Amüloid naastude ladestused paiknevad väljaspool neuronit ning häirivad neuronite omavahelist interaktsiooni, mis viib neuronite hukkumiseni. Amüloid hüpoteesi kohaselt on Alzheimeri tõve patofüsioloogias olulisel kohal just beeta-amüloidid, mis aggregeerudes moodustavad amüloidi fibrille. Hävinevad eelkõige ajurakud, mis vastutavad informatsiooni töötlemise, salvestamise ja vastuvõtmise eest. Amüloidoosiprotsess ehk amüloidide ladestumine on pöördumatu protsess. Beeta-amüloid Lokaalsete amüloidoosidega seotud beeta-amüloid (A) on peptiid, mis koosneb 36st kuni 43st aminohappest. Kuna beeta amüloidid aggregeerudes moodustavad amüloidi fibrille, siis on nad ühtlasi ka amüloid naastude peamisteks komponentideks. Beeta amüloidid on organismis ainevahetuse loomulikkeks produktideks. A sekretsioon sünapsis kiireneb järsult neuronaalse aktivatsiooni korral, protsess, mis on seotud loomuliku neurotransmitterite
Ebaõnnestunud kaalulangetamiskatsed, ümbritsevate suhtumine ja muud tegurid põhjustavad närvisüsteemi häireid, mis väljenduvad neuroosides, unetuses, ärevuses, depressioonis, vihahoogudes jne. Rasvumise ja tselluliidi erinevus. · Tselluliit on dermise ja hüpodermise vaheline ainevahetushäire, nahaaluse rasvkoe ainevahetushäire. · Rasvumine ehk adipoossus kr.k.on krooniline üldine ainevahetushäire. Rasvumisel toimub rasva ladestumine kudedesse ja rasvarakkude suurenemine, põhjustades siseorganite talitluse häireid. Seega ei ole rasvumine mitte üksnes iluviga, vaid on üks sagedasemaid raskeid haigusi soodustavaid tegureid, nõudes tänapäeval juba rohkem ohvreid kui vähk. Rasvumine on tingitud eelkõige ülesöömisest, mis kujuneb välja juhul, kui inimene sööb rohkem kui on tema individuaalne energiavajadus. · Tselluliit on naha aluskoe ainevahetushäire, rasvumine aga krooniline üldine
Anatoomia ja füsioloogia - SISESEKRETSIOON Sisesekretsiooninäärmed on need näärmed, mis oma hormooni saadavad verre või rakuvahelisse ruumi. Välissekretoorsed ehk eksokriinsed näärmed saadavad oma produkti keha pinnale ja kehaõõnde. Sisesekretoorsed näärmed jaotatakse kahte rühma: 1) klassikalised sisesekretoorsed näärmed - suhteliselt hästi uuritud näärmed, mis koosnevad suurest hulgast ühesugustest näärmerakkudest. · ajuripats ehk hüpofüüs · käbinääre · kilpnääre · kõrvalkilpnääre · harknääre · neerupealised · kõhunääre · sugunääre Nendest on kõhunääre ja sugunäärmed seganäärmed - on nii sise- kui välissekretoorsed näärmed. Kõhunääre toodab insuliini, glükagooni ja pankrease polülipiide. Välissekretoorne funktsioon: kõhunäärme nõre tootmine. Sugunäärmete sisesekretoorne funktsioon seisneb suguhormoonide sekretsioonist. Väl...
(mullateke) aeglustub või peatub, sest varis ja sellest moodustuv kõdu orgaanilise aine allikana on mullatekkeprotsessi liikumapanevaks jõuks metsas ning puhverdajaks vee ja õhureziimijärskudele muutustele. Rohumaadel ladestub orgaaniline aine peamiselt mulla pindmisesse kihti (1020 cm). Rohumaadel on maaaluste taimeosade kaal 24 korda suurem kui maapealsete osade kaalust, seetõttu oluline osa ka neil orgaanilise aine ladestumisel. Ladestumine oleneb ka suuresti rohumaa kasutusest. TAIMKATE Annab maastikule välise ilme (koos reljeefiga). Maastike eraldamisel oluline erinevate taimkattetüüpide olemasolu, nende kujunemisel olulised: · pinnakate, · mullastik, · niiskusreziim, · kliima. Taimkatte on maastiku arengus kõige kiiremini muutuv ja inimese poolt kõige kergemini muudetav komponent. LOOMASTIK
väljakiilduvast põhjaveest. Libisemist kutsub esile just alumiste pinnasekihtide ebastabiilsus. Libisemist saab ära hoida, kui väldime kraavide rajamisel selliseid pinnaseid. Kui see ei ole võimalik, saab nõlvade stabiilsust suurendada ka sobiva ristlõike kuju (parabool, liitprofiil) valikuga ja nõlvadrenaaziga. Turba vajumisega kaasnevad deformatsioonid seisnevad kraavi sügavuse vähenemises. Setete ladestumine ja voolusängi kinnikasvamine on oma olemuselt sekundaarsed deformatsioonid. Setete ladestumisele peab eelnema mingi muu deformatsiooniliik, mille tõttu kraavi satub seal väiksema languga lõikudes settiv pinnas. settimine sõltub voolu kiirusest. Uhtainete settimise ärahoidmiseks: voolukiirus ei tohi suudme suunas väheneda allapoole settimist mittevõimaldava piiri. Projekteerimise praktikas võetakse vmin=0,2 m/s. Voolusängi kinnikasvamine
41. Kirjelda madalsood (veerežiim, toitumus, pinnareljeef, iseloomulikud taimed jne). Soo esimene arengujärk, taimede juured ulatuvad veel viljakasse mulda, mistõttu on seal veel küllaltki palju rohttaimi. Toitumine põhjaveest ja sademetest, ümbritsevast maapinnast madalam, valdav on toitainete kokkukandumine veega. 42. Kirjelda raba (veerežiim, toitumus, pinnareljeef, iseloomulikud taimed jne). Ainult sademeveest toituv soo, kus toimub turba ladestumine. Raba on soo arengu toitainevaene arengujärk. Tõuseb ümbritsevatest veetasemetest kõrgemale. Seetõttu toimub sealt ka ojade väljavool. Vesi koguneb ka laugastesse. 43. Nimeta vähemalt 2 poollooduslikku elupaigatüüpi. Kirjelda lühidalt nende tekke- ja säilimise tingimusi. Puisniit - poollooduslik kooslus, niit, kus väikeste rühmadena kasvavad peamiselt lehtpuud ja -põõsad. Puisniit on tekkinud niitmise ja karjatamise tulemusena. Eesti vanim inimtekkeline
42. Kirjelda madalsood (veereziim, toitumus, pinnareljeef, iseloomulikud taimed jne). Soo esimene arengujärk, taimede juured ulatuvad veel viljakasse mulda, mistõttu on seal veel küllaltki palju rohttaimi. Toitumine põhjaveest ja sademetest, ümbritsevast maapinnast madalam, valdav on toitainete kokkukandumine veega. 43. Kirjelda raba (veereziim, toitumus, pinnareljeef, iseloomulikud taimed jne). Ainult sademeveest toituv soo, kus toimub turba ladestumine. Raba on soo arengu toitainevaene arengujärk. Kummub ümbritsevatest veetasemetest kõrgemale. Seetõttu toimub sealt ka ojade väljavool. Vesi koguneb ka älvestesse ja laugastesse. 44. Nimeta vähemalt 2 poollooduslikku elupaigatüüpi. Kirjelda lühidalt nende tekke- ja säilimise tingimusi. Puisniit, rannaniit 45. Miks on oluline säilitada pärandkooslusi? Oluline säilitada, sest inimtegevuse lakkamisel kasvavad nad kinni ning metsastuvad
10) Rakukest (tselluloosist, ligniinist, pektiinist.) 11) Vakuool 12) Platiidid (Leukoplastod, hloroplastis ja hromoplastid) 13) Rakumembraan 18. Rakukesta ehitus ja funktsioon Sarapuu õpik Rakuehitus ja talitus lk 18-20(64-66) Erinevalt loomsetest rakkudest ümbritseb taimerakke rakukest. Esmane rakukest koosneb valdavalt pektiinidest, hemitselluloosidest ning tselluloosist, on elastne ega takista rakkude kasvamist. Jäigemaks muudab selle mitmesuguste teiste ainete ladestumine. Paiguti on primaarne rakukest õhem; nendes kohtades (esmastel pooriväljadel) läbivad rakukesta plasmodesmide kanalid. Sekundaarse kesta kujunemisel tselluloos pooriväljadele ei ladestu, tekivad poorid. Rakukest pakseneb seestpoolt, s.t. primaarne kest jääb väljapoole, sekundaarne sissepoole. Vanemate rakkude kestad enamasti puituvad (lignifitseeruvad) -- toimub ligniini (puitaine) ladestumine. See muudab rakukestad deformatsioonidele vastupidavaks. Rakukesta võib ladestuda ka
kasvuhormoon vajalik. Nii kasvuhormooni kui somatomeedinide toime kindlustamiseks kasvuea perioodis on vajalikud ka kilpnäärme hormoonid. Kui lapseeas esineb kilpnäärme alatalitlus, siis kujuneb välja kretinism, mis avaldub kääbuskasvus ja vaimses alaarengus. Veel mõjutavad luude kasvu ja luustumise protsessi suguhormoonid. Nende produktsiooni tõus algab puberteediperioodil ja nende hormoonide mõjul toimub kaltsiumisoolade intensiivsem ladestumine kõhreplaatidesse ja need kasvavad kinni ehk luustuvad. Kui kõhreplaadid on kinni kasvanud, siis enam toruluud pikeneda ei saa ning kasv lõppeb (naistel 16-20 eluaastaks, meestel 18-23 eluaastaks). Peale seda kasvavad edasi akronid väljaulatuvad kehaosad – alalõualuu, kõrvad, sõrme-, jala- ja kätelabade luud. Luude tugevust kogu elu jooksul mõjutavad lisaks veel kõrvalkilpnäärme hormoonid (PTH) PTH liigtalitluse korral toimub luude pehmenemine
Nii kasvuhormooni kui somatomediinide toime kindlustamiseks kasvuea perioodis on vajalikud ka kilpnäärme hormoonid. Kui lapseeas esineb kilpnäärme alatalitlus, siis kujuneb välja kretinism, mis avaldub kääbuskasvus ja vaimses alaarengus. Veel mõjutavad luude kasvu ja luustumise protsessi suguhormoonid. Nende produktsiooni tõus algab puberteediperioodil ja nende hormoonide mõjul toimub kaltsiumisoolade intensiivsem ladestumine kõhreplaatidesse, mis kasvavad kinni ehk luustuvad. Kui kõhreplaadid on kinni kasvanud, siis enam toruluud pikeneda ei saa ning kasv lõppeb (naistel 16-20 eluaastaks, meestel 18-23 eluaastaks). Peale seda kasvavad edasi akronid väljaulatuvad kehaosad – alalõualuu, kõrvad, sõrme-, jala- ja kätelabade luud. Luude tugevust kogu elu jooksul mõjutavad lisaks veel kõrvalkilpnäärme hormoonid (PTH). PTH liigtalitluse korral toimub luude pehmenemine; ning vitamiin D3 hormoon (kaltsitriool)
US Census Bureu hinnang Jaanuar 2007 6,6 miljardit inimest ÜRO hinnanguks on (2000) 1,14% juurdekasv aastas. Miljardid: 1802-1928-1961-1974-1987-1999 US Census Bureu hinnang 2050 9,4 miljardit inimest Osooniaugud: Osoonikiht 10-50 km kõrgusel maapinnast UV kiirguse takistamine Stabiilne kiht v.a. reaktsioonid freoonidega Esmane teave 1985, teoreetilised uuringud 1973 Kaasnevad probleemid Vastumeetmed Muudatused on aeglased Happevihmad: Happeliste ainete ladestumine Vääveldioksiid, lämmastikoksiid Regionaalne probleem Normaalne sademete pH 5-6 Põhja-Euroopa, USA kirdeosa, Hiina Sademed püsivalt alla 4,5 pH Tõestus läbi liustike uurimise Tulemused Kõrbestumine ja Erosioon: Kõrbestumine peamiselt Aafrika ja Aasia Põhjus: intensiivne maakasutus Erosioon: Eelkõige troopikas, vähem parasvöötmes ja artikas Sademed, voolav vesi, tuul Soodustavad: liigkarjatamine, metsade hävitamine, väär maakasutus Energia:
· Osa koliinist fosforüülub fosfokoliiniks (enterotsüütide membraanides) kehaomaste fosfatidüülkoliinide (letsitiinide) süntees · Kudedesse fosfokoliin + vähesel määral koliin Biofunktsioonid: 1. Vajalik letsitiini ja neuromediaator atsetüülkoliini sünteesiks 2. Müeliini ehitus 3. Metioniini resüntees 4. Kolesterooli metabolism Defitsiit: tavaliselt ei teki, sest saadakse kolmest kohast Tunnused: · Lipotroopne faktor rasva ladestumine maksa, hemorraagia, vereõhu tõus, ateroskleroosi süvenemine Allikad: · Muna, kalamari, sardiinid, makrellid, kanamaks, kapsas, kaunviljad, õllepärm, piim Kasutamine: · B1, B8, B10, B12, A · Alkoholism, ekseem, lihaste düstroofilised muutused, maksatsirroos, hepatiit, ateroskleroos, hüpertensioon, polüskleroos, Alzheimer, peapööritus Toksilisus: kestev megadoosides tarvitamine võib põhjustada B6 defitsiiti
aeglustub või peatub, sest varis ja sellest moodustuv kõdu orgaanilise aine allikana on mullatekkeprotsessi liikumapanevaks jõuks metsas ning puhverdajaks vee- ja õhureziimijärskudele muutustele. Rohumaadel ladestub orgaaniline aine peamiselt mulla pindmisesse kihti (10-20 cm). Rohumaadel on maa-aluste taimeosade kaal 2-4 korda suurem kui maapealsete osade kaalust, seetõttu oluline osa ka neil orgaanilise aine ladestumisel. Ladestumine oleneb ka suuresti rohumaa kasutusest. TAIMKATE: Annab maastikule välise ilme (koos reljeefiga). Maastike eraldamisel oluline erinevate taimkattetüüpide olemasolu, nende kujunemisel olulised: • pinnakate, • mullastik, • niiskusrežiim, • kliima. Taimkatte on maastiku arengus kõige kiiremini muutuv ja inimese poolt kõige kergemini muudetav komponent. LOOMASTIK Territoriaalsete maastikuüksustega kõige nõrgemini seotud
keskkonna-alast informatsiooni, töötada välja soovitusi mere olukorra parandamiseks ning teostada järelvalvet vastu võetud keskkonnastandardite elluviimise üle liikmesriikides. Tegevus: Alates 1980ndatest on Helsingi komisjon välja andnud umbes 200 soovitust, mille tagajärjel on: · vähenenud orgaaniliste reoainete ja toiteelementide heide Läänemerre · vähenenud 2025% võrra hapnikut lagunemise käigus kasutavate ainete heide · vähenenud lämmastiku ladestumine atmosfääris · orgaaniliste halogeenide (näiteks toksiliste dioksiinide ja furaanide) heide vähenenud · väljaantud riiklikud regulatsioonid, mis keelustavad ohtlike aineid nagu PCB ja DDT · tugevdatud kontrolli mereranniku piirkonda jäävate tööstuste osas · paranenud rahvusvaheline koostöö mereseires · hülge ja merikotka populatsioonid taastunud · loodud parem seadusandlus, takistamaks Läänemere reostust läbi laevanduse
tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud (taandunud) süsinikuks ja tagasi. Süsiniku (C) ringet tagavatest protsessidest eluslooduses on olulisemad fotosüntees ning hingamine ja kõdunemine/lagundamisprotsessid. Fotosünteesi käigus seotakse atmosfäärist süsihappegaasi, hingamisel ja kõdunemisel see vabastatakse taas. Eluta looduses on süsinikuringega seotud näiteks setete ladestumine, fossiilsete kütuste põletamine, süsihappegaasi lahustumine maailmameres sõltuvalt temperatuurist (jahedas vees lahustuvad gaasid paremini). Mõned näited element süsiniku ringlusest: · Atmosfääri CO2 taimede fotosüntees loomade toitumine ja hingamine CO2 ; · Atmosfääri CO2 taimede fotosüntees, biomassi juurdekasv taimtoiduliste toitumine ja loomade biomassi juurdekasv loomtoiduliste loomade
obtureerivad trombid suleb täielikult trombi valendiku ning katkestab verevoolu TROMBOOSI KULG 1. Trombi organiseerumine trombi läbikasv soone seinast lähtunud sidekoega. Tulemuseks tugevalt veresoone seina külge kinnitunud verevoolu takistav tihke tromb. 2. Aseptiline lagunemine trombi lagunemine proteolüütiliste ensüümide toimel 3. Septiline lagunemine bakterite sattudes trombi areneb põletikuline protsess ja tekivad mädakolded 4. Lubjastumine e. petrifikatsioon lubjasoolade ladestumine trombi 5. Infarkt kiire ummistava trombi ja aeglase kollateraalistiku arengu korral tekib kahjustuse piirkonnas isheemia 6. Emboolia verevool võib rebida trombi küljest lahti tükikesi, mis hakkavad verega edasi liikuma DIC- mitteimmunoloogiline mehhanism, kiirendab trombotsüütide tarbimise kiirenemist, areneb trombotsütopeenia. Disseminated intravascular coagulation- Levinuim veresoonte hüübimine.
) ; osa energiat akumul. redutseeritud ühenditesse - NH3, Fe2+, H2S, CH4 - aeroobses tsoonis, oksüd. energia saamiseks (kemosüntees) Mis protsessid kuuluvad lämmastikuringesse, neist osavõtjad - N2 fikseerimine, ammoni- fitseerimine, nitrifitseerimine, denitrifitseerimine. N veekogudes: lahustunud N2, ammoonium- (NH4+), nitrit- (NO2-) ja nitraatioon (NO3-); aminohapete, valkude, huumusainete koosseisus Fosfori settest vabanemise tingimused Aeroobsetes tingimustes valdab P ladestumine settesse. Bentilised vetikad omastavad setete fosforit efektiivselt. Litoraalis, kui veetemperatuur tõuseb üle 10-15 ºC ja pH ttõuseb intensiivse fotosünteesi tõttu, võib setetest ka aeroobsetes tingimustes P eralduda, kuna seal tekib väga tugev kontsentratsioonigradient (öösel võib see P-rikas vesi litoraalist konvektsioonivooludega ka pelagiaali kanduda). Anaeroobsetes tingimustes sõltub P
surm saabub 4-5 aastaselt. 4. rauaga - hemokromatoos - raud imendub liiga hästi, tekib raua üleküllus organismis, kannatavad maks, süda, nahk, neerud jne. Eeskätt meestel, kuna naistel eraldub suguküpsuseas verega ise. 5. lämmastikalused - podagra - esineb ainult meestel, avaldub kõrges kusihappe soolade sisalduses. Kusihape on kofeiiniga sarnane molekul, seega ajutöö on edukas. Kusihappe soolade ladestumine liigestesse, mis tekitab valu ja jäikust. 6. heem - porfüüria - ajutalitluse perioodiline häirumine, intensiivne karvakasv, selle käivitab päeva- ja kuuvalgus. Suguliitelised geenmutatsioonid X-liitelised 1. dominantsed 2. retsessiivsed Y-liitelised X-liitelised dominantsed- sagedamini naistel 1. pruun hambaemail 2. kaltsiumi-fosfori tasakaalu häirumine veres - vitamiin Dst sõltumatu. Krambihood, luud haprad jne.
Gastroenteroloogia e. seedeelundite haigused Toivo Laks Seedeelundid Suuõõs, neel, söögitoru Magu Maks Kõhunääre e. pankreas Peensool ja jämesool Seedimine Toitainete töötlemine organismile sobivateks komponentideks ja seejärel imendumine Seedimisega paralleelselt toimub toitainete ladestumine (maksas), Jääkainete eemaldamine, Hormoonide produtseerimine, Immuunreaktsioonid Seedekanal Seedekanali histoloogia Sisemine limaskest e. tunica mucosa, milles on lihaskiht, mis tagab kurdude liikuvuse aluskiht e. submukoosa, mis tagab kurrulisuse Keskmine kiht on lihaskiht e. tunica muscularis Sile seroosne väliskiht on tunica serosa Seedekanali epiteel on olenevalt paiknemisest kas ühe- või mitmekihiline silinderepiteel Lihaskiht koosneb silelihastest (va. pärasoole välimine sulgurlihas, mis on vöötlihas) Serooskiht on kõhukelme üks osa, mis vähendab hõõrdumist ...
vajalikemaid vitamiine. 1. Vitamiin A- Nägemise kindlustamise kõrval hoiab vitamiin A tervetena naha ja limaskestad, stimuleerib kasvu, aitab vältida nakkushaigusi ja suurendab sigimisvõimet. Kui vitamiin A on vähe, võib tekkida kanapimedus, nahk muutub kuivaks ja karedaks, kasv pidurdub, tekivad kergesti nakkushaigused, langeb suguvõime. Kui vitamiin A on liiga palju, kahjustuvad maksa töö, tekib kaltsiumi ladestumine, luud muunduvad, nahk kahjustub. On oht väärarengute tekkeks. Parimad allikad on maks (eriti kalamaks ja kalamaksaõli), või, munad, piim. 2. Vitamiin D- Soodustab luude mineraliseerumist, aitab kaasa hammaste moodustumisele ja luumurdude paranemisele, on oluline südametegevusele ja närvisüsteemi stabiilsusele. Kui vitamiin D on vähe, võib tekkida luude pehmumine -- lastel rahhiit,
Alates 18. elukuust hakkab lihaste kasv vähenema. Lihakeha paremaks kirjeldamiseks on soovitatav jaotada rasvkude paiknemise järgi organismis järgmiselt: 1)nahaalune rasv (katab kõrgemas toitumuses loomal peaaegu kogu lihakeha pinna), 2) lihastevaheline rasv (kihtide või toppidena lihaste või lihaserühmade vahel), 3)lihastesisene rasv (ka marmorsuse rasv, sidekoes, lihaskiudude ja kimpude vahel) Rasvkoe osatähtsus looma kehas suureneb vanemas eas. Järsult suureneb rasvkoe ladestumine üle aastastel noorpullidel, kes seetõttu tuleks realiseerida lihaks 12 kuuselt. 32. Veiste realiseerimine lihaks ja lihajõudluse hindamine (EUROP hindamise olemus) Lihajõudlusel hinnatakse looma kehamassi, tapamassi, tapasaagise ja lihakeha kvaliteedi alusel. Kehakaalu määramiseks kaalutakse loom tapa eel ettevõttes ja lihatööstuse vastuvõtupunktis. Tapmisel saadavad subproduktid jaotatakse I ja II kategooria subproduktideks 33
organismis järgmiselt: 1)nahaalune rasv (katab kõrgemas toitumuses loomal peaaegu kogu lihakeha pinna), 2) lihastevaheline rasv (kihtide või toppidena lihaste või lihaserühmade vahel), 3)lihastesisene rasv (ka marmorsuse rasv, sidekoes, lihaskiudude ja kimpude vahel) ja 4)sisemine rasv. Marmorjas veiseliha Rasvkoe osatähtsus looma kehas suureneb vanemas eas. Järsult suureneb rasvkoe ladestumine üle aastastel noorpullidel, kes seetõttu tuleks realiseerida lihaks 12 kuuselt. Liha kvaliteeti parandavad lihastevaheline rasvkude ja lihaskiudude vahel paiknevad rasvarakud. Veised, kellel on kalduvus ladestada rasva siseelunditele ja naha alla, sobivad liha tootmiseks vähem, sest nende liha on kuiv. 32. Veiste realiseerimine lihaks - Tapale suunatavad veised jaotatakse olenevalt vanusest
1. Vitamiin A - Nägemise kindlustamise kõrval hoiab vitamiin A tervetena naha ja limaskestad, stimuleerib kasvu, aitab vältida nakkushaigusi ja suurendab sigimisvõimet. Kui vitamiin A on vähe, võib tekkida kanapimedus, nahk muutub kuivaks ja karedaks, kasv pidurdub, tekivad kergesti nakkushaigused, langeb suguvõime. Kui vitamiin A on liiga palju, kahjustuvad maksa töö, tekib kaltsiumi ladestumine, luud muunduvad, nahk kahjustub. On oht väärarengute tekkeks. Parimad allikad on maks (eriti kalamaks ja kalamaksaõli), või, munad, piim. 2. Vitamiin D - Soodustab luude mineraliseerumist, aitab kaasa hammaste moodustumisele ja luumurdude paranemisele, on oluline südametegevusele ja närvisüsteemi stabiilsusele. Kui vitamiin D on vähe, võib tekkida luude pehmumine -- lastel
selle muundumissaaduste toimel muutubki lähetekivim lõpuks mullaks. Lähtekivimi tera suurusest oleneb mulla areng ja omadused.Mulla teket ja arengut mõjutavad ka kliima, pinnamood, veereziim ja inimene.Mullas on esindatud aineoleku kõik 3 faasi: 1) tahke (mineraalne ja orgaaniline osa), 2) vedel (mullavesi) 3) gaasiline (mullaõhk) Muld tekib paljude üksteisega vastastikku olevate protsesside koosmõjul. Olulisemad on orgaanilise aine ladestumine ning muundumine, ainete pidev ümberapaigutamine ning kogunemine mulla erinevatesse osadesse, uute ühendite moodustumine, ainevahetus taimede ja mulla vahel jm. Muldade kujunemisel on seega oluline ainete liikumine, mis jaguneb järgmiselt: a) ainete sissekanne, mil mulda lisandub nii orgaanilist kui anorgaanilist kui anorgaanilist ainet. Rohttaimestikuga kaetud aladel ladestub taimedest pärit olev orgaaniline aine mulla pinnale või selle ülalossa.
Tuhamägede nõrgveele on iseloomulik intensiivne värvus, ebameeldiv lõhn, see on alati leeliseline ja sisaldab anorgaanilisi ja orgaanilisi (fenoolsed ühendid, naftasaadused, polutsüklilised aromaatsed süsivesinikud) saasteaineid. Põlevkivi ühealuselised fenoolid avaldavad mõju veekogude isepuhastamisvõimele. Põlevkivi utmisel tekkinud fuussid on pigijäätmed (kuivad või niisked), mis sisaldavad 50% või rohkem mehaanilisi lisandeid. Fuusside põhiline käitlusviis on ladestumine Kohtla-Järvel ja Kiviõlis asuvasse prügilasse kuigi neid võib ka põletada AS Kunda Nordic Tsement tsemendiahjudes.
(Nimekiri vitamiinidest) B2- pragunenud katkised suunurgad ja huuled, keele ja suu limaskesta põletikud. Leidub piimas, jogurtis, õllepärmis, maksas, kalas, munades, kaunviljades ja spinatis.(ibid) B3- lihaste nõrkus, väsimus, isutus, unetus, depressioon, ärritatavus, anoreksia, oksendamine, igemete valulisus, nahakahjustused. Leidub maksas, munades, piimas, kaunviljades, kanalihas, jämedas nisujahus, röstitud kohviubades.(ibid) B4- rasva ladestumine maksa, vererõhu tõus. Leidub kalamarjas, munades, sardiinides, kapsas, kanamaksas, kaunviljades ja piimas.(ibid) B5- nõrkus, oksendamine, väsimus. Pikemaajalise kestva defitsiidi puhul võivad ilmneda juuste depigmentatsioon, põletuse tunne jalgades (burning feet syndrome), pellagra sarnased nähud (naha sümmeetriline laigulisus ning jäikus), krambid. Leidub maksas, munades, piimas, kauanviljades, täisteraviljatoodetes ja tomatis.(ibid)
Patoloogia Termin patoloogia on tuletatud kreekakeelsetest sõnadest pathos (haigus) ja logos (õpetus). Seega siis õpetus haigustest. Patoloogia on bioloogia ulatuslik osa, mis uurib eluprotsesside kulgu muutunud või häiritud organismis. Patoloogiline anatoomia kui üks patoloogia alajaotustest uurib haiguslikult muutunud organismi ehitust, patoloogiline füsioloogia aga talitlust. Tänapäeval kattuvad omavahel terminid patoloogia ja üldine patoloogia. Eripatoloogia aga käsitleb erinevate elundkondade ja elundsüsteemide või oma iseloomult erinevate haiguste patoloogiat. Käesolevas loengukonspektis eripatoloogia käsitlemist ei leia. Patoloogia on seega vahedistsipliin meditsiinis, mis seob üldbioloogilisi distsipliine nagu anatoomia, füsioloogia ja biokeemia kliinilistiga. Ta on vajalik haiguste ja haiguslike protsesside olemuse mõistmiseks. Patoloogia on põhiliselt...
rauaühenditega on üks tõsisemaid, kuid ka vähem uuritud drenaaži ebarahuldava toimimise põhjuseid. Ummistuvad torud ning nende sissevooluavad Drenaaži rauaühenditega ummistumise peamiseks eelduseks on rauaühendite suur sisaldus põhjavees. Ooker koosneb mitmetest mineraalsetest ja orgaanilistest ühenditest. Värskelt on ooker kollakaspruun veega küllastunud mass, vananedes tahkub ja muutub roostepruuniks. Ookri tekkel eristatakse kahte põhilist teed. Rauaühendite ladestumine dreenitorru võib toimuda keemiliste või mikrobioloogiliste protsesside tulemusel, kusjuures viimast peetakse enamlevinumaks. 4Fe(HCO3)2+6H2O+O2=4Fe(OH)3+4H2CO3+4CO2 Paljud uurijad on leidnud, et kui Fe2+ kontsentratsioon on alla 3 mg/l, siis ookriummistusoht puudub. Ummistumine sõltub ka pH-st. rauabakterite areng sõltub ka redokspotentsiaalist Eh. Seal kus Eh on positiivne toimub rauabakterite maksimalne areng. Kui Eh on alla -10mV rauabakterite areng seiskub.
1.Laeva diiselmootoritele esitatavad olulisemad nõuded nagu: töökindlus ja motoressurss. Töökindlus-tõrketa töö tõenäosus kindlates töötingimustes antud tööea jooksul(pidev tõrgeteta töö). Motoressurss-töötundide kogum kuni kapitaal remondini. 2.Rooliseade koosneb põhiliselt roolilehest, mis kinnitub helporti torust tuleva balleri külge. Edasi on ühendatud roolimasina rumpliga. Ajamina kasutatakseelektrimootorit või hüdraulilist ajamit. Vahepeal on ka kindlati amortisaatorid.Rooliseade peab tagama, et rool liiguks ühest pardast teise vähemalt 28 sekundi jooksul. Pöörde ulatus on kuni 45° kummalegi parda poole. Eristatakse balanseeritud, pool balanseeritud, balanseeritud ripprooli ja tavalist rooli. Roolil võib olla ka abiseadmeid, näitesks abisõukruvi, mis asetseb otsas või niiöelda lisalaba rooli otsas. Kuid osadel laevadel on jõusedameks käitur, mis pöörleb 360°. Rooliseadme ülesandeks on laeva juhtivuse tagamine. 3.Alusraam - mooto...
Hambad: ühes lõualuus: 4 lõike-, 2 silma-, 4 eespuri- ja 6- tagapurihammast. Ehitus: email > dentiin > säsi > juurekanal. Maks: toodab sappi, puhastab verd mittevajalikest ainetest, varusahhariidide talletuspaik, osaleb vananenud punaliblede lagundamisel, tekitab kusiainet, vedeliku säilitamine, vere suhkrusisalduse regulatsioon, osaleb vere hüübimisel, vitamiinide ladestumine. Jämesool: jääkainete ladestuskoht, vee tagasiimendumine, jämesoole bakterid valmistavad K vitamiini. HINGAMISELUNDKOND: tagab kudede pideva varustamise hapnikuga ja ühtlasi süsihappegaasi kehast eemaldamise. Hingamisel osalevad vahelihas ja roietevahelised lihased. Õhu liikumine: ninaõõs > kõri > hingetoru (trahhea) > kopsutorud (bronhid) > kopsud (> alveoolid).
on häiritud. Riskifaktorid: Kontrollitavad, mida saab ja tuleb mõjutada ·hüperkolesteroleemia ·suitsetamine ·hüpertensioon ·diabeet - soodustab veresoonte ateroskleroosi ·vähene kehaline koormus ·vaimne stress, negatiivsed emotsioonid ·liigne kehakaal Mittekontrollitavad, mida ei saa muuta · meessugu ·vanus ·kehaehituse tüüp - rasvade ladestumine kehatüvele ·pärilikkus / infarktid perekonna anamneesis ·koronaarembol, spasm Südame haiguse põhikaebused ning põhjused Hingeldus Kardiaalne hingeldus tekib, kui südame kontraktsioonivõime nõrgeneb (vasakus vatsakeses) või on blokeeritud verevool läbi südame veresoontesse. Kontraktsioonivõime vähenemine on tingitud südamelihase nõrgenemisest, mis omakorda on tingitud koronaarhaigusest. Ka klappide ahenemine takistab verevoolu. Kui vähem verd
muutubgi lähte kivim lõpuks mullaks. Lähte kivimi tera suurusest, mineraalsest ja keemilisest koostisest olenevad mulla areng ja omadused. Mulla teket ja arengut mõjutavad ka kliima, pinnamood, vee reziim ja inimene. Mullas on esindatud aineoleku kõik kolm faasi: · Tahke (mineraalne ja orgaaniline osa) · Vedel (mulla vesi ) · Gaasiline (mulla õhk) Muld tegib paljude üksteisega vastastikus sõltuvate olevate protsesside koosmõjul. Olilisemad on orgaanilise aine ladestumine ning muundumine. Ainete pidev ümberpaigutamine ning kodunemine mulla erinevatese osadesse, uute ühendite moodustumine, aine vahetus taimede ja mulla vahel jne. Muldade kujunemisel on seega oluline ainete liikumine, mis jaguneb järgmiselt: 1. ainete sissekanne mil mulda lisandub nii orgaanilist kui ka anorgaanilist ainet mineraalne aine satub mulda näiteks jõgede tulvavette poolt kantuna, vulkaaniliste tuha ja liivade tuulekandega. Rohttaimestikuga
langenud. Kalasid ohustav veekogu reostumine ja kinnikasvamine, liigne setete kuhjumine kudemisaladele, toidu puudus ja võõrliigid. Nimekirjas on säga, tõugjas, atlandi tuur, harjus, hink, võldas, vingerjas. 77. Millised on kalade arvukust kahjustavad tegurid? (8) · Elupaikade hävimine maaparanduse või kuivendustööde käigus · Veekogude eutrofeerumine - kinnikavamine liigsete toitainete tõttu · Setete tekitamine ja liigne ladestumine veekogusse · Koelmute rikkumine ja hävitamine · Rännete takistamine koelmutele · Veekogude kontrollimatu asustamine võõrliikidega · Röövpüük · Keelatud püügivahendite kasutamine ( elekter, TNT) 78. Millised on kalade arvukust soodustavad tegurid? (10) · jõgede looduslikkuse taastamine · reostuse vältimine, puhastusjaamade rajamine · setete vältimine kõigi tööde käigus
langenud. Kalasid ohustav veekogu reostumine ja kinnikasvamine, liigne setete kuhjumine kudemisaladele, toidu puudus ja võõrliigid. Nimekirjas on säga, tõugjas, atlandi tuur, harjus, hink, võldas, vingerjas. 76. Millised on kalade arvukust kahjustavad tegurid? (8) · Elupaikade hävimine maaparanduse või kuivendustööde käigus · Veekogude eutrofeerumine - kinnikavamine liigsete toitainete tõttu · Setete tekitamine ja liigne ladestumine veekogusse · Koelmute rikkumine ja hävitamine · Rännete takistamine koelmutele · Veekogude kontrollimatu asustamine võõrliikidega · Röövpüük · Keelatud püügivahendite kasutamine ( elekter, TNT) 77. Millised on kalade arvukust soodustavad tegurid? (10) · jõgede looduslikkuse taastamine · reostuse vältimine, puhastusjaamade rajamine · setete vältimine kõigi tööde käigus
Kalasid ohustav veekogu reostumine ja kinnikasvamine, liigne setete kuhjumine kudemisaladele, toidu puudus ja võõrliigid. Nimekirjas on säga, tõugjas, atlandi tuur, harjus, hink, võldas, vingerjas. 77. Millised on kalade arvukust kahjustavad tegurid? (8) · Elupaikade hävimine maaparanduse või kuivendustööde käigus · Veekogude eutrofeerumine - kinnikavamine liigsete toitainete tõttu · Setete tekitamine ja liigne ladestumine veekogusse · Koelmute rikkumine ja hävitamine · Rännete takistamine koelmutele · Veekogude kontrollimatu asustamine võõrliikidega · Röövpüük · Keelatud püügivahendite kasutamine ( elekter, TNT) 78. Millised on kalade arvukust soodustavad tegurid? (10) · jõgede looduslikkuse taastamine · reostuse vältimine, puhastusjaamade rajamine · setete vältimine kõigi tööde käigus
meeldivalt atraktiivse roosakalt kreemja mähis, mis őrnalt hellitab teie keha. Veiniteraapia aitab säilitada naha nooruslikkuse ja elastsuse, lisades sära, tugevust ja toonust ning pidurdades enneaegseid vananemisprotsesse ja aitab vabastada stressist. Vaakummassaaž - parandab ainevahetust, ergutab vere- ja energiaringlust, toimib organismi puhastavalt ja immuunsüsteemi tugevdavalt. Green Vac vaakummassaaži aparaat leiab head rakendust tselluliidi hoolduses – väheneb rasvade ladestumine, paraneb naha ja nahaaluskoe elastsus, paraneb rakuhingamine ning intensiivistub jääkainete eemaldumine organismist, aktiveerub vereringe ja kiireneb lümfiringe, lihaste toonus paraneb. Ühtlasi rahustab ka närvisüsteemi, suureneb vastupanuvõime stressile ja haigustele. Vesiravi - Vees olles allub keha hüdrostaatilisele rõhule ja vee üleslükkejõule. Lisaks mõjutab keha veel vee temperatuur, lisandid ja vee liikuvus (hüdraulika seadused). Ü
t vere hüübimise veresoone vigastuse korral ning samaaegselt hoiab vere veresoontes vedelana. Hemostaas koosneb kahest osast koagulatsioonisüsteemist ehk hüübimissüsteemist ja antikoagulatsioonisüsteemist. (Boon 1993: 170) Koagulatsioonisüsteem Vere hüübimine ehk vere koagulatsioon on keeruline protsess, kus veri muutub geeljaks ja moodustab verehüübe ehk trombi. Vere hüübimisel toimuvad trombotsüütide aktivatsioon, adhesioon ehk kleepumine, agregatsioon ehk kuhjumine, ladestumine vigastuskohale ning fibriini võrgustiku moodustumine. (Zhenyu 2010: 23412343) Koagulatsioon jaotub kaheks etapiks. Esimese etapi ehk primaarse hemostaasi korral toimub veresoone ahenemine ehk vasokonstriktsioon ning trombotsüüdid moodustavad klombi ehk punase trombi vigastatud veresoone seinale. Teine etapp ehk sekundaarne hemostaas toimub paralleelselt esimese etapiga. Teise etapi tulemusel tekib võrreldes esimese etapiga suuremas koguses fibriini,
oksendamisega. Samas on esimeste kuude kaalutõus paljudel naistel täiesti märgatav ning seotud rasedusaegsetest hormoonidest põhjustatud veesisalduse tõusuga organismis. See on füsioloogiline protsess, mille eesmärgiks on kaitsta keha võimaliku verekaotuse korral seoses raseduse-sünnitusega. Alates 12.rasedusnädalast märkab enamasti iga naine, et kaal hakkab tõusma. See toimub nii ema kehakaalu tõusu (rasvkoe ladestumine, vere mahu suurenemine, rindade kasv, emaka suurenemine, lootevee moodustumine) kui lapse kasvamise tõttu. Nädalas võtab naine keskmiselt juurde 400-500 g, mis teeb ühes kuus kuni 2 kg. Kaaluiive raseduse ajal ei ole ühtlane - kõige suurem kaalutõus toimub tavaliselt 16. 32. rasedusnädala vahel. Viimasel raseduskuul kaalu tõus tavaliselt aeglustub ning võib ka hoopis peatuda. Rasedad ei tohiks söömata olla üle 12 tunni. Vastasel juhul tekivad vereringesse
ning loodeosas. Liigivaeseid madalsoid leidub Ida-Eestis ja allikasoid vähesel määral üle kogu Eesti. Rohu- siirdesoid leidub Lääne- ja Kesk-Eestis ja ka ümber Põhja-Eesti suurte rabade. SOO on maastiku osa, milles praegu ja varemalt avaldub turba teke. Soostumine on üks maastike ja mulla arengu juhtivaid protsesse põhjapoolkeral SOO on turbaala, kus turbakihi paksus on üle 30 cm ning selle ladestumine ei ole katkenud. MÄRGALA: märgalad on lodud, sood, turbaalad või veekogud, mis on kas looduslikud või inimese poolt rajatud, püsivad või ajutised; märgalad on küllastatud veega, mis on kas seisev, voolav, mage, riim- või soolane vesi, hõlmates seejuures ka merealad, kus vee sügavus ei ületa kuut meetrit TURBAALA on selline maastik, kus alalise veerohkuse ja hapnikuvaeguse tõttu mullas jääb osa orgaanilist ainet lagundamata ning see on ajapikku ladestunud soomulla ehk turbana
Poolkoksimägede nõrgveele on iseloomulik intensiivne värvus, ebameeldiv lõhn, see on alati leeliseline ja sisaldab anorgaanilisi ja orgaanilisi (fenoolsed ühendid, naftasaadused, polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud) saasteaineid. Põlevkivi ühealuselised fenoolid avaldavad mõju veekogude isepuhastamisvõimele. Põlevkivi utmisel tekkinud fuussid on pigijäätmed (kuivad või niisked), mis sisaldavad 50% või rohkem mehaanilisi lisandeid. Fuusside põhiline käitlusviis oli olnud ladestumine Kohtla-Järvel ja Kiviõlis asuvasse prügilasse. Praegu põletatakse neid AS Kunda Nordic Tsement tsemendiahjudes. On teada, et fuussid sisaldavad 22-61% õli, 19-40% mehaanilisi lisandeid ja 9-59% vett, teistel andmetel vastavalt 20- 70, 8-55 ja 5-50%.
Kuidas on seotud bakterid, sahharoos ja hambaaugud - Suuõõne bakterid vajavad energiat ja seetõttu lagundavad nad söögis leiduvaid toitaineid. Sellise energia ümbertöötlemise tulemusena tekivad erinevad jääkained, muuhulgas ka piimhape. Sülg viib toidujäänused minema ja neutraliseerib happe. Hea suuhügieeniga inimese puhul on happe tootmine nii väike, et sülg suudab selle neutraliseerida. Asi muutub tõsiseks alles siis, kui tekib takistamatu bakterite ladestumine seda nimetatakse katuks. Sellisel juhul tekib hapet nii palju, et sülg ei suuda seda neutraliseerida. Selle asemel neutraliseerivad happe hammaste fosfaadid ning mineraalid, mis esinevad kaltsiumina. See on esmaseks hambaaukude tekkimise põhjuseks. 11. Bakterite varuained. Too näiteid varuainete kohta (polüsahhariidid, rasvad, polüfosfaadid, tsüanofütsiin, PHA-d) ja nimeta nende varuainete funktsioonid. Miks säilitatakse varuaineid polümeriseerituna?
Eestis leidub mineraalvett: Aguaegkonna, Ordoviitsiumi- Kambriumi, Kambriumi-Vendi põhjaveekihis ning kristalliinses aluskorras. Eestis toodetakse/on toodetud mineraalvett Värskas, Iklas, Häädemeestes, Kärdlas ja Kuressaares. 14.Liustike teke, tüübid ja levik. Liustik lumepiirist kõrgemal raskusjõu mõjul pidevas viskoosses liikumises olev jäämass, mis on moodustunud tahkeist sademeist aladel, kus sademete talvine ladestumine ületab suvise sulamise ja sublimatsiooni. Tänapäeval on püsiva jääkatte all 11% maismaast ehk liustike pindala on ligikaudu 16 milj. km². Liustikest: 89,8 % Antartikas 9,7 % Gröönimaal 0,3 % Arktilised saared 0,2 % mägedes. Liustikes sisaldub ca 26,1 milj. km³ vett (see on 1,74 % vee koguhulgast). Antarktise ja Gröönimaa mandriliustikesse on kinni külmunud 80% kogu maakera magedat vett. Tekkimine:
põletikuvastased ravimid Korrigeerida bisfosfonaatidega hüperkaltseemia vähendades bisfosfonaadi annust vastavalt seerumi kreatiniinikontsentratsioonile Identifitseerida ja ravida infektsioone aktiivselt, vältida aminoglükosiinide kasutamist Neerubiopsia ei ole obligatoorne, kuid võimaldab täpsustada neerupuudulikkuse tekkemehhanismi; esineda võib o äge tubulaarnekroos, mis ajaga paraneb o amüloidi ja kergete ahelate ladestumine, mille ainsaks raviks on müeloomi tsütostaatiline ravi o proteinuuria ja silinderuuriaga kulgev neerukahjustus (”cast nephropathy”), mis eeldab kiiret kergete ahelate hulga vähendamist Plasmafereesi efektiivsus on küsitav Kõik hemodialüüsi vajavad müeloomihaiged peavad saama hemodialüüsi Neerupuudulikkuse esinemisel on esimese valiku raviks kõrg-doosis deksameta-
Tuhamägede nõrgveele on iseloomulik intensiivne värvus, ebameeldiv lõhn, see on alati leeliseline ja sisaldab anorgaanilisi ja orgaanilisi (fenoolsed ühendid, naftasaadused, polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud) saasteaineid. Põlevkivi ühealuselised fenoolid avaldavad mõju veekogude isepuhastamisvõimele. Põlevkivi utmisel tekkinud fuussid on pigijäätmed (kuivad või niisked), mis sisaldavad 50% või rohkem mehaanilisi lisandeid. Fuusside põhiline käitlusviis on ladestumine Kohtla-Järvel ja Kiviõlis asuvasse prügilasse kuigi neid võib ka põletada AS Kunda Nordic Tsement tsemendiahjudes. On teada, et nad sisaldavad 22-61% õli, 19-40% mehaanilisi lisandeid ja 9-59% vett, teistel andmetel vastavalt 20-70, 8-55 ja 5-50%. Nii puhastamata kui ka puhastust läbinud heitveega kantakse veekogudesse saasteaineid, mis halvendavad loodusliku vee keemilist koostist. Narva õlitehase jäätmeid (nn must tuhk) ladestatakse tuhaväljale hüdrauliliselt koos
KONTROLLTÖÖ III Veri. Süda ja vereringe. Ainevahetus. Hormoonid AINEVAHETUS Ainevahetus e. metabolism kui organismi elutegevuse tähtsaim alus: AV on biokeemiliste protsesside kompleks, mille kaudu organism on seoses ümbritseva keskkonnaga ning mis võimaldab tema kasvamist, säilimist, uuenemist ja paljunemist. Organismi AV-s kulgeb 2 täiesti vastupidist, kuid lahutamatut protsessi: anabolism ja katabolism. Anabolism ehk assimilatsioon on organismis asetleidvate ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Protsessi käigus vajatakse energiat ja aine. (rohelistel taimedel põhineb anabolism fotosünteesil, mis lähtub lihtsaist anorgaanilistest ühenditest CO", H2O, NH3; loomadel, seentel, väiksemal osal taimedest aga pms toiduga saadavatest valmis, kuid kehavõõrastest orgaanilisest ainest, mis paljudel juhtudel pärast esialgset teatava tasemelist lagundamist, kasutatakse orga...
2.Käitumise sõltuvus organismi üldise ainevahetuse geneetilisest kontrollist. Ainevahetuse tase organismis sõltub maksa ja neerude talitlusest. Need ainevahetuse produktid mõjutavad aju arengut ja väljakujunenud aju talitlust ning võivad mõjutada käitumist. Fenüülketanuuria- monogeenne defekt aminohapete ainevahetuse osas. Tekivad getohapped, mis on mürgised ja kahjustavad aju. Lõpeb debiilsusega. Hüpourikeemia- uriinis on suurenenud kusiaine kontsentratsioon. N. podagra- kusiaine ladestumine kõhredes. Podagrahaiged enamasti väljapaistvate vaimsete võimetega, s.t. kusihappe kontsentraadid tegutsevad aju stimulaatoritena. 2.3. Käitumise geneetika sõltuvus hormoonidest. Hormoonide ala- või ületootmine mõjutab aju arenemist ja talitlust. N. Soolised psüühilised käitumuslikud erinevused suurel määral meessuguhormoonide kontrolli all. Sellest tingitud 3 käitumisnähtust: -üldine liikumisaktiivsus -täiskasvanu rollide eelistamine mängudes
Settekivimid geoloogilised kehad, mis on tekkinud rabenemise ja porsumise saaduste, vulkaaniliste produktide ja organismide jäänuste ladestumisel ning kivistumisel. Sete värskelt või hilises geoloogilises minevikus kuhjunud materjal, mis ei ole veel kivistunud. Setend mõiste, mis hõlmab kõiki settelisi moodustisi: nii setteid kui settekivimeid. Settekivimite moodustumise 2 etappi. Sedimentogenees e settimine settekivimite lähteproduktide teke, erosioon, edasikanne ja ladestumine. Diagenees e kivistumine füüsikalis-keemilised protsessid (tihenemine, tsementeerumine, ümberkristalliseerumine), mille tulemusena ladestunud sete muutub kõvastunud settekivimiks. Diagenees läheb rõhu ja temp kasvades üle metamorfismiks. (~150C savimineraalid asenduvad vilkudega). Settekivimite klassifikatsioon. 1)Geneetiline klassifikatsioon päritolu järgi. 2)Omaduste järgi. Geneetiline. Purdkivimid murenemisel tekkinud. Biogeensed ja kemogeensed.
kraavi põhja 4.nõlva voolamine- selle tagajärjel muutub nõlva pinnas ebapüsivaks sügavamalt, kui eelmise def. liigi korral 5.nõlva libisemine- pinnas paigutub ümber mööda kõverpinda 6.turba vajumisega kaasnevad deformatsioonid- see põhjustab kraavi sügavuse vähenemist ja põhjalangu ebaühtlasemaks muutumist 7.voolusängi kinnikasvamine taimestikuga- selle tagajärjel voolusängi läbilaskevõime halveneb, voolu kiirus väheneb ja veepind tõuseb. 8.setete ladestumine Tavaliselt esineb mitu deformatsiooniliiki koos ja põhjustavad üksteise teket. Kindlustatakse nõlvajalamid, nõlvapinnad ja põhi. Kindlustusviisid on: ·puitkindlustust- nõlvajalami kindlustamiseks hagupunutis, - laud- ja lattkindlustus ·kivikindlustust- kindlustatakse truupide ja sildade ümbrust, kiirvoolusid, astanguid ·raudbetoon kindlustust- kraavi põhja ja nõlvajalami kindlustamiseks
mõnikord gleistunud, enamasti kõrge fosfori- ja lubjasisaldusega. Teiste luhavööndite pindalaga võrreldes on aga nende osa väga väike. Peale kaldaäärsete künniste ehk 5 lammiaasade võib eristada lühiajaliselt, keskmiselt ja pikaajaliselt üleujutatavaid luhaniite, mis vastaksid kõrge, keskmise ja madala taseme luhaniitudele. Lammi- ehk luhasood tekivad jõesängist kaugemates osades, kus sette ladestumine on vaevalt märgatav, kuid vee äravool reljeefi lameduse tõttu takistatud (Laasimer, 1965). Laasimer (1965) on eraldanud neli luhaniitude ökoloogiliselt erinevat assotsiatsioonide rühma: 1) kaldaäärsete künniste (lammiaasade); 2) lühiajaliselt kuni keskmiselt üleujutatud luhaniitude; 3) pikaajaliselt üleujutatud luhaniitude ja 4) luhasoode assotsiatsioonide rühm. Eesti tingimustes moodustavad luhaniitudest pindalalt suurema osa keskmiselt kuni
13 Värskelt kuhjunud settematerjali iseloomustab pudedus, kobedus, mistõttu neist räägitakse kui setetest. Setete kõvastumine, tsementeerumine ja üleminek settekivimiks on pidev ja aeganõudev protsess. Settekivimite moodustumise 2 etappi. Sedimentogenees e settimine settekivimite lähteproduktide teke, erosioon, edasikanne ja ladestumine. Diagenees e kivistumine füüsikalis-keemilised protsessid (tihenemine, tsementeerumine, ümberkristalliseerumine), mille tulemusena ladestunud sete muutub kõvastunud settekivimiks. Settekivimitele on oluliseks tunnuseks kihilisus, mis osutab setete kuhjumise perioodilisusele või rütmilisusele. Settekivimid sisaldavad ka mitmesuguste loomade või taimede kivistunud jäänuseid - fossiile ehk kivistisi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
