Eesti Linnade Liit. (0)

AUDENTESE ÜLIKOOL
Kohalike omavalitsuse üleriigilised liidud.
Eesti Linnade Liit
(1920)
referaat
Koostanud : Kadri Laur
Tallinn 2008
SISUKORD
Sissejuhatus........................................................................................3
1. Otsus luua Eesti Linnade Liit ........................................................4
1.1 Esimesed tõrked................................................................5
1.2 Eesti Linnade Liidu asutamine..........................................5
2. Areng ja muutused..........................................................................6
2.1 Eesti Maaomavalitsuste Liit..............................................7
2.2 Eesti Linnade Liidu varjusurm..........................................7
3. Taasloomine ...................................................................................8
3.1 Esimesed koosolekud ........................................................9
3.2 Pidupäev............................................................................9
4. Tänapäev ......................................................................................10
4.1 Kuidas töötab Eesti Linnade Liit aastal 2008....................10
4.2 Eesti linnade liidu välisuhted täna......................................11
Kokkuvõte.........................................................................................12
Kasutatud kirjandus...........................................................................12
Sissejuhatus
Iga linna- ja valla kodanik elab seal , kus on ta kodu ja kus ta ennast hästi tunneb. Seetõttu eeldab ka see inimene, et tema vallal või linnal hoitakse heakorda ja tegeletakse arenduste ning uuendustega pidevalt. Aga , et sellistel linnade ja valdade tegevustel kätt pulsil hoida ja et mõningad tegemised päris rappa ei läheks otsustati luua 1920. aastal Eesti Linnade Liit. Nagu juba Eesti Linnade Liidu esimees, 1920. aasta põhikirjas märgiti, on ta asutanud Eesti Linnade ja alevite majanduslike ja kultuuriliste ülesannete paremaks täitmiseks ning nende tegevuse ühtlustamiseks ja ühishuvide kaitseks. See mõte eelmisel sajandil andis sellise tõuke , mis tänaseni on väikeste vahepeatustega olnud üks efektiivsemaid ja edukamaid liitusid meie Maarjamaa pinnal.
Eesti Linnade Liit on üks väga huvitava ja kireva ajalooga ühendus elades üle valitsusvahetuse ning ka selle taastuse. Hoides seal juures endalegi uskumatuna näivaid häid rahvusvahelisi sidemeid . Välissuhted on olnud Eesti Linnade Liidu üks tugevamaid külgi. Nende suhetega on jõutud palju ärevust tekitada ja maailmale näidata, millised peaksid olema korralikud linnad. Kõik töötab kui õlitatult ja miks ka ei peaks olema kogu see pilt nii ilus ja selge kui nii mitmeid aastaid on nähtud vaeva ja on toodud ohvreid , et see liit kindlasti püsima jääks. Omades täna väga sisukat põhikirja ja austusväärset liikmeskonda on , Eesti Linnade Liit Eestis eriõigustega mittetulundusühing. Üks põhjusi, miks ma valisin Linnade Liidu teemal referaadi kirjutamise oli ka see , et ma olen ise olnud Pärnumaa Noorte Liidu moodustamise ning heade ja halbade aegade juures , see andis pisikese tõuke valiku suhtes. Esialgu mulle tundus , et kogu süsteem on väga keeruline kuid kui sügavamalt uuride Eesti Linnade Liidu ajalugu on kõik vägagi selge ja palju aukartust avaldav. Selle referaadi koostamine andis mulle palju suurema ettekujutuse erinevate liitude ja ühenduste olemasolust Eestis. Ja see lühike ülevaade peaks tutvustama ka teitsele, kes veel pole asjasse pühendatud veidi Eesti liitude tegemisi ja saavutusi.
3
Otsus luua Eesti linnade Liit
Käesoleva sajandi algul hakati euroopas moodustama omavalitsusliite. Eelkõige ühinesid linnad. Nii moodustati Norra Linnade Liit, Saksa Linnade Liit, Soome Linnade Liit , Poola Linnade Liit ja mida aega edasi, seda rohkem neid tekkis teiste liitude ajel . Seetõttu võtsid ka eestlased nõuks moodustada teiste edukate riikide järel ka Eestisse oma linnade liit.
Riigiarhiivi Eesti Linnade Liitu puudutav esimene, tõsi küll dateerimata dokument on Talliinna Linnavalitsuse ettepanek Tallinna Linnavolikogule ''Üleeestimaalise linnade esindajate kongressi kokkukutsumise kohta''. Ja nii saigi ka tehtud. 1919. aasta 10. novembril on korraldava kommitee esimees , Tallinna linnapea Anton Uesson kirjutanud alla dokumendi, millega kutsutakse detsembris 1919.a. Tallinnas ''Estonia'' kontsertsaalis kokku Üleeesimaaline linnade esitajate kongress .1920 aasta 13. jaanuaril saadab kongressi korraldava komitee esimees laiali teate, mille kohaselt ''Üle-maailmne linnade esitajate kongress'' peetakse ära jaanuari lõpus 1920. aastal Tallinnas. Kokku registreeris end kongressile 110 saadikut. Kongressi päevakorras kasutatakse esmakordselt amet-likult mõistet ''linnade liit'', varem oli Võru linnapea F. Suit oma kongressile esitatud teesides seda teinud. Kongressil osalejad võtsid vastu pöördumise Vabariigi Valitsuse poole, kus avaldati austust Vabariigi Valitsuse töösse ja loodeti meeldivat kooströöd tulevikus , endast teada andes . Samas tutvustati ka Vägede ülemjuhatajale taolisest kokkusaamisest ning loomulikult sooviti ka edu eda-sises osavas riigikaitsmises. Sellepeale saatis ülemjuhataja J. Laidoner kongressile vastu tele-grammi soovides kongressi tööle tuult tiibadesse. See andis veelgi indu ja julgust luua lõpuks Eesti Linnade Liit. Et hakata ellu viima kongressi otsuseid , valiti 15 liikmeline Täidesaatev kommitee ning 5 liikmeline juhatus. Et Ameerika Abiandmise Selts oli noore Eesti Vabariigi tuhandeid kodanikke aidanud toiduainete ja muu varustuse näol, siis 1920. aasta 26. mail saatis Täidesaatva Kommitee juhatus sellele seltsile tänukirja.
4
Esimesed tõrked
Kohe pärast kongressi asus Täidesaatev Komitee organiseerima Linnade liitu, kelle esimeseks ülesandeks oli ideelise külje koostamine. Alguses tõotas sellise liidu loomine vaid head. Kuigi
peagi tunnistati siiski otstarbekamaks kahe iseseisva liidu – linnade liidu ja linnade varustusliidu -loomine. Kirjavahetus linnade ja alevitega nende liitude põhikirjaprojektide ning liitudesse astu- mise küsimustes oli küllaltki vastuoluline. See põhjustas mitmetes linnades ja alevites üldist segadust. Paljud linnad ei näinud perspektiivi ei ühes ega teises , kuid oli ka linnasid , mis keeldusid kumbagi loodavasse liitu astumast kuna arvati, et kõik ei olevat nõuete kohane. Et kõikidele omavalitsus üksustele üks ühine seadus luua oli paljudele liigselt rahakotile käivaks ning ebaõiglust külvamaks. Ning puudus ka 1920. aasta põhiseadu-ses omavalitsusliitude säte, mis tingimata oleks ka Vabariigi Valitsusele lisatööd muretsenud.
Eesti Linnade Liidu asutamine
Kuigi paistis, et Eesti Linnade Liidu asutamise kohal hõljuvad ainult mustad pilved suudeti siiski paika panna asutamiskoosoleku kuupäev, milleks oli 19 september 1920. aastal. Eesti Linnade Liidu asutamiskoosolekule saatsid oma valitud esindajad ainult Tallinn, Narva ja Pärnu, mistõttu seal valiti ajutine juhatus ning võeti vastu liidu 1920. aasta eelarve. Alalise juhatuse valimisteks ja 1921. aasta eelarve vastuvõtmiseks määrati uus koosolek 24. oktoobrile 1920. Teiskordsel katsel olid juba lood hoopis teised. Kohale oli tulnud seitse linna ja vastu võeti uuesti eelarve ning valiti ära mitme komisjoni liikmed.
5
Areng ja muutused
Arvestades eestlaste väheseid võimalusi sel ajal oli haruldus , et liidu esimesed välisresid said teoks 1922 ja 1923 aastal. Tallinna Statistika büroo direktor oli 1922. aasta juulis kuu aega Saksamaal. Seal suudeti luua Saksamaa Kommunaalmajanduse ja Kommunaalpoliitika Liitudega elukestvad head suhted. 1923 aasta veebruaris tuli eestlastel uuesi võimalus suveks minna tutvuma Saksamaa kohalike omavalitsustega , mida ka Eesti delegatsioon kohe kasutas. Saksamaa Kommu-naalmajanduse ja Kommunaalpoliitika Liit pöördus Eesti Linnade Liidu poole juba 1921. aastal esimest korda, et koostada üks ajakirjanumber Eesti omavalitsustest. Kahe aasta pärast ilmuski Eestile pühendatud number. Ja ka Soome Linnade Liit kutsus Eesti kolleege 1923 aastal liidu neljandale Linnade Päevale Viiburisse. Kõige aktiivsemalt aga hakati koostööd tegema Läti ja Leeduga. Vastloodud Läti Linnade Liit pöördus 1926. aasta novembris oma Leedu ja Eesti kolleegide poole ettepanekuga korraldada Balti riikide ühine kohaliku omavalituse konverents. Esimene toimuski 1927 aasta mais Riias, mis pani aluse veel neljale samalaadsele konverentsile erinevates Balti riikides tutvustades oma riigi kõige suuremaid plusse eriti linnade ja alevite uuendusi silmas pidades. Need kohtumised toimusid regulaarselt kuni 1940 aastani kuni viienda konverentsi katkestas okupatsioonivägede sissetung. Peale välissuhete arendamise tegeleti ka endiselt Eestisi seselt kohalike jõududega. 1921 aastal aprillis kohtusid omavalitsustegelased Riigivanema Ants Piibutiga, kus jagati sõbralike soovitusi ning sooviti jõukohaseid pingutusi .
Selliste arengute juures on ka teised linnad ja alevid täheldanud Eesti linnade Liidu arengut ja edusamme soovides liituda sammuti liiduga nagu seda naaberlinnad ja alevid teinud olid. 1922. aasta jooksul astusid liidu liikmeteks veel Petseri linn, Jõesuu, Põltsamaa, Mõisaküla, Tõrva, Sindi ,Kärdla ja Jõgeva alevid. Seega oli liidul aasta lõpul 21 liiget, neist 12 linna ja 9 alevit. Oma tegevuse arengus oli näha, et liidul oli vaja ka bürood ,et oma tegevust arendada ka sihis, mis omane tolleaja moodsatele linnade liitudele nagu näiteks Soome. Selles suunas liikudes suudetigi Liidu juhatuse koosolekul 1923. aastal heaks kiita ka Eesti Linnade Liidu Büroo põhimäärus.
6
Eesti Maaomavalitsuste Liit
Linnadeliidu juhatuse koosolekul 1921. aasta septembris teatas juhatuse liige A.Uesson, et juunis peetud maakonaavalitsuse liigete esimesel konverentsil oli otsustatud Maakondade Liit luua. Maakondade Liidu loomine ja saatus olid sarnaselt Eesti Linnade Liidule väga keerulised ja kohati vastuolulised. Kõigest hoolimata registreeriti siiski 1922. aastal Tallinna-Haapsalu Rahukogu poolt Eesti Maakondade Liidu esimene põhikiri. Sellest saadik on Eestis eksisteerinud kaks riikliku liitu paraleelselt. 1927 aastal muudeti Eesti Maakondade Liidu nimi Eesti Maaomavlitsuste Liiduks ja 1923. aastast oli juba ilmunud liidu ajakiri ''Maaomavalitsus'', mis ka hiljem oma nime muutis 1938. aastal ''Eesti Maaomavalitsuseks''.
Eesti Linnade Liidu varjusurm
Veel jätkus Eesti linnade Liidu igapäevatöö.Juhatuse koosolekud toimusid regulaarselt ent juba 1938 aastal aluustas eesti linnade Liit -ilmselt mitte omal algatusel - uue põhikirja väljatöötamist, mis oli nagu lõpu alguse märk.Liidu juhatuse koosolekul septembris otsustati uus põhikiri vastu võtta ning esitada see Siseministeeriumile. Uus põhikirjaprojekt pidi paremini sobima tolleajase elu nõuetega. Ent samas pole raske märgata, et nii uues Eesti Linnaomavalitsuse põhikirjas kui ka samal ajal muudetud eesti MaaomavalitsusteLiidu põhikirjas asetati rõhk keskvõimu kontrolli tugevdamisele liitude tegevuse üle.eesti Linnade Liidu juhatus ei olnud selliste tsentralistlike sätetega nõus, liidu põhikirja projekti arutamisel tehti mitmeid märkusi ja täiendusi.
Siiski kinnitas Vabariigi Valitsus 1940. aastal Eesti Linnaomavalitsuste Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu küllaltki ebademokraatliku põhikirja.
Olukord muutus kardinaalselt peale valimisi. Vallaseaduse täiendamise seadusega sätestati siseministri õigus vabastada riiklikes huvides ametist kas üksikute või kõigi valdade vallavanemad ja nende abid ning määrata ametisse uued isikud.
Eesti NSV Valitsuse 17. augusti 1940. aasta määrusega likvideeriti Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit ning nende organite tegevuse lõpetamine nähti ette augusti lõpuks 1940.
Miski ei suutnud kahjuks päästa Eesti Linnade Liitu- tema tegevus seiskus pooleks sajandiks.
7
Taasloomine
1980. aastate keskpaigaks oli nõukogude süsteem jõudnud majanduslikku, poliitilisse ning ka sotsiaalsesse – seega kogu ühiskonna juhtimise kriisi. Esialgu tekkisid vaid mõned märgid muutuste võimalikkusest. Aga ka pisem lootusekiir oli selles olukorras suurendusklaasi all. Rahva tegutsemise ning õiguslike ja poliitiliste kogemuste omandamise üheks kohaks sai- samuti kui esimese siseseisvuse-eelses võitluses- kohalik omavalitsus. Kõigepealt kküll omavalitsuste taasloomine. Erinevalt 1918. aastast , kui eestis juba toimis sisuliselt kohaliku omavalitsuse süsteem. Omavalitsuste ning nende liitude taasloomine toimus vastastikku seotult ning mõjudes. Üks võimalus oli toimiva tööjaotuse loomine üksikisiku ja avaliku võimu- eelkõige riigi ning kohaliku omavalitsuse- vahel ning abil. Jupp jupi haaval kogus Eesti ühiskond seda oskust nendest kogemustest, mis veel iseseisvusajal meeles, aga samuti andis indu demokraatlikus maailmas, eriti Põhjamaades toimuv. Nagu ühiskonnas toimusid muudatused 1988. aastal hakkasid liikuma ka salajastes omavalitsusseltsides uued tuuled. 1989. aasta tõi uue elu. Eesti Kongressi valimiste ettevalmistamise käigus hakkas Eesti iseseisvusaegne kohalik omavalitsus- ja haldusstruktuur praktilist poliitikat mõjutama, rääkimata kaasnevast muudatusest mõtlemisviisis. Mais oldi aga sealmaal, e asuti sisuliselt ette valmistama tolle aja ''Eesti seadust''- kohaliku omavalitsuse eelnõu.
Tekkivad omavalitsused aga otsisid jõuliselt oma kohta tegelikus elus. Niisama paratamatu kui demokraatliku ühiskonna loomiseks on riigi ja kohaliku omavalitsuse õiguslike aluste ja struktuuride väljatöötamine, oli linnade ja valdade ühishuvide esindamiseks vajalike institutsioonide ellukutsumine ning struktuuride loomine ja vastavate koostöövormide tööle rakendamine ja võib ka öelda, et liitude loomine. Vahel tundus nagu tuleks uuesti alustada aastast 1920- nii sarnased olid ühiskonna ette kerkinud probleemid. Ja nendele vanadele kirjutustele toetudes algaski töö eesti Linnade liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu tegevuse sisuliseks taastamiseks ning õigusliku baasi loomiseks. Asjade intensiivse arenemise käigus õnnestus Sulev läänel, ühel initsiatiivigrupi liikmel eraküllakutset kasutades leida tee Soome Linnade Liitu. Seal kodustest oludest rääkides ja tuleviku plaane aruteades leidsid ka Soome Linnade Liidu liikmed uuesti tee Eestisse. Tähtsaimaks võiduks selle reisi juures oli Soome kolleegide poolne lubaduste kinnitamine etkoostöö jätkub ja et nende poolne toetus on kindel. See omakorda tõestas , et eesti kohalike omavalitsuste kontaktid ka rahvusvahelisel areenil on võimalikud ning väärivad tõsist tööd.
8
Esimesed Koosolekud
1989. aasta septembris jõuti asjaajamistega sinna maale, et Tartu raekotta kogunesid paljude linnade ja alevite esindajad nagu see oli alanud ka 1920. aastal. Arutelul osalesid pea kõik kohalviibijad. Meeldiv oli tõdeda, et eesti Linnade Liidu ja Maaomavalitsuste Liidu taastamise idee oli saanud juba laialdase toetuse. Vaatamata sellele, et valimistega vahetusid küllaltki paljud omavalitsusjuhid, ei olnud suurt selgituskampaaniat enam vaja. Nii endised kui ka uued omavalitsusjuhid jätkasid põhimõtteliselt valitud suunda. Tartus valiti veel üksmeelselt ka uus juhatus. Kõige tähtsam suund võeti mitte uute institutsioonide loomisele , vaid vanade taastamisele. Koosolekud jätkusid ja linnade ning alevite esindatuse määramine oli üks kesksemaid küsimusi , koosolekuid läbivalt.
Pidupäev
Lõpuks pärast mitmeid kuid ja väga siutihedaid koosolekuid olid Eesti linnad ja alevid otsustanud taas organiseeruda. Vaatamata keerukatele probleemidele suudeti ära hoida tärkava omavalitsusliikumise lõhenemine, misoli aset leidnud lähinaabrite juures ja teeb kohati tänaseni muret. Lõpuks 30. mai koosolekul 1989. aastal suudeti hääletuse teel Eesti Linnade Liidu tegevus taastata lõplikult. Üle pika aja polnud nähtud Eesti poliitilisel maastikul niisuuri muutusi ja ärevust kui seda oli tekitanud taasühinenud Eesti Linnade Liit. Seega oli liit end Eesti ühiskonna avaliku võimu osana taastanud, siiani vankumatult.
9
Tänapäev
Tänaseks on läbi paljude muutuste ja riigi poolsete muudatuste tõttu Eesti Linnade Liit üleriigiline omavalitsusliit, mille liikmeteks on 2006. aasta seisuga kõik 33 Eesti linna, lisaks 13 valda ja 1 alev , mis hõlmab kokku 942 947 elanikku .Liidu eesmärgiks täna on esindada ja kaitsta liikmete huve nii riigisisesel kui ka maailma tasandil. Liidu tegevusvaldkond haarab kogu kohaliku omavalitsuse korraldust, alates eelarvetest ja lõpetades välissuhtlusega. Linnade Liit on valitsusega läbirääkimisi pidava Omavalitsusliitude Koostöökogu liige. Liit tegutseb kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse alusel ning on sisuliselt eriõigustega mittetulundusühing.
Liidu juhatuse esimees on Tartu linnapea Urmas Kruuse, aseesimehed on Ingrid Danilov (Haapsalu linnapea) ja Kersti Sarapuu (Paide linnapea). Liidu bürood juhib Jüri Võigemast.
Kuidas töötab Eesti Linnade Liit aastal 2008.
Eesti Linnade Liidu (ELL) kõrgeim organ on Linnade Päev (liidu liikmete esindajate üldkoosolek), mille kutsub kokku liidu 7-liikmeline juhatus vähemalt kord kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste vahelisel perioodil. Linnade Päeva toimumiste vahelisel perioodil täidab Linnade Päeva ülesandeid liidu kõiki liikmeid esindav 71-liikmeline volikogu. Liidu volikogu pädevuses on liidu tegevussuundade elluviimise ja põhikirjaliste eesmärkide saavutamise korraldamine, aasta tegevuskava kinnitamine, omavalitsuspoliitiliste küsimuste otsustamine ja liidu tegevuse muude küsimuste otsustamine. Liidu volikogu töövorm on koosolek. Liidu volikogu koosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt kord kvartalis . Liidu volikogu koosolekut juhatab juhatuse esimees või tema äraolekul üks aseesimeestest. Liitu juhib ja esindab juhatus, milles on 7 liiget. Juhatuse valib liidu volikogu oma liikmete hulgast. Juhatuse pädevuses on liidu volikogus ja Linnade Päeval arutatavate küsimuste ettevalmistamine, õigusaktide eelnõude kooskõlastamise korraldamine, avalikkuse informeerimine liidu tegevusest ja teised põhikirjalised ülesanded. Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui 2 korda kvartalis. Liidu organisatoorset tööd ja jooksvat asjaajamist korraldab liidu büroo, mida juhib liidu tegevdirektor. ELL-i juurde on 1997. aastal asutatud liidu vanematekoguv, et aidata kaasa liitude ja kohaliku omavalitsuse traditsioonide ning järjepidevuse kujundamisele, samuti loomaks paremaid sidemeid erinevatel aegadel liitudes ja kohalikus omavalitsuses osalenute vahel. 2003. aasta 12. detsembrist kannab nime Eesti Omavalitsusliitude Vanematekogu. Linnade Liit tegutseb "Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse" alusel. Liidu ülesannete täitmist rahastatakse liikmemaksudest ja seaduses ettenähtud juhtudel riigieelarvelistest eraldistest.
10
Eesti linnade liidu välisuhted täna
Eesti Linnade Liidu välissuhete eesmärgiks on liidu väliskoostöö ja sõprussidemete arendamine, omavalitsusametnike nõustamine ning nende teadmiste ja ametioskuste täiendamine.
Nende eesmärkide täitmiseks tegutseb ELL-i büroo oma liikmete aktiivsel kaasabil ennekõike kahes valdkonnas: lüüakse kaasa rahvusvaheliste omavalitsusorganisatsioonide töös ning arendatakse koostööd teiste maade omavalitsusorganisatsioonidega. 1925. aastal võeti ELL Rahvusvahelise Linnade Liidu (praegune Rahvusvaheline Kohalike Omavalitsuste Liit - IULA) liikmeks, liikmeksolek taastati 1995. aastal. 2001. aastast tegutseb nime all Ühinenud Linnad ja Kohalikud omavalitsused (United Cities and Local Governments - UCLG). ELL teostab Euroopa Liidu suunalist poliitikat eelkõige läbi Regioonide Komitee (CoR), mis kindlustab kohalike ja regionaalsete omavalitsuste esindatuse Euroopa Liidus. ELL-i esindavad Regioonide Komitees neli põhiliiget ja kolm asendusliiget. Teiseks oluliseks institutsiooniks on Strasbourgis töötav Euroopa Nõukogu nõuandev organ - Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Kongress (CLRAE), mille liikmete arvu määrab riigi rahvaarv ja esindajate arv Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees. ELL-i esindavad üks põhiliige ja kaks asendusliiget. Kolmandaks prioriteediks on osalemine Euroopa kõige esinduslikuma omavalitsusorganisatsiooni Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) töös. CEMR on ülemaailmse organisatsiooni Ühinenud Linnad ja Omavalitsused Euroopa alastruktuur. ELL kuulub CEMR-i liikmeskonda alates 1995. aastast.
11
Kokkuvõte
Lühidalt süsteemist. Üleriigilisel tasandil esindavad omavalitsuste ühishuve kaks üleriigilist omavalitsusliitu – Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit. Eesti Linnade Liitu kuuluvad kõik Eesti linnad, lisaks mõned vallad ning üks alev. Enamus Eesti valdadest kuulub Eesti Maaomavalitsuste Liitu. On ka valdu, mis ei ole ühegi üleriigilise liidu liikmed. Igas maakonnas on lisaks veel oma maakondlik omavalitsusliit, kelle esmaseks põhihuviks on valdade-linnade koostöö ja areng maakonna tasandil. Esialgu seda referaati koostama hakates tundus kõik selles loos Eesti Linnade Liiduga väga segane aga nüüd seda lühidalt kokkuvõttes oli see aeg pühendudes selle liidu ajaloo uurimisele kvaliteetaeg. Ma arvan, et kindlasti leiavad kohalikud omavalitsused ja nende liidud arenedes ja ühistegevust laiendades üha enam uusi töövorme ja võimalusi oma huvide ühtlustamiseks ja ühiseks esindamiseks-miks mitte kuni järgmise ühise liiduni välja. Tähtis on vaid meeles pidada, et nii omavaheliste koostöövormide otsimisel kui ka suhete arendamisel riigiorganitega jääks ikkagi peamiseks valla-ja linnakodanik. On ju inimene see, kelle nimel on kogu demokraatliku ühiskonna avalik sektor ellu kutsutud.
Kasutatud kirjandus: Eesti Linnade Liit (1920- 1995); http://www.ell.ee
12