Koeratõugude leksikon (0)

Koeratõugude leksikon
 Dekoratiivkoerad
Bedlingtoni terjer
See loom paistab esimesel pilgul lamba taoline, sõbralik ja rahulik, kuid võõraste vastu on ta piisavalt umbusklik ja mõõdukalt tige . Ta on lastele hea seltsiline ja kiindub kergelt peremehesse. Belingtoni terjerid on liikuvad, energilised ja alluvad hästi dressuurile. Tal on kõrvalekaldumine käär- või tanghambusest. Tema värvus ja karvkate ei ole tüüpiline. Hallidel ja hallilaigulistel koertel mokad , laud ja ninapeegel pruunid . Ükskõik, millise värvuse korral mokad, laud ja ninapeegel täielikult pigmendita.
Bolonja koer
Bolonja koer on malta koera lähedane sugulane. Ta on ilmselt aretatud Itaalias malta koera ja valge puudli ristamise teel. Tema pea on väike ja ümar. Otsmik kumer , üleminek otsmikult koonule hästi märgatav. Tema koon on lühike ja terav ning ta kõrvad on rippuvad ja kaetud pika lokkis karvaga, tihedasti vastu pead hoiduvad. Ta silmad on ümmargused, suured, otsesed ja veidi pungis. Hambad on tal valged. Normaalne on käärhambus. Tal võib ka olla taatsine või eetsine hambumus. Nõrga pigmendiga ninapeegel ja mokad. Bolonja koeral on pikk kere .
Jaapani tśinn
Arvatakse, et see koer põlvneb Hiinast ja on suguluses pekingi paleekoeraga. Rahvas pidas neid koeri kaheksandal sajandil Jaapanis jumala lemmikuiks. Jaapani tśinn on populaarne ja hinnatud kogu maailmas. Nad on sõbralikud, õrnad, väikesed, ja julged koerad . Värvuselt on levinud mustade laikudega valged koerad. Laigud võivad olla ka pruunid ja punakaspruunid , kuid nad peavad olema selgepiirilised. Tema pea on väike ja ümar. Koon on väga lühike ja lai. Ta kõrvad on rippuvad, väiksotiesed, kolmnurksed ja asetsevad kõrgel ning hoiduvad veidi ettepoole . Hambad on tal valged ja tugevad. Silmad on tal heledad ja tal on halb nägemine. Tal on pikk kere, suust välja rippuv keel ja lühike rippuv saba.
Kääbuspinśer
Kääbuspinśer on väikesekasvuline, lühikese ruutja kerega, energiline ja liikuv, koleerilise närvitüübi ja kuiva konstitutsiooniga. Pinśeri head omadused on aretamise käigus antud edasi kääbuspinśerile. Ta on kiindunud oma peremehesse ja teistesse perekonnaliikmetesse, tal on imetlusväärne jahiinstinkt ning ta püüab väikesi röövloomi ja rotte. Ta ei vaja erilist karva eest hoolitsemist. Tema karvkate on lühike, tihe, läikiv ja liibub tihedalt vastu nahka. Kääbuspinśeri nahk on voltideta. Ta pea on suhteliselt pikk, ülevalt vaadates kiilukujuline ja mõõdukalt laia ajukoljuga. Tema silmad on väikesed, ovaalsed, pisut viltused, tumedad , kuivade laikudega.
Dekoratiivkoerad
Malta koer
See koer on aretatud Vahemeremaades . Seda tõugukoera tuntakse üle 2000 aasta. Malta koera puhasaretust alustati Inglismaal mõni sajand tagasi. Sealt levis see tõug teistesse riikidesse. Malta koer on väga kiinduv oma peremehesse, kuid võõraste vastu äärmiselt umbusklik. Ta on väike, pikavõitu kerega, lühijalgne, tugeva ja kuiva kehaehitusega. Karvkate on Malta koeral valge. Karvad siidjad, peened , pikad, sirged ning langevad seljalt ninast kuni sabani kahele poole keha. Aluskarv tal puudub. Pea on tal piklik. Ajukolju on tal lai ja kumer, üleminek otsmikult koonule ei ole järsk. Kõrvad on tal veidi püstised ja rippuvad, keskmise pikkusega. Silmad on Malta koeral ümmargused, laia vahega ja tumedad. Hambad on tal valged. Tema saba on pikk, kaetud ühele poole langeva pika tiheda karvaga. Koer hoiab saba seljal .
Pekingi paleekoer
Pekingi paleekoera nimetatakse ka Hiina paleekoeraks. Seda koera peeti palju sajandeid vaid keisri palees ja aias Pekingis. Õigus seda koera pidada oli vaid Hiina keisril. Pekingi paleekoer on väikesekasvuline, rässakas ja väga liikuv. Ta kere on pikk. Saba on tal kõrgel, rõngana seljal ja sabaots hoidub vastu reit. Ta karvkate on sirge ja pikk, aluskarv tihe ja pehme. Tema kõrvadel on karvad pikemad . Ta kõrvad on rippuvad, asetsevad kõrgel ja liibuvad tihedasti vastu pead. Saba on tal kaetud väga tiheda ja pika karvaga. Ta pea on massiivne , otsmik lai ja lame. Ta silmad on suured, laia vahega, pungis, tumedad ja läikivad.
Dekoratiivkoerad
Puudel
Puudel on üks vanimaid koeratõuge. Need koerad on taibukad, tähelepanelikud, temperamentsed, liikuvad ja kergesti dresseeritavad. Tema karvad on pikad, väga lokkis, rõngastena või palmikuteks keerdunud .
Palmikud on pikad ja üksteisest lahus. Puudlite pügamiseks on palju erinevaid viise. Ta pea on piklik, üleminek otsmikult koonule sujuv . Ta kõrvad asetsevad madalal, on rippuvad ja liibuvad vastu põski. Kõrva pikkus võrdub koonu pikkusega. Silmad on tal tumedad, mitte pungis ning mandlikujulised. Mustadel ja valgetel koertel on silmad, silmalaud ja ninapeegel mustad, pruunidel koertel pruunid. Puudli hambad on keskmise suurusega ja valged. Saba on tal mõõgakujuline ja kõrgel, koer hoiab seda selja kõrgusel.
Spits
Spits on üks vanemaid koeratõuge. Euroopas olid seda tüüpi koerad laialt tuntud enne meie ajaarvamist. Spitsid kiinduvad kergesti peremehesse ja perekonda, kuid võõraste vastu väga umbusklikud. Neid on neljas suuruses: suurpits, keskspits, väikespits ja kääbusspits.
Dekoratiivkoerad
Keskspits
Keskpits on suhteliselt väike, tugev, vastupidav, liikuv ja energiline. Tal on püstised teravatipulised kõrvad ja rebasekoon. Seljal on tal lopsaka karvaga rõngas saba. Tema
hambad on väikesed, valged ning lõikehambad peavad olema ühel joonel . Tal on mittestandardne värvus, suured laigud. Tema mokad ja silmalaud on pigmendita. Tal on roosa ninapeegel. Tema liigutused on vabad, kerged, kiired, hoogsad, otsejoonelised ja vetruvad. Keskspitsi pea on kiilukujuline ja proportsionaalne koera kasvuga. Ta silmad on keskmise suurusega, ovaalsed, mitte pungis, teineteisest mitte väga kaugel, tumedad ja läikivad. Silmaääred mustad, pruunidel koertel pruunid. Nad on elava temperamendiga, mõõdukalt erutuvad, energilised, liikuvad, emotsionaalsed ja valvsad.
Kääbusspits
Kääbusspits on väga väike, kompaktne, energiline, elegantne ja liikuv. Tal on väga pikk kohev püstine karvkate. Iseloomulikud tunnused on teravatipulised püstkõrvad, terav rebasekoon, selja kohal sirgelt ja tihedasti laiali hoiduvate karvadega saba. Nad on väga hästi dresseritavad. Ta karvkate on väga pikk, kohev, sirge, tihe ja karmivõitu, aluskarv tihe ja pehme. Saba karvkate on tal eriti pikk, tihe ja kohev. Pea on tal proportsionaalne kehaehitusega, ilusa asetusega. Tema kõrvad on väikesed, otsad üles- ja veidi ettepoole. Hambad on tal väikesed ja ühetasased.
Suurspits
Suurspits on keskmist kasvu, vastupidav, liikuv ja energiline. Nad alluvad kergesti dressuurile. Karvkate on tal pikk, sirge, tihe ja karmivõitu. Tema värvus peab olema ühesugune, kas must, valge või pruun. Silmad on tal keskmise suurusega, mitte pungisovaalsed, tumedad ja läikivad. Ta liigutused on vabad, kerged, kiired, otsejoonelised, vetruvad ja hoogsad.
Śi-tsu
Śi-tsu välimiku järgi otsustatakse, et ta on lähedane pekingi paleekoeraga, aga see arvamus on ekslik . Nad on sõbralikud, väga energilised ja elavad pikakehalised dekoratiivkoerad. Ta saba on kõrgel, hoidub rõngana seljale ning on kaetud pika karvaga. Karvkate võib olla mistahes värvi. Ta pea on lai, ümar ja silmadele langevate sassis karvadega. Ta silmad on laia vahega, suured, tumedad ja ümarad, kuid mitte pungis. Ta kõrvad on suured, rippuvad ja kaetud rikkalikult karvadega. Hambad on tal ühetasased.
Jahikoerad
Foksterjer
Foksterjer on liikuv, temperamentne, julge, kiirete liigutustega ja alati tõule iseloomuliku keha pingulolekuga. Ta on tugeva või kuivtugeva kehaehitusega, kusjuures ta ei tohi näida raskena ja koredana. Lihastik on hästi arenenud ja reljeefne, nahk elastne ja liibuv. Ta pea on pikk, kuiv ja kiilutaoline. Ta keskmise suurusega ümaravõitu silmad asuvad sügaval silmakoobastes. Ta hambad on suured, valged ja tugevad.
Hagijas
Tema ülesanne on otsida uluk üles ning jälitada looma seni, kuni jahimehel õnnestub saak maha lasta. Hagija tõuge on maailmas väga palju.
Eesti hagijas
Eesti hagijas on alla keskmist kasvu. Ta karv on lühike, ühtlane, jäik ja läikiv. Ta luustik on tugev, lihastik hästi arenenud, nahktihe, elastne ja voltideta. Ta koon on pikk ja sirge. Tal on pikad õhukesed rippkõrvad, mis liibuvad vastu põski. Nad on ümarate tippudega ja kaetud lühikese karvaga. Hambad on tal valged ja tugevad. Ta saba on mõõgakujuline, jämeda tüvega, otsa poole peenenev ja ulatub kannani.
Läti hagijas
Ka läti hagijas on alla keskmist kasvu. Tema luustik on tugev ja hästi arenenud, mitte kore . Ta pea on kuiv, kiilutaoline, mõõdukalt laia ajukoljuga. Lühikese karvaga kaetud ovaalsed kõrvad on keskmise pikkusega ja liibuvad vastu põski. Silmad on tal tumepruunid või pruunid, keskmise suurusega ja ümaravõitu. Hambad on tal suured, tugevad ja valged. Koer kannab saba kas sorgus või ülalpool seljajoont.
Vene hagijas
Vene hagijas on üks vanemaid jahikoeratõuge. Vene hagijas on üle keskmist kasvu ja tugeva kehaehitusega. Ta ei tohi olla arg ega inimeste vastu tige. Ta pea on kuiv, väiksevõitu, kiilukujuline. Ta kõrvad on kõrgel, ülemine äär silmadest veidi kõrgemal. Ta silmad on keskmise suurusega, tumepruunid või pruunid ja vaatavad kõõrdi. Hambad on tal hästi arenenud ja tugevad. Ta saba võib ulatuda kannani. Rahulikul koeral on saba sorgus, ärritunud koeral aga seljajoonest kõrgemal.
Jahikoerad
Laikad
Laikadega peetakse jahti nii loomadele kui ka lindudele. Neid on mitut tõugu.
Karjalasoome laika
Karjalasoome laika on jahilaikadest kõige väiksem. Ta on hea orienteerumisvõimega. Ta karvkate on sirge ja kare. Ta saba katab pikk kohev karv . Ta pea on kuivetu ja pealt vaadates kiilukujuline. Ta silmad on ovaalsed, keskmise suurusega, pruunid või tumepruunid ja vaatavad veidi kõõrdi. Hambad on tal hästi arenenud ja tugevad. Rõngassaba kannab koer seljal või vastu puusa surutuna.
Lääne-siberi laika
Koer on keskmist ja üle keskmise kasvu, tugevkuiva kehaehitusega. Iseloomult on ta tasakaalukas, liikuv, usaldav ja hea orienteerumisvõimega. Inimeste vastu ei ole kuri, kuid mõnedel koertel esineb väga tugev kaitserefleks. Kattekarv on sirge ja jäik. Keskmise suurusega ovaalsed silmad vaatavad tugevasti kõõrdi ja asetsevad silmakoopas sügavamal kui teistel laikatõugudel. Rõngas- või sirpsaba kannab koer seljal otse või natuke kere teljest kõrval, kuid see peab puudutama selga .
Vene-euroopa laika
Iseloomult on vene euroopa laika tasakaalukas, elav, hästi arenenud orienteerumisvõimega. Inimeste vastu ei ole kuri. Ta on keskmist kasvu. Kattekarv on tal jäik ja sirge. Ta silmad on keskmise suurusega ovaalsed ja vaatavad veidi kõõrdi. Ta hambad on hästi arenenud, valged ja tugevad. Tal on rõngas- või sirpsaba.
Pointer
Pointer on lühikarvaline, tugevkuiva kehaehitusega, julge, elav ja energiline linnukoer. Tüüpiline liikumisviis jahil on kiire, energiline galopp . Ta luustik on tugev, lihased hästi arenenud, reljeefsed. Kattekarv on lühike, tihe ja läikiv. Ta pea on kuiv, mõõdukalt pikk ja kaetud õhukese nahaga. Keskmise suurusega ümmarguste silmade värvus vastab karvkatte värvusele. Tugevad valged hambad asetsevad tihedalt üksteise kõrval. Ta saba on hästi nõtke ja vetruv ning see peeneneb ühtlaselt otsa poole.
Saksa jahiterjer
Jahiterjer on ennast näidanud hea jahikoerana nii uru- kui ka muude ulukite jahil. Jahiterjerid jaotatakse karvkatte järgi kaheks tõuteisendiks - karmi - ja siledakarvaliseks. Jahiterjer on alati pingsa tähelepanuga, ettevaatlik, täis otsustamisvõimet ja kartmatu . Ta on tugev, vastupidav, võõraste vastu umbusklik, sageli tige koer. Ta pea on sarnane tüüpilise foksterjeri peaga. Ta silmad on väikesed, tumedad, asetsevad sügaval koljus hästi arenenud kulmukaarte all.
Jahikoerad
Saksa linnukoerad
Saksa linnukoerad jaotatakse karvkatte pikkuse järgi lühi-, karmi-, ja pikakarvalisteks.
Karmikarvaline saksa linnukoer
See on üks vanimaid jahikoeratõuge. Koer on üle keskmise kasvu, tugevkuiva kehaehitusega. Sellel tõul on väga tugev kaitserefleks. Karmikarvalisele linnukoerale on iseloomulik habe, vuntsid ning karvapuhmad kulmudel ja ninajuurel. Ta karv on karm, sirge või veidi krässus.
Lühikarvaline saksa linnukoer
Koer on kõrge eeskehaga, proportsionaalse tugevkuiva kehaehitusega, tasakaaluka iseloomuga , väga liikuv. Ta on tugeva luustiku ja arenenud lihastega. Hambad on tal tugevad ja asetsevad tihedalt üksteise kõrval. Ta silmad on keskmise suurusega, pruunis või tumepruunid. Noortel koertel võivad olla ka silmad kollased.
, tihe, karedavõitu laineline karv. Saba alumisel poolel on kuni 15 cm pikkune “ lipp ”. Rahulik koer hoiab saba natuke sorgus, ärritunud koer aga seljajoone kõrgusel või sellest veidi kõrgemal.
Setter
Setteri tõuge on kolm, iiri-, inglise-, ja gordon ehk śoti setter. Nad kõik pärinevad Inglismaalt.
Iiri setter
Iiri setter on keskmist kasvu, proportsionaalse, kuivtugeva kehaehitusega, kõrge eeskehaga koer. Ta on liikuv ja energiline. Saaklooma otsib kiirel galopil. Linnu ees seisab ta püsti ja ei lama . Luustik ja lihased on hästi arenenud. Ta pea on pikk, kuiv ja keskmise laiusega. Tema silmad on keskmise suurusega, tumepruunid, nad on veidi viltused ning laugude servad on ninapeegliga ühte värvi. Kõrvad on tal keskmise pikkusega, rippuvad, ümarate otstega, õhukesed ja pehmed . 
Jahikoerad
Inglise setter
Inglise setter on kuivtugeva kehaehitusega. Ta on energiliste liigutuste ja elegantse välimusega koer. Ta välimik väljendab jõudu ja vastupidavust . Inimeste vastu on ta leebe ja heatahtlik . Koer on keskmist kasvu. Luustik ja lihastik on hästi arenenud. Nahk on tihe, õhuke, elastne, ilma voltideta. Ta karvkate on tihe, siidjas ja läikiv. Pea on inglise setteril kuiv ja pikk, kõrge kuklamügara ja kõrgete kulmukaartega.
 
Ta kõrvad on mõõdukalt pikad, keskmise kõrgusega, rippuvad ja kolmnurkse kujuga. Silmad on tal ümmargused ja tumepruunid. Tal on tugevad valged hambad, mis asetsevad tihedalt üksteise kõrval. Tema saba katab sirge või veidi lainjas karv. Ta saba on sirge või mõõgakujuline.
Gordon ehk śoti setter
Koer on rahulik, tasakaalukas, pehme iseloomuga ja kuulekas. Gordon on üle keskmise kasvu, kõrge eeskehaga, massiivse luustikuga ja hästi arenenud lihastikuga. Ta pea on massiivne, kuid kuiv. Kõrvad on tal pikad, laiad, rippuvad ning asetsevad kõrgel. Ta silmad on suured, veidi pungis ja tumepruunid. Ta hambad on suured, tugevad ja valged ning asetsevad tihedalt üksteise kõrval. Koer kannab sirget või mõõgakujulist saba seljajoone kõrgusel või veidi allpool.
Spanjel
Spanjel on pikakarvaline jahikoer. Ta kodumaa on Hispaania . Temaga peetakse linnujahti. Eriti hea on spanjeliga pidada pardijahti. Spanjel on madalakasvuline, kehaehitus tugev ja kuiv. Ta luustik on tugev ja lihastik hästi arenenud. Ta karv on pikk ja pehme, sirge või veidi lainjas. Ta pea on mõõdukalt pikk. Ta kõrvad on rippuvad, ümmarguste tippudega, hästi pikad ja laiad. Need asetsevad kõrgel. Ta silmad on ovaalsed, mõõdukalt suured, olenevalt karvkatte värvusest tume- või helepruunid. Ta hambad on valged ja tugevad. Koer hoiab saba seljajoone kõrgusel.
Taks
Taks on madalakasvuline, pikaks venitunud, kuid kompaktse kehaga , lühikeste jalgadega, reljeefse lihastikuga, tugeva luustiku ja kehaehitusega koer. Iseloomult on ta julge, kartmatu ja tasakaalukas. Arvestada tuleb sellega, et taksid on küllaltki isepäised ja kõrge enesehinnanguga koerad. Takse liigitatakse karvkatte järgi lühi-, pika- ja karmikarvalisteks. Taksi pea on pikk ja kiilukujuline. Ta kõrvad on õhukesed, pehmed, keskmise pikkusega, rippuvad ja voltideta. Ta silmad on ovaalsed ja keskmise suurusega. Hambad on tal valged, suured ja tugevad.
Pikakarvalistel taksidel on pikk, pehme, läikiv, vastu keha liibuv sirge karv.
Karmikarvalistel taksidel on kogu keha, välja arvatud koon, kulmud ja kõrvad, kaetud ühtlase, tiheda, karmi, vastu keha liibuva kuni 3 cm pikkuse karvaga. Siledakarvalistel taksidel on karv lühike, tihe, läikiv, jäigavõitu, kuid mitte kare ja liibub vastu keha.
Teenistuskoerad
Kaukaasia lambakoer
Kaukaasia lambakoer on üks vanimaid karjakoeratõuge. Kaukaasia lambakoerad on keskmisest suuremad ja suured, tugeva ja tugev-koreda kehaehitustüübiga, loomupärase tigeduse ja usaldamatusega võõraste vastu. Ta luustik on massiivne ja lihastik tugev. Ta karv on sirge ja karm. Ta pea on massiivne, laia ajukoljuga ja suurte sarnaluudega. Kõrvad on tal rippuvad, asetsevad kõrgel ja on kupeeritud. Silmad on tal väikesed, ovaalsed, asetsevad sügaval ja on tumedad. Hambad on tal tugevad, suured, valged ja asetsevad tihedalt üksteise vastas. Ta saba on kõrgel, sirbikujuline, konksus või rõngas.
Lõunavene lambakoer
Kuna need koerad valvavad ja kaitsevad hästi karja, siis levisid nad karjakasvandustes kiiresti. Nad sobivad ka valvekoerteks. Väliselt näeb lõunavene lambakoer välja massiivne ja aeglane, kuid tegelikult on ta väga liikuv ja karjase valvas abiline . Ta on keskmisest kõrgemat kasvu. Ta karvkate on pikk, karm, tihe, sassis ja kergelt laineline. Pea on tal pikk. Tema kõrvad on väikesed, kolmnurksed ja rippuvad. Silmad on tal ovaalsed, tumedad, kuivade laikudega ning asetsevad otse. Hambad on tal suured, valged ja tugevad ning asetsevad tihedalt üksteise vastas. Tema sabaots on poolrõngas.
Must terjer
Mustad terjerid on keskmisest kõrgemat kasvu, tugevad, pidamisolude suhtes vähenõudlikud, massiivse luustiku ja lihastikuga. Seda tõugu koerad on tigedad, võõraste vastu umbusklikud ja alluvad hästi dressuurile. Karvkate on tal jäme, karm, tihe ning liibub tihedasti nahale. Kõrvad on tal kõrgel, rippuvad, väiksed ja kolmnurksed. Ta silmad on väikesed, ovaalsed, viltused ja tumedad. Hambad on tal suured ja valged, tihedasti üksteise kõrval. Ta saba on kõrgel ning on jäme.
Rotveiler
Rotveiler on tige, vastupidav, vähenõudlik ning võõraste vastu umbusklik. Ta sobib hästi veo-, valve -, ja jälituskoeraks. Loomuomase intelligentsuse tõttu alluvad need koerad kergesti koolitusele. Rotveileri puhul peab arvestama sellega, et koer on suur ja väga tugev. Teda tuleb kindlasti korralikult koolitada ja kuuletuma õpetada. Ta pea on keskmise pikkusega. Ta hambad on suured, valged ning tihedasti üksteise vastas. Silmad on tal väikesed ja ümaravõitu ja tumedad. Ta kõrvad on väikesed, kolmnurksed, asetsevad kõrgel ja liibuvad vastu pead. Ta saba on kõrgel ja kupeeritud.
Teenistuskoerad
Saksa ehk idaeuroopa lambakoer
Saksa lambakoer hakkas laialt levima pärast seda, kui tema head omadused olid ilmnenud politseiteenistuses ja armees . Tema luustik ja lihastik on hästi arenenud. Tema karvkate on tihe, karmivõitu ja hästi arenenud aluskarvaga. Ta pea on kiilukujuline, massiivne ja mõõdukalt laia ajukoljuga. Ta kõrvad on keskmise suurusega, püstised, teravatipulised, võrdhaarse kolmnurga kujulised ning asetsevad kõrgel. Silmad on tal tumedad, ovaalsed, veidi viltused ja kuivade laugudega.
Ta hambad on suured ja valged, tihedasti üksteise kõrval. Ta saba on mõõgakujuline. Rahulikus olekus on koera saba all, ärritatuna hoiab ta aga saba esimest kolmandikku seljaga ühel joonel.
Suur snautser
Suur snautser on liikuv ja hea iseloomuga, kohaneb ruttu peremehega ning armastab lapsi, ent võõraste vastu on ettevaatlik ja umbusklik. Suur snautser on hästi dresseeritav, ilmastikule vastupidav, hoiab väga inimese juurde, tugev töös ja kallaletungil. Ta pea on tugev, nelinurkse kujuga ja püstine. Ta hambad on tugevad. Ta silmad on ovaalsed ja tumedad. Kõrvad on tal püstised, asetsevad kõrgel ja peavad olema kupeeritud. Saba on tal kõrgel ning see on keskmise pikkusega.
Śoti lambakoer ehk kolli
Elamine ja töötamine Śoti mäestiku karmides oludes karastas śoti lambakoera, arendas tal välja erakordselt hea haistmise ja kuulmise ning tegi ta vastupidavaks. Śoti lambakoer on keskmisest kõrgemat kasvu, kuiva tugeva kehaehitusega, pika karvaga ja kergete ja kiirete liigutustega. Ta on julge, hea haistmisega ja kuulmisega. Ta karvkattekarv on pikk, sirge ja kohati laineline. Ta pea on kiilukujuline, pikk, kitsas ja kuiv.
Ta kõrvad on kolmnurga kujulised. Ta kõrvaotsad on rippu ja hoiduvad peast veidi eemale. Ta silmad on väikesed, mandlikujulised ja viltused, pruunid või tumepruunid. Hambad on tal suured ja valged, tihedasti üksteise vastas. Ta saba on saablikujuline.
Teenistus -sportkoerad
Bernhardiin
Bernhardiin on heatahtlik, peremehesse kergesti kiinduv, kuid võõraste vastu umbusklik. Ta on hea valvekoer . Ta kere on suur, lai ja massiivne. Ta pea on massiivne, lai, suur, kumera otsmikuga. Kõrvad on poolrippuvad ja keskmise suurusega. Ta silmad on väikesed, otsesed ja tumedad. Hambad on tal suured, valged ja tugevad. Ta saba on saablikujuline ja raske.
Bokser
Bokser sobib kaitse- ja valvekoeraks. Ta haruldaselt liikuv ja osav ning hea hüppaja. Ta hüppab kuni 6 m kaugusele. Ta karvkate on lühike, tihedasti liibuv, sirge, karm ja läikiv. Pea kui tõutunnus peab bokseril suuruse poolest olema kehaga proportsionaalne, ei tohi olla toores , raske ega kerge. Ta hambad on valged, tugevad ja hästi arenenud. Ta kõrvad on kõrgel ja kupeeritud. Silmad on tal tumedad, keskmisest suuremad ja peaaegu ümmargused.
Dobermannpinśer
Ta on hästi dresseeritav ja meeldiva välimusega. Ta on tugev, julge, kiirete liigutustega, hea haistmise ja kuulmisega. Karvkate on tal karm,, lühike, läikiv, tihe ja tihedasti liibuv. Ta kõrvad on püstised, teravate otstega ja asetsevad kõrgel. Silmad on tal ovaalsed, viltused ja tumedad. Ta hambad on suured, valged ja tihedad . Ta saba on lühikeseks kupeeritud.
Dogi
Dogi on ilus, suurt kasvu, tähelepanelik, valvas ja kergesti dresseeritav. Nad on mõõdukalt tigedad ja võõraste vastu umbusklikud. Dogid on teenistus-sportkoertest kõige suuremad. Ta karv on sirge, lühike, tihe, läikiv ja tihedasti liibuv. Ta pea on massiivne ja kandiline. Kõrvad on tal kõrgel ja püstised. Silmad on tal keskmise suurusega, ovaalsed, veidi viltused ja tumedad. Hambad on tal valged, suured ja tihedasti üksteise kõrval. Ta saba on saablikujuline ja asetseb kõrgel.
Newfoundlandi koer
Nad on head ujujad ning armastavad vett. Nende varvaste vahel on ujunahk . Neid kasutatakse uppujate päästjatena. Newfoundlandi koer paistab silma suure jõu ja vastupidavuse poolest. Ta karv on pikk, tihe, kergelt laineline. Kõrvad on tal väikesed, rippuvad ja kolmnurksed. Ta silmad on väikesed, ümmargused ja asetsevad sügaval. Ta saba on sirbikujuline. Kui koer on rahulik, siis ta hoiab saba all.
 
 Dekoratiivkoerad: Bedlingtoni terjer, bolonja koer, jaapani tśinn, kääbuspinśer, malta koer, pekingi paleekoer, puudel, spits(keskspits, kääbusspits, suurspits), Śi-tsu.
Jahikoerad: Foksterjer, hagijas(eesti-,läti- ja vene hagijas), laika(karjalasoome-, lääne-siberi- ja vene-euroopa laika), pointer, saksa jahiterjer, saksa linnukoerad(karmi-, lühi- ja pikakarvaline saksa linnukoer), setter(iiri-, inglise- ja śoti setter), spanjel, taks.
Teenistuskoerad: Kaukaasia lambakoer, lõunavene lambakoer, must terjer, rotveiler, saksa (idaeuroopa) lambakoer, suur snautser, śoti lambakoer ehk kolli.
Teenistus-sportkoerad: Bernhardiin, bokser, dobermannpinśer, dogi, newfoundlani koer