Oskar Luts (12)

4 HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Oskar Luts
Lastekirjanduse referaat
Tartu 2008

Sisukord

2. Sissejuhatus..........................................................................................................3

Elulugu...............................................................................................................4

Loomingust üldiselt...........................................................................................6

Lastekirjandus ....................................................................................................8

Kokkuvõte........................................................................................................14

Kasutatud kirjandus..........................................................................................15

Lisad.................................................................................................................16
8.1. Oskar Luts.................................................................................................16
8.2. Oskar Luts perekonnaga umbes 1923. a. ..................................................17
8.3. Ütlemisi Oskar Lutsu kohta ......................................................................18
8.4. Suitsetamas……………………………………………………………....20
8.5. Sajandi sada parimat eesti algupärast lasteraamatut……………………..21

Sissejuhatus
Juurdlesin pikalt selle üle, keda 1920-1930ndate aastate lastekirjanikest lähemalt uurida. Peast käisid läbi tuntud ja vähem tuntumad nimed, kuid lõpuks jäin pidama Oskar Lutsul. On ta ju siiski meie lastekirjanduse paremikku kuuluv ja klassikuks saanud kirjanik, kelle teoseid on alati tore ja hingeliselt hea lugeda. Mul on vaid kahju, et mul ei õnnestunud lugeda noorsoonäidendit ,,Ülemiste vanake “ (1919), mille Oskar Luts kirjutas Tallinnaga seotud mütoloogia motiividel. Kui tema teoste üle pikemalt mõtiskleda, siis leiab igas teoses nii palju allteksti ja mõtlemapanevat ainestikku, et see mind lausa vapustas , seda muidugi heas mõttes. See, mis lapsena sai loetud pole ikka see, mis nüüd, täiskasvanuna. Nüüd näed maailma ja asju hoopis teises valguses. Tema lasteraamatuid lugedes valdas mind rahulolu ja uhkus selle üle, et Oskar Luts on siiski eestlane- eestlane, kes on m e i e klassik ja mitte rootslaste, prantslaste või ameeriklaste. Meie endi- lihtne, hingeline ja hea.

Elulugu
Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887. aastal Tartumaal Palamuse kihelkonnas Kuremaa vallas Järvepere külas Posti talu vihusaunas. Kirjaniku isa, Kaarepere mõisakupja sulasest poeg Hindrik Luts, oli 1886 . aastal abiellunud Posti talu noorima tütre Leena Jobsoga ning elatas oma peret puutööga, hiljem aga kingsepaametiga Palamuselt. Hindrik ja Leena Lutsul oli veel kaks poega : kolmeaastaselt surnud Arnold ja Theodor , kellest sai ärilist ettevõtlikkust ilmutav tantsuõpetaja ning kinooperaator (üks esimesi eestlasi). Lutsu lapsepõlv möödus Palamuse kirikualevis, kuhu koliti Oskari neljanda eluaasta paiku. Lutsud elasid Palamusel esialgu kehvas üürikorteris, hiljem enda ehitatud veski järveäärses majas . Õpinguid alustas Luts Änkküla külakoolis. 1895 . aastal astus ta Palamuse kihelkonnakooli. 1899. aasta sügisel sai Lutsust 2. klassi õpilane Tartu reaalkoolis. 1902. aastal pärast apteekri õpilase eksami sooritamist sai talle 1903. aastal osaks kibe töö Kivisilla apteegis, kus ta oli sunnitud lahkuma Tartu apteekrite streigist osavõtu tõttu. Kuid ta jätkas apteekriõpilase elukutset. 1905. aasta detsembrist töötas ta Narvas Joaoru apteegis, kuid primitiivsete tingimuste tõttu lahkus ta taas Tartusse . Sooritanud 1907. aasta mais apteekriabilise eksami, asus ta ajutiselt elama vanemate juurde Rakkesse. Kuid vanemate soovil saadeti Oskar Luts assistendina tööle Oppermanni pärijate apteeki Tallinnas. Debüteeris 1907. aasta veebruaris "Postimehes" Thomas Oskary varjunime all kohmaka luuletusega "Elu", hakkas Luts nüüd ajakirjanik J. Weidenstrauchi õhtusel kaastööd tegema "Päevalehele". Kuid siis saabus kutse sõjaväeteenistusse. Taskus "Kevade" käsikirja esimesed peatükid, sõitis Luts 1909. aasta jaanuari algul Poolamaale Holmi, kust ta peatselt viidi üle Peterburi Semjonovi Aleksandri sõjaväehaigla apteeki. 1910 . aasta detsembris läks ta edasi töötama Peterburi apteeki. 1911. aasta augustis pöördus Luts tagasi vaiksesse Tartusse, kus jätkas oma õpinguid. Alanud Esimene maailmasõda viis Lutsu 1914. aasta septembris farmatseudina tegevväkke. Peterburist suunati ta Pihkva välihaigla apteeki, sealt viidi detsembri lõpul üle Vilniuse välihospidali apteeki, Varssavi haiglaapteegis, millele järgnesid evakueerimine Dvinski ja Vilnosse ning Vitebski. Vitebski apteegis oli Luts sõja lõpuni osakonnajuhatajaks. Samal ajal tutvus Luts Holopovitši politseipristavi tütre Valentina Krivitskajaga, kes töötas Vitebski raudteevalitsuses. Lutsu püsivaks elupaigaks jäi pärast Esimest maailmasõda Tartu. Väheliikuvat eluviisi ja rahu armastav, lahkus ta kodust vaid selleks, et suvitada Palamusel ja Elvas. Paar korda aastas viibis ta reuma ravil Haapsalus , tegi mõned kirjanduslikud kõnereisid Eestis ja külastas oma juubelipidustuste aegu 1937. aastal Tallinna. Viimati külastas kirjamees oma armsat koolimaja 1952. aasta suvel ja pisarsilmi jätnud selle kohaga hüvasti. Palamuse kuulsaks kirjutanud Oskar Luts suri 23. märtsil 1953 Tartus, maeti Ropka -Tamme kalmistule, kuhu talle püstitati monument (autorid M. Saks ja E. Taniloo). Rahvakirjaniku kodus Tartus Riia tänavas avati 1946. aastal majamuuseum . 24.märtsil 1966 tähistati kirjaniku sünnikoht mälestuskiviga, mille ümber istutati puud. 5. jaanuaril 1987 avati vanas koolimajas kihelkonna muuseum .

Loomingust üldiselt
Oskar Luts debüteeris luuletustega ning enne "Kevade" ilmumist saavutas ta ajakirjanduses tuntuse oma huumorikate vestetega. Oma Palamuse koolipõlve kujutava romaaniga "Kevade" I-II (1912, 1913) sai ta rahva seas peaaegu üleöö kõige enam loetavaks autoriks . Lisandusid lühikomöödiad "Kapsapää" (1912), "Paunvere" ja "Ärimehed" (mõlemad 1913). Vahelduvat edu saatsid katsetused romantilis -sümbolistlikku laadi draamaga "Laul õnnest" (1913), dramaatiliste visanditega "Sinihallik" ja "Sootuluke" (1919). Emotsionaalselt tihe on traagilise elutundega ning sümbolistlike sugemetega proosa "Kirjutatud on ..." (1914), hilisemais trükkides "Soo". Samuti traagilise tonaalsusega pikemad novellid , näiteks "Kirjad Maarjale" (1919) ja "Karavaan" (1920). Seevastu "Kevade" järjed, "Suvi" I-II (1918-1919), " Tootsi pulm" (1921) ja "Äripäev" (1924) tekitasid taas lugejaskonnas püsiva huvi. 1920. aastatel oli Oskar Luts viljakas autor, kirjutas ajalehtede joonealustesse järjekindlalt väikekodanlikku linna- ja olesklevat agulielu aasivaid vesteid. Vesteline laad ja memuaarne aines leidsid väljenduse raamatus "Tulilill" (1924).
Oskar Luts avaldas mitu sama miljööd kujutavat sentimentaal -naturalistlikku linnaainelist romaani, mis on süžeelt ja tüübistikult lähedased nõtke psüühikakujutusega jutustused noorukeist "Andrese elukäik" (1923), "Õpilane Valter " (1927), "Väino Lehtmetsa noorpõlv" (1935). Melodramaatilise põhikoega moraali- ja karskusteemalised jutustused "Iiling" (1924), " Olga Nukrus" (1926), "Udu" (1928) "Pankrott" (1929) ning tragikoomilised ja grotesksed jutustused agulielust " Tagahoovis " (1933) "Vaikne nurgake" (1934). Neis kõigis olid kesksel kohal saatusega leppimise meeleolud kangelase nurjunud taotluste taustal. Omaaegne kriitika heitis autorile ette romaanide lõtva kompositsooni ning orienteerumist vähenõudlikule, laiale lugejaskonnale.
Ta on avaldanud ka "Mälestuste" sarja, milles on kokku 13 köidet., (1930 – 1941), näiteks: "Vanad teerajad" (1930), "Talvised leed" ja "Läbi tuule ja vee" ( 1931 ) ning "Vaadeldes rändavaid pilvi" (1932). Oskar Luts on kirjutanud ka rohkesti följetone ja vesteid ajakirjanduses: kogud "Kirjamapp", (1924), "Vana kübar" (1927), ja "Kuidas elate?" (1930), lastenäidendeid "Ülemiste vanake" (1919) ja -jutte " Nukitsamees " ja "Inderlin" (mõlemad 1920), pärast II maailmasõda jutustuse "Jüri Pügal" ? (1945), följetone ja tõlkeid vene keelest. Luts oli spontaanselt loovaid kirjanikke, tema tundetüüblit jämekoomikast melanhooliani küündivat loomingut iseloomustavad aine- ja keelepädev tüübi- ja olustikumaaling ning ligimeselik, vestmisosav nn. väikese inimese teema
O. Luts on olnud kõige enam mängitavaks autoriks eesti teatris, lisaks lühikomöödiale "Kapsapää" (1912) on korduvalt dramatiseeritud jutustusi ja romaane ("Kevade", "Suvi", "Sügis", "Tagahoovis" jt). O. Lutsu teostest on tehtud ekraniseeringuid ja animafilme.

Lastekirjandus

,,Kevade” I-II (1912-1913)

O. Lutsu nimeline Tartu Linna Keskraamatukogu lasteosakonnad koostas 2003. aastal küsimustiku IV – VI klassi õpilastele, mille 12 küsimust puudutasid nii „Kevade“ tegelasi kui ka nende tänapäeva analooge. Vastused olid anonüümsed, eristusid vaid poiste ja tüdrukute arvamused. Küsimustikule vastasid 8 kooli 465 õpilast, nendest 210 poissi ja 255 tüdrukut. Ankeet algas küsimusega lugemiseelistuste kohta. Pakuti välja viie autori 5 teost. Vastuseks saadi allpool toodud pingeread.
Tüdrukute eelistused olid:

Oskar Luts „Kevade“ 128
Ira Lember „Fantastiline tüdruk“ 57
Aino Pervik „ Arabella , mereröövli tütar“ 50
Jaan Rannap „Agu Sihvka annab aru“ 30
Eno Raud „Lugu lendavate taldrikutega“ 23.

Poiste eelistused olid:

Oskar Luts „Kevade“ 135
Aino Pervik „Arabella, mereröövli tütar“ 38
Jaan Rannap „Agu Sihvka annab aru“ 36
Eno Raud „Lugu lendavate taldrikutega“ 5
Ira Lember „Fantastiline tüdruk“ 5.

See, mis meid huvitab, paistab kaugelt silma, sest mäekõrguselt eelistasid õpilased O. Lutsu „ Kevadet “. Arusaadav on seegi, et poiste eelistuste pingereas oli Ira Lemberi „Fantastiline tüdruk“ viimasel kohal – poiste ja tüdrukute raamatud on ikkagi olemas.
Edasi paluti lastel otsida ja võrdluseks välja pakkuda „Kevadega“ sarnaseid lugusid tänapäeva laste elust. Kõige enam pakkusid tüdrukud ja poisid välja Harry Potteri raamatuid (100 vastajat ), neile järgnesid Jaan Rannapi „Agu Sihvka annab aru“, Sören Olssoni ja Anders Jacobssoni „Berti päevik“, Ferenc Molnar ’i „Pal tänava poisid“, Astrid Lindgreni „ Bullerby lapsed“.
Edasi paluti vastajatel valida endale „Kevade“ tegelaste hulgast sõber. Toon ära populaarsuse pingeread.
Tüdrukud valisid:

Teele 157
Joosep Toots 64
Arno Tali 29
Kiir 10
Tõnisson 4
Imelik 3
õpetaja Laur 2
Tootsi koer Pitsu 1
ei vali mitte kedagi 3
ei oska öelda 3
vastamata 6.

Poiste sõbravalik :

Joosep Toots 140
Arno Tali 24
Kiir 14
Tõnisson 10
Teele 8
Lible 2
Imelik 1
ei vali mitte kedagi 14
vastamata 10.

Loomulikult erinevad poiste ja tüdrukute eelistused, tüdrukud valivad Teele, poisid Tootsi. Arno on pingereas 2. – 3. kohal, huvitav on aga, et pillimehele ja kommijagajale Imelikule eelistavad vastajad Jorh Adniel Kiirt ja Tõnissoni. Nojah, eks olnud Kiir moekast kodust pärit koolivend, kel nööpidega saapad, uhked tritsud ja kuulsad „Kiire ristjatsid“.
Analüüs: see on tüübirikas jutustus, kus möödunud sajandi lõpule iseloomulik maakooli olustik avatakse mitmekesises esteetilistes värvinguis, realistlikud stseenid vahelduvad humoristlike ja lüüriliste episoodidega. Õpilaste psüühika meisterlik avamine on kirjanikul võimaldanud luua omapärase tegelaskonna ning eesti talulaste karakteritesse koonduvad jooned, mis teevad ,,Kevade“ mõistetavaks ka teistele rahvastele. Rahutu ja seiklusi otsiv Joosep Toots ning mõtisklev unistaja Arno Tali, aga huvitavad karakterid on ka väiklase hingega Kiir, aeglane Tõnisson ja enesega ning maailmaga rahul olev Imelik, kapriisne Raja Teele ja teisedki. Noorte tärkavat tundeelu on kujutatud mõistvalt ja diskreetselt, tegelaste hingemured avatud veenvalt ning Tootsi muretult lustlikud ettevõtted esitatud köitva huumoriga. Arno elutunnetus on omane Oskar Lutsu melanhoolsele noorukitüüpidele. Tema lapselikust tõemeelest ning kiinduvast loomusest tingitud elamused ja nukrad mõtted seostuvad jutustuse probleemistikuga. Õpilaste ja õpetajate vahelised suhted, laste sõpruse, usalduse ja aususe küsimused on leidnud kirjaniku poolt peent ja mõistvat käsitlust. Teoses on palju pisinüansse, mis teevad selle raamatu heaks ning seetõttu ta ongi paljude lemmikraamat . ,,Kevade“ pakub ikka ja jälle uuenevaid kunstielamusi. ,,Kevade“ realismi ilmestab peale huumori ja lürismi põimumise veel omapärane psühholoogiline läbinägevus ja jutustuse tabav olustikukujutus, missugused omadused kõik rikastavad teose kunstilist taset. Harva puudutab Oskar Luts autoripoolset tegelaste mõtteid-tundeid. Tegelaskujud kasvavad välja värvikaist kõnekaraktereist, osavalt seatud situatsioonidest ja psühholoogilist analüüsi asendavatest detailidest. Koloriitsed karakterid, rahvalik huumor, ladus teose sündmustik ja elav ning hoogne tegevus, aga ühtlasi inimhinge sügavamate tunnete diskreetne puudutamine annavad ,,Kevadele“ aegumatu väärtuse tõelise rahvaraamatuna.

,,Inderlin” (kirjutatud 1919, raamat 1920)

Taust: kaks aastat pärast “Kevade” ilmumist viis I maailmasõda noore autori kodunt neljaks aastaks eemale. Ta kohtus neiu Valentinaga ja 1918 aastal sai ta poja Georgi isaks. Kroonilise keskkõrvapõletiku tõttu sõjaväeteenistusest vabastatud kirjanik võttis oma pere ja suundus Valgevenemaalt kodulinna Tartu poole 1918. aasta hilissuvel. Teekond kujunes arvatust hoopis raskemaks. Esialgu sõideti umbes 60 kilomeetrit laevaga , siis umbes 70 kilomeetrit hobusega maakonnalinna Polotskisse, kus tuli veel läbi teha 2-nädalane karantiin . Polotskist Tartusse sõideti juba rongiga. Perekond jõudis Tartusse paar kuud enne Vabadussõja algust. Ajajärk oli pöördeline.
Jutustusest: ,,Inderlin” on lüüriline reisijutustust oma pere keerulisest teekonnast läbi sõjaaegse Venemaa Eestisse. Inderlin oli ta poja üks hellitusnimedest, mille inspireeris poisi emapoolse vanaema hüpituslaul “Inder- linder -linder-lin”. See on raamat nii täiskasvanuile kui lastele. Ühelt poolt on see jutustus lapsest, kelle elu suure soojusega jälgitakse, teiselt poolt aga noorest mehest, kelles esimesed isatunded tekkimas. Intiimsus , nukrus, kohati traagika läbi kerge huumoriprisma on teose mõjuvuse aluseks.
Analüüs: huvitav on võrrelda “Kevadet” ja “Inderlini”. Neis mõlemais tuleb esile Lutsu lüürilisus ja hingestatud suhtumine oma peategelasse. Vahepeal kirjutatud näidendites, romaanis “Soo” ja “ Suves ” seda ei ilmne. Seitse aastat pärast “Kevadet” isaks saades saabus jälle kevade – taas oli hing valla õrnadele tunnetele, hellusele. Abielu ja pojakese sünd olid kardinaalsed muutused võrreldes eelneva sõjateenistusega poissmehena. “Inderlini” kirjutamise muusaks oli seesama habras elu kirjaniku kätel, kes tekitas hirmusegust armastust ja vastutustunnet ning avas akna uude tundmatusse maailma. Nii “Kevade” kui “Inderlin” on tugevalt autobiograafilised – seega on see aines, mis on isiklikult läbi elatud , ja selles osutub Luts ehedaks. Minu jaoks oli see väga südantsoojendav ja hellust tekitav teos, mis oma erilise süžee tõttu ei lähe kohe kuidagi meelest.

,,Ülemiste vanake“ (1919)

Tallinnaga seotud mütoloogia motiividel kirjutas noorsoonäidend.

,,Nukitsamees” (1920)

Taust: ,,Nukitsamees” on samuti sündinud tänu väikesele Georgile, sest, nagu osutab alapealkirigi, on see muinasjutt jutustatud talle ja seejärel kirja pandud ning trükki antud. Muinasjutu alusel on loodud kaks filmi: nukufilm ,,Metsmuinasjutt” (1960) ja muusikaline mängufilm ,,Nukitsamees” (1982)
Analüüs: ,,Nukitsamees” on muinasjutt, kuid seda vaid osaliselt, sest muinasjutupärane fantastika põimub siin reaalse elu kujutamisega. Isegi metsamoori kodu kirjelduses pole puudu realistlikest elementidest. Ei noor ega vana lugeja saa muidu, kui peab Kusti ja Iti saatusele kaasa elama. Jutustus on põnev ja meeleolurikas, algusest lõpuni kaasakiskuva sündmustikuga. Kasvatuslikud ideedki on olemas, kuigi need on esitatud mõnikord veidi varjatult. Kogu lugu on kirjanikul esitatud lihtsalt, lapsepäraselt ja huumoriga. Tegelased on isiksused omaette : ei õde ega vend omavahel, aga ka mitte metsaeide peret pole iseloomustatud ühetaolisena. Kõige põnevam on aga nimitegelane ise, sarvemuksudega armas-naljakas metsapoiss, kes koos lastega tallu tuleb ja lõpuks igapidi normaalseks poisiks muutub. ,,Nukitsamehes“ on tuntavad sümbolistlik-impressionistlikud otsingud on lisanud muinasjutule mitut tõlgendamisvõimalust. See on taganud aktuaalse huvi teose vastu ka tänapäeval. Kõigest jookseb läbi headuse ja kurjuse vastandamine koos kustumatu lootusega headuse võidusse.

,,Lauka poiste ootamatu teekond” (1925)

Analüüs: see on omalaadne paralleel Iti ja Kusti nii-öelda ootamatu teekonnaloole, kuid seejuures omatigi realistlik jutt maapoiste äpardustest. Nagu ,,Nukitsamees” on ka see teos kirjutatud põnevalt ja elavalt ning õpetlikud ivad ei puutu siitki.

,,Parbu-jutt” (1926)

Taust: need viis vähenõudlikku koeralugu on ilmselt riismed hoopis ulatuslikumast kodusest repertuaarist. Igal õhtul pidi Oskar Luts oma pojale midagi jutustama. Tuli leida peategelane, kes oleks alati ,,varnast võtta.” Selleks kujuneski karvane koer Parbu, kellel siis kirjanik laskis kõiksugu kentsakaid juhtumisi ning äpardusi läbi elada.
Analüüs: minu meelest on tegu toredate lühikeste paladega, kus nagu juba tavaks, ei puudu ka kasvatuslik ja õpetuslik moment. Ainult mis mulle ei meeldinud oli loos ,, Koerad asuvad teele,” kus ,,koerad toppisid piibud sammalt ja saepuru täis, panid tule otsa ja lasksid tublisti sõita. Kurnäule anti kõvasti piitsa.” Minu arust pole just kuigi õige väikestele lastele (kellele need viis lugu mõeldud on) suitsetamise ja piitsa andmise teemat sisse tuua. Mina loeksin oma lapsele vaid ülejäänud neli lugu ette, selle jätaks välja. Kui laps saab suuemaks, siis palun väga, lugegu, kuid minu põhimõtted lapsele õhtujutuks sellist lugu ette lugeda ei luba.

,, Pett ja Parbu” (1928)

Taust: mõni aasta hiljem tahtis Oskar Luts oma rahapuudust leevendada uute lugudega Parbust, kellele lisas nüüd kass Peti .
Analüüs: mõnus lühike jutt, mis on minu meelest isegi parem kui on seda ,,Parbu-jutt.” Võimalik et kahe peategelasega juttu on parem jälgida, huvitavam ja lihtsamini aru saadav, kui seda on nii-öelda ühe tegelase tegevusele üles ehitatud palad.

,,Minu esimene tööpõld” (1940)

,,Ebausk” (1940)

Mõlema loo puhul on tegu on lastele määratud mälestuspalaga.

Kokkuvõte
Oskar Luts ,,läbi töötatud“ ja lastekirjanduse teosed loetud, tunnen end rõõmsalt ja rahulolevalt, et olin just selle kirjaniku valinud. Just ,,Nukitsameest,“ ,,Kevadet“ ja ,,Inderlini“ lugedes tundsin, et need teosed on just need, mida mu hing hetkel vajas. Nad on rahustavad ja mõtlemapanevad, viies argielust vähekeseks ajakski kaugemale, lastes sul olla taas laps, kes ahmib endasse uut ja põnevat kirjandust, mis ei jäta ükskõikseks. Oskar Luts on rahvakirjanik, kes suudab võita nii täiskasvanu kui ka lapse südame. Selline on juba tema loomus-vahetu, loominguline, avatud ja samas kasvatuslik-õpetuslik, seda eriti ,,Pett ja Parbu” ning ,,Parbu- juttudes .“ Iga tema teos on klassika omaette ja väärib täit tähelepanu. Selline on m e i e Luts, Oskar Luts.

Kasutatud kirjandus
Krusten, R. 1995. ,,Eesti lastekirjandus“ Tartu: Virgela- lk 132-133
Luts, O. 1973. ,,Nukitsamees“ Tallinn: Eesti Raamat
Luts, O. 1987. ,, Lastejutud “ Tallinn:Eesti Raamat
Luts, O. 1999. ,,Kevade“ I-II Tallinn: Eesti Raamat
,,Eesti kirjanduse ajalugu“ Tallinn: Eesti Raamat, 1969- lk. 437-454
,,Eesti kirjanduse biograafiline leksikon .“ Tallinn: Eesti Raamat, 1975- lk. 213-216
,,Eesti kirjandus X klassile.“ Tallinn:Valgus, 1983- lk 144-147
,,Meie kiisul kriimud silmad.” Tallinn.: Eesti Raamat, 1985 - lk. 89.
,,Väike eesti kirjanike leksikon.” Tallinn:Virgela, 1998 -lk.70
,,Nukits” 2000, lk 51
Undusk , J. Melanhoolne Luts : lõppmäng Tuglase ja Visnapuuga // Keel ja Kirjandus, 1988, nr.1, lk.18-30.
Unt, M. Luts elab sügaval // Keel ja Kirjandus, 1987, nr.1, lk.50-51.
www.kirmus.ee/erni/autor
www.luts.ee/lutsuteema.htm

Lisad
8.1 Oskar Luts
8.2 Oskar Luts perekonnaga umbes 1923. a.
8.3. Ütlemisi Oskar Lutsu kohta
„Lutsu suurt andi jumala armust osutab ta erandlik rahvakeel. Lutsu keeles pole midagi kunstlikku ega stiliseerimiseks tehtut. Ta ütleb just nii, nagu mõtleb.“
Friedebert Tuglas , 1919
* * *
„Sa oleksid võinud rohkem kirjutada oma odratontidest, nukitsameestest ja tuulte ning kellahelinate linnast. /… / Või arvad Sa, et ma ei tunnusta Sinu südamlikkust, mis käib kogu Sinu toodangust läbi, mis teda toidab kaanest kaaneni ja on nõnda inimlikult soe ja sellepärast peamisem väärtus omaette? Mõistan, mõistan väga ja hindan seda rohkem, et ma teda niisugusel määral mitte kellegi juures ei kohta.“
Karl August Hindrey , 1937
* * *
„Ja nõnda on Luts saavutanud oma loomingu õilsamas osas kunstniku ülima piiri, saavutanud müüdilist, avastanud igavest. Saavutada oma vähenõudliku jutuvestmisega midagi nii suurt ja saavutamatut ongi Lutsu–kirjaniku paradoks. /… /
Lutsu pärast ei pea me muret tundma, ta on tabanud ülimat, mida kunstnik igatseda oskab.“
Hando Runnel , 1986
* * *
„Jaan Oks ja Oskar Luts on ka kaks ainsamat kirjanikku meie parimate seas, kelle isiklik karakter on nende kummagi loomingu silmatorkavas eripäras otsekui peo peal.“
Paul-Eerik Rummo, 1987
* * *
„Jutukirjanik Luts ei ole väikeste inimeste kirjanik. Inimesed ei jagune tema jaoks suurteks ega väikesteks, vaid on lihtsalt inimesed. Nad lähevad Lutsule korda, ta armastab neid. Inimesi armastada on raske ja vaevane, aga Luts võtab kanda selle vaeva. Ja see vaevanägemine tõstab ta lood kõrgemale õõnsast konstrueeritud kunstproosast, mida on kirjutatud enne ja pärast teda ja mida kirjutatakse edasi.“
Maimu Berg, 1987
* * *
„Luts on lugemiseks, mitte teoretiseerimiseks; Luts ei saa kunagi olla liiga moes või moest ; Lutsu iseloomustab tema eriliselt hell suhe oma ainega; Lutsul puudub tänaseni vääriline käsitlus.“
Asta Põldmäe, 1987
* * *
„Sellest võimest […] olen tihti rääkinud seoses Mati Undiga, teda Oskar Lutsu, teise absoluutse kirjanikuga sarnastades. […] Võimest kirjutava käe endaga vahetult kujutleda ja mõtelda, lausa tajuda ja tunda.“
Madis Kõiv, 2001
* * *
8.4. SUITSETAMAS
"Tõmba veel, tõmba veel! Ega keegi ei tea:
isa magab . Ema aidas ja … tubakas on hää." -
"Ei tea, juba tõmbasin… süda nagu paha
ja pea käib ringi. Ei, ei, ma enam ei taha."
"Mis sa räägid - süda paha! Vaata, loll , kuidas mina
sülgan plirtsti ja pahinal lasen läbi nina,
habet silitan… hök… oeh, oksele a’ab.
Ära kellelegi ütle - naha pääle saab."
(Oskar Luts)

20

.DOC Laadi alla originaalfail 20 lk · .doc · 319 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

319 laadimist Kokku alla laetud

12 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kerli84 Õppematerjali autor

Referaat O. Lutsust. Tema elulugu, teosed, analüüsitud selliseid raamatuid nagu ,,Kevade," ,,Inderlin" ,,Nukitsamees" jt lasteraamatuid. Referaadis olemas sissejuhatus ja kokkuvõte. Samuti on töös lisad (pildid, ütlemised O. Lutsu kohta, tema ainuke luuletus). Töö väga põhjalik. Kasutatud 14 erinevat allikat.

referaat luts kevade inderlin nukitsamees

Sarnased õppematerjalid

docx

Oskar Luts

Virtsu Kool Oskar Luts Referaat 2011 1 Sisukord 2 1. ELULUGU Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887 Tartumaal, Palamuse kihelkonna Järvepere küla Posti talus, mis asus Kuremaa järve idakaldal, mitte järves, nagu kirjanik oma perekonnanimele vihjates on armastanud rõhutada. Ta oli peres esimene laps. Tema vend Arnold, kes sündis 1893. aastal suri vaid kolmeaastasena. Noorim vend Theodor, sündis 1896, jäädvustas end eesti kultuurilukku filmioperaatori ja lavastajana ning mõnede allikate kohaselt ka tantsuõpetajana. Kirjaniku isa Hindrik Luts abiellus 1886

Kirjandus

doc

Oskar Luts

Elulugu Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887 Tartumaal, Palamuse kihelkonna Järvepere küla Posti talus, mis asus Kuremaa järve idakaldal. Mitte järves, nagu kirjanik oma perekonnanimele vihjates on armastanud rõhutada. Kirjaniku isa, Kaarepere mõisakupja sulasest poeg Hindrik Luts, oli 1886. aastal nainud Posti talu noorima tütre Leena Jobso ning elatas oma peret puutööga, hiljem Kui Oskar oli 4-aastane, kolis pere Palamusele, kus isa avas kingsepatöökoja ning ehitas varsti Veskijärve äärde ka väikese maja. Oscar, nagu ta nimi koguduse personaalraamatusse ristimisel kirjutati, oli oma pere esimene laps. Hindrik ja Leena Lutsul oli veel kaks poega: Arno(ld), kes sündis 1893. aastal, suri vaid kolmeaastasena, noorim poeg Theodor (1896-1980) jäädvustas end eesti kultuurilukku aga filmioperaatori ja -lavastajana.

Kirjandus

doc

Oskar Luts referaat

Paide Ühisgümnaaium Oskar Luts Referaat Karmen Tafitsuk 7.b klass Paide 2010 Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887. aastal Tartumaal Palamuse kihelkonnas Kuremaa vallas Järvepere külas Posti talu vihusaunas. Kirjaniku isa, Kaarepere mõisakupja sulasest poeg Hindrik Luts, oli 1886. aastal nainud Posti talu noorima tütre Leena Jobso ning elatas oma peret puutööga, hiljem aga kingsepaametiga Palamusel. Hindrik ja Leena Lutsul oli veel kaks poega: kolmeaastaselt surnud Arnold ja Theodor, kellest sai ärilist ettevõtlikkust ilmutav tantsuõpetaja ning kinooperaator (üks esimesi eestlasi). Õppis 1895-99 Palamuse kihelkonnakoolis ja 1899-1902 Tartu reaalkoolis. Töötas aastast 1903 apteekriõpilasena Tartus ja Narvas, aastast 1908 Tallinnas ja Peterburis;

Eesti keel

doc

Oskar Lutsu elu

C. R. Jakobsoni nim Torma Põhikool REFERAAT Jakob Hurt Koostaja: Danno Nool Juhendaja: Toomas Aavasalu Torma 2010 Sisukord Oskar Luts..................................................................................................................... 3 Lapsepõlv...................................................................................................................... 3 Haridustee..................................................................................................................... 3 Läbimurre kirjandusse..................................................................................................

Eesti keel

rtf

Oskar Luts

..........................5 · Vabakirjanikuna Tartus............................................................................6 · Tänu ja elutee lõpp... ...............................................................................6 · Kasutatud kirjandus.....................................................................................7 · Lisa............................................................................................................7 Elulugu Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887. aastal Tartumaal Palamuse kihelkonnas Kuremaa vallas Järvepere külas Posti talu vihusaunas. Kirjaniku isa, Kaarepere mõisakupja sulasest poeg Hindrik Luts, oli 1886. aastal nainud Posti talu noorima tütre Leena Jobso ning elatas oma peret puutööga, hiljem aga kingsepaametiga Palamusel. Hindrik ja Leena Lutsul oli veel kaks poega: kolmeaastaselt surnud Arnold ja Theodor, kellest sai ärilist ettevõtlikkust ilmutav tantsuõpetaja ning

Kirjandus

odt

Oskar Luts

.... 5 2.7.,,Nukitsamees"............................................................................................................... 5 3.MÕISTED............................................................................................................................. 7 4.KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................ 8 1. ELULUGU 2 Oskar Luts sündis 7. Jaanuaril 1887. aastal Tartumaal Järvepere külas Palamuse kihelkonnas. Kirjaniku isa, Hindrik Luts, elatas oma pere puutööga, hiljem juba kingsepaametiga Palamusel. Oskaril oli veel kaks venda: Arnold, kes suri kolmeaastaselt ja Theodor, kellest sai tantsuõpetaja ja kinooperaator. Lapsepõlv möödus Palamusel kirikualevis, kuhu koliti Lutsu neljandal eluaastal. Varem elas terve pere kehvas üürikorteris, kuid hiljem juba enda ehitatud veskis järveäärses majas.

Kategoriseerimata

doc

Oskar Luts

OSKAR LUTS ( 07. I 1887 23. III 1953 ) Sündis Tartumaal. Töötas apteekrina nii Peterburis, Tartus. Alates 1921. aastast vabakirjanik Tartus. Pöördeliseks kujunes 1912. aasta. Sai ergutusauhinna lustimängu "Pildikesed Paunverest" eest. Pärast edukaid esikteoseid kujunes Esimese maailmasõja eelõhtu Lutsule kirjanduslikult viljakaks. Lutsu kirjanduslikus produktsioonis on valitseval kohal jutustav proosa. Aastail 1908 1909 avaldas Luts kümmekond lühipala ja följetoni. Groteskse jutulõnga arendamise kõrval avaldas Luts sentimentaalseid, valuleva sisuga proosapalu. Koolipõlvemälestuste kunstilisse vormi valamise idee tekkis Lutsul 1907.aastal. Memuaariline aluspõhi tingib autori suhte koolielu argipäevaga ja kõigi sellesse kuuluvate pisisündmustega. "Kevade" köidab Lutsule omapärase huumoriga, karakteritest väljakasvavate koomiliste situatsioonidega. Huumoriprisma läbi on nähtud kogu õpilaspere

Kirjandus

odt

Oskar Luts

Oskar Luts (26.12.1886 (07.01.1887) 23.03.1953) Lutsu päritolu ja juured Oskar Lutsu juured ulatuvad tagasi Viljandimaale, kust on pärit tema isapoolsed esivanemad. 1820. aasta paiku kolis Lutsu isapoolne vanavanaisa ,,Kalla Jägo ehk Posti Prits, nimetatud Luts" oma naise Kadriga Paistust Tartumaale Palamuse kihelkonda Järvepera külla. Nende poeg Hans (sünd. 1817), kirjaniku isapoolne vanaisa, oli Kaarepere mõisa kubjas

Kirjandus

Rohkem sarnaseid

Meedia

Kommentaarid (12)

paula99: mul on ka homseks kokkuvõtet vaja aga selles ei olnud kevade kohta midagi vajalikku. niiet suht mõtetu! kas kellegil on kukkuvõtet või teab kohta kust leiaks kevade kokkuvõtte???????????

20:28 28-01-2009

Kerli84: Polegi reklaaminud, et ,,Kevadest" on kokkuvõte, vaid et on ülevaade teostest ning ANALÜÜSITUD. See on hoopis teine asi... Aga tore, kui keegi on saanud siit ka midagi tarvilikku :)

11:37 03-08-2009

kasutajanimion: mul on homseks vaja , kevade kokkuvõtet aga ei saa 100 punkti kokku , mul on 50 ja miljonimängus ei kontrollita mu küsimusi üle :(:(:(:(:(

18:17 28-01-2009

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 20 lk