koolides eestlastel õppida polnud võimalik. Luterluse levikuga tekkis vajadus ka eesti kirjakeele normeerimiseks, et tõlkida Uut Testamenti. Võeti kasutusele uued grammatikad. Vene ajal Alates 18. sajandi keskpaigast hakkas Baltikumile mõju avaldama LääneEuroopast siia jõudnud valgustusliikumine, mille siht oli koolihariduse edendamine. 1765. aastal kehtestas valgustusliikumise mõjul maapäev uue koolikorralduse, mis nõudis, et igas mõisas tuleb rajada
KESKAEG Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast. Keskaja periodiseerimine: NB! Ühiste tunnuste alusel jagatakse kitsamateks ajalisteks perioodideks. VARAKESKAEG (5.-11.saj.kp. ) · feodaalse korra kujunemine ja võidukäik · valitseb naturaalmajandus · perioodi lõpul algab linnade kujunemine · feodaalne killustatus KÕRGKESKAEG (11.saj.kp.-14.saj.lõpp) · valitseb feodaalne korraldus · kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus · areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad · tsunftikäsitöö õitseaeg · kaubanduse areng · algab tsentraliseeritud riikide teke HILISKESKAEG (15.saj.-16.saj.algus) · keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega · kapitalistliku majanduse tekkimine KESKAEG EESTIS Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvai...
a)jääkriimud kuuluvad glatsiaalsete pisivormide e nanovormide hulka. sügavus - mõni mm kuni mõni cm pikkus - kuni mõni meetrit Neid kriimusid/uurdeid on tekitanud jää alumise pinna sisse külmunud kivimiosakesed. Tähtsus – näitavad liustiku jääkeelte liikumise suunda. b) silekaljud e oinapead - positiivsed jää poolt piklikuks ja siledaks kulutatud pinnavormid pikkus - mõnest m kuni mõnesaja meetrini kõrgus - 2/3 kuni 10/20 m Silekaljud on n Skandinaavias rannikualadel laia levikuga väikesaared. Sellist rannikuala nimetatakse skäärrannikuks. c) kaljuvoored - ovaalse v. pikliku põhiplaaniga positiivsed pinnavormid. Morfoloogialt ja tekketingimustelt sarnased silekaljudele. d) kulutusnõod ja kulutusvagumused Suhteliselt suurte mõõtmetega negatiivsed pinnavormid. * Kulutusnõod on enam-vähem ovaalse (pikliku) kujuga, suletud negatiivsed pinnavormid, mida jää oma liikumisel süvendas ja silus. * Kulutusvagumused on pikemad ja kitsamad, avatud negatiivsed pinnavormid
lillepeenarde ja sirelite ja teiste ilupõõsastega iluaed iga korraliku talu elumajade juurde. On andmeid, et varem olid taluõued üsna lagedad. Asunikuõued asusid tavaliselt lagedal põllumaal, nende ümber istutati mitmesuguseid hekke, eriti kuusehekke, et kaitsta viljapuuaegada põhjatuulte vastu. 3 2.6.Ühisotstarbelised ehitised Ehitised, mida suuremal või vähemal määral kasutati ühiselt. Sakraalehitised Ristiusu levikuga hakkasid igasse eluvaldkonda üha enam tungima kristlikud elemendid ning vanade pühade kohtade kõrvale ja asemele asuti püstitama sakraalhooneid. Kirikuid, alates 13.saj keskpaigast juba võimsaid kivihooneid, ehitasid algul võõrvallutajad, hiljem rajasid neid ametlik kirikuorganisatsioon ja valitsevad võimud. Kihelkonnakirikud püstitati küll suurematesse asusutskeskustesse, kuid mitte otseselt küladesse. Paljud kirikud
ees seisvad ülesanded konstandid on samad ja ülesanded, mida kultuur peab lahendama on süvatasandil samad ja kultuurilised erinevused on pinnavirvendus. On optimistlikul seisukohal ka teoreetiliste väidetega osas. Kõikides kultuurides kehtivad samad mängureeglid ehki üksikuid erinevusi. Kõik on taandatav samade tüpoloogilistele üldistele joontele ja ühesuguse teoreetilise kirjeldatav. Kultuurisuhete dünaamika: Antropoloog Dan Sperber on võrrelnud kultuurinähtuste levikut haiguste levikuga. Kui kuskil mõni kultuuriline praktika õitsele puhkeb, siis võivad sellest nakatuda ka naabrid. mõned proovivad eemalduda, pookida ennast selle vastu. Enamasti toimub kul.nähtuse ülevõtmine sedasi, et ühe kultuuri kandjad satuvad vaimustusse sellest, mis teises kultuuris toimub. 1. Vaimustus-> 2. kriitika (ahviti järele läänt, proovite sisse tuua midagi, mis ei ole meile loomu omane) -> 3. süntees (kultuur suudab laenatud nähtuse kohandada, nagu keel
saj alguseni. 19.saj alguskümnenditel toimus alles esimene olulisem muudatus, kuni 19.saj alguskümnenditeni oli tegemist kirikukeelega, mille normeerivaks tekstiks oli 1739.aasta Piibel. A T H liikus rahva hulgas ja otsis sõnu Piibliterminite kasutamiseks, et keel oleks võimalikult rahvapärane. Kirikliku kirjanduse juures põhiteoseks Piibel, aga anti ka välja väiksemaid trükiseid. 18.saj anti ka välja ilmaliku sisuga eestikeelset kirjandust. Kõige laiema levikuga kalendrid, mis olid mõeldud talurahva jaoks, mille põhiosaks oli kalender, aga kalendritel olid lisad, mis sisaldasid õpetlikke jutte, mis puudutasid nt ülevaateid teiste maade kohta, jutustused ajaloost, nõuanded tervishoiu kohta. Algselt olid lisad vaimuliku tooniga, 18.saj teisel poolel tuli ka ilmalik jutustus, nõuanded – märgid valgustuslikust rahvaharimisest. Esimene eestikeelne kalender trükiti Tallinnas 1718. 1731.aastast pärineb esimene säilinud kalender
· süsiniku eemaldaja atmosfäärist; · veemahuti ja vee puhastaja; · elustik. Soode elustikku iseloomustab: · kohastumused elupaigale seega kui satub ohtu elupaik, on ka vastavad liigid ohustatud; · kohastumused äärmuslikele elutingimustele (vee küllus, omastatava vee puudumine (hapnikuvaegus), vee happesus, madal temperatuur, tuulisus, avatus päikesekiirgusele jmt.) Eesti soid (eriti rabasid) iseloomustab reeglina põhjapoolse, alpiinse või tsirkumpolaarse levikuga liikide suur osakaal. Lubjarikastes madalsoodes esineb ka Kesk- ja Lääne-Euroopa atlantilisi relikte. Rabade elustik on väga kitsalt kohastunud. Õistaimi vähe umbes 20 liiki, lisaks umbes 20 samblaliiki. Eripäraks suur puhmaste osakaal (vähemalt 9 liiki). On ka mõned kaitstavad taimeliigid (mudatarn, sagristarn). Rabade elustik Linnustik suhteliselt liigirikas, ca 30 pesitsevad rabades. Toitumisja puhkepaigana kasutavad raba veel ligi 60 linnuliiki
Selline riik on eeldatavasti üsna stabiilne, nad saavad üksteisest aru, neil on üks keel, kultuur, seega peaks neil olema vähe konflikte. Teine teooria: Looja Benedict Anderson rahvuste tekke uus teooria. Rahvus on teatav viis inimeste jaoks enda kohta määratleda, kogukonda luua. Näiteks ka perekond. Kuni 16.sajandini tunti ühtekuuluvustunnet nendega, kes olid sama usku või allusid samale valitsejale. Seoses trükitehnika arenguga ja lugemisoskuse levikuga hakkasid inimesed tundma ühtekuuluvustunnet nendega, kes lugesid nendega samas keeles. Kirjakeelte tekkimine oli aluseks rahvuste tekkele. Rahvused mõeldakse välja konstrueeritakse. Keskne mõiste rahvuste konstrueerimine. Iga rahvus peab enda jaoks leidma: Oma maa (väljaarvatud mustlased) Oma ajaloo Kuldne aeg, muinasaeg Ajaloolised tähtsündmused (seotud sõjaliste võitudega sageli) Oma rahvuskangelased Müütilised kangelased
avaliku arvamuse isolatsionistlikud meeleolud. Selliste mõtetega kunstnikud otsisid USA kunstile ,,oma teed''. Seda loodeti leida realismis, mis kujutaks Ameerika tegelikkust. Ameerika realismis on kaks suunda. Juba sajandi alguses oli tekkinud nn. sotsiaalne realism. Seda iseloomustas suurlinna elu ilustamata, vahel satiiriline kujutamine. Piltide koloriit on tume ja räpane ning meeleolu enamasti sünge. Laiema levikuga oli nn. regionalistide looming. Võrreldes suurlinnaeluga samastunud koolkonnaga on regionalistid romantilisemad, nad väärtustavad väikelinnade ja farmide rahulikku ja töökat elu. 1920.-1930. aastate USA-le oli tüüpiline paljude seni väikelinnades või külades elanud inimeste siirdumine suurlinnadesse ning omapäraste piirkondade elukorralduse kokkusulatamine ühtseks elulaadiks. Paljude selliste inimeste nostalgilistele meeleoludele vastas regionalistide looming. 1929.a
atrioventrikulaarsõlm, His´i kimp, His´i kimbu sääred ning erutusjuhtesüsteemi lõppharudena Purkyne kiud. Sinuatriaalsõlm paikneb parema koja seinas õõnesveenide suubumiskohal. Sinuatriaalsõlmes tekib südame kokkutõmbeid käivitav erutus, mis levib mööda kodade muskulatuuri kodade ja vatsakeste piiril asuva atrioventrikulaarsõlmeni. Sealt edasi läheb erutus His´i kimpu, selle sääri ning Purkyne kiudusid pidi vatsakeste lihasele. Erutuse tekke ja levikuga kaasub südamelihase kokkutõmme ehk süstol. Kokkutõmbe ajal ei vasta südamelihas teatud aja jooksul ärritajatele uue erutuse tekkega. Seda ajavahemikku nim. absoluutse refraktaarsuse perioodiks. Kui suhtelises puhkeolekus tekib sinuatriaalsõlmes normaalselt 60...70 impulssi minutis ja südame tsüklis kestus on 1...0,85 s, siis kestab absoluutne refraktaarsus umbes 0,20 sekundit. Sellele järgneb erutuvuse järkjärgulise taastumise ehk suhtelise refraktaarsuse periood kestusega 0,02..
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
