Kalade referaat (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

3

docx

Läänemere kalad

Haugid koevad kohe peale jää lagunemist aprillis ja mais. Koelmuteks on enamasti suurveest üleujutatud luhad, kus on rikkalikult taimestikku ja kus vesi on juba mõnevõrra soojenenud. . Haug on erakliku eluviisiga, kes veedabki aega põhiliselt veetaimetihnikus saaki varitsedes. Seda tegevust kergendab kala kohta terav nägemine: haugi silm seletab kuni 2,5 m kaugusele, seega on ta rangelt päevase eluviisiga. Angerjas - emased kalad kasvavad meil kuni 1 m pikkuseks ja paarikiloseks, isased jäävad aga pea poole väiksemaks. Angerja puhul on eriti omapäraseks tema elukäik. Nimelt hakkavad kõigi Euroopas elavate angerjate maimud arenema ühes kohas ­ Sargasso meres. Seal tõusevad vähem kui ühe sentimeetri pikkused vastsed sügavamatest veekihtidest pinnale ja kanduvad Golfi hoovusega ida

Eesti kalad

13

doc

EESTI MAGEVEEKALAD

Selts haugilised. Sugukond hauglased. HAUG. Haug on meie sisevete levinumaid kalu. Mõnes järves on ta koguni ainuke kalaliik. Ta on suur ja toekas kala, kelle pikkus võib ulatuda kuni meetrini. Haugi keha on läbilõikes ümara kujuga, pea on pikk ja pardinokataoliselt lapergune. Värvuselt on ta mustjasroheline kuni rohekashall, mis on suurepärane kohastumus eluks veetaimede keskel. Selts angerjalised. Sugukond angerlased. ANGERJAS. (madujas, väga pikk uim) Emased kalad kasvavad meil kuni 1 m pikkuseks ja paarikiloseks, isased jäävad aga pea poole väiksemaks. Huvitav on ka see, et kuni 24 cm pikkustel (kolmeaastastel) angerjatel pole sugu veel kindel. Magevees ning vähesoolases vees. Angerjad on rangelt öise eluviisiga. Angerjas on röövtoiduline, toitudes vastavalt oma suurusele jõukohasest saagist: veeputukate vastsetest, ussidest, väikestest kaladest. 4

Looduskaitse

13

docx

Läänemeri ja Läänemere kalad

Eesti Mereakadeemia LÄÄNEMERI JA LÄÄNEMERE KALAD KILU, RÄIM, TURSK, LEST, LÕHE Referaat Juhendaja: Õppeaine: Avamerekalur Tallinn 2014 1. Läänemere iseloomustus Läänemerd (koordinaadid: 59° N, 21° E) tuntakse ka kui Limneamerd ning rahvakeeli kui Balti merd. See on

Bioloogia

5

odt

Eesti Kalad

moodustub üksteisega ühenduses olevatest marjateradest ning on kinnitunud ühe otsaga veekogus olevatele puunottidele ja kividele. Tormide mõjul kanduvad need sageli tervelt või tükeldatult laiali. Marjastaadium kestab sõltuvalt temperatuurist 4...21 päeva. Koorunud ahvenahakatised elavad mõne päeva üksikult, seejärel koonduvad parvedesse ja alustavad avaveelist eluviisi. Ahvenad võivad moodustada suuri, mõnikord kümnetesse meetritesse ulatuvaid hõredaid kogumeid. Kalad on seal üksteisest tavaliselt 0,3...0,5 meetri kaugusel. Õhtu eel hakkavad parved hõrenema ja kalad asuvad edasi-tagasi saagides nälga kustutama. Ahvenad võivad toituda zooplanktonist kui ka teistest kaladest. Suguküpsus saabub varakult: isastel esimesel või teisel eluaastal, emastel kolmandal eluaastal või veelgi hiljem. Tänu suurele arvukusele ja laialdasele levimisele, on nad heaks toiduobjektiks paljudele kaladele ja merelindudele.

Loodusõpetus

6

docx

Huvitavat Eesti kalade kohta

Huvitavat Eesti kalade kohta Kui palju on Eestis kalu? Eesti veestik on kalade poolest üsna liigivaene. Kokku on meie vetes kirjeldatud vaid 75 kalaliiki. Need kuuluvad 13 seltsi ning moodustavad 29 sugukonda. Kus Eesti kalad elavad Eesti suurim veekogu on Läänemeri. See on maakera üks suuremaid sisemeresid,kogupindalaga 373 tuhat km2, keskmise sügavusega 52 meetrit. Läänemeri on madala soolsusega (8...10 ) ning seetõttu suhteliselt liigivaene. Samas on Läänemere kalapopulatsioonid küllalt arvukad. Seda iseloomustab ka fakt, et siit püütakse umbes 1% kogu maailmamere kalasaagist. Suur osa kalaliikidest elab Eesti jõgedes ja järvedes. Ehkki Eesti pindala on ainult 45

Bioloogia

15

doc

Kasvatatavate kalade bioloogia kordamisküsimused

Kasvatatavate kalade bioloogia kordamisküsimused 1. Kalade süsteem ja evolutsioon, suursüstemaatilised (sõõrsuud, kõhrkalad, kõhrluused ja pärisluukalad, koaankalad). Näited neisse rühmadesse kuuluvatest kaladest, nende kehaehituse eripärad. Kalade väline, aga ka ökoliigiline, geneetiline jne mitmekesisus on äärmiselt suur. Evolutsiooniliselt on see üks rühm organisme, mille peal loodus proovis erinevaid arenguvariante, osa neist katsetustest on välja surnud ja neid teame vaid kivististena (kilp-

Kasvatavate kalade bioloogia

44

odt

Läänemere iseloomustus ja kalad

Eesti Merekool Läänemere iseloomustus ja kalad referaat Koostaja: Rainer Roosileht Juhendaja: Lembit Liimand TALLINN 2014 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 1. RÄIM........................................................................................................................................... 3-4 2. KILU..........................................

Loodus

18

ppt

Kala meie toidulaual

· Kalades olevad valgud sisaldavad kõiki inimese organismile vajalikke aminohappeid. · Mageveekalades on valke 8-12%, merekalades 17-18%, üksikutel kalaliikidel isegi kuni 25%. · Rohke kala tarbimise tagajärjel ei kuhju organismi ainevahetushaigusi põhjustavaid lämmastikühendeid, kuid see võib juhtuda sea- ja loomaliha rohkelt tarbides. · Inimorganism omastab kuni 96% kalas leiduvatest täisväärtuslikest valkudest.  Rasvad · Kalad sisaldavad vähem rasvu kui koduloomad. · Kalarasv sisaldab palju küllastunud rasvaineid, mis lagunevad inimorganismis kiiresti ja ei põhjusta aeglaselt imenduva rasva teket nagu koduloomade rasv. · Kalarasva tarbimine parandab kolesterooliainevahetust, aidates vältida ateroskleroosi e. veresoonte lupjumise teket. · Kala sisaldab hulgaliselt oomega-3-rasvhappeid, mis on tervise seisukohalt parim rasvhape. · Tervisliku toitumise seisukohalt on kalarasv kõrgelt hinnatud,

Tööõpetus

Kommentaarid (0)