Virve Kiisa (0)

5 VÄGA HEA

Virve Kiisa.
Virve sündis Järvamaal. Virve Gustel. Peres oli neli last. Kõige vanem, Laine, sündis 20. Jaanuaril 1927.a. Õilme 14. Detsembril 1928, Virve 2. Oktoobril 1930.aastal ja kõige noorem, vend Arved , 24. Märtsil 1932.a. Esimesed lapsed Vilma ja Kalvi surid mõlemad 1927. aasta talvel ühel ja samal päeval difteeriasse. See oli kohutav löök Virve vanematele. See trauma murdis Virve ema tervise, sest Laine oli äsja sündinud.
Arved oli imikuna väga haige, põdes viis korda kopsupõletikku. Talle kinnitati kiige lae külge ning kogu aeg teda kiigutati. Ta nuttis väga palju. Tüdrukud olid üsna terved . Kui oli nohu ja köha, siis kutsuti arst koju ning teiste lastega eriti mängida ei lubatud. Ainult arst, lapsed Kira ja Miki ning kaupluse omaniku tütar olid tihti nende külas mängimas. Neil olid suured toad, suur aed ja mets aia taga- kõik oli nende mängumaa.
Neil oli tädi Liine, kes neid hoidis ja kantseldas. Talvel olid nad kogu aeg õues. Neile kõigile tehti suusad millega nad sõitsid. Kelkudega tassiti lund metsa. Liinet nad kartsid, sest ta teadis, kuidas majas korda hoida. Aga tädi Liine oli neile kõige kallim inimene. Isa oli hea ja ta ei riielnud nendega kunagi ega löönud. Kui nad midagi valesti tegid, siis isa kutsus nad enda juurde ja rääkis mis võib juhtuda, kui nad sõna ei kuula. Ema ja isa ei riielnud ka omavahel. Ema lahendas nende tülid vaikselt ja isa ei saanudgi kõigest teada.
Kuna nad elasi maal, siis maalaste päevad olid tihedad ja töörohked. Läksid kõik neljakesi rivis viljapõllule ohakaid torkima. Lisaks põllutööle olid kahekaupa köögis abiks. Samuti käisid meiereis hobusega piima viimas. Meierei oli kolme- nelja kilomeetri kaugusel Esnas. Neil oli alati puhas ja rasvarikas piim. Suur töö oli neil ka heinategu, mis oli väga raske. Heinateo järel hakkas vilja koristus . Ka see töö ei olnud neil kerge. Pärast seda hakkas kartulivõtmine. Sügisel oli palju vihma ja oli porine . Kartulikorv oli neil raske. Nende ülesanne oli ka loomi toita ja kantseldada. Virve õppis lüpsmise ära, kui oli kuue aastane. Kui kõik tööd tehtud, siis oli aeg alles õppimiseks.
Kirikus käidi ka. Kirik asus viie kilomeetri kaugusel Peetris.
Kodu oli neil suur. Neil oli suur sisehoov, kus lapsed mängisid. Aias oli ligi sada õuna- ja ploomipuud. Palju kirsipuid. Marjapõõsad, mis olid marju täis. Sigala ja laut olid ehitatud täispuidust ja suurte akendega. Isa ja ema olid väga töökad.
Kool asus kodunt neljasada meetrit eemal ning oli kolmeklassiline. Kooli läks ta kuue aastaselt. Peale kolmada klassi lõppu läks ta Paidesse. See asus nende kodunt kuusteist kilomeetrit eemal. Siis marssisid sisse venelased. Kõik ilus lõppes. Ta ei saanud edasi õppida Paide koolis vaid asus õppima Öötla kuueklassilises koolis.
Algas sõda ja küüditamine. Isa käskis neil kodunt lahkuda, sest Tapal oli rong kuhu küüditati peresid. Neil olid seljakotid seljas ja nad jooksid metsa. Siis tulid sakslased ja nad said koju tagasi minna. Sakslased ööbisid nende talus . Varsti tuli ka nende isa koju. Varsti kõik lahkusid ja nad said oma elu endiselt elada ja tööd tehti usinalt. Virve isa valiti vallavanemaks. Vald kosus ruttu ja elu läks rööbastesse. Rongid hakkasid jälle sõitma. Vanemad õed käisid Paide koolis, Virve vend aga kodu lähedal Öötlas. Isa tegeles valla asjadega. Virve õdedega ja vennaga käisid laulmas ja tantsimas.
Lõpuks õppisid kolm õde Paide Keskkoolis ja elasid ühe perekonna juures. Sest rongid sõitsid halva graafikuga. Suvel olid nad kodutalus ja tegid tööd. Sügisel tulid jälle Paidesse kooli. Jõuluvaheaega ootasid nad väga. Eesti ajal käidi kirkus , aga Vene ajal mitte. Ühel päeval teatas kooli direktor , et Virvet ja tema kaks õde visatake koolist välja, sest nende vanemad on tunnistatud kulakuteks. Kui nad koju sõitsid, siis nende kodus olid sõdurid. Isa oli arreteeritud ja ära viidud . Ema ja vend olid kodus. Vend oli näost siniseks löödud. Sõdurid olid kaua nend talus ja isast ei teadnud nad ikka midagi. Lõpuks, kui nad lahkusid hakkasid nad isa otsima . Isa oli neil Viljandi vangimajas. Isa oli läbi pekstud ja külmas kongis. Vanem õde tegi kõik selleks, et isa haiglasse pandi ja ta ravi hakkaks saama. Lõpuks lasti isa koju kus ta kosus kuigi käis kahe kepiga. Virve sai veel kaks aastat koolis käija, aga siis ei jõudnud vanemad rohkem kooli eest maksta. Kolhoosi elu läks allamäge, sest esimees oli joodik . Kui tuli uus esimees, siis Virve ema ja isa suutsid taastada nende talu loomapidamise . Tema ema ja isa elasi kaua- 89 aastasteks.
Nüüd ikka tänapäeval on talu jälle nende oma. Virve õde Õilme läks sinna elama ja seal on kõik väga korras. Vend saadeti Stalini ajal Nõukogude armeesse. Seal ta kannatas nälga ja toimusid kaklused leiva pärast. Koju jõudes ta varsti suri.
Virve ja ta õed õppisid peale sõda Tallinnas. Nad käisid tütarlastekooli klassikaaslastega Pirital motovõistlustel. Osalejateks olid ka naised. Virve koos klassikaaslasega otsustasid, et järgmisel aasta võistlevad ka nemad. „Ainult nii saame kätte maksta venelastele- võistlusrajal!“ Nad hakkasid tegema katseid kursustele Auto- Motoklubis. Sinna oli väga raske saada. Ime kombel ja suurte sehkeldustega sai Virve ja tema sõbranna kursusele. Seal oli palju poisse ja tüdrukuid. Kursustel olid sõbrannad edukad ja tublid . Nad said palju kiidusõnu.
Nii see kõik algas. 1948. aastal alustas ta võidusõidu karjääri. Esimene oli ühe kilomeetri kiirvõistlus 125 cm ja 350cm naisteklassis. Virvel õnnestus võita. Ta sai ka kahekordseks ENSV meistriks. Kuna Virve oli alaealine, siis oli vaja vanemate allkirja. Aga ta kartis , et vanemad keelavad tal sõitmise, siis kirjutas alla vanem õde. Võistlusrajad oli asfaldita maantee, tolmune ja liivane. Ta sai ka ühel Pärnu võistlusel kõvasti viga ja oli kaua haiglas. Kõige hullem oli nägu, mis oli haavu täis. Õpingutel ja treeningutel oli kriips peal. Ta mõtles, et oleks Paidesse jäänud oleks kõik rahulikum olnud. Lõpuk viidi Tallinna haiglasse. Ta ei läinud haiglasse vaid oma isa koju. Kartis küll, sest isa ei teadnud tema spordist midagi. Ema hakkas nutma , et mis ta lapsega on juhtunud. Aga Virve arvas , et õppimine on nahkas ja jääb ainult motospordiga edasi tegeleda. Isa ei lubanud tegeleda sellise spordiga. Virve läks ikka Tallinna ja muidugi treening laagrisse ja siis sõitma. Oligi tulemas võistlus Pirita ringrajal. Seal oli ta edukas, aga enne lõppu tuli rattal kett maha ja ta lükkas ratta finisisse. Rahvas elas talle kaasa ja kõik olid rõõmsad. Aga spordis oli ka ebaausust ja julmust. Talle anti kolmas koht ja öeldi, et kulaku tütrel pole rohkem vajagi. Ja autasustamist ei julgetud teha rahva ees. Ja teda ähvardati, et olgu ta vait või peab spordist loobuma . Ta jätkas võistlemist. Tal oli ka vaenlasi . Ükskord pandi tema ratta kütusepaaki suhkrut, et ta ei saaks võistelda. Ta ratas parandati ja ta võistles ja sai teise koha. Ta tahtis tagasi õppima minna, aga arstid veel ei lubanud. Aju pidi veel taastuma sellest suurest õnnetusest, mis Pärnus juhtus. Kuna ta majanduslik seis ei olnud hea, siis läks ta tööle. Isa tervis halvenes ja vanematest said vaesed kolhoosnikud. Ja nad olid pahased, et Virve ei jätnud võidusõitu. Virve veenis oma vanemat õde Õilmet, et ta ka hakkaks motospordiga tegelema. Ja siis sõitsid nad juba mõlemad. Nad võistlesid Venemaal, Lätis ja Gruusias. Nad õega olid kõvad tegijad . Venemaal juhtus neil igasuguseid põnevaid juhtumeid.
Varsti sündis Virvel poeg Tõnis. Tema pärast lõpetas ta tegevspordi ja hakkas tööle treenerina. 3. Märtsil 1951.aastal abiellus oma treeneriga Richard Lauriga. Aga nad leppisid kokku, et registreerivad salaja ja tema nimi jääb alles. Mehega asusid tööle spordiklubi „Spartak“. Nad korraldasid võistluseid. Virve siiski sõitis ja osales võistlustel. Tema ilusaimad aastad möödusid garaazides ja töökodades. Tema võidusõitja karjäär kestis 9 aastat. Alustas 1948 ning lõpetas 1957. Esimese Eesti naismotoorsportlasena omistati mulle 1951. Aastal NSVL - i meistersportlase tiitel. Suure kodumaa meistritiitleid on tal kaks: motokrossis leningraadis meeskondlikult 1951. Aastal ning ringrajasõidus 1953. aastal. Eesti meistritiitleid on tal selle üheksa aasta jooksul kogunenud 18. Ta osales kõikvõimalikel aladel: motokrossis, hipodroomisõidus, talikrossis, ringrajasõidus ning kilomeetrisõidus.
1966. aastal toimus tema elu muutus. Lahutas ja abiellus uuesti Endel Kiisaga. Tema elu läks paremaks. Abikaasa oli tippmootorsportlane. Virve õppis kaugõppes ja lõpetas 1966.aastal Tallinna Kergetööstus Tehnikumi. Pärast sündis poeg Marek . Ta töötas ka „Viru“ hotellis.
Ta pere elas rahuliku elu. Tal on kaks toredat poega - Tõnis ja Marek. Tema, kui treener käe all on sirgunud tublisi motosportlasi: Hille Sarapuu, Mare Kalam , Eva Rahi - Lambin, Ivi Laur , Selma Liinev- Kompus ja Jaan Kompus.
„Elu kurvilistel radadel“ Virve Kiisa ja Endel Kiisa
Sport - ja iluvõimlemine.
Kaasaegsele võimlemisteooriale pani aluse kuulus vene õpetlane P.F. Lesgaft . Tema õpetuse varasalv osutus võimlemissüsteemi loomisel nurgakiviks. Nõukogude võimlemissüsteemi ja võimlejate esimeseks suuremaks trumfiks oli võit 15. olümpiamängudel Helsingis . Nõukogude võimleja Viktor Tsukarin, tulles absoluutseks tsempioniks, saavutas üksi 4 kuldmedalit, mis on ainulaadseks sündmuseks olümpiamängude ajaloos. Eestis võime lugeda võimlemise arengu alguseks alles aastaid pärast teist maailmasõda. Harjutusvara võimlemises on tohutult rikas ja mitmekesine , selle metoodika painduv . Tänu sellele võib harrastada võimlemist igas vanuses. Eriti populaarseks on muutunud võimlemine meie noorte hulgas.
Sportvõimlemine oli kavas juba esimestel olümpiamängudel- 1896. aastal Ateenas.Võistlesid ainult mehed. Kavas olid köielronimine, toenghüpped, sangadega hobusel hooglemine ning harjutused rööbaspuudel, kangil ja rõngastel, meeskondlikult harjutused rööbaspuudel ja kangil.
Iga võimlemisliigutus tuleb sooritada enesekindlalt, nõtkelt ja veatu tehnikaga . Vanas Kreekas ja Roomas oli võimlemine laste kasvatamisel sama oluline kui kunst . Sakslased taasavastasid selle 18. sajandil, enamik sportvõimlemise vahenditest on nende leiutatud. Sportvõimlemine sai uue hoo sisse tuletõrjujate ja sõdurite treenimisel. Esimesed võistlused peeti 1894.aastal Saksamaal, kaks aastat osalesid võimlejad Ateena olümpiamängudel. Naised pidid ootama 1928. Aasta Amsterdami mängudeni. Sel ajal olid veel harjutuste hulgas 60m jooks , kaugushüpe ja odavise . Tänapäevane võistluskava kehtestati 1954. aasta Rooma MM-il.
Nüüd võistlevad mehed kuuel ja naised neljal individuaal alal, ühtekokku pääsevad olümpiaheitlusele 98 meest ja 98 naist. Kõik nad teevad läbi kvalifikatsioonivõistluse, kuid selle tulemused finaaliks kirja ei lähe.
Meeste sportvõimlemine koosneb kuuest alast, olümpiajärjestus on järgmine: vabaharjutus, toenghooglemine , rõngad, toenghüpe, rööbaspuud ja kang.
Naiste sportvõimlemine koosneb neljast alast, olümpiajärjestus on järgmine: toenghüpe, eri kõrgusega rööbaspuud, poom ja vabaharjutus.
Mitmevõistluses võisteldakse kõigil aladel. Mitmevõistluses pääseb iga ala 8 parimat võimlejat selle ala finaali . Võitkondlik mitmevõistlus: kvalifikatsiooniheitlustest pääseb edasi 8 paremat võistkonda. Igas võistkonnas on kuus võimlejat. Kuid ainult kolm neist võistlevad igal riistal. Iga võistkonna tulemus kujutab endast kolme võimleja punktide summat , võidab see, kel enim punkte. Individuaalne mitmevõistlus: medaliheitlusse pääsevad kvalifikatsioonivõistluse 24 paremat meest ja naist. Nad sooritavad vabakava igal kavas oleval riistal. Finaali pääseb igast riigist kõige rohkem kaks võimlejat. Võidab see, kel enim punkte.
Naiste sportvõimlemises enamiku võimlemisriistadest on leiutanud sakslane Friedrich Ludwig Jahn. Toenghüpe sooritatakse hüppelaualt. Rööbaspuud on erineva kõrgusega. Poom on viis meetrit pikk ja pealt 10cm lai. Vabaharjutuse põrandapind on 12m x 12m. Vabaharjutus sooritatakse muusika saatel ja kestab 1,10 kuni 1,30 min. Kohtunikud hindavad harjutuse kombinatsiooni ja sooritamist, tehnikat ning puhtust.
Iluvõimlemine- tegemist on ühe vähese alaga, milles osalevad vaid naised. Kuigi esimesed võistlused peeti juba 1948. Aastal NSVL-is, jäi iluvõimlemine 1956. aastani sportvõimlemise varju. Iluvõimlemine saavutas populaarsust Ida- euroopas ning Rahvusvaheline Võimlemisliit otsustas 1962. aastal, et tegu on iseseisva võimlemisalaga. 2006. aasta kevadel toimusid ka esimesed maailmameistrivõistlused meestele, kus osalesid kuue riigi meesvõimlejad. Iluvõimlemine sai olümpiaalaks 1984. aasta Los Angeleses. Naiskondlikult võisteldi esimest korda 1996. aastal Atlantas. Võistkonda kuuluvad viis võimlejannat. Olümpiale lubatakse kümme esindust. Individuaalselt pääsevad olümpiamängudele 24 sportlast, neist 10 parimat jõuavad finaali. Seega kestab võistlus kaks päeva. Võisteldakse alati muusika saatel. Individuaalselt kestab harjutus 1,15 kuni 1, 30 minutit, võistkondlikult 2,15 kuni 2,30 min. Iluvõimlemise individuaalvõistlusel kasutatakse viit võimlemisvahendit. Need on hüpits, rõngas, kurikas, pall ja lint . Iluvõimlemisrühmad võistlevad kahe kavaga. Ühes kavas kasutatakse viit sarnast(näiteks 5 linti) vahendit. Ja teises kavas 3+2 vahendit(näiteks 2 palli ja 3 rõngast).
GERD KANTER .
Gerd Kanter on Päit Vigala kandist. Kui ta oli väike poiss ja luges mõnda raamatut, siis tihti oli nii, et hommikul ei mäletanud ta midagi. See oli sellepärast nii, et ta ei lugenud raamatut huviga .
Sama oli ka siis, kui ta hakkas sporti tegema. See mida sa teed, peab sulle meeldima ja seda peab tegema huviga. Tegevusel peab olema mõte. Ta teab kindlalt, et inimene areneb kiiremini,kui tunneb end midagi tehes õnnelikult. Ja see ei kehti ainult spordis. Õppimisega on samuti: kuioled huviga asja juures, õpid mitu korda kiiremini.Ta on õppinud treenima heas tujus , see on tema edu suuremaid saladusi.
Tuleb osata kaotada. Kõik ei saa ju võita! Kaotus õpetab palju paremini kui võit.
Spordimees peab korralikult sööma. Tema üks tähsaim söögikord on hommikusöök. Väga palju sööb ta liha, sest teeb kakskorda päevas trenni . Kommi ja üldse magusat sööb ta väga vähe. Korralikult tarbib ta ka vett. Ilma veeta ta trenni ei tee.
Ta võitis oma esimese tiitlivõistluste medali- hõbeda 2005 aasta Helsingi MM- il. Järgnesid hõbemedal Göteborgi EM- il 2006 aastal, kuld Osaka MM- il 2007 aastal ja kõige tähtsam, olümpiakuld, Pekingis 2008 aastal. Kettaheitja ei tohi olla nõrk ja väike mees.
Tema esimene treener oli Ando Pelginõmm, hiljem Helgi Parts ja Aleksander Tammert seenior andsid talle kettaheite alghariduse. Ta oli järjepidev. Tee vähe korraga, aga tee.

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk · .docx · 5 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-02-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

5 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Merca66 Õppematerjali autor

Sport ralli kiisa

Sarnased õppematerjalid

odt

Kehalise kasvatuse referaat - Sportvõimlemine

Valgamaa Kutseõppekeskus Kehalise kasvatuse referaat Sportvõimlemine Õpetaja: Evo Saar Heimar Halliste LKT 12 30.10.2012 Valga 2012 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................3 Riistvõimlemine, iluvõimlemine......................................................4 Rühmvõimlemine, sportaeroobika...................................................5 Trampoliinvõimlemine.....................................................................6 Kokkuvõte........................................................................................7 Kasutatud kirjandus..........................................................................8 2 SISSEJUHATUS Võimlemise üles

Kehaline kasvatus

odt

Riistvõimlemine

Tallinna Kunstigümnaasium Riistvõimlemine Referaat Koostaja: Kert Moist 2014 Tallinn 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.........................................................................................................................1 2. RIISTVÕIMLEMINE.................................................................................................................2 2.1. Võistkondlik mitmevõistlus..................................................................................................2 2.2. Individuaalne mitmevõistlus.................................................................................................2 2.3. Kohtunikud...........................................................................................................................3 2.4. Raskusastmed.......................................................................................................................4 2.5.

Tervisesport

doc

Riistvõimlemine

Gustav Adolfi Gümnaasium Riistvõimlemine Kehaline kasvatus Koostaja:Merily Viita Klass: 11.a Juhendaja: Keiu Põlluveer Tallinn 2013 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................2 Sissejuhatus..................................................................................................................................3 Ajalugu.........................................................................................................................................3 Võimlemine..................................................................................................................................3 Riistvõimlemine...........................................................................................................................3 Naiste riistvõimlemi

Kehaline kasvatus

docx

Iluvõimlemine olümpiamängudel

Loksa Gümnaasium Iluvõimlemine olümpiamängudel Referaat Anneli Alenina 10b klass Juhendaja: Pille Plakk Loksa 2013 1. Iluvõimlemine olümpiamängudel. · Iluvõimlemine on spordiala, mida harrastatakse kas individuaalselt, 5-liikmelistes gruppides või suuremates gruppides vabakava puhul. Käsitletakse erinevaid vahendeid: kurikaid, rõngaid, palle, linte ja hüpitsaid. Tehakse ka vabakavu ehk ilma vahendideta. Individuaalsed võimlejad käsitlevad korraga ainult ühte vahendit, kuid grupi puhul on korraga lubatud kasutada vaid kahte erinevat vahendit ühe kava jooksul. Samas võib võimleja vahendeid teiste liikmetega kava jooksul vahetada. Seetõttu saab võimleja kava jooksul kasutada kuni kahte erinevat vahendit. Iluvõimlemine on sport, mi

Atleetvõimlemine

doc

Wikmani poisid Kokkuvõte

Jussi reptiitoriks oli Laasik, hüüdnimega Riks. Laasik oli väga vaesest perekonnast, kes teenis ainult harjade müügi pealt. Riksi isa on surnud. Muide Riks saab tasuta koolis käia ja koolis süüa täna direktor Wikmani lahkusele. Riks ise ei suudaks muidu kooli maksu, mis on 40 krooni aastas, ära maksta. Sirkel ja Penn käisid tihti vaatamas, kuidas läheb Riksil Jussi õpetamisega. Ühel korral, kui Jaak läks vaatama Jussi edusamme, kohtus ta Pukspu noorema õega. Jussi õde, Virve, oli pähklipruunide juustega ja siniste silmadega. Jaak armus temasse ja käis seetõttu tihemini Pukspudel külas. Jaak kutsus Virve tihti kinno ja helistas talle. Kirjandus tunnis anti neile ülesanne, kirjutada kirjand Koidulast ja Kreuzwaldist. Just sellist ülesannet Jaak ootaski, sest ta tahtis Virvele muljat avaldada. Eelmine kord oli Rääkind Virve, et ta oli käinud ,,Vaimu Kultuuri ühingus" ja kuulanud seal kellegi kirjandit ja mis oli tundunud talle ,,niiiii" igav

Kirjandus

docx

Wikmani poisid - raamatu kokkuvõte

rahaga väga kitsas. Laasik käis turul harju müümas.(W ilkman ei luband turul gümnaasiumi mütsi kanda, sest see pidi koolile häbi tegema) · Jaak rääkis Laasikuga ja too oli nõus 30kr eest kuus Pukspuud aitama. · Laasik ja Sirkel lähevad koos Pukspuu(Juhani) juurde. Sirkel oli olukorra selgitamiseks kaasas. · Pukspuu ema kahtles, et poeg hakkama saab, kuna ta ei viitsinud õppida. · Pukspuu juurde saabusid ka Aino(Pukspuu vanem õde) ja Penn. Koju tuli ka Juhani kaksikõde Virve. Neljakesi(Virve,Jaak,Aino,Penn) kuulati muusikat,oodati kuna Juhan ja Laasik lõpetavad. · Penn ja Aino olid paar, nad tantsisid. Jaak hakkas Virvega rääkima. Jaagule meeldis Virve. Ka Laasikule meeldis tüdruk. · Hoogu kogus raha kogunemine. Ühel päeval polnud Keldril raha anda ning küsiti Tumbult, kes aga ei laenand põhimõtteliselt. Siis Jaak seletas, et mees peab olema oma põhimõtte omanik : ,,Kumb peab olema otsustav, kas põhimõte või põhimõtte omanik

Kirjandus

docx

Wikmani poisid

Kui Laasik suundus Juhaniga oma esimest tundi läbi viima, tahtis proua Pukspuu Jaagult teada, mis siis tegelikult sündinud oli. Jaak ei tahtnud sellest rääkida, sest ta ei teadnud, kas peab rääkima nii nagu tegelikult oli või nii nagu klassis otsustati (et keegi ei tea midagi). Õnneks jäi see jutt ära, sest koju saabusid Aino (Juhani vanem õde) ja tema kannul Penn. Varsti jõudis koju ka Juhani (ehk Jussi) kaksikõde Virve. Neljakesti (Virve, Jaak, Aino ja Penn) kuulati muusikat ning oodati kuni Juhan ja Laasik oma õpingud lõpetasid. Vahepeal tiris Penn Aino tantsima (nad olid paar) ning Jaak hakkas Virvega rääkima. Jaagule meeldis Virve silmnähtavalt. Nad rääkisid Vaimuühingu igavusest Hiljem, kui Juhan ja Laasik valmis said, hakati ühiselt sööma ning teed jooma. Jaak püüdis Virve tähelepanu Laasik väitis, et Juhan ei tea olulisi asju, kuid samas mõttetuid teab. Laasik ja Sirkel lahkusid koos

Kategoriseerimata