Venoosse trombembolismi seos pahaloomulise kasvajaga (0)

 
Tallinna Reaalkool  
 
 
 
 
 
 
Venoosse  trombembolismi seos pahaloomulise 
kasvajaga 
Uurimistöö 
 
 
 
 
 
Koostaja : Brigita Maria Raave 11.b 
Juhendajad: PhD Katrin Nõukas, PhD  Marika Tammaru  
Koolisisene  juhendaja : Kersti Veskimets 
 
 
 
 
Tallinn 2019  
 
 
Sisukord 
 
Kasutatud mõisted............................................................................................................................ 4 
Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 6 
1. 
Kirjanduse ülevaade ................................................................................................................. 8 
1.1 Hemostaas .............................................................................................................................. 8 
1.1 Tromboos  ............................................................................................................................. 10 
1.2 Arteriaalne  ja  venoosne  tromboos ....................................................................................... 11 
1.3 Tromboosi  riskifaktorid  ....................................................................................................... 12 
1.5. Pahaloomulise  kasvaja  seos venoosse trombembolismiga ................................................. 13 
2. Empiiriline  osa ........................................................................................................................... 15 
2.1 Eesmärk ............................................................................................................................... 15 
2.2 Meetod ................................................................................................................................. 15 
2.3 Tulemused ............................................................................................................................ 19 
2.4. Arutelu ................................................................................................................................ 25 
2.5. Järeldused............................................................................................................................ 26 
Kokkuvõte ...................................................................................................................................... 28 
Kasutatud materjalid ...................................................................................................................... 29 
Lisa 1  Kasvajaga seotud venoosse tromboosi  riskitegurid  .......................................................... 32 
Lisa 2  Kasvajate jaotus korduste ja lokalisatsiooni järgi .............................................................. 34 
Lisa 3 Ajaliselt VTE diagnoosile lähima kasvaja diagnoosi grupp ............................................... 37 
Lisa 4 Seos kasvaja diagnoosi ja VTE ning kasvaja diagnoosi ajalise järjestuse vahel, mehed.... 39 
Lisa 5 Seos kasvaja diagnoosi ja VTE ning kasvaja diagnoosi ajalise järjestuse vahel, naised .... 41 
Lisa 6 Haigestumus ning seos prognoostitud ja tegeliku juhtude arvu vahel ................................ 44 
Lisa 7 Eetikakomitee   taotlus  .......................................................................................................... 45 
Lisa 8 Andmekaitse   Inspektsiooni  luba ......................................................................................... 52 
Lisa 9 Haigekassa taotlus ............................................................................................................... 57 
Lisa 10 Vähiregistri taotlus ............................................................................................................ 59 
Lisa 11 Andmete  edastamise  leping .............................................................................................. 60 
Lisa 12 Tallinna Meditsiiniuuringute Eetikakomitee otsus ........................................................... 61 
Resümee ......................................................................................................................................... 63 
Abstract  .......................................................................................................................................... 64 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Kasutatud mõisted 
Ateroskleroos   – arterilubjastus  on  haigus,  mille  korral  suurte  ja  keskmiste  arterite  sisekestale 
ladestuvad  rasvainest  koosnevad  paksendid  ehk  naastud ,  mis  hiljem sidekoestuvad ja 
võivad lubjastuda.  Tagajärjeks  on   soonte   ahenemine  ja  seinte  kõvastumine  ning  rabedaks 
muutumine. 
Adhesioonimolekul  (CAM-id)  –  “ molekulaarne   liim”  ashesioonimolekulid  aitavad  rakkudel 
üksteise  ja  oma  ümbruse  küge  kinnituda.  Adhesioonimolekulid  paiknevad  rakkude  pinnal  ja 
osalevad teiste rakkude või rakuvälise maatriksiga (ECM) seondumises. 
Endoteel  –   veresoone  sisepinda vooderdav kiht. 
Fibrinolüüs – hüübimise vastandprotsess. Fibrinolüüsi korral reorganiseeritakse ja resorbeeritakse 
tekkinud tromb , et peatada trombi liiga suureks ja probleemseks muutumine. 
Gangreen – on paikne koe hävimine, mis tekib verevarustuse lakkamise, bakteriaalse infektsiooni 
või  muu  koekahjustuse  tagajärjel.  Sagedamini  esineb  gangreen jalgadel,  mistõttu  nahk  muutub 
lillakaks (hiljem mustjaks), tekib valu ja palavik. Ravi on alati  kirurgiline , kuna  hukkunud  nahka 
ei ole võimalik taastada. 
Hüübimissüsteem – koagulatsioonisüsteem, mille  ülesanne  on  kaitsta  organismi  liigse 
verekaotuse eest. 
Inflammatoorne  tsütokiin  –  signaalimolekul, mida  sekreteeritakse  immuunrakkudest  ja  teatud 
teistest  põletikku  soodustavatest  rakutüüpidest.  Inflammatoorsed  tsütokiinid  algatavad 
inflammatoorset reaktsiooni ja reguleerivad peremeesraku kaitsemehhanisme patogeenide vastu. 
Inhibeerimine – mingi protsessi  aeglustamine . 
 
Mikropartikliteks – nimetatakse väikseid ekstratsellulaarseid organelle, mida  rakk   
võib sekreteerida väliskeskkonda.  
Paraneoplastilline sündroom – kasvajast põhjustatud immunoloogiline  reaktsioon , mis algselt 
kujutab endast organismi kaitsemehhanismi kasvaja vastu, kuid tabab n-ö ekslikult keharakke. 
 
Südamekõrv  –  väike  kooniline  “kõrvakujuline”  kott , mis suurendab veidi kodade mahtu. 
 
Trombofiilia – on see kui  verel  on suurem  kalduvus  hüübida. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Sissejuhatus 
 
Süvaveeni tromboosi korral tekib  veenis  tromb ehk vereklomp. Venoosse trombembooliga (lühend 
VTE) on tegu siis, kui veenis tekkinud  trombist  irdub tükike, mis pääseb liikuma ning ummistab 
veresoone. 
 
Trombi tekke määrab mitmete omandatud ja kaasasündinud hüübimist soodustavate riskifaktorite 
samaaegne  esinemine,  mille  tulemusena  häirub  hüübesüsteemi  tasakaal  ja  on  võimalik 
veresoonesisene hüübimine. 
 
Kasvajast tingitud hüübivuse suurenemine on teaduslikut üldtunnustatud ning kasvajaga seonduvat 
venoosset trombembolismi võib nimetada paraneoplastilliseks sündroomiks.  
 
Kasvajaga   seonduva   venoosse  trombembolismi  esinemissageduse  vähenemine  on  tänapäeva 
ühiskonnas  ebatõenäoline.  Kasvajahaiged  elavad  kauem  ja  saavad  ravi,  mis  on  sageli 
trombogeenne. 
 
Käesoleva töö peaeesmärgiks on kirjeldada pahaloomuliste kasvajate  esinemist  VTE patsientidel. 
Alaeesmärke on kaks. Esimene lisaeesmärk on kirjeldada esmakordse (haigekassa andmetel) VTE 
ja  pahaloomulise  kasvaja  diagnoosimise  ajalist   vahekorda   Ida-Tallinna  Keskhaigla  patsientidel 
ajavahemikus   2013- 2017 .  Teine  lisaeesmärk  on  kirjeldada  erinevaid  kasvaja  lokalisatsioone 
venoosse trombembolismiga patsientidel.   
 
Antud uuringu tulemuste tutvustamine Eesti arstkonnale aitab kaasa VTE ja pahaloomulise kasvaja 
seose teadvustamisele, valvususe tõstmisele võimaliku kasvaja diagnoosi osas VTEga patsientidel 
ning VTE ennetamise olulisuse osas onkoloogilistel  haigetel . 
Uuringu  ülesehitus  ei  võimalda  teha  epidemioloogilisi  üldistusi  VTE  ja  pahaloomulise  kasvaja 
seose kohta, kuid selle tulemused on olulised  kliinilise  praktika informeerijana. 
 
Empiiriline  osa  on  tagasivaatava   iseloomuga   ning  kasutab  ITK  kliinilise  andmebaasi,  Eesti 
haigekassa andmebaasi ja vähiregistri andmebaasi andmeid. Andmete esmane korrastus teostatakse 
Exceli  andmetabelis, analüüs viiakse läbi Stata 14.2 tarkvaraga. Kasutatakse kirjeldavat statistikat. 
 
Teoreetilise  baasi  loomiseks  kasutati  peamiselt  erinevaid  meditsiinilistes  ajakirjades  ilmunud 
artikleid,  otsinguid   teostati   andmebaasis  Medline  ja  Embase,  lisaks  kasutati  ka  erinevaid 
hematoloogia,  onkoloogia  ja füsioloogia õpikuid. 
 
Antud uurimistöö on jagatud kaheks osaks. Esimene osa on teoreetiline osa, mis sisaldab kirjanduse 
ülevaadet  ja  koosneb  kolmest  peatükist.  Esimene  peatükk  kirjeldab  hemostaasi.  Teine  peatükk 
annab  vastava  ülevaate  tromboosist,  VTE  olemusest  ja  riskifaktoritest.  Kolmandas  peatükis 
kajastatakse kasvajaga seonduvat VTEd. Teine osa on empiiriline osa, mis  
koosneb andmekogumise ja- analüüsi meetodi kirjeldusest ning tulemuste esitamisest, analüüsist 
ja järeldustest. 
 
Autor  soovib  siinkohal  eelkõige  tänada  juhendajat,   haigla   teadusosakonna  juhatajat  Marika 
Tammaru, lisaks ka koolipoolset kontaktisikut Kersti Veskimetsa, haigla sisehaigustearsti Katrin 
Nõukast, haigla teadusosakonna sekretäri Birgit Veermäed ning teadusosakonna spetsialisti Mari-
Liis Rehepappi. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1. Kirjanduse ülevaade 
1.1 Hemostaas 
Hemostaas  on protsess, mis tagab   verejooksu  peatumise s.t  vere  hüübimise  veresoone  vigastuse 
korral  ning  samaaegselt  hoiab  vere  veresoontes  vedelana.  Hemostaas  koosneb  kahest  osast 
koagulatsioonisüsteemist  ehk  hüübimissüsteemist  ja  antikoagulatsioonisüsteemist.  (Boon  1993: 
170) 
 
Koagulatsioonisüsteem  
Vere  hüübimine  ehk  vere   koagulatsioon   on  keeruline  protsess,  kus   veri   muutub  geeljaks  ja 
moodustab  verehüübe  ehk  trombi.  Vere  hüübimisel  toimuvad  trombotsüütide   aktivatsioon , 
adhesioon ehk kleepumine, agregatsioon ehk  kuhjumine , ladestumine vigastuskohale ning fibriini 
võrgustiku moodustumine. (Zhenyu 2010: 2341–2343) 
Koagulatsioon  jaotub  kaheks  etapiks.  Esimese  etapi  ehk   primaarse   hemostaasi  korral  toimub 
veresoone ahenemine ehk vasokonstriktsioon ning trombotsüüdid moodustavad klombi ehk punase 
trombi  vigastatud  veresoone seinale. Teine etapp ehk  sekundaarne  hemostaas toimub paralleelselt 
esimese etapiga. Teise etapi tulemusel tekib võrreldes esimese etapiga suuremas koguses fibriini, 
mis stabiliseerib trombotsüütide klombi tekib segatromb (vt joonis 1.). (Marjeb et al. 2010: 649–
50) 
 
8 
 
Joonis 1. Koagulatsioon 
Allikas: World Federation of Hemophilia 
Hüübimiskaskaad 
Hüübimine on protsess, millest võtab osa palju faktoreid. Kokku on 13 hüübimisfaktorit ja igale 
neist  on  määrtud  rooma  number  (I-XIII).  Hüübimist  saab  algatada  kahe  raja  aktiveerimisel. 
Nendeks on välimine ja sisemine rada.  Radade  ühisosa algab faktor X aktiveerimisest. Välimine 
rada  on  ü ldiselt   esimene  rada,  mis  hüü bimise   protsessis   aktiveerub   kokkupuutel  valgulise 
koefaktoriga,  mida  tavaliselt  veresoontes  ei  leidu.  Veresoone  vigastuse  ja  koefaktori  verega 
kokkupuutumisel,  aktiveerib  koefaktor  faktori  VII.   Factor   VII  päästab  valla  reaktsioonide 
kaskaadi,  mille  tulemusel  toodetakse  kiiresti  faktor  X.  Sisemine  rada  aktiveeritakse 
veresoonesisese vigastuse korral. Sisemine rada algab faktori XII atkiveerumisega. 
Sisemise raja komponente võib aktiveerida ka väline rada. Näiteks võib faktor VII lisaks faktor X 
aktiveerimisele  aktiveerida  ka  faktori  IX.  Selline  radadevaheline  aktiveerimine  võimendab 
hüübimise protsessi. (vt joonis 2.) (Dahlbäck 2000: 1627) 
 
9 
 
Joonis 2. Hüübimise kaskaad 
Allikas: Dentalcare 2015 
1.1 Tromboos 
 
Tromboos  on  veresoone   ummistus ,  mis  on  põhjustatud  verehüübimisest  veresoone  siseselt.  See 
juhtub, kui verehüüve ehk tromb aeglustab veenis või arteris  verevoolu või takistab seda täielikult. 
(Mis on tromboos…:2011) 
 
Vereteede  valendiku  suhtes  leidub  kolme  eriliiki  trombe.  Seinamanune  ehk  premuraalne  tromb 
asetseb  piki  seina,  jättes  osa  valendikust  vabaks.  Ummistav  ehk  obuteeriv  tromb  ummistab 
valendiku  nii,  et   verevool   on  täiesti  takistunud.  Keratromb  esineb  südamekõrvas,  seina  küljest 
lahtirebenedes lihvitakse vere poolt ümaraks. (Paumets, 2015) 
 
Trombi ehituses eristatakse kolme osa. Esimene osa, trombi pea on valge tromb, tekib esimesena 
ja on tihedalt seotud veresoone  seinaga . Teine osa, trombi keha on segatromb ja on nõrgalt seotud 
veresoone  seinaga.  Kolmas  osa  trombi  saba  on  punane  tromb  ja  hõljub  vabalt  veresoones. 
(Ferguson 2000: 22) 
 
Trombi  erinevad  tulemid  võib  jaotada  kuueks.  Esimnene  tulem  on  aseptililine  pehmestus  ehk 
autolüüs.  Trombis  lagunevatest  leukotsüütidest  vabanevad  proteolüütilised  ensüümid  hakkavad 
trombi  lüüsima.  Teine  tulem  on  septiline  pehmestus.  Trombile  lisandub   esmalt   põletik  ning 
pehmestus toimub mikroorganismidest vabanevate ensüümide toimel. Komas tulem on lubjastus 
ehk kaltsifikatsioon. Neljanda tulemi korral ladestuvad trombi kaltsiumi soolad ja tromb muutub 
kõvaks.  Tekib  veenikivi.    Viies  tulem  on  organisatsioon  ehk  sidekoestumine.  Veresoone  seinas 
hakkab  vohama  sidekude,  mis  ummistab  valendiku.  Selle  tulemusena  võib  tekkida 
rekanalisatsioon, veresoone surve tõttu tekivad kanalid, mis vooderdatakse endoteeliga ning nende 
kaudu taastub verevool. Kuues tulem on trombemboolia teke. (Heit, et al. 2002: 1245- 1248 ) 
10 
 
1.2 Arteriaalne ja venoosne tromboos 
Olenevalt  sellest,  millises   veresoonkonna   osas  tromb  tekib,  jaotatakse  tromboos  arteriaalseks  ja 
venoosseks.  Arteriaalse  ja  venoosse  tromboosi  mõju  verevarustusele  on  erinev.  (Falanga,  et  al. 
1988: 870) 
 
Arteriaalse  tromboosi  korral  on  erinevates   organites   või  jäsemetes  vereklombi  ehk  trombi  tõttu 
takistatud  hapnikurikka  vere pealevool, tekib  hapnikupuudus, mille tagajärjel tekib  koe   nekroos  
ehk rakkude surm. Arteriaalne tromb tekib tavaliselt ateroskleroosi baasil: lubinaastu pinnal tekib 
väike kahjustus, mille tulemusena aktiveerub vereliistakute vahendusel hüübimissüsteem. Naastu 
pinnale tekib väike trombikene, mis suurenedes suleb lõplikult väikese arteri. Arteriaalne tromboos 
võib põhjustada südame  infarkti , aju infarkti ja jäsemetes gangreeni. (Viigimaa, 2009) 
 
Venoosne tromboosi korral tekib tromb veenides ja seega on erinevates organites või jäsemetes, 
eelkõige jalgades, takistatud vere äravool, mille tagajärjel tekivad kahjustatud organis või jäsemes 
verepais,  valu  ja  põletik.    Trombi  tükikese  ehk  emboli  vabanemisel  võib  tekkida  kopsuarteri 
trombemboolia  –  veresoone  ummistus  vere-ringega  kohalekandunud  embolist.  (Tromboos    mis 
see…:2015) 
 
Venossne trombembolism  
 
VTE on  multifaktoriaalne  haigus, mille  esinemissagedus  on 1-3 juhtu 1000 elaniku kohta aastas 
(Heit  2015:  464–474).  VTE  hõlmab  endas  süvaveeni  tromboosi  (lühend  SV),  kopsuarteri 
trombembooliat (lühend KATE) ja aju venoossete siinuste tromboosi. (Gurbel, Tantry 2010: 569) 
 
Süvaveeni tromboosi (lühend SV) korral tekivad tekivad  trombid  tavaliselt sääre, reie või puusa 
piirkonna süvaveenides. Sümptomiteks on  turse , valulikkus ja punetus. Jäse on  teisega  võrreldes 
kuumem,  kõvem  ja  sageli  ka  jämedam.  (vt  joonis  3.)  Ravita  jäänud  või  halvasti  ravitud  SV 
põhjustab aastate pärast tromboosijärgset ehk posttrombootilist sündroomi, mis avaldub püsivate 
muutustena jäsemetes.  Jalas  tekib väsimus ja raskustunne ning püsiv turse, areneda võivad halvasti 
paranevad haavandid. (Tromboos  mis see…:2015)  
 
11 
 
 
 
Joonis 3.  Süvaveeni tromboos 
Allikas: Health Mediacal  Today  2019 
 
Süvaveeni tromboos on ohtlik tekkida võiva kosuarteri tromemboolia (lühend KATE) tõttu. KATE 
korral  süvaveenis  vabanenud  trombembolid  liiguvad  süvaveenidest  verevooluga  läbi  südame 
kopsuarterisse ja ummistavad seal erineva suurusega artereid. Embolite  suurusest  ja hulgast oleneb 
haiguse  kliiniline  pilt  ja  olukorra  tõsidus.  Sümptomiteks  on  raskendatud  ja  sageli  valulik 
hingamine , äge  või  tundide-päevade  jooksul sü venev  õhupuudus,  köha (ka  veriköha),  mõnikord 
raskustunne  ja  valu  rinnus  ning  teadvusekaotuse  hood.  KATE  sü mptomid   võivad  esineda 
samaaegselt SV sümptomitega. KATE võib ilma kliinilise sekkumiseta lõppeda äkksurmaga, kuna 
embol  võib sulgeda kopsuarteri. (Tromboos  mis see…:2015) 
1.3 Tromboosi riskifaktorid 
 
Kaasaegses käsituses on VTE multifaktoriaalne haigus; trombi tekke määrab mitmete  
omandatud, kaasasü ndinud  ja transitoorsete prokoagulantsete riskifaktorite samaaegne esinemine. 
(Nowak et al.  2016 : 233–238). 
 
Tromboosi tekkeks  vajalikud  tingimused sõnastas  juba  1856 . aastal  Rudolf  Virchow  ja  need  on 
tuntud  Virchowi  triaadina.  Esimeneks   tingimuseks   on  veresoone  seina  kahjustus.  Endoteeli 
kahjustust  võib  tekitada   mehaaniline   trauma,  veresoonepõletik  ja  ateroskleroos.  Tekivad   soone  
sisepinna  konarused,  mis  takistavad  ühtlast  verevoolu,  tekitades  turbulentset  verevoolu,  mis 
soodustavad  vormelementide  sadestumist.  Samuti  vabaneb  kahjustunud  rakkudest  rohkelt 
12 
 
hüübimisfaktoreid,  sealhulgas  trobokinaasi,  mis  käivitab  vere  hüübimisprotsessi.  Teiseks 
tingimuseks  on  verevoolu  aeglustumine/muutus.  Sellistes  tingimustes  on  soodustunud  vere 
vormelementide sadenemine ja kokku-kleepumine.  Veenides on tromboos  sagedasem , sest sel on 
verevool aeglasem kui  arterites . Aeglasem on verevool ka veenilaiendites ning arteri aneurüsmides. 
Kolmandaks   tingimuseks  on  vere  hüübivuse  tõus.  On  muutunud  vere  füüsikalis-keemilised 
omadused  ja  häirunud  on  vere  koagulatsiooni-antikoagulatsiooni  süsteem.  Wirchowi-järgsed 
aastad teaduses  on  toonud aina täpsemat teavet kõigi 3 patofüsioloogilise mehhanismi kohta, kuid 
kolmik kui selline on klassikana ajaproovile vastu pidanud. (Kuner et al. 2010: 168–72)  
1.5. Pahaloomulise kasvaja seos venoosse trombembolismiga 
 
Pahaloomulise  kasvajaga  patsientidel  võivad  peale  üldiste  kliiniliste  riskifaktorite  (s.o  vanus, 
eelnev VTE, liikumatus jne) tõsta tromboosi riski ka kasvajale iseloomulikud riskifaktorid, samuti 
ka kasvaja lokalisatsioon, arengustaadium, kemoteraapia, operatsiooni poolt põhjusatud endoteeli 
kahjustused  ja kasvaja põhjustatud hüperkoagulatsiooni seisund (vt  lisa 1). (Lyman, et al. 2007: 
5005-5505) 
 
Pahaloomulised   kasvajarakud  võivad  aktiveerida  koagulatsiooni  kaskaadi  vabastades 
prokoagulantseid  valke,  fibrinolüütilisi  valke  ja  adhesioonimolekule.  Veel  võivad  kasvajarakud 
tekitada  hüperkoagulatsiooni  seisundi  tootes  mikropartikleid  ja  inflammatoorseid  tsütokiine  ja 
inhibeerides fibrinolüütilist aktiivsust.  (Kubitza, et al. 2008: 207) 
 
Kasvajarakud 
on 
võimelised 
kinnituma 
vaskulaarsetesse 
peremeesrakkudesse 
(s.o 
endoteelirakkudesse, monotsüütidesse, trombotsüütidesse ja neutrofiilidesse, granulotsüütidesse), 
sellega stimuleerides protrombootilisi omadusi peremeesrakkudes. (Falanga et al. 2013: 870–872) 
 
Kasvajapuhune  VTE  sõltub  kasvaja  lokalisatsioonist.  Kõrge  risk  on   pankrease -,  aju-,  mao-, 
munasarja-, neeru- ja kopsukasvaja puhul. Madala  riskiga  on näiteks rinna- ja eesnäärme kasvaja. 
(Ibid: 873-875) 
 
13 
 
VTE risk varieerub kasvaja erinevatel   etappidel . Olles kõige  kõrgem mõned kuud peale  kasvaja 
diagnoosimist ning kaugele arenenud metastaaside korral (Joonis 4.). (Blom, et al. 2005: 715)  
 
Joonis 4. VTE risk varieerub kasvaja erinevates etappides 
 
Allikas: Wiley Online Library 2010 
 
 
 
 
 
 
 
14 
 
 
2. Empiiriline osa 
2.1 Eesmärk 
 
Käesoleva  töö  peaeesmärgiks  oli  kirjeldada  pahaloomuliste  kasvajate  esinemist  Ida  Tallinna 
Keskhaigla VTE patsientidel ajavahemikus 1.  jaanuar 2013-31.detsember 2017  ja  võrrelda seda 
pahaloomuliste kasvajate esinemisega üldrahvastikus. Alaeesmärke oli kaks. Esimene lisaeesmärk 
oli  kirjeldada  esmakordse  (haigekassa  andmetel)  VTE  ja  pahaloomulise  kasvaja  diagnoosimise 
ajalist  vahekorda.  Teine  lisaeesmärk  oli  kirjeldada  erinevaid  kasvaja  lokalisatsioone  venoosse 
trombembolismiga patsientidel.  
2.2 Meetod 
 
Kavandilt  oli  tegu  tagasivaatava  kohortuurinuga  haigla  kliinilise  andmebaasi,  Vähiregistri  ja 
Haigekassa andmetel. Valimisse kuulusid  patsiendid , kellel oli ambulatoorselt või statsionaarselt 
diagnoositud VTE ITKs ajavahemikul 2013-2017.  
 
Kogutavateks  tunnusteks  olid  demograafilised  tunnused  (sugu  ja  vanus  diagnoosimisel), 
Rahvusvahelise  Haiguste  Klassifikatsiooni  (lühend  RHK)  diagnoosikoodid,  VTE  diagnoosimise 
kuupäev,  kasvaja  või  kasvajate  diagnoosimise  kuupäev  ning  kasvaja  staadium  diagnoosimisel. 
(Rahvusvaheline Haiguste  Klassifikatsioon …:2010) 
 
Uuritavate  leidmiseks  sooritas  ravianalüüsi  osakond päringu ITK kliinilisse andmebaasi. (vt joonis 
5.) 
Päritavateks  tunnusteks  olid  ITKs  ajavahemikus  1.  jaanuar  2013-31.detsember  2017 
ambulatoorselt  või  statsionaarselt  diagnoositud  VTE  patsientide  sugu,  vanus  (sugu  ning  vanus 
määrati  patsiendi  isikukoodi  järgi)  ja  VTE  diagnoosikood    (RHK-10  diagnoosikoodid  I26 
15 
 
(kopsuveresoonte  emboolia),  I67.6  (intrakraniaalse  veenisüsteemi  mittemädane  tromboos  (ehk 
ajuveenide  tromboos)),  I80.1-I80.3  (reie-  ehk  femoraalveeni   flebiit   ja  tromboflebiit 
(trombveenipõletik),  alajäsemete  muude  süvasoonte  flebiit  ja  tromboflebiit,  alajäsemete 
täpsustamata flebiit ja tromboflebiit), I80.8 (muude paikmete flebiit ja tromboflebiit), I82 (muude 
veenide emboolia ja tromboos)). Analüüsi ei kaasatud patisente, kelle  isikukood  sisaldas tähti, kuna 
antud patsiendid olid tõenäoliselt teise riigi kodakondusega. Lisaks ei saanud analüü sida  patsiente, 
kellel 
oli 
analüüsiks 
vajalikud 
andmed 
puudulikud. 
(Rahvusvaheline 
Haiguste 
Klassifikatsioon…:2010) 
 
ITK  kliinilisest  andmebaasist  saadud  tulem  edastati  Vähiregistrile.  Päritavateks  tunnusteks  olid 
vähi  diagnoosikoodid  (RHK-10  diagnoosikoodid)  C00-C14  ( huule ,  suuõõne  ja   neelu  
pahaloomulised   kasvajad ),  C15-C26  (seedeelundite  pahaloomulised  kasvajad),  C30-C39 
(hingamiselundite  ja  rindkeresiseste  elundite  pahaloomulised  kasvajad),  C40-C4  (luu  ja 
liigesekõhre  pahaloomulised  kasvajad),  C43-C44  ( melanoom   ja  naha  muud  pahaloomulised 
kasvajad),  C45-C49  (mesoteelkoe  ja  pehmete  kudede  pahaloomulised  kasvajad),  C50  (rinna 
pahaloomuline   kasvaja),  C51-C58  (naissuguelundite  pahaloomuline  kasvaja),  C60-C63 
(meessuguelundite  pahaloomuline  kasvaja),  C64-C68  ( kuseteede   pahaloomuline  kasvaja),  C69-
C72  (silma,  peaaju  ja  kesknärvisüsteemi  muude  osade  pahaloomuline  kasvaja),  C73-C75 
(kilpnäärme ja muude sisesekretsiooninäärmete pahaloomulised kasvajad), C76-C80 (ebaselgete, 
täpsustamata  ja   sekundaarsete   (metastaatiliste  paikmete  pahaloomulised  kasvajad)),  C81-C96 
(lümfoid-  ja  vereloomekoe  ning  nendesarnaste  kudede  pahaloomulised  kasvajad),  C97 
(sõltumatute (primaarsete) hulgipaikmete pahaloomulised kasvajad), D00-D09 (kasvajad in situ), 
D10-D36  ( healoomulised   kasvajad)  ja  D37-D48  ( ebaselge   või  teadmata  loomusega  kasvajad). 
Samaaegselt Vähiregistriga edastati ITK kliinilisest andmebaasist saadud tulem Haigekassale.  
Päritavaks tunnuseks oli esmane VTE diagnoosikuupäev. (Ibid…:2010) 
 
 
16 
 
 
 
Joonis 5. Isikustatud  andmetega päring 
 
 
Teine andmepäring sooritati Vähiregistri ja Eesti Statisika andmebaasidele. Vähreigistrilt 
päritavaks tunnusteks olid vähijuhtude arv soo- ja vanusgruppide kaupa üldrahvastikus. Eesti 
Statistika andmebaasilt päritavaks tunnuseks olid isikute arv soo- ja vanusgruppide kaupa. 
 
Uuringuprojektile kooskõlastuse saamiseks taotleti Eetikakomitee luba. Uuringu tagasivaatava 
iseloomu tõttu ei küsitud patsientidelt nõusolekut  uuringus  osalemiseks. Seetõttu taotleti uuringu 
läbiviimiseks andmekaitse inspektsiooni luba. Uuringus osaleval Tallinna Reaalkooli õpilasel 
puudus uuringu vältel ligipääs patsientide isikustatud andmetele.  
 
Andmete  esmane  korrastus  viidi  läbi  Exceli  andmetabelis.  Andmeanalüüs  toeostati  Stata14.2 
tarkvaraga.  Kasutati  kirjeldavat  statistikat,  hüpoteeside  testimiseks  tunnuste  tüübi  ja  jaotusega 
sobivaid teste . 
Valimite   põhjal  üldkogumite  erinevuse  olemasolu  kohta  püstitatud  hüpoteeside  testimiseks 
kasutatati erinevaid statistilisi  meetodeid  ja teste. Statistilise testi valik sõltus võrreldavate gruppide 
arvust,  uuritavate  andmete  tüübist  (kvalitatiivsed,   kvantitatiivsed ),  jaotusest  (kvantitatiivsete 
tunnuste puhul normaaljaotus/mittenormaaljaotus, kvalitatiivsete tunnuste puhul valimi suurus) ja 
17 
 
omavahelisest  sõltuvusest  (sõltumatud  mõõtmised,  korduvad  mõõtmised  ühel  isikul  –  sõltuvad 
mõõtmised).  
Joonistes kasutati histogrammi ja karp-vurrud  diagrammi .  Histogramm  ehk astmikdiagramm annab 
ülevaate  statistiliste  andmete  jaotumisest  sagedusest.  Histogrammi  korral  on  tunnuste  väärtused 
enamasti kujutatud rõhtteljel ja andmete sagedused püstteljel. (Arvdiagrammid kodulehekülg) 
Karp-vurrud  diagramm  näitab  andmete  jaotust  kvartiilide  lõikes,  esitades  arvkarakteristikutest 
keskväärtuse  ehk   mediaani ,  ülemise  ja  alumise   kvartiili ,  võõrväärtused,  andmete  suurima  ja 
väikseima  väärtuse.  (vt  joonis  6.)  Alumine   kvartiil   on  väärtus,  millest   suuremaid   ja  väiksemaid 
väärtusi  variatsioonireas  on  umbes  25%.  Ülemine  kvartiil  on  väärtus,  millest  väiksemaid  ja 
suuremaid väärtusi on variatsioonireas umbes 75%. Karp kujutab alumise ja ülemise kvartiili vahet, 
kuhu  jääb  50%  kõikidest  väärtustest.  Karbiga  on  seotud  vertikaalsed  jooned  ehk  vurrud,  mille 
tippudeks  valitakse  suurim  ja  väikseim  väärtus.  Väärtused,  mis  asuvad  ülemisest  või  alumisest 
kvartiilist  kaugemal  kui  poolteist  kvartiilide  vahet,  loetakse  erandlikeks  ning  märgitakse 
diagrammile eraldi punktidena ehk võõrväärtustena. (Kaart 2007) 
 
Joonis 6. Karp-vurrud diagrammi arvkarakteristikud 
Allikas: Exceli kodulehekülg 
 
18 
 
Antud  töös  kasutatud  testid  on  T-test  ja  Hii-ruut.  T-testi  kasutatakse  kahe  üldkogumi  keskmise 
erinevuse  hindamisel.  Hii-ruut  testi  kasutatakse  kahe  kvalitatiivse  (kategoorilise)  tunnuse  seose 
uurimisel  juhul, kui  valim  on suurem kui 40. 
Kõikide  testimiste  tulemused  väljendatakse  p-väärtusega.  P-väärtuse  abil  hinnatakse,  kui  suure 
tõenäosusega  on  valimite  vahel  leitud  erinevus  olemas  ka  üldkogumite  vahel.  Valimite  põhjal 
leitud  erinevus  võib  tekkida  kahel  põhjusel.  Esiteks,  et  on  olemas  tõeline  erinevus  üldkogumite 
vastavate näitajate vahel, teiseks, et erinevus on tekkinud juhuslikult valimivõtu käigus (juhuslik 
viga).  
Statistilised  meetodid lubavad hinnata nende kahe võimaliku põhjuse  osakaalu . P-väärtus kirjeldab 
juhusliku vea osakaalu. Näiteks p=0,200 annab hinnangu, et juhusliku vea osakaal on 20% ja seega 
tõenäosus üldkogumite vahelise seose olemasoluks 80%. Mida väiksem on p-väärtus, seda suurem 
on  tõenäosus  seose  olemasoluks  üldkogumite  vahel.  Kokkuleppeliselt  loetakse  seose  olemasolu 
üldkogumite vahel tõestatuks, kui p