Kristlus (3)

AUDENTESE ÜLIKOOL
Kristlus
REFERAAT
Koostanud : Kadri Laur
Tallinn 2009
Sisukord
Sissejuhatus……………………………………………………….. 2
1. Kristluse tekkimine……………………………………………. 3
1.1. Pooldjad ja vastasseis…………………………………………………. 3
2. Uskumused…………………………………………………..... 4
3. Kristluse levik…………………………………………………. 4
3.1 Varakristluse levik…………………………………………………… 4-5
4. Kirik ……………………………………………………………. 5
4.1 Kiriku struktuur………………………………………………...……… 5
4.2 Kiriku funktsioonid……………………………………………………. 5
5. Pühad tekstid…………………………………………………… 6
5.1 Uus Testament …………………………………………………………. 6
5.2 Vana testament………………………………………………………… 6
5.3 Evangeeliumid…………………………………………………………. 6
6. Õhtusöömaaeg………………………………………………….. 6
7. Jumala kolmainsus……………………………………………... 7
7.1 Kolmaainsuse õpetus uues testamendis ………………………………... 7
8. Kristluse tänapäeval……………………………………………. 8
8.1. Katoliiklus…………………………………………………………...... 8
8.2 Õigeusk………………………………………………………………... 8
8.3 Protestantism………………………………………………………….. 8
9. Joonis…………………………………………………………… 9
10. Kokkuvõte…………………………………………………….. 10
11. Kasutatud kirjandus…………………………………………… 11
1
Sissejuhatus
Kristlik õpetus algab juba noorest east peale. Kristlus ja üldse ristiusk üldiselt on tänapäeva maailmakorralduse üks alustalasi. Sellel usundil on palju harusid, mille põhjuseks on aja jooksul tekkinud erimeelsused, mis puudutavad õpetust või usutavasid. Sageli erinevad kristluse vormid üksteisest sedavõrd, et neis on raske ära tunda sama usundit, ent peaaegu kõik suured kirikud on aga üksmeelsed kristluse kesksetes õpetustes. Kristluse järgijaid leidub tänapäeval igal mandril , see on suurim maailmareligioon . Kuid sellest hoolimata teame meie, eestlased, sellest vähe, olles isegi luterlased. Kaks tuhat aastat ajupesu on end oskuslikult söövitanud sisse inimeste mõttemaailma. Kristlus on loodud kasutades ära inimeste vajadust armastuse järgi. Armastuse energia on see positiivse poolusega jõud, mis paneb meid liikuma.
Selles referaadis kirjeldan, kuidas üldse kristlus tekkis ning kuidas ning kui kaugele on ta nüüdseks levinud.
2
Kristluse tekkimine
Kristlus oli algselt judaismi usulahk , mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks . See käsitleb seega pühakirjana ka juutude Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Sarnaselt judaismile ja islamile liigitatakse kristlus Aabrahamlikuks religiooniks.
Kristluse levikule ja põhjendamisele panid koos Jeesusega aluse apostlid , kellest tähtsaimad on Peetrus , Johannes ja hilisem liitunu Paulus .
Kristlus on usund , mille rajaja oli Naatsaretis sündinud ja 1. sajandil elanud Joosepi kasupoeg ja Maarja poeg Jeesus . Jeesus rajas koguduse ja pärast tema ristisurma hakkasid apostlid teda nimetama messiaks ehk kreeka keeles Christós (Kristus). Sellest tuleneb Jeesuse järgijate nimetus kristlased .
Praegu on kristlusel üle kahe miljardi pooldaja (kristlase) ning ta on suurim maailmareligioon.
Pooldajaid ja vastuseis
See õpetus, kus pöörati tähelepanu sellele, et rikkus, kõrge ühiskondlik positsioon ja prestiiž ei anna jumalariiki pääsemisel mingit eelist, võitis pooldajaid ja järgijaid just ühiskonna alamkihtides. Jeesus kuulutas, et jumalariik ei ole lahti mitte niivõrd edukatele ja endaga rahulolevatele, vaid pigem viletsaile ja põlatuile, kes on valmis end siiras usus ja armastuses Jumala hoolde usaldama. Ta rändas läbi kogu Juudamaa , tervistades inimesi ning tehes imetegusid ja kogus enda ümber kaksteist meest, kes saatsid teda kõikjal ning keda tuntakse kaheteistkümne apostlina. Lisaks neile oli tal teisigi poolehoidjaid, kelle seas oli ka naisi. Algul oli Jeesuse õpetus suunatud juutidele, kuid hiljem laienes see ka mittejuutidele ehk paganatele.
Õpetus tekitas ka teravat pahameelt juudi preesterkonnas ja ülemkihis. Selles nähti Moosese seadusest taganemist ja tõelist messiat ootavate juutide eksitamist, mistõttu peeti Jeesust valemessiaks. Rooma võimud kahtlustasid, et Jeesus valmistab ette juutide ülestõusu. Et seda takistada, laskis Juuda prokuraator ehk asevalitseja Pontius Pilatus umbes 30. aastal pKr Jeesuse vahistada ja seejärel Jeruusalemma lähedal Kolgata mäel ristilöömise läbi hukata.
Jeesuse surm ei peatanud aga tema õpetuse levikut. Pühapäeval, kui sabat oli möödas, tulid mõned Jeesust järginud naised tema surnukeha võidma. Nad avastasid , et kivi oli haua ukse eest ära lükatud ning haud oli tühi. Seejärel olevat naistele ilmunud ingel, kes ütles, et Jeesus elab. Nad jõudsid järeldusele, et mees on surnust üles tõusnud ning seetõttu on uut moodi messias: mitte maine kuningas, vaid universumi valitseja. Sealt alates hakkasid inimesed Jeesust nimetama Messiaks(päästja, lunastaja ), kreeka keeles christos ("salvitu") - s.t Kristus.
3
Uskumused
Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Pühast Vaimust saadud ja neitsi Maarjast ilmale tulnud Jeesus Kristus kannatas Pontius Pilaatuse all, löödi risti, suri ja maeti maha. Usutakse, et Jeesus Kristus läks alla surmavalda, tõusis kolmandal päeval surnuist üles ja läks taeva, kus istub Jumala, oma kõikväelise Isa paremal käel. Kristlased usuvad, et sealt tuleb Jeesus Kristus kohut mõistma elavate ja surnute üle. Samuti usutakse Püha Vaimu, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu.
Kristluse 7 surmapattu. Need patud tapavad kristlikku usu. Usutakse, et on paradiis ja põrgu, kuhu inimesed sattuda võivad pärast surma, vastavalt oma eluviisile.
7 Surmapattu:
1. Alpus /uhkus
2. Omandihimu /ahnus
3. Kiim /iharus
4. Kadedus
5. Õgardlus/aplus
6. Vihapidamine/viha
7. Tujutus/ tusk .
Kristluse levik
Varakristluse levik
Kristlus tekkis juutide usu raames selle ühe haruna . Kuid Jeesuse jumalariigi-sõnumil oli juutide messiaootusega võrreldes laiem tähendus. Jeesus ei pidanud silmas mitte Iisraeli riigi muistse hiilguse tastamist, vaid kogu maailma hõlmavat ning kõigile Jumalat uskuvatele ja armastavatele inimestele avatud rahu- ning õnneaega. Varsti pärast tema surma hakkaski kristlus üsna kiiresti poolehoidu võitma ka Rooma impeeriumi muude rahvaste hulgas. Sellele aitas kaasa asjaolu, et mõneski mõttes sarnanes kristlus teiste tol ajal Rooma riigi aladel levinud idamaiste ja kreeka jumalate kultustega. Mõlemal juhul olid usklikud pühendunud ühele konkreetsele jumalale ja lootsid saavutada tema abil surmajärgset õndsust. Mõnegi jumala surma ja taaselluärkamise müüt meenutas kristlaste uskumust Jeesuse surmajärgse saatuse kohta. Nagu müsteeriumide pidajad, nii ei teinud kristlasedki endi hulka võtmisel vahet vaba inimese ja orja, rikka ja vaese , mehe ja naise vahel.
4
Kristlus sobis seega hästi Vahemeremaades kõlapinda leidnud uskumuste hulka ja kristlased olid kindlasti muudest religioonidest ka suuremal või vähemal määral mõjutatud.
Kristluse levikule aitasid eriti kaasa apostlid. Jeesuse kaaslane ja õpilane apostel Peetrus pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele ja temast sai ka esimene Rooma piiskop. Vahest kõige tegusam kristluse propageerija oli aga Peetruse noorem kaasaegne apostel Paulus. Oma misjoniretkedel Süürias, Väike-Aasias ja Kreekas võitis ta usule uusi pooldajaid, pidas kogudustega kirjavahetust ja selgitas kõikjal vastavalt oma arusaamadele Jeesuse õpetuse olemust. Seejuures rõhutas ta eriti Jeesuse sõnumi kõiki rahvaid hõlmavat tähendust. Nii kujunes apostlite tegevuse tagajärjel peagi päris tihe koguduste võrk.
Umbes 60. aastaks oli ristiusk jõudnud mitmesse Rooma impeeriumi osasse . Umbes 300. aastal sai Armeeniast esimene kristlik riik. Väljaspool Rooma impeeriumi asus suur kristlik kogukond Pärsias. 615. aastal rüüstasid pärslased Jeruusalemma ning kuigi kristlik Bütsantsi impeerium vallutas linna peagi tagasi, sattus see 638. aastal moslemitest araablaste kätte. Aastatel 1099 - 1187 oli linn ristisõdijate valduses, pärast seda pole Jeruusalemm enam kunagi kristlastele kuulunud.
1453. aastal vallutasid Bütsantsi impeeriumi pealinna Konstantinoopoli türgi moslemid ning sellega lõppes kristliku Ida-Rooma keisririigi ajastu.
17. sajandil hakkas taanduma islamiusuliste türklaste surve Euroopale. Majanduslike ja usuliste muutustega kaasnes eurooplaste väljaränne Ameerikasse, Aasiasse ja Aafrikasse, kusjuures võtsid nad endaga kaasa ka oma usu.
Kirik
Kiriku struktuur
Kristlaste organisatsioon on kirik. Kiriku peamised struktuuriüksused olid piiskopkonnad eesotsas piiskopiga. Piiskopile alluv piirkond oli diötsees. See hõlmas ühte linna koos ümbruskonnaga, kus piiskop kristlaste usuelu korraldas. Suuremate diötseeside eesotsas seisid peapiiskopid ehk metropoliidid . Kujunes välja viis peapiiskopkonda: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia , Rooma ja Konstantinoopol . Kõige tähtsamaid küsimusi arutati kirikukogudel ehk sinoditel.
Kiriku funktsioonid
Keisrite ja eraisikute annetused teigd kirikust ühe impeeriumi suurema maavaldaja. Keisrivõimu soosingul hakkas kirik üle võtma riigi funktsioone, kandes hoolt vaeste ja tõbiste eest ning korraldas kooliharidust. Piiskoppidest said kõrgemad kohtumõistjad oma diötseesis.

5

Pühad tekstid

Kristlik Piibel sisaldab Heebrea Piiblit, mida nimetatakse Vanaks Testamendiks ning Kristuse elu ja õpetusi Uueks Testamendiks. Uus ja vana testament koos moodustavad piibli.
Uus Testament
Koosneb 4 evangeeliumist . Evangeeliumidele lisati apostlite kirjad ja Johannese ilmutusraamatust. Uus testament valmis kreeka keelsena. Ladina keeles nimetatakse seda vulgata ehk rahvapärane.
Vana testament
See tõlgiti 3saj ekr heebria keelest kreeka keelde. Olulisel kohal on keiser Constanuse ajal idamaade religioosed arusaamad (nt: neitsi sünd peab olema ime, muidu ei ole usutav !) ja judaismi monoteismi segu usutunnistus : Apostellik usutunnistus - Nikaia usutunnistus.
Evangeeliumid
Evangeeliumid jagunevad neljaks ja need neli evangeeliumi omistatakse Matteusele, Markusele, Luukale ja Johannesele. Kolm esimest evangeeliumi kasutasid sama materjali Jeesuse loo jutustamiseks ning neid tuntakse sünoptiliste evangeeliumidena. Need põhinevad suulisel traditsioonil. Neis leitud erinevused näitavad, kuidas kristlased rakendasid oma elus Jeesuse õpetust.
Matteuse evangeelium : Sümboliks on inimnägu või – figuur. Evangeelium valmis enne 1. sajandi lõppu.
Markuse evangeelium: Sümboliks on lõvi. Seda on peetud konarliku stiili ja värvikate detailide tõttu vanimaks. Kirjutatud 65-75 pKr.
Luuka evangeelium: Sümboliks on tiivuline härg. Kirjutatud 70. aasta paiku ning keskendub mittejuutidest lugejate vajadustele.
Johannese evangeelium: Sümboliks on kotkas. Tõenäoliselt pärineb see 1. sajandi lõpust, kuid seda on peetud ka varasemaks.

Õhtusöömaaeg

Enne ristilöömist sõi Jeesus oma jüngrite seltsis viimse õhtusöögi. Seda õhtusöömaaega esitavad kristlased leiba ja veini (mõnes konfessioonis viinamarjamahla) tarvitades erilisel kiriklikul tseremoonial, mida nimetatakse armulauaks või õhtusöömaajaks. Tähtsaimad pühad: jõulud, ülestõusmispühad ning nelipühad (kiriku sünnipäev, Püha Vaimu väljavalamine).
6
Jumala kolmainsus
Õpetus jumala kolmainsusest on ainulaadne ristiusule. Üheski teises religioonis seda ei esine. Kolmainsuse küsimust ei ole kerge mõista, kuid usuajalooliselt on see õpetus tõe paratamatu osa ja osutanud praktiliselt väga väärtuslikuks.
Vana Testamendi usklikud tundsid ja õpetasid ainsat jumalat. Kolmainsuse õpetust Vanas Testamendis ei ole. Jumala nime Elohim tarvitatakse mitmuses ja jumal ise tarvitab ka mitmuslikku asesõna enese kohta.
Kolmaainsuse õpetus uues testamendis

Jeesus Kristus
Jeesuse tulles seisid usklikud uute faktide ees, millest ei saanud mööduda vaikides.
Jüngrid jõudsid aegsasti otsusele, et Jeesus on jumalik isik. Pärast Jeesuse taevaminemist hakkasid usklikud palves pöörduma tema, kui issanda poole.Eriti väärib tähelepanu, et Jeesuse poole pöördusid palves just juudid , kes olid kasvatatud ranges monoteismis ja kellele oli lubatud vaid ainsa jumala kummardamine .

Jumal
Jumal jäi alles ja nad nimetasid nüüd jumalat ka Jeesuse isaks.Nad uskusid Jeesuse inimsust ja siiski ka seda, et Jeesus on jumala paremal käel ja juhib usklike saatust, võttes osa Püha vaimu saatmisest. Kolmainsuse õpetus ei võtnud mingit teoreetilise arutluse vormi. See kujunes ajaloolisest paratamatusest lähtudes.bNad olid rikastanud jumala mõistet, ilma, et nad oleks silmapilgukski loobunud usust ainujumalasse. Kristlased nimetasid jumalat isaks ja Jeesust pojaks.

Püha vaim
Järgneb püha vaimu tulek.Jeesus oli ette öelnu, et see tuleb. Nelipüha päevast alates tuli Püha Vaim. Tunti ja usuti, et Jeesus oli ise tulnud Püha Vaimu kaudu nende ellu. Nüüd oli Jeesuse mõistes olemas Isa, poeg ja Püha Vaim. Midagi ei olnud võimalik ära anda ega välja jätta. Uskudes kolmainu jumalat , usume, et jumala isikus peitub meile tundmatu rikkus. Me tunnetame , et see ületab inimese mõistuse ega ole selletõttu meile lõpuni mõistetav. Aga kõik, millest me ei saa aru, pole veel mõttetu.
7
Kristlus tänapäeval
Tänapäeval on kristlus ehk ristiusk maailma levinuim usund. Keskajaks oli see levinud juba üle kogu Euroopa. Hiljem levis ristiusk seoses suurte maadeavastustega Ameerikasse ja Austraaliasse ning nüüd on maailmas kristlasi kokku umbes 2 miljardit. Kristlus on aja jooksul jagunenud kolmeks põhisuunaks: katoliikluseks, protestantluseks ja õigeusuks.
Katoliiklus
Kristluse levinuim usutunnistus. Katoliiklased moodustavad usklike enamiku Itaalias, Hispaanias, Portugalis, Prantsusmaal, Iirimaal, Belgias, Austrias, Poolas, Ungaris, Tšehhis, Ladina-Ameerika riikides ja Filipiinidel . Katolike kirikute eesotsas on paavstid , kes väidavad, et nad on Peetruse otsesed vaimsed järglased, kuna just Peetrusele oli Jeesus andnud mõjuvõimu varases kirikus. Huvitav fakt on see, et paavst ega ükski talle alluv piiskop või madalam vaimulik ei tohi abielluda.
Õigeusk
Õigeusk hakkas katoliiklusest eralduma 3. sajandil, lõplik lahknemine toimus 1054. aastal Suure kirikulõhe ajal. Selle peapõhjus oli, et Ida-Rooma (hilisem Bütsants) ei kuuletunud Lääne-Rooma ilmalikule ja paavstivõimule. Õigeusu dogmad ja jumalateenistuskord erinevad katoliiklikest võrdlemisi vähe. Õigeusk on levinud peamiselt maadele, mis kuulusid Bütsantsi riiki ja selle mõjukonda, eelkõige Ida-Euroopasse. Õigeusk on valdav Kreekas, Makedoonias , Rumeenias, Bulgaarias, Küproses, Venemaal, Ukrainas ja Valgevenes .
Protestantlus
Rahulolematus katoliku kirikuga põhjustas 16. sajandil nn usupuhastuse - reformatsiooni. 31. oktoobril 1517. aastal naelutas Wittenbergi ülikooli teoloogiaprofessor, augustiinlasest munk Martin Luther, Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi , mis levisid paari kuuga üle Euroopa. Selle tagajärjel eraldusid katoliiklusest protestantlikud usundid. Need eitavad paavstivõimu ning peavad kristluse ainsaks aluseks piiblit. Seega tulenebki sõna protestant ladinakeelsest sõnast protestans ("avalikult tunnistav"). Tähtsaimad protestantlikud usundid on luterlus, kalvinism , anglikaanlus, baptism ja metodism.
16. sajandi keskel üritas Rooma takistada protestantluse levikut nn vastureformatsiooniga, ent Kolmekümneaastane sõda (1618 - 1648) tõi luterlikele ja protestantlikele piirkondadele lõpliku vabaduse. Nüüdisajal leidub protestante enim Saksamaal, Skandinaavias, USA-s, Eestis ja Lätis, Prantsusmaal, Inglismaal , Ungaris, Šotimaal ja Hollandis.
8
Joonis
Kristluse levimine maailmas riigiti.
9
Kokkuvõte
Tänapäeval pürgivad erinevad kristlikud kirikud taas suurema ühtsuse poole, toimunud on ka taasühinemisi. Samal ajal tekib aga mitmel pool maailmas uusi ja eripäraseid kristlikke rühmitusi. Need nimetavad ennast kristlasteks, kuid keda vanemad traditsioonid kristlikeks liikumisteks ei pea. Sellised rühmitused võtavad sageli omaks kristliku õpetuse, kuid arendavad selle traditsioonilisest kristlusest sedavõrd erinevaks, et kujuneb uus usund.
Tänapäeva kristlus on ühtaegu nii 19. sajandi kui ka kogu eelnenud ajaloo tulemus. 19. sajandil levis kristlus laialdasemalt kui kunagi varem. Selles etendasid oma osa Euroopa ja Ameerika Ühendriikude kirikute rajatud misjoniorganisatsioonid. Misjon jätkub ka tänapäeval ning kristlus on võib-olla üks kõige kiiremini levivaid usundeid maailmas.
Olles ise ka kristlane ning järgides enamus kristluse kui oma vaimse mõtlemise põhitõdesid ning traditsioone, aitas informatsiooni kogumine ja mõtlisklemine kristluse teemadel palju juurde endas usu tõdede ja põhimõtete arusaamisele.
Kristlus, niikaua, kui ta on eksisteerinud, on pidanud ületama paljusid künkaid ja mägesid. Kristlased on aga igast võitlusest tulnud võitjana välja ning see usund on säilinud tänapäevani ning saanud kõige suurima maailmareligiooni staatuse.
10
Kasutatud kirjandus
Piirimäe, H. "Inimene, ühiskond, kultuur" I. XI klassi ajalooõpik. Tallinn 1998
Breuilly, E; O'Brien, J; Palmer , M. Maailma usundid. Tallinn 1999
http://miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/4gloobusesunnilugu/8-4-10-1.ht m
http://www.godseye.com/stat/et/k/r/i/Kristlus.html
http://www.cwo.com/~pentrack/catholic/chron.html
ENEKE 2. Tallinn 1983
http://et.wikipedia.org/wiki/Kristlus
11