Eesti Linnade Liit. (0)

Sarnased õppematerjalid

3

docx

Valitsemine

seaduses ettenähtud juhtudel Vabariigi Presidendile ettepaneku konkursi- ja atesteerimiskomisjonis atesteerimisele kuuluvate muuta Vabariigi Valitsuse koosseisu;5 1) esindab Vabariigi ametnike arendamist; 12) koordineerib Euroopa Liidu asjades Valitsust kohtus või annab volituse Vabariigi Valitsuse Eesti seisukohtade kujundamist. Riigikantseleid juhib esindamiseks kohtus;52) juhib Eesti seisukohtade kujundamist riigisekretär, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist Euroopa Ülemkogu kohtumisteks ning esindab Eestit Euroopa peaminister oma korraldusega. Riigisekretäriks võib olla üksnes Ülemkogus ja Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil juriidilist kõrgharidust omav isik. Ta võtab sõnaõigusega osa kokkutulevas nõukogus

Ühiskond

23

doc

KOHALIKU OMAVALITSUSE TÖÖ, PÄDEVUS, ÜLESANDED, ORGANID

Minu töös tuleb juttu kohaliku omavalitsuse tööst ja selle ülesannetest. Samuti räägin Volikogu tööst ja valla- ning linnavalitsuse tegemistest. Natukene puudutan ka EL ja kohaliku omavalitsuse koostööd. Lõpus annan ülevaate kõige aktuaalsematest probleemidest valdades ja linnades. Leian, et kohalikust omavalitsusest on oluline teada igal inimesel, et kasvõi teada oma õiguseid ja kohustusi kodanikuna. Selle tööga tahan näidata, milline on kohaliku omavalitsuse töö Eesti riigis ja selle roll riigi toimimisel. 3 I PEATÜKK. KOHALIKU OMAVALITSUSE MÕISTE JA PÄDEVUS 1.1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja olemus Kohalik omavalitsus on lühikese ajaga (ainult veidi rohkem kui taasiseseisvumise järgne periood) kujunenud meil väga sageli kasutatavaks mõisteks ja tema sisu üle sügavamalt ei juurelda. Kahetsusväärselt toob see aga kaasa ka

Eesti õiguskord

24

doc

Eksami vastused - Eesti avalik haldus

küsimusi; esindab valda või linna kohtus. Valitsuse tegevuse kontroll teoseb revisjonikomisjon. Valitsuse istungid on tavaliselt kinnised. Vähemalt 1/4 volikogu koosseisust võib umbusalduse avaldada volikogu esimehele, vallavanemale või linnapeale, mõnele valitsuse liikmele või komisjoni esimehele. Omavalitsuste liidud KOV võivad ühiste huvide kaitsmiseks ja ühiste ülesannete täitmiseks moodustada liite. Ühistegevuseks võib olla mõne teenuse pakkumine, mitmesuguste liitude moodustamine, aga ka teenuste ostmine või müümine (kommunaal-, haridus-, sotsiaal-, tervishoiu teenused). Koostöö tehakse planeeringute koostamisel, õpilastranspordi rahastamisel ja ühisürituste korraldamisel, ühiste projektide läbiviimine. Liit esindab sellesse kuuluvaid KOV üksusi kui tervikut suhetes riigiorganite, teiste isikute ja rahvusvaheliste organisat-sioonidega, kuid kuulumine liitu ei ole kohustuslik

Avalik haldus

66

docx

Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus

EESTI 20. SAJANDI AJALOO BAASKURSUS SISUKORD Seminarid / loengud............................................................................................... 2 Sissejuhatus. Ülevaade Eesti ajaloost..................................................................2 Ülevaade Eesti ajaloost 20. sajandil....................................................................2 Haldus................................................................................................................. 5 Repressioonid.................................................................................................... 12 Majandus........................................................................................................... 17 Vaimuelu...................................

Eesti ajalugu

75

doc

Kohaliku omavalitsuse õigus

konstitutsiooniline kaebus); · välismaiseks munitsipaalõiguseks (välisriigi munitsipaalõigus) · siseriiklikuks munitsipaalõiguseks; · EL munitsipaalõiguseks; · rahvusvaheliseks munitsipaalõiguseks 1 KOV süsteemina võib käsitleda KOV korraldust. Eesti on unitaarriik ja siin kehtib ühtne KOV korraldus. Valdadel ja linnadel on põhimäärused, milles sätestatakse antud valla või linna omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla või linna ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. KOV esinduskogu, täitevorgani juhi ja täitevorgani vahelisi võimuvolitusi eristamise aluseks võttes jaotus monistlikuks süsteemiks, kus esinduskogule kuuluvad kõik võimuvolitused; dualistlikuks

Õigus

18

docx

Keskaja linnad

Linna eelkäija. portus – põhimõtteliselt sama, mis eelnevad. Keskaegsed linnad sündisid ja arenesid just majandusliku funktsiooni baasilt, selle baasi loob kaubavahetuse elavnemine, selle loovad kaupmehed. Kui alguses (varakeskajal) oli linn eelkõige vahetuse koht, kaubanduslik sõlmpunkt, turg, siis nüüd on tema tähtsaimaks funktsiooniks tootmistegevus. Linn on töökoda. Kaubavahetus käis muidugi edasi. Sageli jääb mulje esimese aastatuhande linnade pidevusest seetõttu, et keskaegsed linnad asetsevad vana keskuse kõrval. Eeslinnad. Isegi pidevuse korral on suured keskaja linnad üldiselt just väikeste antiik- või varakeskaja linnade järeltulijad. Vorm sarnane, sisu erinev. Erinevalt vanadest linnadest, mille õigused pärinesid iidsetest aegadest, loodi uued linnad eesmärgipäraselt, kahepoolsete õiguste ja kohustuste alusel vandeühenduse abil (coniuratio).

Ajalugu

9

docx

Keskaja linnad

Linna eelkäija. portus ­ põhimõtteliselt sama, mis eelnevad. Keskaegsed linnad sündisid ja arenesid just majandusliku funktsiooni baasilt, selle baasi loob kaubavahetuse elavnemine, selle loovad kaupmehed. Kui alguses (varakeskajal) oli linn eelkõige vahetuse koht, kaubanduslik sõlmpunkt, turg, siis nüüd on tema tähtsaimaks funktsiooniks tootmistegevus. Linn on töökoda. Kaubavahetus käis muidugi edasi. Sageli jääb mulje esimese aastatuhande linnade pidevusest seetõttu, et keskaegsed linnad asetsevad vana keskuse kõrval. Eeslinnad. Isegi pidevuse korral on suured keskaja linnad üldiselt just väikeste antiik- või varakeskaja linnade järeltulijad. Vorm sarnane, sisu erinev. Erinevalt vanadest linnadest, mille õigused pärinesid iidsetest aegadest, loodi uued linnad eesmärgipäraselt, kahepoolsete õiguste ja kohustuste alusel vandeühenduse abil (coniuratio).

Ajalugu

22

docx

2016. aasta haldusreformi kava ja selle võrdlus 2007. aasta reformikavaga

8.Kavandatava 2016 a reformi ja 2007 a reformi sarnasused ja erinevused...................................................................9 aKOV demokraatia.......................................................................................................................................................9 e)KOV-i enesekorraldus ja arendamine.......................................................................................................................9 f)Piirkondliku koostöö ja Eesti ühtlase regionaalse arengu tagamise problemaatika..................................................9 g)KOV rahastamine, tulubaasi kujundamine.............................................................................................................10 h)Reformi mõju teenuste kättesaadavusele ja kvaliteedile........................................................................................10  1. Kavandatava 2016. aasta reformikava üldine ülesehitus ja käsitletavad

Ühiskond

Kommentaarid (0)