KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE (0)

Tallinna 32. Keskkool
Jasper Laur ja Eliise -Kristiina Altmäe
8.a klass
KEHALISE KASVATUSE TUNNID
LÄBI ÕPILASTE SILMADE
Loovtöö
Juhendaja : õpetaja Maarit Jõemägi
Tallinn 2017
Sisukord
Sissejuhatus 3
1 praegune kehalise kasvatuse ainekava 5
2 Kehaline kasvatus läbi õpilaste silmade 6
3 uus kehalise kasvatuse ainekava ja eesmärk 9
kokkuvõte 13
kasutatud kirjandus 15
lisad 16

Sissejuhatus

Meie loovtöö eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas tunnevad õpilased ennast kehalise kasvatuse tundides . Kas õpilased käivad meelsasti kehalise kasvatuse tundides ja millised need võiksid nende arvates olla? Me valisime selle teema, sest tahtsime , et kehalise kasvatuse tunnid oleksid kõigile meeldivad ja jõukohased.
Eesti laste liikumisaktiivsus aina väheneb ning sellest saavad alguse paljud terviseprobleemid . Liikumist on vaja laste luude, lihaste ja südame arenguks. Liikumine aitab lastel olla tervem . Kui lastel kujuneb juba noores eas välja liikumisharjumus, aitab see neil olla aktiivsem ka vanemas eas. (Mure pea kohal... 2015; Liikumine 2015) Tänapäeva laps ei taha teha kehalise kasvatuse tunnis rasket trenni, peab olema miski, mis paneb teda liikuma ja pakub rõõmu (Leikop 2015).
Mõnedel lastel on kooli kehalise kasvatuse tunnid ainuke koht, kus nad saavad tegeleda näiteks sulgpalli, võrkpalli, saalihoki, suusatamise jms, sest võib juhtuda, et peres puuduvad vastavad ressursid laste trennide eest tasumiseks. Muidugi saab iga laps käia iseseisvalt väljas jooksmas ja teha muid füüsilisi harjutusi näiteks kõhulihaseid, kätekõverdusi jne. Selleks, et lapsel kujuneks välja harjumus ise aktiivselt ennast liigutada, tuleb teda meie arvates selleks suunata ja õpetada. Liikumisharjumuse tekitamiseks ei piisa pelgalt rääkimisest, kuidas toimida, vaid asjaga tuleb regulaarselt tegeleda.
Kuna selle aasta loovtöö üldteema on „Oma kool“, hakkasime mõtlema probleemidele meie koolis. Uurisime asja lähemalt ning leidsime , et suureks probleemiks on Eesti laste vähene liikumisaktiivsus. Arutlesime, kuidas saaks praeguseid kehalise kasvatuse tunde läbi viia nii, et need oleksid meeldivad kõigile ja kuidas muuta laste liikumisaktiivsust tõusu suunas. Me koostasime küsimustiku „Kehalise kasvatuse tunnid läbi õpilaste silmade“, mis oli suunatud 7.­­­– 9. klasside õpilastele (vt Lisa 1). Küsitluse eesmärgiks oli uurida õpilaste arvamust praeguste kehalise kasvatuse tundide kohta. Samuti küsisime, millised võiksid olla tunnid nende arvates. Tahtsime, et õpilased mõtleksid loovalt ja kindlatest raamidest välja. Püüdsime näha, kuidas kehalise kasvatuse tunnid tegelikult õpilaste arvates võiksid välja näha. Kas kehalise kasvatuse tunnid peaksid jääma üldjoontes samasugusteks või tuleks teha suuri muudatusi? Eesti laste liikumisharjumuste parandamiseks tuleks meie arvates teha suuri muudatusi just kehalise kasvatuse tundides. Otsida tuleks uuenduslikke meetodeid kehalise kasvatuse tundide läbi viimiseks.
Väga oluline on kehalise kasvatuse juures hindamine. Hindamine on üks vahenditest, kuidas lapsi motiveerida . Tuleks mõelda, kas kehalise kasvatuse tundi sobib tavapärane hindamissüsteem skaalal „1“–„5“. Selline süsteem peaks õpilast hindama vastavate normide järgi. Mis saab, kui õpilasel puuduvad vastavad võimed hinde neli või viis saavutamiseks? Meie arvates tuleks kehalise kasvatuse tundide hindamissüsteem muuta arvestuslikuks, kus õpilast hinnataks selle järgi, kui aktiivselt ta tunnist osa võtab.
Me kasutasime oma töös ühte raamatut ja seitset internetiallikat. Esimeses peatükis räägime kooli kehalisest kasvatusest , millised on ainekavas paika pandud eesmärgid ja kuidas viiakse tunde läbi. Teises peatükis analüüsime küsitlusest saadud vastuseid. Kolmandas peatükis avaldame oma arvamust liikumisharjumuse puudumise osas ja kuidas tuleks kehalise kasvatuse tunde läbi viia. Lisana on meil intervjuu kooli kehalise kasvatuse õpetaja Meelis Raiendiga ja küsimused meie koostatud küsimustikust.

praegune kehalise kasvatuse ainekava

Eesmärk

Praegune kehalise kasvatuse ainekava peaks aitama lapsel välja kujundada aktiivset ja tervislikku eluviisi. Põhikooli lõpetaja peaks oskama hinnata aktiivset liikumist tervise ja elu tähtsa osana. Valdama põhiteadmisi ja oskuseid iseseisvaks treenimiseks. Jälgima oma kehalise vormisoleku taset ja hoidma seda kontrolli all. Tundma rõõmu enda treenimisest ja olema valmis seda iseseisvalt tegema. Rõhku on pandud meeskonnatööle ja austusele kaaslaste vastu. Koolis kogetud liikumisrõõm peaks tekitama lastes huvi spordi- ja tantsusündmuste vastu ning innustama neid nendest osa võtma. Kool peaks tekitama huvi õppida uusi ja sobivaid liikumisviise. Õpilasel peaks olema soov olla terve ja rühikas. Tundma erinevate liikumisviiside tehnikaid. (PRÕK)

Õppetegevus

Praegu on igal klassil ette nähtud kaks kehalise kasvatuse tundi ühes nädalas. Tund kestab 45 minutit. Meie arvates on 45 minutit ühe kehalise kasvatuse tunni jaoks liiga vähe. Õpilased ei saa ennast selle aja sees korralikult välja elatud .
Tunni alguses joostakse ja tehakse erinevaid soojendusharjutusi. Tunni teises pooles tehakse vajaduse korral ära hindelisi ülesandeid või mängitakse erinevaid mänge, kui aega üle jääb. Hindele vastatakse kaugushüpet, kõrgushüpet, palliviset, võimlemiskavasid ja erinevaid jookse. Hindamine toimub skaalal „1“–„5“, kuid leidub ka uuendusmeelseid õpetajaid, kes on muutnud oma kehalise kasvatuse tundide hindamise arvestuslikuks (Tallinna 32. Keskkooli hindamisjuhend ). Aja nappuse üle on kurtnud ka meie enda kehalise kasvatuse õpetaja Meelis Raiend (vt Lisa 3). Õige soojendus võtaks juba poole ühest tunnist.
Praegu on klass jaotatud kaheks – poiste grupp ja tüdrukute grupp. Selline jaotus ei arvesta õpilaste endi huve, millele nad tahaksid kehalise kasvatuse tundides keskenduda. Näiteks, kui ühes grupis on koos õpilased, kellele meeldib ainult jalgpalli mängida, ei ole huvitatud kaasa mängimast see, kellele üldse ei meeldi jalgpall. Grupid tuleks moodustada selle järgi, mida kellelegi teha meeldib. Näiteks akrobaatikahuvilised, jalgpallihuvilised, kergejõustikuhuvilised jne.

Kehaline kasvatus läbi õpilaste silmade

Küsitlus

Me koostasime küsitluse „Kehalise kasvatuse tunnid läbi õpilaste silmade“, mis oli suunatud Tallinna 32. Keskkooli 7.– 9. klassi õpilastele. Küsitluse koostasime internetis, kasutades selleks Google’i rakendust Google vormid. Me alustasime küsimuste koostamisega 13. oktoobril. Küsitluse saime valmis 3. novembriks ning saatsime õpilastele 27. novembril. Vastuseid ootasime 19. detsembriks.
Meie küsitluses oli 14 küsimust, millele vastas kokku 45 inimest. Seitsmendast klassist vastas küsimustikule 23 õpilast, nende järel kaheksanda klassi õpilased 12 vastusega ja üheksanda klassi õpilased 10 vastusega (vt Joonis 1). Enamus küsitlusele vastajad olid tüdrukud, kes moodustasid 76% kõikidest vastanutest. Poisid moodustasid vastanutest 24%. Sellest saab järeldada, et tüdrukud on aktiivsemad vastajad kui poisid.
Joonis 1 Vastajate arv klassiti

Kas kooli kehalisest kasvatusest piisab?

Küsimusele, kas kooli kehalisest kasvatusest piisab , vastas 25 õpilast 45-st, et neile piisab. Neist 11 õpilast tegelevad spordiga ka kooliväliselt (vt Joonis 2).
7-le õpilasele piisab praegustest kehalise kasvatuse tundidest ainult sellepärast, et nad rohkem ei viitsi. Nendel õpilastel järelikult puudub harjumus või huvi iseseisvaks treenimiseks ja liikumiseks.
Joonis 2 Kooliväliselt spordiga tegelejad
Leidus 13 õpilast, kellele ei piisa praegustest kehalise kasvatuse tundidest. Neile meeldivad kehalise tunnid ja sooviksid, et neid oleks rohkem. Sellest saame järeldada, et neil on arenenud välja harjumus iseseisvaks treenimiseks ja liikumiseks, kuid paljudel õpilastel siiski see harjumus puudub. Ainekava näeb ette, et põhikooli lõpetajal on arenenud välja harjumus iseseisvaks aktiivseks liikumiseks (PRÕK). Nüüd tuleks mõelda, mida tuleks ette võtta, et see harjumus kujuneks välja kõikidele õpilastele ning mitte vaid üksikutele.

Tunnid läbi õpilaste silmade

Õpilastelt sai küsitud, kuidas nemad viiksid läbi kehalise kasvatuse tunde. 65% vastanud õpilastest soovisid, et tunnid oleksid pikemad , huvitavamad ja rohkem läbi mõeldud. Neid tuleks hinnata võimekuse piires ning tundides proovitaks rohkem uusi ja huvitavaid treenimisvõimalusi ja mänge.
Tundi alustaksid nad mõne huvitava mänguga ja edasi teeksid üldfüüsilisi harjutusi, mängiksid mänge ja jookseksid. Lõpetaksid nad tunni venitustega ja 10 minutit tunni lõpust oleks arvestatud pesemisele ja riiete vahetamisele. Isikliku hügieeni hoidmine on väga tähtis. Pärast kehalise kasvatuse tundi on kindlasti vaja ennast pesta. See aitab hoiduda haiguste eest (Pantšenko 2005: 84). Kehalise kasvatuse tunniplaani kavandamisel tuleks arvestada söögivahetundidega, et õpilastele jääks võimalus söömas käia.
Kehalise kasvatuse tunde peaks läbi viima lõbusalt ja mänguliselt, aga samas arendavalt. Kui tunnid on meeldivad ja huvitavalt läbi viidud , ei teki õpilastel tunnet , et nad ei taha sinna tundi minna ja tunni tegevustest osa võtta. Me arvame, et õpetaja peaks iga veerandi alguses seletama oma õpilastele, mis neid ees ootab, ning õpilane paika panema oma veerandi eesmärgid, mida püüab saavutada. Kõige parem oleks, kui õpilane teeb endale töökava, kuhu ta saaks oma eesmärgid kirja panna. Nii oleksid tunnid läbi mõeldud ja õpilane teaks harjutada seda, mis talle raskust valmistab. Eesmärkide paika panemist peab juhendama tema õpetaja. Veerandi alguses hakatakse harjutama oma veerandi eesmärkide saavutamise nimel. Selline eesmärkide saavutamine tekitab õpilastes hea tunde ja tahte edasi püüelda.
80% õpilastest soovisid, et kehalise kasvatuse hindamissüsteem muudetaks arvestuslikuks. Hinne „5“ ehk arvestatud saadakse, kui õpilane töötab tunnis aktiivselt kaasa, on rõõmsameelne ja heatujuline ning täidab oma veerandi algul seatud eesmärke. Hinne „1“ ehk mitte arvestatud saadakse, kui õpilane ei tööta tunnis kaasa, unustab kehalise riideid pidavalt koju, on kuri ja ebameeldiv ning ei täida oma seatud eesmärke. 20% õpilastest eelistasid tavapärast hindamissüsteemi. (vt Joonis 3)
Joonis 3 Õpilaste hindamissüsteemi eelistused
Õpetaja ja õpilase vahel peab olema austus ja mõistmine ning kumbki osapool ei tohi oma võimu kuritarvitada. Õpetaja peaks kuulama oma õpilaste soove ning nendega arvestama. Kui õpetaja on tunni jaoks kindla kava valmis teinud ja seadnud kindlad eesmärgid, siis peab õpilane seda järgima. Mängimine on õpilastele preemiaks, kui nad on oma plaanikohased harjutused ära teinud.

uus kehalise kasvatuse ainekava ja eesmärk

Liikumisharjumus

Kaasaegse kehalise kasvatuse ainekava peamine eesmärk peaks olema liikumisharjumuse tekitamine ja selle kujundamine õpilases. On täiesti loogiline, et õpilane ei saa jääda terve elu käima oma kehalise kasvatuse õpetaja juures, kes sunniks teda liigutama . Selleks, et inimene oma elus oleks terve ja elurõõmus, peab liikumisharjumus temasse kinnistuma juba lapseeas (Pantšenko 2005: 18).
Vähesest liikumisest saavad alguse paljud haigused ja terviseprobleemid, mis hakkavad inimest kimbutama tema igapäevaelus ja takistavad teda elamast täisväärtuslikku elu. Tervisest sõltub inimese eluiga. See on suur asi, mida inimene saab enda jaoks ära teha. Kui inimesed hoiaksid oma tervist, väheneks nende suremus. Terve inimene on edukas, seltsiv, elurõõmus ja kasulikum ühiskonnale. (Liikumine 2015)
Õpetaja roll selles kõiges on tohutu suur. Kuid õpetaja käed jäävad sellises olukorras lühikeseks, kui õpilast ei toeta perekond. Perekonda kujundavad vanemad ja vanemaid kujundavad omakorda nende vanemad. Tuleb olla väga ettenägelik ja teadlik, millisteks inimesteks me oma lapsi kasvatame. Laps veedab enamiku oma ajast kodus, kus on ka tema vanemad. Perekond on just see, kes loob harjumuse lapseea aktiivseks liikumiseks. Lapsele on suureks eeskujuks just vanemad. Kui vanematel on välja kujunenud harjumus ennast aktiivselt liigutada ja vormis hoida, näiteks käia ujumas, jooksmas, rattaga sõitmas või tegeleda hoopis mingi kindla spordialaga, kandub see harjumus üle ka nende lastele. Kui aga vanemad ei tegele aktiivselt tervisespordiga ega ela tervislikku eluviisi, puudub ka liikumisharjumus, mis võiks edasi kanduda nende lastele. Sellisel juhul saab see laps võtta eeskuju oma sportlikult aktiivsetelt sõpradelt, kes juhataksid ta tervisliku eluviisi suunas. Niimoodi kujuneks inimeste vahel välja liikumisharjumuste võrgustik.
Selleks, et kujuneks välja liikumisharjumus, peaks tekkima huvi liikumise vastu. Sellise huvi tekitaja peaks tänapäeval olema õpetaja. Õpetaja peaks tunnis läbi proovima erinevaid spordialasid ja treenimisvõimalusi. Niimoodi näeb laps, milliseid võimalusi on maailmas enese treenimiseks ja liikumises hoidmiseks. Sellisel viisil lähenemisega tekib õpilasel huvi mingi liikumisviisi vastu ning sellest võib tekkida talle harjumus. Harjumuse kinnistamisega peaks tegelema juba lapse perekond. Enne peab tekkima huvi ning siis harjumus selle huvi suhtes.

Kehalise kasvatuse grupid

Meie arvates tuleks kehalise kasvatuse grupid jaotada ümber vastavalt õpilaste soovidele. Tuleks moodustada grupid, kus on koos need õpilased, kes soovivad oma kehalise kasvatuse tunnid sisustada ühe kindla erialaga . Näiteks kergejõustiku grupp, kus on koos õpilased, keda kõnetab kergejõustik. Iluvõimlemise grupp, kus on koos õpilased, kellele meeldib tegeleda iluvõimlemisega ja võibolla tegelevad sellega ka kooliväliselt. Jalgpalli grupp, kus on koos jalgpallisõbrad. Teada on, et jalgpall on väga populaarne mäng ja grupiga liituda soovijaid oleks päris palju. See ei tähenda, et õpilased tegelevad grupis ainult oma erialaga. Kõik peavad lisaks oma erialale tegema veel üldfüüsilisi harjutusi. Selline jaotus oleks õpilastele parim, sest nad saavad tegeleda just sellega, millega neile tegeleda meeldib. Õpilased tuleksid tundi hea meelega ega kurdaks selle üle, et tunnis tehakse harjutusi, mis talle huvi ei paku. Muidugi ei toimuks selline jaotus klassisiseselt. Korraga jaotatakse mitme klassi õpilased. Praegu on klass jaotatud poiste ja tüdrukute gruppi. Uued grupid peaksid olema segagrupid, mis tähendab seda, et ühes grupis on koos nii poisid kui ka tüdrukud. Sellise lähenemisega tahame rõhuda soolisele võrdõiguslikkusele. Me tahame, et poistelt ei nõutaks suuremaid saavutusi kui tüdrukutelt. Kõik inimesed on võrdsed ja kedagi ei tohi kohelda teistega ebavõrdselt.

Hindamine

Hinnetest sõltub väga palju. Hinne peab õpilast motiveerima liikuma. Hea hinne muudab lapse rõõmsaks ja sisendab enesekindlust. Kehaline kasvatus ei peaks olema see õppeaine, kus õpilasi hinnatakse kindlate normide järgi. Kõik õpilased ei ole samade võimetega. Paremaid hindeid saavad ainult need õpilased, kes on kehaliselt paremate võimetega ja halvemaid hindeid need, kes ei ole füüsiliselt nii võimekad. Selline hindamine pärsib nõrgemate õpilaste liikumisharjumuse tekkimist. Nendel kaob motivatsioon pingutada ja ennast arendada ning tahe kehalise kasvatuse tundidest osa võtta. Meie arvates tuleks kehalise kasvatuse tundide hindamissüsteem muuta arvestuslikuks, kus õpilast hinnataks selle järgi, kui aktiivselt ta tunnist osa võtab. Selline süsteem paneks lapsed liikuma ja parandaks nende liikumisharjumust. Selline hindamissüsteem oleks praegusel hetkel parim meie õpilaste vaatenurgast. Kõigele vaatamata ei tohi ära kaduda tulemuste ületamine. Õpilane peaks seadma endale eesmärgid ja need saavutama. Kehalise kasvatuse õpetaja peaks kirjutama üles kõik õpilaste tunnis saavutatud tulemused ning oma tulemuste nägemise võimalus peaks olemas olema ka õpilastel.
Hea koht, kuhu õpetaja saaks hakata märkima oma õpilaste saavutatud tulemusi, on e-kool. E-koolis peaks olema võimalus märkida saavutatud tulemusi ja näha erinevaid statistikaid oma kehaliste võimete arenemise kohta. Nii oleks õpilasel ees selge pilt oma arengust ja saavutustest.

Kehalise kasvatuse sidumine teiste ainetega

Üheks suurimaks uuenduseks ja mõtteks, kuhu tulevikus jõuda võiksime, on siduda kehaline kasvatus teiste ainetega. See hoiaks lapsed liikumises igas aines. Arvestades, et liikumine on tervise ja elu aluseks, peaksid inimesed proovima ennast rohkem liigutada. Selleks, et ennast liikumises hoida, ei pea minema igapäevaselt jõusaali ja ennast treenima. Selle asemel tuleks vaadata, kuidas saaksid oma igapäeva tegevusi siduda liikumisega. Tulemuseks oleksid terved ja rõõmsameelsed Eesti inimesed. Meie küsitlusest tuli selle mõtte kohta väga palju positiivset vastukaja. Näiteks ajalooteemalised ekskursioonid Tallinna vanalinnas , geograafiateemalised matkad ja ekskursioonid looduses, orienteerumised metsas ja matemaatika tunnid värskes õhus. See on koht, kus kõik peaksid oma pea tööle panema, et koguneks erinevaid ideid liikumisaktiivsete tundide läbiviimiseks. Kõik koos leiaksime kõige efektiivsema ja meeldivama viisi. Kõige selle eesmärk oleks liikumisaktiivsuse suurendamine ja värskes õhus viibimine .

Õpetaja kui motivaator

Õpetaja motiveeritusest ja haritusest oleneb palju (Hein 2017 ). Kehalise kasvatuse õpetaja peab olema õpilastele eeskujuks nii kehalise aktiivsuse kui ka tervisliku toitumise suhtes. Õpetaja peaks oskama õpilastele ainekava edasi anda piisvalt huvitavalt, et nad omandaksid kõik vajaliku ja talletaksid selle. Õpetaja kohustus on lapsi inspireerida ja innustada liikuma. Neile selgitada, kui tähtis on füüsiline aktiivsus ja tervislik toitumine nende igapäevaelus. Kehaline kasvatus ei peaks olema lihtsalt puhas treenimine , vaid ka rääkimine ja arutamine õpilastega tervisliku eluviisi teemadel . Kui õpetaja teeb kaasa harjutusi, mida nõuab oma õpilastelt, tekitab see õpilastes võrdsustunnet ja nad teevad neid harjutusi meelsamini. Nii ei teki õpilastes trotsi ja ka õpetaja ei unusta enda treenimist. Tänapäeva õpetaja peaks ennast pidevalt erialaselt koolitama ja viima kurssi uute teadmisetega tervisliku toitumise ja tervise vallast. Peaks tundma huvi uute treenimisviiside ja spordialade vastu ning tutvustama neid ka oma õpilastele.

kokkuvõte

Me koostasime küsitluse, milles tahtsime teada õpilaste arvamust oma kehalise kasvatuse tundide kohta ja kuidas nemad kehalise kasvatuse tunde läbi viiksid. Analüüsisime saadud vastuseid ning lisasime neile oma arvamuse, kuidas oleks parem ja targem meie arvates. Me võtsime arvesse Eesti laste vähest liikumisaktiivsust ja liikumisharjumuse puudumist. Liikumisharjumus puudub nendel õpilastel, kellele ei meeldi ennast liigutada ja kehalise kasvatuse tundidest osa võtta. Liikumisharjumust tuleb lapsele sisse harjutada juba noores eas. Kool peaks õpilasele selgitama liikumise tähtsust tervise suhtes ja tegema selgeks, et liikumine on elu alus (Viigimaa 2016 ).
Viisime läbi küsitluse, mille käigus tekkisid loovtöö valmimisprotsessi suurimad tagasilöögid. Suurimaks raskuseks meie loovtöö valmimise juures oli küsitluse küsimuste ära kustumine. See võttis natukene maha meie motivatsiooni ja indu oma loovtööd teha, kuna pidime kõik küsimused uuesti välja mõtlema ja valmis tegema. Kui küsimused olid saadetud , ei saanud me eriti palju vastuseid. Enamik vastuseid polnud eriti sisukad ning neid oli raske põhjalikult analüüsida. Kokkuvõttes saime siiski piisava hulga vastuseid, mille põhjal saime teha oma järeldused ja ettepanekud. Me küsisime oma küsimustikus vastajate nime, kuid saime alles pärast teada, et tegelikult ei tohiks sellistes küsitlustes inimeste nimesid küsida.
Loovtöö vormistamisega tegeles Jasper. Alguses pidime koostama küsimustiku küsimused, millest kuus mõtles välja Eliise ja ülejäänud kaheksa küsimust Jasper. Kui saime kätte õpilaste vastused meie küsimustele, jaotasime saadud vastused võrdselt pooleks ja analüüsisime neid. Kui vastused said analüüsitud, hakkas Jasper kirjatama loovtöö sissejuhatust. Edasi otsis Jasper internetist infot Eesti laste liikumisaktiivsusest ja liikumise kasulikkusest tervisele. Samal ajal otsis Eliise nendel teemadel infot raamatutest. Jasper kirjutas põhiosa ja Eliise lisas oma mõtteid, millest põhosas kirjutada. Mõte muuta praegust hindamissüsteemi, tekkis Jasperil. Eliise avaldas mõtte, kuidas tuleks õpilased kehalise kasvatuse tundides gruppidesse jaotada. Intervjuu küsimused mõtlesime välja koos. Intervjueeris Eliise ja intervjuu vormistas Jasper. Eliise kirjutas loovtöös ette tulnud raskustest ja Jasper sellest, mida meie loovtöö peaks lugejale andma.
Kehalise kasvatuse hindamissüsteem tuleks muuta arvestuslikuks. Hinnates tuleb arvestada õpilaste võimeid ja saavutatud tulemusi. Kui õpilasel puuduvad vastavad võimed väga hea hinde saavutamiseks, kaob ära tema motivatsioon pingutada. Õpetaja peab olema motiveeritud ja innustatud õpilasi õpetama. Aktiivne ja rõõmsameelne õpetaja muudab oma õpilased samuti aktiivseteks ja teotahtelisteks. Õpilased tunnevad ennast kehalises kasvatuses õppetöö korralduse osas kõrvale jäetuna. Paljudel õpilastel on tundides igav ja ebameeldiv, kuid leidub ka õpilasi, kellel ei ole pretensioone praeguste kehalise kasvatuse tundide kohta.
Meie arvates tuleks praeguste kehalise kasvatus tundides teha suuri muudatusi. Õpilaste arvates peaks kehalise kasvatuse tunde olema rohkem kui kaks korda nädalas ja need võiks kesta kauem. Kui tunnid kestavad kauem, saavad õpilased ennast välja elada ja siis piisaks ajaliselt ka korralike soojenduse- ja venitusharjutuste tegemiseks. Tunnid peaksid olema läbi mõeldud ja igal õpilasel võiks olla oma töökava, kus ta veerandi alguses püstitab oma eesmärgid, mida püüab veerandi jooksul saavutada. Õpilased tuleks jaotada kehalise kasvatuse tundides gruppidesse vastavalt sellele, millele nad soovivad oma tundides keskenduda. Me seadsime oma töö eesmärgiks muuta kehalise kasvatuse tunnid kõigile õpilastele meeldivaks, jõukohaseks ja aktiivseks. Arutlesime ja analüüsisime oma töös mitmeid viise, kuidas muuta kehalise kasvatuse tunnid õpilastele meelepäraseks, muutes neid kaasaegsemaks ja samas arvestades õpilaste soove ja vajadusi. Meie loovtöö lugeja peaks saama ülevaate meie kehalise kasvatuse tundidest ja ühest kõige suuremast probleemist, milleks on Eesti laste vähene liikumisaktiivsus.

kasutatud kirjandus

Hein, Vello 2017. Nüüdisaegne õpikäsitus kehalises kasvatuses. – Õpetajate leht; http://opleht.ee/2017/03/nuudisaegne-opikasitus-kehalises-kasvatuses/ (13.03.2017)
Leikop, Madli 2015. Kehalise kasvatuse tunnis on oluline rõõm liikumisest. – Koolielu haridusportaal; https://koolielu.ee/info/readnews/470490/kehalise-kasvatuse-tunnis-on-oluline-room-liikumisest (15.12.2016)
Liikumine 2015. – Terviseinfo ; http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/liikumine (7.04.2017)
Mure pea kohal … = Mure pea kohal kuidas peatada Eesti laste liikumisaktiivsuse vähenemist 2015. – Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond; http://meditsiiniteadused.ut.ee/et/uudised/mure-pea-kohal-kuidas-peatada-eesti-laste-liikumisaktiivsuse-langust-0 (7.04.2017)
Prantšenko, Vitali 2005. Tervise ABC tulevastele meistritele ja mitte ainult. Pärnu: Citylux.
PRÕK = Põhikooli riiklik õppekava . – Riigiteataja ; https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1140/1201/1001/VV1_lisa8.pdf (28.03.2017)
Tallinna 32. Keskkooli hindamisjuhend. – Tallinna 32. Keskkool; http://www.32kk.edu.ee/wp-content/uploads/2011/01/Hindamise-juhend.pdf (03.04.2017)
Viigimaa, Margus 2016. Liikumine on elu ja südametervise alus. – Hiiu leht; http://www.hiiuleht.ee/2016/04/liikumine-on-elu-ja-sudametervise-alus/ (11.03.2017)

lisad

Lisa 1. Küsimustiku „Kehalise kasvatuse tunnid läbi õpilaste silmade“ küsimused

1. Nimi
2. Sugu
3. Klass
4. Mitu kehalise kasvatuse tundi on sul ühes nädalas?
5. Kas sulle piisab praegustest kehalise kasvatuse tundidest? Põhjenda oma arvamust.
6. Mitu korda nädalas eelistaksid sina kehalist kasvatust?
7. Palju võiks olla ühes õppeaastas kooliväliseid sporditeemalisi üritusi, võistlusi, matku,orienteerumisi jne?
8. Milliseid kooliväliseid sporditeemalisi üritusi võiks meie koolis olla? Too näiteid.
9. Kui sa oleksid kehalise kasvatuse õpetaja, millised võiksid olla kehalise kasvatuse tunnid sinu arvates? Mida tunnis teeksid? Kas tunnid oleksid pikemad või lühemad? Kas õpilane otsustab tunnis tehtavate tegevuste üle? Venitusharjutused, mängud, soojendusharjutused, hindelised ülesanded, jne. Millega tundi alustaksid ja lõpetaksid? Mõtle loovalt!
10. Millised on praegused kehalise kasvatuse tunnid sinu jaoks?
11. Mida muudaksid praegustes kehalise kasvatuse tundides? Põhjenda oma arvamust.
12. Kuidas tahaksid et kahalise kasvatuse tundi hinnataks?
13. Milliseid uusi huvitavaid mänge sooviksid kehalise kasvatuse tundides mängida? Too näiteid.
14. Mida arvad sina erinevate õppeainete sidumisest kehalise kasvatusega? Näiteks geograafia teemalised matkad. Ajaloo teemalised orienteerumis võistlused vanalinnas. Too näiteid, avalda oma arvamust ning põhjenda seda.

Lisa 2. Loovtöö autorite intervjuu kehalise kasvatuse õpetaja Meelis Raiendiga

1. Kuidas hindate meie kooli õpilaste liikumisharjumust oma nähtu põhjal?
Õpilaste aktiivsus tunnis sõltub suuresti õpetajast, kelle juures nad tunnis on. Oleneb, kas õpetaja suudab õpilased ühtse grupina kaasa tõmmata või mitte. Mina arvan, et üldjuhul ollakse tundides küllaltki aktiivsed, aga seda pigem hobispordi vormis, mitte niivõrd tulemusliku spordi vormis. Õpilased eelistavad mängida palli- ja liikumismänge, aga kui läheb tulemusliku spordi tegemiseks, tekib paljudel õpilastel selle vastu trots ja nad pole enam huvitatud tunnis kaasa töötamast. Üldiselt on meie kooli õpilaste liikumisaktiivsus hea, kuid leidub ka neid, kes täiesti spordi kauged ja pole üldse spordiga kokku puutunud.
2. Mida muudaksite praeguste kehalise kasvatuse tundide juures?
Tähtis on õpilastele pakkuda palju erinevaid ja mitmekülgseid sportimise võimalusi ja aidata neil leida endale sobivaim spordiala. Koolis võiks olla iga päev vähemalt üks liikumistund. Tunnid tuleks sisu poolest muuta õpilastele meeldivaks. Õpilastele tuleks leida viis enda liigutamiseks ka vahetundides. Kool peaks suurendama inventarivarustust ja arendama pallimänguväljakuid. Väga tähtis on, et õpilasel oleks olemas hea eeskuju õpetaja näol.
3. Kui kaua peaks kestma üks kehalise kasvatuse tund?
Üks kehalise kasvatuse tund peaks kestma niikaua, et õpilane saaks pinged maandatud või keha ja vaimu laetud uue energiaga. Ühtlasi on oluline, et tal oleks võimalik õppida midagi uut, mis on eluks vajalik. Areng koolisüsteemis oleks juba see, kui 45 minutit kestvaid tunde oleks koolinädalas iga päev. Ideaalis võiks üks kehalise tund kesta 1,5 tundi, algklassidel veidi vähem. Väga oluline on, et laps saaks ennast koolis liigutada igal võimalusel, kui tal on selleks soovi.
4. Millist õpilaste hindamisviisi peate teie kõige õigemaks?
Mina ei poolda üldse õpilaste hindamist kehalises kasvatuses hinnete abil. Olen nõus, et õpilasi võib hinnata arvestuslikult ja mittearvestuslikult. Arvestatud on siis, kui laps osaleb tunnis, ei sega teisi ja teeb aktiivselt kaasa. Mina eelistan vahetut tagasisidet s.t räägin õpilasega silmast silma, kuidas on toimunud tema arenemine. Õpetaja peaks inspireerima oma õpilasi ja olema neile eeskujuks, siis liigub kõik loomulikku rada. Numbriline hindamine on väline motivaator, mis jääb nõrgaks vahendiks lapse sisemise motivatsiooni leidmisel. Meil on vaja liikuda suunas, millega aitame lastel leida sisemist motivatsiooni. See toimib läbi välise motivaatori, kelleks on sisemiselt motiveeritud eeskuju ehk õpetaja.
5. Kui palju peaksid Eesti noored ennast kooliväliselt liigutama?
Sellele küsimusele ei saa vastata minutite ja tundidega. Mina arvan, et igaüks peaks ennast igapäevaselt liigutama. Kui märgata, et mõtted liiguvad, autod liiguvad, pilved liiguvad ja loomad liiguvad, siis näeme, et kogu elu on liikumine. Kui inimene istub päevad läbi arvuti ees, siis ta on vastuolus loodusega ja kannatused nii füüsilisel kui ka vaimsel kujul tekivad varem või hiljem. 
6. Kui aktiivselt töötavad õpilased teie tundides kaasa?
See sõltub tunnist, tunni teemast ja sportimise tingimustest. Kindlat vastust ei ole, kuna kõik on väga individuaalne. Üldjuhul tehakse tund ikka vähimal või suuremal määral kaasa. Harva leidub olukordi, kus õpilane lihtsalt seisab terve tunni ning ei tööta tunnis kaasa. Sellisel juhul püüan ma õpilasega rääkida, et leida lahendus sellele, miks ta tunnis kaasa ei tööta.
7. Mis motiveerib õpilasi tunnis kaasa töötama ja kuidas motiveerite teie oma õpilasi?
Minu jaoks on peamine suhtlus ja kontakt noorte ning lastega. Õpilaste puhul on väga oluline väline motivaator ehk õpetaja. Tähtis on, et õpetaja oleks motiveeritud, sest sellisel juhul saab ta ka teisi motiveerida. Tuleb leida sportimise viis, mida laps motiveeritult kaasa teeks.
8. Mida arvate teie õpilaste jaotamisest gruppidesse vastavalt nende huvide järgi?
Mina arvan, et see on väga hea viis, kuidas õpilased kehalise kasvatuse tundides jaotada. Sellisel juhul peaksid olema kehalise kasvatuse tunnid pikemad ja õpetajad töötama nt paaris.
9. Kas kehalise kasvatuse tundide sidumine teiste ainetega oleks lahendus õpilaste liikumisaktiivsuse parandamiseks?
On oluline, et õpetaja oskaks oma ainet edasi anda läbi eluliste näidete. Elulised näited on seotud ükskõik millise erineva ainevaldkonnaga. Kui õpilane teeb mingisugust harjutust, peaks õpetaja rääkima, milleks on see kasulik, miks on see eluliselt vajalik ja millised analoogid tekivad teiste ainetega nagu näiteks bioloogia või füüsikaga. Jah, see oleks lahendus ja kindlasti ka inimlik viis laste õpetamiseks.
10. Kas teie arvates on praeguses ainekavas seatud eesmärgid õiged, mille poole püüelda?
Mina leian, et õigeid ja valesid asju pole olemas. Praegune ainekava on lihtsalt üks vorm, kuidas õpilasi õpetada. Küsimus on selles, kas ja kuidas vahend või vorm aitab lapse arengule kaasa. Arvan, et praegune ainekava on stagnatsioonis. Elu on palju mitmekülgsem ja ei piirdu teatud kindlate spordialade ja harjutustega. Mina arvan, et iga inimene on milleski andekas ja kehalise kasvatuse tund peaks olema koht, mis peaks aitama tal annet leida. Praegune koolisüsteem ja ainekava ei toeta seda.
11. Kas igal õpilasel võiks olla enda töökava, kuhu märgib oma õppeaasta eesmärgid ja tulemused?
See saab olla võimalik alates teatud vanusest . Luuakse töökava, mida õpilane täidab ning leiab koos õpetajaga need liikumisviisid , mis on talle sobivad ja arendavad. Abivahendina saaks kasutada e-kooli, kus õpilane ja ka lapsevanem näeksid jooksvalt, kuidas on toimunud lapse areng. Ma arvan, et see on hea mõte. On hea, kui õpilane seab endale eesmärgid, mida ta soovib täita või ületada.
19