Kiviaeg ja muinasusund Westis (0)

KOOL

KIVIAEG MUINAS-EESTIS
Referaat


nimi
klass
Koht ja aasta
SISUKORD
Sissejuhatus………………………………………………………………….3
1. INIMASUSTUSE TEKE…………………………………………………..4
2. TEGEVUSALAD………………………………………………………..6
2.1. Küttimine ja korilus …………………………………………..6
2.2. Kalastus ………………………………………………………7
2.3. Hülgepüük……………………………………………………7
2.4. Põlluharimine…………………………………………………8
3. MÜTOLOOGIA JA KOMBED……………………………………………9
4.1. Libahunt ………………………………………………………..9
4.2. Haldjad …………………………………………………………10
4.3. Maa-alused ja härjapõlvlased…………………………………...11
4.4. Surnute austamine……………………………………………..12
Kokkuvõte…………………………………………………………………….14
Kasutatud kirjandus……………………………………………………………15


SISSEJUHATUS
Eesti muinasaja uurimisega tegelevad peamiselt arheoloogid. Nad uurivad inimühiskonna ajalugu, kasutades allikmaterjalideks kõike, mida inimene on loonud või tekitanud. Kuna aga kiviajast pole säilinud tekste , siis uuritakse erinevaid esemeid, mis on alles jäänud ja tänapäeval leitud. Nendeks on sõjariistad, töö- ja tarberiistad , ehted jms.
Kuid esemed pole vaid ainukesed asjad, mille abil saavad arheoloogid uurida vana aja inimeste elusid . Nad uurivad pinnaseid, koopaid, surnute matmispaiku. Arheoloogid peavad saadud andmeid hakkama uurima , analüüsima, korrastama ja tõlgendama. Aja möödudes leitakse aga uusi asju ning tulevad uued mõtted ja teadmised täienevad. See teooria, mis on paika pandud varem ning arvatakse, et on tõsi, võib aga aja möödudes muutuda valeks ning uued teooriad võtavad nende koha. Üks asi on aga kindel – Eesti esiajaloo teadmisi kindlasti täiendatakse, isegi muudetakse aja möödudes.
Esiajalugu on jagatud kolme ajajärku, mis olenes tööriistade valmistamise materjalidest. Nendeks on kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg. Kiviaeg kestis u 12at kuni 2at eKr ning see on jagatud kolmeks ajaks: paleoliitikumiks, mesoliitikumiks ja neoliitikumiks. Paleoliitikumi ajajärgu kuuluvaid esemeid pole Eesti alalt leitud.