Ülenurme Gümnaasium
Mattias Daum 8.c
Simmo Särg 8.c
Kris Õmblus 8.c
Jalgpalluriga kohtumine ja jalgpalliturniiri korraldamine
Ülenurme Gümnaasiumi 3.-4. klassidele
Loovtöö
Juhendaja: Karin Peda
Ülenurme 2019
Sisukord
1. Sissejuhatus....................................................................................................... 4
2. Loovtöö teema valimine ja planeerimine............................................................5
3. Jalgpalli ajalugu ja harrastamine........................................................................6
3.1 Jalgpalli ajalugu............................................................................................. 6
3.2 Jalgpalli harrastamine....................................................................................6
3.3 Jalgpall harrastamine Tartus.........................................................................8
3.4 Eesti jalgpallikoondis.....................................................................................9
4. Tristan Koskor................................................................................................... 10
5. Töö koostajate kokkupuude jalgpalliga............................................................11
5.1 Mattias Daumi teekond jalgpallis................................................................11
5.2 Simmo Särje teekond jalgpallis...................................................................11
5.3 Kris Õmbluse teekond jalgpallis..................................................................11
6. Saalijalgpall...................................................................................................... 12
7. Turniiriks valmistumine....................................................................................12
7.1 Reeglid........................................................................................................ 14
7.2 Turniiri läbiviimine.......................................................................................16
7.3 Turniiri statistika ja tulemused....................................................................16
Kokkuvõte............................................................................................................. 17
Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 18
Lisad..................................................................................................................... 20
Lisa 1 .Turniiril osalenud klasside võistkonnad..................................................20
Lisa 2. Turniiri kuulutus.....................................................................................22
Lisa 3. Turniiri tabelid........................................................................................23
Lisa 4. Pildid turniirist........................................................................................26
Lisa 5. Tristan Koskorilt küsida planeeritud küsimused.....................................27
2
3
1. Sissejuhatus
Jalgpall on väga mitmekülgne spordiala, mis arendab nii füüsilisi kui vaimseid võimeid.
Jalgpalliga tegelemist alustavad lapsed juba väga noorelt oma hoovis või staadionil sõpradega
mängides. 3.-4. klassis on paljud õpilased juba kusagil jalgpalliga kokku puutunud ja seetõttu
ei ole raske ka mitte trennis käival lapsel jalgpalliturniiril osaleda.
Jalgpall on meeskonnamäng ning lisaks sportlike võimete arendamisele võimaldab ka
arendada suhtlemisoskust ning teistega arvestamist. Jalgpall on maailmas väga populaarne
spordiala, mitte ainult harrastajate arvu, vaid ka publiku huvi tõttu. Näiteks eelmisel suvel
Venemaal toimunud maailmameistrivõistluste finaalkohtumist vaatas Eestis 245 000 inimest
ning maailmas 600 miljonit inimest.
Tervise Arengu Instituudi andmetel peavad lapsed ja noorukid liikuma vähemalt 1 tund
päevas (1). Eestis vastas sellele nõudele 2014. aasta uuringu andmetel 11–15-aastastest
õpilastest 16% (sh 20% poistest ja 12% tüdrukutest) (2). Meie loovtöö eesmärk on näidata, et
tervislik liikumine võib olla huvitav ja mänguline, julgustada lapsi trennides käima ja
populariseerida jalgpalli. Lisaeesmärgiks oli meeskonnatöö oskuste arendamine ning ürituste
planeerimist ja korraldamise kogemuse saamine.
Kuna Ülenurme Gümnaasiumis on loovtööna selliseid turniire ka varem korraldatud, siis
otsustasime lisada sellel aastal ka kohtumise jalgpalluriga. Jalgpallurid on nii jalgpalliga
tegelevatele kui ka mittetegelevatele lastele suurteks eeskujudeks. Näiteks on Instagramis
enim jälgitud meheks Torino Juventuse jalgpallur Ronaldo. 2011 aastal valiti Eesti aasta
kodanikuks jalgpallur Konstantin Vassiljev. Jalgpallurid saavad läbi sotsiaalmeedia ja isikliku
eeskuju mõjutada noorte suhtumist erinevatesse tervisega seotud teemadesse, nagu näiteks
liikumine, toitumine ja erinevate sõltuvusainete mittetarvitamine.
Loovtöö eesmärgid:
Meeskonnatöö oskuste arendamine
Turniiri korraldamine
Populariseerida jalgpalli
4
2. Loovtöö teema valimine ja planeerimine
Loovtöö teema valisime praktiliselt esimesel tunnil, kuna soovisime väga seda teemat ja
jalgpalli võistluse korraldamine on iga aasta väga populaarne olnud. Juhendajaks valisime
Karin Peda, kuna ta annab meile kõigile saksa keelt ja seetõttu teame, et ta on väga hea,
abistav ja kohusetundlik õpetaja. Enne tööga alustamist koostasime kava, mis järjekorras
planeerimine käima peaks.
Tööülesanded:
● Loovtöö teema valimine
● Juhendaja valimine
● Saaliaja otsimine
● Jalgpalluriga kontakteerumine
● Auhindade tellimine
● Turniiriks vajalike rekvisiitide muretsemine
● Turniiri läbiviimine
● Loovtöö kirjaliku osa vormistamine
● Kaitsmise ettekande tegemine
● Loovtöö kaitsmine
5
3. Jalgpalli ajalugu ja harrastamine
3.1 Jalgpalli ajalugu
Jalgpalli juured saavad alguse juba 2. sajandil iidses Hiinas, kus seda nimetati cuju-ks, mis
tähendab otsetõlkes löö palli. Samuti on leitud jalgpalli jälgi Vana-Kreekas, Rooma
Impeeriumis ja Jaapanis. Moodsa jalgpalli reeglid aga pandi kirja Inglismaal Cambridges
aastal 1848 (3). Esimene jalgpalliklubi asutati aastal 1857 Sheffieldis. Maailma vanim
jalgpalliliiga ja turniir on samuti pärit Inglismaalt. Jalgpalli levikule 150 aastat tagasi aitas
kaasa vahelduse pakkumine üksluisele tööle.
Jalgpall andis võimaluse kuuluda kuhugi, samastuda kellegagi. Jalgpall jõudis Eestisse
möödunud sajandi alguses tänu sadamatele, milles peatunud inglise kaubalaevade madrused
isevärki pallimängu eestlastele näitasid ning hiljem ka kampa võtsid. Peagi saabusid Eestisse
ka pallid, mis olid peidetud põue, et neid saaks tollivalvurite nägemata koju toimetada. Eesti
esimene jalgpallikohtumine toimus 6. juunil 1909 Lasnamäel. See oli esimene mõõduvõtmine
registreeritud klubide vahel. Pallimas olid sellised klubid nagu Meteor ja Merkuur. Lasnamäe
majaka taga oleval karjamaal peetud lahingus võttis spordiklubi Meteor Merkuuri vastu lausa
4:2 võidu (4).
3.2 Jalgpalli harrastamine
Jalgpall on maailma kõige populaarsem spordiala, mille fänniks loeb ennast Worldatlas.com
2018 andmetel 4 miljardit inimest, mis teeb üle poole maailma rahvastikust (5). Spordiregistri
andmetel on Eestis jalgpalli harrastajaid 21524, kellest 17671 on noored ja nendest umbes
90% on poisid (6). Jalgpall on ka Eestis kõige vaadatum spordiala (Joonis 1) (7). Tervise
Arengu Instituudi andmetel peavad lapsed ja noorukid liikuma vähemalt 1 tund päevas (1).
Eestis vastas sellele nõudele 2014. aasta uuringu andmetel 11–15-aastastest õpilastest 16% (sh
20% poistest ja 12% tüdrukutest) (2). Meie loovtöö eesmärk on näidata, et tervislik liikumine
võib olla huvitav ja mänguline, julgustada lapsi trennides käima ja populariseerida jalgpalli.
6
Joonis 1. Vaatajate arvu poolest populaarsemad spordialad 2017. aastal Eestis
Täna pole jalgpall enam ainult meelelahutus, millena ta sündis. Jalgpall tähendab identiteeti ja
lojaalsust. Inglise kirjamees Hunter Davies kirjutas, kuidas ta naudib kuulumist
jalgpalliühiskonda: “Sel nädalavahetusel vaatas Inglismaal liigamänge 1 334 000 inimest,
number, mis on umbes 300 000 võrra suurem sellest hulgast, kes käis Inglismaa kirikutes,
jalgpallifännid on nõnda riigi suurim kogudus nädalas.” (8). Poliitik Indrek Kannik on
kirjeldanud jalgpalli fenomeni: “Jalgpall on nii populaarne seepärast, et ta on demokraatlik.
Edu võivad saavutada nii pikad kui ka lühikesed, üsna noorukesed kui ka spordi mõttes üsna
vanad, nii vaesed kui rikkad. Jalgpallimeeskond on mõnes mõttes väike ühiskonnamudel: ka
seal tekivad oma liidrid. Jalgpalli meeldiv eripära on aga see, et kui liider kipub muutuma
staaritsevaks tegelaseks, kes meeskonna huve enam ei arvesta ja rohkem iseennast naudib,
siis suunab iga vähegi kogenud treener selle mehe peatselt varumeestepingile oma elu üle
järele mõtlema.”(8).
7
3.3 Jalgpall harrastamine Tartus
Tartus saavad noored jalgpallitreeningutel osaleda 5 klubis: Tartu JK Tammeka, Tartu FC
Santos, Tartu JK Merkuur, Tartu JK Welco ja FA Tartu Kalev. Paljud jätkavad jalgpalli
harrastamist ka nooruki ning täiskasvanuna. Jalgpallis on nii noortel kui täiskasvanutel
võimalik vastavalt võimetele ja huvile mängida erineval tasemel. Kõrgeimal tasemel saab
Tartus jalgpalli harrastada JK Tammekas (Premium Liiga). Tartu populaarseim klubi on on
asutatud 1989. aastal. Tammeka mängib Eesti tugevaimas liigas Premium Liigas ning
saavutas möödunud aastal 6. koha. Tartu JK Welco on tugevuselt II liigas ning FC Helios III
liigas. Eesti Jalgpalli Liit korraldab täiskasvanud ja noortele harrastajatele ka rahvaliiga
turniire.
Pilt 1: Sepa staadion Tartus
Foto autor: TP Videography
(16)
8
3.4 Eesti jalgpallikoondis
Eesti jalgpallikoondis asub FIFA edetabelis 97. kohal. Eesti koondis mängis oma esimese
mängu Helsingis, 17. oktoober 1920, kus võeti vastu 6:0 kaotus meie põhjanaabrilt Soomelt.
Aastatel 1918-1940 mängis Eesti koondis iseseisvalt jalgpalli ja jõuti ka Pariisi
olümpiamängude eelringi, kus võeti vastu 1:0 kaotus USA koondiselt ja olümpiamängudele ei
jõutud. Aastatel 1940-1991 mängis Eesti koondis Nõukogude liidu osana. Eesti pole kordagi
pääsenud ei maailmameistrivõistluste ega Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile, kuid
jõudis 2012. aasta EM-i otsustavasse valikringi, kus tuli tunnistada Iirimaa kahe mängu
kokkuvõttelist 5:1 paremust. Koondisel on olnud 16 peatreenerit (9).
Ferenc Kónya
1923–1924
Ferenc Nagy
6/1925–7/1925
Antal Mally
1927
Fritz Kerr
6/1930–9/1930
Albert Vollrat
6/1932–8/1932
Antal Mally
6/1935–9/1935
Bernhard Rein
6/1937–8/1938
Elmar Saar
6/1939–8/1939
Uno Piir
6/1992–11/1993
Roman Ubakivi
3/1994–10/1995
Teitur Thordarson
2/1996–11/1999
Tarmo Rüütli
12/1999–10/2000
Arno Pijpers
11/2000–9/2004
Jelle Goes
10/2004–6/2007
Viggo Jensen
8/2007–11/2007
Tarmo Rüütli
2/2008–12/2013
Magnus Pehrsson
1/2014–9/2016
Martin Reim
10/2016–
Koondise eest on kõige rohkem väravaid löönud Andres Oper (38). Enim mänge on koondise
eest mänginud Martin Reim (157). Eesti jalgpallikoondis valiti Eesti 2011. aasta parimaks
võistkonnaks.
9
4. Tristan Koskor
Meie loovtöös oli planeeritud ka oluline osa jalgpalluriga kohtumisel. Sportlased, eriti
jalgpallurid on noortele suurteks eeskujudeks. Näiteks on Instagramis enim jälgitud meheks
Torino Juventuse jalgpallur Ronaldo. 2011. aastal valiti Eesti aasta kodanikuks jalgpallur
Konstantin Vassiljev. Jalgpallurid saavad läbi sotsiaalmeedia ja isikliku eeskuju mõjutada
noorte suhtumist erinevatesse tervisega seotud teemadesse, nagu näiteks liikumine, toitumine
ja erinevate sõltuvusainete mittetarvitamine.
Ettepaneku lastega kohtumiseks tegime endise JK Tammeka ja Eesti A koondise mängijale
Tristan Koskorile. Koskor on sündinud aastal 1995 Tartus. Ta lõpetas 2015. aastal Kristjan
Jaak Petersoni Gümnaasiumi ning õpib praegu Tartu Ülikoolis kehalist kasvatust ja sporti
(10). Tristan Koskor valiti üheks enim arenenud mängijaks ning üheks parimaks ründajaks
Premium Liigas 2017/2018 hooajal. Koskor on Premium Liiga suurim eestlasest väravalööja,
kes lõi 2017/2018 Premium Liigas 21 väravat, mis on 5 väravat rohkem kui järgmisel
eestlasest väravakütil Frank Liivakul. Tristan lõi värava keskmiselt iga 55 minuti järel ja tema
väravad moodustasid kogu Tammeka väravatest 38%. Samuti realiseeris ta oma 3 penaltist 2
ehk 66% ja alustas igas mängus põhikoosseisus (11, 12). Tristan Koskori valisimegi seetõttu,
et ta on ainus Eesti koondise mängija, kes elab Tartus. Samuti on laste jaoks jalgpallis väga
oluline väravate löömine ning Koskori näol on tegu mängijaga, kes seda Eestis kõige
paremini teha oskab. Tristan Koskor oli väga hea meelega nõus meile rääkima tulema, kuid
kahjuks sai ta planeeritud ajal üleminekupakkumise välismaale ning lahkus testimisele
Indoneesia klubisse Semen Padang. Meie loovtöö valmimise ajaks oli ta juba siirdunud
Islandi esiliigaklubisse Fylkir Reykjavík.
10
5. Töö koostajate kokkupuude jalgpalliga
5.1 Mattias Daumi teekond jalgpallis
Mattias Daum on jalgpalliga tegelenud 6 aastat. „Jalgpalli valisin, kuna enamus minu sõpru
harrastasid seda ning see tundus huvitav. Mulle meeldib mitte ainult jalgpalli mängida, vaid
ka kõik muu, mis on jalgpalliga seotud - jalgpalli vaatamine, jalgpallurite elulugude lugemine
jne. Ka minu vend ja isa harrastavad jalgpalli. Minu esimene klubi oli FC Ülenurme, kus
mängisin 4 aastat, nüüd olen klubi FA Tartu Kalevi väravavaht. Eelmisel hooajal mängisin
Eesti noorte meistrivõistlustel esiliigas ning saavutasime oma meeskonnaga 5. koha. Olen
osalenud mitmetel välisturniiridel Ungari, Rootsis jne. Sellel kevadel läbisin ka
jalgpallikohtuniku koolituse ning olen tegutsenud abikohtunikuna juba paaril III liiga
mängul.“
5.2 Simmo Särje teekond jalgpallis
Simmo Särg alustas jalgpalliga 5-aastaselt, siis kui käis lasteaias, seega täitub tal kohe 10
aastat jalgpalliga tegelemisest. „Alustasin jalgpalli mängimist väikeses klubis nimega FC
Ülenurme ja nüüd olen asunud mängima JK Tammekasse, mis on Tartu kõige suurem klubi.
Sellel hooajal mängin U16 esiliigat ning ka U17 teist liigat. Jalgpall meeldib mulle
sellepärast, et see on huvitav ning meeskondlik mäng. Tore on ka see, et seoses jalgpalliga
saab reisida ning olen käinud mitmes välisriigis võistlemas. Loodan, et jätkan jalgpalli
mängimist veel kaua.“
5.3 Kris Õmbluse teekond jalgpallis
Kris Õmblus hakkas tegelema jalgpalliga umbes 5-6 aastaselt lasteaias. „Jalgpalli ma valisin
just sellepärast, et olen seda näinud televiisoris, meedias, lugenud erinevaid artikleid ja
raamatuid jalgpalli ja jalgpallurite kohta. Paljud minu sõbrad ja lähedased harrastavad seda
ning see pakkus mullegi meeletult suurt huvi. Hetkel olen mänginud jalgpalli kolme Tartu
klubi eest FA Tartu Kalev, FC Helios ja FC Santos. Olen mänginud ka 2 hooaega U15 eest
Eesti tugevaimat liigat. Saavutasime tugeva 5. koha ning 7. koha, lisaks liigale olen osalenud
ka mitmetel välismaa turniiridel. Suurim kus olen osalenud on Gothia Cup, mis leidis aset
Rootsis. Kindlasti minu üheks suureks eesmärgiks on proovida jalgpalli ka välismaa klubides.
11
6. Saalijalgpall
Kuna meie poolt läbiviidav turniir pidi toimuma talvel, siis otsustasime saalijalgpalli kasuks.
Eesti ilmastiku tingimuste tõttu harrastatakse siin ka palju saalijalgpalli. Saalijalgpall ehk
futsal on jalgpalli haru, mida mängitakse sisetingimustes kõval ning väiksemal väljakul kui
tavalist jalgpalli. Futsali mängitakse 2 tiimi vahel ja platsil on korraga 5 inimest, kellest 1 on
väravavaht. Mängitakse kõvema, vähem põrkavama ja väiksema palliga (13). Mängus on
oluline loovus, improvisatsioon ja tehnika. Saalijalgpall on pärit 1930 aastatest, kui
uruguailane Juan Carlos Cerian tuli mõttele mängida jalgpalli saalis. Esimesed saalijalgpalli
reeglid avaldati 1933 aasta septembris. Reeglid võeti üle erinevatelt spordialadelt, nagu
näiteks jalgpallist (palli võib puutuda iga kehaosaga välja arvatud käed) ja korvpallist
(mängijate arv 5).Saalijalgpalli reeglid erinevad ka tavajalgpalli reeglitest, mis teevad sellest
ka täiesti teise spordiala. Põhilised erinevused on: tiim võib teha 6 viga ja iga järgnev viga
võrdub penaltiga; väravavahil on aega 4 sekundit, et panna pall mängu ja ta võib palli puutuda
ainult kui seda on vahetult enne vastane; suluseisud puuduvad; vahetusi on piiramatu arv ja
iga tiim võib ühel poolajal võtta 1 timeouti (13). Saalijalgpalli maailmameistrivõistlusi on
korraldatud 8 korral sellest 5 korral on võitnud Brasiilia, 2 Hispaania ja 1 korral Argentiina
(14). Saalijalgpalli mängitakse kõige rohkem Hispaanias, mis on huvitav, sest Hispaania on
väga kaugel saalijalgpalli sünnimaast Uruguaist (15).
7. Turniiriks valmistumine
Selleks, et turniir saaks toimuda, pidime kõigepealt kokku leppima saaliaja. Algseks
kuupäevaks oli planeeritud 22. detsember, aga seoses tihedate jõuluürituste pidime lükkama
turniiri korraldamise jaanuari. Järgmiseks kuupäevaks saime 15. jaanuari, seekord oli
probleemiks Tristan Koskori aeg, kes viibis koondisega Araabia Ühendemiraatides laagris.
Leppisime kokku kõigile sobivaks toimumise ajaks 22. jaanuari, aga nädal aega enne turniiri
ütles spordijuht meile, et oli meie turniiri asemel pannud Tartu maakonna korvpallivõistlused.
Selle jaoks, et saada uus saaliaeg kulus veel aega ja lõpuks sai selleks 8. veebruar.
Otsustasime ka eelnevalt klasside käest küsida erinevaid küsimusi jalgpalluriga kohtumiseks.
Selleks käisime läbi 6 erinevat klassi ja kirjutasime küsimused ülesse.
12
Kahjuks andis Tristan Koskor teada, et ta on meie võistluse ajal Indoneesias, uue klubi juures
testimisel ja ei saanud kohtumisele õpilastega tulla. Selleks, et turniir saaks toimuda ja meil
jääks aega loovtööd vormistada pidime jalgpalluriga kohtumise ära jätma.
Järgmiseks probleemiks oli väravate puudumine. Alguses oli meil plaanis rentida haagis ja
tuua väravad Tõrvandi spordihoonest aga saime väravad ikkagi kooli käest. Turniiri päeval
panime väravad paika, märkisime väravavahiala ja eelmisel päeval moodustasime alagrupid.
Eelnevalt olid tehtud ja välja pandud plakatid turniiri kohta, paika pandud reeglid ja tellitud
auhinnad: I koha karikas, parima väravakütti karikas ja parima väravavahi karikas. Kooli
poolt saime veel kõigile osalejatele šokolaadimedalid. Kokkuvõttes tuli lahendada palju
probleeme, kuid kõik sai lõpuks korda.
13
7.1 Reeglid
Enne võistluse korraldamist leppisime kokku ka reeglites:
1.
Mängud mängitakse palliga suurus 4
2.
Väljakul on korraga 4 väljakumängijat +1 väravavaht
3.
Mänguaeg on 8 minutit
4.
Kollase kaardi korral on mängija väljakult eemaldatud 2 minutiks ja tiim jätkab
vähemuses
5.
Punase kaardi korral on mängija väljakult eemaldatud terveks mänguks ja tiim jätkab
vähemuses
6.
Alagrupimängus viigi korral penalteid ei toimu
7.
Kohamängudes viigi korral toimuvad penaltid
8.
Penaltite jaoks peab tiim välja panema 3 mängijat, kes lähevad lööma penalteid ja ühe
väravavahi
9.
Tiimis võib olla maksimaalselt 7 mängijat
10.
Võit alagrupis annab 3 punkti, viik 1 punkti ja kaotus 0 punkti
11.
Turniirisüsteemis toimuvatel võistlustel kasutatakse võrdsete punktide korral järgmisi
kriteeriume:
a) üldine väravate vahe;
b) üldine löödud väravate arv;
c) omavahelise mängu või omavaheliste mängude punktid;
d) omavahelise mängu või omavaheliste mängude väravate vahe;
e) omavahelises mängus või omavahelistes mängudes löödud väravate arv;
f) penaltid.
14
12.
1-3 kohale tulnud tiime autasustatakse karikatega ja medalitega
13.
Kõiki osalejaid autasustatakse diplomiga
14.
Enim väravaid löönud mängijat ja parimat väravavahti autasustatakse eriauhinnaga
15.
Mängitakse edasi-tagasi vahetustega. Vahetus on mistahes hetkel.
16.
Penalt lüüakse 7m kauguselt.
17.
Audid mängitakse käega lahti
18.
Karistus- ja vabalöökide ajal asub müür lööjast 5m kaugusel
19.
Mängud mängitakse väljakul suurusega 28x15m
20.
Mängud mängitakse väravatega suuruses 2mx3m
15
7.2 Turniiri läbiviimine
Jalgpalliturniiriga alustasime 8. veebruaril kell 11.00. Jagasime omavahel ära ülesanded,
näiteks kohtunikutöö, pildistamine, turniiri alustamise ja lõpetamise kõne ning auhindade
jagamine. Igast klassist pandi kenasti võistkond välja ning võistlejaid oli tulnud toetama ka
nende klassikaaslased ja mõned õpetajad. Turniir kestis kokku pisut üle 4 tunni, nii nagu
olime me arvestanud. Võistlused kulgesid plaanipäraselt ja ilma vahejuhtumiteta.
7.3 Turniiri statistika ja tulemused
Turniiril löödi 17 väravat.
Enim väravaid lõi Taavet Daum, 3 väravaga, kes sai ka auhinnaks parima väravaküti karika.
Talle järgnesid Roven Juhanson, Norman Sepp ja Jonas Arujõe 2 väravaga Turniiril mängiti
20 mängu, nendest 16 olid alagrupimängud ja 4 alagrupimängud. Turniiril löödi keskmiselt
mängu kohta 0,85 väravat. Enim väravaid lõi 3.e klass, kes lõi 7 väravat. Turniiril osales 63
õpilast, nendest 59 olid poisid ja 4 tüdrukud. Turniiril ei antud mitte ühtegi kollast ega punast
kaarti. Turniiril anti 1 penalt ning toimus 3 penaltiseeriat. Turniiri parim väravavaht oli Romet
Lipson. Enim väravaid (7) lasi sisse 3.c klass.
1. koht - 3.e klass
2. koht - 3.a klass
3. koht - 4.d klass
4. koht - 4.a klass
5. koht - 3.b klass
6. koht - 3.d klass
7. koht - 4.c klass
8. koht - 4.b klass
9. koht - 3.c klass
16
Kokkuvõte
Meie loovtöö eesmärgiks oli näidata, et tervislik liikumine võib olla huvitav ja mänguline,
julgustada lapsi trennides käima ja populariseerida jalgpalli. Lisaeesmärgiks oli oma
meeskonnatöö oskuste arendamine ning ürituste planeerimist ja korraldamise kogemuse
saamine. Loovtööna korraldasime jalgpalli turniiri 3.-4. klasside õpilastele. Turniir viidi läbi
8. veebruaril 2019, osalesid kõik klassid ning 9 meeskonna konkurentsis tuli võitjaks 3.E
klass.
Turniiri korraldamise käigus õppisime eelkõige teistega arvestamist ning suhtlemist. Kuna me
kõik oleme jalgpalli harrastanud pool elu, siis turniiri läbiviimine ei olnud raske. Kõige enam
väljakutseid pakkus sobivate kokkulepete saavutamine saaliaja leidmisel ning jalgpalluriga
kohtumise aja leidmine. Kuigi meist sõltumatutel asjaoludel jäi kohtumine Tristan Koskoriga
ära hindame me üritust ikka õnnestunuks, kuna kõik klassid panid meeskonnad välja ja
osalesid turniiril innukalt. Samuti tuli mitu osalejat peale turniiri ütlema, et kui nemad loovtöö
tulevikus peavad valima, siis soovivad samuti jalgpalli turniiri korraldada.
17
Kasutatud kirjandus
1. Liikumine ja kehakaal. Tervise Arengu Instituut. Kättesaadav:
https://intra.tai.ee//images/prints/documents/14885483078_Liikumine%20_ja
%20kehakaal.pdf
2. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. Tervise Arengu Instituut. Tallinn 2016.
Kättesaadav:
https://intra.tai.ee//images/prints/documents/146702487819_Eesti_kooliopilaste_tervis
ekaitumine_2103-14_raport.pdf
3. History of Football- The Global Growth. FIFA. Kättesaadav:
https://www.fifa.com/about-fifa/who-we-are/the-game/global-growth.html
4. Raamat, J. Kuidas eestlased jalgpalli ja korvpalli armastama hakkasid. 03.08.2018
Kättesaadav:
https://novaator.err.ee/851154/video-kuidas-eestlased-jalgpalli-ja-
korvpalli-armastama-hakkasid
5. The Most Popular Sports in the World. 5.04.2018 Kättesaadav:
https://www.worldatlas.com/articles/what-are-the-most-popular-sports-in-the-
world.html
6. Eesti Spordiregister. Kättesaadav:
https://www.spordiregister.ee/et/statistika?
module=har
7. Spordivõistlusi käib vaatamas iga kolmas Eesti elanik. Statistikaamet, 2018.
Kättesaadav:
https://blog.stat.ee/2018/07/16/spordivoistlusi-kaib-vaatamas-iga-
kolmas-eesti-elanik/
8. Miks jalgpall nii populaarne on? Sirp, 28.10.2005 Kättesaadav:
http://www.sirp.ee/s1-
artiklid/c9-sotsiaalia/miks-jalgpall-nii-populaarne-on/
9. Eesti jalgpallikoondis. Wikipedia. Kättesaadav:
https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_jalgpallikoondis
10. Koondiseuksele koputanud Tristan Koskor: olen muutunud nahaalsemaks. Soccernet.
24.10.2018 Kättesaadav:
https://soccernet.ee/artikkel/koondiseuksele-koputanud-
tristan-koskor-olen-muutunud-nahaalsemaks
18
11. Premium liiga parimad ründajad ja väravavahid 2018. Soccernet. 01.11.2018.
Kättesaadav:
https://soccernet.ee/artikkel/premium-liiga-parimad-rundajad-ja-
varavavahid-2018
12. Premium liiga hooaeg numbrites. Soccernet. 21.11.2018. Kättesaadav:
https://soccernet.ee/artikkel/premium-liiga-hooaeg-numbrites-2018
13. A Quick Guide to the Rules of Futsal. FIFA. 29.10.2012. Kättesaadav:
https://www.fifa.com/futsalworldcup/news/y=2012/m=10/news=quick-guide-the-
rules-futsal-1798839.html
14. FIFA Futsal World Cup. Wikipedia. Kättesaadav:
https://en.wikipedia.org/wiki/FIFA_Futsal_World_Cup
15. 5 Places Where Futsal is Most Popular. Kättesaadav:
https://futsalauthority.com/5-
places-where-futsal-is-most-popular/
16. Sepa jalgpallkeskus. Kättesaadav:
https://www.facebook.com/sepajalgpallikeskus/photos/a.1627926804139331/1815952
738670069/?type=3&theater
19
Lisad
Lisa 1 .Turniiril osalenud klasside võistkonnad
4.A 4.B
Jakob Truus Remi Jõemaa
Maksim Švõrov Jan Marten Jukk
Kalju Yuan Pechter Sebastian Adari
Joonas Ingver Arti Tamme
Tõnis Kann Nikolas Ivanov
Karlos Angerjärv Emma-Maria Kaseorg
Rauno Lopp Kertu Kõiv
4.C 4.D
Oskar Raudnagel Reno Rekker
Robin Frohberg Patrick Ruubel
Silver Esnar Sebastian Sisas
Kaimar Kask Kristo Miina
Jonas Arujõe Kermo Andry Novikov
Romet Lipson Janar Laigu
Ayrton Klooren Tevin Ilves
3.A
3.B
3.C
3.D
Andreas Kurjama Hank -Gerhard Hausenberg
Timo Tomberg Mattias Meresaar
Johannes Jahhu Marcus Pariots
20
Tauri Tens Mattias Tätte
Henri Salum Kristjan Lepp
Kristofer Kööp Gerrit Mõttus
Hannes Tamm Marcus Jakustand
3.E
Taavet Daum
Rauno Kleimann
Richard Saaron
Norman Sepp
Ingmar Sepp
Roven Juhanson
Sebastian Karuse
21
Lisa 2. Turniiri kuulutus
22
Lisa 3. Turniiri tabelid
A alagrupp
Võit Viik Kaotus Väravad Punktid Koht
4.A
3.A
4.B
3.B
B alagrupp Võit Viik Kaotus Väravad Punktid Koht
4.C
3.C
4.D
3.D
3.E
23
Mängu Nr
Mäng
Grupp
Tulemus
Kohtunik
1
4.C-3.C
B
Mattias Daum
2
4.A-3.A
A
Kris Õmblus
3
3.C-3.E
B
Simmo Särg
4
4.D-3.D
B
Mattias Daum
5
4.B-3.B
A
Kris Õmblus
6
4.C-4.D
B
Simmo Särg
7
3.C-3.D
B
Mattias Daum
8
4.A-4.B
A
Kris Õmblus
9
4.D-3.E
B
Simmo Särg
10
3.A-3.B
A
Mattias Daum
11
4.C-3.D
B
Kris Õmblus
12
4.A-3.B
A
Simmo Särg
13
3.D-3.E
B
Mattias Daum
14
3.A-4.B
A
Kris Õmblus
15
3.C-4.D
B
Simmo Särg
16
4.C-3.E
B
Kris Õmblus
24
Tulemus
Kohad/Klass
A1-B1 (1-2 koha mäng)
1-koht- 3.E
2-koht- 3.A
A2-B2 (3-4 koha mäng)
3-koht- 4.D
4-koht- 4.A
A3-B3 (5-6 koha mäng)
5-koht- 3.B
6-koht- 3.D
A4-B4 (7-8 koha mäng)
7-koht- 4.C
8-koht- 4.B
B5
9-koht- 3.C
25
Lisa 4. Pildid turniirist
(fotode autor Kris Õmblus)
Parim väravavaht
Parim väravakütt
I koha saanud võistkond
26
Lisa 5. Tristan Koskorilt küsida planeeritud küsimused
Algselt oli meil plaanis korraldada kohtumine Tristan Koskoriga, aga kuna me ei suutnud
leida ühist sobivat aega, jäi see ära. Kogusime kokku 6 klassi käest üle 100 küsimuse. Siin
tooksime välja mõned huvitavamad:
1.
Taavet, 3E „Millises tiimis oleks su elu unistus mängida?“
2.
Marcus, 3D „Kui kaua Te olete jalgpalli mänginud?“
3.
Silver, 4C „Miks sa oled jalgpallur?“
4.
Norman, 3E „Kumb on parem, kas Liverpool või Manchester City?“
5.
Alaina, 3D „Kas sa tunned vahel, et tahaks kodus perega olla, mitte staadionil?“
6.
Karl Markus, 4A „Milline on su parim võit?“
7.
Oskar, 4A „Kas vihmas on raskem mängida?“
8.
Mihkel, 3E „Kas sa oled lisaminutitel väravat löönud?“
9.
Rauno, 4A „Milline on su parim värav?“
10.
Anna, 4A „Mitu karikat või medalit oled võitnud ja tihti nädalas treenid?“
27
Document Outline
- 1. Sissejuhatus
- 2. Loovtöö teema valimine ja planeerimine
- 3. Jalgpalli ajalugu ja harrastamine
- 3.1 Jalgpalli ajalugu
- 3.2 Jalgpalli harrastamine
- 3.3 Jalgpall harrastamine Tartus
- 3.4 Eesti jalgpallikoondis
- 4. Tristan Koskor
- 5. Töö koostajate kokkupuude jalgpalliga
- 5.1 Mattias Daumi teekond jalgpallis
- 5.2 Simmo Särje teekond jalgpallis
- 5.3 Kris Õmbluse teekond jalgpallis
- 6. Saalijalgpall
- 7. Turniiriks valmistumine
- 7.1 Reeglid
- 7.2 Turniiri läbiviimine
- 7.3 Turniiri statistika ja tulemused
- Kokkuvõte
- Kasutatud kirjandus
- Lisad
- Lisa 1 .Turniiril osalenud klasside võistkonnad
- Lisa 2. Turniiri kuulutus
- Lisa 3. Turniiri tabelid
- Lisa 4. Pildid turniirist
- Lisa 5. Tristan Koskorilt küsida planeeritud küsimused
Kõik kommentaarid