Kadrioru Saksa Gümnaasium Referaat: Sõltuvused Laur Langeproon Klass: 10 A Sõltuvused Sõltuvus on seisund, kus teatud tegevusest tekkiv meeldiv elamus muutub inimesele peagi lõplikult siduvaks vajaduseks. Sõltuvus tekib varem või hiljem, uimastite, sealhulgas ka alkoholi ja tubaka, tarvitamisest, kuid võib ilmneda ka hasartmängude mängimisel või interneti kasutamisel. Sõltuvuse tekkeks kuluv aeg on seotud paljude erinevate teguritega. Rolli mängivad siin nii inimese
AUDENTESE ÜLIKOOL Kristlus REFERAAT Koostanud: Kadri Laur Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus................................................................. 2 1. Kristluse tekkimine.................................................... 3 1.1. Pooldjad ja vastasseis.......................................................... 3 2. Uskumused.............................................................. 4 3. Kristluse levik.......................................................... 4 3.1 Varakristluse levik.................................
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Referaat Pronksiaeg Eestis Koostaja: Geio Tischler Rühm: PA-09B TALLINN 2009 Sisukord 1.SISSEJUHATUS 2.VANEM PRONKSIAEG 2.1.ASULAD 3. NOOREM PRONKSIAEG 3.1.ASUSTUS, MAJANDUS JA ÜHISKOND 3.2.LAEVKALMED 3.3.SAVINÕUD 3.4.ESEMELINE MATERJAL 3.5.EHTED 4.ELATUSALAD 5.KOKKUVÕTE 1.Sissejuhatus PRONKSIAEG (II at.kp.eKr. 6.saj.eKr) . Pronksiaeg jaguneb kahte gruppi: Vanem pronksiaeg (u 1800 u 1100 EKR) ja Noorem pronksiaeg (u 1100 u 500 EKR). Umbes 3,5 tuhat aastat tagasi jõudsid Eestisse esimesed import pronks esemed (odaots,sirp). Pronks esemed olid kallid ja muretseti eelkõige kirveid. Paralleelselt kasutati endiselt kivist ja luust esemeid. Pronksiajal hakati oma asulaid kindlustama, kas paekivimüüriga või palkseinaga. Kõige tuntum on Asva asula saarel. Asulates kaitsti peamiselt pron...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Majandusteaduse osakond Helen Prants ja Märt Laur MD 1 HÜPERINFLATSIOON Uurimustöö Juhendaja: Lauri Punga Pärnu 2012 SISSEJUHATUS Aines sissejuhatus majandusteoorias sai valitud teemaks ,,Hüperinflatsioon", kuna inflatsioon on meie ümber olemas ja see on ka vajalik, seetõttu oli huvi uurida ka hüperinflatsiooni kohta. See referaat seletab lahti, mis on hüperinflatsioon, kuidas see tekib ja kuidas hüperinflatsiooni leevendada. Uurisime põhjalikumalt hüperinflatsiooni
1966. aastal toimus tema elu muutus. Lahutas ja abiellus uuesti Endel Kiisaga. Tema elu läks paremaks. Abikaasa oli tippmootorsportlane. Virve õppis kaugõppes ja lõpetas 1966.aastal Tallinna Kergetööstus Tehnikumi. Pärast sündis poeg Marek. Ta töötas ka ,,Viru" hotellis. Ta pere elas rahuliku elu. Tal on kaks toredat poega- Tõnis ja Marek. Tema, kui treener käe all on sirgunud tublisi motosportlasi: Hille Sarapuu, Mare Kalam, Eva Rahi- Lambin, Ivi Laur, Selma Liinev- Kompus ja Jaan Kompus. ,,Elu kurvilistel radadel" Virve Kiisa ja Endel Kiisa Sport- ja iluvõimlemine. Kaasaegsele võimlemisteooriale pani aluse kuulus vene õpetlane P.F. Lesgaft. Tema õpetuse varasalv osutus võimlemissüsteemi loomisel nurgakiviks. Nõukogude võimlemissüsteemi ja võimlejate esimeseks suuremaks trumfiks oli võit 15. olümpiamängudel Helsingis. Nõukogude
a oli see mingil määral edukas Kultuur 15. Kirjanduse, teatri ja filminduse areng. 1)Kirjanduses valitses 20. a algul luule, alates 1925. a nihkus esiplaanile proosa(Tammsaare) 2)Kiiresti arenes näitekunst. Sel perioodil tegutsesid järgmised teatrid: ,,Vanemuine", ,,Estonia", 2Tallinna draamateater",, ,,Tallinna töölisteater", ,,Endla", ,,Koit", ,,Ilmarine". Poolkutselised teatrid olid: ,,Kannel", teater Valgas ja Kuressaares. Kuulsamad näitlejad olid: Paul Pinna, Netty Pinna, Hugo Laur ja Ants Lauter. 3)Alguse sai filmindus, millele aluse panijateks olid fotograafid vennad Parikased ja Märskad. Esimene täispikk mängufilm ,,Mineviku varjud"(K.Märska) valmis 1924. Peaosaline oli Ants Lauter. 1930.a valmis Eesti esimene helifilm ,,Kuldämblik"(K.Märska) 16. Kunsti areng. Loominguvõimelisemate kunstnike enamik koondus Tartusse, kus tegutses kunstikool ,,Pallas". Graafikutena said kuulsaks Wiiralt, tema ,,Kabareed" peetakse Eesti graafika zedöövriks
Tallinna Laagna Gümnaasium Kristlus REFERAAT Koostanud: Kadri Laur Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................... 2 1. Kristluse tekkimine.............................................................................. 3 1.1. Pooldjad ja vastasseis........................................................................ 3 2. Uskumused......................................................................................... 4 3. Kristluse levik........................
Talle tundus, et sellisel "veel teravam olemisel" ei saa olla lõppu, niisiis ei saa nagu olla lõppu, äärt ka noal. Ometi on teral serv, äär. Midagi ei klappinud. Elas alates 1944. aasta sügisest Tartus Ülikooli tänavas, alguses oli nende aadress Ülikooli 19 2, hiljem 15 2. Ka sellest majast ja naabritest on kirjutand ta oma raamatus "Kust tuli öö". Inimeste nimed on muudetud: Leo Pihlapiks on ta nimetand Laur Pehapi, kes oli maja endise omaniku proua Pehapi poeg. Nad elasid kahes toas, köök ja muud kõrvalruumid olid mitmele perele ühised. Hästi mäletab ta veel perekond Bochmanne, kes elasid kahes toas köögi kõrval ja kellel sündis tütar, kellele ta ema aitas leida ilusa nime Bianca. Mänguseltsilisi tal omas korteris siiski ei olnud kui jätta arvestamata Pehapite kass Ants ja Bochmannide koer Kärr. Veidi suhtles maja teises otsas elava
· enne = varem (ajaline mõiste; Enne II maailmasõda...); ennem = pigem (Ennem loen raamatut kui koon) · kellelegi , millestki (-gi ja -ki on alati sõna viimane silp) · igaüks käändub ainult tagumine sõnaosa (igaühele) · põhiline = baseerub millelgi peamine = kõige tähtsam (õigem kasutada) · peale = ainult kohamäärus (laua peale) pärast = ajamäärus (pärast kooli lõppu...) · "kui ka" ette ei panda koma (näide: Nii Laur kui ka Kalle jätsid eile kõik õppimata.). · "kui" ette pannakse koma, kui lause teises pooles on ka tegusõna (näiteks: Ma lähen koju, KUI sa kohe mulle seda raamatut ei anna.). Koma jääb "kui" ette panemata teise tegusõna puudumisel (näiteks: Täna on külmem ilm KUI eile.). · sid-lõpulised mitmuse osastava käände vormid lõpevad alati d tähega (hädasid, vigasid)
11 Kasutatud kirjandus XX Sajandi ajalugu I osa:1900-1939 Andrei Fjodorov Lähiajalugu I gümnaasiumile Mart Laar, Lauri Vahtre 12 Lähiajalugu XII klass Andres Adamson, Jüri Ant, Marko Mihkelson, Sulev Valdmaa, Einar Värä Uusaeg õpik 8. klassile II osa Tõnu Tannberg, Mati Laur, Olaf- Mihkel Klaassen, Allan Espenberg, Toivo Jullinen, Sigrid Abiline Õpilase AJALOO-entsüklopeedia Illustreeritud laste-entsüklopeedia Dorling Kindersley 13
Referaat ,,Kultuur on ennekõike paljusus." (L. Meri) Taoism Koostaja: Rene Tuvikene Varstu 2006.a Sisukord: Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Õpetuse alused............................................................................................................................4 Ajalugu........................................................................................................................................5 Kaanon........................................................................................................................................5 Kujunemine maagilisteks rituaalideks........................................................................................6 Taoism ja kristlus...............................
Kuningas langes vangi. Inglise väed vallutasid Sotimaa pealinna Edinburghi. Pärast sõjakäiku kasutati sõjaväge ka opositsiooni vastu Inglise parlamendis, sõdurite abil aeti nad Inglise parlamendist välja. See tähendas aga revolutsiooni ärapööramist demokraatlikult arenguteelt. [13] Oliver Cromwell Charles I KASUTATUD KIRJANDUS: [1]INIMENE, ÜHISKOND, KULTUUR III OSA: UUSAEG; Mati Laur, Tõnu Tannberg [2]http://www.slideshare.net/HeyBerrie/valgustusajastu-saksamaal4 18.05.2010 [3]http://et.wikipedia.org/wiki/Montesquieu 18.05.2010 [4]http://et.wikipedia.org/wiki/Voltaire 18.05.2010 [5]http://et.wikipedia.org/wiki/Jean-Jacques_Rousseau 18.05.2010 [6]http://et.wikipedia.org/wiki/Immanuel_Kant 18.05.2010 [7]http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Wolfgang_von_Goethe 18.05.2010 [8]http://et
ajaks püsima. Küll aga jäid jõusse revolutsiooni käigus seadustatud ühiskonna arengut soodustavad muudatused. Lõpptulemusena võib märkida seda, et revolutsioon on avaldanud mõju mitte ainult prantsuse ühiskonnale, vaid kogu maailmale. Vaatamata sellele, et Bourbonide absolutism asendus Napoleoni ainuvalitsemisega, olid revolutsiooni poolt valla päästetud protsessid pöördumatud. Kasutatud kirjandus: 1)Tanneberg, T; Laur, M; Tarkiainen, Ü; Klaassen, O; Espenberg, A; Abiline, S; Jullinen, T ,,Uusaeg 8. klassile" 2)Espenberg, A; Liitoja, Ü; Rosenberg, T; Siiroja, M; Tannberg, T; Vahtre, L; Värä, E ,,Uusaeg 3" 3)www.kooliabi.ee 4)www.hummuli.ee 5)www.ektv.ee 6)www.ria.ee 7)www.estonica.org
23.juuli.1940 tagandati KP ametist ja küüditati 30.juuli koos perega Venemaale. Pikkade vintsutuste järel suri ta 18.jaanuar.1956 Kalinini linna lähedal haiglas ja maeti Burasevo metsa. 21.oktoober 1990 maeti KP maised säilmed ümber Tallinna metsakalmistule. Selgitus: KP- Konstantin Päts 13 Kasutatud kirjandus Ago Pajus, Tõnu Tannberg "Eesti Ajalugu II" Ago Pajus, Tõnu Tannberg, Mati Laur "Eesti Ajalugu II" Mati Garf "Parteid Eesti Vabariigis 1918-1934" Sulev Vahtre "Eesti Ajalugu Elulugudes: 101 tähtsat eestlast" 14
Nüüd tekib küsimus - miks, miks peavad lapsed kedagi narrima ja kiusama? Sellele küsimusele on raske vastust leida, seda teab iga laps ainult ise. Õpetajatel on väga häirivad tegurid - pidev kiirustamine, üldine närvilisus ning müra-kära, arusaamatused ja tunnetatud vägivald õpilase-õpetaja suhetes viitavad eeskätt kahele asjaolule. Esiteks aja nappusele: asju on ju võimalik selgeks arutada, kui selleks sobiv hetk otsida ja rahulikult maha istuda, nagu õpetaja Laur Tootsiga toimis. Teiseks oluliseks teguriks on õpetajapoolne soov ja valmidus õpilasega probleeme läbi rääkida. Just läbirääkimised on see, mida koolielus järjest rohkem vaja läheb, et koolipinges vastu pidada. Õpetaja on sotsiaalse toetuse oluline lüli, edastades informatsiooni, mis aitab õpilasel kohaneda ning kooli (õppimise) kaoses korda luua. Stressis õpetaja, kes on oma probleemidega hõivatud, ei ole aga hea läbirääkija (2). 2.1 Kooli vaimne keskkond
AUDENTESE ÜLIKOOL Kohalike omavalitsuse üleriigilised liidud. Eesti Linnade Liit (1920) referaat Koostanud: Kadri Laur Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................3 1. Otsus luua Eesti Linnade Liit ........................................................4 1.1 Esimesed tõrked................................................................5 1.2 Eesti Linnade Liidu asutamine..........................................5 2. Areng ja muutused.............................................................
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Viktoria Laur AÜEP-1 Ettevõttete teeninduskeel Uurimustöö Juhendaja: dotsent Heli Tooman Pärnu 2012 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Eesti post........................................................................................................................4 2. Pakendikeskus.............................................................
Inimestele võeti ära nende vara. Loodi sovhoosid ja kolhoosid, kus inimesed nägid ränka vaeva. Referaat valmis mitmete raamatute, internetilehekülgede ning vanaema mälestuste toel. Referaadi kirjutamiseks läks aega umbes nädal. Mina arvan, et sain selle teema kohta palju targemaks ning tean nüüd millised olid eluolud meie vanavanematel ja vanematel. Kasutatud materjalid Kirjandus 1. Adamson, A.; Valdmaa, S. Eesti ajalugu. Koolibri, 1999 2. Laur, M.; Pajur, A.;Tammberg, T. Eesti ajalugu II. Avita, 1995 3. Fjodorov, A. XX sajandi ajalugu. Avita, 2002 4. Vahtre, L. Elu-olu viimasel vene ajal. Kirjastuskeskus, 2002 5. Kuutma, R. Wabariigist vabariigini. Varrak, 2009 6. Laar, M. 101 Eesti ajaloo sündmust. Varrak, 2010 Internet 1. http://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%B5ukogude_okupatsioon_Eestis 2. http://linnamuuseum.tartu.ee/?m=2&page=7 3. http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1945-1985_N%C3%B5ukogude_periood/ 4
Ametliku kroonukultuuri surve alt leiti aastakümnete jooksul leevendust taidluses. Rahvarõivad, rahvatantsud ja rahvalik muusika ning laulu- ja tantsupeod, kus seda kõike esitleti, võimaldasid välja elada oma salajasemaid soove ja tundeid. Eesti rahvas tervikuna ei painutanud oma meelsust kunagi täielikult Nõukogude okupatsiooni alla. Kasutatud kirjandus ,,Eesti ajalugu II" Mati Laur, Ago Pajur, Tõnu Tannberg ,,Eesti ajalugu ärkamisajast tänapäevani" Silvia Õispuu ,,Eesti ajalugu. Kronoloogia" Sulev Vahtre ,,Linnulennul Eesti ajaloost" Mart Laar http://www.esm.ee/kulm-soda/?id=10761&album_id=10781 http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1945-1985_N%C3%B5ukogude_periood/ http://www.kultuur.elu.ee/ke488_metsavennad.htm
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Laur Juhan Luuk Eesti levimuusika 80ndatel Aastatöö Tertia aste Juhendaja: Mati Põdra 2 Pärnu 2008 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................
8 päevik", Ferenc Molnar'i ,,Pal tänava poisid", Astrid Lindgreni ,,Bullerby lapsed". Edasi paluti vastajatel valida endale ,,Kevade" tegelaste hulgast sõber. Toon ära populaarsuse pingeread. Tüdrukud valisid: · Teele 157 · Joosep Toots 64 · Arno Tali 29 · Kiir 10 · Tõnisson 4 · Imelik 3 · õpetaja Laur 2 · Tootsi koer Pitsu 1 · ei vali mitte kedagi 3 · ei oska öelda 3 · vastamata 6. Poiste sõbravalik : · Joosep Toots 140 · Arno Tali 24 · Kiir 14 · Tõnisson 10 · Teele 8 · Lible 2 · Imelik 1 · ei vali mitte kedagi 14 · vastamata 10.
Seda ei tohi iial unustada. 14 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Adamson, A., Karjahärm, T. Eesti ajalugu gümnaasiumile. Tallinn, 2004. 296 lk. 2. Ainsaar, M., Müristaja, H. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile. Tartu, 2003. 184 lk. 3. Eisen, M. J. Eesti mütoloogia. Teine trükk. Tallinn, 1995. 176 lk. 4. Kriiska, A., Tvauri, A. Eesti muinasaeg. Tallinn, 2002. 259 lk. 5. Laur, M., Mäesalu, A. Eesti ajalugu I muinasajast 19. sajandi lõpuni. Tallinn, 2005. 164 lk. 6. Mäesalu, A., Lukas, T. Eesti ajalugu I. Kolmas trükk. Tallinn, 1997. 167 lk. 7. Persits, A., Mongait, A. Ürgühiskanna ajalugu. Tallinn, 1980. 240 lk. 8. Õispuu, S. Eesti ajalugu 1. osa muinasajast kuni 19. sajandi lõpuni. Tallinn, 1989. 144lk. 15
Tartu Kutsehariduskeskus. Eesti kultuurilugu referaat IDA-VIRUMAA RAHVAKULTUUR Koostaja: Külli Laur Juhendaja: Lili Kängsepp Kursus: RK08 Tartu 2008 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 ETNILISTEST OLUDEST ALUTAGUSEL MUINAS- JA KESKAJAL............................................ 3 IDA-VIRUMAA MURDESISEST TAUSTAST..........................
pidi põgenema. Paguluses tegutsenud eksiilvalitsus lõpetas tegevuse 1992. aastal, kuna Eestis olid valimised 1991-1992 Riigipeana toimis Ülemnõukogu Presiidium (esimees A. Rüütel), Eesti Komitee (T. Kelam) 1992-2001 Vabariigi President Lennart Meri 2001-2006 Vabariigi President Arnold Rüütel 2006-... Vabariigi President Toomas-Hendrik Ilves Konstantin Päts 15 Kasutatud kirjandus: 1. Laur, M., Pajur, A., Tannberg T. (1997) Eesti ajalugu 2. 2., parandatud trükk. Tallinn: Avita 2. Raud, M. (1991) Kaks suurt: Jaan Tõnisson, Konstantin Päts ja nende ajastu. Tallinn: Olion 3. Vetik, R . (2013) Eesti poliitika ja valitsemine 1991-2011. 4. Sarapuu, K. Avalik haldus. Lk 247-277 5. Kuusikko, K. Ametnike kohustus anda kodanikele nõu kui hea haldustava. European Public Law. Vol
KASUTATUD KIRJANDUS Aleksejev, T. , Hiiemaa, K. , Kala, T. , Klaassen, O.-M. , Kulmar, T. , Mäesalu, A. , Piirimäe, H. , Piirimäe, K. , Piirimäe, P. , Teder, O. (2000). Inimene, ühiskond, kultuur II. Keskaeg ja varauusaeg. Koolibri Gurevits, A. (1992). Keskaja inimese maailmapilt. Tallinn: Kunst http://historic.ru/books/item/f00/s00/z0000033/st007.shtml http://www.medieval-spell.com/Medieval-Peasants.html Keskaja inimene. (2002) Koost. Le Goff, J. Tallinn: Avita Kõiv, M. , Laur, M. (2007). Inimene, ühiskond, kultuur II osa. Keskaeg. Tallinn: Avita Le Goff, J. (2000). Keskaja Euroopa kultuur. Tallinn: Kupar Põltsam, I. (2002). Söömine- joomine keskaegses Tallinnas. Tallinn: Argo
Kool Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985 Autor: Juhendaja: Koht ja aasta Sisukord Nõukogude võimu taastamine...................................................................................... 3 Nõukogulik võimustruktuur......................................................................................... 4 Territoorium ja haldusjaotus........................................................................................6 Metsavendlus.................................................................................................................7 Sundkollektiviseerimine ja massiküüditamine............................................................ 8 Võimuvahetus Eesti Kommunistliku (bolsevistliku) Partei ja ENSV juhtkonnas......9 Sula.....................
Usun, et sellest on kasu minu tulevases töös lasteaiaõpetajana, sest tänapäeval leidub kindlasti igas rühmas vähemalt üks üksikvanema laps. Kasutatud kirjandus Vaher, A. (2008). Tagasivaade tulevikku. Tallinna Laste Tugikeskus Hansson, J. Oscarsson, C. (2006). Õnnelikud lapsed. Tallinn: Kirjastus Varrak Hiiemäe, E. Kivisaar, K. (2011). Mõista ja toeta oma last. Kirjastus: Agitaator Dyregrov, A. (1989) Tõlkinud Laur, H. (1996). Lapse lein. Jyväskylä: Kirjastus Gummerus Kirjapaino Oy
SEMINAR NR. 5 LÜÜBEKI ÕIGUS KÜSIMUSI JA MATERJALE KÜSIMUSED 1. Keskaegse linnaõiguse üldiseloomustus 1.1. Linna määratlemine Linn kompaktse hoonestusega asula, millel on oma haldusorganid ja juriidilised õigused. 20. sajandi linna võis iseloomustada järgmiste tunnuste abil. Ta oli: juriidilise isiku staatuses olev korporatsioon poliitiline kooslus, mida tavaliselt juhib valitud meer koos valitava nõukoguga, kes omab volitusi palgata ametnikke, määrata makse, sundvõõrandada eraomandit jne. majanduslik üksus, mis kindlustab (või vähemalt kontrollib kindlustamist) ennast vee, energia, transpordiga, reguleerib ehitamist ja elamispinna kasutamist, majanduslike ettevõtete paigutamist sotsiaalset heaolu tagav kooslus, mis korraldas hariduse andmist, tervishoidu jne. M. Weberi hinna...
südamesopis vist küll igal eestlasel See andis jõudu pidada vastu pea seitsesada aastat orjapõlve ning kui võimalus tekkis, siis ka taas üritada raiuda tee läbi võõrvõimu iseseisvusele ja vabadusele. Nüüd, elades Eesti Vabariigis, oleme saavutanud vabaduse ning sõltumatuse ehk on siingi oma teene Jüriöö ülestõusnute vaimude kihutustööl eestlaste südametes? KASUTATUD KIRJANDUS Arjakas, K. Laur, M. jt, ,,Eesti ajalugu", kirjastus ,,Koolibri", Tallinn, 1991 Luiga, J. ,,Eesti vabadusvõitlus 1343-1345", kirjastus ,,Olion, Tallinn, 2003 Sepp, H. Libe, J. jt, ,,Eesti rahva ajalugu 2", ümbertrükk, Tallinn, 1996 Tõnisson, E. ,,Linnamäed ja maalinnad", kirjastus ,,Eesti Raamat", Tallinn, 1966 Vahtre, S. Jüriöö", kirjastus ,,Eesti Raamat", Tallinn, 1980 Vahtre, S. ,,Muinasaja loojang Eestis", kirjastus ,,Olion", Tallinn, 1990
igas klassis. Nüüd tekib küsimus - miks, miks peavad lapsed kedagi narrima ja kiusama? Sellele küsimusele on raske vastust leida, seda teab iga laps ainult ise! Õpetajatel on väga häirivad tegurid - pidev kiirustamine, üldine närvilisus ning müra- kära, arusaamatused ja tunnetatud vägivald õpilase-õpetaja suhetes viitavad eeskätt kahele asjaolule. Esiteks aja nappusele asju on ju võimalik selgeks arutada, kui selleks sobiv hetk otsida ja rahulikult maha istuda, nagu õpetaja Laur Tootsiga toimis. Teiseks oluliseks teguriks on õpetajapoolne soov ja valmidus õpilasega probleeme läbi rääkida. Just läbirääkimised on see, mida koolielus järjest rohkem vaja läheb, et koolipinges vastu pidada. Õpetaja on sotsiaalse toetuse oluline lüli, edastades informatsiooni, mis aitab õpilasel kohaneda ning kooli (õppimise) kaoses korda luua. Stressis õpetaja, kes on oma probleemidega hõivatud, ei ole
suguvõsauuringuid. Näiteks redigeeris ja täiendas Aadu Lüüs 1932. a kirjastatud Martin Lipu uurimuse Karellide suguvõsast. Loodi ka sugukondade uurimise büroo, mille üks liige - keegi L. Pärtelpoeg hakkas tasu eest koostama Holstre valla (Viljandimaa) genealoogilist andmebaasi. 1939. aastal kirjastati Tallinnas Alverite suguvõsa (koostaja Juhan Alver) ja 1940. a Tartus Tomsonite-Hildebrant'ide suguvõsa kroonika (koostas arhivaar Tiido Laur, täiendas Oskar Tomson). Ajakirjanduses ilmus mitmeid sellealaseid artikleid. (Kesküla) Nii et see on ainus hea asi, mis eugeenikaseltsi tegevusega kaasnes ja mis on jõudnud välja ka moodsasse aega.. SELTSI TEGEVUS POSTIMEHE JÄRGI Eugeenika oli populaarne ja teemat kajastasid ka toonased lehed. Nt annab Eesti ajakirjanduse analüütilise biograafia veebileht lühikese, aga huvitava ülevaate seltsi tegevusest 1932.- 1938ni Postimehe artiklite põhjal
tee 15-214 620 2818 Katrin Tomson Akad.tee 15 Kaur Jaanson Akad.tee 15 Kersti Olspert Akad.tee 15 - 238 620 4433 Kerti Ausmees Akad.tee 15/1 - 313 620 4372 Kertu Kosk IV 208 620 2996 Klairy Palk Akad.tee 15 620 4325 Krista Tanner Akad.tee 15-221 620 4422 Kristel Järve tööleping peatatud Kristel Kaer Akad.tee 15 Kristella Hansen Akad.tee 15-317 620 4387 Kristi Laur Akad.tee 15 - 238 620 4433 Kristi Luberg Akad.tee 15 Kristiina Talts Akad.tee 15 Kristin Lippur Akad.tee 15 - 428 620 4372 Kristjan Kamsol Akad.tee 15-220 Külliki Varvas Akad.tee 15-317 620 4387 Lagle Kasak Akad.tee 15 - 234 620 4433 Lea Pallas V 404 620 3056 Lea Tummeleht Akad.tee 15A-405
Tallinna 32. Keskkool Jasper Laur ja Eliise-Kristiina Altmäe 8.a klass KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE Loovtöö Juhendaja: õpetaja Maarit Jõemägi Tallinn 2017 SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1 praegune kehalise kasvatuse ainekava................................................................................5 2 Kehaline kasvatus läbi õpilaste silmade..............................................................................6 3 uus kehalise kasvatuse ainekava ja eesmärk.......................................................................9 kokkuvõte............................................................................................................................13 kasutatud kirjandus.....
Piibelehe juures märgatakse tema linlikust, intelligentsi, peent nüansirikkust ning ekstravagantsust. Rõhutatuna haiglasest välimusest ja kahisevast häälekõlast, kandis tema Piibeleht teatavad salapära varjundit. Esietendus 25.september 1927 ,,Estonias" Eduard Vilde lõbumäng, mille näitejuhiks oli Ants Lauter. Osatäitjad: Vana Vestmann Paul Pinna Mathilde Marta Niilus(marje Parikas) Ludvig Sander Albert Üksip Tiit Piibeleht Hugo Laur Liina Salme Peetson Laura -Hilda Geser Sandri osa etendanud Albert Üksip oli rahulik,korrektne, itelligentne inimene, kes laval olles tekitas vaatajas kindlustunde, milleta ei saa olla usaldust loomingu vastu ,arvab Adson. Hugo Laur oli Piibelehena kui mahe koomika, pehme isalikult südamlik, kel olid ilmekad ,,laulvad" käed ning uskumatu ehtsus ja sujuv moondumisvõime. Hilda Geser oli väliselt abitu, ja äbraik, vaimselt sõltumatu, oma perekonnas erandlik, eraklik ning tark tüdruk
Baltisakslastelt said omakorda innustust eestlased (Erelt 2000). Esimesena uuris Eestis sugukondi Nõo pastor Martin Lipp (eluaastad 1854-1923) (Vitkin 2001:51). Lipp pidas sugukondade uurimise peamiseks ülesandeks tuntumate avaliku elu tegelaste põlvnemise tutvustamist (Erelt 2000). Esimese maailmasõja-aastail, eriti aga pärast M. Lipu surma vaibus mõneks ajaks plaanikindel töö eesti suguvõsade uurimisel, kuid mõned eraviisilised uurijad, näiteks arhivaar T. Laur (eluaastad 1882-1930) kogus ka sellel perioodil ulatusliku genealoogilise materjali (Kurro 1998). Eesti iseseisvudes hakkas sugukondade uurimine võtma samm-sammult korraldatud organisatsioonilist vormi (Kurro 1998). 1924.a asutati Eesti Eugeenika Selts "Tõu tervis", mille juurde loodi hiljem Genealoogia toimkond. Kui varem oli rõhk ühiskonnategelaste põlvnemise uurimisel, siis nüüd peeti oluliseks andmestikku kõikide rahvakihtide kohta, et seda võiks kasutada
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Piiblinimede populaarsus kolmekümnendatel ja tänapäeval Aastatöö Secunda aste Koostaja Emma Reinhold Juhendaja Gerli Laur Pärnu 2009 2 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1.1. Statistika...........................................................................................................................6 1.2 Ristimine.........................
Johannes Aaviku keeleuuendus Noor-Eesti raames, jätkus veel pikalt peale rühmituse lagunemist. 1920-ndatel aastatel eesti kirjanduses tugev saksa ekspressionismi mõju - püüti vaatajat/lugejat teadlikult sokeerida, moonutati esemeid ja kasutati tumedaid toone. 30.Teatrielu I vabariigi ajal (üldiseloomustus, esindajad, põhiteosed) 1920-ndatel on Eestis ~20 kutselist teatrit (Estonia, Tallinna Töölisteater). Olulisemad näitlejad Paul Pinna, Hugo Laur, Ants Lauter (,,Mehed ei nuta"), Mari Möldre, Liina Reimann (tema pitsersõrmus > Aino Talvik > Ita Ever > ...) Põhiliselt mängiti? 31.Kampaaniad I vabariigi ajal -Hakati läbi viima erinevaid kampaaniaid, millega püüti rahvast poliitilisest kriitikast eemale viia. a) Nimede eestistamise kampaania. Berg -> Paul Ariste jne. b) Tühjad hällid ehk rahva iibe tõstmine. c) Kodu kaunistamise kampaania korraldati konkursse, kus püüti välja selgitada
lapsepõlves mitmel puhul. Algkooliõpilasena sai talle selgeks, et ta on värvipime - daltoonik. See on ehk üks põhjusi, miks see küsimus mulle oluline oli. Elas alates 1944. aasta sügisest Tartus Ülikooli tänavas, alguses oli aadress Ülikooli 19 - 2, hiljem 15 - 2. Ka sellest majast ja naabritest on kirjutand ta oma raamatus "Kust tuli öö". Inimeste nimed on muudetud: Leo Pihlapiks on ta nimetand Laur Pehapi, kes oli maja endise omaniku proua Pehapi poeg. Elas kahes toas, köök ja muud kõrvalruumid olid mitmele perele ühised. Hästi mäletab veel perekond Bochmanne, kes elasid kahes toas köögi kõrval ja kellel sündis tütar, kellele tema ema aitas leida ilusa nime - Bianca. Mänguseltsilisi tal omas korteris siiski ei olnud kui jätta arvestamata Pehapite kass Ants ja Bochmannide koer Kärr. Veidi
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KAUBANDUSE ARENG EESTIS II MAAILMASÕJAJÄRGSETEL AASTATEL 1940-1960 Referaat Õppejõud: Heve Kirikal Mõdriku SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 AASTAD 1940 JA 1941............................................................................................ 4 2 AASTAD 1941 KUNI 1945.......................................................................................8 3 AASTAD 1946 KUNI 1950.....................................................................................14 4 AASTAD 1951 KUNI 1955.......................................................................................
Minu õpimapp sisaldab: 1. Kõiki loengu materjale (mis on loetud ja märgistatud) 2. Eneseanalüüs „ Mina lugejana“ 3. Videoanalüüs : õpetaja roll kõnelejana, meetodid, vahendid, aktiivõppe meetodid, lõimimine. 4. Kirjutamis-ja lugemisoskuse perioodid Frithi ja Ehri mudeli järgi. Lugemistegevuste kirjeldused. 5. Lugemispesa pilt ja kirjeldus. 6. Kolme erialase raamatute kokkuvõte. 7. Kõike Lugemispesa teematiliste saatede lühikonspekt. 8. Eneseanalüüs ja märkmeid külalisseminaride kohta. 9. Enda loodud mängu analüüs ja mängu reeglid. Lisaks: Näpumängude kasutamine koolieelseseas Väikelapse kõne areng ja selle toetamine „Peitusmäng“ Tähesõnastik 3-D (SABLOONID) Erinevaid mänge VIDEOANALÜÜS Õpetaja roll kõnelejana: õpetaja suunab lapsi küsimuste abil, kordab järgi las...
Teenusmajanduse instituut Majandusarvestuse õppekava Piret Suursild KASUMIARUANDE SKEEMI 2 VASTAVUS EFS-LE JA FINANTSANALÜÜS OÜ-S VINARE LOGISTIKA Lõputöö Juhendaja: Siiri Luts, MA Mõdriku 2020 Olen koostanud lõputöö iseseisvalt. Kõik lõputöö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjalikest allikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Annan uurimistöö positiivsele hindele kaitsmise korral Tallinna Tehnikakõrgkoolile tasuta loa (lihtlitsents) enda koostatud uurimistöö reprodutseerimiseks, säilitamiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks, sealhulgas digitaalarhiivi lisamiseks kuni autoriõiguse kehtivusaja lõppemiseni. Koostaja: Piret Suursild Töö vastab lõputöö kohta kehtivatele miinimumnõuetele ja selle võib esitada retsensendile. Juhendaja: Siiri...
väinades kitsas kanalis, hoovused, tuul, udu, põrkas kokku laevaga Ringness. Sellel oli loots peal, õnnetus Taani vetes, nende jurisdiktsiooni all. Tunnistaja, riiklik taani loots, oluline fakt, et ilmselt tema tunnistust kuulab kohus väga tähelepanelikult. Vaja seletada, kes süüdi. ColReg - rv konv e laevade liiklusreeglid. Pm, kui liigud kitsas kanalis, on sul eesõigus sellega võrreldes, kes sõidab kanalisti risti üle. Kurssi pidi näitama. Uno Laur ja Rein Tõnisson. objektiivne tõend, mis näitas, et meie laeval oli õige kurss ja teine oleks meile pidanud teed andma. Tegu kursograafiga. uutel seda enam pole. ühes kohas oli ta teinud väikse sälgu. tuli välja et see kurss meile hästi sobis, aga ei saanud tõestada, et sälk oli kokkupõrkemoment. Konga sõitis R-le vööriga sisse, R sai augu ja uppus, aga R oli tühi ja ta uppus kanali perve peale, ei vajunud põhja, vaid jäi põhja peale, polnud veel all. Kahjud olid väiksemad
1312 1253 Kärmas Kristo Tartu 04:11:07 M21 Oksana Perova 13.11.2009 2100 1378 Käär Tanel Tartu 05:00:56 M21 1926 2918 Käärst Rain Tallinn 04:47:44 M21 528 476 Kööbi Arne Tartu 03:32:27 M21 720 1445 Kübar Rene Harju 03:42:22 M21 2159 2505 Kübarsepp Laur Tartu 05:08:10 M21 1164 1004 Külaots Urmet Tartu 04:04:05 M21 1980 1760 Külasepp Siim Tartu 04:51:49 M21 2001 1306 Künnapuu Ingomar Tallinn 04:52:52 M21 1451 2528 Kütt Indrek Rapla 04:17:58 M21 871 876 Kütt Veiko Tartu 03:49:55 M21 584 2547 Küüt Märt Harju 03:35:03 M21 2104 2652 Laagriküll Risto Tallinn 05:01:00 M21
· Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1965, Eesti Kinoliidu liige aastast 1970. · Avaldanud oma loomingut peaaegu 60 raamatus. · Tõlkinud ilukirjandust, mis on ilmunud enam kui 40 raamatus. · Soomeugri Kirjanduste Assotsiatsiooni president aastast 1996. · Tallinna Ülikooli soomeugri kirjanduste lektor aastast 2005, Tartu Ülikooli vabade kunstide professor 2009. · Abikaasa Tiina Vallikivi, lapsed HelenVesta, Hannes, Mari, Laur, Maarja ja Hando. Eesti Päevaleht Kultuur,Arkaadia eri "Arvo Valton poliitika, eetika ja esteetika" Jürgen Rooste rõhutab, et peale tõlkimise võitleb Valton soome-ugri mälestuste eest ning valutab südant hõimuvellede tuleviku pärast. Mul on silme ees üks mälupilt paari aasta taguselt kirjanike liidu suurkogult. Saalis sagivate inimeste vahelt astub läbi alati sirge seljaga sportlik Heino Kiik, suundub otse
(1558-1583) ja saja-aastane mitmete sõdade periood Ajastu kirjandus 16.saj: - Balthasar Russow. Liivimaa kroonika. Eesti k 1967 ja 1993. Esimene trükk 1578, täiendatud trükk 1584. Paul Johansen väide 1960ndatel: autori eesti päritolu? vaieldav. - Johann Renner. Liivimaa ajalugu 1556-1561. Eesti k 1995 ja 2006. Avaldati esimest korda alles 1870ndatel. Valik eestikeelsest teaduskirjandusest: - Kruus, Hans. Vene-Liivi sõda. 1558-1561. 1924 mag töö alusel. - Laur, Mati. Eesti ajalugu varasel uusajal 1550-1800. (1999) - Laidre, Margus: viljakas autor ja termini ,,saja-aastane sõda" autor: Dorpat 1558-1708. Linn väe ja võimu vahel. 2008. - Helk, Vello. Jesuiidid Tartus 1583-1625. Vastureformatsiooni eelpost Põhja-Euroopas. 2003. - Adamson, Andres. Hertsog Magnus von Holsteini roll Läänemere-ruumis Liivi sõja perioodil. 2006. Reformatsiooni algus Vana-Liivimaa linnades (1521-1525):
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Tõnis Teinemaa TALLINNA BÜROOHOONETE ARENDUSPROJEKTIDE FINANTSEERIMINE JA SEOTUD MÕJURID Bakalaureusetöö Juhendaja: emeriitprofessor Ene Kolbre Tallinn 2014 Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel kasutatud kõikidele teiste autorite töödele, olulistele seisukohtadele ja andmetele on viidatud. Tõnis Teinemaa ................................. (allkiri, kuupäev) Üliõpilase kood: 112529 Üliõpilase e-posti aadress: [email protected] Juhendaja emeriitprofessor Ene Kolbre: Töö vastab bakalaureusetööle esitatud nõuetele Ene Kolbre ................................. (allkiri, kuupäev) Kai...
TUUMAFÜÜSIKA 1.Tuuma ehitus, Miks prootonid ja neutronid ei liitu tohutult suurte tuumajõudude tulemusel? Miks osakesed millel pole välispinda ei lähene rohkem üksteisele? Põhjus on sama, miks elektronid on üle kogu aatomi laiali jagunenud? Vastuse annab mitteklassikaline füüsika KVANTMEHAANIKA Tähtsaim osa on ENERGIAL Kehtivad ranged reeglid Siin on oma osa mitmel füüsikalisel suurusel. : 1. Osake saab omada vaid teatud kindlaid energiaväärtusi (lubatud energiatasemed) 2. Ühel energiatasemel saab olla vaid kindel piiratud arv osakesi (igal tasemel on see arv erinev) 2.tuuma jõud prooton neutron, Kuna nukleonid on neutraalse värvilaenguga, siis ei saa nende vahel olla tugevat vastasmõju (kuigi prootonid ja neutronid koosnevad kvarkidest, ei saa nad vahetada omavahel gluuoneid). Nukleonide vahelist jõudu vahendav osake peab ise olema samuti neutraalse vä...
Lähte Ühisgümnaasium SEEPIDE KOOSTIS NING VAHUTAVUSE VÕRDLEMINE Uurimistöö Autor: Martin Amor 11T Juhendaja: õp. Malle Tiideberg Lähte 2013 SISUKOR MÕISTED......................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS................................................................................................ 5 1. SEEBI AJALUGU........................................................................................... 6 2. SEEP........................................................................................................... 8 2.1. Emulgaatorid........................................................................................ 9 2.1.1. Kookoshape......................................
järelevalvetusse ja ülekaitsusse (Kõiv, 2001b), viidates väärkohtlemisega taunivamaks. uurimistulemuste kattumisele täiskasvanute hinnangutega samas Eestis on uuritud kahte spetsiifilist aspekti seoses valdkonnas. suhtumisega seksuaalsesse väärkohtlemisse: (1) Laur (2004) on Uuritud on ka algklasside õpilaste suhtumist laste kindlaks teinud, et vägistamise kohta kehtivad noorukite seas väärkohtlemise erinevatesse liikidesse (Mirka, 2003; Prost, 2004) müüdid: ligi pooled noorukid olid nõus, et vägistatul on kerged Eestis ning on leitud, et taunivaim oli õpilaste suhtumine lapse elukombed ja naistel on alateadlik soov saada vägistatud ning (2)
· 1956 esimene Balti Teatrikevad Riias · Eesti teatrite külalisetendused väljaspool Eestit (Moskvas, Leningradis, Kiievis), Eesti kunsti ja kirjanduse dekaad Moskvas 1956. · 1957 TRK juurde asutatakse lavakunstikateeder · 1962 ENSV Teatriühingu I kongress · 1963 esimene vabariiklik teatrikuu · 1965 Noorsooteatri asutamine Eesti NSV Teatriühing (ETÜ) 1945 1965 asutamisperiood. Esimehed A. Lauter, P. Põldroos, H. Laur, L. Rajala, I. Timmur 1965 -1975 teatrikunsti populariseerimine, tegevuse laienemine liikmeskonnast väljapoole. Esimehed: I. Timmur, A. Lauter, G. Ots 1975 1995 teatriliidu (ETL) loomine, erialaliitude moodustamine, esimehed K. Ird, J. Järvet, M. Mikiver 1995 tänaseni ETL kui katusorganisatsioon erialaliitudele, ühendustele. Esimehed T. Tepandi, J. Allik, R. Oja. ETÜ tegevus · Teatriürituste kohta info kogumine ja levitamine (festivalid, konverentsid jne)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
