Kirjandi abi (28)

Materjalid riigieksamikirjandiks. Kirjandikirjutaja meelespea. Koostanud Anu Kell; 2008
KIRJANDIKIRJUTAJA MEELESPEA nr 1

• Tekstiloomet pole võimalik selgeks õpetada näiteks poole aastaga; saab hoiatada vigade eest, pöörata neile tähelepanu, püüda neid parandada.
  

• Õpetajal pole võlukepikest J; kogu eelnev elu koos talletatud muljete, teadmiste, kogemuste ja lugemusega on eelduseks nõuetekohase (küpsus) kirjandi loomiseks.
  

Riigieksami kirjand kontrollib gümnaasiumilõpetaja…

• …silmaringi
  
• …maailmanähtuste mõistmist
  
• …arutlemisoskust, loogikat
  
• …lugemust
  
• …nähtuste seostamise võimet
  
• …üldpädevusi (sotsiaalsed, ajaloo- vm alased teadmised)
  
• …teadmisi ja kirjutamisoskust
  

Hea kirjandi eeldused:

• Ajalehtede lugemine / uudiste vaatamine
  
• Eestis/maailmas toimuvaga kursis olemine
  
• Nähtuste sidumise oskus
  
• Hea ilukirjanduse tundmine / erinevate näidete seostamisoskus
  
• Lai silmaring + spetsiifilised teadmised mõnes kitsamas valdkonnas
  
• Ladus väljendusoskus / hea grammatiline vaist / oskus ennast aidata (ÕS)
  

Eksamile tuleb kaasa võtta:

• Kirjandi kirjutamiseks kasutan ainult ühte värvi pastapliiatsit (soovitavalt musta või tumesinist), sellepärast on mul neid eksamil kaasas mitu. NB! Kui sinine, siis ei tohi olla erinevust: hele- ja tumesinine.
  
• Eksamile minnes on mul kaasas PASS või ID-KAART või AUTOJUHILOAD!
  
• Kõik muu saab eksamiruumis (paber jm).
  
• Kindlasti juua ja midagi näksimiseks, et ennast hästi tunda
  
• NB! Läbi mõelda riietus – mõõdukalt pidulik, aga mugav, et kirjutamise ajal oleks hea olla; riietus võiks olla selline, et saab reguleerida vastavalt soojale / külmale.
  

Enne kirjutama asumist:

• Enne mustandi kirjutamist võtan endale aega teema valimiseks (kuni 30 minutit). Kirjutan ainult sellest, mida tean ja millesse usun.
  

• Õige teema valikuks esitan endale kolm küsimust:
  
• palju ma sellest teemast tean?
  
• palju olen sellel teemal lugenud ja oskan tuua näiteid?
  
• on mul olnud selle teema probleemidega isiklik kokkupuude?
  

Oluline on kinni pidada järgmistest punktidest:

• Märgin taandread selgesti eristatavalt ja kirjutan kõik read lõpuni täis. Minu kirjandis on soovitavalt 7 – 9 taandrida.
  

• Ma ei kommenteeri kunagi oma tegevust kirjalikult. Ei kirjuta ka: “Näiteks…”; “Järgnevalt analüüsin…; “Kokkuvõtteks…” jms
  

• Umbes viie rea ulatuses ei korda ma ühtegi sõnatüve, vaid püüan leida sünonüüme – kui vaja, sõnastan lause ümber. Väldin ka heakõlavigu (näiteks: palju nalju).
  

• Väldin pateetilisi hüüatusi, liigset küsimuste esitamist, härdameelsust, ropendamist jms. Lõpukirjandi stiil on asjalik ja arutlev.
  

• Ei esita väga kategoorilisi väiteid üldlevinud faktide ja arvamuste kohta (näiteks: Raamat on alati olnud inimese sõber - (ürgajal ju ei olnud, nii et ei saa öelda alati).
  

• Kasutan eestipärast sõnastust. Kõnekeelsed fraasid jäävad minu tööst välja (eksami ajal isegi mõtlen ainult kirjakeeles).
  

• Ei kasuta sõnu ja väljendeid, mille õiges kirjapildis või tähenduses pole kindel (näiteks: aktsepteeritud). Vähimagi kahtluse korral kasutan kontrollimiseks Õigekeelsus-sõnaraamatut.
  

• Kõik parandused puhtandis teen selgelt ühe joonega. Ei kasuta korrektorit (vedelikku, pliiatsit) ega kustutuskummi ning üldsegi ei sodi. Pean meeles, et kõik käekirja tõttu ebaselged kohad tõlgendatakse veana.
  

• Loodan kirjandit kirjutades ainult iseendale , sest keegi teine maine isik mind nagunii aidata ei saa.
  

• Olen kindel, et eksamil teen oma elu parima kirjandi, sest olen hästi meeles pidanud kõik, mis mulle kirjandi kirjutamisest räägitud on.
  

KIRJANDIKIRJUTAJA MEELESPEA nr 2
Teema valimine:

• Süvene kirjanditeemadesse, lähtu tuum-sõnadest. Kui on raske valida, tee teemadest endale pingerida .
  
• Vali teema, mille probleemistikuga oled kokku puutunud või mille kohta on sul kõige rohkem teadmisi. Riigieksamikirjandi kirjutamise aeg on piiratud, seepärast ära kuluta teema valimisele üle 30 minuti.
  
• Mõtle läbi kirjandi idee ja probleemistik. Kogu ainestikku, tee selle põhjal töö kavand kasvõi punktide kaupa, kui see sind aitab.
  

Mustandi koostamine:

• Kirjuta kirjandi mustandit süvenenult, ära pööra tähelepanu õigekeelsusele ning vormistamisega seotud probleemidele.
  
• Tee töö äärele endale arusaadav märge kohtadesse , mida oleks vaja hiljem kontrollida. Iga sõna pärast pole mõtet ÕS-i juurde minna, siis võib mõte ära kaduda. Mõte paberile püüda on kõige olulisem!
  
• Kui väsid, puhka 5 – 10 minutit ning jätka siis kirjutamist.
  

Kui mustand on valmis, analüüsi seda kriitiliselt järgmistest seisukohtadest:

• kas kirjand vastab teemale ;
  
• kas kirjandis on probleem, läbiv mõte, mida oma tööga tahan öelda;
  
• kas kirjandis on üleliigset, teemaga nõrgalt haakuvat materjali, tühilauseid ja -fraase;
  
• kas väljendusviisi iseloomustab lühidus, selgus ja loogilisus;
  
• kas sõnavalik ja terminikasutus on õige;
  
• kas kirjand on stiililt ühtne;
  
• kas lõigud on enam-vähem ühtlased; kas igal lõigul on oma mõte; kas lõigud seostuvad omavahel;
  
• kas kirjand on õigekeelsuselt ja vormistuselt (tsitaadid, taandread jms) laitmatu.
  

Mustandi viimistlemine :

• Kui leiad vigu, tee kõik parandused mustandis.
  
• Kontrolli, kas kirjand on tervik, kas liigendamine lõikudeks ning algus ja lõpp vastavad sisu- ja vorminõuetele.
  
• Loe kirjand läbi, jälgi üldmuljet. Püüa vaadelda oma tööd nn “võõraste silmade” läbi.
  
• Ära unusta , et kirjandi viimistlemine ja puhtandi kirjutamine võtavad vähemalt ühe kolmandiku tööle kuluvast ajast.
  

KIRJANDIKIRJUTAJA MEELESPEA nr 3
Kuidas toimida edasi, kui mustand on valmis:

• Kui mustand on lõpetatud, siis võiks 5 – 10 minutit lasta peal puhata (süüa, vaadata aknast välja) – nn distantseeruda omakirjutatud tekstist, et hiljem oleks kergem oma vigu märgata.
  
• NB! Oma vigu on kõige raskem leida!
  
• Ideaalis peaks mustandit üle lugema kolm korda.
  

Esimene lugemine:

• lugeda SISU seisukohast – kas on olemas terviklik läbiv mõte;
  
• lugeda lõikude kaupa – iga lõik peab olema väike tervik (algus, peamõte, (näited), lõpuosa); kas lõigud on proportsionaalsed (mitte liiga pikad ega liiga lühikesed – parim lõik on umbes 1/3 A4 leheküljest); kas lõigud seostuvad omavahel? Ehk on vaja juurde kirjutada nn üleminekulõike, kui mõtted ei seostu?
  
• Seejärel süveneda sissejuhatusse (kas pole liiga pikk? Kas tõstatab probleemi?)…
  
• …ja lõppsõnasse (kas on üldistus? Kas tõstatud probleem saab lahenduse?).
  

Teine lugemine:

• lugeda LAUSEEHITUSE ja KEELELISE KORREKTUURI seisukohast – kas iga lause mõte on selge? Kas igas lauses on öeldis? Kas pole liigselt sõnakordusi? Kas pole vastamata küsimusi?
  
• Vältida ebamääraseid sõnu (hetkel, alati, kunagi, kõik, keegi, need…); kas laused pole liiga lühikesed või liiga pikad? Kas olen kindel kasutatud (võõr)sõnade / nimede ja näidete tähenduses ja kirjapildis?
  
• Üle vaadata kirjavahemärgid; kui võimalik, kontrollida õigekirja (kahtluse korral pigem sõnastada lause ümber). Kontrollida taandridu.
  
• Kirjutamise ajal jätta mustandisse ruumi paranduste tegemiseks!
  

Kolmas lugemine:

• Pärast teist lugemist pidada jälle 5 – 10 minutit pausi – siis lugeda üle terve töö järjest algusest lõpuni, enam parandusi tegemata.
  
• Kui puhtandi kirjutamisel tuleb uus mõte / näide, mis näib kirjandisse sobivat, siis mitte mingil juhul kirjutada otse puhtandisse, vaid enne ikkagi mustandisse, nt lõppu ja siis vaadata, kas ja kuhu see mõte üldse sobib.
  
• Kui pärast kolme lugemist enam midagi parandada ei leia, võib asuda puhtandit kirjutama.
  

KIRJANDIKIRJUTAJA MEELESPEA nr 4
Pean meeles ja arvestan järgmisi grammatilisi pisiasju:

• enamik = suurem osa (kasutatakse ainult ainsuses: enamikule inimestest);
  

enamus = arvuline ülekaal (poiste enamus, häälteenamus jms)

• enne = varem (ajaline mõiste; Enne II maailmasõda…);
  

ennem = pigem (Ennem loen raamatut kui koon)

• kellelegi , millestki (-gi ja -ki on alati sõna viimane silp)
  

• igaüks – käändub ainult tagumine sõnaosa (igaühele)
  

• põhiline = baseerub millelgi
  

peamine = kõige tähtsam (õigem kasutada)

• peale = ainult kohamäärus (laua peale)
  

pärast = ajamäärus (pärast kooli lõppu…)

• “kui ka” ette ei panda koma (näide: Nii Laur kui ka Kalle jätsid eile kõik õppimata.).
  

• “kui” ette pannakse koma, kui lause teises pooles on ka tegusõna (näiteks: Ma lähen koju, KUI sa kohe mulle seda raamatut ei anna.). Koma jääb “kui” ette panemata teise tegusõna puudumisel (näiteks: Täna on külmem ilm KUI eile.).
  

• sid-lõpulised mitmuse osastava käände vormid lõpevad alati –d tähega (hädasid, vigasid)
  

• Mitte liialdada des-lauselühendi kasutamisega; võimaluse korral tuleks eelistada kõrvallauset: nt – Magama minnes puhkame välja (halb). Kui läheme magama, puhkame välja (parem).
  

Jälgida des- ja mata-lauselühendi kirjavahemärgi reegleid (sama ka –maks):

• des- ja mata-vorm lühendi alguses = koma pannakse: Tundes reegleid, oskame õigesti kirjutada. Poiss läks peole , arvestamata vanemate keeluga.
  
• des- ja mata-vorm lühendi lõpus = koma ei panda: Reegleid tundes oskame kirjutada. Poiss läks peole vanemate keeluga arvestamata.
  

Võõrnimede käänamisel:

• …arvestan nende hääldusega; ülakoma kasutatakse, kui hääldus lõppeb konsonandiga ja kirjapilt vokaaliga (või vastupidi).
  
• Näide: Ma ei saa nõustuda prantsuse kirjaniku Camus ` [kamüü] seisukohtadega. Tahaksin Camus` le [kamüüle] vastu vaielda. Tolleaegne kõrgseltskond tahtis Wilde `i [uaildi] hävitada.
  
• …tänu Shakespeare `le [šeikspiirile]; …sõitis Renault`ga [renooga]
  
• Vahel kasutatakse ülakoma ka juhul, kui tekib eesti keeles segane vorm. Näide: Poe`s [põus] nägi ta enda eelkäijat.
  

Sõnade poolitamine:

• Kui olen otsustanud sõna poolitada, siis pean meeles, et eestikeelsetes sõnades algab silp alati ainult ühe konsonandiga (näiteks: prob -leeme). NB! Laul-dak-se
  
• Kui sõna keskel on mitu konsonanti kõrvuti, viiakse järgmisele reale ainult viimane konsonant (näiteks: vors-ti, prants -lane).
  
• Liitsõna on kõige õigem poolitada liitekohalt (näiteks vana-ema, vorsti-nahk).
  
• Võõrsõnu ma ei poolita, kui vähegi võimalik.
  

Mõningaid stiilivigu:

• kui soovin sulgudes lausele midagi lisada, siis enne sulge ei ole punkti, sulgude sees algab lause väikese tähega ja lauselõpupunkt on väljaspool lõpetavat sulgu. Näide: Elame suures vaesuses (kui seda üldse eluks nimetada saab).
  
• Mitte liialdada sõnaga “probleem” (kirjandites sageli kasutatav viga)
  
• “arvama” pole alati “leidma” sünonüüm!
  
• Vältida nn poolikuid mõtteid: nt – Ta oleks tahtnud ära minna. Ja hästi kaugele. Kust keegi teda ei leiaks. = õigem on eelistada korralikult seotud liitlauset samade mõtete väljendamiseks.
  
• mitte kasutada sõna “asi” abstraktsete nähtuste kohta (nt: Õudust äratav asi nagu sõda…; Valetamine on asi, mis kõiki ärritab jne)
  
• Kirjutamisel vältida nn “sina-stiili” – nt: Sa lõpetasid keskkooli ja tahad astuda ülikooli, kuid see ei õnnestu kaugeltki kõigil. Kirjutamisstiil peab olema neutraalne .
  
• Kirjanduslikud näited tuleb paari lausega lahti kirjutada ja oma mõtetega seostada, aga kindlasti vältida ümberjutustamist ja näiteid, mis oma mõtetega ei haaku!
  

KIRJANDIKIRJUTAJA MEELESPEA nr 5
Tsitaat ja tsiteerimine

• Tsitaat on autori sõnasõnaline tekst, millega kirjandis tõestatakse või illustreeritakse oma mõtteid.
  
• Kui kirjandi tekstis pole autorit nimetatud, tuleb see märkida tsitaadi järele sulgudesse (välja arvatud juhul, kui on tegemist üldtuntud näitega).
  

NÄIDE: “Ühe öö lõke soojendab kahte inimest. Pärast sorivad need inimesed tuhas kakskümmend aastat.” (M. Traat )
Proosatsitaat

• Proosatsitaat eraldatakse tekstist jutumärkidega, väljajäetud ja jätkuv osa märgitakse kolme järjestikuse mõttekriipsuga, mis mõnikord pannakse selguse huvides ka nurksulgudesse või kaldkriipsude vahele.
  

• NÄIDE: E. M. Remarque ` kujutab sõduri mõtisklusi: “Kellelegi ei tähenda maa niipalju kui sõdurile /– – –/ , kui ta turmtule surmahirmus sügavasti oma näo ja kogu kehaga ta rüppe poeb, siis on maa ta ainus sõber, ta vend, ta ema…”
  

• Soovi korral võib sellise tsitaadi lõppu sulgudesse märkida ka teose, kust tsitaat on võetud; kui aga on tegemist üldtuntud teosega , pole see vajalik.
  

Proosatsitaadi kirjavahemärgid:

• Tsitaadi kasutamisel kirjandis kasutatakse kõige sagedamini otsese kõne / saatelause kirjavahemärke:
  
• NÄIDE: “Meie käed on muld, meie kehad on savi, meie silmad on vihmaveeloigud,“ mõtiskleb Paul ja kahtleb, “me ei tea, kas me veel elame.”
  

• Tsitaatväljend oma lause sees eraldatakse jutumärkidega, autori väljendit ei pakuta omana; eriti kui tegemist on katkendiga väga tuntud tsitaadist.
  
• NÄIDE: Isa Goriot neab surivoodil oma tütarde saatuse ja leiab, et teda on nagu “aeglasel tulel põletatud”.
  

• Proosatsitaatide kasutamisel peavad olema raudselt selged otsese kõne kirjavahemärgid!
  

“Nostalgia on kurbus eimillegi pärast,” väitis A. de Saint-Exupéry.
A. de Saint Exupéry väitis: “Nostalgia on kurbus eimillegi pärast.”
“Nostalgia,” väitis A. de Saint-Exupéry, “on kurbus eimillegi pärast.”
A. de Saint-Exupéry väitis, et nostalgia on kurbus eimillegi pärast.
Kõige soovitavam viis…

• …kellegi tsiteerimiseks on kaudse kõne kaudu; sellist stiili saab kasutada ka siis, kui kirjutaja kahtleb, kas tal ikka on autori tsitaat sõna-sõnalt peas. Kaudse kõne stiilis kasutatud autori mõtted ei pea sellisel juhul olema sõnasõnaline tsitaat ja nii saab edasi anda kellegi teise mõtet, ilma et tekiks vajadust seda sõna-sõnalt pähe õppida.
  

NÄIDE: Tammsaare on öelnud, et tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus.
Vead tsiteerimisel:

• Tsiteerimine peab olema lühike ja täpne; liiga pikad tsitaadid kirjandis jätavad mulje, et autoril napib oma mõtteid.
  

• Tsitaate ei ole mõtet kuhjata; neid kasutatakse vaid oma mõtte kinnitamiseks ja ilmestamiseks ning näitena autori teksti kohta. Kirjandis pole vaja autorile ja teosele referatiivses stiilis viidata, piisab eelpoolnimetatud võimaluste kasutamisest.
  

Veaks peetakse:

• kui tsitaadid ja refereeringud ületavad autori teksti;
  
• kui tsitaadid ei haaku autori tekstiga;
  
• kui tsitaatidega püütakse demonstreerida oma teadmisi ja lugemust, mitte teksti ilmekamaks muuta;
  
• kui tsiteerimisel eksitakse autori või teose nimega või õigekirjaga.
  

Õige tsiteerimise vajalikkus:

• Kontekstist välja kistud tsitaat iseloomustab abitut kirjutajat ja kahandab arutluse kaalukust.
  

• NÄIDE 1: On kevad. Kõige ilusam ja tähtsam minu elus. Hinges oleks justkui pabin, käsi väriseb, hoides pliiatsit ja mõeldes oma esimesele tähtsale eksamile. “Olla või mitte olla?” küsis juba Hamlet, kui ei teadnud , mida teha. Sama küsimuse võin esitada ka endale ja vastan jaatavalt. …
  

• NÄIDE 2: Tänavune kevad on minu jaoks vastutusrikas , pean tegema tähtsaid valikuid , pean lõpetama kooli võimalikult heade hinnetega ja suutma astuda ülikooli. Hemingway on öelnud: “Jah, just praegu, ainuüksi praegu, ja ei ole muud kui sina praegus.” Pean oma elu praegust ajahetke tähtsustama.
  

• NB! Eelnevates näidetes ei viita kirjutaja teosele ega olukorrale, mida tsitaat iseloomustab. Tsitaadi konteksti teades mõjuvad toodud näited lugejale argumendina võõriti.
  

Sobimatu stiil on:

• Üks tuntud eesti poliitik on öelnud…
  

Räägitakse, et…
On üldtuntud ütlemine, et…

• Selline vorm näitab vähest teadlikkust ja pole soovitav . Tsiteerida võib ainult siis, kui tead, kes (ja kus) on midagi öelnud.
  

• Ei ole hea kasutada äraleierdatud ja kõigile tuntud väljendeid (nt Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea.).
  

Luuletsitaat:

• Kui luuletsitaat on värssidena kirjutatud, pole jutumärgid vajalikud (aga neid võib kasutada).
  

• NÄIDE: Betti Alveri luuletused on sügavalt elutunnetuslikud ja panevad elu üle mõtlema (:) (.)
  

Sul puudub sirav siht? – Eks mine
ja taipa, mis on aina tarbimine.

• Luuletsitaati on võimalik paigutada ka proosateksti sarnaselt, kuid siis tuleb värsirea lõpu märkimiseks kasutada kaldkriipsu.
  

• NÄIDE: Lihtsate detailide valik H. Runneli luules – “ümber põllu lepistikud / herneaias kepistikud / koduküla, kodumaa” – muudab autori mõtte mõistetavaks igale lugejale.
  

Tsitaatväljendid:

• …on teisest keelest üle toodud tuntud sõnaühendid, mida kasutatakse mingi olukorra ilmestamiseks.
  

• Näide: Tolstoile olid oma romaanides sümpaatsed need kõrgseltskonna esindajad, keda iseloomustas comme il faut käitumine.
  

• Sellised väljendid tuleb ülejäänud kirjastiilist eristada. Trükituna kasutatakse kaldkirja ; käsikirjalises tekstis tõmmatakse alla laineline joon (ei vaja joonlauda).
  

Moto :

• …on autori sõnasõnaline tekst, mis paigutatakse pealkirja järele kirjandi teksti ette; moto peaks kirjandi peamõtet täpsustama, sellele vihjama. Moto kasutamise puhul on eriti oluline, et see käiks terve kirjandi, mitte ainult pealkirja või sissejuhatuses avaldatud mõtete kohta.
  
• Motot ei ole oluline eraldada jutumärkidega (aga neid võib kasutada), teksti alla kirjutatakse autori nimi.
  

• NÄIDE:
  

TEEMA: Elu on õppimine
Maailm kihab õpetustest ja sina otsid
oma ainsamat teed nende tihnikus.
Arvo Valton
KIRJANDIKIRJUTAJA MEELESPEA nr 6
Enne eksamit võiks vabu päevi täita järgmiste tegevustega:

• Otsida raamatukogust tsitaate, nt töö, armastuse vms kohta, mida arvate kirjandis vaja minevat. Abiks kõikvõimalikud tsitaadikogumikud.
  

• Lehitseda “Sünonüümisõnastikku” (samuti raamatukogus saadaval), et leida üldlevinud sõnadele võimalikult palju sünonüüme, stiililine rikkus on väga tähtis.
  

• Kontrollida üle ÕS-i kasutamise oskus ja tutvuda kõigega, mis ÕS suudab pakkuda, et eksamil otsimise peale liigselt aega ei läheks
  

• Meenutada läbiloetud teoseid ja üle vaadata autorite / tegelaste nimed (ka kirjapilt).
  

• Lugeda üle oma varasemad kirjandid ja õpetaja(te) parandused / märkused.
  

• Näidiskirjandeid saab lugeda ka Hennoste eksamibrošüürist, seal on neid päris palju.
  

• Lehitseda aasta jooksul koostatud märksõnade kausta. Üle vaadata viimase kuu ajalehed ja meenutada aasta jooksul toimunud aktuaalseid sündmusi.
  

• Veel kord tähelepanelikult ja süvenedes üle lugeda kirjandikursuselt saadud materjalid.
  

• Enne eksamit tuleb kindlasti maksimaalselt puhata (st vedeleda, aga MITTE pidutseda; eriti viimasel õhtul enne eksamit peaks varakult kodus olema ja õigel ajal magama minema).
  

• Ja tuleb endas kindel olla – eksamil teen ma elu parima kirjandi!
  

10