arhitektuur oli eeskujuks Venemaa omale. Hagia Sofiast võeti eriti eeskuju. 7)Feodaalsuhete olemus. Põhineb senjööri ja vasalli suhtel. Vasall andis end senjööri kaitse alla, vastu said nad maad kasutada. Nad olid kohustatud senjööri ustavalt teenima ning senjööri kutsel pidid nad sõjaväeteenistusse ilmuma. Vasall andis senjöörile truudusvande. Kuid aja jooksul tekkis ustavusega probleeme, eriti vasalli vasalliga, kuna kõige madalamat järku vasall ei teadnud, kas ta peab kuuletuma senjöörile või ainult isikule, kellele ta truudusvande andis. Läänid ehk maad muutusid aja jooksul pärusvaldusteks, maadeks, mida valitsejal polnud enam võimalik tagasi võtta. Inimesed, kes said maa oma vanematelt pärandina, et pidanud enam valitsejale truudusvannet andma. Feodaalide saamahimu ajendas neid röövretkedele, mis põhjustasid kodusõdasid. See suurendas poliitilist ebastabiilsust ja nõrgendas kuningavõimu.
eeposed "Ilias" ja "Odüsseia", mille kirjutas väidetavalt Homeros, kuid mõned teadlased kahtlevad, kas selline poeet on kunagi üldse elanud. Paljud inimesed teadsid neid eeposi ka peast. Sajandeid aitasid kreeklastel loodusnähtusi mõista legendid ja müüdid. Kuid alates 6.sajandist e.K.r hakkasid mõned teadlased otsima teisi teid ümbritseva maailma mõtestamiseks. Neid kutsuti filosoofideks, tarkuse armastajateks. Teised muistsed rahvad, näiteks egiptlased, pidid kuuletuma valitsejatele ega võinud oma arvamust karistamatult avaldada. Kreeklased võisid vabalt filosofeerida ning poliitika ja filosoofia üle mõtteid vahetada. Mõned suured mõtlejad on mõjutanud kaasaegsete ideede kujunemist. Sokrates uuris inimkäitumist; Aristoteles kirjutas bioloogiast, zooloogiast, füüsikast, astronoomiast, matemaatikast, poliitikast ja luulekunstist; Platon süvenes riigijuhtimisse; Pythagoras tõestas matemaatilise seaduspärasuse kolmnurga kohta
Ta silmad on väikesed, ovaalsed, viltused ja tumedad. Hambad on tal suured ja valged, tihedasti üksteise kõrval. Ta saba on kõrgel ning on jäme. Rotveiler Rotveiler on tige, vastupidav, vähenõudlik ning võõraste vastu umbusklik. Ta sobib hästi veo-, valve-, ja jälituskoeraks. Loomuomase intelligentsuse tõttu alluvad need koerad kergesti koolitusele. Rotveileri puhul peab arvestama sellega, et koer on suur ja väga tugev. Teda tuleb kindlasti korralikult koolitada ja kuuletuma õpetada. Ta pea on keskmise pikkusega. Ta hambad on suured, valged ning tihedasti üksteise vastas. Silmad on tal väikesed ja ümaravõitu ja tumedad. Ta kõrvad on väikesed, kolmnurksed, asetsevad kõrgel ja liibuvad vastu pead. Ta saba on kõrgel ja kupeeritud. Teenistuskoerad Saksa ehk idaeuroopa lambakoer Saksa lambakoer hakkas laialt levima pärast seda, kui tema head omadused olid ilmnenud politseiteenistuses ja armees. Tema
korral ja kingitusi senjööri vanema tütre abiellumise puhul. Tegelikkuses olid feodaalsuhted keerulised ja senjöörid ei saanud vasallide ustavuses alati kindlad olla. Palju vasallid hakkasid nende käsutuses olevaid maidomakorda läänistama. Senjööril ei olnud õigust oma vasalli vasalle käsutada. Pealegi võtsid paljud vasallid maid lääniks erinevatelt senjööridelt, kui siis senjöörid omavahel tülli läksid tekkis küsimus, millisele senjöörile peab kuuletuma mitme mehe vasall. Tuli ka ette et vasallid rikkusid truudusvannet ja keeldusid senjöörile allumast. Kuigi läänid olid antud vasallidele ainult kasutada, muutus aja jooksul tavaks pärandada neid isalt pojale. Nii said läänidest perekonna pärusvaldused, mida valitsejal polnud võimalik tagasi võtta. Feodaalide seiklus- ja saamahimu ajendas neid sageli vastastikustele röövretkedele ning põhjustas kodusõdu, see nõrgendas kuningavõõimu ja suurendas poliitilist ebastabiilsust.
tingimusteta: "toimi nii, et sinu toimimise maksiim võiks saada üldise seadusandluse printsiibiks" · Teo tagajärjed ei ole olulised mis need ka ei oleks, moraalne positsioon ei muutu sellest · Kategooriline imperatiiv kohustab tahet Kanti järgi on inimeses 2 poolt: mõistuslik pool, millest tuleneb moraalne tahe ja psühholoogiliste juhusejõudude valitsev pool, mis peaks esimesele kuuletuma · Kant rõhutas, et ta imperatiivi jälgides EI TOHI mingil juhul otsida enda jaoks kasu, isegi mitte kaudset kasu moraalselt tuleb käituda ainult seetõttu, et seda dikteerib moraalne kohus · Kanti järgi tuleb kõike teha inimese nimel. Inimeksistentsi kõrgeim väärtus on Kanti järgi temas endas; seega on kõlblus ja inimkond ainsad, mis omavad väärikust; Kanti eetika on kompromissitu
Homerost. Mõlema eepose süzeed on võetud Trooja sõda käsitlevatest heroilistest muistenditest ning seetõttu oli eeposte sündmustik kaasaegsetele laialt teada. Filosoofid ja leiutajad Sajandeid aitasid kreeklastel loodusnähtusi mõista legendid ja müüdid. Kuid alates 6.sajandist e.K.r hakkasid mõned teadlased otsima teisi teid ümbritseva maailma mõtestamiseks. Neid kutsuti filosoofideks, tarkuse armastajateks. Teised muistsed rahvad, näiteks egiptlased, pidid kuuletuma valitsejatele ega võinud oma arvamust karistamatult avaldada. Kreeklased võisid vabalt filosofeerida ning poliitika ja filosoofia üle mõtteid vahetada. Mõned suured mõtlejad on mõjutanud kaasaegsete ideede kujunemist. Sokrates uuris inimkäitumist; Aristoteles kirjutas bioloogiast, zooloogiast, füüsikast, astronoomiast, matemaatikast, poliitikast ja luulekunstist; Platon süvenes riigijuhtimisse; Pythagoras tõestas matemaatilise seaduspärasuse kolmnurga kohta
sotsiaalsest seisundist üle teise seisundisse. Kui riitus õigest iläbi viia toimub üleminek kohe. 4 peamist: sünd, täisealisus, abielu, surm. 15. Tootem loom, lind, taim või ese, millest usutakse end põlvnevat. 16. Brahman HINDUISM vägi. Hinduismis preestri klass, kes suhtlevad brahmaga. Maailmavaim, kõiksus. . Brahmaanid olid preestrid, kes lugesid ja tõlkisid pühakirja ning korraldasid ohverdusi. Kogu ühiskond pidi neile kuuletuma. Hinduismis esimene klass kastikorras. 17. Atman inimindiviidi hing, mille ajutiseks peatuspaigaks on keha. 18. Sa(n/m)sara inimese hinge ümbersündmine uutesse eludesse. Eesmärgiks on jõuda arusaamisele, et Atman ja Brahman on üks ja sama asi. 19. Karma HINDUISM elu jooksul tehtud teod, mis määravad ära ümbersündimise, puudub andestuse idee. Kui selles elus läheb halvasti peetakse seda eelmise elu karmaks
sündinud; on ema pärijad. Peremees võis orjatarist sündinud lapse vabaks lasta, kuid ei tohtinud seda avalikult tunnistada. Seadus keelas sellist last lapsendada. Tüüpiline: mees + vabakslastu. Orjad ja vabakslastud. Kliendid 1) Orjade olemus ja juriidiline staatus loomu poolest madalam olevus, ometigi kuulus suure, nn laiendatud perekonna hulka. Teda armastatakse omamoodi, karistatakse. Teda sunnitakse kuuletuma ja peremeest armastama. Orja peeti inimeseks, kes kuulub liikuva vara hulka: asjad, loomad. Ori peab alluma oma loomu poolest, mitte kohustusest. 2) Orja ja peremehe suhe Orja – peremehe suhe on ebavõrdne . Peremees armastab oma orja nagu head koera, ent ta siiski armastab: tunded ei ole tihti puudu sellest suhtest. Orja – peremehe suhe ei ole ainult tootmissuhe, sest orjadel olid väga erinevad funktsioonid, nad on väga aktiivsed:
Lühikokkuvõte Proua Vauquer'i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Vauquer sai teada, et Goriot on rikas, tahtis temaga abielluda, oli säästnud 40 000 franki, tahtis uhkeks prouaks saada. Hakkas enda peale raha kulutama, võttis vastu ainult tähtsaid, rikkaid külastajaid. Krahvinna l'Ambermesnil kiitis proua Vauquer'i soovi Goirot saada heaks, aitas tal raha kulutada, elas 6 kuud tema kulul, lõpuks ütles, et Goriot on halb, kinnine mees, läks ära, ei tulnud kunagi tagasi. oli pahane, käitus isa Goirot' vastu halvasti, häälestas ...
põlvitamine ja 3. või 9. kummarduse tegemine ning oma palve esitamine. Kokkuvõtvalt, Hiinlase ettekujutuses on maailm lõpmatu arv läbipõimunud soodsaid ja halbu mõjusid, mis tähendab, et iga ettevõtmise õnnestumine oleneb õnnelike kombinatsioonide tundmisest ja kasutamisest. Naine Hiina kultuuriruumis Kui Hiina perekonda sündis tütar, pidid vanemad kahetsuse märgiks tüdruku kohe voodi alla asetama ning seejärel kolm päeva paastuma. Tüdruk pidi hällist peale õppima kuuletuma perekonna meestele ja neid igati teenima. Suurimad väärtused tüdruku puhul hinnatakse tagasihoidlikkust ja kuulekust. Igast toast, kus viibivad mehed, peab tüdruk taganedes välja minema, ning isegi mõte kaebamisest ülekohtu peale pidi talle üdini võõras olema. Igas vaidluses pidi ta tunnistama oma süüd ning mõtlema, et tal on vedanud, kui ei järgne ränka karistust. Vaid sellise ideaali järgimine võis anda tüdrukule perekonna lugupidamise, millega välditakse
kujunenud. Lääne-Euroopas pani esimestele laialt levinud kloostrielu reeglitele aluse Benedictus Nursiast, kes rajas 529.a paiku nendele ideedele põhineva kloostri Kesk-Itaalias Monte Cassino mäel. Tema loodud reeglite järgi elava mungaordu liikmeid kutsuti benediktlasteks (e benediktiini munkadeks). Ordu liikmed pidid loobuma isiklikust omandist, palvetama 7 korda ööpäevas (lad k opus Dei – Jumala töö), eralduma muust maailmast, kuuletuma kloostri ülemale (mungakloostris abt, nunnakloostris abtiss; aramea k aba – isa), paastuma, üksteise eest hoolitsema ja tegema vaimset või füüsilist tööd. Kloostrite tähtsus: a) Majanduselu keskused (suurmaaomanikest nn kollektiivsed mõisnikud; tegeleti aianduse ja sordiaretusega, omad käsitöökojad ja veskid). b) Kultuurikeskused (säilitasid vanu käsikirju ja tegelesid nende
kauem, kuni kestab võim, millega suverään on võimeline neid kaitsma. Sest õigust, mis on inimestel loomupäraselt enda kaitsmiseks siis, kui keegi teine ei suuda neid kaitsta, ei saa loovutada ühegi lepinguga. Suverään on riigi hing; kui hing on ihust kord lahkunud, siis ei saa see enam panna ihuliikmeid liikuma. Kuuletumise eesmärgiks on kaitse, ning mil iganes inimene leiab seda kas omaenda või kellegi teise mõõgavõimu all, tema loomus sunnib teda sellele [võimule] kuuletuma ja innustab teda seda võimu alalhoidma. Ja kuigi suveräänsus on surematu nende kavatsuses, kes tema loovad, siiski on tema enda loomuses võimalus mitte ainult vägivaldselt surra sõjas võõramaalastega, vaid ka surra loomulikult, sest juba asutamise hetkest saadik on inimeste teadmatuse ja tungide tõttu temas palju seesmistest lahkhelidest tulenevaid loomupärase surelikkuse seemneid.
Seda ülehinnati ilmselt kreeka eeskujul. Kreekas võis olla poliseid, kus orje oli 97%. orjadesse suhtumise oli sarnane roomas ja kreekas. Orje peeti inimesteks, aga loomu poolest oli madalam olevus. Ta kuulus olemuselt liikuva vara hulka, nagu mööbel ja koduloomad. Siiski kuulus ori laiendatud pere hulka. Orja omamoodi armastati. Neid sai karistada. Orja on õigus karistuseks tappa. Orjatapmist tuleb ette vähem, mida aeg edasi. Orja sunnitakse kuuletuma, ta on sunnitud peremeest austama ja armastama. Necessitas. Sunnitud seksuaalselt alluma. Niimoodi mõtlevad kõik roomlased. Nii mõtlevad ka filosoofid ja ka orjad. Platon ja aristoteles arvasid, et ori on madalat sorti olevus saatuse tahtel. Saatus oli vääramatu, ka jumalatele. Vergilius: sic volvere parcas- nii on määranud saatuse jumalanna. Saatust ei saa muuta isegi jupiter. Ori peab loomu poolest alluma. Kui peremees armastab orja, siis armastab nagu koera
Kõrgelt arenenud kultuur. Lehm on pühaloom. Ahimsa-austus erinevate eluvormide vastu...india köök on taimetoidu köök. 1500 eKr tungisid indiasse indoeuroopa rahvas Aarialased, kes rääkisid sanskriti keelt , mis on hindude pühakeel ja selles keeles aaria tähendab õilis. Kasti süsteem: 1. Braahmanid e. Preestrid võib tähistada ka sõna jumal. Ülesanne on pühade kirjade, pühade raamatute tõlkimine ja nad pidid tegema ohverdamis rituaale. Kõik pidid teda kuuletuma sest muidu oleks maailm käest läinud.(jumala suust) 2. Ksatriad ehk sõjamehed(aristrokraadid jne. Aitavad maad ja rahvast ja tegelevad ka braahmanide õpilastena) (jumala käsivarrest) 3. Vaisijad-talupojad, põlluharijad, käsitöölised pidid kätega tootma. 4. Suudrad ehk teeniad kes teenisid kõiki eelmisi klasse.(jumala jalad) Välja jäid põlisindialased ehk puutumatud. Nendega eit ohtinud kokku puutuda (tehtud mudast). Kastisüsteemis
Hiline Rooma keiserriik ehk dominaat Rooma riigi lagunemine Sõdurkeisrid Nimetati dominaadiks, kuna keisri poole pöörduni sõnadega dominus et deus, mis tähendab tõlkes isand ja jumal. Seda aega on ka nimetatud hilisantiigiks. 3. sajandil elas Rooma läbi sügava majandusliku ja poliitilise kriisi. Põhjus oli selles, et keskvalitsus sõltus leegionitest. Valitses nn sõdurkeisrite aeg. See tähendas, et leegionid valisid enda seast keisreid. Keiser pidi ka kuuletuma leegionitele ja see põhjustas väga kiire keisrite vahetuse. Näiteks 50 aasta jooksul valitses 34 keisrit, kellest vaid üks suri loomulikku surma. Peaprobleemiks olid sisesõjad ja piiride kaitsmine. Korra suutis tagada keiser nimega Diocletianus (284 305 pKr). Selle ta tagas läbi paljude reformide. Kolme tüüpi reformid. · sõjaväereform, nägi ette leegionite arvu suurendamist ja piiride paremat kaitsmist,
Ateena oli vastupidi demokraatlik riik, mida juhtis Perikles. Sellest sai kreeka suurim linn, kaubandus- ja kultuurikeskus. Omati tugevaimat laevastiku kogu Kreekas. Ateena ja Sparta olid pidevalt vaenujalal ning see päädis pika ja kurnava Peloponnesose sõjaga (431-404 eKr). Sõda sai Ateenale hukatuslikuks, sest spartalased sõlmisid suhted Pärsiaga ning hankisid nii endale raha ja võimsa laevastiku. Ateena oli sunnitud lõpuks alla andma ning Spartale kuuletuma. Sparta aga omakorda pidi jagama võimu Pärsiaga. Lõpuks tõusis riigis vastuseis ja Ateena suutis tõusta uuesti tugevamate riikide hulka. Liidriks sai aga Teeba, mis võitis Spartat 371 eKr toimunud otsustavas lahingus. Makedoonia tõus ja klassikalise ajajärgu lõpp Ükski linnkriik ei saavutanud kindlat ja püsivat ülekaalu ning kui üks veidi võimsamaks muutus, liitusid teised tema vastu. Kuigi saadi aru, et ühtne riik oleks mõistlikum, ei suudetud seda teostada. See andis
selgelt domineeriv pool. Abielu põhieesmärk-hankida seaduslikke järglasi. Naine oli kodus, kasvatas lapsi, korrald. majapidamist;paljudel aristokr. olid hetäärid e. armukesed,kaaslannad. Usk, Kreeka jumalad:olid inimese moodi nii välimuselt kui ka iseloomult. Peamine elupaik oli Olümpose mägi;jumalaid oli väga palju. Inimesest erinesid 3 asja poolest-kaunid, surematud, kõikvõimsad. Eesotsas seisis taeva-,tormi- ja äikesejumal Zeus, ülejäänud jumalad pidid talle kuuletuma. Hera oli Zeusi naine ja õde ning taevajumalanna. Zeusi 2 venda- mere- ja maavärinajumal Poseidon(kolmehargiga) ning allmaailma ja surnute valitseja Hades. Zeusi teine õde Demeter oli põlluvilja jumalanna. Ülejäänud jumalad Zeusi lapsed-sõjajumal Ares ja jumalate sepp, lonkur tulejumal Hephaistos, sõjajumalanna Athena, kes sündis Zeusi peast; Apollon-valgusejumal,luule, muusika eestseisja; jahijumalanna Artemis; Hermes-jumalate
millel põhineb meie moraalne käitumine. Moraalikäsk on antud meile puhta mõistuse asjana, ta ei vaja kogemusel põhinevat kinnitust. Ülimat põhimõtet, mida Kant oma moraaliteoorias tunnustab, kutsub ta kategooriliseks imperatiiviks. Põhimõte on imperatiiv kuna ta kohustab. Ta eeldab, et inimeses on kaks poolt, mõistuslik pool, millest tõuseb moraalne tahe ja soovide, kalduvuste ja muude psühholoogiliste juhusejõudude valitsetav pool, mis peaks esimesele kuuletuma. Kant mõtleb, et inimsuse ülim sisu ilmneb selles enese pimedas sidumises moraaliseadusega. „Tahan armastuses inimese vastu möönda, et enamik meie tegudest on moraalsed, aga kui ma vaatan inimeste mõtteid, siis kohtan igal sammul kallist mina, mis torkab alati silma ja millele nende mõte toetub, selmet ta toetuks kohuse rangele käsule, mis enamjaolt nõuaks eneseselagamist.“ Tegutse nii, et kohtled inimsust nii iseendas kui ka teistes alati ka eesmärgina ja mitte kunagi
sest seal neelab raba su igaveseks, ja arvestades seda, et oled surematu ja keegi sind välja aitama ei tule, jäädki sinna kaladega tutvust tegema." ,,Ma pole igavene. Ma olen poolinimene ka." ,,Siis sellepärast sa nii tugev oledki... Jah, nüüd tundub kõik loogiline." ,,Mis tundub loogiline?" Kira alustas kolmandat õuna ja lausus: ,,Kui Hallitiivaline kuuleb või näeb karja juhi käsku tulla, siis sunnib iidne kuuluvusloits teda otsekohe kuuletuma, heites kõrvale kogu töö mistahes tähtsusega. Ta lihtsalt tuleb kohale, ka siis, kui antud kutse vaid petteks oli." ,,Aga mina suutsin seda eirata?" ,,Jah, ja sellepärast sa oledki nii eriline, mu kallis." Kira neelas allesjäänud pool õunast tervelt alla. ,,Mitte elatud sajandid ei loe," lausus Sora mõttessevajunult, ,,vaid puu, millest lõige tehtud. Sa oled heast materjalist, sa oled surematu." ,,Sa võid teha legende!"
Veetse valis vürsti, kes pidi neid kuulama, alluma ja pidi linnast väljas elama. Novgorod oli justkui kaubanduslik vabariik. DRUZIINA o Druziina oli vürsti võimu tagaja, ühises majapidamises, osales riigitöös. See oli justkui sõpruskond, mida juhtis Vürst. Vürst pidi ta eest hoolt kandma ja riituslikke pidustusi korraldama, et kinnitada kõiki nende sügavas sidemes. Druzinnikud pidid Vürsti austama, talle kuuletuma ning esindama. Osa neist moodustasid nõuandjaringi ehk duuma, kuhu kuulunuid kutsuti bojaarideks.
See on üks kuu peale Valget Päeva, 14. aprillil. Sel päeval kogunevad sõbrad kokku ning söövad Jajang nuudleid, mis on musta värvi. See tähtpäev ei ole nii kuulus kui Valentini või Valge päev, kuid on inimesi kes tähistavad seda. Uskumused ja kombed Pere Korealaste jaoks on kõige tähtsam asi perekond. Perepea on isa. Nad peavad seda õigeks, kui isa vastutab pere tervise, peavarju, toidu ning abielu eest. Kõige vanem poeg peab abistama oma isa kõikides pereprobleemides, peab kuuletuma isale ja nõustuma ta otsustega. Korealased usuvad ja täidavad Confuciuse, Hiina väga tuntud ning targa õpetaja, õpetusi. Juba kaua aega tagasi otsustati, et naisi ei kaasata otsuste tegemisel ja ainult mehed peavad saama hakkama kõikide afääridega. Aga see mõtteviis on muutumas ajaga, naised kerkivad liidritena, juhatajatena ning õpetajatena. Enda unistused ning vajadused on alati teisel kohal. Kõige tähtsam on pere heaolu igale pereliikmele. Lugupidavus
2) Hiina riik ja ühiskond keskajal ( 34 ) Juba vanaajast peale olid Hiinat valitsenud keisrid ja nii jätkus see ka keskajal. Keiser valitses riiki paljude kõrgelt koolitatud ametnike abil. Hiinlased juhindusid oma riigielus vanaaja mõttetarga Konfutsiuse ( 479 551 ) õpetustest. Selle kohaselt oli igal inimesel ühiskonnas täita oma roll. Keisri ülesanne oli valitseda riiki õiglaselt tarkade nõuandjate abil ja esivanematelt päritud tavade põhjal, rahvas pidi aga talle kuuletuma. Kuna suurt rõhku pandi vanaaja tavadele, siis ühiskonnas toimud suhteliselt vähe muutusi. Vahel aga põhjustasid Hiina müürist põhja pool laiuvate steppide rahvaste sissetungid või Hiina enda väepealike mõjuvõimu liigne tugevnemine selle, et Hiina keisrivõim nõrgenes ajutiselt. Selleks et riiki paremini juhtida, täiustati valitsemiskorraldust. Kujundati üksikasjalik riigiametnike ühendamise kord. See lubas kõrgemasse ametisse tõusta vaid pärast eksami sooritamist
asusid siis seejärel mõõgaga võitlusesse. Rooma leegionär vabariigi ajast(II-I saj. eKr) Leegionäri relvastus koosnes kiivrist, rinna-, küünarvarre- ja põlvekaitsetest, kilbist, küllalt raskest viskeodast ja sirgest möögast. Rooma riik toimis seaduslikult alusel. Kõik rooma kodanikud olid seaduse kaitse all. Neid ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista ja karistada. Keiser pidi ka kuuletuma seadustele ja andma 5 neid välja vaid riiklikest huvidest lähtudes. Vastasel korral ähvardas keisrit senaatorite vastasseis ja äärmisel juhul ka võimult kõrvaldamine. Riik oli seega õigusriik. Keisririigi ajal pöörati suuremat tähelepanu seadustele. Kerkisid esile silmapasitvad seadusetundjad juristid. Seega sai Roomas alguse õigusteadus. Eluolu ja ühiskond keisririigi ajastul
1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Antropoloogia on uurimus inimesest (õpetus inimesest)- filosoofiline antropoloogia on filosoofiline õpetus inimesest. · Filosoofiline antropoloogia on uurimus inimesest ja tema loomusest (millised on inimesele omased toimemehhanismid, milline on inimese sisemine loomus, millest ta koosneb jne...). iga konkreetne inimene on alati erand üldisest reeglist, ta on isiksus. Üldiste definitsioonidega on üldiselt vähe võimalik ära teha. Strateegiad: · Etoloogiline- bioloogilisest lähtuvusest (eripära ja sarnasus loomariigiga) Tuleb küsimus: mille poolest inimene ikkagi loomadest erineb? Mis on see inimese eripära teiste elusolenditega võrreldes? Inimest iseloomustab mõistus (või keel). Platon on defineerinud inimest kui mõtleva loomana (inimene kuulub loomade klassi ja see erisus, mis teda teistest loomadest e...
organisatsiooni loovus ja tulemuslikkus, välisallikate kasutamine, vabadus luua ja katsetada. Kasutatav sõnavara peab olema üheselt mõistetav. 22. Liidri ja järgija suhete kujunemist mõjutavad tegurid ja protsessid. Suhe tugineb tasude vahetamisel. Kui liidrid otsuseid tagavad edu ja suurendavad töötajate ressursse, siis töötajad vastavad nõustumise ja valmidusega järgida liidri juhiseid. Töötaja on valmis kuuletuma juhile ja omaks võtma kehtestatud reegleid, kui ta näeb, et juhi poolt vastuvõetud otsused korraldavad tema tööd selliselt, mis vähendab töökoormust või võimaldab töötajal arendada neid omadusi, mis talle olulised. Töötajate koostöövalmidus ja lojaalsus tagab vastuvõetud otsuste elluviimise. 23. Konformsus, seda mõjutavad tegurid. Ehk mugandumine on teiste hoiakute omaksvõtmine ja käitumise järgimine. Konformsuse kujunemist mõjutavad: inimese
liignaiste eest. Riigielu valdkondade korraldamisega (ametnike valimise, maksude ja rahaasjade, rituaalide, sõjaväe, kohtumõistmise jms) tegeles kuus spetsiaalset nõukogu. Eri piirkondi valitsesid pealinnast määratud piirkonnakohtunikud. Elanikkond jaotus varanduse ja tegevuse järgi: Kaupmehed, käsitöölised, talupojad, juhutöölised jms. Perekond: Hiina perekond oli patriarhaalne ja lähtus 2st põhimõttest : nooremad peavad kuuletuma vanematele, naised meestele. See kajastus seadustes. Poeg, kes oli löönud isa, võis ähvardada surmanuhtlus. Kui naine lõi meest, karistuseks ihunuhtlus. Mees aga võis naist karistamatult nuhelda, kui ei tekitanud tõsisemaid kehavigastusi. Üldiselt kehtis paarabielu, st ühel mehel üks naine. Ainult keisrid olid abielus mitme naisega. Naine siirdus abielludes mehe majja ja tema peamine ül poegade sünnitamine. Poegi hinnati kõrgemalt kui tütreid. Naistel
2.Rootsi aeg 17. sajandil Eestis. Kubermangud, rüütelkonnad, haridus, mõis ja talu. Pilet nr. 1 ; (1) Absolutismiajastu sai hoo sisse 17.-18. sajand. Absolutistlikus riigis kuulus kogu võim ühele isikule. Euroopas nimetati valitsejaid kuningaks. Venemaa valitejaid tsaarideks. Türgi valitsejaid sultaniteks. Absolutismiajastu tunnusuteks olid: 1)Valitseja pidi järgima kristlike elunorme. 2)Valitseja andis seadusi välja ainuisikuliselt. 3)Valitsejale pidid kõik kuuletuma. 4)Valitseja määras ametnikke. Seisused jäid püsima, kuigi neil polnud absolustistlikus riigis sõna õigust. Inimeste elu määras endistviisi tema päristolu. Vaimulikud(1.seisus) ning aadlikud (2.seisus) olid ühiskonnas eelisseisundis. Talupoegade (3.seisus) ja linlaste(4.seisus) kanda oli riigi maksukoorem. Riigikassasse tuli hakkata rohkem kulda ja hõbedat koguda. Selleks tuli rohkem kaupu väljavedada kui kaupu sisse toodi. Rakendati kõrged kaitsetollid
6 juba õige varases eas. Koduukse taga pole enam turvaline külatänav tuttava poe ning kingsepatöökojaga, vaid globaalne küla, mille tänavatel käib kultuuride olelusvõitlus. Indigolaste avastamine räägib millestki veel lapsepõlvekäsituste muutumisest. Siiani sajandeid valitsenud arusaamades oli laps abitu, rumal, lihtsameelne... Teda oli vaja õpetada, sundida kuuletuma ning vormida ta ühiskonnale vastuvõetavaks. Laps oli eeskostealune, keda tõsiselt võtta polnud põhjust. Ta sai teada vaid seda, mida talle seletati ja näidati. Läbi taoliste arusaamade prisma lapsi nähtigi. 1900. aastal ilmus Ellen Keylt, kuulsalt Rootsi naiste ja laste õiguste eest seisjalt, raamat "Lapse sajand". Autor avaldas lootust, et eelolev aastasada õpetab lähenema lapsele teisiti, avastama ning austama temas inimest ja ainulaadset mina. Sada aastat hiljem leiti
ja eriti siis kui on toimumas suured muudatused. · Töötajate arendamine + empaatia (Gratton ja Paerson 1999). Väga suured muutjad peavad sageli olema empaatiavõimetud. Need, kellele läheb inimeste arvamus korda, elavad sageli avalikku sõimu raskemalt üle. Võimu allikad (French, Bell, Zawacki, 2000) 1. Talul põhinev võim ressurssid. Kui juhi määrata on sinu palk, lisatasud, muud ressurssid. Neile peame kuuletuma. 2. Karistuse võim hirm 3. Positsiooni võim turva. Kaldume kuuletuma organisatsioonidele, mis pakuvad meile turvatunnet, meil on kasulik neldega kokku hoida. 4. Karisma võim võlu. Inimesed tunnevad ennast hästi kui nad samastuvad atraktiivse tegelasega, kelle ideed on vahvad, kelle päiskesepaistes saab end soojendada 5. Ekspertvõim teadmised, + Info ja kontrolli võim võimukad on need, kellle on palju infot ja need, kes kontrollivad (siseaudit).
Armastab loodust. Loodusavastusi, pettub skolastilises arusaamas, astub välja. Rändur. Mõistetakse surma. Universum lõputu hul maailmadest. Pole olemas rohkem planeete. Uni tervikuna liikumatu. Igavene, maailmad kaovad. Uni kogu olemine... Looduses toimiva põhjus maailmahing. Jumal kõikjal loodus panteism. Elementaarosakesed monaadid, neis on asjade olemus. Inimvaim püüdleb selle suunas, et unnetada lõpmatuset. Meeltega lõpmatus tajumatu. Kogemuse abstraktne ülem mõtlemine peab kuuletuma senualistlik. Itaalia reness kõige rev esindaja. 6. PILET reena 1. Apologeedid ja nende roll keskaegse filsoofia kujunemisel Apologeedid (kr) mingi õpetuse või süsteemi innukad kaitsjad, õigustajad ja pooldajad. Ajalooliselt 2-3 sajandil kristlikud kirjanikud (Justinus, Athenagorass, Tertullianus jt), kes arendasid teoreetiliselt alkiriku aluseid, et tõrjuda Rooma riigivõimu ning judaistide ja paganluse kaitsjate ristiusuvastaseid rünnakuid.
Kui see alluv mitteverbaalsele suhtlemisele reageerib ning oma kirjad kõrvale paneb, võivad ka teised seda mitteverbaalset suhtlust jälginud alluvad otsustada, et nemad ei hakka kunagi isiklikke kirju koosolekutel lugema. Selle protsessi kaudu on mitteformaalselt kehtestatud norm mitte lugeda isiklikke kirju osakonna koosolekul. Normid omavad "võiks" ja "peab" kvaliteeti ning nende tähtsus on varieeruv. On olemas tugeva survega norme, millele peab kuuletuma ning mille rikkumisele järgnevad tõsised karistused näiteks konfidentsiaalsuse rikkumine teraapiagruppides. Kui grupiliige rikub konfidentsiaalsust, paljastades teise grupiliikme kohta isiklikku informatsiooni väljaspool seda konkreetset gruppi, võidakse ta karistuseks grupist välja heita. Vähemtähtsatele normidele mittekuuletumine näiteks koosolekutel röhitsemine tekitab vaid kerget halvakspanu. Grupiliikmed tunnetavad tihti alateadlikult paljusid norme, mis nende
Nelikliit (Inglismaa, Venemaa, Austria ja Preisi), millest peale Prantsusmaa liitumist 1818 kujunes Viisikliit. See liit funktsioneeris suurriikide klubina, mis jälgis Euroopa kooskõla toimimist. II 3.3. “Metternichi süsteemi” eesmärgiks oli Euroopas muutumatu tasakaalu ja püsiva rahu saavutamine. Selle tagamise vajalikuks tingimuseks oli süsteemi loojate arvates absolutismi taastamine kõigis riikides, s.t. et valitsejal pidi olema piisavalt palju võimu ja alamad pidid alandlikult kuuletuma. Püha Liit ja Nelikliit kaitsesid neid põhimõtteid. Viimane korraldas aeg-ajalt kongresse, kus suurriikide juhid kooskõlastasid oma tegevust. Viinis ei kuulutatud välja rahvusvaheliste suhete üldpõhimõtteid, mida edaspidi igal üksikul juhul rakendada. Selle asemel kehtestati kord, mis tulenes võimust ja poliitilisest reaalsusest. Liberaalid on hakanud Viini kongressi suhtuma üldiselt halvakspanuga, nimelt territoriaalsete muudatuste pärast, mis viidi ellu enesemääramist eirates
rahvarindesse, kuulutati rahvavaenulikuks ja fasismimeelseks. Nende tegevus keelustati ja aktivistid arreteeriti 4. Pärast valimisi ühendati kommunistid ja sotsiaaldemokraadid ühtseks töölisparteiks. Sotsiaaldemokraadid, kes ei soovinud sellist ühinemist, kuulutati rahvavaenulikuks elemendiks ning represseeriti. Sama juhtus ka teiste Rahvarindesse kuuluvate erakondadega. Eesmärk oli alles jätta vaid need parteid, mis olid valmis kuuletuma kommunistidele. Kogu seda süsteemi nimetati uueks demokraatiaks või ka rahvademokraatiaks. Riike, kus selline süsteem kanda kinnitas, nimetati rahvademokraatiamaadeks. 5. Saavutanud kogu võimutäiuse, viisid kommunistid lõpule nn sotsialistlikud ümberkorraldused: natsionaliseeriti täielikult tööstus, kollektiviseeriti põllumajandus, likvideeriti peaaegu täielikult erakaubandus. Enamasti likvideeriti samal ajal ka opositsioon
Suurem murre tehti 1936. aastal, kui õpikutest tehti riigi monopol ning heaks kiideti ainult üks ajalooõpiku variant, mis teatas algklassiõpilastele: ,,Duce jälgib igaühte teist." Fasismi ja Mussolini kultus oli nähtav ka teistes õppeainetes. Näiteks üks 3.klassi matemaatikaülesanne nägi välja selline: ,,Kuulsusrikas sõda Aafrikas kestis 7 kuud. Mitu päeva see kestis?" Grammatikas pandi õpilasi aga pöörama selliseid tegusõnu nagu kuuletuma, uskuma, võitlema.7 7 Hinton, C. Hite, J. 1998 Fascist Italy. 17 1938. aastast hakati koolis õpetama ja praktiseerima ka rassismi. 1939. aastal kehtestati fasistlik kooliharta. Koolikohustuse lõppemise vanust tõsteti 12 aastalt 14-le, suurenes keskhariduse omandanute arv ning kirjaoskamatus langes 10%. Kuna haridussüsteemist oli võimalik ka kõrvale hoida, tõhustati noorsoo mõjutamist ka
· Palverännak Mekasse (hadz ) kaaba - on ehitis Mekas Suure mosee õuel ja on islami tähtsaim pühamu Dzihaad/Jihad usukohustus? · Dzihaad võitlus Suur dzihaad Väike dzihaad · Dzihaad: Südamega (usk) Keelega (kõne) Kätega (teod) Mõõgaga (püha sõda) Fundamentalism/Islamism · Lääne väärtused vs islami väärtused · Sayyid Qutb Inimene peab alistuma üksnes Jumala seadustele ning mitte kuuletuma inimeste tehtud seadustele. Dzihaad ·Võidelge Jumala teel nende vastu, kes võitlevad teiega, kuid ärge saage üleastujateks. Tõesti, Jumal ei armasta üleastujaid. Tapke neid, kus iganes nendega kokku puutute, ajage nad ära paikadest, kust nad teid ära ajasid, sest eksimine on nende jaoks hullem kui surm teie käe läbi. [...] Võidelge nendega, kuni kaob eksitus ja usk Jumalasse jääb püsima. Kui nad järgi annavad, siis ei ole vaja enam muud vaenu kui ainult alatute vastu
· Tehnoloogilised tegurid - tehnika ja tehnoloogia areng ühiskonnas. · Ökoloogilised tingimused - looduskeskkond, linnastumine. · Kultuurilised tingimused - kultuurilised iseärasused. 3. Organisatsioonikäsitlused enne ja nüüd ENNE : Klassikaline teooria: Eesmärgiks oli leida mooduseid, et organisatsioon toimiks edukalt ja ilma tõrgeteta. Oli ainult 1 juht, kellelt tulid siis kõik korraldused, oli range distsilpliin ning nõuti kuuletumist. Kõik pidid kuuletuma juhile. Toimus pidev kontorllimine. Henry fayol sõnastas esimesena juhi peamised kohustused: planeerimine, organiseerimine, valitsemine, koordineerimine, kontrollimine. 1 Inimsuhete koolkond: Hawthorne'i uuringud 1924-33 Moraal ja motivatsioon tähtsamad kui töötingimused. Tähtsamax muutusid töötajate vajadused, oluliseks sai töötajate motiveerimine, et nad suhtleksid vabalt ja oleksid ausad ja avatud
KEHAKEEL /interneti vabakasutuses olevate materjalide põhjal/ Kommunikatsiooni liigid Kommunikatsiooni keskseks protsessiks on isiklike arvamuste, tunnete edastamine sümbolites, märkides või sõnades, mida teised vastu võtavad ning millest nad loovad oma ettekujutused ja ideed. Sõnumeid on võimalik edastada nelja kommunikatsiooni süsteemi abil: a) loomulik keel b) tehiskeeled (noodid, matemaatilised tabelid ja arvutused) c) visuaalne kommunikatsioon (pildid, diagrammid) d) mitteverbaalne kommunikatsioon e. kehakeel Mitteverbaalne kommunikatsioon ehk kehakeel hõlmab nii inimese liikumist (hoiak, zestid, naeratus, silmakontakt ja füüsikalise ruumi kasutamine) kui ka mittelingvistilisi keele omadusi (kõne kiirus ning valjus) (Zimbardo: 335). Kehakeele liigitamine Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendav...
Temale allusid kõik magistraadid ning tema korralduste suhtes oli kehtetu rahvatribuunide veto. Algselt määrati diktaator patriitside hulgast, hiljem ka plebeide hulgast. Diktaatorit kutsuti ka magister populi. Formaalselt nimetas diktaatori konsul, faktiliselt valiti ta senati poolt. Esimesed rooma diktaatorid seisid liitlasvägede eesotsas. ---Sõjalise hädaohu korral võidi aga nimetada erakorralist võimutäiust omav diktaator, kellele mõlemad konsulid pidid kuuletuma. Tema käes oli de jure absoluutne võim, kuid tavaliselt ta seda ei kuritarvitanud. Diktaatori ametiaeg oli piiratud 6 kuuga, aga tavaliselt astus diktaator ise tagasi, kui hädaoht möödus. Diktaatoreid nimetati vahel ka ilma sõjalise vajaduseta, puhtalt tseremooniate läbiviimiseks. Pärast Teist Puunia sõda ei tunginud vaenlased tükk aega Itaaliasse, mistõttu diktaatoreid ei nimetatud. Kuid Sulla lasi end pärast kodusõda diktaatoriks nimetada, seejuures ilma võimuaja piiranguta
tuttavlikkus – korduv kokkupuude soodustab meeldivust koostöö – meeldivad inimesed kes teevad koostööd; good cop, bad cop strateegia. assotsiatsioonid – kui tuua halbuudis siis hakatakse ka inimest seostuma halvaga ● Meeldivuse printsiip töötab alateadlikult – seda ei saa kontrollida kuidagi kas inimene meeldib või mitte ● Keskendu tagajärjele: mida paned teise inimese meeldivus sind tegema? Autoriteetsus. ● Harjumus kuuletuma käskudele ja autoriteedile (nt. Milgrami eksperimendid) ● Autoriteedile allumine on adaptiivne ja kasulik inimestele (nt vanemad ja õpetajad) ● Probleemid: allutakse ja usaldatakse pimesi ● Autoriteetsuse sümbolid: 1. Tiitlid. Nt. uuringu tulemus: kõrgema tiitliga inimesed tunduvad pikakasvulised. 2. Suurus. Nt.me seostame suurust autoriteediga – suurema kehaehitusega inimesed tunduvad autoriteetsemad. 3. Riided. Eksperiment: 3
Raskus on järgmine: inimene on loom, kes oma soo teiste liikmete seas elades vajab valitsejat. Sest kindlasti kuritarvitab ta oma vabadust teiste omasuguste suhtes; ja kuigi mõistusliku olendina soovib ta otsekohe seadust, mis seaks kõigi vabadusele piirid, siis eksitab tema isekas loomalik kalduvus teda ometi enda puhul, kus vähegi saab, erandit tegema. Järelikult vajab ta valitsejat, kes murraks tema isikliku tahte ja sunniks teda kuuletuma üldkehtivale tahtele, mille puhul igaüks saab vaba olla. Kust ta aga leiab sellise valitseja? Ei kuskilt mujalt kui inimsoo hulgast. Aga too on samuti loom, kes vajab valitsejat. Alustagu ta niisiis kuis tahes, ikkagi pole võimalik mõista, kuidas ta saaks endale nõutada avaliku õigluse kõrgeima juhi, kes ise oleks õiglane, otsigu ta sellele kohale siis kas üksikisikut või paljude selleks väljavalitud isikute seltskonda
Rikkusega hooplemist peeti taunitavaks. Kuid sellegipoolest tekkisid ka spartiaatide seas suured varanduslikud erinevused. Riigi juhtimises osalesid eelkõige suursuguste perekondade liikmed, vaesemaid spartiaate aga ähvardas oht laostuda ja kodanike seast välja langeda. Spartas oli teiste riikidega võrreldes erakordselt palju mittekodanikke: spartiaadid moodustasid siin tühise vähemuse elanikkonnast, arvukad heloodid aga suhtusid neisse vaenulikult. Et helootide suurt hulka kindlalt kuuletuma sundida, pidid spartiaadid hoolitsema oma sõjalise üleoleku eest. See tingis spartiaatide kasvatussüsteemi, mis oli riigi range kontrolli all ja mille peamine siht oli arendada sõjameheomadusi. Alates seitsmendast eluaastast elasid poisid eakaaslastega koos rühmades kodust eemal, pidid oma elu korraldamisega ise toime tulema ja tegelesid pideva füüsilise treeninguga. Kahekümneaastaselt loeti spartiaate täisväärtuslikeks sõjameesteks ja kolmekümneselt said neist
Naine dikteeris elu. Probleemid. Ameerika rajatud maskuliinsetele väärtustele, naiste kasvatuslikud väärtused uuele põlvkonnale. Filmikunst: 60ndate lõpus raamat, näidend. 1975 film ,,Lendas üle käopesa" mees satub hullumajja, kuidas ülemõde valitseb seda haiglat, autoritaarne, daamikeskne, rajaneb demokraatlikele väärtustele. Konflikt: kollektiivi tahe, üksikisiku individuaalne soov. Naine võtab mehelt tema maskuliinse jõu, sunnib endale kuuletuma. ,,Psycho" Naise vaimne pealiskaudsus ei võimalda naisel american dream'i elluviimist. Wylie ,,Roomajate sugupõlv" 1942, momism. Massikultuuri pidas naiselikuks. Flaubert ,,Madame Bovary" 1856. Adoeno. Emotsionaalne kuulajatüüp naudib sentimentaalust, happie end'i, ülevoolav emotsionaalsus, saab lohutust sellest, et elu on nukker. Massikultuur on naiselik jõuab ka popkultuuri. Pärast sõda popkultuuri, massikultuuri muutused tulema. Publik, kes on aktiivne
Nagu ka föderaalses kohtusüsteemis, on ka osariikide kohtusüsteemi madalaim tase menetluskohus ja apellatsioonikohus asub sellest kõrgemal. Iga osariigi kohus tegeleb vaid enda osariigiga seotud juhtumitega. (Patterson, 2008, lk 411.) Üldjuhul saab juhtumit käistleda vaid ühes kohtusüsteemis. Juhtumeid saab osariigi kohtust föderaalkohtusse anda vaid siis, kui see on tõstatatud konstitutsiooniga seotud küsimuseks (Patterson, 2008, lk 409.) Alamastme kohtud ei pea tingimata kuuletuma Ülemkohtu lahenditele. Tihti leitakse, et kohtulahendite segasus muudab nendele kuuletumise äärmiselt raskeks (Gitelson et al,1996, lk 310.) Erikohtud Kongress on tavakohtute töö lihtsustamiseks loonud ka erikohtud, kuhu kuuluvad oma ala eksperdid. Nendeks on Ühendriikide Föderaalnõuete Kohus, mille ülesanne on valitsuse lepingutega seotud vaidluste läbivaatamine, Ühendriikide Sõjaväe Apellatsioonikohus, Ühendriikide Rahvusvahelise Kaubanduse Kohus ja Ühendriikide Maksukohus
headuses. Jumal on Ülim hea, nagu ta seda Platonilt oli lugenud... Keskaeg Tugevaim väide sekulaarsete valitsejate pühaduse osas tuli oma aja tugevaimalt paavstilt Gregorius Suurelt (540-604), kes rajas aluse paavstluse ilmalikule võimule (korraldas ümber paavsti maavaldused), omas ise seega nii vaimset kui maist võimu. Ajal, mil ta vajas kaitset lombardlaste eest, ütles ta, et kristlased peavad kuuletuma ka kurjale valitsejale (vaiksel ja passiivsel moel), ükski teine kirikuisa ei olnud enne teda nii väitnud. Valitsejate elu ja tegemisi ei tohi kritiseerida ega nende üle kohut mõista. Keiser võib käituda valesti, riskida oma hukatusega, keisrist kõrgem on vaid Jumal. See on tema ja Jumala vaheline asi. Kahe mõõga õpetus Paavst Gelasius (oli paavstiks aastatel 492-496) sõnastas kahe mõõga või kahe võimu õpetuse,
" Nagu Jumal juhib kõike maailma ja kõik on temale suunatud, nii ka vooruslikus linnas valitseja juhib kõigi tegusid ning need järgivad tema eeskuju. Teda ei piira seadused, inimesed, reziim. Kahe mõõga õpetus Paavst Gelasius (oli paavstiks aastatel 492-496) sõnastas kahe mõõga või kahe võimu õpetuse, maine ja vaimne võim peavad üksteist aitama, kirikuõpetuslikes küsimustes peab keiser kuuletuma kirikule. Kristliku religiooni õpetajaid ja preestreid valitsetakse Jumala tahte kohaselt piiskoppide ja preestrite poolt, mitte tsiviilseaduse või sekulaarvõimu poolt. Jumalast alla tuleb kaks võimuhierarhiat, kaks õigusloomet (kanooniline ja ilmalik õigus), kaks institutsiooni koos oma ametikandjatega. Need kaks võimu valitsevad samaaegselt ühe ühiskonna üle. Varasema ühiskonnaga võrreldes tekkis suur erinevus, sest inimeste lojaalsus kuulus korraga kahele
Abikaasade suhted: · Abielumehe ja abikaasa positsiooni formuleerimine suhteliselt tugevana ning naise ja laste seisundi nõrgaks jätmine. · Lahutus muudeti raskemaks, millega püüti soodustada perekonna püsimist. · Patrias potestase nõrgendatud vorm (Rooma õiguse mõju). Patriarhaalsust tasandas teatud määral naise õigus lahutada ja mehega võrdselt pärida. §213 Mees on kohustatud oma naist kaitsma, naine aga mehele kuuletuma. §371 · Laps olenemata vanusest, on kohustatud oma anemaid austama ja respekteerima. Abielu korral kasvatab last isa. Isiklikud suhted: · Laste allumine isale, kuid on ka üks roomaõiguslik emantsipatsiooni instituut. · Isa, kes pole rahul oma lapse kasvatusga, peab tema korrale kutsumiseks kasutama järgmisi vahendeid. · Juhul, kui laps on alla 16-aastane, peab isa lubama lapse vangistada kuni 1 kuuks ja selleks
Neid kujutati ühe suure perekonnana. Tähtsamate jumalate peamine elupaik oli Olümpose mägi Kreeka põhjapiiril, kuid nad võisid vabalt liikuda kus iganes soovisid. Jumalaid oli väga palju, kuid siiski eristuvad sellest kirevast pildist selgesti peamised jumalad. Kreeka panteoni (st usundi jumaluskond, ka kõigi jumalate tempel antiikajal) eesotsas seisis taeva-, tormi- ja äikesejumal Zeus. Tänu piksenoolte käsutamisele oli ta kõigist võimsam ja ülejäänud pidid talle kuuletuma. Teda kujutati sageli jumalate valitsejana, istumas kõrgel Olümpose troonil. Zeusi abikaasa oli tema õde, taevakuninganna Hera, abielude kaitsja. Herat kujutatakse müütides sageli armukadedana, kiusamas Zeusi ja ta arvukaid lemmikuid ja nendega saadud lapsi. Zeusil oli ka kaks venda - oma võimsa kolmhargiga torme tekitav ja maavärinaid esilekutsuv merejumal Poseidon ning allmaailma ja surnute valitseja Hades. Zeusi teine õde, kuldne Demeter,
avaldas talurahva elu ja kombeid kajastava "Aiawite peergo walgusel" (1838) ja karskussisulise "Willem Nawi ello-pävad" (1839). 19. Otto Wilhelm Masing (1763-1832) Lohusuu eestlasest köstri poeg, kes pärast Halle ülikooli lõpetamist töötas koduõpetajana Põhja-Eestis, viibis mõnda aega Lääne-Euroopas ning töötas seejärel pastorina, pikemalt Äksis, olles samas ka Tartumaa praostiks. Pastorina jälgis usundilisi põhitõdesid ja kutsus inimesi kuuletuma, ratsionalistina mõistis aga hukka pietismi, taotles rahva haridustaseme tõstmist, sisukama kirjavara soetamist, kõnekeelt arvestamata kirjakeele loomist. Tõi kasutusse õ-tähe ning rikastas keelt laen- ja uudissõnadega (termomeeter, aurulaev, pikksilm jpt). Tema poolt koostatud "ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele ... " (1795) on esimene eestikeelne aabits, kus leidub juba eestikeelseid tekste. Lugemispalade põhjal pidid lapsed veenduma valetamise, varastamise, loodame piinamise pahelisuses
Karolingide valitsemise all olevat Frangi riiki tuntakse ka kui Karolingide impeeriumit. Karli järglase Ludwig I Vaga (814-840) ajal hakkas Frangi riik lagunema. Verduni lepinguga (843) jagati Frangi riik kolmeks osaks, millest hiljem kujunesid Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia. Islami levik 10. Sajandil 7. sajandil hakkas üks Meka kaupmees Muhamed kuulutama uut usku, islami usku. Ta rääkis, et on olemas vaid üks jumal Allah, kellele kõik peavad kuuletuma. Muhamed pidas ennast jumala prohvetiks ja rääkis, et tema ülesanne on inimestele tõelist usku kuulutada. Kaupmehed ja Kaaba templi preestrid suhtusid sellesse vaenulikult, sest nad kartsid, et kui inimesed pööravad uude usku, ei tulda enam Mekasse palverännakutele ja kaupmeeste tulu jääb saamata. Selle tagajärjel hakati Muhamedi taga kiusama ja ta põgenes 622. aastal Mediinasse. Muhamedi juttu hakati aga kirja panema ja valmis püha raamat- koraan
jääda, tuli reaalne ametlik valitsus moodustada. Enne valimisi moodustati Rahvarinne, mis koondas eeskätt kommuniste ja teisi väikssemaid parteisid, kes osalesid ühise blokina valimistel. Samas kommunistid said seal valimistel ebaproportsionaalselt kohti, tunduvalt rohkem kui teised. Need parteid, mis Rahvarindesse ei olnud ühinenud, kuulutati keelatuks. Järgmine samm oli see, et lõpuks pärast valimis jääti alles ainult need parteid, mis olid nõus kommunistidele kuuletuma. Tänu sellele võimu täius läks kommunstide kätte, kes alustasid natsionaliseerimise ja kollektiviseerimisega. Neid riike, kus tegemist oli kommunistide ainuvõimuga, hakati algselt nimetama Rahvademokraatia maadeks. Hiljem, alates 50ndatest tuli kastutusele mõiste sotsialismimaad. NSVL ja sotsialismimaad kokku moodustasid sotsialismileeri. Läks nii Tsehhoslovakkias, Poolas, Rumeenias, Bulgaarias, Ida-Saksamaal (kuigi Ajutise valitsuse etapp jäi üldse ära, sest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
