liiga moes või moest; Lutsu iseloomustab tema eriliselt hell suhe oma ainega; Lutsul puudub tänaseni vääriline käsitlus." Asta Põldmäe, 1987 *** 19 ,,Sellest võimest [...] olen tihti rääkinud seoses Mati Undiga, teda Oskar Lutsu, teise absoluutse kirjanikuga sarnastades. [...] Võimest kirjutava käe endaga vahetult kujutleda ja mõtelda, lausa tajuda ja tunda." Madis Kõiv, 2001 *** 8.4. SUITSETAMAS "Tõmba veel, tõmba veel! Ega keegi ei tea: isa magab. Ema aidas ja ... tubakas on hää." - "Ei tea, juba tõmbasin... süda nagu paha ja pea käib ringi. Ei, ei, ma enam ei taha." "Mis sa räägid - süda paha! Vaata, loll, kuidas mina sülgan plirtsti ja pahinal lasen läbi nina, habet silitan... hök... oeh, oksele a'ab. Ära kellelegi ütle - naha pääle saab." (Oskar Luts) 20
Tartu Ülikooli Pärnu kolledz AÜSA1 Kristiine Kõiv, Õnnela Tamar Teadliku külastajana teenindusettevõttes Uurimustöö Juhendaja: Dr Heli Tooman Pärnu 2009 Külastuse kuupäev Kellaaeg/selgitus Asutus Kirjeldus 9. november 13.40 - 14.25 Cafe Peccadello Lk. 4 - 5 13. november 15.45 - 16.45 C.F.Hahn Pub Lk. 5 - 6 17. november 11.20 12.10 Cafe Peccadello Lk. 7 19
uimastitest või teistest sõltuvust tekitavatest ainetest. Kokkuvõteks tahaks öelda, et täiskasvanu, kes mõistab laste vajadusi ja suudab nende tundeid jagada, on teinud esimese olulise sammu uimastiprobleemi ennetamisel. KASUTATUD KIRJANDUS Allaste, Airi-Alina. 2008. Koolinoored ja uimastid. 1516-aastaste õpilaste legaalsete ja illegaalsete narkootikumide tarvitamine Eestis. Tallinn: TLÜ Kirjastus Kraav, Inger, Kristi Kõiv. 2001. Sotsiaalpedagoogilised probleemid üldhariduskoolis. Tartu: Laste ja noorukite riiklik terviseprogramm Tegevus. Tugevus (1). Me saame palju teha selleks, et meie lastest ei saaks sõltlased. 2003. Tallinn: Sotsiaalministeerium Tegevus. Tugevus (2). Ma tahan oma last narkootikumide eest kaitsta. 2003. Tallinn: Sotsiaalministeerium Kariis, Tarmo, Elmar Nurmela. 1998. Vanemate ja kasvatajate osa. Uimastid - probleemid, ennetamine. Tallinn: Politseiamet, 34-35 Alas, Maie. 1998
ajalooteemalised näidendid. Lavastaja Mikk Mikiver tõi lavale mitmeid näidendeid, kus põimusid rahvuse ja üksikisiku saatus, ajaloolised valikud. Esmakordselt jõudsid lavale seni keelatud teemad nagu eestlaste põgenemine Läände läheneva Punaarmee eest, nõukogude repressioonid, küüditamine, sunniviisiline kolhooside loomine, metsavennad. Taasiseseisvuse aja olulisimaid autoreid on füüsikust ja filosoofist Madis Kõiv oma keerukate mälule ja mäletamisele keskenduvate näidenditega ning Andrus Kivirähk, erakordse humoristiandega kirjanik, kelle ülipopulaarsed näidendid uurivad rahvuslikku mentaliteeti ja kritiseerivad selle nõrku kohti. Uut algupärast dramaturgiat tutvustatakse publikule ja teatritegijatele igaukuisel uute näidendite avalikul lugemisel, samuti antakse Eesti Draamateatris esmalavastatud algupärandid raamatuna välja. Eesti Draamateatri elujõu üks allikas on tema mitmekesisus
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Algõpetuse osakond Lende Saluvee EKL1-kõ TALUPOJA ELU KESKAJAL Referaat Juhendaja: Priit Raudkivi Tallinn 2010 SISSEJUHATUS Keskaeg (medium aevum) on ajajärk Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele (476). Humanistide arvates oli see vahesein antiigi ja renessansi vahel, vaheaeg kultuuri arengus, "pimedad aastasajad". Lõplikult juurdus keskaja mõiste nn valgustusajal, XVIII sajandil, mil sellega tähistati samuti antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäänud ning ebakultuurseks peetud ajajärku. Seega sai keskaja mõiste juba oma tekkest peale küllalt halvustava tähenduse. Tänapäeval ei ole niisugusel eelarvamuslikul ja mõistmatul suhtumisel keskaega enam õigustusi. Seda perioodi võib pidada praeguse Euroopa tsivilisatsiooni kujunemise seisukohalt ülimalt oluliseks, viljakaks ja looming...
VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOL Teenindusosakond Talis Kõiv KOKK KUTSEEKSAM Juhendaja: Ariaane Truu Viljandi 2009 2 SISUKORD: 1.MENÜÜ...................................................................................................................................4 2.KALKULATSIOONIKAARDID............................................................................................5 2.1 Koorene Bostoni salatist valmistatud supp peekonikrutoonidega........................................ 5 2
ÜLIÕPILASTE UURIMISTÖÖDE VORMISTAMISE JUHEND Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1 TÖÖ ÜLESEHITUS............................................................................................................4 2 TÖÖ VORMISTAMINE JA VORMINDAMINE...............................................................5 2.1 Teksti ja lehekülje kujundus........................................................................................5 2.2 Pealkirjad.....................................................................................................................5 2.3 Teksti illustreeriv või täiendav materjal......................................................................6 2.3.1 Joonised ja tabelid...........................................................................
16 Kokkuvõte Mida tulevikule lähemale rõivamoed hakkavad liikuma, tekib neis väga palju muutusi. Iga sajand saab tähtsamaks moeks jälle mingi erakordne stiil. 19. Sajand muutusid seelikud kitsamast laiemaks ja siis jälle kitsamaks. 19. Sajand on väga muutliku rõiva moega. 17 Kasutatud kirjand Mait Kõiv, Ain Mäesalu, Krista Piirimäe, Märt Tänava "Inimene, ühiskond, kultuur" Umbreto Eco " Ilu ajalugu" Giovanni Caselli "Elu läbi sajandite" Browyn Cosgrave "Rõivas & mood arengulugu" http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/romantism.htm http://www.kirss.net/index.php?option=com_content&view=article&id=1895:tuhande-aasta- mood&catid=36:elu&Itemid=56 http://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:jxfCQWZ8MV4J:www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/1352/Loengukonspekt.doc+1810+r
TALLINNA ÜLIKOOLI RAKVERE KOLLEDZ AP I Sotsiaalsete oskuste areng Referaat Juhendaja: Lehte Tuuling Rakvere 2016 Sotsiaalsete oskuste areng 1. Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse raamõppekavas, kasvatuslikud eesmärgid. Sotsiaalset arengut ei saa lahutada kognitiivsest ja emotsionaalsest arengust, mis on väga tihedalt seotud lapse ealise ja individuaalse arenguga. Alushariduse rammõppekavas on õppe-ja kasvatustegevuste eesmärkides muude aspektide hulgas olulisel kohal välja toodud ka lapse sotsiaalne areng. Eesmärkideks on: soodustada lapse kasvamist aktiivseks, otsustus-ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel oma käitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks. 2. Lapse sotsiaalse...
7) Oskus teise emotsioone talle tagasi peegeldada. Esinemisel avaldavad publikule mõju järgmised toimimisviisid: - Tugeva häälega esitus (et oleks kuulda) - Publiku vaatamine - Sõnade selge väljahääldamine - Paus olulise sõna või lause järel, oluliste sõnade või lausete rõhutamine ((hääle tugevuse tõstmise kaudu). Hea esinemise korral publik kuuleb, saab aru ja kuulab. III LOENG 16.02.2012 Õpetaja ja õpilane: sotsiaalne mõju ja sotsiaalne taju (Kristi Kõiv, PhD). I. Interaktsioon – sotsiaalne mõju Sotsiaalpsühholoogia uurib järgmise valdkondi: Inimestevahelised suhted: teiste tajumine, meeldivus, suhete dünaamika, sotsiaalne mõju; Isiksus: mina-kontseptsioon, hoiakud; Grupikäitumine: konformsus, allumine, grupi dünaamika; Suhtlemise kolm külge: 1) Teabe vahetamine ehk kommunikatsioon 2) Teise/te inimese/te mõjutamine ehk interaktsioon
Elliko Kõiv LÜHIÜLEVAADE ARHITEKTUURI AJALOOST Õppeaines: Arhitektuuri ja ehituse ajalugu Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI 51 Juhendaja: P. Multer Esitamiskuupäev:................ Allkiri:............................ 2015 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................................3 1.ÜRGAEG................................................................................................................................................4 2.ANTIIK JA VARAKRISTLIK AEG 2900 eKr-540pKr.........................................................
ühiskonna vastutulelikkuse ja tähelepanelikkusega saaksime ja peaksime tegema lastekodust nende laste kodu. 15 10.Kasutatud kirjandus Aunapuu, T. (1990). Mõningates lastekodulaste psüühika arengut mõjutavatest teguritest. Rmt. Unt, I., Karlep K. (Koost.) Anomaalsete laste õpitegevus ja isksus. Tartu: Tartu Ülikooli toimetised, 3 Kraav, I., Kõiv K. (2001) Sotsiaalpedagoogilised probleemid üldhariduskoolis, Tartu Malvet, M. (2002) Erivajadustega laste õpingute toetamine,(kogum.) Laps, haridus ja toetav võrgustik, Tallinn: 27-28; 30 Marvet M., Mikkola, M. (1998) Sotsiaalhoolekanne, Karelactio Medar M., Medar E. (2007) Riigi ja kohalike omavalitsuste poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja-teenused, Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 32-35 Kõrgesaar,J
94-101); 2. Kiis, K. (1999). Puudelaste perede sotsiaalne toimetulek Tartu linnas, Tartu Ülikooli kirjastus; 3. Kutsar, D. (toim) (1997). Soonets, R. jt. Laste väärkohtlemine. Lapse füüsilise ja seksuaalse väärkohtlemise võrdlus, Roomeldi, M. (lk. 106-107). Lapse väärkohtlemise mõiste ja liigid, Soonets, R. (lk.91-105). Väärkohtlemise mõju lapse arengule, Põldsepp, I. (lk. 124-134); 4. Kõiv, K. (toim) (2002). Antisotsiaalse käitumisega õpilased. Lapse väärkohtlemise liikide seos vanemate seotuse stiilidega käitumishälvikute erikooli ja tavakooli tütarlastel, Rääsk, Ä. (lk. 149-153); 5. Lie, H.R. (1993). Disability and Coping. A cross-sectional study of Nordic children with myelomeningocele. Stockholm; 6. Loengumaterjalid aine ,,Alushariduse erimetoodika" raames. Sotsiaalsete oskuste
B Jakob Truus Remi Jõemaa Maksim Švõrov Jan Marten Jukk Kalju Yuan Pechter Sebastian Adari Joonas Ingver Arti Tamme Tõnis Kann Nikolas Ivanov Karlos Angerjärv Emma-Maria Kaseorg Rauno Lopp Kertu Kõiv 4.C 4.D Oskar Raudnagel Reno Rekker Robin Frohberg Patrick Ruubel Silver Esnar Sebastian Sisas Kaimar Kask Kristo Miina Jonas Arujõe Kermo Andry Novikov Romet Lipson Janar Laigu
kunstiametnike nn administratiivne allegooria, et üht või teist väärtuslikku teost tsensuurisõelast võimalike vähimate kadudeta läbi lohistada” (Karja 2001: 373). 1944. aasta sügisel, teise nõukogude okupatsiooni hakul tegutses Eestis 4 riikliku ja 7 kohaliku alluvusega teatrit; neist Tallinna Töölisteater nimetati ümber Riiklikuks Noorsooteatriks. Sõja järel, kuni 1949. aastani võib rääkida nn. järel- eesti ajast (määratluse on käibele võtnud Madis Kõiv ja seda laiendanud Maie Kalda – Kõiv 1999: 273; Kalda 2001: 572) – perioodist, mil eksisteerisid ja toimisid veel sõja- 26 eelsed kultuurimustrid ja -kogemused. Teatris avaldus see mh. repertuaaripildis: lavastati palju dramaturgiat, mida oli mängitud enne sõda, samuti rahvusklassikat; ka nõukogude näidendite hulgast valiti kunstiküpsemaid teoseid. Maailmaklassikast lõi Kaarel Karm, kes oli juba sõja eel pälvinud tähelepanu oma Shakespeare’i rollidega, 1945
Roode Liias IIIB 307 620 2456 Sergei Letunovitš III 404 620 3103 Siim Idnurm III 320 620 2610 Simo Ilomets IIIA 321 620 2402 Svetlana Krutova III 236 620 2500 Tanel Tuisk III 120 620 2453 Targo Kalamees IIIA 321 620 2402 Tatjana Strizak III 404 620 3103 Tea Hunt III 424 620 3103 Teet-Andrus Kõiv III 126 620 2505 Tiia Pedusaar III 223 620 2500 Tiina Hain IIIB 216 620 2460 Tiina Hallang IIIA 231 620 2400 Tiina Nuuter IIIB 306 620 2455 Tiit Koppel III 225 620 2557 Tiit Metsvahi III 318 620 2606 Toomas Liiv III 215 620 2559 Üllar Alev IIIA 306 620 2402 Ülle Leisk III 409 620 2508
Oli kahte moodi arvamusi: see võib olla allikas või metaaniauk. Edaspidi oleks kindlasti vaja välja selgitada, millega on tegu. Uurimistöö käigus täienesid tugevalt koostaja hüdrobioloogiaalased teadmised, millest on kindlasti kasu ka edasisel õppimisel. 26 KASUTATUD KIRJANDUS Trükised/raamatud Ott, I., 2007, Saadjärve limnoloogilised uuringud I, Tartu, lk. 20 Ott, I., Kõiv, T., 1999, Eesti väikejärvede eripära ja muutused, Tallinn,. 128 lk. Paju, M. 2001, Tartumaa keskkond. Tartumaa keskkonnateenistuse väljaanne, Tartu, 94 lk. Phillips, N., Kelly, M., Taggart, J., Reeder, R., Flock, G., Olem, H., 2003. Järve taskuraamat, 98 lk. Sults, Ü.,2003, Rohke- ja liigtoitelisus: veekogude loomuliku vananemise kiirendaja, Tartu , 32 lk. Internetiallikad Artikkel ,,Valgla" http://et.wikipedia.org/wiki/Valgla (2.mai 2009) http://www.avita
Kasvatus tähendab eesmärgistatud, väljaspoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Millal on inimene kasvatatav? Siis kui inimene pole iseseisvust saavutanud, pole iseseisvaks toimetulekuks elus valmis. Kasvatusiga lõpeb täiskasvanuikka jõudmisega ehk kasvatus toimub lapse- ja noorukieas. Sissejuhatus: põhimõisted 26.september 2011 Kristi Kõiv: ,,Mida teha siis, kui sinu laps..." Abnormal - anormaalne, ,,mitte" normaalne. Normist kõrvalekaldumine olenemata vanusest, sotsiaalsest rollist või arengulisest perspektiivist. Teisisõnu kohanematu käitumine. Acting out behavior - kitsam termin, mis on üks probleemse käitumise liike. See on teatud liiki vaenulik käitumine ehk tahtlik agressiivne käitumine, mille all on veel ühtliiki probleeme. Märgistab ära sellist tahtlikku käitumist, mille all on alateadlikud defektid,
Ka tänase kohtumise üheks otsustuspunktiks jäi, et nädala jooksul kohtuvad kultuuri ja haridustöötajate esindajad oma tööandjatega ning täpsustavad läbirääkimiste protsessis kujunenud põhiseisukohad, et need formuleerida otsuseks. Reform: töölepingu seadus tõukab majandust kasvu suunas 17.12.2008 Postimees Täna riigikogu vastu võetud uus töölepingu seadus tervendab Eesti tööturgu ja annab tõuke majanduskasvule, leiab Reformierakond. Riigikogu liige Tõnis Kõiv rõhutas oma tänases ettekandes, et tänu uuele töölepingu seadusele muutuvad töösuhted paindlikumaks ehk siis Eesti majanduse arengu pudelikaelaks olnud töösuhete jäikus saab parandatud. Tõnis Kõivu sõnul muutub ka tööandjate roll selgemaks ning väheneb bürokraatia. Tööandjal tekivad tema väitel paindlikumad võimalused töö ümberkorraldamiseks, nii et kogu ettevõtmine pankrotti ei läheks.
Kasutatud kirjandus: 1. Allen Matt. Interneti turundus. [WWW] http://www.hot.ee/allen/turundus.htm ( 05.01.2004) 2. Äri internetis. [WWW] http://www.hot.ee/ebusiness/ (29.12.2003) 3. Kokerov, M. Majandus e-kommertsi epohhi alguses : võrgutatud ärimaailm // Ärielu (1999) nr. 10, lk. 44-46. 4. Püüeldes rahuloleva kliendi poole: internet kui turundusvahend. [www] http://www.marketing.ee/index.php3?cat=5&foo=1&show_message_id=112 (05.01.2004) 5. Kõiv, M. E-kaubandus asub võidukäigule // Ärielu (1999) nr. 11, lk 82-83.
Tallinna Saksa Gümnaasium TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI UURIMISTÖÖDE KOOSTAMISE JUHEND Õppematerjal Koostajad: Ivi Olev Harry Sepp Anu Tuulmets Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 1. MIS ON UURIMISTÖÖ?.......................................................................................................3 1.1. Mis on probleem?...........................................................................................................3 1.2. Kuidas seada eesmärki?................................................................................................. 3 2. UURIMISTÖÖ JUHENDAMINE JA KOOST...
rodotos (5. saj. eKr). Talle on omistatud aunimetus ajaloo isa. Herodotose teos ,,Historia" keskendub pea- miselt Kreeka-Pärsia sõdadele, kuid lisab ka pika ja põhjaliku eelloo. Lisaks kirjeldab ta üksikasjalikult pal- jude Euroopa, Aasia ja Aafrika rahvaste kombeid. Konspekt põhineb peamiselt H. Piirimäe koostatud õpiku ,,Inimene, ühiskond, kultuur" I osal ,,Vanad Ida- maad, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma" (autorid: M. Kõiv, A. Mäesalu, K. Piirimäe, M. Tänava; Koolibri 1998 ).
framework and system architecture. Social Indicators Research" 9. Olagnero, M., Torrioni, P., Saraceno, C.(2008) ,,Patterns of sociability in the enlarged EU." 10. Paugam, S., Russell, H. (2000),,The effects of employment precarity and unemployment on social isolation." 11. Poolakese, A., Reinomägi, A. (2008) ,,Vaesus ja sotsiaalne kaitse. Lapsed." 12. SA Eesti Koostöö Kogu ,,Eesti Inimarengu Aruanne 2008" 13. Saks, K., Allev, R., Soots, A., Kõiv, jt.(2002)"Eakate tervishoid ja hoolekanne Eestis." 14. Telpt, E. (2008) ,,Hoiakud ja tegelikkus palgatöö ja majapidamistöö ühitamisel: Euroopa riikide võrdlus." 15. Veenhoven, Ruut (1996) ,,Happy life-expectance: A comprehensive measure of quality-of-life in nations. Social Indicators Research". 15
oma kajutikaardi ja numbrid ning võisime valmistuda ette oma igapäevaseks tööks, mis nägi ette 5,25 tundi pealetuleku päeval ehk 13:15 18:30 ja mahamineku päeval 8:00- 13:15. Muudel päevadel 10,5 tundi. 15 Praktika teise nädala jooksul vahetusid meil lao juhataja/ juhendaja, kelleks oli Raul Kõiv ja Lauri kes meile tööülesandeid jagasid ja paberitöid teostasid: saatelehtede vormistamine, tellimuste korrastamine ja välja printimine, inventuuride ja siirete tegemine. Juhendajad õpetasid meile kasutama tellimusprogrammi Oskarit ja kust oli võimalik lisaks välja otsida teatud aja jooksul kauba liikumist laos. Tööülesandeid jagasid meile laojuhataja puudumisel Baltic Queeni laotöötajad, kelleks on asendustöötaja Rauno Tamm ja Tarmo Põld. Igapäevasteks tööülasanneteks
80 + 83.39 = 134.19 punkti) Laskesuusatamine Priit Viks 20. koht (88 võistlejat) 20 km individuaaldistantsil (1:38.1/+3:15.6/1+0+0+0) 14. koht (19 meeskonda) 4 × 7,5 km teatesõidus (1:28:16.5/+6:38.4/3+10) Indrek Tobreluts 31. koht (88 võistlejat) 10 km sprindis (26:18.9/+2:11.1/0+1) 48. koht (60 võistlejat) 12,5 km jälitussõidus (37:29.0/+3:50.6/2+0+2+1) 14. koht (19 meeskonda) 4 × 7,5 km teatesõidus (1:28:16.5/+6:38.4/3+10) Kauri Kõiv 44. koht (88 võistlejat) 20 km individuaaldistantsil (53:22.4/+4:59.9/1+0+1+1) 48. koht (88 võistlejat) 10 km sprindis (26:56.0/+2:48.2/1+1) 50. koht (60 võistlejat) 12,5 km jälitussõidus (37:45.5/+4:07.1/0+1+2+1) 14. koht (19 meeskonda) 4 × 7,5 km teatesõidus (1:28:16.5/+6:38.4/3+10) Roland Lessing 62. koht (88 võistlejat) 10 km sprindis (27:26.0/+3:18.2/2+1) 65. koht (88 võistlejat) 20 km individuaaldistantsil (55:29.8/+7:07.3/3+0+1+1) 14
Uurimistöö alused e. UT 18.09.2015, reede referaat - teiste inimeste mõtete edasiandmine refereerituna uurimsutöö - lisad referaadile lisaks ka enda osa NB! Uurimustöö ei ole referaat! Uurimistöö on mingi teema tutvustamine ja millegi uurimine. Uurimistöö aitab välja selgitada mingite nähtuste,objektide sisu ja toimimist ning annab ka väikese panuse üldiste küsimuste lahendamisele. Uurimistöö eesmärk, kasulikud oskused: Uute teadmiste saamine Aja planeerimine Info kogumise oskus Teadmiste kasutamine ja arendamine Kriitline lugemine ja info selekteerimine (Ettevalmistus kõrgkooliks) NB! Uurimistöö teema valitakse 11.klassi sügisel ning peab olema valmis 11.klassi lõpuks. Millest alustada? Teema valik (mis mind üldse huvitab?) Materjalide v...
pole minu tõde. Samas need ikkagi arvavad, et minu tõde on ka päris tõde. 2. Teine arusaam tekkis juba Antiik-Kreekas: Tõde tuleb välja vaikusest. Midagi sellist kusagil maailmas enne polnud. Sel ajal suurimad tsivilisatsioonid Kreeka ja Hiina. Hiinas igasugune vaidlus iseenesest vale. Maailmakord: harmoonia, rahu jne. Igasugused lahkarvamused lõhuvad seda korda, sest paratamatult 1 eksib või valetab. Madis kõiv "küüni täitmine" Kõige parem samurai on see, kes võidab ilma lahinguta Dialoogiline filosoofia Martin Buber Mihhail Bahtin Tõde ei ole väljendatav lihtsate lausetega Kommunikatsioon Claude Shannon, 1948 Kooperatiivsuse põhimõte Maksiimid: Kvantiteedi: a) Ütle nii palju, kui on vaja b) Ära ütle rohkem, kui on vaja Kvaliteedi: a) Ära ütle seda, mis on sinu meelest vale b) Ära ütle seda, mida sa ei tea Suhe: ole relevantne (räägi asjast) Viisi:
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ................................................
õpetajad (22,6%) ja klassijuhataja (13,5%) ning lapsevanemad (16,7%). Õpilaste arvates olid põhiprobleemideks koolis: 1. koolivägivald (nii psühholoogiline kui ka füüsiline) ja asjaolu, et see on koolis laialdaselt levinud 2. antisotsiaalne käitumine (suitsetamine, varastamine, narkootikumide tarvitamine, joomine, koolist põhjuseta puudumine, nilbe ja rõve kõnepruuk) Õpilaste arvates peab koolivägivallaga võitlema, sest vägivald ei lahenda probleeme. Kristi Kõiv teeb oma artiklis kokkuvõtte õpilaste arvamustest selle kohta, kuidas koolivägivallaga toime tulla ja toob välja abinõud kolmel tasandil: · primaarne e. kooli tasand: reeglid ja kord · sekundaarne e. õpilaste tasand: vägivalla teadvustamine ja õpilaste sotsiaalse kompetentsuse arendamine · tertsiaarne e. vägivalla tasand: alternatiivsed võimalused tegutsemiseks ja õppimiseks Kokkuvõttes ütleb Kristi Kõiv: "...nii, nagu on koolivägivallal mitu palet -- see
" Talupoegade koormised olid Pühajärve mõisas (nüüdne Pühajärve puhkekodu), mille oli omandanud erukindral Wilhelm von Stryk, kasvanud väga kõrgeks. 1841. aasta suve lõpuks oli olukord läinud nii pingeliseks, et talupojad otsustasid tööülesannete täitmisest keelduda. 1 septembril palus Otepää kihelkonnakohtunik von Sivers saata Pühajärve mõisa sõjavägi. Saabunud sõdurid hakkasid talupoegade juhte kinni võtma ning arreteeritute seas oli ka Johann Kõiv. Kui ta Pühajärve tamme ligidalt mööda viidi, oli ligi 10-liikmeline salk malakatega relvastatud mässajaid parajasti puu alla kogunenud. Nad tungisid sõduritele kallale ja vabastasid Johann Kõivu. Järgnevatel päevadel toodi sõdureid mõisa juurde. Mässajad piirati sisse ja sunniti jõuga alistuma. 1841. aasta detsembris algas Pühajärvel mässajate avalik karistamine. 29 mehele anti igaühele 500 kepihoopi. Enamik neist pandi vangi ja 12 saadeti Siberisse.
Aglutinatsioon ja tüvevaheldus Aglutinatsiooniks nimetatakse sõnavormide moodustamise viisi mille puhul sõna tüvele liidetakse tunnused ja lõpud. Ema+de-+e Maga+si+n Tüvevahelduseks nimetatakse sõnavormide moodustamise viisi mille puhul muudetakse sõna tüve. Jõgi jõe jõkke Pada paja patta Käändsõnadel võib nimetavas, omastavas, osastavas olla erinev tüvekuju. ' Võõrsõnade õigekiri Aktsepteerima leppima, heaks kiitma, tunnistama Annulleerima - tühistama Millennium aastatuhat Blankett ametliku paberi vorm Dotatsioon toetus Duplikaat teine koopia Efekt mõju Portfoolio loova isiku tööde mapp Koefitsient tegur kordaja Kompetentne asjatundlik Konfidentsiaalne salajane Konstateerima nentima Korrumpeerunud ära ostetud Taotles revansi võitu taotlema Kotlet söök lihasöök Surfama internetis interneti uurima Totaalne täielik Abonem...
Uurimistöö kirjutamise ja vormistamise juhend Tartu Gümnaasiumi õppekava järgi on üks eksami sooritamise vorme õpilase kirjutatud teaduslik töö, mille eesmärgiks on omandada: · teadusliku kirjandusega töötamise kogemus; · teaduslik väljendusoskus; · vormistusoskus. Gümnaasiumi eksamitöö on uurimistöö, mis on oma laadilt uurimus, mille tunnused on: · teoreetiline taust (kokkuvõte seni uuritud materjalist antud teema kohta); · erinevate uurimismeetodite kasutamine; · uurimistulemuste analüüs ja järeldused. 7.-9. klasside ja 10.-11. klasside eksamitöö võib olla ka referaat, mis on kokkuvõtlik teaduslik ülevaade mingist probleemist või teemast. Uurimistöö on pikaajaline protsess. Üht teemat on võimalik uurida või edasi arendada mitu aastat. Uurimistöö kirjutamise ja vormistamise juhend on õpilasele abiks töö teema valimisest kuni lõpliku viimistluse ja vormistuseni ning annab võimaluse objek...
- Sõnakoomika – kasutatakse naljakaid väljendeid, võrdlusi, irooniat jms. Draama - tõsise konfliktiga näidend, kus traagiline ja koomiline element vahelduda, nt: - + kurvemale tseenile järgneb naljakas ja vastupidi - + tegelased käituvad traagilises olukorras koomiliselt - see žanr arenes välja alles 18.sajandi keskel - esimesed suured draamakirjanikud: Hendrik Ibsen, Anton Tšehhov - eesti autoreid: August Kitzberg, Madis Kõiv, Jaan Tätte Alaliigid käsitluslaadist lähtuvalt - Karakterdraama – keskmeks tegelas(te) kujutamine - Psühholoogiline draama – tegelaste hingeelu kujutamine - Olmedraama – igapäevaelu kujutamine - Ideedraama – mingite ideede kujutamine, propageerimine, kritiseerimine - Ajalooline draama – keskmeks ajaloolised sündmused Henrik Ibsen (20.märts 1828 – 23.mai 1906) Loomingu algusaeg - sündis Lõuna-Norras kaupmehe perekonnas
Loo Keskkool Koolistressi avaldumine, põhjused ja toimetulek Loo Keskkooli gümnaasiumiõpilaste näitel Uurimistöö Autor: Liisbeth Sepp 11.klass Juhendaja: Heli Rand Loo 2017 SISUKORD SISUKORD ....................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. STRESS ..................................................................................................................... 4 2. KOOLISTRESS ......................................................................................................... 6 2.1. Koolistres...
Sissejuhatus üldkeeleteadustesse Õpik F. Karlsson ''Üldkeeleteadus''- digilaenutus ebrary Mis on keel? Keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keeleliselt ehk verbaalse suhtlsuse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. *Keel on üks inimese kognitiivsetest võimetest, võrreldav kuulmise ja nägemisega. Iga teaduslik lähenemine tahab liigitada ja defineerida, keeleteaduslik ka. Keel kui uurimisobjekt ja selle süstematiseerimine. -Kommunikatsioonisüsteem -keeleteaduse uurimisobjekt Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates. Üldkeeleteadus (general linguistics) Keeledeadus ehk lingvistika. Viipekeel,, sümbolite keel, on siiski võime keelt edastada. See kuidas me keelt kasutame sõltub sellest mida kuuleme ja näeme. Keele allsüsteemid · Foneetika-hääldus, häälikud · Fonoloogia-silbid · Morfoloogia-käände lõp...
Mängud dokumentaalsusega (Urmas Vadi produktiivsemaid kirjanikke. Säilitanud teatri ja kirjanduse positsiooni korraga. ,,Georg" (2005) lugu Georg Otsast. Pöörane ajalootöötlus. ,,Ballettmeister" (2009). Isikulooline triloogia: ,,Peeter Volkonski viimane suudlus" (2010), ,,Rein Pokk otsib naist!" (2011), ,,Rudolf Allaberdi Testament" (2012), ,,Kus sa oled, Juhan Liiv?" (2014). Võrukeelse näitekirjanduse laine (eriti sajandi esimesel kümnendil, Kauksi Ülle jt) Kõiv tegi avalöögi, Kauksi Ülle kirjutas mõne näidendi 90ndatel, uuel sajandil tekste rohkem. Kauksi Ülle fenomen võru ja seto keelses kirjanduses, mis algas näidendiga ,,Taarka" (2004), filmiversioon 2008. 2006 (2011) ,,Peko" koos Olavi Ruitlasega (+Siret Paju ja Ain Mäeots)). ,,Obinitsa" 2015 (+ Ain Mäeots). Näidendite raamat ,,Kuus tükkü" (2006). Raske lugeda tema näidendeid, sest need on poolenisti laulumänguks kirjutatud, puudub tekstiline iseseisvus. Seto teemadega seotud taustad
· 1982 dotsent · NLKP · 1987 IME · 1988 Rahvarinne · 1990-1992 peaminister · 1995 siseminister, lindiskandaal (Vilja Laanaru) · 2005-2007 majandus- ja kommunikatsiooniminister · 2001-2004 ja 2007- Tallinna linnapea · 3 abielu ja 3 lahutust, 4 last Eesti Reformierakond · Asutatud 1994 · Erakonna esimehed: 1994-2004 S. Kallas (praegu auesimees), 2004 A. Ansip · Juhatuse liikmed veel: A. Aas, L. Jänes, U. Kruuse, T. Kõiv, R. Lang, J. Ligi, L. Luik, M. Mälberg, U. Paet, K. Pentus, H. Pevkur, V. Randpere, T. Rõivas, J. Tamkivi · Liikmeid üle 7 000 · Riigikogus 31 kohta · Tartu linnavolikogus 17 kohta (49st) · Euroopa Parlamendis 2 kohta · Kuulub Euroopa liberaalide ja reformiparteide ühendusse · Maksude alandamine · Eesti Euroopa viie rikkama riigi hulka! Andrus Ansip · okt 1956 sündinud · 1979 TÜ keemia · NLKP, 1988 2. veebr ämma juures
Igaljuhul uskuda võib, et tolleaegne päikese maale kukkumine andis eestlastele nõialaadse kultuse. Vanad eestlased arvasid, et tükike päikest kukkus maale. Ja tõid kaali järvele ohvreid ja tegid rikkalikke annetusi, et kindlustada päikese rahulikku suhtumist. See oleks olnud ju katastroof kui päike oleks uuesti vihastanud ja veel mõne killu endast inimestele peale saatnud. 26 KASUTATUD MATERJAL Raamatud Mati kõiv, Ain Mäesalu Krista Piirimäe, Märt tänava. ,,Inimene, ühiskond, kultuur" (lk 6 48). Internet Heli Valk - Uurimustöö http://helios.kolhoos.ee/stories/storyReader$397 Kokkuvõtteid - http://kuusemets.planet.ee/dokument/ajalugu.html, /www.teretere.eu/eestlaste-ajalugu Kujutav meedia Urmas E. Liiv. ,,Kaali saladus" (Film), 2003 27
(1994). --- Kui autoritel on sama perekonnanimi ja võib-olla isegi eesnimi, siis järjestatakse esimese erineva tähe alusel. Näide: 22 Must, A. (2002). --- Must, O. (1986). --- Sama autori publikatsioonid reastatakse ilmumisaja alusel vanimast uuemani. Näide: Kraav, I. (1988). --- Kraav, I. (1999a). Sotsiaalne tõrjutus --- Kraav, I. (1999b). Vanematekasvatuse probleeme --- Kraav, I. & Kõiv, K. (1999). Inimeseõpetus --- Kraav, I. & Schultze, J. (1999). Eesti, Soome ja Saksa üliõpilaste --- Tabel 3. Viitamise näited. Raamat Üks autor Viide tekstis (Must 2000: 234) Kasutatud 1. Must, A. (2000). Eestlaste perekonnaloo allikad. Tartu: allikates Kleio. Sama autori mitu Viide tekstis (Kivirähk 2013a: 72) (Kivirähk 2013b: 15) teost, mis on
25. emakeeleolümpiaad ,,Meedia keel" UUDISTE GEOGRAAFIA Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 11.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................... 3 1. Uudis................................................................................................................................................. 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................
Rahvaluule seotus teiste teadusvaldkondadega (seotus võib põhineda allikatel või/ja uurimismetoodikas): · kirjandus(zanrid) 1) eeposed loodud rahvaluule baasil, aga on kirjanduszanr, kroonikad ajaloolise dokumendina. Varasemates kroonikates pannakse kirja suulisi mälestusi, need tihti luulevormis (mis läheb eeposte alla). Homerose eepos = protsess, iseloomustab suulist keelt. Mait Kõiv kirjeldab erinevaid ajaloolisi perioode, näitab erinevaid ajaloolisi kihte ühe loo puhul vms. August Annist tahtis ise luua eepose teksti eesti ajaloost, püüdis ajaloolisi sündmuseid regilaulu vormis väljendada. 2) poeetilise mõtlemise kujunemine(etnopoeetika): kirjandusteoreetiline aspekt. Juhan Peegel: vaatles kujundite baasil poeetilist mõtlemist, nii et iga uus teema haldab kujundeid otsast peale, mitte ei paiguta neid
See ka üheks loetavuse põhjuseks, aus, kuid aegade pastelne kirjeldus, ilus keel. Nõukogude tumedat aega varjutab viited ja kirjeldused Eesti sõjaeelsele ajast. Toonitatakse ka kristlike kasvatusviise ja moraali. Tsiteeritakse ka värrse, eriti Alverit, Rummot jne. Eksistentsiaalse probleemi kirjeldamisel kasutatakse mingit värsirida või metafoori. Sama trendi kuulub ka reisiraamatu populaarsuse kasv. „Minu...“ sari kõige populaarsemad. Madis Kõiv „Studia Memorial“ st mälu-uuringute sari. Tema lapsepõlve mälestused. 90ndate ep sai sari alguse. Ühelt poolt konkreetsed sündmused ja teisalt paralleelselt mäletamise protsessi enda kirjeldamine, tuumaks on koht või ruum (mitte aeg), see võttab järk-järgult kuju. Valgusele lisanduvad lõhnad ja hääled.. järjekindlat ja selget mäletamist ei ole tegelt võimalik, vaid on fragmendid, mis tuleb kokku panna. *Andrus Kivirähk
eesmärkide lähedus, pidades siin silmas eelkõige õpilase tervikliku isiksuse, üldinimlike väärtuste ja sotsiaalse kompetentsuse arendamist. Inimeseõpetuse tähtsamaiks printsiibiks on väärtusõpetus, mis on ka uimastihariduse põhikomponendiks. Lisaks sellele on inimeseõpetuse tsükli üheks läbivaks temaatikaks ennastkahjustav käitumine ja selle preventsioon (Kraav ja Kõiv, 2001). Väljatöötatud õpetajaraamat sisaldab teooria osa õpetajale taustateadmiste omandamiseks, metoodilisi võtteid antud temaatikaga töötamiseks, aktiivtöid (tunnikonspekte) koos õpilaste töölehtedega, ning lisamaterjale abi saamise võimaluste kohta. On selge, et ainult õigesti valitud uimastipreventsiooni metoodikast ei piisa, oluliseks osutub nii õpetaja pädevus kui valmisolek (Quality standards in
AJALOO RIIGIEKSAMI ÜLESANDED Hea õpilane ja õpetaja, Ajaloo riigieksami ülesannete kogumik sisaldab huvitavamaid ülesandeid eksamitöödest aastatel 2000-2007. Ülesanded on koondatud temaatiliselt ja jagatud teemade all tüüpide kaupa. Esmalt on allikaanalüüsi (dokument, kaart, pilt, foto, karikatuur) ja seejärel teadmiste ja oskuste rakendamist kontrollivad ülesanded. Valik erinevatest arutlusteemadest on esitatud iseseisva blokina. Arutlusteemade järel on ka hindamisjuhend ja kriteeriumide selgitus. Kuna kogumikku on koondatud eksmaitöödes olnud ülesannete paremik, ei ole erinevad ülesandetüübid kõikides teemades võrdselt esindatud. Arutlusteemade avamise võimalused ja ülesannete vastused on esitatud ülesannetest eraldi, et õpilane saaks oma teadmisi proovile panna ning õpetaja ülesandeid tunnis harjutamiseks kasutada. Vastused on esitatud samas järjekorras kui tööülesanded. Vastused on koostatud Haridus- ja Teadusministeeriumi poo...
[email protected] sotsiaalpedagoogika I I loeng 12.02.14 Hariduse peamised distsipliinid: pedagoogiline psühholoogia haridssotsioloogia haridusfilosoofia. Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub? Pedagoogika teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen). See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. (Craig, 2000). Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on individualisatsioon. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist? Laialivalguv kõik, mis on kasvatus? Intsitutsioonipõhine defineerimine? Palju definitsioone? Ühisosa? Sotsiaalpedagoogika mõistena. - Esmakordsel...
Nt Koreas: nt „vanaisa“ ütlemiseks on 10 sõna olemas, Eestis vb 2-3 võimalust, ehk neis erinevad keeled selles Individualismis on raske multikultuursust juurutada, kollektivistlikus muretsetakse, et kas muulastel on okei siin olla vms ÕPPEMÄNG: skaala meetod ja sammude ette astumise mäng(kellegi teise rollis oled ja vastad küsimustele vastavalt kas on võimalik või ei ole võimalik) Ettevalmistus seminariks mis toimub 10. novembril Esimene allikas Kõiv 2006 Lapse väärkohtlemist tuleks vaadelda laiemas kontekstis- perevägivalla ühe osana. Perevägivalda käsitletakse kas kolmest (lapse-, elukaaslase ja vanuri väärkohtlemine) või neljast (lapse-, partneri-, vanuri ja õdede-vendade väärkohtlemine) vormist koosnevana. Kõik need võivad olla omavahel seotud aga võib olla ka nii, et perekonna funktsioneerimise probleemid võivad olla ka laialdasemad (vanemate konfliktid, nende kiindumussuhted lastega, kasvatusstiil
sajandist pKr. Varasel keskajal kujutati ristilöödud Kristust elavana ja triumfeerivana. Aja jooksul ristilöödu kujutamine aga muutus: näiteks gooti stiilis krutsifiksil on Kristus kas surnud või piinarikkalt surev. Tõenäoliselt pärineb krutsifiks Rooma impeeriumi aladelt. Krutsifiks tuleneb ladinakeelsest verbist cruciare ,,piinama", seega on juba selle sümboli nimesse sisse kodeeritud vägivalla ajalugu. Õpitarkvara: Mändmets, Lea. Kõiv, Reeli. Torim, Maie. Kristlik kultuur: Kristlikud sümbolid (Ristimärgid) [WWW] http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/piibel/kristlikud-sFCmbolid.php , viimati vaadatud 25.08.2008 32 templites. Ankru sümboli sünonüümid on olnud lootus, lunastus, turvalisus, vankumatus, ustavus, mõistlikkus ( 2006: 268-274). Arvatavasti kujutatakse selliste mehelike
keskne tähtsus. Ta avaldas olulist mõju 19. sajandi II poole eesti kultuurielule. 1936 ilmus Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus (eesti keeles 1976). Faehlmann on maetud Tartu Jaani kalmistule. Hauakivil on tema lemmiklause "Elu on lühike, ideaalid on igavesed." Tartus Toomel Vana Anatoomikumi ees on Faehlmanni mälestussammas (Voldemar Mellik; 1930). Tartus on säilinud ainult üks Faehlmanni elukoht (Ülikooli 21), kus ta elas 1843 1847. Vaino Vahing ja Madis Kõiv on kirjutanud Faehlmannist näidendi. Faehlmanni loomingu uusimaks koondväljaandeks on Teosed (I-II, 1999-2002, Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu).[3] Friedrich Reinhold Kreutzwald Friedrich Reinhold Kreutzwald (26. detsember 1803 Jõepere mõis 25. august 1882 Tartu) oli eesti kirjanik ja arst. Kreutzwald on maetud Vana-Jaani kalmistule. 1833. aastal lõpetas keiserliku Tartu Ülikooli, samal aastal asus arstina tööle Võrru. Kirjutas rahvavalgustuslikke
Tema ajalooline heitlus Stockholmi olümpial soomlase Alfred Asikaineni vastu kestis 11 tundi ja 40 minutit ning lõppes eestlase võiduga. Lõppkokkuvõttes sai ta 2. koha. Sõudmises ühepaadiga sai Hugo Maksimilian Kuusik 3-4 koha. VII suveolümpiamängud, Antverpen 1920. Eesti lipu all võistles 14 sportlast. Koju toodi 3 medalit, lisaks medalitele olid tublid veel: Aleksander Klumberg- odavise 5. koht, Harald Tammer- kuulitõuge 6. koht ja Karl Kõiv tõstmine 6. koht VIII suveolümpiamängud, Pariis 1924 Eesti olümpiadelegatsiooni koosseisus võistles 47 sportlast. Seekordsed olümpiamängud olid meile rikkad medalisaju poolest. Hästi esinesid spordiareenil veel: Albert Kusnets sai 4. koha Kreeka-rooma maadluses. Gustav Ernesaks ja Eduard Vanaaseme said mõlemad 6. koha tõstmises. II taliolümpiamängud, Sankt Moritz 1928 Eestlastest olid võistlemas seitsmekordne Eesti meister kiiruisutamises Christfried Burmeister ja Aleksander Mitt.
Meediakanalites tuleks propageerida vajadustele ja võimalustele vastavaid lahendusi. Autor usub, et inimesi tuleks rohkem informeerida alternatiivsetest energiasaamisviisidest, 38 eriti päikeseenergia kasutamise võimalustest, sest selle vastu on kõige enam huvi. 39 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Kõiv, T. (2013). Hoonete küte. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus. (03.03.2016) 2. Lehtveer, U. (2007). Taastuvenergia käsiraamat. 16 lk. (11.09.2015) 3. Muiste, M., Veskimeister, J. (2013). Tuule ja päikeseenergia kasutamine Tartu linnas. Taastuvate energiaaallikate kasutamine 21. sajandi linnas. Tartu. (10.12.2015) 4. Rosin, A., Link, S., Drovtar, I. (2013). Energia lokaalse tootmise analüüs büroohoonele osa I. Taastuvenergialahendused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
